L171 Köide K4 Lihula-Virtsu 110kV õhuliini gabariitide korrastamine 10541K4

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-0-01-001_Tiitelleht.docx

PEAPROJEKTEERIJA: LEONHARD WEISS OÜ

Reg.kood 12083348

Vesse 8 11415 Tallinn

EE101756486

EEP002673

EL10665798-0001

TELLIJA:

Elering AS

Reg.kood 11022625

Kadaka tee 42, 12915

Tallinn

L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV õhuliinide

põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini gabariitide

korrastamine

Põhiprojekt

10541K4

Projekteerija Ranno Kivistik

TALLINN

jaanuar 2024

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 2/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Käesoleva projekti koostamisest võtsid osa:

Suurenergeetika projektgrupi juht Heigo Luik

[email protected] Tel. 53402066

Pädevustunnistus nr. EL-361-19 Kutsetunnistus nr. 187055

Projekteerija Ranno Kivistik [email protected]

Tel. 53330987 Kutsetunnistus nr. 151009

Projekteerija Matti Kapanen [email protected]

Tel. 58545446 Kutsetunnistus nr. 201643

Projekteerija Aleksandra Gajdzicka [email protected]

Tel. 48505951428 Kutsetunnistus nr. LOD/1638/POOK/11

Projekteerija Margus Mandel [email protected]

Tel. 56462901

Projekteerija Ando Funk [email protected] Tel. 53474811 Kutsetunnistus nr. 151690

Maateenuse projektijuht Hanno Priks

[email protected] Tel. 5144324

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 3/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

SISUKORD

1. Üldandmed .............................................................................................................................. 4

1.1. Projekti üldkirjeldus ............................................................................................................ 4 1.2. Projekteerimistöö piiritlus .................................................................................................. 4 1.3. Põhiprojekti maht ............................................................................................................... 7 1.4. Ehitusluba ja ehitusteatis ................................................................................................... 7 1.5. Keskkonnamõjude eelhindamine ...................................................................................... 7

2. Alusdokumendid .................................................................................................................... 8 2.1. Lähteandmed ...................................................................................................................... 8 2.2. Ehitusuuringud ................................................................................................................... 8 2.3. Normdokumendid ............................................................................................................... 8 2.4. Keskkonnatingimused ...................................................................................................... 10 2.5. Projekteerimise lähteandmed .......................................................................................... 11 2.6. Projektlahenduse ülesehitus ........................................................................................... 11

3. Trassi kirjeldus ja kitsendused ............................................................................................ 12 3.1. L170/L171 Lihula-Virtsu 110kV õhuliini trassi kirjeldus ................................................. 12 3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused ........................................................................ 12 3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused ........................................................................ 13 3.4. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused .......................................................... 15 3.5. TELIA EESTI AS kaitsevöönd .......................................................................................... 18 3.6. ELEKTRILEVI OÜ kaitsevöönd......................................................................................... 18 3.7. RMK nõuded ja kitsendused ............................................................................................ 19 3.8. Muinsuskaitse ................................................................................................................... 19 3.9. Muud nõuded ja kitsendused ........................................................................................... 20

4. Tehniline lahendus ............................................................................................................... 21 4.1. Faasijuhtmed..................................................................................................................... 21 4.2. Mastid ................................................................................................................................ 21 4.3. Õhuliini L171 piksekaitsetross......................................................................................... 21 4.4. Ristumised ........................................................................................................................ 21 4.5. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine ......................................................................... 22 4.6. Mastitüüpide kirjeldus ...................................................................................................... 22 4.7. Vundamendid – üldine kirjeldus ...................................................................................... 23 4.8. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele .............................................................. 23 4.9. Maandus ja potentsiaaliühtlustus .................................................................................... 23 4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud ........................................................................................... 24

5. Demontaaži tööd .................................................................................................................. 24 6. Nõuded töövõtule ja töövõtjale ........................................................................................... 24

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 4/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

SELETUSKIRI

1. Üldandmed

1.1. Projekti üldkirjeldus

Elering AS tellimusel on koostatud käesoleva töö mahus projektid, mis on jagatud vastavalt ehitusetappidele kokku nelja köitesse. Käesoleva köite mahus toimub Lihula alajaamast kuni Virtsu alajaamani olemasoleva 110kV liini L171 gabariitide korrastamine. Lõigus kus 110kV liin L171 on üheahelaline ja asub eraldiseisvatel mastidel toimub ainult liini juhtmete gabariitide korrastamine – probleemsetes kohtades paigaldatakse kõrgemad mastid või tõstetakse traaverseid olemasoleval mastil. Lõigus kus liin L171 ja L170 asuvad samadel mastidel rekonstrueeritakse ka liin L171. Kõik rekonstrueeritavad mastid paigaldatakse samadele asukohtadele kus ol.olev liin. Kogu rekonstrueeritav 110 kV õhuliin asub Lääneranna omavalitsuses. Liini kogupikkus on 22,4 km, millest ühistel mastidel asuvad liinid L171/L170 portaal- M2Y = 0,185 km, L171/L170 M68Y-Virtsu portaal = 4,9 km. Projekti mahus tehtavad tööd on osa Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamise programmist, mille tulemusena kasvab saarte varustuskindlus ning suurenevad Lääne-Eesti ja saarte taastuvenergia tootmisvõimsuste mahud. Projekti köidete jaotus:

• Köide K1 – L036 Rõuste haru 110 kV liini trassivalik

• Köide K2 – L170/L171 Lihula-Virtsu 110kV õhuliini rekonstrueerimine

• Köide K3 – L035/L036 Rõuste-Lihula 110 kV õhuliinide ühendamine

• Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini gabariitide korrastamine (käesoleva

projekti maht)

1.2. Projekteerimistöö piiritlus

Kogu ehitustegevuse tööde maht koosneb köidetest 1-4, mis moodustavad varustuskindluse tagamisel ühtse terviku. Samas kuna tegemist on erinevate lõikudega toimuvad projektide kooskõlastamised ja eeldatav ehitustegevus ajaliselt nihkes ja seda eraldiseisvalt sõltumatult üksteisest. Parema ülevaate saamiseks on köidete mahud järgnevad: Köide K1 – Projekti mahus on lahendatud uue 110 kV kaabelliini L036 trassivalik. Viimane on vajalik piirkonna ja saarte töökindluse tagamiseks. Tegemist on 100% uuel trassil oleva kaabelliiniga. Liin rajatakse Rõuste 110kV alajaama ja L170 masti 69Y vahele. Liini ühendamiseks alajaamaga kasutatakse Rõustes olemasolevate L035/L036 liinide kokku ühendamise käigus vabanevat lahtrit. Lõuna poolses otsas ühendatakse L036 haruliinina L170 liinile.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 5/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Joonis 1 - Köite K1 maht – L036 rajamine

Köide K2 – Projekti mahus on lahendatud olemasoleva L170/L171 Lihula-Virtsu 110kV õhuliini rekonstrueerimine olemasolevas trassikoridoris. Lõigul mast 2 – mast 68Y on olemasolev liin L170 üheahelaline ja see rekonstrueeritakse rekonstrueeritakse olemasolevas trassis. Lõigul mast Lihula AJ – mast 2 ja lõigul mast 68Y-Virtsu AJ on olemasolev liin L170/L171 kaheahelaline ja see rekonstrueeritakse olemasolevas kaheahelalises konfiguratsioonis. Liini tähiseks jääb L170.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 6/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Joonis 2 - Köite K2 maht – L170 rekonstrueerimine

Köide K3 – Projekti mahus ühendatakse olemasolevad Lihula-Rõuste L035/L036 liinid kokku ja teostatakse selleks vajalikud tööd alajaamades. Liini tähiseks jääb L035. L035/L036 ühendatakse kokku Lihula AJ juures mastis nr 1 ja Rõuste AJ juures mastis nr 74. Mõlema AJ-a juures ehitatakse uue ristlõikega sisestusvisangud L035 lahtrisse. L036 sisestusvisangud mõlemas alajaamas demonteeritakse. Ülejäänud liini ulatuses töid ette nähtud ei ole.

Joonis 3 - Köite K3 maht – L035/L036 kokku ühendamine

Köide K4 – Projekti mahus on lahendatud olemasoleva L171/(L170) Lihula-Virtsu 110kV õhuliini juhtmete gabariitide korrastamine olemasolevas trassikoridoris. Lõigul mast 2 – mast 68Y on olemasolev liin L171 üheahelaline ja gabariitide korrastus teostatakse mastide ümberehituse või vahetusega olemasolevas trassis. Lõigul mast Lihula AJ – mast 2 ja lõigul mast 68Y - Virtsu AJ on olemasolev liin L171/(L170) kaheahelaline ja see rekonstrueeritakse juba köite K2 mahus olemasolevas kaheahelalises konfiguratsioonis. Liini tähiseks jääb L171.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 7/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Joonis 4 - Köite K4 maht – L171 juhtme gabariitide korrastus

1.3. Põhiprojekti maht

Köite K4 põhiprojekti mahus on L171 110kV õhuliini gabariitide tõstmise tehnilise lahenduse kooskõlastamine ametkondade ja tehnovõrkude valdajatega, maaomanike teavitamine projektiga kavandatavast. Projekti mahus tõstetakse L171 üheahelalistes lõikudes olemasolevad liinijuhtmed nõuetekohasele kõrgusele maapinnast ja ristuvatest rajatistest (kaheahelalistes lõikudes on gabariidid tagatud L170/l171 ühise rekonstrueerimisega, köite K2 maht). Probleemsetes kohtades asendatakse mastid kõrgemate vastu või tõstetakse olemasoleval mastil traaverseid.

1.4. Ehitusluba ja ehitusteatis

Köite K1 osas taotletakse projekteerimistingimused ja ehitusluba. Vastavalt Ehitusseadustiku lisa 1-le tuleb 50 kV ja kõrgema pingega õhuliini ümberehitamiseks esitada ehitusteatis. Köited K2, K3 ja K4 lahendatakse ehitusteatise esitamisega. K1 - L036 Rõuste haru 110 kV liini trassivalik – EHITUSLUBA (uus EHR kood) K2 - L170 Lihula-Virtsu 110kV õhuliini rekonstrueerimine – TEATIS (EHR kood 220576382) K3 - L035/L036 Rõuste-Lihula 110 kV õhuliinide ühendamine – TEATIS (EHR kood 220576269) K4 - L171 Lihula-Virtsu 110kV õhuliini rekonstrueerimine – TEATIS (EHR kood 220576383)

1.5. Keskkonnamõjude eelhindamine

Põhiprojekti staadiumis EHRi menetluse raames teostatakse K1 ja K2 köitele keskkonnamõjude eelhindamine. Teiste köidete osas keskkonnamõjude eelhindamisi ei tehta kuna tööde iseloomust vajadus puudub.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 8/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

2. Alusdokumendid

2.1. Lähteandmed

Lähteandmetena on aluseks võetud: • Elering AS hankedokumendid

• Tele2 tehnilised tingimused Rõuste – Virtsu 110kV liini L036 ehituseks ja Lihula – Virtsu

• 110kV liini L170 rekonstrueerimiseks.

• Keskkonnaameti nõuded 29.03.2023 nr 6-2/23/2348-4 (Asutusesisese kasutamise piirang,

edastatakse õigustatud isikutele)

• Muinsuskaitseameti nõuded 16.03.2023 nr 5.1-17.6/187-1

• Transpordiameti nõuded 17.07.2023 nr 7.1-2/23/13392-2

• RMK nõuded 21.06.2023 nr 3-1.1/2023/3889

• Põllumajandus- ja Toiduameti nõuded 10.02.2023 nr 6.2-2/7980 (Asutusesisese kasutamise

piirang, edastatakse õigustatud isikutele)

• Maa-ameti nõuded 15.02.2023 nr 6-3/23/2317-2

• Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelvalve Amet nõuded 09.02.2023 nr 16-12/23-01991-002

2.2. Ehitusuuringud

Projekteerimistöödel on alusplaanina kasutatud RAE GEODEESIA OÜ poolt 2023 aasta mai koostatud geodeetilist alusplaani „Virtsu-Lihula 110kV kaabelliini L170/L171 geodeetiline alusplaan“ TÖÖ NR: G- 23-1. Käesolevas põhiprojekti mahtu on lisatud OÜ Rakendusgeoloogia poolt koostatud ehitusgeoloogiline uuringu aruanne töö nr 23-032 „L170 Lihula – Virtsu 35/110kV kõrgepinge õhuliini rekonstrueerimine“ Lisaks on LEONHARD WEISS OÜ mõõtelabori poolt koostatud pinnase eritakistuse katseprotokollid, mis on koostatud iga masti asukohas.

2.3. Normdokumendid

Käesoleva dokumendi koostamisel on lähtutud järgmistest eeskirjadest ja normdokumentidest ja määrustest ning kehtivatest standarditest: • EVS 932:2017 „Ehitusprojekt“ • MKM määrus nr. 67 17.09.2010.a. „Nõuded ehitusprojektile“ Elektripaigaldise projekteerimisel võtta aluseks:

• Ehitusseadustik • Seadme ohutuse seadus • EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1:

Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications

• EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia

• EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. • EVS-EN 50110-1:2023 „Elektripaigaldise käit“ • Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus,

kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“. • Tehnosüsteemide RYL 2002 II osa • „Elektrilevi OÜ (0,4…20 kV) võrgustandard“

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 9/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Seadmete valikul ja paigaldamisel võtta aluseks: EVS-EN ISO 898-1, Mechanical prosperties of fasteners – Part 1: Bolts, screws and studs EVS-EN 1090-1, Execution of steel structures – Part 1: General rules and rules for buildings. EVS-EN 1991-1 -1 to 7, Eurocode 1: Actions on structures – Part 1 EVS-EN 1992-1-1 to 2, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1992-1-3, Eurocode 2: Design of concrete structures EVS-EN 1993-1-1 to 12, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-2, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1993-3-1, Eurocode 3: Design of steel structures – Part 3-1: Towers, masts and chimneys – Towers and masts. EVS-EN 1993-4-1 to 6, Eurocode 3: Design of steel structures EVS-EN 1997-1, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 1: General rules. EVS-EN 1997-2, Eurocode 7: Geotechnical design – Part 2: Ground investigation and tes-ting. EVS-EN ISO 9001, Quality management systems – Requirements EVS-EN 50110-1, Operation of electrical installations EVS-EN 50182 Conductors for overhead lines – Round wire concentric lay stranded conductors EVS-EN 50183 Conductors for overhead lines – Aluminium-magnesium-silicon alloy wires EVS-EN 50326 Conductors for overhead lines – Characteristics of greases. EVS-EN 50341-1:2013/AC:2014 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 1: Üldnõuded. Ühised eeskirjad. Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 1: General requirements - Common specifications EVS-EN 50341-2-20:2018 Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV. Osa 2-20: Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN) Overhead electrical lines exceeding AC 1 kV - Part 2-20: National Normative Aspects for Estonia EVS-EN 50522 Earthing of power installation exceeding 1 kV a.c. EVS-EN 60038:1983, IEC standard voltages EVS-EN 60071-1, Insulation coordination – Part 1: Definitions, principles and rules EVS-EN 60071-2, Insulation coordination – part 2: Application guide; EVS-EN 60305 Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Characteristics of insulator units of the cap and pin type EVS-EN 60309-1, Plugs, socket-outlets and couples for industrial purposes – part 1: Gene-ral requirements EVS-EN 60372 Locking devices for ball and socket couplings of string insulator units – Dimensions and tests EVS-EN 60383-1, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1kV – Part 1: Ceramic or glass insulator units for a.c. systems – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 60383-2, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1000 V – Part 2: Insulator strings EVS-EN 60433, Insulators for overhead lines with a nominal voltage above 1 kV – Ceramic insulators for a.c. systems – Characteristics of insulators units of the long rod type EVS-EN 60437 Radio interference test on high-voltage insulators. EVS-EN 60445, Basic and safety principles for man-machine interface, marking and identi-fication – Identification of equipment terminals and conductors terminations´ EVS-EN 60721-1, Classification of environmental conditions – Part 1: Environmental para-meters and their severities EVS-EN 60721-2, Classification of environmental conditions – Part 2: Environmental para-meters appearing in nature – Temperature and humidity

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 10/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

EVS-EN 60721-3, Classification of environmental conditions – Part 3: Classification of groups of environmental parameters and their severities EVS-EN 60794, Optical fibre cables, IEC/TR 60797, Residual strength of string insulator units of glass or ceramic material for overhead lines after mechanical damage of the dielectric. IEC 60826, Design criteria of overhead transmission lines IEC/TR 61000-1 Electromagnetic compatibility (EMC) – Part1: General IEC/TR 61000-2, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 2: Environment IEC 61000-3, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 3, Limits EVS-EN 61000-4, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 4. Testing and measurement techniques 40 EVS-EN 6100-5, Electromagnetic compatibility (EMC) – Part 5: Installation and mitigation guidelines EVS-EN 6100-6, Electromagnetic compatibility – Part 6-2: generic standards – Immunity for industrial environments EVS-EN 61109, Insulators for overhead lines - Composite suspension and tension insulators for a.c.systems with a nominal voltage greater than 1000 V – Definitions, test methods and acceptance criteria EVS-EN 61300-3, Fibre optic interconnecting devices and passive components – Basic test and measurement procedures IEC/TR 61597, Overhead electrical conductors – Calculation methods for stranded bare conductors. EVS-EN 61897, Overhead lines - Requirements and tests for Stockbridge type aeolian vib-ration dampers. EVS-EN 61936-1, Power installations exceeding 1 kV a.c. – Part 1: Common rules IEC-CISPR 18-1 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 1: Description of phenomena. IEC-CISPR 18-2 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 2: Methods of measurement and procedure for determining limits. IEC-CISPR 18-3 Radio interference characteristics of overhead power lines and high-voltage equipment. Part 3: Code of practice for minimizing the generation of radio noise Lisaks eelnevale tuleb lähtuda Elering AS poolt koostatud 700 seeria nõudetest projekteerimisele ja ehitusele. Alusdokumentatsioonide pädevusjärjestus on üldjuhul järgmine: 1. Eesti ja EL õigusaktid 2. Eesti standardid (EVS) 3. Euroopa standardid (EN-HD, EN, jt.) 4. Rahvusvahelised standardid (IEC, jt.) 5. Riikide kehtivad rahvuslikud standardid (DIN, SFS, GOST, jt.) 6. Materjalide ja seadmete tootjapoolsed juhendid. Töövõtu pakkumisel arvestada Eestis kasutusel olevate viimaste elektrinormide - ja juhistega, kui ka kohalike ametkondade normidega. Juhul, kui ülal loetletud alusdokumentide nõuded on vastuolus tuleb arvestada eelpool mainitud normi nõudeid. Juhul, kui Elering AS poolt koostatud juhendi nõuded on alusdokumentatsiooni nõuetest rangemad, tuleb täita Elering AS poolt antud juhendi nõudeid.

2.4. Keskkonnatingimused

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 11/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Kõik elektripaigaldise osad, sh kõrgepinge jaotusseade, seadmed, aparaadid, abisüsteemid, hoone ning muu säärane, mis puutuvad kokku väliskeskkonna tingimustega, peavad olema projekteeritud töötama järgmistes väliskeskkonna tingimustes (vt IEC 62271-1): Välistemperatuur: +35˚C kuni -40˚C Maksimaalne õhuniiskus: 100 % Maksimaalne päikesekiirus: kuni 1 000 W/m2 (vt IEC 60721-2-4) Tuule baaskiirus: 21 m/s Maastikutüüp II Maksimaalne jäitekihi paksus: 10 mm Äikesetsoonid: 40-60 tundi aastas Lumekihi maksimaalne paksus maapinnast: 500 mm Kõrgus merepinnast: kuni 1000 m Projekteerimisel ja ehitamisel tuleb arvestada lumekihi paksust, mis võib talvest talve erineda. Lumi, jäätumine ja madal välistemperatuur võivad mõjutada tööde ajakava. Maanduste projekteerimisel on võetud ümbritseva pinna baastemperatuuriks 15°C.

2.5. Projekteerimise lähteandmed

110 kV õhuliini põhiprojekti koostamiseks kasutatud tehniliste lähteandmete koondtabel on toodud eraldi dokumendis nimega “ 10541K2_PP_AA-3-01-002_Tehnilised-lahteandmed“. Elektrilise osa projekteerimise aluspõhimõtted on lahti kirjutatud eraldi dokumendis nimega „10541K2_PP_EL-3-01-001_Seletuskiri-elektriosa“

2.6. Projektlahenduse ülesehitus

Projektlahendused, lähteseisukohad ja kvaliteedinõuded on kirjeldatud vastavates alajaotistes: • Vundamendid EK1 • Maanduspaigaldised EL1 • Mastid EL2 ja EK2 • Isolaatorketid EL3 • Juhtmed ja piksekaitsetrossid EL4 • Kiudoptilised sideliinid EN

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 12/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

3. Trassi kirjeldus ja kitsendused

3.1. L170/L171 Lihula-Virtsu 110kV õhuliini trassi kirjeldus

Kogu L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliin asub Lääneranna omavalitsuses. Õhuliin L171 asub ühistel mastidel 1Y ja 2Y õhuliiniga L170. 1Y-2Y = 0,185 km. L171 õhuliini lõik 2Y-68Y, kus õhuliin on ühe- ahelalistel mastidel on 17,32 km pikk. Alates mastist on L171 ühistel mastidel koos L170 õhuliiniga. Käesoleva köite maht jääb mastide 2Y-68Y vahemikku.

3.2. Keskkonnaameti nõuded ja kitsendused

1. Kavandatav tegevus paikneb esitatud projektiversioonide kohaselt osaliselt Puhtu Laelatu looduskaitseala Laelatu sihtkaitsevööndis, mis ühtlasi kuulub ka Natura 2000 võrgustikku Väinamere linnu ja loodusalana. Sihtkaitsevöönd on kaitseala osa seal väljakujunenud või kujundatavate koosluste säilitamisekssäilitamiseks. Laelatu sihtkaitsevööndi kaitse eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja maastikuilme säilitamine, kaitsealuste liikide elupaikade kaitse, ranniku ja veelinnustiku kaitse, Mõisalahe, Kasse lahe, kinnikasvanud Heinlahe, Rame Tamme madalsoo ja neid ümbritsevate poollooduslike ja metsakoosluste soodsa seisundi tagamine ning Laelatu puisniidu kaitse. Sihtkaitsevööndis on majandustegevus keelatud, mistõttu ei ole uute õhuliini trasside püstitamine sihtkaitsevööndisse jäävale alale lubatud. Olemasolevate ehitiste (sh liinirajatiste) hooldustööd on sihtkaitsevööndis lubatud. Sõidukiga sõitmine väljaspool teid ning maastikusõidukiga sõitmine on lubatud liinirajatiste hooldustöödel rajatiste trassidel. 2. Kavandatavate tööde kaitsealale jäävale osale on ulatuslikus osas inventeeritud Puhtu Laelatu looduskaitseala ja Väinamere loodusala kaitse eesmärgiks seatud järgmised kaitstavad elupaigatüübid: rannaniidud (1630), kadastikud (5130) ja soostunud niidud (7230). Eelnevat arvesse võttes tuleb arvestada, et kaitse-eesmärgiks seatud elupaikade kahjustamine ei ole lubatud. Töid tuleb teha külmunud või kuiva pinnasega ajal. Vältima peab alale roobaste tekkimist, arvestama peab, et alal esineb liigniiskeid kohti, kus võivad tekkida roopad. Olemasolevas liinikoridoris sõita sellel alal, kus pinnas nii niiske ei ole ning kasutada väikese pinnase erisurvega tehnikat Pinnase vältimatul kahjustamisel tuleb kahjustused tasandada hiljemalt tööde lõpuks. 3. Projektialal ja lähiümbruses on registreeritud mitmete I, II ja III kaitsekategooria linnuliikide esinemine. Virtsu ümbruse veealad on Väinamere linnualana kaitse all. Virtsu teetammi äärne piirkond (eriti vahemik mastist 73Y kuni 77Y ni), mis paikneb mitme merelahe läheduses ja kuhu juba koondub kaks elektriliini, on lindudele väga ohtlik. Sealsetes liinides hukkub juba praegu mitmeid luiki ja tõenäoliselt ka teisi veelinde, kes ühelt lahelt teisele lendavad. Piirkonda uute elektriliinide rajamine on linnustikule täiendavaks ohuks. Projekteerimisel tuleb tagada, et liinid oleksid lindudele ohutud. Piirkonna arendustegevused tuleb kavandada nii, et ei kahjustata sealset linnustikku. Projekteerimisel tuleb hinnata ohte linnustikule ja leida ohtude vältimiseks sobivaid meetmeid. Selleks, et rekonstrueeritavad ning rajatavad liinid oleksid lindudele võimalikult ohutud tuleb kaasata projekteerimisse linnueksperte, kes tunneksid kotkaste ja veelindude käitumist. Merikotka osas soovitame küsida abi MTÜ lt Kotkaklubi, veelindude osas Eesti Ornitoloogiaühingult. Lisaks märgime, et keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal ajal. Trassiraied ja muud võimalikud linnustikku häirivad tegevused tuleb läbi viia väljaspool lindude pesitsusperioodi. 4. Rekonstrueeritava 2x110 kV õhuliini trassikoridori on inventeeritud II kaitsekategooria taimeliigi tõmmu käpa (var. aestivalis) ( Orchis ustulata var. aestivalis ) kasvukoht. Projekteerimisel tuleb arvestada, et keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine, sealhulgas korjamine ja

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 13/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

hävitamine; III kaitsekategooria taimede ja seente kahjustamine on keelatud ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas. 5. Projektiala asub ja piirneb Natura 2000 võrgustikku kuuluvate Väinamere linnu ja loodusalaga. Tegevusloa võib anda, kui seda lubab Natura 2000 võrgustiku ala kaitsekord ning otsustaja on veendunud, et kavandatav tegevus ei mõjuta ebasoodsalt Natura 2000 võrgustiku ala terviklikkust ega kaitse eesmärki. 6. Kavandatavad tegevused paiknevad osaliselt mitmete veekogude ranna ja kalda piirangu ja ehituskeeluvööndis ning veekaitsevööndis. Ranna ja kalda ehituskeeluvööndis kavandatava tegevuse puhul peab tegevusluba väljastaval asutusel olema veendumus, et rakendub mõni looduskaitseseaduse § 38 lg-tes 4 või 5 toodud eranditest. Veekaitsevööndis on veeseaduse (edaspidi VeeS) § 119 p 6 alusel keelatud pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või hajuheidet. VeeS § 119 p 5 alusel on veekaitsevööndis keelatud ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna ja kaldakaitse eesmärkidega. Õhuliinide rekonstrueerimine veekaitsevööndis on lubatud, kui rakendatakse meetmeid ranna ja kalda kaitseks. Uue õhuliini rajamist veekaitsevööndisse tuleks võimalusel vältida. VeeS § 119 p 2 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja hoiuks. Kui puu ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohasel t vajalik metsateatis, antakse nõusolek raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana (VeeS § 121 lg 2). Lisaks juhime tähelepanu, et VeeS § 151 lg 2 alusel on veehaarde sanitaarkaitsealal majandustegevus keelatud

3.3. Transpordiameti nõuded ja kitsendused

Ülevaade liini ristumistest maanteedega on toodud projektis eraldi tabelina.

Vastavalt Maanteeameti poolt esitatud tingimustele tuleb ehitustegevusel lähtuda järgnevast:

1. Teekonstruktsioonide kahjustamine on keelatud; materjalide ladustamine teemaale ja ehitustehnikaga manööverdamine maanteel sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Säilima peavad olemasolevad eesvoolud, mis juhivad ära sadeveed riigiteede kaitsevööndist.

2. Riigitee muldkeha, katendi, tugipeenarde ja rajatiste taastamisel tuleb arvestada Maanteeameti veebilehel olevate juhendmaterjalidega, kus on antud ka tingimused projekteerimiseks, ehituseks ning millisel ajaperioodil ja õhutemperatuuridel tohib ehitustöid teostada.

3. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala korrastamine, demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine ning kahjustatud riigitee rajatiste, kraavide, truupide, mulde ning teekatte taastamine.

4. Tehnovõrkude ehitustööde aeg kavandada nii, et oleks tagatud tee maaala korrastamine, riigitee katendikonstruktsiooni ja teekatte nõuetekohane taastamine (st asfaltkate peab olema peale tööde lõppu taastatud) ning need tööd peavad olema teostatud võimalikult minimaalse lühikese aja jooksul. Kui ilmastikuolud ei võimalda tee konstruktsioonide taastamist on tehnovõrkude projektijärgsed ehitustööd riigitee piirides välistatud.

5. Olemasolevate mastide asendamisel ei tohi uute mastide mistahes osad (jalandid, vundamendid, tõmmitsad jne.) olla teele lähemal, kui olemasolevate mastide osad. Kui uute mastide/mastiosade ulatumine teele lähemale, kui olemasolevad mastid/mastiosad, on vältimatu, tuleb lahendus kooskõlastada Maanteeametiga.

6. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 14/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

7. Projektjoonised esitada MicroStation või AutoCad formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis,

geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000. koos seletuskirjaga. 8.

Tehnovõrgu omanikul tuleb sõlmida Transpordiametiga kokkulepe riigitee maaüksusele tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks. Taotlus tuleb esitada Transpordiameti teemaa osakonda ([email protected]). Kokkuleppe taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku kokkuleppe sõlmimiseks. Sõlmitud kokkulepe on aluseks liiklusväliste tööde loa väljastamiseks.

9. Liiklusväliste tööde tegemiseks riigitee maal ja kaitsevööndis tuleb taotleda luba. Loa annab välja Transpordiameti teehoiu osakond. Loa taotlus tuleb esitada vähemalt kümme kalendripäeva enne tööde algust Transpordiametile ([email protected]). Loa taotluse vorm asub www.mnt.ee – blanketid – tehnovõrgud – taotlus väljastada liiklusvälise tegevuse luba (ehitus) tööde tegemiseks riigitee maal. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonnaga kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse skeem, selle kirja p 6 nõutud kirjeldus ja joonised ning see kooskõlastuskiri. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel juhinduda : liiklusseaduse § 71 lõike 4 alusel kehtestatud Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Teekaitsevööndisse projekteeritavate rajatiste edasised, täpsemad tööprojektid tuleb kooskõlastada Transpordiametiga.

Transpordiameti kirjaga nr 7.1-2/23/2739-2 edastatud nõuded: Esitasite Transpordiametile teavituse õhuliini L170 Lihula-Virtsu planeeritavatest projekteerimistöödest, milles kavandatakse tehnovõrkude ehitust ja demonteerimist riigitee nr 16186 Puhtu tee km 0,43 tee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis Lääneranna vallas Pärnu maakonnas. Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 70 lg 2 ja lg 3, § 72 lg 1 p 5, § 92 lg 6 ja § 99 lg 3 ning Transpordiameti põhimääruse ja lähtudes majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisast „Maanteede projekteerimisnormid“, esitame nõuded elektripaigaldiste (edaspidi tehnovõrk) projekteerimiseks ning ehitamiseks riigitee piirides (teemaal) ja tee kaitsevööndis. Tehnovõrkude projekti koostamisel riigiteede teemaal ja kaitsevööndis palume arvestada alltoodud asjaolude ja nõuetega: 1. Projekti koostamisel juhinduda Transpordiameti juhendist: Nõuded tehnovõrkude teemaale paigaldamise kavandamisel. 2. Projekt tuleb koostada vastavuses konkreetse tehnovõrgu projekteerimisnormidele ja standarditele ning Tee projekteerimise normidele (EhS § 99 lg 4), mastide paigutamisel tuleb arvestada Tee projekteerimise normide Lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ peatükk 8 - Tehnovõrgud p 8.2 Õhuliinide paigaldamine lõigetes (2) ja (3) toodud nõuetega mastide kaugusele riigiteest. 3. Projektis näidata tehnoloogia kuidas toimub riigitee ületamine ja abimastide kaugus maantee servast. 4. Projekti koosseisus tuleb iga riigiteega ristumise kohta esitada ristmevälja joonised, millel on näidatud muuhulgas riigitee katastriüksuste ja kaitsevööndi piir, tehnorajatise asukoht, õhuliini vähim kõrgus sõidutee pinnast suurima rippe korral. Projekti mõõtahelad siduda riigitee teljega. 5. Arvestada riigiteede protokolliliste katastriplaaniliste piiridega. Geodeetilisel mõõdistamisel palume eeltooduga arvestada ning vajadusel kontrollida teemaa piirinaabrite piiripunktide ja maaüksuste piiride õigsust piiriprotokollidel ja plaanidel kui mõõdistus ei ole tehtud L-ESTis.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 15/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

6. Kavandades tegevust riigitee maaüksuse piirides tuleb geodeetilised uuringud teostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Transpordiameti peadirektori 13.05.2008. a. käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topogeodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ (www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigiteede projekteerimine – Projektide vormistamine, auditeerimine jm - Nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele). Lisaks teerajatiste mõõdistamisele peab geodeetilisele alusplaanile kandma ka kõik liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, põrkepiirded jne). 7. Teerajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. 8. Projekteeritav ja ehitatav tehnovõrk ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada ohtu ega takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule (korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt või kaitsevööndist. 9. Teemaal paiknevate teiste tehnovõrkude kaitsevööndites tööde kavandamisel tuleb saada nende valdajatelt EhS § 70 lg 3 kohane nõusolek. 10. Projektis näha ette tehnovõrkude paigaldustöödega rikutud maa-ala katete taastamine ja korrastamine ning demonteeritud paigaldiste/rajatiste utiliseerimine. 11. Projekt koos seletuskirjaga esitada Transpordiametile elektroonselt e-posti aadressil [email protected]. Joonised esitada AutoCad (.dwg) formaadis L-EST-97 koordinaatsüsteemis, geodeetilisel alusplaanil M 1:500/M 1:1000. Projektile lisada teemaa kasutusõiguse ala plaanid. 12. Teehoiutööde (korrashoiutööde) tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul aktsepteerida teehoiutöödega seotud tegevusi. 13. Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektiga kooskõlastatud kasutusala plaani(de)ga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks (vorm saadaval www.transpordiamet.ee – Teehoid ja liikluskorraldus – Tee-ehituse juhendid – Riigimaade kasutus – Tehnovõrgud – Taotlus teemaale tehnovõrgu ja -rajatise ehitamiseks ja talumiseks vajaliku isikliku kasutusõiguse seadmise lepingu sõlmimiseks). Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks. 14. IKÕ plaanil peavad olema tee, teemaale kavandatav rajatis, kasutusala, transpordimaa ja naabermaaüksuste piirid ja katastritunnused. Plaanil tuleb kajastada ka tehnovõrgu teega ristumiste asukoht – kilometraaž. Antud plaan läheb notariaalse lepingu lisaks ja peab olema igale huvilisele mõistetav. IKÕ ala plaanides saame nõustuda kasutusala laiusega 1+1 m. 15. Ülalnimetatud punktides kirjeldatud põhimõtted peavad kajastuma ehitusprojekti seletuskirjas ja joonistel. Käesolevad nõuded lugeda projekti lahutamatuks osaks. Juhime tähelepanu, et projektikohaste tööde teostamiseks riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis peab ehitaja taotlema Transpordiametilt enne töödega alustamist liiklusvälise tegevuse loa. Taotluse vorm on saadaval https://www.transpordiamet.ee/taotlusedblanketid# tood-ja-piirangud-ma jaotisest „Tööd ja piirangud maanteel“. Loa taotlusele tuleb lisada ehitusaegse liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Järelevalvet „Ehitusseadustiku“ ja „Liiklusseaduse“ ning esitatud nõuete täitmise üle riigitee ja selle kaitsevööndi ulatuses teostab Transpordiamet sama seadusega kehtestatud korras. Käesolevad nõuded kehtivad 2 aastat, peale mida tuleb nõudeid uuendada.

3.4. Maaparandussüsteemide nõuded ja kitsendused

Tulenevalt sellest, et rekonstrueeritav õhuliin paikneb suures osas maaparandusehitiste maa-alal, annab Põllumajandusamet välja järgnevad tingimused:

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 16/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

1. PTA-le esitada kooskõlastamiseks liinirajatise ehitusprojekt (MaaParS §50 lg 1), mis sisaldab ka drenaažisüsteemi eeldatavat tehnilist lahendust, kuhu on lisatud viide, et dreenide täpne asukoht selgub ehituse käigus pärast sõlme avamist ja ehituse ajal tehakse vastavalt tegelikule olukorrale täpne lahendus (MaaParS § 52 lg 1). 2. Maaparandussüsteemi uuendustööd kooskõlastada kinnistu omanikega, kelle maal planeeritakse uuendustöid ja piirinaabritega, kui töid kavandatakse kinnistu piiril asuval rajatisel. 3. Maaparandussüsteemil ehitustööde tegemiseks kaasata MATER registreeringuga ehitaja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse alal kantud ettevõtja), kes ehitamise käigus, peale konkreetse sõlme avamist ja enne ehitamisega jätkamist annab täpse lahenduse drenaažisüsteemi ümberehitamiseks kaevamistööde piirkonnas (MaaParS § 52 lg 2). 4. Uuendamistööd dokumenteerida ja teostusdokumentatsioon esitada viie päeva jooksul uuendamistööde lõpetamisest arvates Põllumajandus- ja Toiduametile ning maaparandussüsteemi omanikele (MaaParS § 52 lg 3). 5. Maaparandussüsteem tuleb uuendada meetodil, mis tagab drenaažisüsteemi tõrgeteta toimimise nii ehitamise ajal kui ka ehitamise järgselt. 6. Mastide ehitusalale jäävad drenaažisüsteemid tuleb uuendada hiljemalt vahetult peale elektriliini mastide vundamentide valmimist. 7. Maaparandussüsteemide uuendamise üle teeb järelevalvet MATER registreeringuga ettevõtja (maaparandusalal tegutsevate ettevõtjate registrisse maaparandusehituse omanikujärelevalve alal kantud ettevõtja). (MaaParS § 52 lg 2). 8. Kõikjal, kus tehakse kaevetöid või muul moel (näiteks ehitusmasinate liikumisega) rikutakse maaparandussüsteemide toimimisvõime, tuleb maaparandussüsteemi toimimisvõime taastada (MaaParS § 44 lg 3). Maaparandusehitise rekonstrueerimise puhul tuleb lähtuda järgmistest punktidest. 1. PTA-lt taotletakse maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks projekteerimistingimused (MaaParS § 12 ja § 13) 2. Maaparanduse uurimistööde käigus kogutakse ehitusprojekti koostamiseks vajalikud lähteandmed (MaaParS § 17). 3. Lähtuvalt projekteerimistingimustest ja uurimistööde tulemustest koostatakse maaparanduse ehitusprojekt (MaaParS § 16). 4. PTA-lt taotletakse ehitusluba maaparandussüsteemi rekonstrueerimiseks (MaaParS § 21 ja MaaParS § 22). 5. Maaparandusehitise rekonstrueerimine tuleb läbi viia enne liinirajatise ehitamist (MaaParS § 50 lg 5). Üldised juhised drenaažisüsteemide taastamistöödele: Dreenitorude taastamisel on oluline teada, et enamus taastamist vajavate savitorude läbimõõdud on erinevad kaasajal toodetavatest PVC (polüvinüülkloriidist) materjalist toodetavate torude läbimõõtudest. Sellest tulenevalt ei ole võimalik paigaldatud dreenitorusid ühendada kasutuses olevate standardsete liitmike ja muhvide abil. Töö tegijal on vaja leida kombineeritud parimaid võimalikke tänapäeva standarditele mittevastavaid lahendusi, mis võimaldaks tagada kuivendussüsteemide tõrgeteta toimimisvõime peale taastustöid. Alljärgnevates tabelites 1 ja 2 on toodud tänapäeval toodetavate PVC dreenitorude ja varasematel aegadel toodetud savitorude läbimõõdud, mille alusel on võimalik savitorustikke ja kaasaegseid PVC materjalist torusid kokku ühendada.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 17/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Paigaldatavate PVC materjalist torude ühendamiseks olemasoleva savitorustikuga tuleb sobitada PVC materjalist torustike läbimõõdud savitorude läbimõõtudega (vt. tabelid 1 ja 2) nii, et ühendatavad savitorustiku otsad saaks siirdada paigaldatavate PVC torude sisse (näiteks: savitoru de 101mm sobib PVC di 113 mm jne.). Vastupidine ühendamine (PVC toru siirdamine savitorusse) ei ole soovitav, sest see vähendaks dreenitoru läbilaskevõimet. Soovitav on katta ühenduskoht muhviga, milleks võib kasutada standardse muhvi puudumisel sobiva läbimõõduga pikuti läbilõigatud PE drenaažitoru. Kui dreenitoru paigaldatakse ebastabiilsele pinnasele (möll, turvas, liigniiske pinnas, jmt. ) tuleb torustiku paigaldamiseks rajada killustikule laudalus, mis väldib toru aluse vajumist. Taastustöödel on soovitav kasutada kookoskattega PVC drenaažitorusid. Allpool on toodud Põllumajandusministri määruse nr. 35 maaparandussüsteemi ehitamise tehniliste nõuete väljavõtted, mida on oluline töö teostajal teada (Põllumajandusministri määrus nr. 35): § 15 Drenaažitorustiku materjali nõuded Drenaažitoru vedamisel ja laadimisel ei tohi kahjustada plasttoru. Plasttoru peab laopaigas olema kaitstud otsese päikesekiirguse, löökide ja teravate esemete eest. Kookoskattega plasttoru ei tohi välistingimustes hoida üle kuue kuu. §16 Drenaažitorustiku paigaldamise nõuded Drenaažitorustikku ei tohi paigaldada kaevikusse kogunenud vette. Drenaažitorustiku kattemulla paksus peab olema vähemalt 15 cm, kivise pinnase puhul vähemalt 20 cm. Savitoru lubatud külgnihkumine on kuni pool toru seina paksusest. Drenaažitorustiku ühenduste tegemisel kasutatakse ühendusdetaile või rajatakse kattematerjaliga kaetud ja toestatud ühendused. Dreeni kõrgem ots peab olema suletud. Kaevurõngast läbivate kollektoritorude paigaldamisel peab välistama pinnase kandumise kaevu. Torustiku kattekonstruktsioon olenevalt pinnase liigist torustiku rajamissügavuses rajatakse kogumiku (Maaparandusrajatiste tüüpjoonised,2008) joonisel 2.13 toodud konstruktsiooni kohaselt.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 18/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

§ 17 Drenaažikaeviku kinniajamise nõuded Enne kaeviku kinniajamist paigaldatakse vajadusel dreenifiltrid ja ehitatakse drenaažiarmatuur. Kaeviku võib kinni ajada pärast torustiku kontrollimist ja leitud vigade parandamist. Kaevikusse paigaldatavast pinnasest eemaldatakse üle 20 cm läbimõõduga kivid. Varisemisohtliku pinnase puhul aetakse kaevik kinni kohe pärast torustiku kontrollimist. Detailne lahendus pärast drenaažide lahti kaevamist lahendada vastavalt reaalsele olukorrale, lähtudes tehnilistes tingimustes toodud nõuetest. Näidislahendused drenaažisüsteemide taastamistöödele: Masti vundamentide rajamisel kahjustada saavate torustike töövõime tuleb taastada möödavoolutorustiku rajamisega. Kahjustada saanud drenaažitorustik eraldada töösse jäävast osast otsakorgiga.

Eesvoolude ja kuivenduskraavide ületamisel rasketehnikaga võtta kasutusele vajalikud meetmed, et vältida rajatiste kahjustamist. Kraavide ja eesvoolude kahjustamisel tuleb taastada nende kuju ja töövõime.

3.5. TELIA EESTI AS kaitsevöönd

Tööde teostamine Telia liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva tegutsemisloa alusel mille, väljastab siderajatise omanik. Töötamisel liinirajatise kaitsevööndis tuleb kinni pidada juhenditest https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-maaomanikule/juhendid. Telia Eesti AS liinirajatiste võimalik väljakanne, abinõude rakendamine liinirajatiste kaitseks ja isikliku kasutusõiguse (servituudi) lepingute sõlmimine väljakantavatele osadele toimuvad Tellija kulul, vastavalt "Asjaõigusseaduse Rakendusseadusele § 15 ”.

3.6. ELEKTRILEVI OÜ kaitsevöönd

Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa. Selleks esitada taotlus iseteeninduses aadressil: https://www.elektrilevi.ee/et/loa-taotlemine-kaitsevoondis-tegutsemiseks. Ülevaade liini ristumistest Elektrilevi liinidega on toodud projektis eraldi tabelina ja lisaks on ristumised joonistatud välja liini profiilil. Ristumiste puhul on kontrollitud, et ristmeväljade gabariidid vastaksid kehtivatele nõuetele. Üldiselt ristuvate Elektrilevi liinide ümberehitust ette nähtud ei ole. Juhtme ehitusaegseteks kerimistöödeks vajaminevate katkestuste või paigaldavate tõkete kohta täpsemaid Elektrilevi tingimusi hetkel ei ole. Need tuleb taotleda ehitajal enne juhtmetööde algust.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 19/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

3.7. RMK nõuded ja kitsendused

RMK poolsed tingimused on järgmised:

• Tööde läbiviimisel riigimaal liikuda ainult tehnorajatise kaitsevööndi piires.

• Ehitustöid takistav raiutud võsa utiliseerida sama kinnistu piires.

• Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.

• Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.

• Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMK Läänemaa metskonda ette vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected].

• Rekonstrueerimise projektid kooskõlastada RMK-ga. Palume ehitustöödest teavitada ka rentnikke (vt RMK tingimused).

3.8. Muinsuskaitse

Antud köite projekti alale jääb mitmeid riikliku kaitse all olevaid mälestisi koos nende kaitsevöönditega:,

kultusekivi reg-nr 9807, ohvrikivi Nõiakivi reg-nr 9919, ohvrikivi reg-nr 9920, kalmistu reg-nr 9805,

asukoht reg-nr 9803 ja ohvrikoht Hiielaune reg-nr 9831.

Rekonstrueeritavate õhuliinide alal, juhul kui kaevetööd, sh nt olemasolevate postide asendamine,

toimuvad kaitsealuse mälestise alal või kaitsevööndis, tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine

(meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ ladestunud arheoloogilise kultuurkihi ilmnemisel

arheoloogilised kaevamised). Kaevamisel tuleb arvestada seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud

pinnases leiduva arheoloogilise materjali tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema

ekskavaatori varustuses ka hammasteta kopp.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS § -d 46-47, § 68 lg

2 p 3 § -d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad kultuurimälestiste registrist Erialane

pädevus Pädevustunnistused

Filtreerimine - Mälestise liik: arheoloogiamälestised või Tegevusala: Uuringukava koostamine ja

uuringu tegemine/ Arheoloogiline uuring“

Arheoloogiliste uuringute läbiviija otsimise ja sobiva aja kokkuleppimisega tuleb alustada aegsasti,

kuna vastava pädevusega isikute ja ettevõtjate arv on piiratud. Samuti tuleb arvestada sellega, et

seadusest tulenevalt (MuKS § 47) peab arheoloog Muinsuskaitseametile esitama uuringuteatise

vähemalt 10 päeva enne uuringu toimumist ning uuringu lubamise otsuse tähtaeg on kuni 30 päeva

alates uuringuteatise esitamisest.

Muinsuskaitseameti määratud arheoloogilise uuringu osas on juriidilisel isikul võimalik taotleda

uuringukulude hüvitamist töödele kulunud maksumusest poole ulatuses (maksimumsummas 1500

eurot). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti kodulehel

(https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada arheoloogiliste leidude

ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1,

§ 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

Kui tööd toimuvad mälestise alal (tumesinine viirutus Kultuurimälestiste kaardikihil), on enne tööde

algust vaja Muinsuskaitseametilt taotleda tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=workpermit). Loataotlus tuleb esitada ka siis kui tööd

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 20/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

toimuvad samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Tööde tegemisel vaid mälestise kaitsevööndis

(helesinine viirutus Kultuurimälestiste kaardikihil) peab tööde teostaja enne tööde algust esitama

Muinsuskaitseametile tööde tegemise teatise (MuKS § 59 lg 3;

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=worknotice).

3.9. Muud nõuded ja kitsendused

Arvestada projektis toodud ametkondade ja trassivaldajate kooskõlastustes esitatud nõudmiste ja

märkustega.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 21/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

4. Tehniline lahendus

4.1. Faasijuhtmed L171 õhuliinil on AS-150 faasijuhe. Gabariitide korrastamisel ei ole juhtmete pingsust muudetud arvestades nende iga ja välja veninud seisundit. Profiilile on juhtmed arvutatud 60°C juures ja võttes arvesse nende praegust pingsust. Juhtme tehniline kirjeldus ja andmed on toodud tabelis 10541K4_PP_EL4-7-01-001_Faasijuhtme- tehn-andmed.

4.2. Mastid

Visangus, kus on nõutud gabariitide korrastamine on ette nähtud enamasti masti(de) vahetus. Mastil nr 51 (PB21) on ette nähtud trossipüstaku paigaldus ja traaversite tõstmine ühe meetri võrra kõrgemale kasutades masti tüvel olemas olevaid avasid traaversite kinnitamiseks. Vahetatavad mastid ja gabariitide rikkumised on kirjeldatud tabelis EL-8-01-001_L171-gabariidi-rikkumised.

4.3. Õhuliini L171 piksekaitsetross

Õhuliinil L171 on piksekaitsetross TK-50. Gabariitide korrastamine ei näe ette piksekaitsetrossi vahetust.

4.4. Ristumised

Ristumistel tehnorajatistega on tagatud nõuetekohased õhkvahemikud 110 kV õhuliini mastide asukoha ja kõrguse valikuga. Õhuliini gabariitide määramisel on arvestatud standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ EVS-EN 50341-1:2014 ja standardi „Elektriõhuliinid vahelduvpingega üle 1 kV“ „Osa 2-20:2018 Eesti siseriiklikud erinõuded (SEN)“ nõuetega ja Eleringi dokumendiga „701 Projekteerimine“. Nõutavad õhkvahemikud 110kV suurima juhtme temperatuuri korral:

• Maantee, raudtee või veetee 8,5m

• Tänav, muu tee (v.a maatee osa) 7,0m

• Rada (põllu-, metsa- vms katendita tee) 6,0m

• Maapinnani avatud maastikul 6,0m

• Vertikaalvahemik sama või madalama pingega ristuva liinini 2,15m Vastavalt Elering 700 nõuetele tuleb lisada minimaalsetele nõutavatele õhkvahemikele profiili koostamisel 0,5 m varu. Gabariitide kontrollimisel on lähtutud varuta väärtustest, kuid olukorras, kus on vajalik gabariite korrastada on arvestatud ka varu. Teedega ristumine ehitustööde ajal Ehitustööde käigus tuleb välistada juhtmete langemine teemaale. Selleks paigaldada spetsiaalsed tõkked. Tõkete rajamise tehnoloogia ja nõuded on kirjeldatud joonisel „Teedega ristumiste tehnoloogia“. Peamised tingimused tõkete rajamisele on järgmised: Ajutised tõkked rajada teekatte servast minimaalselt 8m kaugusele, kuid tuleb arvestada, et tööde käigus ei tohi kahjustada tee mullet, kraave ega muid teerajatisi. Kraavide nõlvadele ja põhja ei tohi paigutada ajutisi tõkkeid. Seega tuleb mõnes olukorras paigaldada tõkked kaugemale, kui 8m. Ehitustööde käigus on juhtmete näol tegemist pingestamata osadega, on lubatud teegabariidiks võetud 7m. Väravate kõrgused valida vastavalt olukorrale, et tagada nõutav teegabaiit.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 22/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Vältida tõkete ja seadmete paiknemist teemaal. Teemaale võib ajutisi väravaid paigaldada juhul, kui on täidetud külgneva vaba ruumi nõuded. Tuleb arvestada, et tõkete rajamisel ei tohi ohustada liiklejaid. Tõkete paigaldamisel kasutatavad seadmed peavad paiknema väljaspool teed ja sellega külgnevat vaba ruumi. Kui tõkete paigaldamisel osutub vajalikuks tugede/tõmmitsate paigaldamine, peab arvesse võtma eelpoolnimetatud tingimusi. Arvestada, et teemaa hoolduse (niitmise ja võsa eemaldamise) teostamiseks on osades kohtades vajalik teehooldusmasinate liikumine mõlemal pool kraavi serva. Teel ja teemaal ilma tee-ehitusloata tööde teostamiseks, metsamaterjali või muu materjali ladustamiseks ja töövahendute paigaldamiseks teele või teemaale peab taotlema liiklusväliste tööde luba. Juhul kui tänavate sulgemine osutub mõnes kohas vajalikuks lähtuda Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Tee sulgemise vältimiseks võib kasutada võimalusel tõkete ehitamist. Tõkete ehitamine kooskõlastada eelnevalt Transpordiametiga.

4.5. Pinnasekatete taastamine ja säilitamine

Haljasalal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava või juurde veetava sobiva pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud ja juurde veetud kasvupinnas ja külvata pärast linnavalitsuse heakorra spetsialisti poolt heakskiidetud muruseeme. Rohumaal paiknevate mastide asukohal tuleb pärast masti eemaldamist või uue paigaldamist kaevis tagasi täita väljakaevatava pinnasega ja laotada taastatavale alale enne kaevetöid eemaldatud või juurde veetud kasvupinnas. Olemasoleva kupitsa muldkeha tasandada ümbritseva pinnasega, üle jäävat pinnast võib kasutada teiste demonteeritavate mastide juures kus ära veetava betooni mahust tingituna on vaja pinnast lisada. Peale ehitustööde lõpetamist täidetakse vundamendisüvendid mineraalse täitematerjaliga. Täitepinnase kihid tihendatakse ja platsi pind tasandatakse ning lisatakse haljasaal min 150mm kasvupinnas. Projekti raames vältida teede katete ning äärekivide kahjustada saamist. Peale tööde või töölõigu lõpetamist taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (asfalt, muru, kruus, kõnnitee plaadid, äärekivid jne) esialgses mahus kaevetöödele eelnevasse seisundisse, kui joonistel ei ole ette nähtud teisiti. Vältida roomiktehnikaga asfaltkatete lõhkumist, vajadusel rakendada meetmeid, näiteks laudteed. Ehituskaevikust väljakaevatava ja tagasitäiteks mittekasutatava pinnase ladustamise asukoht kooskõlastada kohaliku omavalitsusega ning vedada litsentseeritud püsijäätmete käitluskohata. Kaevise teisaldamisel tuleb lähtuda maapõueseaduses toodud nõuetest. Töövõtja vastutab tööde teostamise ajal keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega piirneval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele. Peale ehitustööde lõppu, vajadusel ka ehitus ja lammutustööde ajal, puhastada transporditeed tolmust ja prahist.

4.6. Mastitüüpide kirjeldus

Lisatud tabelites ja plaanidel on kajastatud kõik projekti mahus ehitatavad mastid. Vastavalt Elering AS soovile on mastide puhul projektis kajastatud Eleringi poolt varasemales projektides kasutatud tüüpmaste, mis on käesolevas projektis liidetud projekti mahtu, ilma jooniseid muutmata. Projektis kasutatakse järgnevaid mastitüüpe: 1SIS-C - Üheahelaline vabaltseisev I-tüüpi raudbetoontüvega kandemast, nurgale kuni 0°. Masti raudbetoontüvi on varasemalt Eleringi võrgus laialdaselt kasutusel üle 50a. Siseõhkvahemikud visangus ja mastil.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 23/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Vastavalt tellija soovile peavad mastid olema teenindatavad Un ≤ 230 kV tuleb lähtuda „hot stick“ meetodist tulenevalt. Uued mastid tuleb varustada turvaredelite ja TURVATIKAS kukkumispidurdussüsteemiga.

4.7. Vundamendid – üldine kirjeldus

L171 gabariitide tõstmisel asendatavad raudbetoonmastid on paigaldatud kogu oma kehandis pinnasesse. Kandevõime suurendamiseks kasutatakse alusplaati, riigleid ja vajadusel kupitsat. Raudbetoonmastide arvutuslike koormuste määramisel loobutakse tugevuskoordinatsiooni lisateguritest, kuna mast ja vundament on terviklik ning lihtsam purunemisolukord on pinnase kandevõime ammendumine, mille korral saab kaldu vajunud masti korrigeerida. Liinitrassi geoloogiline iseloomustus on ära toodud projekti lisas. Vundamentide rajamine Vundamentide paigaldamiseks/rajamiseks tuleb teostada kõigepealt kaevetööd vajaliku sügavuseni. Kui kaeviku põhja pinnas võimaldab paigaldada/rajada vundament lubatavate tolerantsidega, siis võib tööd teostada otse pinnasele. Kui see pole võimalik, siis tuleb rajada kaeviku põhja killustikust tasanduskiht. Killustikukiht tuleb tihendada selliselt, et selles ei saaks toimuda järel tihenemist. Tööprojektis tuleb täpsustada killustikukihi pealt mõõdetava elastsusmooduli väärtus. Kaeviku küljed tuleb toestada või rajada kaevik piisava nõlvusega, mis välistab nõlvade varisemise. Lahendus, mis võtab arvesse kaeviku sügavust ja kohalikku geoloogiat, antakse tööprojektis. Peale vundamendi elementide monteerimist või vajadusel valamist tuleb teostada tagasitäide. Sobivusel võib tagasitäiteks kasutada kohalikku väljakaevatud pinnast. Tagasitäiteks ei ole lubatud kasutada turvast, kändusid ega teisi orgaanilisi aineid või huumust sisaldavaid pinnaseid. Tagasitäide teostada kihtidena, mille maksimaalne paksus on 30 cm. Tagasitäite tihendusteguriks tuleb saada 0,95. Tagasitäite mahukaal täpsustatakse tööprojektis, kuna see sõltub kohapealsest pinnasest. Tagasitäite teostamisel jälgida, et vundamendi betoonosa ulatuks üle maapinna vähemalt 30 cm.

4.8. Täiendava juurdepääsutee rajamine mastidele

Antud köite tööde mahus 110kV liinile täiendavaid juurdepääsuteid ette nähtud ei ole. Tegemist on olemasoleva liiniga kuhu on juba välja kujunenud üldiselt ligipääsud. Erandina kohad kuhu oleks ligipääsu vaja asuvad looduskaitse alal või viimasega piirneval alal. Looduskaitseala osas uusi teid rajada ei ole võimalik.

4.9. Maandus ja potentsiaaliühtlustus

L170/L171 kaheahelalistel, täielikult rekonstrueeritavatel, lõikudel on mastide maanduste rajamine kirjeldatud köites K2 – selles lõigus on liinil L170 ja L171 mastidel ühised maandused ning on järgitud tänapäevaseid nõudeid. Üheahelalises lõigus, kus on ette nähtud liini L171 gabariitide tõstmine probleemsetes kohtades ja ei ole kohaldatavad viimased nõuded liini töökindlusele ehk äiksekaitsele (BFR meetod, kogu liini lõikes), on maandus ja potentsiaaliühtlustus asendatavatele/ümberehitatavatele mastidele projekteeritud lähtuvalt kahest aspektist: ohutus ehk lubatud puutepinge ja maanduspaigaldise mehaaniline vastupidavus paigaldist läbivatele vooludele. Töökindluse ehk äikesekaitse seisukohast on järgitud EEE ja standardi 50341-2 miinimumnõudeid. Mastidele rajada nõutud maandustakistusega maanduspaigaldis. Kohtades, kus on inimese ja/või kariloomade viibimine tõenäoline tuleb rajada nõuetekohane potentsiaaliühtlustus. Maanduste ja potentsiaaliühtlustuste täpsemad andmed on esitatud maanduste tabelis. Üldised maanduspaigaldiste põhimõtted on kirjeldatud täpsemalt elektriosa seletuskirjas - 10541K4_PP_EL-3-01-001_Seletuskiri-elektriosa.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 24/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Maandustakistuse väärtused tuleb lõplikult mõõta ja tulemused esitada Tellijale garantiiperioodi lõpule eelneval suveperioodil. Kui teostusmõõdistusel osutub maanduspaigaldise maandustakistus lubatust suuremaks, kontrollitakse viimase väärtus enne teostusjooniseid projekteerija poolt arvutustega üle. Kui mõõdetud tulemus tagab antud kohas siiski liini ja inimeste ohutuse, fikseeritakse muudatus teostusjoonisel. Kui tulemus ei rahulda maanduspaigaldisele esitatud nõudeid, lisatakse mastile vajaliku pikkusega rõht- või vertikaalmaanduselektroodid vastavalt täiendatud projektlahendusele juurde.

4.10. Isolatsioon ja liinitarvikud

Õhuliini isolatsioonitase peab vastama normile, kus nõutav ühiklekkeraja pikkus ≥ 34,7 mm/kV. Erandina kasutada 1km mereäärsel ala mastidel isolatsioonitaset ≥ 43,3 mm/kV kohta. 110kV liini kandekettides tuleb kasutada 70 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 muna-pesa tüüp ühendustega vastavalt EVS-EN 60372. Eelneva analoogia põhjal tuleb pingutuskettides kasutada 120 kN tõmbetugevusega klaas-taldrikisolaatoreid vastavalt standarditele EVS-EN 60383-1 ja pesa tüüp vastavalt EVS-EN 60372. Liinile näha ette linnutõkked 110 kV kandekettide kohale. Linnutõkked peavad takistama lindude pääsemise kandeketi kohale 0,23m raadiuses (D50Hz_p_e(110kV)). Liinitarvikute kasutamisel tuleb lähtuda üldnõuded peatükis toodud standarditest ja Tellija 700 seeria tehnilistest nõuetest.

5. Demontaaži tööd Mastid Betoonmastid demonteerida kogu pikkuses. Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Vundamendid Betoonist tuleb eraldada armatuurraud ja transportida metallijäätmetega tegelevasse ettevõttesse. Masti mille maassekinnitus on teostatud monteeritavate raudbetoon seenvundamentidega ja asub kõrgel kupitsal (üle 0,8m) tuleb seenvundamendid lahti kaevata ja transportida ehitusjäätmete töötlemisega tegelevasse ettevõttesse. Betoonitükid tuleb purustada killustikuks ja käidelda vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Masti vundamendi eemaldamiseks piisab lahti kaevamiseks kitsastes oludes ~0,5m alast ümber vundamendi maapealse osa. Tavaolukorras kohtades kus on ette nähtud rohu või muruala taastamine on arvestatud 1,5m alaga ümber masti, viimane on pinnase silumiseks saavutamaks mastialusele platsile ühtlase pinna. Isolaatorid Demonteerida kasutuseta jäävad isolaatorketid. Kõik isolaatorketid ja tarvikud on ette nähtud utiliseerida. Täpsemad mahud esitatakse demontaaži spetsifikatsioonis.

6. Nõuded töövõtule ja töövõtjale Tööde teostaja peab vastama Seadme ohutuse seadusest tulenevatele nõuetele ning omama kehtivat registreeringut majandustegevuste registris. Ehitamise käigus peab ehitaja järgima kõiki Eesti Vabariigis kehtivaid õigusakte ja muid normdokumente niivõrd - kuivõrd on nad vajalikud käesoleva ehitise ehitamisel, kontrollimisel ja Tellijale üleandmisel. Ehitaja peab ehitise üle andma koos nõuetekohasust tõendava auditiga.

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 25/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

Töövõtja on kohustatud sooritama ehitustööde Tellija poolt nõutavad muudatused, juhul kui need ei muuda töövõtja poolt teostatud tööde tulemust märgatavalt. Olenemata sellest, kas küsimus on tööde sooritamise täiustamises, kergendamises või muus. Muudatuste osas, mis eeldavad lisa kulutusi või nende hüvitamist, tuleb teha enne tööde algust kirjalik pakkumine, mis on pädev ainult ehitustööde Tellija poolt kinnitatuna koos vastavate lisa- ja hüvitamisele kuuluvate arvete esitamise korral. Enne tööde algust peavad olema Ehitustööde Tellijaga ja vajalike ametkondadega kooskõlastatud tööjoonised ning kasutatavad seadmed ja materjalid. Järelevalve inseneril või tellijal on õigus materjal või seade tagasi lükata, kui kõnesolev materjal või seade ei täida käesoleva hankes toodud Tellija nõudeid. Sellisel juhtumil peab töövõtja hankima teise materjali või seadme, et täita hankes toodud Tellija nõudeid. Ilma järelevalve inseneri kirjaliku heakskiiduta ei saa töövõtja peamiste seadmete tellimist teostada. Kõik materjalid peavad olema uued ning täitma tellija nõuetega sätestatud nõudeid ning nad peavad olema heaks kiidetud kooskõlas töövõtulepingu juhistega. Kõik materjalid ja seadmed peavad olema varustatud vajalikke sertifikaatidega ja materjalide passidega. Kui ei ole teisiti märgitud, peab töövõtja hankima sama tüüpi elemendi samalt tootjalt, kui see on praktilisest seisukohast mõistlik. Samuti peavad iga seadme komponendid nii palju kui võimalik olema valmistatud ja koostatud sama tootja poolt. Kõik vajalikud, ametkondade ja Tellija poolt nõutud mõõtmiste ja katsetuste kulutused kuuluvad töövõttu. Projekteerija poolt koostatud projektdokumendid ja tellija poolt esitatud täiendavad nõuded moodustavad üksteist täiendades elektriprojekti objekti. Juhul kui nimetatud dokumentides avastatakse ebaselgeid aspekte, mida ei õnnestu lahendada üldisi norme järgides, tuleb töövõtjal paluda täiendavaid selgitusi. Tööde selgituse lisas olevate dokumentide pädevusjärjekord on järgmine: • Pakkumiste ja lepinguga seotud dokumentides toodud andmed • Projekti seletuskiri; • joonised; Töövõttu kuuluvad seadustega ettenähtud ülevaatused. Töövõtja esitab kasutuselevõtu kontrolli protokollid ehituse Tellijale enne vastuvõtu kontrolli. Vastuvõtul kuuluvad esitamisele: • elektrotehniliste kontrollmõõtmiste protokollid; • maandustakistuse mõõtmine; • potentsiaaliühtlustusahelate kontroll; • varjatud tööde aktid ja teostusjoonised:

- maandusseadme kohta; - faasijuhtmete ja piksekaitsejuhtide kohta; - monteeritava vundamendi, vaia ja betoonitööde kohta; - masti metalli ja paigalduse kohta

• teostusjoonised, mis hõlmab: projekteeritava objektiga seonduvad teostusjooniseid, elektripaigaldise nõuetekohasuse auditit. Lisaks eelpool toodud dokumentidele arvestada tellija 700 seerias toodud juhistele objekti vastuvõtmisel täiendavate dokumentide esitamise vajadusega. Töövõtja peab hoidma objektil viimaste jooniste kontrolleksemplari. Kontrolleksemplari on vajalik märkida töö ajal tehtud kõik muudatused. Kõik joonised täpsustatakse vastavalt lõplikule paigaldusele olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Kõik üleandmiseks valmis joonised ja jooniste nimekirjad märgitakse pealdisega TEOSTUSJOONIS ning varustatakse kuupäevaga. Töö eest

Põhiprojekt

10541K4

23.01.2024

Projekt: L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV

õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini

gabariitide korrastamine

lk 26/26

Faili nimi: 10541K4_PP_AA-3-01-001_Seletuskiri-L171.docx

vastutav isik kinnitab jooniste nimekirja oma allkirjaga. Ehitusplatsil teostatud muudatused viiakse sisse üleantavatesse joonistesse täpsustatud jooniste põhjal. Kõik joonised pealkirjastatakse ja nummerdatakse ühtemoodi, olenemata sellest, kes need joonised on koostanud. Elektritööde töövõtja koostab kasutusjuhendi. Tuleb koostada kõiki elektrisüsteeme hõlmavad dokumendid: • kasutusjuhendi ülesehitus ja sisukord; • süsteemide lühikirjeldus; • hooldusgraafikut; • süsteemide hoolduseks vajalikku infot. Tüübiga mainitud seadmeid võib asendada kasutuskoha suhtes omadustelt ja kvaliteedilt vastavate seadmetega. Töövõtja peab siiski hankima asendusele tellija nõusoleku. Vastavuse tõestamine, kui ka vastutus jääb siiski selle esitajale. Vahetuse esitaja peab edastama vahetuse omadusi iseloomustavad andmed ka vahetatava materjali kohta. Tõendamisega seotud kulud kannab nende esitaja. Seadmete paigutusel võtta arvesse hoolduse ja tööturvalisuse nõuded.

Muudatus Lehed Kuupäev Muudatuse sisu Projekteeris Kontrollis

Vesse 8, 11415 Tallinn Telefon +372 601 2285 E-post [email protected] www.leonhard-weiss.ee

ERIOSA PROJEKTI NIMETUS

MÕÕTKAVAJOONISE NIMI

TELLIJA

AMET ALLKIRINIMI

Registrikood 12083348

/

OBJEKTI ASUKOHT (AADRESS)

PROJEKTI NIMETUS

JOONISE TÄHIS STAADIUMTÖÖ NR

LEONHARD WEISS OÜElering AS Kadaka tee 42 12915 Tallinn +372 715 1222 [email protected]

PEATÖÖVÕTJA

Üldplaan -

10541K4 AS-4-01-001 Põhiprojekt

PROJEKTEERIJA R.Kivistik

KINNITAJA R.Kivistik

INSENER R.Kivistik

PROJEKTIJUHT H.Luik

Faili nimi: 10541K4_PP_AS-4-01-001_Uldplaan.dwg

Koordinaadid: L-EST '97 SÜSTEEMIS Kõrgused: EH2000 süsteemis Geodeetiline alusplaan:

Pärnu maakond, Lääneranna vald

Koostatud / trükitud: 25.01.2024 26.01.2024

L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV õhuliinide põhiprojekt

Köide K4 – L171 Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini gabariitide korrastamine

Tingmärgid (EP) Köite K1 maht

Köite K4 maht

Köite K2 maht Köite K3 maht

3 +

0 0

0

3 +

1 0

0

3 +

2 0

0

3 +

3 0

0

3 +

4 0

0

3 +

5 0

0

3 +

6 0

0

3 +

7 0

0

3 +

8 0

0

3 +

9 0

0

4 +

0 0

0

4 +

1 0

0

4 +

2 0

0

4 +

3 0

0

4 +

4 0

0

4 +

5 0

0

4 +

6 0

0

4 +

7 0

0

4 +

8 0

0

4 +

9 0

0

5 +

0 0

0

5 +

1 0

0

5 +

2 0

0

5 +

3 0

0

5 +

4 0

0

5 +

5 0

0

5 +

6 0

0

5 +

7 0

0

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

80

85

P I

4 1

.0 2

°

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 3

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .2

0 h

t= 1

9 .8

0 e

le =

1 4

.3 7

X -

4 8

6 9

8 3

.2 3

Y -

6 5

0 2

4 5

6 .6

0 N

u rk

- -

0 .0

3 °

P ik

e ta

a þ

- 2

+ 9

7 2

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 3

2 (

m )

236

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

1 0

k V

õ h

u li in

I is

a k u

-A n

s i m

a s ti v a

h e

m ik

4 -8

0 ,4

k V

õ h

u lii

n A

M K

A -5

0

1 6

1 7

8 T

u u

d i-

R is

ti t

e e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 4

M a

s ti t

ü ü

p -

A U

B M

6 0

-1 V

u n

d a

m e

n d

i k õ

rg u

s =

0 .9

0 h

t= 1

9 .1

0 e

le =

1 5

.8 8

X -

4 8

6 7

9 1

.1 9

Y -

6 5

0 2

3 1

8 .5

9 N

u rk

- 4

1 .0

2 °

P ik

e ta

a þ

- 3

+ 2

0 8

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 3

7 (

m )

237

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

9.1

5.0

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 5

_ U

U S

M a

s ti t

ü ü

p -

1 S

IS -C

-1 8

,5 h

t= 2

4 .5

0 e

le =

1 8

.7 8

X -

4 8

6 5

5 5

.0 9

Y -

6 5

0 2

3 4

0 .5

8 N

u rk

- -

0 .0

1 °

P ik

e ta

a þ

- 3

+ 4

4 5

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 3

2 (

m )

227

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 6

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .1

0 h

t= 1

9 .7

0 e

le =

2 0

.7 6

X -

4 8

6 3

2 9

.1 5

Y -

6 5

0 2

3 6

1 .5

8 N

u rk

- -

0 .0

2 °

P ik

e ta

a þ

- 3

+ 6

7 2

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 2

1 (

m )

216

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

P I

-2 5

.0 9

°

1 0

k V

õ h

u li in

T u

u d

im ä

e -A

J 1

4 5

5 2

m a

s ti v a

h e

m ik

1 9

-1

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 7

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .3

0 h

t= 1

9 .9

0 e

le =

2 0

.4 9

X -

4 8

6 1

1 4

.4 5

Y -

6 5

0 2

3 8

1 .4

7 N

u rk

- 0

.0 8

° P

ik e

ta a

þ -

3 +

8 8

8 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 2

0 (

m )

224

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

4.5

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 8

M a

s ti t

ü ü

p -

A U

B M

6 0

-1 V

u n

d a

m e

n d

i k õ

rg u

s =

1 .0

0 h

t= 1

9 .2

0 e

le =

2 0

.9 0

X -

4 8

5 8

9 1

.5 9

Y -

6 5

0 2

4 0

2 .4

3 N

u rk

- -

2 5

.0 9

° P

ik e

ta a

þ -

4 +

1 1

2 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 5

0 (

m )

275

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 9

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

h t=

1 9

.6 0

e le

= 2

0 .1

9 X

- 4

8 5

6 3

2 .4

8 Y

- 6

5 0

2 3

0 9

.5 5

N u

rk -

0 .0

7 °

P ik

e ta

a þ

- 4

+ 3

8 7

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 7

5 (

m )

275

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

2 0

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .3

0 h

t= 1

9 .9

0 e

le =

2 0

.1 4

X -

4 8

5 3

7 3

.3 9

Y -

6 5

0 2

2 1

7 .0

5 N

u rk

- -

0 .1

3 °

P ik

e ta

a þ

- 4

+ 6

6 2

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 5

5 (

m )

235

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

V a

n a

-T u

u d

i te

e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

2 1

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .4

0 h

t= 2

0 .0

0 e

le =

2 0

.0 6

X -

4 8

5 1

5 2

.3 3

Y -

6 5

0 2

1 3

7 .5

7 N

u rk

- 0

.1 8

° P

ik e

ta a

þ -

4 +

8 9

7 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 6

1 (

m )

286

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

P I

-3 9

.1 1

°

0 ,4

k V

õ h

u li in

A -2

x 2

5 m

a s ti v a

h e

m ik

1 2

-1 3

K ru

u s a

te e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

2 2

_ U

U S

M a

s ti t

ü ü

p -

1 S

IS -C

-1 8

,5 V

u n

d a

m e

n d

i k õ

rg u

s =

- 0 .2

0 h

t= 2

4 .3

0 e

le =

1 8

.8 7

X -

4 8

4 8

8 2

.4 7

Y -

6 5

0 2

0 4

1 .5

1 N

u rk

- -

0 .1

2 °

P ik

e ta

a þ

- 5

+ 1

8 3

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 8

8 (

m )

289

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0 11.0

3.0

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

2 3

M a

s ti t

ü ü

p -

A U

B M

6 0

-1 V

u n

d a

m e

n d

i k õ

rg u

s =

1 .6

0 h

t= 1

9 .8

0 e

le =

1 8

.5 2

X -

4 8

4 6

1 0

.4 7

Y -

6 5

0 1

9 4

4 .0

7 N

u rk

- -

3 9

.1 1

° P

ik e

ta a

þ -

5 +

4 7

2 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 7

6 (

m )

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

2 4

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

h t=

1 9

.6 0

e le

= 1

7 .9

1 X

- 4

8 4

4 7

4 .3

0 Y

- 6

5 0

1 7

1 9

.1 0

N u

rk -

0 .1

4 °

P ik

e ta

a þ

- 5

+ 7

3 5

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 6

9 (

m )

263

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

12.51

13.34

13.49

13.69

13.57

13.67

13.92

13.50

13.23

12.47

12.39

13.10

13.51

12.98

13.50

13.05

12.93

13.61

13.43

12.86

12.72

13.49

13.91

14.36

13.75 13_PB21

13.00

15.03

14.37

14.44

15.08

13.96

15.02

14.73

14.45

14.01

14.86

14.64

14.45

15.02

14.23

14.92

14.68

14.57

14.93

14.11

14.69

14.53

14.45

14.61

14.72

14.85

14.96

14.98

14.68

-9 9999.0

0

14.80

14.89

14.90

14.59

14.61

14.54

14.65

14.66

14.87

15.06

14.80

14.80

14.86

14.93

14.92

14.93

14.86

14.90 15.00

14.96

14.92

14.79

14.94

15.23

15.24

15.50

15.67

15.65

15.77

15.53

15.06

14.78 14.83

14.21

13.52

13.51

14.67

14.69 13.52 13.61 14.34

14.01

14.73

14.73

.

.

12.92

13.45

13.63

13.67

13.60 13.64

13.62

.

.

.

14.57

13.86

14.75

13.96

14.46

14.62

13.96

13.91

14.42

14.17

13.92 14.49

14.36

13.98

14.48

15.03

14.93

15.11 14.44

14.39 14.34 14.77

14.89 14.31 14.48 14.74

14_AUBM 60-1

14_AUBM 60

A

T u u d i -

R is

ti te

e

põld

18.36

16.09

15.79

15.67

15.65

16.86

16.94

17.32

16.71

16.52

16.61

16.56

16.60

16.86

17.20

17.49 16.70

16.76

16.73

16.79

17.17

17.13

17.05

16.99

17.17

17.39

17.41

17.55

17.49

17.56

18.02

17.82

17.92

17.59

17.99

18.03

18.24

18.48

18.55

18.85

18.49

18.44

18.20

17.96

17.70

17.67

17.51

17.41

17.20

16.87

16.88

16.69

16.75

17.05

16.72

16.17

15.77

15.53

16.81

16.90 16.67

16.24

16.90

16.94 16.76

15.98

16.59

16.17

16.92

16.67

14.75

16.23

17.64 16.95

17.50

17.41

17.52

x= 6502350

Lihula-Virtsu L171(110kV)

14_AUBM60 15_PB21

kp.liin H=23.78

põld

põld

19.87

19.97

20.07

20.22

20.54

18.65

19.07

19.36

19.67

19.81

19.93

19.95

20.19

20.54

20.13

20.06

20.38

19.98

19.99

19.98

19.92

19.88

19.93

19.88

19.82

19.81

19.55

19.72

19.68

19.47

19.44

19.56

19.05

19.22

19.19

19.10

19.00

19.03

18.96

19.25 19.51

19.68 19.88

19.89 20.17

20.33

19.94

19.95

19.62

19.28

19.11

19.04

19.10

19.54

19.73 19.92

20.16

18.79

18.64

18.76

18.66

41101:003:0192

mõõdistatud, L-EST

y =

4 8 6

5 5

0

Lihula-Virtsu L171(110kV) 16_PB21

põld

20.75

20.81

20.85

20.63

20.57

20.94

21.39

20.99

20.94

20.66

20.76

20.82

20.72

20.59

20.86

21.34

20.87

20.90

20.68

20.67

20.65

20.52

20.51

20.81

21.23

20.62

20.62

20.60

20.71

20.81

20.62

20.47

20.55

20.61

20.38

20.45

20.59

20.51

20.36

20.53

20.54

20.51

20.64

20.43

20.45

20.50

20.36

20.35

20.38

20.28

20.62

20.68

20.61 20.88

20.41 20.47 20.56 20.56

20.67

20.53

20.74

20.75

20.82

41101:003:0193

Koidusaare

mõõdistatud, L-EST

17_PB21

20.79

20.81

20.85

20.81

20.78

20.74

20.55

20.53

20.59

20.61

20.62

21.24

20.64

20.72

20.51

20.63

20.55

20.63

20.69

20.64

20.68

20.79

20.80

20.43

20.47

20.60

20.70

20.71

20.71

20.69

20.75

21.35

20.55

20.52

20.57

20.68

20.68

20.67

20.74

20.96

20.85

20.42

20.40

20.49

20.65

20.67

20.77

20.74

20.72

20.72

20.83

20.77

20.49

20.54

20.42

20.53

20.53

20.44

20.59

20.48

20.52

20.51

20.46

20.45

20.38

20.37

20.82

20.59

20.84

21.07

18_PB21

18_AUBM60

kp.liin H=27.22

kp.liin H=28.80

20.92

20.97

20.88

20.91

21.27

21.01

21.04

20.94

20.95

21.09

21.15

21.13

20.92

20.96

20.95

20.95

20.86

21.10

20.96

20.86

20.83

20.89

20.91

20.86

20.85

20.86

20.80

20.66

20.47

20.72

20.84

20.83

20.84

20.89

20.77

20.84

20.75

20.48

20.53

20.49

20.22

20.95

20.85

20.82

20.98

20.78

20.84

20.87

20.54

20.53

20.58

20.42

20.93

20.84

20.83

20.85

20.88

20.72

20.62

20.48

20.32

20.41

20.30

20.85

20.84

20.96

20.66

20.56

20.47

20.42

20.44

20.35

20.83

20.70

20.63

20.47

20.45

20.34

20.72

20.54

20.53

20.35

20.63

20.50

20.39

20.39

20.47

20.86

20.64

20.95

20.80

43001:001:0080

Lihula-Virtsu L170(110kV)

Lihula-Virtsu L171(110kV)

18_AUBM60

19_PB21

20.05

20.41

20.18

20.48

20.26

20.35

20.37

20.41

20.17

20.20

20.01

19.90

20.19

20.35

20.20

20.12

19.97

19.82

19.79

19.73

19.54

20.27

20.09

19.89

19.86

19.54

19.76

19.59

19.57

19.54

19.50

19.50

20.27

19.98

19.88

19.69

19.60

19.51

19.45

19.61

19.38

19.45

19.41

19.42

20.20

19.90

19.65

19.78

19.63

19.41

19.41

19.41

19.38

19.44

19.45

20.11

19.63

19.74

19.69

19.57

19.37

19.33

19.33

19.36

19.30

19.67

19.62

19.56

19.55

19.50

19.40

19.40

19.41

19.52

19.52

19.40

19.51

19.52

19.65

19.45

19.53 19.54

19.40 19.40

19.48

19.47 19.49

19.58 19.39

19.55

19.59 19.62

19.73 19.84

19.55

19.46 19.35

19.47 19.40

19.34

19.41 19.32

19.35 19.35

19.41

19.30 19.42

19.36 19.43

19.43

Lihula-Virtsu L171(110kV) 20_PB21

19.60

19.28

19.30

19.51

19.23

19.30

19.33

19.38

19.41

19.34

19.35

19.39

19.39

19.53

19.56

19.35

19.32

19.32

19.45

19.41

19.51

19.59

19.68

19.64

20.06 19.86

19.94 19.73

19.49 19.51

19.32 19.40

19.51 19.53

19.97 19.93

19.94 19.63

19.48 19.44

19.30 19.40

19.63 19.70

19.85 19.88

20.02 19.64

19.51 19.62

19.46 19.37

19.63 19.52

19.94 19.89

19.78 19.61

19.47 19.34

19.34 19.30

19.36 19.33

20.07 19.82

19.62 19.52

19.57 19.40

19.43 19.34

19.38 19.45

20.08 19.76

19.69 19.67

19.61 19.38

19.51 19.41

19.36 19.46

19.76

21_PB21

K r

18.87

18.91

19.11

18.86

18.94

18.40 18.51

18.84 19.22

19.17 19.46

19.58 19.73

19.74 20.08

19.99

18.53 18.97

19.05 18.94

19.22 19.45

19.80 19.84

20.02 20.16

19.96

19.11 19.12

19.24 19.04

19.51 19.65

19.87 20.15

20.10 20.29

20.19

18.73 19.00

19.09 19.05

19.43 19.53

19.95 20.40

20.15 20.28

20.13

18.84 19.19

19.13 19.49

19.43 19.67

20.00 20.49

20.31 20.22

20.13

18.82 18.77

19.00 19.06

19.80 19.81

20.06 20.30

20.50 20.15

20.07

18.90

19.46 19.77

20.71

20.04

19.17

20.15

x= 6502000

Lihula-Virtsu L171(110kV)

22_PB21

K r

P inn

B e t.k

ivi H

H E

tünn

aiamaa

tiik

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

põld

17.81

17.42 15.60

16.81

17.84

17.41

17.48

17.74

17.94

17.70

17.67

17.67

18.06

18.12

18.24

17.90

17.88

18.13

18.06

18.14

18.24

17.76

18.09

17.96

18.06

18.20

18.22

18.24

18.18

18.13

18.18

17.91

17.94

18.02

18.18

18.17

18.44

18.17

18.35

18.19

18.17

18.01

18.79

18.45

18.21

18.32

18.15

18.15

18.05

17.95

17.86

18.23

18.37

18.44

18.63

18.21

18.24

18.01

17.92

17.96

18.27

18.42

18.67

18.21

18.14

17.93

17.88

17.89

18.13

18.32

18.38

18.51

18.34

18.03

17.79

17.80

18.03

18.25

18.80

18.28

18.12

18.05

17.96

18.06

18.53

18.45

18.08

18.02

17.98 17.97

18.04 18.25

18.30

17.98 18.03

18.24 18.27

17.86 18.08

18.12 18.85

17.85 18.13

18.19 18.58

18.07 18.11

18.33 18.60

18.25 18.15

18.46 18.50

16.97

16.89

18.99

18.02

17.99

18.89

18.21

18.28

17.94

17.42

x= 6502050

y =

4 8 4 8 0 0

23_AUBM60

mp.liin H=24.03

Bet.kivi

H

lil l

lil l

1 7 .9

0

1 7 .7

7

1 7 .9

1

1 7 .8

1

1 8 .0

9

1 8 .1

2

1 8 .0

1

1 7 .8

0

1 8 .1

1

1 8 .0

1

1 8 .0

2

1 7 .3

6

1 7 .4

4

1 8 .1

2

1 8 .0

9

1 7 .9

6

1 7 .9

8

1 8 .1

5

1 8 .0

5

1 8 .0

6

1 8 .0

6

1 7 .9

9

1 8 .0

9

1 7 .6

0

1 7 .8

2

1 8 .0

1

1 8 .1

1

1 8 .1

3

1 7 .9

5

1 7 .9

2

1 8 .1

0

1 8 .2

6

1 7 .9

4

1 8 .3

0

1 7 .8

7

1 7 .7

5

1 7 .9

7

1 8 .0

3

1 8 .1

8

1 7 .8

6

1 7 .8

9

1 8 .1

8

1 7 .8

8

1 7 .9

1

1 8 .1

2

1 8 .4

4

1 7 .8

8

1 8 .0

6

1 8 .1

2

1 7 .8

9

1 7 .8

9

1 8 .0

2

1 8 .1

7

1 7 .9

4

1 7 .8

9

1 8 .2

4

1 8 .6

3

1 7 .9

2

1 8 .0

1

1 8 .1

4

1 7 .8

8

1 7 .8

9

1 7 .8

8

1 7 .9

1

1 7 .9

4

1 7 .8

8

1 7 .7

6

1 8 .1

7

1 8 .0

4

1 8 .0

5

1 8 .1

9

1 7 .8

9

1 8 .1

3

1 8 .2

5

1 8 .1

3

1 8 .1

0

1 7 .9

3

1 7 .9

8

1 8 .1

7

1 8 .4

4

1 8 .0

0

1 8 .0

6

1 8 .0

1

1 7 .9

7

1 7 .8

7

1 7 .8

6

1 7 .8

8

1 8 .1

7

1 8 .9

8

1 7 .9

6

1 8 .5

7 1 7 .9

9

1 8 .3

5

1 8 .9

9

x= 6

5 0 1 9 0 0

2 4

_ P

B 21

2 4

_ P

B 21

PI 3+208.11 41.02°

PI 3+445.23 -0.01°

PI 3+672.15 -0.02°

PI 3+887.76 0.08°

PI 4+111.60 - 5.09°

PI 4+386.86 0.07°

PI 4+661.97 -0.13°

PI 4+896.89 0.18°

PI 5+183.32 -0.12°

PI 5+472.26 -39.11°

PI 5+735.23 0.14°

L171_Mast_Nr_13 L171_Mast_Nr_14 L17 _Mast_Nr_15_UUS L171_Mast_Nr_16 L171_Mast_Nr_17 L171_Mast_Nr_18 L171_Mast_Nr_19 L171_Mast_Nr_20 L171_Mast_Nr_21 L171_Mast_Nr_22_UUS L171_Mast_Nr_23 L171_Mast_Nr_24

4 2

0 x1

7 30

M u

u da

tu s

L e

h e

d K

u up

ä e

v M

u ud

a tu

se s

is u

P ro

je kt

e e

ri s

K o

nt ro

lli s

O bj

e kt

Jo on

is e

n im

i

P ro

je kt

i n u

m b

e r

S ta

a d

iu m

Jo on

is e

n u

m b

e r

M u

ud a

tu s

L e

h t

L e

h ti

M õ

õt ka

va F

o rm

a a

t

Jo on

e st

as

K o

o sk

õ la

st a

s

K o

n tr

o lli

s/ K

u u

pä e

v

P ro

je kt

e e

ri s/

K u

up ä

e v

2 /7

M .K

a p

a n

e n

/

H .L

u ik

/

2 6

.0 1

.2 0

2 4

2 6

.0 1

.2 0

2 4

P P

1 :2

0 0

/1 :2

0 0

0

K ö

id e

K 4

- L

1 7

1 L

ih u la

-V ir ts

u 1

1 0 k

V õ

h u

lii n

i g a

b a ri

it id

e k

o rr

a s ta

m in

e

Õ h u

lii n

i p ik

ip ro

fi il

L 1 7

1 _

M a

s t_

N r_

1 3

- L

1 7

1 _ M

a s t_

N r_

2 4

A S

-6 -0

1 -0

2 1

0 5

4 1

K 4

v e

r0 1

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

3 -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 4

, O

P G

W 1

3 -4

, R

u li n

g S

p a

n 2

7 4

( m

), T

e n

s io

n 9

4 8

9 (

N )

a t

5 (

d e

g C

) In

it ia

l, D

is p

la y e

d 2

0 D

e g

C C

re e

p 7

2 7

7 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

3 -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 4

, A

S 1

5 0

2 4

R u

s s ia

, R

u li n

g S

p a

n 2

7 4

( m

), T

e n

s io

n 1

1 0

8 9

( N

) a

t 5 (

d e

g C

) In

it ia

l, D

is p

la y e

d 6

0 D

e g

C C

re e

p 8

0 0

0 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 4

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

1 8

, O

P G

W _

e le

ri n

g ,

R u

li n

g S

p a

n 2

2 6

( m

), T

e n

s io

n 1

1 4

7 4

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 2

0 D

e g

C C

re e

p 8

3 5

2 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 4

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

1 8

, A

S 1

5 0

2 4

R u

s s ia

, R

u li n

g S

p a

n 2

2 6

( m

), T

e n

s io

n 9

7 9

4 (

N )

a t

5 (

d e

g C

) In

it ia

l, D

is p

la y e

d 6

0 D

e g

C C

re e

p 6

8 1

6 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 8

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

2 3

, O

P G

W _

e le

ri n

g ,

R u

li n

g S

p a

n 2

7 4

( m

), T

e n

s io

n 1

1 8

6 7

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 2

0 D

e g

C C

re e

p 9

0 2

0 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

1 8

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

2 3

, A

S 1

5 0

2 4

R u

s s ia

, R

u li n

g S

p a

n 2

7 4

( m

), T

e n

s io

n 1

2 9

0 5

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 6

0 D

e g

C C

re e

p 8

8 1

6 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

2 3

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

3 7

, O

P G

W _

e le

ri n

g ,

R u

li n

g S

p a

n 2

7 7

( m

), T

e n

s io

n 1

1 7

0 5

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 2

0 D

e g

C C

re e

p 8

9 3

3 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

2 3

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

3 7

, A

S 1

5 0

2 4

R u

s s ia

, R

u li n

g S

p a

n 2

7 7

( m

), T

e n

s io

n 1

4 2

6 7

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 6

0 D

e g

C C

re e

p 9

4 5

8 (

N )

1 4

+ 2

0 0

1 4

+ 3

0 0

1 4

+ 4

0 0

1 4

+ 5

0 0

1 4

+ 6

0 0

1 4

+ 7

0 0

1 4

+ 8

0 0

1 4

+ 9

0 0

1 5

+ 0

0 0

1 5

+ 1

0 0

1 5

+ 2

0 0

1 5

+ 3

0 0

1 5

+ 4

0 0

1 5

+ 5

0 0

1 5

+ 6

0 0

1 5

+ 7

0 0

1 5

+ 8

0 0

1 5

+ 9

0 0

1 6

+ 0

0 0

1 6

+ 1

0 0

1 6

+ 2

0 0

1 6

+ 3

0 0

1 6

+ 4

0 0

1 6

+ 5

0 0

1 6

+ 6

0 0

1 6

+ 7

0 0

1 6

+ 8

0 0

1 6

+ 9

0 0

1 7

+ 0

0 0

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

0

5

10

15

20

25

30

35

40

45

50

55

60

65

70

75

P in

n a

s te

e

P in

n a

s te

e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

5 5

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .7

0 h

t= 2

0 .3

0 e

le =

6 .3

7 X

- 4

7 8

3 3

5 .5

5 Y

- 6

4 9

6 2

7 2

.7 8

N u

rk -

0 .0

4 °

P ik

e ta

a þ

- 1

4 +

2 2

1 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 7

5 (

m )

278

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

8.7

P in

n a

s te

e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

5 6

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .7

0 h

t= 2

0 .3

0 e

le =

5 .0

3 X

- 4

7 8

0 9

5 .4

0 Y

- 6

4 9

6 1

3 3

.7 0

N u

rk -

0 .0

1 °

P ik

e ta

a þ

- 1

4 +

4 9

8 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 7

8 (

m )

278

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

6.9 K

ru u

s a

te e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

5 7

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .6

0 h

t= 2

0 .2

0 e

le =

4 .6

7 X

- 4

7 7

8 5

4 .7

2 Y

- 6

4 9

5 9

9 4

.3 9

N u

rk -

- 0

.0 5

° P

ik e

ta a

þ -

1 4

+ 7

7 6

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 7

7 (

m )

275

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

5 8

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .6

0 h

t= 2

0 .2

0 e

le =

4 .4

6 X

- 4

7 7

6 1

6 .6

9 Y

- 6

4 9

5 8

5 6

.3 4

N u

rk -

0 .0

1 °

P ik

e ta

a þ

- 1

5 +

0 5

2 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 7

4 (

m )

273

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

P I

4 6

.5 6

°

P in

n a

s te

e

P in

n a

s te

e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

5 9

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .5

0 h

t= 2

0 .1

0 e

le =

3 .9

5 X

- 4

7 7

3 8

0 .6

6 Y

- 6

4 9

5 7

1 9

.5 1

N u

rk -

0 .0

0 °

P ik

e ta

a þ

- 1

5 +

3 2

4 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 7

3 (

m )

273

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

7.9

1 0

k V

õ h

u li in

K õ

re -M

L 1

4 m

a s ti v a

h e

m ik

1 6

-1 7

P in

n a

s te

e

1 6

1 8

5 H

a n

il a

-H õ

b e

s a

lu t

e e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 0

M a

s ti t

ü ü

p -

A U

B M

6 0

-1 V

u n

d a

m e

n d

i k õ

rg u

s =

1 .2

0 h

t= 1

9 .4

0 e

le =

3 .5

4 X

- 4

7 7

1 4

4 .0

6 Y

- 6

4 9

5 5

8 2

.3 8

N u

rk -

4 6

.5 6

° P

ik e

ta a

þ -

1 5

+ 5

9 8

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 3

7 (

m )

201

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

3.4

10.9 9.3

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 1

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .8

0 h

t= 2

0 .4

0 e

le =

5 .8

1 X

- 4

7 6

9 5

1 .3

5 Y

- 6

4 9

5 6

3 9

.3 4

N u

rk -

- 0

.0 4

° P

ik e

ta a

þ -

1 5

+ 7

9 9

( m

) T

u u

le v is

a n

g -

2 1

0 (

m )

219

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

K ru

u s a

te e

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 2

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .7

0 h

t= 2

0 .3

0 e

le =

5 .8

3 X

- 4

7 6

7 4

0 .9

6 Y

- 6

4 9

5 7

0 1

.3 5

N u

rk -

0 .0

4 °

P ik

e ta

a þ

- 1

6 +

0 1

8 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 4

4 (

m )

269

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

7.7

0 ,4

k V

õ h

u li in

A M

K A

-5 0

m a

s ti v a

h e

m ik

9 -1

1

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 3

_ U

U S

M a

s ti t

ü ü

p -

1 S

IS -C

-1 8

,5 V

u n

d a

m e

n d

i k õ

rg u

s =

- 0

.9 0

h t=

2 3

.6 0

e le

= 6

.2 3

X -

4 7

6 4

8 3

.3 7

Y -

6 4

9 5

7 7

7 .4

9 N

u rk

- -

0 .0

7 °

P ik

e ta

a þ

- 1

6 +

2 8

7 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 6

4 (

m )

259

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

7.1

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 4

M a

s ti t

ü ü

p -

P B

2 1

V u

n d

a m

e n

d i k õ

rg u

s =

0 .6

0 h

t= 2

0 .2

0 e

le =

3 .0

6 X

- 4

7 6

2 3

4 .8

3 Y

- 6

4 9

5 8

5 0

.6 3

N u

rk -

0 .0

5 °

P ik

e ta

a þ

- 1

6 +

5 4

6 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 6

2 (

m )

265

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

P I

7 .9

2 °

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 5

_ U

U S

M a

s ti t

ü ü

p -

1 S

IS -C

-1 6

,5 h

t= 2

2 .5

0 e

le =

1 .0

6 X

- 4

7 5

9 8

0 .5

6 Y

- 6

4 9

5 9

2 5

.6 8

N u

rk -

0 .0

5 °

P ik

e ta

a þ

- 1

6 +

8 1

1 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 6

3 (

m )

M a

s ti n

u m

b e

r -

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 6

M a

s ti t

ü ü

p -

A U

B M

6 0

-1 V

u n

d a

m e

n d

i k õ

rg u

s =

1 .3

0 h

t= 1

9 .5

0 e

le =

0 .8

7 X

- 4

7 5

7 2

9 .6

3 Y

- 6

4 9

5 9

9 9

.9 8

N u

rk -

7 .9

2 °

P ik

e ta

a þ

- 1

7 +

0 7

3 (

m )

T u

u le

v is

a n

g -

2 5

8 (

m )

262

Maapind + 6,5 Maapind + 6,0

6.38

5.94

6.09

5.78

5.71

5.62

5.88

56_PB21

55_PB21

P in

n

P in

n

P in

n

6.49 6.26

6.04 5.77

5.88 5.80

5.55 5.58

5.30 5.51

5.31

5.28

6.08 6.18

6.28 5.96

5.91

5.35 5.04

4.98 5.16

5.16 4.93

4.90

6.00

6.07 6.26

5.87 5.49

4.96 4.79

4.69 4.71

4.75 4.74

4.84

5.75 6.01

5.94 5.72

5.16

4.89 4.57

4.39 4.35

4.69 4.59

4.23

5.54 5.84

5.94 5.65

5.41 5.23

4.56 4.89

4.70 4.44

4.56 4.24

5.79 5.81

5.73 5.69

5.50 5.38

4.89 4.89

4.56 4.36

4.14 4.70

3.95 4.02

4.16 4.65

4.79 5.42

5.65 5.66

5.80 5.78

5.52 5.81

Lihula-Virtsu L170(110kV)

Lihula-Virtsu L171(110kV)

57_PB21

56_PB21

põld

Kr

K r

4.86

4.82 4.61

4.75

5.08

5.26 5.72

5.46 4.98

4.52 4.14

4.95

4.67 4.47

4.63

4.91

4.88 5.88

5.86 5.32

4.61

4.08

4.75

4.81 4.00

4.64 4.81

4.84 5.99

5.84 3.73

4.79 3.99

4.78 5.59

4.54

4.33

4.62

5.06

5.02

4.26 3.29

3.48 4.24

4.15

4.18

4.40 4.24

4.68 5.09

5.28 5.05

4.80

4.36 4.22

4.17

4.21

4.33 4.43

4.44 4.91

5.15

4.75

4.98

3.66

3.81

4.01

3.72

4.65 4.44

4.59 4.56

4.40 5.05

4.26 4.75

4.09

4.87

4.61

4.82

5.90 5.71

6.04

5.88

4.20

3.78

4.63

4.27

4.01

4.59

5.08

3.57

6.29

5.29

4.05

5.89

5.68 4.73

4.00

3.43

5.61

3.16

4.32

4.57

3.55

mõõdistatud, L -E

ST

x= 6496100

y= 4

77 90

0

58_PB21

57_PB21

K r

3.89 3.75

3.86 3.81

3.92 3.87

3.87 3.77

3.92 4.00

3.98

3.72 3.43

3.83 3.66

3.89 3.83

3.68 3.08

3.70 3.76

3.68

3.56 3.81

3.42 3.32

3.64 3.74

3.62 3.58

3.49 3.70

3.78

4.01 3.86

3.49 3.40

3.62 3.45

3.53 3.49

3.59 3.53

3.78

3.98 3.71

3.49 3.22

3.20 3.51

3.54 3.31

3.55 3.32

3.76

4.33 3.34

3.50 3.39

3.09 3.33

3.51 3.45

3.20 3.31

3.68

3.40

3.13 2.81

3.08 3.32

3.36

3.18 3.46

3.63 3.67

4.13

3.20

2.59

3.13

2.67 3.22

3.30 2.67

3.42

3.56 2.65

3.61

3.39

2.61 3.40

19501:002:0 687

Lepa

kaardi ja plaani a

luse l

x= 6495850

y= 4

77 70

0

Lihula-Virtsu L170(110kV)

Lihula-Virtsu L171(110kV)

59_PB21

58_PB21

3.94

3.85

3.99

4.11

4.12

4.16

4.05

4.14

3.77

4.19

3.99

3.80

3.90

4.01

4.04

4.16

4.12

3.98

3.69

3.72

3.91

3.97

3.84

3.96

4.07

3.98

4.05

3.87

3.83

3.52

3.62

3.70

3.92

3.91

3.95

3.97

3.83

3.73

3.70

3.48

3.45

3.33

3.49

3.39

3.82

3.85

3.83

3.65

3.34

3.36

3.30

3.25

3.43

3.24

3.41

3.74

3.79

3.70

3.62

3.44

3.19

3.23

3.41

3.26

3.41

3.42

3.32 3.25

3.37

3.32 3.32

3.47 3.54

3.84 3.95

3.78 3.70

3.96

y= 4

77 55

0

Lihula-Virtsu L170(110kV)

Lihula-Virtsu L171(110kV)

60_PB21

59_PB21

P in

n

Pinn

Pinn

.

4.07

4.03

3.83 3.79

3.94 4.03

4.06

4.17 4.01

4.09

.

4.20

3.93

3.62 3.54

3.67 3.77

3.89 3.96

3.80

4.06

4.16

.

3.78

3.77 3.50

3.38

3.45 3.61

3.64 3.63

3.66

4.14

.

3.63

3.81 3.45

3.21 3.29

3.64

3.55 3.59

3.64 3.54

.

3.52 3.39

3.24

3.20 3.21

3.38 3.37

3.34

3.54 3.50

.

3.39 3.40

3.47

3.36 3.28

3.23 3.18

3.33 3.35

3.18

4.16

3.59

3.41

3.29

3.42

3.40

3.36

3.36

3.23

3.28

2.94

3.30

3.42

3.27

3.11

3.27

3.32

3.27

3.48

3.66

3.19 3.40

3.67 3.76

3.47 3.48

.

19501:002:0688

Lapim etsa

kaardi ja p

laani a lusel

61_AUBM60-1

60_AUBM60

kp.lii n H

=12.38

kp.lii n H

=11.31

kp.lii n H

=11.20

Pinn

Pinn

Pinn

H a

n ila

- H õ b

e s a lu

te e

A

A

Kr

3.48

3.66

3.65

3.65

3.67

3.73 4.09 4.12

4.40

4.50

4.94

4.99

4.96 5.13

4.06

4.16

4.41

4.41

4.91

4.74

5.20 4.85

4.14

4.47

4.46

4.66

4.79

4.72

5.16 5.07

4.33

4.30

4.42

4.57

4.63

4.99 4.98

4.21

4.21

4.15

4.46

4.77

5.22 5.02

3.91

4.24

4.13

4.37

4.70

4.91 4.92

4.65

5.26

5.15

5.02

4.97

5.12

4.16

3.59

3.51

3.43

4.83 4.72

4.87 4.38

4.41 4.40

3.69 3.43 3.35

3.42

3.77

4.27

4.25

4.73 4.78 4.34

4.73 4.81 4.73 4.49

4.41

4.92 4.74

4.54

Lihula-Virtsu L170(110kV)

Lihula-Virtsu L171(110kV)

61_AUBM60-1

60_AUBM60

61_PB21

kp.liin H=12.38

kp.liin H=11.31 kp.liin H=11.20

kp.liin H=11.62

kp.liin H=11.66 kp.liin H=11.60

tiik

Kr

4.87 4.97

5.05 4.54

4.44 4.23

4.31 4.68

4.71

4.95 4.53

5.62 4.41

4.27 4.23

4.41 4.70

4.81

4.89 4.75

4.67 4.43

4.23 4.26

4.49 4.63

4.67

4.90 4.73

4.59 4.27

4.16 4.26

4.34 4.60

4.78

4.41 4.84

4.55 4.15

4.05 4.19

4.37 4.56

4.83

4.73 4.90

4.52 4.04

4.12 4.08

4.45 4.65

4.66

4.92

4.83

5.25

4.71

4.86

5.00

4.71

4.87 4.26

4.01 3.89

4.38 4.75

. 4.74

4.74 4.15 4.00

4.75

4.54

19501:002:0232

mõõdistatud, L-EST

x= 6495650

y =

4 7 6 8 5 0

62_PB21

62_PB21

Kr

Kr

K r

P in

n

4.60 3.98

4.51 4.98

5.49 5.13

4.79 4.72

4.62 4.66

4.63

4.52 4.34

4.54 4.89

5.86 5.06

4.77 4.75

4.71 4.62

4.51

4.31 4.15

4.49 4.81

5.36 5.08

4.87 4.80

4.74 4.76

4.63

4.40 4.16

4.49 4.88

4.99 5.17

4.95 4.91

4.80 4.90

4.66

4.42 3.98

4.43 4.98

4.96 5.06

4.91 4.92

4.82 4.88

4.62

4.28 4.02

4.52 5.09

4.97 4.92

4.90 4.99

4.93 4.92

4.74

4.80 4.88

4.92

4.73 4.88

5.14 4.97

4.37 4.01

4.19

3.96

4.91 5.09

4.88

4.84

4.63

Lihula-Virtsu L170(110kV)

Lihula-Virtsu L171(110kV)

63_PB21

63_PB21

5.18 4.49

4.25 4.40

3.93 3.11

2.80 2.86

2.49 2.57

4.47 4.22

4.00 3.92

3.63 3.68

3.02 2.73

2.36 2.36

4.57 4.48

4.25 4.11

3.68 3.35

2.88 2.70

2.18 2.45

4.59 4.42

4.17 4.12

3.70 3.50

3.66 2.69

2.38 2.38

4.54 4.40

4.30 4.26

3.85 3.62

3.48 2.71

2.43 2.39

4.50 4.37

4.15 4.23

3.89 3.46

3.13 2.75

2.41 2.36

2.45 2.52

2.70

2.97

3.11 3.27 3.66

4.11 4.22

4.34

4.59

4.24

3.63

3.12 3.04

2.48

3.78

3.77

3.26

4.31

3.91

3.71

x= 6495750

y =

4 7 6 4 0 0

64_PB21 K öite K

1 m aht L0

56 R õuste haru

2.54 2.29

2.35 1.86

2.00 1.65

1.30 1.03

1.01 1.00

0.98

2.56 2.30

2.12 2.05

2.01

2.40 2.43

2.31 1.83

2.05 1.64

1.28 1.01

0.97 1.04

1.10

2.14 2.21

2.05 1.66

2.19 1.67

1.26 1.07

1.02 1.03

1.13

2.48 2.34

1.88 1.46

1.42 1.40

1.21 1.08

0.96 1.01

1.03

2.43 2.34

1.84 1.56

1.18 1.29

1.24 1.13

1.15 1.06

1.10

2.30 1.91

1.72 1.57

1.08 1.28

1.08 1.05

1.03 1.02

0.99

0.98 1.07

0.85 0.98

1.04 1.45 1.70

1.82

2.07

2.45

2.22 1.69

1.12 1.02

Lihula-Virtsu L170(110kV)

Lihula-Virtsu L171(110kV)

65_PB21

64_PB21 65_PB21

H a

n ila

o ja

H a n ila

oja

0.98 1.03

1.26 1.12

1.31 0.88

0.89 0.80

0.90 1.05

1.13 1.27

0.95 1.08

1.46 0.96

0.90 1.00

0.96 0.95

1.19 1.19

1.07 0.87

1.12 0.79

0.93 0.90

0.95 0.93

1.16 1.12

1.03 0.90

0.92 0.83

0.96 0.91

0.84 0.84

1.18 1.07

1.02 0.98

0.99 0.93

0.92 0.81

0.94 0.92

1.10 1.02

1.12 0.94

1.01 0.94

0.87 0.96

0.93 1.00

0.87

0.87 0.82

0.88 0.86

0.90

0.92 1.15 0.98

0.98

1.11

1.01

0.95

0.89

66_PB21

66_AUBM60

PI 14+498.29 0.01°

PI 14+776.38 -0.05°

PI 15+051.54 0.01°

PI 15+324.36 0.00°

PI 15+597 83 46.56°

PI 15+798.78 -0.04°

PI 16+018.12 0.04°

PI 16+286.73 -0.07°

PI 16+545.81 0.05°

PI 16+810.93 0.05°

PI 17+07 .63 7.92°

L171_Mast_Nr_55 L171_Mast_Nr_56 L171_Mast_Nr_57 L171_Mast_Nr_58 L171_Mast_Nr_59 L171_Mast_Nr_60 L171_Mast_Nr_61 L171_Mast_Nr_62 L171_Mast_Nr_63_UUS L171_Mast_Nr_64 L171_Mast_Nr_65_UUS L171_Mast_Nr_66

4 2

0 x1

7 30

M u

u da

tu s

L e

h e

d K

u up

ä e

v M

u ud

a tu

se s

is u

P ro

je kt

e e

ri s

K o

nt ro

lli s

O bj

e kt

Jo on

is e

n im

i

P ro

je kt

i n u

m b

e r

S ta

a d

iu m

Jo on

is e

n u

m b

e r

M u

ud a

tu s

L e

h t

L e

h ti

M õ

õt ka

va F

o rm

a a

t

Jo on

e st

as

K o

o sk

õ la

st a

s

K o

n tr

o lli

s/ K

u u

pä e

v

P ro

je kt

e e

ri s/

K u

up ä

e v

6 /7

M .K

a p

a n

e n

/

H .L

u ik

/

2 6

.0 1

.2 0

2 4

2 6

.0 1

.2 0

2 4

P P

1 :2

0 0

/1 :2

0 0

0

K ö

id e

K 4

- L

1 7

1 L

ih u la

-V ir ts

u 1

1 0 k

V õ

h u

lii n

i g a

b a ri

it id

e k

o rr

a s ta

m in

e

Õ h u

lii n

i p ik

ip ro

fi il

L 1 7

1 _

M a

s t_

N r_

5 5

- L

1 7

1 _ M

a s t_

N r_

6 6

A S

-6 -0

1 -0

6 1

0 5

4 1

K 4

v e

r0 1

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

4 2

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

6 0

, O

P G

W _

e le

ri n

g ,

R u

li n

g S

p a

n 2

7 5

( m

), T

e n

s io

n 1

1 6

2 0

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 2

0 D

e g

C C

re e

p 8

8 4

6 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

4 2

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

6 0

, A

S 1

5 0

2 4

R u

s s ia

, R

u li n

g S

p a

n 2

7 5

( m

), T

e n

s io

n 1

3 1

4 0

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 6

0 D

e g

C C

re e

p 8

9 2

2 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 0

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

6 6

, O

P G

W _

e le

ri n

g ,

R u

li n

g S

p a

n 2

5 0

( m

), T

e n

s io

n 9

1 2

5 (

N )

a t

5 (

d e

g C

) In

it ia

l, D

is p

la y e

d 2

0 D

e g

C C

re e

p 7

0 1

4 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 0

- L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

6 6

, A

S 1

5 0

2 4

R u

s s ia

, R

u li n

g S

p a

n 2

5 0

( m

), T

e n

s io

n 9

0 6

2 (

N )

a t

5 (

d e

g C

) In

it ia

l, D

is p

la y e

d 6

0 D

e g

C C

re e

p 6

7 7

1 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 6

- L

1 7

0 /L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

6 8

Y ,

O P

G W

_ e

le ri

n g

, R

u li n

g S

p a

n 2

5 3

( m

), T

e n

s io

n 1

2 3

7 9

( N

) a

t 5

( d

e g

C )

In it ia

l, D

is p

la y e

d 2

0 D

e g

C C

re e

p 9

2 1

4 (

N )

L 1

7 1

_ M

a s t_

N r_

6 6

- L

1 7

0 /L

1 7

1 _

M a

s t_

N r_

6 8

Y ,

A S

1 5

0 2

4 R

u s s ia

, R

u lin

g S

p a

n 2

5 0

( m

), T

e n

s io

n 9

5 0

0 (

N )

a t

5 (

d e

g C

) In

it ia

l, D

is p

la y e

d 6

0 D

e g

C C

re e

p 6

9 8

9 (

N )

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Matti Kapanen

Leonhard Weiss OÜ

[email protected]

Vesse tn 8,

11415, Tallinn, Harju maakond

Teie 13.02.2024

Meie 01.03.2024 nr 7.1-2/24/3133-2

Elektriprojekti kooskõlastamine riigiteede

maaüksuste piires ja tee kaitsevööndis

Kooskõlastamiseks esitatud projektis on lahendatud olemasoleva L171/(L170) Lihula-Virtsu

110kV õhuliini juhtmete gabariitide korrastamine olemasolevas trassikoridoris. Lõigul mast 2 –

mast 68Y on olemasolev liin L171 üheahelaline ja gabariitide korrastus teostatakse mastide

ümberehituse või vahetusega olemasolevas trassis. Lõigul mast Lihula AJ – mast 2 ja lõigul mast

68Y - Virtsu AJ on olemasolev liin L171/(L170) kaheahelaline ja see rekonstrueeritakse juba köite

K2 mahus olemasolevas kaheahelalises konfiguratsioonis. Liini tähiseks jääb L171.

Projekti mahus tehtavad tööd on osa Lääne-Eesti elektrivõrgu tugevdamise programmist, mille

tulemusena kasvab saarte varustuskindlus ning suurenevad Lääne-Eesti ja saarte taastuvenergia

tootmisvõimsuste mahud.

Õhuliinide ristumised riigiteedega olevas koridoris, juhtmete asetus maantee suhtes ei muutu:

1) Riigitee nr 16178 Tuudi – Risti km 1,07 (kõrgus 9,10m) 2) Riigitee nr 16180 Karuse – Kalli km 0,60 (kõrgus 9,60m) 3) Riigitee nr 16185 Hanila-Hõbesalu km 2,75 (kõrgus 9,30m)

Projekt on koostatud vastavuses Transpordiameti 08.02.2023 kirjaga nr 7.1-2/23/2739-2 ja kirjaga

nr 17.07.2023 nr 7.1-2/23/13392-2 väljastatud nõuetele.

Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) § 99 lg 3, kooskõlastame Leonhard Weiss OÜ töö nr

10541K4 L036 Rõuste haru ja L170 Lihula-Virtsu 110kV õhuliinide põhiprojekt „Köide K4 – L171

Lihula-Virtsu 110 kV õhuliini gabariitide korrastamine“.

Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgneva informatsiooni ja nõuetega:

1. Kui tööde käigus kasutatakse abimaste (raame) kuhu õhuliinid ajutiselt enne pingutamist asetuvad, siis tuleb anda joonis (tüüpjoonis) abimastide paiknemisest riigitee suhtes. (esitada koos liiklusvälise tegevuse loa taotluseks vajaminevate dokumentidega). Abimastid peavad paiknema ohutul kaugusel sõiduteest ning ei tohi mingil juhul ulatuda riigitee muldkehasse.

2. Riigitee nr 16185 teelõik km 1,130-10,026 on pindamistööde objekt 2024 aastal. Tuleb

arvestada, et töödele kehtib garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2021 aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud

3. Enne riigitee maaüksusel ehitustööde alustamist tuleb huvitatud isikul:

2 (2)

3.1. koostada liikluskorralduse projekt vastavalt liiklusseaduse § 7¹ lõike 4 alusel kehtestatud

Majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusele nr 43 Nõuded ajutisele

liikluskorraldusele ning kooskõlastada see Transpordiametiga e-posti aadressil

[email protected].

3.2. saada Transpordiametilt liiklusseaduse § 7² lg 3 kohane liiklusvälise tegevuse luba.

Taotluse vorm on leitav https://www.transpordiamet.ee/taotlused-blanketid#tood-ja-

piirangud-ma. Vastav taotlus palume saata e-posti aadressil [email protected].

Taotlusele lisada kooskõlastuskiri ja ehitusaegse liikluskorralduse projekt.

4. Riigitee ja selle rajatiste kahjustamine on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine riigiteel

ja riigitee mulde nõlvadel ei ole lubatud. Materjalide veod korraldada olemasolevate

juurdepääsuteede kaudu.

5. Tööpäeva lõppedes ei ole lubatud jätta riigitee maaüksusele ega tee lähialale lahtiseid

kaevikuid. Materjalide ladustamine sõiduteele või selle vahetusse lähedusse on keelatud.

6. Riigitee maa tuleb peale tööde lõppu korrastada. Haljastus taastada kasvupinnase ja

murukülviga vastavalt „Teetööde tehniliste kirjelduste“ peatükk nr 9

„Maastikukujundustööd“ kvaliteedinõuetele.

7. Ehitatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ning ei tohi

ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule

(korrashoiule) või sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigitee transpordimaalt ja

kaitsevööndist.

8. Tööde lõpetamisel tuleb Transpordiametile esitada digitaalsed teostusjoonised 3D kujul .pdf

ja .dwg (.dgn) formaadis.

9. Kooskõlastatud projekti muutmisel riigitee piirides ja/või kaitsevööndis tuleb projektlahendus Transpordiametiga uuesti kooskõlastada.

Kooskõlastus kehtib 2 aastat väljaandmise kuupäevast.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Gunnar Mägi

peaspetsialist

planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus

Lisa: Tiitelleht, Üldplaan, Asendiplaan, Seletuskiri, Pikiprofiilid

5184315, [email protected]