Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–

Tartu–Valga tee km 143,9-147,4

asuvale Külitse–Järiste lõigule

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number 1.1-3/24/914

Tee ehitusloa andmise kuupäev 16.12.2024

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta-

ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2

„Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“.

2. Ilmatsalu jõe kaldale ehitustööde ajal mitte ladustada materjale ja ehitusmasinaid, et tagada

jõekalda kaitse ja stabiilsus.

3. Lähtuvalt ohutusnõuetest, peavad ehitusmasinad olema töökorras.

4. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt pinnas), tuleb

ladustada selleks ehitustööde kavas määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida

jalgratta- ja jalgtee rajamise käigus uuesti ei kasutata, ehitusalalt ära transportida esimesel

võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil.

5. Tulenevalt sellest, et balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) kasvukoht on rajatava jalgratta-

ja jalgtee lähialas, tuleb tagada, et ehitustööde käigus kasvukohta ei talluta ning ei ladustata

ehitusmaterjale antud kohas. Kasvukoht piirata vähemalt ehitusmaa poolsest küljest

ehitustööde ajaks ajutise piirdega.

6. Muinsuskaitseameti poolt on peamiseks tingimuseks seatud see, et kavandatava Külitse –

2

Järiste jalgratta- ja jalgtee ehitamisel Külitse asulakohas ja selle kaitsevööndi alal tuleb

tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine ning kogu projektiala ulatuses ollakse

pinnasetöödel tähelepanelik ja arvestatakse arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

7. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid

on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse

valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

8. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

9. Külitse tee 2 kinnistule (28301:001:1811) rajatav plankaed (sh jalgvärav) peab olema

kõrgusega 1,7 m ning analoogne olemasoleva likvideeritava plankaiaga. Aia värv

täpsustada maaomanikuga. Haage tee 1 kinnistule (28301:001:1769) rajada olemasoleva

võrkaia asemele plankaed kõrgusega 2 m jalgratta- ja jalgtee katte pinnast mõõdetuna, et

tagada kinnistu hoovi alal privaatsust. Plankaed rajada kogu Haage tee 1 kinnistu pikkuses,

mis piirneb jalgratta- ja jalgteega.

10. Ehitamisel tagada sademevete äravool PK 8+60 asuvast kraavist (kus asub eelduslikult

põlludrenaaži kollektori väljavool) kuni PK 14+40 asuva Kasavere eesvoolukraavini. Enne

ehitamise alustamist mõõdistada geodeetiliselt üles riigiteega külgnev situatsioon ning

täpsustada projekti plaanil olemasoleva kraavi asukoht ning koostada tööprojekt, millega

tuleb lahendada sademevete äravool. Vajadusel näha ette kraavi ümberkaevamist ja

süvendamist ning ristumisel jalgratta- ja jalgteega tuleb paigaldada truup kui see on vajalik

sademevete äravoolu toimimiseks.

1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km

143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste

lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamine, km

147,36 jalgratta- ja jalgtee tunneli

ehitamine 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-

147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule

jalgratta- ja jalgtee ehitamise põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number P22013

(allkirjastatud digitaalselt)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud

kooskõlastuse osas

1 Põllumajandus- ja

Toiduamet

11.11.2024 kiri nr

6.2-2/43641

Alus: Projektiga

kavandatakse tegevusi

maaparandussüsteemide

maa-alal ja eesvoolude

kaitsevööndis

Transpordiamet esitas Põllumajandus- ja Toiduametile 01.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-002/18877-1 kooskõlastamiseks

või arvamuse avaldamiseks riigitee 3 Jõhvi –Tartu – Valga tee km 143,9 – 147,4 asuva Külitse – Järiste lõigu jalgratta-

ja jalgtee ehitamise ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Põllumajandus- ja Toiduamet tutvus ehitusloa eelnõuga ning selle lisadega:

Korralduse eelnõu „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi –Tartu – Valga tee km 143,9 – 147,4 asuvale Külitse –

Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ ning selle lisa 1 „Tee

ehitusloa eelnõu“.

Ehitusprojekt „Riigitee 3 Jõhvi –Tartu – Valga tee km 143,9 – 147,4 asuvale Külitse – Järiste lõigule jalgratta- ja

jalgtee ehitamise põhiprojekt“ (Selektor Projekt OÜ töö nr PP22013; Köide I - Üldosa; Köide II – Teedeehituslik osa;

Köide III – Aiamaa jalakäijate tunnel).

Ehitusprojekt „Riigitee 3 Jõhvi –Tartu – Valga tee km 143,9 – 147,4 asuvale Külitse – Järiste lõigule jalgratta- ja

jalgtee ehitamise põhiprojekt“ (Hepta Group OÜ töö nr 22483; Elektrivälisvõrk & Sidevälisvõrk; Tänavavalgustus).

Ehitusprojekt „Riigitee 3 Jõhvi –Tartu – Valga tee km 143,9 – 147,4 asuva Külitse – Järiste lõigu jalgratta- ja jalgtee

projekti maaparanduslik osa“ (REK Projekt OÜ töö nr 23-08-E).

„Külitse –Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang“ (koostanud Alkranel

OÜ; kaasajastanud OÜ Hendrikson & Ko).

Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub ehitusprojektides esitatud lahendustega.

Põllumajandus- ja Toiduamet nõustub keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisega lähtuvalt oma

pädevusvaldkonnast (maaparandus).

Maaparandusseaduse § 50 lõike 5 ja 7, § 48 lõike 3 ja 10 ning maaeluministri 18.08.2020 määruse nr 57

„Põllumajandus- ja Toiduameti põhimäärus“ § 5 ja § 21 alusel ja lähtudes Transpordiameti (reg kood 70001490)

01.11.2024. a esitatud kooskõlastuse taotlusest (Transpordiameti kiri nr 8-1/21-002/18877-1; registreeritud nr 6.2-

2/43617, teenus nr 2428824) ning eelpool kirjeldatust otsustan:

kooskõlastada Kambja vallas Külitse alevikus ning Nõo vallas Nõgiaru ja Järiste külades riigitee 3 Jõhvi –Tartu –

Valga tee km 143,9 – 147,4 asuva Külitse – Järiste lõigu jalgratta- ja jalgtee ehitamise ehitusloa eelnõu riigi poolt

korras hoitava ühiseesvoolu Ilmatsalu jõgi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020000/001) kaitsevööndis

ning maaparandussüsteemi ehitiste Aiamaa I (maaparandussüsteemi ehitiste kood 2103830020080/001;

2103900020290/001), Valgeristi (maaparandussüsteemi/ehitise kood 2103900020290/002) ning Kasavere

(maaparandussüsteemi ehitise kood 2103900020270/001) maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis kooskõlastuses esitatud

tingimustel.

Kooskõlastuse tingimused:

Peale maaparandusliku osa uuendamist esitada Põllumajandus- ja Toiduametile uuendatud maaparandussüsteemide

teostusmõõdistus.

Külitse-Järiste lõigu jalgratta- ja jalgtee kasutusloa eelnõu kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Põhjendus:

Ehitusseadustiku lisa 2 kohaselt puudub avalikult

kasutatavale teele kasutusloa andmise vajadus. Kasutusluba

antakse vaid Aiamaa jalakäijate tunnelile ning kasutusloa

eelnõu kooskõlastatakse Põllumajandus- ja Toiduametiga.

Otsus:

1. Arvestada Põllumajandus- ja Toiduameti tingimustega:

 Peale maaparandusliku osa uuendamist esitada

Põllumajandus- ja Toiduametile uuendatud

maaparandussüsteemide teostusmõõdistus.

 Aiamaa jalakäijate tunneli kasutusloa eelnõu

kooskõlastada Põllumajandus- ja Toiduametiga.

2. Lugeda ehitusloa eelnõu Põllumajandus- ja Toiduameti

poolt kooskõlastatuks.

Maaparandusehitise osas esitatud informatsioon võtta

teadmiseks.

2 Muinsuskaitseamet

11.11.2024 kiri nr

5.1-17.6/2281-1

Muinsuskaitseameti 11.11.2024 kiri nr 5.1-17.6/2281-1:

Esitasite Muinsuskaitseametile kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9- 147,4

asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja küsisite seisukohta KMH algatamata jätmise kohta.

Muinsuskaitseamet nõustub KMH algatamata jätmisega.

Põhjendus:

Transpordiamet viis ehitusloa esemeks olevasse projekti sisse

Muinsuskaitseameti poolt 11.11.2024 kirjas nr 5.1-17.6/2281-

1 välja toodud täpsustused ja muudatused, ning esitas

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

2

ja

20.11.2024 kiri nr

5.1-17.6/2281-3

Alus: Ehitusprojektiga

kavandatakse tegevusi

arheoloogiamälestisel ja

selle kaitsevööndis

Ehitusloa eelnõud Muinsuskaitseamet ei kooskõlasta, kuna eelnõuga kaasasoleva projekti joonistel esineb sisulisi

ebatäpsusi. Jooniste märkuste lahtris on punkt 1 juures läbivalt kirjas järgnev eksitav lause: Projektalale jääb

arheoloogiamälestise (Asulakoht reg-nr 13047) kaitsevöönd (vt Joonis P22013_PP_TL_01_TL_1-1003_AP, leht 1 ja

leht 2). Kaitsevööndi alal on arheoloogilise uuringu kohtustus.

Juhime tähelepanu, et töö toimub ka arheoloogiamälestise alal

Palume lisada projekti järgnevad täpsustused

- Täpsustada joonistel märkuste lahtri punkt 1 järgnevalt – Projektalale jääb arheoloogiamälestis (Asulakoht

reg-nr 13047) ja mälestise kaitsevöönd. Mälestisel ja kaitsevööndi alal on arheoloogilise uuringu kohtustus

(kaevetööde arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine).

- Täpsustada mälestistega seotud joonise number. Viidatud joonist P22013_PP_TL_01_TL_1-1003_AP esitatud

projektis ei ole.

Muinsuskaitseameti 20.11.2024 kiri nr 5.1-17.6/2281-3:

Muinsuskaitseamet kooskõlastab ehitusloa eelnõu riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9- 147,4 asuvale Külitse–

Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks.

Ehitusloa esemeks olev projekt Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta-

ja jalgtee ehitamise põhiprojekt (Töö nr P22013. Koostaja: Selektor Projekt OÜ) on Muinsuskaitseameti poolt heaks

kiidetud (kooskõlastus nr 50293; 20.11.2024)

korrigeeritud projekti Muinsuskatseametile uuesti

kooskõlastamiseks 15.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-002/18877-

5. Korrigeeritud failide nimetused kannavad versiooni

numbrit 4.

Otsus:

Lugeda ehitusloa eelnõu Muinsuskaitseameti poolt

kooskõlastatuks.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Nõo Vallavalitsus

25.11.2024 kiri nr

7-1.2/1742-1

Transpordiamet edastas Külitse–Järiste jalgratta- ja jalgtee ehitamise ehitusloa eelnõu ja keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise eelnõu seisukoha võtmiseks.

Nõo vallavalitsus olles tutvunud esitatud eelnõudega kooskõlastab keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise ja

ehitusloa eelnõu.

Otsus:

Lugeda, et Nõo Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

2 Kambja Vallavalitsus

19.11.2024 kiri nr

6-3/2919-1

Olete pöördunud Kambja Vallavalitsuse poole teavitusega, et Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks.

Ühtlasi eitasite meile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning seisukoha võtmiseks

keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu.

Kambja Vallavalitsus on tutvunud esitatud dokumentidega ning kooskõlastab Külitse–Järiste jalgratta- ja jalgtee

ehitamise ehitusloa eelnõu. Samuti kinnitan, et vallavalitsusel puuduvad täiendavad ettepanekud keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmise eelnõu osas.

Otsus:

Lugeda, et Kambja Vallavalitsusel puuduvad ettepanekud

ehitusloa eelnõule.

3 Keskkonnaamet

18.11.2024 kiri nr

6-3/24/22548-2

Esitasite Keskkonnaametile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu, mille aluseks on

Selektor Projekt OÜ koostatud töö „Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule

jalgratta- ja jalgtee ehitamise põhiprojekt“ (töö nr P22013). Algselt on eelhinnang koostatud eelprojektile (koostaja

osaühing Alkranel) ning seda on kaasajastatud põhiprojekti etapis (OÜ Hendrikson & Ko).

Projektis on arvestatud kaitsemeetmetega kaitsealuse liigi esinemise alal (piire). Märgime, et kuna kergtee on riigitee

koosseisus oleva avalik tee, siis kui esineb vajadus teostada töid avalikult kasutatavates veekogudes, tuleb tegevus

registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena Keskkonnaametis.

Eelhinnangus on jõutud tulemuseni, et täiemahulise KMH algatamine ei ole põhjendatud. Keskkonnaamet nõustub

eelhinnangu ja ehitusloa andmise otsuses toodud järeldusega, kui tööde tegemisel järgitakse projektis ettenähtud

meetmeid ja arvestatakse eelhinnangu ptk-s 3.12 toodud meetmeid.

Otsus:

Kui esineb vajadus teostada töid avalikult kasutatavates

veekogudes, registreerida tegevus veekeskkonnariskiga

tegevusena Keskkonnaametis.

Järgida ehitamisel projektis ettenähtud ja KMH eelhinnangu

peatükis 3.12 toodud meetmeid (lisatud ka tee ehitusloa

kõrvaltingimustesse).

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

3

4 Maa-amet

07.11.2024 kiri nr

6-3/24/13544-2

Edastasite 01.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-002/18877-1 Maa-ametile arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu ning

seisukoha võtmiseks keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõu riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km

143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks. Kaaskirjas selgitate, et tee ehitustöödega

on plaanis alustada 2025. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P22013 „Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km

143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise põhiprojekt“. Projekti eesmärk on jalgratta-

ja jalgtee rajamine Külitse–Järiste lõigule, jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmine ning Aiamaa

ristmiku valgustamine. Maa-amet on 24.08.2021 kirjaga nr 6-3/21/12784-2 edastanud Transpordiametile seisukoha

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise

projekteerimistingimuste eelnõule.

Rajatav kergtee piirneb riigi omandis oleva Soonurga kinnisasjaga (katastritunnus 52801:001:1306), mille riigivara

valitseja on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Kergtee rajamiseks vajalik

äralõike ala 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee kinnisasi (katastritunnus 52801:001:1307) on moodustatud ning selle riigivara

valitseja on Kliimaministeerium. Lisaks piirneb projektala katastrisse kantud Külitse tee 12a (katastritunnus

28301:001:0924) ja Siiluveere (katastritunnus 28301:001:0847) maaüksustega, mille osas ei ole maareformi

toimingud lõpule viidud. Projektiga ei kitsendata nimetatud maaüksuseid.

Maa-ameti 24.08.2021 kirjaga nr 6-3/21/12784-2 on Transpordiametile esitatud seisukoht, et: „Projekteeritav ala

asub asukoha skeemi järgi osaliselt Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla (keskkonnaregistri maardlate nimistu

registrikaart nr 0607) hästilagunenud turba aktiivse reservvaru 1. ja 2. plokil. Maardlaga kattuvas osas asub

projekteeritav ala olemasoleval teemaal, jäädes riigitee nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga teekaitsevööndisse. Seega ei ole alust

arvata, et riigitee 3 Jõhvi Tartu Valga km 143,9 147,4 asuvale Külitse Järiste lõigule jalgratta ja jalgtee ehitamine

halvendaks olemasolevat olukorda maavaravaru kaevandamisväärsena säilimise või maavaravarule juurdepääsu

osas. Maa-amet lubab riigitee 3 Jõhvi Tartu Valga km 143,9 147,4 asuvale Külitse Järiste lõigule jalgratta ja jalgtee

ehitamist Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardla alal Tartu maakonnas Kambja ja Nõo vallas

projekteerimistingimuste eelnõus esitatud viisil ega esita vastuväiteid edastatud projekteerimistingimuste eelnõule.“.

Projektalale jääb riikliku kõrgusvõrgu märk nr 92011 (GPA ID 17820; 54-653-92011), mille kaitsevöönd on 0,5 m

ehitise pinnast horisontaalsuunas ning 3,2 m vertikaalsuunas.

Ruumiandmete seaduse (edaspidi RAS) § 25 sätestab, et geodeetilise märgi kaitsevöönd on geodeetilist märki

ümbritsev ala, kus geodeetilise märgi kaitse ja kasutamise vajadusest tulenevalt kitsendatakse inimtegevust. RAS §

26 lg 1 sätestab üheselt, et geodeetilise märgi kaitsevööndis on ilma geodeetilise märgi omaniku loata keelatud

igasugune tegevus, mis võib kahjustada geodeetilist märki ja selle tähistust, mh löökmehhanismidega töötamine,

pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele läbisõidukohtade rajamine ning

künni- või mullatööde tegemine.

Nimetatud geodeetiline märk tuleb võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, samuti peab olema tagatud

juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste läbiviimine geodeetilisel märgil. Juhul, kui nimetatud geodeetilist märki ei ole

võimalik praeguses asukohas säilitada või märki ei ole edaspidi võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, võib selle

kõrvaldada ning seda asendama ei pea.

Geodeetilise märgi kõrvaldamisest palume teavitada Maa-ameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakonna juhatajat

(Karin Kollo, e-post [email protected]).

Maa-ametil puuduvad vastuväited riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ehitusloa eelnõule ning keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise eelnõule.

Otsus:

Geodeetiline märk nr 92011 (GPA ID 17820; 54-653-92011)

tuleb võimalusel säilitada selle praeguses asukohas, samuti

peab olema tagatud juurdepääs ja geodeetiliste mõõtmiste

läbiviimine geodeetilisel märgil.

Juhul, kui nimetatud geodeetilist märki ei ole võimalik

praeguses asukohas säilitada või märki ei ole edaspidi võimalik

sihtotstarbeliselt kasutada, võib selle kõrvaldada ning seda

asendama ei pea. Geodeetilise märgi kõrvaldamisest teavitada

Maa-ameti geodeesia ja aeromõõdistamise osakonda.

5 Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse avaldaja

ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

6 MTÜ Eesti Andmesidevõrk MTÜ Eesti Andmesidevõrk pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

4

7 Telia Eesti AS Telia Eesti AS pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

8 MTÜ Tartumaa

Ühistranspordikeskus

MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 42 lg 9 alusel, et arvamuse

avaldaja ei soovinud ehitusloa osas arvamust avaldada.

9 Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

11.11.2024 kiri nr

4111-1.17/558

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto Eesti, kooskõlastab ehitusloa eelnõu.

Projekti alasse ELASA sidevõrgu objekte ei jää. Otsus:

Lugeda, et ELASA-l puuduvad ettepanekud ehitusloa

eelnõule.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse

tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Haage tee 1

28301:001:1769

Kleini

28301:001:1819

06.11.2024

Pöördun Teie poole seoses riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 143.9 - 147.4 asuvale Külitse-Järiste lõigule jalgratta-

ja jalgtee ehitusloa menetluse algatamisega.

On väga tervitatav, et antud projekti realiseerimisega liigutakse edasi - oleme nimetatud jalgratta- ja jalgteed

oodanud pikalt. Rajatav tee avardab oluliselt võimalusi jalgsi ning jalgrattaga ohutult liigelda nii Tartu kui Nõo

suunas.

Külitse-Järiste jalgratta- ja jalgtee ehitamise ehitusloa menetluses on välja toodud, et tee valmib vastavalt Selektor

Projekt OÜ tööle nr P22013 "Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 143.9 - 147.4 asuvale Külitse-Järiste lõigule jalgratta-

ja jalgtee ehitamise põhiprojektile".

1. Käesolevaga juhin tähelepanu asjaolule, et antud projektis on mõningad erinevused võrreldes (Haage tee 1) maade

võõrandamise ning jalgratta- ja jalgtee eelprojekti koostamise käigus kokku lepitud lahendustele.

Selektor Projekt OÜ koostatud Põhiprojekti Asendiplaanil (joonis TL_1-1302 26.09.2023, väljavõte manuses) on

välja toodud, et Haage tee 1 katastriüksuse serva rajatakse aed kogu jalgratta- ja jalgtee ulatuses. Seejuures on

Teeprojekti seletuskirjas (P22013_PP_TL_3-01_v02, väljavõte manuses) ptk-s 3.11.4.2 kirjeldatud, et nimetatud aed

rajatakse analoogselt olemasolevale (1.2 m kõrgusega võrkaed).

Teeprojekti seletuskirjas kirjeldatud Haage tee 1 serva rajatav võrkaed on vastuolus Meie varasemate kokkulepetega.

Üks tingimusi Haage tee 1 maade võõrandamisel oli, et Haage tee 1 serva rajatakse 2m kõrgune plankaed, mis aitab

säilitada Haage tee 1 elanike privaatsust ning kompenseerib haljastuse eemaldamisega (väheneb looduslik müratõke)

suurenevat mürakoormust. Põhiprojektis ette nähtud 1.2 m võrkaia rajamine ei ole asjakohane ning sellele puudub

antus kohas igasugune mõistlik funktsioon (võrkaed sellisel kujul ei taga privaatsust ei visuaalses ega füüsilises

mõttes).

Saan aru, et põhiprojekti koostamisel on lähtutud põhimõttest, et hetkel olemasolev aed asendatakse jalgratta- ja

jalgtee rajamise käigus samaväärsega. See lähtepunkt pole kooskõlas 2022. aasta juunis läbi arutatud ja kokku lepitud

lahendusega. Hetkel olemasolev aed ei ole mõeldud niivõrd privaatsuse tagamiseks (hetkel sisuliselt puudub maantee

ääres jalgsi liikumine) kuivõrd tõkestamaks metsloomade sattumist Haage tee 1 katastriüksusele. Jalgratta- ja jalgtee

rajamisel ehitatav aed peab visuaalselt varjama vaate jalgratta- ja jalgteelt Haage tee 1 katastriüksusele.

Tuginedes Meie kirjavahetusele Teiega ( 21.06.2022 .... 22.06.2022, väljavõte manuses, lk 3-4) palun selgitust, miks

on Selektor Projekt OÜ koostatud põhiprojektis Haage tee 1 serva ette nähtud plankaia asemel võrkaed ning palun

põhiprojekti sisse viia parandus - Haage tee 1 serva rajatakse plankaed kõrgusega 2m.

2. Teise tähelepanekuna hakkas põhiprojekti uurides silma, et rajatava jalgratta- ja jalgtee ristumiskohta Haage teega

pole ette nähtud valgustust. Palun kaaluda võimalust antud ristumiskoha valgustamiseks. Kasutame igapäevaselt

autoga liikumisega Jõhvi-Tartu-Valga tee ja Haage tee ristmikku. Pimeda ajal on nimetatud ristmikul pöörded

ohtlikud, sest puudub tänavavalgustus, millega "näha pöörde taha" (Jõhvi-Tartu-Valga teelt pöörded Haage teele

toimuvad nö pimedusse) . Seni, kuni antud ristmikul sisuliselt puudub jalgsi või jalgratastega liikumine, pole see

Põhjendus:

Ettepanekule 2. Riigiteede valgustamise kavandamise juhendi

(kinnitatud 17.05.2024 nr 1.1-1/24/85) kohaselt teeületuskohtade

valgustamine kohustuslik pole.

Samuti ütleb juhend (p 5.7.1), et vältida tuleb sõiduteel liiklejate

pimestavat vm häirivat ja eksitavat mõju. Juhendi punkti 5.8.1

kohaselt teeületuskoha spetsiaalse optikaga valgustuse

projekteerimisel tuleb lähtuda standardist EVS 935-1 ja ette näha

riigitee valgustamine 100 meetri ulatuses enne ja pärast ületuskohta.

Seega kui sõidutee on selles kohas valgustatud, siis on

teeületuskohale erivalgustuse rajamine mõeldav ja isegi soovitatav,

kuid kui ülejäänud ala asub pimedas, siis ainult teeületuskoha

valgustamine võib pimedas ümbruses olla häiriv ja jätta valgusvihust

väljaspool paiknevad liiklejad (näiteks sõidutee ääres kõndivad

jalakäijad) autojuhi jaoks täielikku pimedusse.

Seetõttu saab pädev asutus antud juhul kaaluda, kas selles asukohas

(Külitse-Haage ristmik) tuleks riigiteede ristmikule rajada valgustus

(sh teeületuskohale erivalgustus) nagu on praegu näiteks 1,3 km

Tartu pool asuval Külitse järve tee ristmikul, või jätta valgustus

rajamata nagu on praegu näiteks 3,2 km Tartu pool asuval Kannistiku

tee ristmikul.

Mõlemad lahendused on toimivad. Valgustatud lahendus on parem,

kuid mitte kõikjal otstarbekas tulenevalt selle rajamise ja

ülalpidamise kulutustest.

Kui võtta arvesse riigiteede liiklussagedusi Külitse-Haage ristmikul

(2023 teeregistri andmed. Tee nr 3: 10207a/ööp; Tee nr 22195: 1612

a/ööp), on Riigiteede valgustamise juhendi (p.5.5.4 viienda

alampunkti) kohaselt riigitee ristmiku valgustamine antud kohas

õigustatud (mitte kohustuslik). Samuti on juhendi (p.5.5.4 kuuenda

alampunkti) kohaselt see õigustatud kui liiklusohtlike kohtade

ekspertrühm selle otsustab.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

5

tõsine probleem. Jalgratta- ja jalgtee rajamisega tekivad antud ristmikule liiklejad, keda pole pimeda ajal piisavalt

hästi näha ning tekivad liiklusohtlikud olukorrad.

Võttes arvesse kõike eeltoodut, on valgustuse rajamise kaalumine

Külitse-Haage ristmikule õigustatud, kuid mitte nõutav.

Valgustuse rajamine ei ole ehitusloakohustuslik tegevus, mistõttu

võib selle küsimuse jätta kaalumiseks ehitusloa andmise järgselt.

Otsus:

1. Ehitada Haage tee 1 kinnistuga piirnevale lõigule olemasoleva

võrkaia asemele 2m kõrgune plankaed, mõõdetuna jalgratta- ja

jalgtee katte pinnast, et tagada Haage tee 1 kinnistu hoovi alal

privaatsust. Plankaed rajada kogu Haage tee 1 kinnistu pikkuses mis

piirneb jalgratta- ja jalgteega.

Lisada sellekohane nõue ka ehitusloa kõrvaltingimustesse.

2. Kaaluda Külitse-Haage ristmiku valgustamist koos jalgratta- ja

jalgtee teeületuskohale erivalgustuse rajamisega.

2 Haage tee 1

28301:001:1769

Kleini

28301:001:1819

22.11.2024

Pöördun Teie poole seoses riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga tee km 143.9 - 147.4 asuvale Külitse-Järiste lõigule rajatava

jalgratta- ja jalgtee ehitusloa menetlusega.

Külitse-Järiste jalgratta- ja jalgtee ehitamise ehitusloa menetluses on välja toodud, et tee valmib vastavalt Selektor

Projekt OÜ koostatud (töö nr P22013) "Riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 143.9 - 147.4 asuvale Külitse-Järiste lõigule

jalgratta- ja jalgtee ehitamise põhiprojektile" (edaspidi põhiprojekt).

Olles tutvunud põhiprojektiga toon välja järgmised projektis esinevad puudused:

1) Rajatava jalgratta- ja jalgtee PK 8+80 ja PK 11+20 vahelisel alal Jõhvi-Tartu-Valga tee läänepoolsel küljel paikneb

eesvoolukraav (Joonis 1), mis on põhiprojekti alusena kasutatud geodeetilisel alusplaanil korrektsel kujul esitamata

(Joonis 2). Nimetatud eesvoolukraavi kaudu suubub maaüksusel Kleini (28301:001:1819, pindala orient 29ha)

paiknevast maaparandussüsteemist kogutav vesi PK 14+40 juures asuvate eesvoolukraavide ristumiskohta ning sealt

edasi läbi Jõhvi-Tartu-Valga tee all asuva truubi Ilmatsalu jõkke.

Põhjendus:

Ettepanekule 2. Transpordiamet võttis ühendust nii Kambja valla kui

ka Põllumajandus- ja Toiduametiga ning täpsustas võimaliku

põlludrenaaži asukoha. Saadud teabe kohaselt ei mõjuta jalgratta- ja

jalgtee ehitamine põlludrenaaži ega selle toimimist.

Ettepanekule 3. Kleini maaüksusel paiknevat hooldusteed/teerada

kasutavad jalakäijad selleks, et pääseda Kose tee ääres asuvast

elamupiirkonnast „Kose“ bussipeatustesse. Teerada on looduses

selgelt tuvastatav (pildid allpool).

Foto: Google streetview (september 2023). Vaade põhimaanteelt

hooldusteele

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

6

Põhiprojekti järgi rajatakse praeguse eesvoolukraavi kohale jalgratta- ja jalgtee, millega likvideeritakse olemasolev

eesvoolukraav. Seejuures on põhiprojektis lahendamata Kleini maaüksuse nurgas PK 8+60 juures paiknevast

põlludrenaaži kollektorist vete suubumine PK 14+40 juures asuvate eesvoolukraavide ristumiskohta. Nimetatud

kraavi likvideerimine ilma alternatiivse vete liikumise lahenduse loomiseta takistab Kleini maaüksuse

maaparandussüsteemil ette nähtud kujul toimimist ja põhjustab Kleini maaüksusel uputuse. Uputuse vältimiseks teen

ettepaneku rajada ehitatava jalgratta- ja jalgtee äärde uus eesvoolukraav koos jalgratta- ja jalgtee aluse truubiga, mis

Foto: Google streetview (august 2023). Vaade Kose tee poolt

hooldusteele

Projektiga on kavandatud teeületuskoht ca 50 m kaugusele Elva

suunas üle Kleini kinnistu kulgevast teerajast, kus see asub maantee

kõige kitsamas ristlõikes. See tähendab, et kui jalakäija ületab

maanteed seal, siis on vajalik ületada vaid 1+1 sõidurada ning

jalakäija satub vastas teepoolel asuva bussitasku laienduse algusesse.

Sealt edasi on võimalik liikuda piki bussitasku serva kuni

bussipeatuseni. Et jalakäija tee ületamise pikkust võimalikult

lühikeseks (st ohutuks) muuta, on projektiga nähtud ette riigitee

servas oleva viirutatud asfalteeritud ala likvideerimine ja tee

kitsamaks tegemine.

Foto: Google streetview (september 2023)

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

7

ühendab Kleini maaüksuse nurgas paikneva põlludrenaaži kollektori PK 14+40 juures asuvate eesvoolukraavide

ristumiskohaga.

2) Põllumajandus- ja Toiduamet on väljastanud tingimused riigitee 3 Jõhvi-Tartu-Valga km 143.9 – 147.1 asuvale

Külitse-Järiste lõigu jalgratta- ja jalgtee ehitusprojektile (16.08.2021 nr 6.2-2/35888). Kahetsusväärselt puuduvad

nimetatud tingimustes igasugused märkused Kleini maaüksuse maaparandussüsteemi olemasolu ja Punktis 1

kirjeldatud eesvoolukraavi kohta, mis viitab sellele, et Põllumajandus- ja Toiduametil on puudulik andmestik.

Kleini maaüksuse omaniku sõnul on talle teada, et info Kleini maaüksuse maaparandusüsteemi kohta on olemas

Kambja valla arhiivis.

3) Üle Kleini maaüksuse kulgeb kruusapadjale rajatud hooldustee Kleini maaüksusel paikneva põllu- ja metsamaa

teenindamiseks (Joonis 3). Nimetatud teed kasutavad ka Kose tee ääres elavad inimesed jalgsi ja jalgratastega

liikumiseks, et pääseda otse Kose teelt Jõhvi-Tartu-Valga tee ääres paiknevate ühistranspordi peatuste juurde.

Põhiprojekti alusena kasutatud geodeetilisel alusplaanil pole nimetatud hooldusteed kujutatud. Põhiprojektis on PK

8+60 ja PK 8+80 vahelisel alal rajatavale jalgratta- ja jalgteele ette nähtud mõlemale küljele nõlvad (Joonis 4).

Väljavõte projektist: Jalakäijate liikumistee Kose bussipeatusesse

On ilmne, et jalakäijad ei pruugi sellist liikumisteekonda ette võtta,

vaid valivad selle asemel otsetee. Kuid projektiga on loodud

võimalus kasutada tee ületamiseks turvalisemat asukohta ning ei ole

mõistlik suunata jalakäijaid teed ületama selleks mitte sobivaimast

asukohast.

Tulenevalt eeltoodust on õigustatud jalgratta- ja jalgteest Kleini

kinnistu poolse ühenduse ette nägemine, et jalgrajalt pääseks

võimalikult mugavalt jalgratta- ja jalgteele. Kuid maantee poolsesse

serva ühenduse rajamine ei ole õigustatud, eesmärgiga suunata

jalakäijat kasutama pigem ohutumat tee ületamise võimalust.

Otsus:

1. Ehitamisel tagada sademevete äravool PK 8+60 asuvast kraavist

(kus asub eelduslikult põlludrenaaži kollektori väljavool) kuni PK

14+40 asuva Kasavere eesvoolukraavini. Enne ehitamise alustamist

mõõdistada geodeetiliselt üles riigiteega külgnev situatsioon ning

täpsustada projekti plaanil olemasoleva kraavi asukoht ning koostada

tööprojekt, millega tuleb lahendada sademevete äravool. Vajadusel

näha ette kraavi ümberkaevamist ja süvendamist ning ristumisel

jalgratta- ja jalgteega tuleb paigaldada truup kui see on vajalik

sademevete äravoolu toimimiseks.

Lisada nõue ka tee ehitusloa kõrvaltingimustesse.

2. Võtta maaomaniku poolt esitatud info teadmiseks. Enne ehitamise

alustamist on ehitajal soovitatav tutvuda olukorraga kohapeal ja

fikseerida eeldusliku põlludrenaaži kollektori väljavoolu asukoht, et

see ei saaks ehitamise käigus vigastada ega seda ei ummistataks.

3. Ehitamisel rajada jalakäijatele mugavalt kasutatav ühendus

ehitatavalt jalgratta- ja jalgteelt üle Kleini kinnistu (katastritunnusega

28301:001:1819) kulgeva jalgrajaga (asukoht PK 8+65). Maantee

poolsesse serva ühendust mitte rajada.

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

8

Põhiprojektis ette nähtud nõlvad takistavad liikumist rajatavalt jalgratta- ja jalgteelt hooldusteele ja vastupidi.

Vastava takistuse vältimiseks teen ettepaneku rajada jalgratta- ja jalgtee äärde nõlvade asemel mahasõidud, mis

võimaldavad liikuda jalakäijatel ja jalgratturitel jalgratta- ja jalgteelt hooldusteele ja vastupidi.

3 Laste

52801:001:1340

Öö

52801:001:1338

24.11.2024

Transpordiamet algatas ehitusloa andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale

Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks. Tee ehitustöödega on plaanis alustada 2025. aastal vastavalt

Selektor Projekt OÜ tööle nr P22013 „Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule

jalgratta- ja jalgtee ehitamise põhiprojekt“. Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee rajamine Külitse–Järiste lõigule,

jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmine ning Aiamaa ristmiku valgustamine.

Transpordiameti 01.11.2024 kirjaga nr 8-1/21-002/18876-1 anti Laste (katastritunnusega 52801:001:1340) ja Öö

(katastritunnusega 52801:001:1338) kinnistu omanikele võimalus arvamuse avaldamiseks.

Käesolevaga avaldavad Mati Roomet ja Mait Kütt kinnistu omanikena, et jalgratta- ja jalgtee projekti rajamisel ei ole

arvestatud Laste ja Öö kinnistute juurdepääsu võimalustega avalikult kasutatavalt teelt. Kinnistu omanikel ei ole

tagatud juurdepääs Laste ja Öö kinnistutelt avalikult kasutatavale Jõhvi–Tartu–Valga teele. Kinnistutele puudub

täielikult juurdepääs ning võimatuks muutub igasugune tegevus.

Riigikohus on mitmes asjas (07.oktoobri 2020 määrus tsiviilasjas nr 2-18-11359 p 12; 13. veebruari 2019. a määrus

tsiviilasjas nr 2-14-23161/207, p 17.1; 3. oktoobri 2018. a määrus tsiviilasjas nr 2-16-3663/95, p 15) märkinud, et

avalikult kasutavale teele juurdepääsu nõude rahuldamise eeldusteks on juurdepääsu taotleja kinnisasjal avalikule

teele juurdepääsu puudumine, taotletava juurdepääsu maakorralduslik võimalikkus ja juurdepääsu taotleja

juurdepääsu vastu omatava huvi ülekaalukus, võrreldes kinnisasja, mille kaudu juurdepääsu soovitakse, omaniku

õiguste juurdepääsust tuleneva kitsendusega.

Riigikohus on lahendi 2-16-3663/95 punktis 15 selgitanud, et vaidlus kinnisasjale juurdepääsuõiguse tagamiseks

tuleb lahendada poolte huvide kaalumise teel ning kaaluda tuleb mh, milliseid kulutusi peab hageja tegema oma

kinnisasjalt avalikule teele pääsemiseks ning kas kostja kinnisasja juurdepääsuõigusega koormamine võiks olla

hageja jaoks oluliselt odavam ja kostjat kui kinnisasja omanikku vähem koormav.

Samuti on Transpordiameti 28.06.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/474 antud projekteerimistingimused riigitee 3

Jõhvi–Tartu–Valga km 138,4-152 asuva Tartu–Nõo lõigu ümberehitamise ehitusprojekti koostamiseks, milline

tegevuse jätkamine on teadmata ajaks edasi lükatud.

Põhjendus:

Praegusel hetkel puudub nõuetekohane juurdepääs Laste ja Öö

kinnistutelt avalikult kasutatavale teele. Teeregistri andmete kohaselt

riigiteelt nr 3 Jõhvi-Tartu-Valga mahasõit Laste ja Öö kinnistutele

puudub.

Varasemalt oli Laste ja Öö kinnistutel põld ning mahasõitu polnud.

Hiljem on sinna põllule rajatud rallirada.

2017. aasta aerofoto

Kinnistu omanik on taotlenud mahasõitu Laste kinnistule 2019. aasta

märtsis, kuid Transpordiamet (endine Maanteeamet) jättis taotluse

rahuldamata 26.04.2019 kirjaga nr 19-9/19/15163-3, põhjendades

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

9

Eelnevast tulenevalt palume jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel/ehitamisel arvestada ning tagada Laste ja

Öö kinnistute juurdepääsu teed avalikule teele, vähemalt ajutiselt kuniks on lahendatud kinnistutele

pääsemine läbi kogumisteede.

seda Maanteede projekteerimisnormidega ja liiklusohutusega ning

andes soovituse rajada juurdepääs nii nagu näeb seda ette Tartu-Elva

km 137,0-159,3 eelprojekt (projektiga kavandatud maanteega

paralleelse kogujatee asukohta kuni lähima olemasoleva

ristumiskohani). Hiljem on kogujatee asukohta täpsustatud Tartu–

Nõo lõigu eelprojektiga (töö nr MA14688TN).

Kinnistu omanik pole juurdepääsu Laste kinnistule rajanud vastavalt

Transpordiameti soovitusele, vaid selle asemel ehitas omavoliliselt

ebaseadusliku kruusast mahasõidu Laste kinnistule otse Jõhvi–

Tartu–Valga maanteelt – asukohta, mille Transpordiamet oli jätnud

kooskõlastamata.. Lisaks rajas kinnistuomanik Laste kinnistule

ralliraja, mis asub teekaitsevööndis ning millel puudub

Transpordiameti nõusolek.

10.05.2021 kirjaga nr 4-1/21/765-1 teavitas Transpordiamet Laste

kinnistu omanikku järelevalvemenetluse alustamisest ning palus

selgitusi ja ebaseaduslikult rajatud mahasõidu likvideerimist.

28.07.2021 teavitas Laste kinnistu omanik, et on taastanud esialgse

olukorra.

24.11.2022 kirjaga nr 4-1/22/1443-2 teavitas Transpordiamet Laste

kinnistu omanikku järjekordse järelevalvemenetluse algatamisest,

sest mahasõit oli taastatud ning rallirajalt lenduv tolm halvendas

nähtavust Jõhvi–Tartu–Valga maanteel.

09.05.2023 teatas Laste kinnistu omanik, et mahasõit on

likvideeritud, teepeenar taastatud ning teekaitsevööndisse jääv

rajaosa on piiratud.

Vaatamata mahasõidu likvideerimisele, on koha peal üheselt

tuvastatav, et Laste kinnistule juurdepääsemiseks kasutatakse

endiselt sama asukohta, mille Transpordiamet on jätnud

kooskõlastamata ja kust väidetavalt mahasõit likvideeriti.

Foto: Google streetview (september 2023)

Võttes arvesse ülaltoodu, ei ole antud juhul tegemist olukorraga, kus

Transpordiameti tegevuse tulemusena nõuetekohane juurdepääs

kinnistule katkestatakse või muudetakse tegevusi kinnistul

Transpordiameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“

lisa 2

10

võimatuks. Vaid tegemist on olukorraga kus kinnistu omanik on

eiranud Transpordiameti poolt antud tingimusi kinnistule

juurdepääsu rajamiseks ning tegutsenud omavoliliselt riigitee

kaitsevööndis.

Kinnistu omanik ei saanud eeldada, et kui ta alustab kinnistul

tegevustega, mille jaoks on vajalik avalikult kasutatavalt teelt

juurdepääs, ning ta jätab selle juurdepääsu rajamise nõuetekohaselt

rajamata, et siis olukord tulevikus mitte kunagi tema jaoks ei muutu

ja ta saab sellist ebaseaduslikku käitumist lõputult jätkata. Seda

enam, et kinnistuomanikku teavitati nii kogujatee perspektiivist 2+2

maantee ehitamise projektiga kui ka kergliiklustee rajamisest eraldi

ajaliselt varem.

Külitse–Järiste jalgratta- ja jalgtee projekteerimistingimuste

andmisel 06.09.2021 on Transpordiamet kinnistu omaniku

ettepaneku juures selgitanud, et kinnistutele juurdepääse käesoleva

projektiga ei kavandata, sest see pole projekti eesmärk ning igal

maaomanikul on õigus pöörduda Transpordiameti poole sooviga

rajada oma kinnistule juurdepääs.

Antud olukorras on kinnistuomanikel jätkuvalt võimalik rajada Laste

ja Öö kinnistutele nõuetekohane juurdepääs enne ehitusloa esemeks

oleva Külitse–Järiste jalgratta- ja jalgtee ehitamist – sealjuures on

ainsateks tingimuseks, et see juurdepääsutee peab asuma

perspektiivse kogujatee asukohas ning olema ühendatud lähima

teeregistri kohase ristumiskohaga. See juurdepääsutee ei pea olema

samade parameetritega nagu perspektiivne kavandatav kogujatee ja

peab tagama kinnistule vaid juurdepääsu.

Vajadus tagada sujuv ja ohutu liiklus riigiteel nr 3 on kaalukam

kinnistuomaniku vajadusest saada otsejuurdepääs oma kinnistule.

Juurdepääsutee rajamine on maaomaniku enda kohustus, mitte riigi

kohustus, sest selle rajamist pole nähtud ette teehoiukavas mis on

Transpordiameti tegevuse aluseks. Samuti pole kinnistutele

juurdepääsu rajamine projekti eesmärk.

Otsus:

Mitte arvestada ettepanekut rajada juurdepääs Laste ja Öö

kinnistutele.

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas ehitusloa menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul ehitusloa eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud

tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kase tee 2a 94901:001:0324

Külitse tee 2 28301:001:1811

Einari 94901:005:0499

Külitse tee 10 94901:005:0664

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Külitse tee 12 94901:005:0669

Tatra maardla 2 52801:001:1323

Hõberisti 52801:001:1308

Valgeristi 52801:001:1319

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Valgeristi 52801:001:1342

Rajamäe 52801:001:1331

Rajala 52801:001:1400

Kiisa 52801:001:1334

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Kiisa 52801:001:1344

Terkari 52801:001:1435

Teeveere 52801:001:1336

Külitse-Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti

keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang

Tartu 2022 / 2023

2 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Töö koostati algselt eelprojekti etapis.

Algse eelhinnangu publitseerimise üldandmed:

• Töö koostatud – 24.05.2022. a.

• Koostajad:

o Alar Noorvee (Alkranel OÜ);

o Katrina Kaasik (Alkranel OÜ).

• Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

Põhiprojekti etapis nägi Tellija (Transpordiamet) ette eelhinnangu kaasajastamise.

• Kaasajastamine tehtud 27.07.2023. a., lisaks mõnede täiendustega 07.09.2023. a.

• Koostajad:

o Jaak Järvekülg, KMH0162 (OÜ Hendrikson & Ko);

o Ethel Simmul (OÜ Hendrikson & Ko)

3 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

SISUKORD

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1. KMH eelhinnangu aluseks oleva kavandatava tegevuse lühikirjeldus .............................. 6

2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ........................ 8

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH algatamise vajalikkuse

määramine ................................................................................................................................ 12

3.1. Maa ja maakasutus ..................................................................................................... 13

3.2. Märgalad .................................................................................................................... 13

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad .................................................... 13

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss)), sh oht keskkonnale ......................................... 13

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale) ........................................... 14

3.6. Maavarade kasutus .................................................................................................... 14

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke ..................... 14

3.8. Maastik (sh pinnavormid) .......................................................................................... 15

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad) ................................................................ 15

3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline

ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) - mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn .......................... 16

3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid ............................................. 17

3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire suunised .......... 17

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 19

Kasutatud allikad ...................................................................................................................... 20

4 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Sissejuhatus

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (edaspidi EH) objekt on riigitee 3

Jõhvi – Tartu – Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse – Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee

ehitamine, sh valgustuse kavandamine km 147,284 asuvale Aiamaa ristmikule. Projekti

eesmärgiks on riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu – Valga liiklusohutuse taseme tõstmine. Projekteeritav

kergliiklustee asub Tartumaal Kambja valda jääva Külitse aleviku ning Nõo valda jäävate

Nõgiaru ja Järiste külade aladel.

Eelhinnang on esmalt ja läbivalt koostatud eelprojekti raames, Tuulekaru OÜ tellimusel

Alkranel OÜ poolt. Põhiprojekti etapis on eelhinnang ajakohastatud Selektor Projekt OÜ

tellimusel OÜ Hendrikson & Ko poolt, arvestades ka põhiprojektis tehtud muudatusi.

Koostatud eelhinnangut saab eelkõige Transpordiamet kasutada täiendava töövahendina jalg-

ja jalgrattatee kavandamisega seonduvates ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KMH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 ja § 12

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt (KeHJS

§ 11 lg 22), kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või

kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamise vajadus on tingitud: KeHJS § 6 lg 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 13 p 8 (tee rajamine või laiendamine, välja

arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade,

tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate

jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning KeHJS § 6 lõike

1 punktis 13 nimetatud juhul).

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. Eelhinnangu koostamisel

lähtutakse KeHJS §61 ja keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu

täpsustatud nõuded“.

KeHJS § 22 kohaselt on tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

• ületada mõjuala keskkonnataluvust;

• põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

• seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel lähtutakse järgmistest juhenditest:

• „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

• „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017).

Eelprojekti käigus on arvestatud Külitse – Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise

projekteerimistingimuste menetluses piirinaabrite ning kooskõlastuse/arvamuse esitanud

asutuste seisukohtadega. Kooskõlastuse/arvamuse esitanud asutused on järgmised:

• Põllumajandus- ja Toiduamet (16.08.2021 kiri nr 6.2-2/35888);

• Muinsuskaitseamet (23.08.2021 kiri nr 5.1-17.6/2398-1);

5 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

• Maa-amet (24.08.2021 kiri nr 6-3/21/12784-2);

• Keskkonnaamet (Kiri 23.08.2021 nr 6-2/21/17144-2);

• Elektrilevi OÜ.

Eelprojektiga määrati jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks tehniline maavajadus. Maaomanikega

läbirääkimiste käigus on hiljem tehtud väikeseid muudatusi projekti plaanilahendusele lõigul

PK 4+00 kuni 6+50, mille tulemusena on muudetud äralõigete piire. Samuti on täpsustatud

lahendusi, mis puudutavad aedade asendamist kinnistute piiril.

6 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

1. KMH eelhinnangu aluseks oleva kavandatava tegevuse

lühikirjeldus

Projektlahendus töötati algselt välja eelprojekti faasis, kus koostati lahendusele ka

keskkonnamõju eelhinnang. Põhiprojekti lahenduse väljatöötamisel tehti võrreldes eelprojekti

lahendusega mõningaid muudatusi, mis ulatuse ja keskkonnamõju osas olid marginaalsed.

Käesoleva keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnangu (EH) objekt on Külitse – Järiste

jalg- ja jalgrattatee projekt, mis on planeeritud Tartumaale Kambja valda jäävasse Külitse

alevikku ja Nõo valda jäävatesse Nõgiaru ja Järiste küladesse. Projekti eesmärgiks on 4 m laiuse

(sellest 2,5 m on ette nähtud jalgratturitele ja 1,5 m jalakäijatele) ja 3,630 km pikkuse jalgratta-

ja jalgtee ning seda teenindav tunnel, mille rajamisega kaasneb Aiamaa ristmiku ümberehitus

koos valgustuse lisamisega. Kavandatav jalgratta- ja jalgtee kulgeb paralleelselt riigiteega 3

(E264) Jõhvi – Tartu – Valga kilomeetritel 143,9-147,4 (vt joonis 1.1) ja jääb põhimaantee

suhtes paremale (põhja poole). Hetkel sellel teelõigul kergliiklustee puudub.

Joonis 1.1. Kavandatava jalgratta- ja jalgtee ja tunneli asukoht ja lähiümbrus. Allikas: Riigitee 3 Jõhvi

– Tartu – Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse – Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise

põhiprojekt. Selektor Projekt OÜ, töö number: P22013

Kavandatav jalgratta- ja jalgtee jääb Külitse aleviku, Nõgiaru ja Järiste külade alale. Hetkel

olemasolev kergliiklustee kulgeb alates Tartu linnast kuni Külitse alevikuni (lõppeb kohaliku

Külitse tee ristmikul), järgmine kergliiklustee sellel suunal algab riigitee 3 (E264) ja

kõrvalmaantee nr 22154 Aiamaa – Nõo ristmikul Järiste külas, mis viib Nõo alevikku. Rajatava

jalgratta- ja jalgtee (3,630 km) ühendatakse Külitse alevik Aiamaa – Nõo ristmikuga. Selle

lõigu rajamise tulemuseks on katkematu ühendusega kergliiklustee Tartu linnast Nõo alevikuni.

7 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Transpordiameti andmetel oli 2021. aastal Jõhvi – Tartu – Valga maantee kilomeetritel

143,569-147,255 aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 10 699 sõidukit ööpäevas, millest

sõiduautod ja pakiautod moodustasid 96%, veoautod ja autobussid 1% ja autorongid 3%; kehtiv

liikluspiirang nimetatud lõigul 80 km/h. Lisaks kavandatakse projekteeritava jalgratta- ja

jalgtee kõrvale tulevikus laiendada praegust maanteed ja rajada 2+2 sõiduradadega maantee,

mille järgselt enam jalakäijad ja jalgratturid sõiduteel ja selle servas liigelda ei saa. Rajatava

jalgratta- ja jalgtee eesmärk on säilitada Tartu linna ja Nõo aleviku vahelist liiklust jalakäijatele

ja jalgratturitele.

Külitse – Järiste kavandatav jalgratta- ja jalgtee ristub Külitse teega (kõrvaltänav nr 9490208),

mis on ette nähtud liiklusohutuse suurendamiseks sulgeda, lisaks ristub see Külitse – Haage

kõrvalmaanteega nr 22195 ning Soosilla – Nõgiaru kõrvalmaanteega nr 22192, mis säilivad

olemasoleval kujul. Projektiga nähakse ette ka Laste kinnistul (kat nr 52801:001:0827) oleva

ebaseadusliku mahasõidu likvideerimist, Kõrgemäe kinnistu mahasõidu ümber ehitamist ning

Raja kinnistu mahasõidu sulgemist, millele tagatakse juurdepääs projekteeritava kogujatee

kaudu.

Lähim elamu jääb jalgratta- ja jalgteest umbes 32 m kaugusele (Külitse tee 2 kinnistu), teised

elamud jäävad kavandatavast jalgratta- ja jalgteest enam kui 50 m kaugusele.

Jalgratta- ja jalgtee trassi kavandamisel on arvestatud, et kohtades, kus nähtavuse või vaba

ruumi tagamise nõudest tulenevalt puudub vajadus haljastuse likvideerimiseks, on projektiga

ette nähtud haljastuse säilitamine. Olemasolevalt ja perspektiivselt tee maa-alalt tuleb jalgratta-

ja jalgtee rajamiseks eemaldada takistuseks olevad puud, võsa jms. Jalgratta- ja jalgtee

projektlahendusega on ette nähtud projekteeritud nõlvadele ja rekultiveeritavatele aladele

murukattega haljastus.

8 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

2. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra

lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS programmi (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister:

Keskkonnaagentuur ja Maa-ameti kaardirakendusi . Peatükis on lähialana käsitletud kuni 50 m

raadiuses olevat ala jalgratta- ja jalgteega samal pool põhimaanteed.

Eelhinnangus käsitletav jalgratta- ja jalgtee ala asub Kambja (enne haldusreformi Ülenurme

valla) ja Nõo (haldusreformi käigus ei muutunud) valdade territooriumil. Statistikaameti

andmetel elab 2022. a seisuga Kambja vallas 12 820 elanikku ja Nõo vallas 4381 elanikku.

Külade elanike kohta on Statistikaamet välja toonud järgmised andmed (2021): Külitse alevikus

elab 747 inimest, Nõgiaru külas 259 inimest ja Järiste külas 51 inimest.

Alljärgnevalt on esitatud ülevaade peamistest (arvestades tegevuse iseloomu) ja asjakohastest

ning kõrgematest planeerimis- ja arendusdokumentidest paikkonna osas. Vastavale infole

järgneb ka paikkonna muude ja käesoleval juhul asjakohaste aspektide kirjelduste osa.

Tartu maakonnaplaneering 2030+ (2019) – kavandatav jalgratta- ja jalgtee jääb

maakonnaplaneeringu kohaselt osaliselt väärtusliku põllumajandusmaa, mis üldjuhul tuleks

säilitada põllumajanduslikuks tegevuseks, ja maaparandussüsteemi aladele; osaliselt läbib

kavandatav trass ka ala, mis on vajalik rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks. Samuti on

maakonnaplaneeringus ära märgitud jalg- ja jalgrattateede vajadus (joonis 2.1). Jooniselt on

näha, et nii Külitse alevikust põhja poole kavandatav, kui ka käesoleva KMH EH-s kirjeldatud

Nõo-Aiamaa ristmikule on planeeritud eritasandiline liiklussõlm. Lisaks asub planeeritav

jalgratta- ja jalgtee Tartu lennuväljast tuleneva piirangu vööndis. Tartu maakonnaplaneering

2030+ näeb ette, et Tartu linnas ja selle lähivööndite asumite vahel peab saama jalgrattaga

ohutult ja takistusteta liigelda.

Tartu maakonnaplaneeringu 2030+ järgi tagavad rohevõrgustike toimimist ja sidusust

järgmised meetmed (toodud seosed teede ehitusega):

• teedevõrgu kavandamisel tuleb tagada võrgustiku võimalikult konfliktivaba toimimine,

rakendades selleks teede projekteerimise ja ehitamise normides toodud

keskkonnakaitsenõudeid;

• Tartu linna lähialal tuleb üldplaneeringutes rohelise võrgustiku sidususe tugevdamiseks

säilitada lagealade vahel paiknevad väiksemad metsatukad.

9 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Joonis 2.1. KMH EH ala (musta ovaali sees) ja selle ümbrus Tartu maakonnaplaneering 2030+ järgi,

kus väärtuslik põllumaa on märgitud kollasega, maaparandussüsteemide ala on märgitud kollakas-

rohelise viirutusega, rohelisega on märgitud rohevõrgustiku toimimiseks vajalik ala, seest valged

väikesed ringid märgivad ära eritasandilised liiklussõlmed, heledam sinine katkendjoon tähistab

vajadust kergliiklustee järele ning mustad peenikesed kõrgusjooned tähistavad lennuvälja piiranguid.

Aluskaart: Tartu maakonnaplaneering 2030+, 2019.

Kambja valla üldplaneering (ÜP) endise Ülenurme valla territooriumi osas (2018) – endise

Ülenurme valla üheks visiooniks on suurendada jalakäijate- ja ühistranspordikesksete arenduste

osakaalu. Endise Ülenurme valla ÜP-s on kirjas, et valla territooriumile Tartuga siduvate põhi-

ja tugimaanteede äärde rajatakse jalgratta- ja jalgteed vähemalt suuremate asulateni. Sarnaselt

Tartu maakonnaplaneeringuga 2030+, jääb kavandatav jalgratta- ja jalgtee endise Ülenurme

valla koosseisu kuulnud Külitse aleviku äärde ning osaliselt väärtusliku põllumajandusmaa

alale. Kambja valla koostamisel oleva üldplaneeringu üheks põhimõtteks on eelistada

säästva liikuvuse arendamist transpordivaldkonnas ning liiklusohutuse tõstmist. Kambja valla

arengukavas 2020-2030 (2019) on rõhutatud, et tuleb rajada kergliiklusteid ühendamaks jalgsi

ja rattaga liikujaid Kambja valla naabervaldadega, sh Nõo vallaga, ja tuleb arendada

rattaringlust teiste omavalitsustega. Nii endise Ülenurme valla ÜP kui ka praegu koostamisel

olev Kambja valla ÜP toetavad jalgratta- ja jalgteede rajamist.

Nõo valla üldplaneering (2006) – ÜP-s on öeldud, et jalgrattaliikluse arendamiseks ja

jalakäijate liikumistingimuste parandamiseks tuleb rajada valla keskuste vahele kergliiklusteid.

Nõo valla ÜP joonisele ei ole märgitud kergliiklusteed kohta, kuhu on hetkeseisuga kavandatud

projektiga Külitse – Järiste jalgratta- ja jalgtee. Nõo valla arengukava 2037 (2012) näeb ette

kergliiklusteede väljaarendamist, et pakkuda alternatiivi ühistranspordiga tööle ja kooli

käijatele, seda eriti valla põhjaosas, kuhu jääb ka käesoleva KMH EH objekt Külitse –Järiste

jalgratta- ja jalgtee.

10 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Kavandatava Külitse – Järiste jalgratta- ja jalgtee äärsel lähialal Kambja vallas ja Nõo vallas

puuduvad kehtivad detailplaneeringud. Maa-ameti andmetel läbib rajatav Külitse – Järiste

jalgratta- ja jalgtee kultuurimälestist – Külitse asulakohta (registrinumbriga 13047). Külitse

asulakohas leidub muinas- ja keskaegsete keraamiliste nõude katkeid ja kunagisele

hoonestusele viitavaid kultuurkihi elemente. Muinsuskaitseameti poolt on seatud tingimused

kavandatava Külitse – Järiste jalgratta- ja jalgtee ehitamisel, millest peamine tingimus on, et

Külitse asulakohas ja selle kaitsevööndi alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine.

Enne ehitustööde teostamist Külitse asulakoha piires tuleb Muinsuskaitseametist taotleda tööde

tegemise luba. Pärandkultuuriobjektidest jäävad kavandatava jalgratta- ja jalgtee lähialasse

Külitse teel olev Ilmatsalu kivisild ja Valgeristi kõrtsi asukoht (täielikult hävinenud).

Ainus kavandatava jalgratta- ja jalgtee äärde jääv kaitsealune loodusobjekt on III

kaitsekategooria taime balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) kasvukoht (KLO9320749), mis ei

kattu projekteeritava jalgratta- ja jalgteega. Natura 2000 alasid planeeritaval jalgratta- ja

jalgteel ja selle lähialal ei ole. Lähim Natura 2000 ala – Ropka-Ihaste linnu- ja loodusala –

paikneb kavandatavast jalgratta- ja jalgteest idas, umbes 6 km kaugusel. Ropka järv ja selle

ümbrus, mis jääb planeeritavast jalgratta- ja jalgteest umbes 140 m põhja, on elupaigaks II

kaitsekategooria nahkhiirele – veelendlasele (Myotis daubentonii).

Mullastikutüüpidest esineb Maa-ameti andmetel kavandataval jalgratta- ja jalgtee alal suures

osas gleistunud kahkjat leetunud mulda (LPg) ja õhukest madalsoomulda (M’’), kuid leidub ka

lammi-gleimulda (AG), gleistunud leetjat mulda (Kig), leostunud gleimulda (Go), rähkmulda

(K) ja leetjat mulda (KI). Alar Astoveri (2005) koostatud Eesti mullastik ja muldade

kasutussobivus järgi on planeeritaval alal suurel osal leviv gleistunud kahkjas leetunud muld

üle keskmise viljakusega muld, mis võib kohati olla liigniiske; õhuke madalsoomuld on

toitaineterikas ning seda on kuivendamise järel võimalik kasutada peamiselt rohumaana. Osa

kavandatavast jalgratta- ja jalgteest jääb maaparandussüsteemide alale (joonis 2.2).

Joonis 2.2. Kavandatav Külitse – Järiste jalgratta- ja jalgtee asukoht (algus ja lõpp tähistatud punase

täpiga, kulgeb paralleelselt maanteega) maaparandussüsteemide alal. Aluskaart: Maa-amet, 2022.

11 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Projekteeritavale jalgratta- ja jalgtee lõigule jääb ristumine Ilmatsalu jõega. Maa-ameti

kaardirakenduse järgi asub kavandatav jalgratta- ja jalgtee suhteliselt kaitstud põhjaveega alal,

umbes 200 m ulatuses Külitse teest edasi Järiste suunas on kavandatav jalgratta- ja jalgtee

kaitstud põhjaveega alal.

Planeeritava jalgratta- ja jalgtee alale ei ulatu ohtlike ettevõtete ohualasid. Planeeritav Külitse

– Järiste jalgratta- ja jalgtee läbib Tatra (Nõo, Unipiha, Luke) turbamaardlat (aktiivne

reservvaru), samuti leidub alal järvelupja (prognoosvaru) (joonis 2.3).

Joonis 2.3. Kavandatava jalgratta- ja jalgtee trass (algust ja lõppu tähistab punane täpp) turbamaardla

(rohelisega) ja järvelubja (pruunikas täppidega) alal. Aluskaart: Maa-amet, 2022.

12 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

3. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja KMH

algatamise vajalikkuse määramine

Käesolevas peatükis esitatud kavandatava tegevuse sisuline keskkonnamõju eelhinnang on

koostatud juba eelprojekti etapis. Põhiprojektiga ette nähtud muudatused ja täpsustused on

väheulatuslikud ning ei mõjuta kaitstavaid keskkonnaväärtusi, muudatustel oluline

keskkonnamõju puudub. Seega saab KMH algatamise vajalikkuse määramisel jätkuvalt

tugineda eelprojekti käigus antud hinnangutele.

Põhiprojektiga lahendati täiendavalt Aiamaa ristmiku ja tunneli valgustus. Sellega seoses lisati

käesolevasse ajakohastatud eelhinnangu peatükki 3.10 täiendavad soovitused valguse

ebasoodsa mõju vältimiseks.

Tegevuse elluviimisega seonduva analüüsimisel arvestatakse mõju (otsene või kaudne)

suurust ja ruumilist ulatust (nt geograafiline või mõjutatavate (inimesed vm) hulk) ning

võimalikkust ehk tõenäosust, tugevust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh kumulatiivsust ja

koosmõju ning õnnetuste esinemise võimalikkust (ka alad, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada). Alljärgnev kirjeldab, kui tuvastatakse, tegevuse

elluviimisega seotud olulised keskkonnaprobleemid ehk negatiivsed mõjud (mh koos

muude mõjualas toimuvate ja/või planeeritavate tegevustega) ja mõjude (ebasoodne olustik)

tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise täiendavad võimalused

(määratakse vajadusel). Teemad (sh KeHJS § 61 lg 5 põhjal):

• maa ja maakasutus;

• märgalad;

• jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad;

• veestik (sh põhjavesi (veeressurss)), sh oht keskkonnale;

• muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale);

• maavarade kasutus;

• ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning jäätmeteke;

• maastik (sh pinnavormid);

• looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja kaitstavad

loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad);

• elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused

(vastupanuvõime) – mh müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn;

• suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid.

Alljärgnevalt on eelnevalt esitatud loetelu teemad täpsemalt lahti kirjutatud alampeatükkide

kaupa. Peatükkide sisustamisel on arvestatud peatükkides 1 ja 2 toodud teavet. Peatükis

(edaspidi ptk) 3.12 võetakse kokku tulemused ehk antakse suunised KMH algatamise

vajalikkuse või mittevajalikkuse osas.

13 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

3.1. Maa ja maakasutus

Kavandatava jalgratta- ja jalgtee rajamine ei mõjuta maad ja maakasutust pikemas perspektiivis,

sh seda, mis on paikkonnas (vt ka ptk 1 ja 2), negatiivselt. Jalgratta- ja jalgtee rajamine mõjub

pigem positiivselt piirkonna maakasutusvõimalustele, sest rajatakse kahte valda ühendav

jalgratta- ja jalgtee. Jalgratta- ja jalgtee rajamise käigus seatakse maakasutusele ajutisi

piiranguid, mis on tööde teostamise ajal vältimatud, nagu näiteks liikluskorralduslikud

muudatused (nt sissesõiduteede ja tugimaanteede ületuskohtades). Tööde teostamise aegsed

aspektid ei ole siiski sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

Jalg- ja jalgrattatee rajamise tõttu väheneb väikses ulatuses väärtuslike põllumajandusmaade

pindala. Jalg- ja jalgrattatee rajamine on suure avaliku huviga ning mõju põllumajandusmaa

pindalale ei ole väga suur. Jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneb suur positiivne sotsiaalne

mõju, mida ei saa arvestamata jätta. Jalgratta- ja jalgtee rajamine on kooskõlas valdade

üldplaneeringutega ning Tartu maakonnaplaneeringuga. Tee rajamiseks puuduvad mõistlikud

alternatiivid, sest jalgratta- ja jalgtee rajamine vähe kasutatavatele aladele ei täida rajatava

jalgratta- ja jalgtee eesmärke. Seetõttu on käesoleva KMH EH koostaja hinnangul jalgratta- ja

jalgtee rajamine vajadusel ka osaliselt väärtuslikule põllumajandusmaale põhjendatud

infrastruktuuri arendamise eesmärgil.

3.2. Märgalad

Projektiga hõlmatud alast jäävad märgalad eemale, seega puuduvad ka mõju eeldused.

3.3. Jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja/või kaldad

Projekteeritavale jalgratta- ja jalgtee lõigule jääb Ilmatsalu jõega ristumine, millele on

projektiga tellijale jäetud võimalus vajadusel Ilmatsalu jõe juures asendada DN 2x1600 mm

binokkeltruubid terastruubi vastu läbivoolu tagamiseks. Ilmatsalu jõgi (VEE1039000) on

tugevasti muudetud veekogu ja see kuulub kas osaliste lõikudena või tervikuna riigi poolt

korrashoitavate ühiseesvoolude loetellu. Jõe koondseisund oli 2021. a kesine. Truubi lõpliku

lahenduse valikul puudub oluline ebasoodne mõju Ilmatsalu jõe seisundile. Ilmatsalu jõe

veekaitsevööndi ulatus on 10 m, ehituskeeluvööndi ulatus 50 m ja piiranguvööndi ulatus 100 m.

Tegemist on 133,8 km2 valgalaga veekoguga, mille kaldal on 4 m laiune kallasrada.

Siinkohal peab eelhinnangu koostaja vajalikuks rõhutada, et Ilmatsalu jõe kaldale ehitustööde

ajal mitte ladustada materjale ja ehitusmasinaid, et tagada jõekalda kaitse ja stabiilsus. Siiski ei

mõjuta teadaolevad ehitustööd jõeäärseid alasid ning kaldaid oluliselt negatiivselt.

3.4. Veestik (sh põhjavesi (veeressurss)), sh oht keskkonnale

Veestikuga (põhjaveega) seonduvat on käsitletud ptk-s 2, kus on öeldud, et suur osa projekti

alast asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, Külitse alevikus on põhjavesi kaitstud. Lähtuvalt

ohutusnõuetest peavad ehitusmasinad olema töökorras. Jalgratta- ja jalgtee kasutamisega ei ole

põhjust eeldada ka sademevee reostumist, mis võiks mõjutada pinnavee või põhjavee kvaliteeti.

Toetudes ptk 2 esitatud infole, asub kavandatav jalgratta- ja jalgtee osaliselt

maaparandussüsteemidega kaetud alal. Lähtuvalt Põllumajandus- ja Toiduameti esitatud

14 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

tingimustest ei ole ka maaparandussüsteemide toimivusele koostatud projektiga takistusi ette

näha. Ehitustööde teostamise aegsed aspektid ei ole sellised, mis nõuaksid KMH

menetlusprotsessi algatamist.

3.5. Muld ja pinnas ning õhk ja kliima (sh oht keskkonnale)

Jalgratta- ja jalgtee alusel alal on vajalik loodusliku pinnase ja mullakihi eemaldamine ja tee

aluses osas hävib looduslik pinnas paratamatult. Kuid arvestades jalgratta- ja jalgtee väikest

laiust ja selle paiknemist paralleelselt olemasoleva maanteega, ei kaasne antud asjaoluga olulist

mõju.

Kergliiklusvahendite kasutamisel ei paisata välisõhku saasteaineid ega kasvuhoonegaase.

Jalgratta- ja jalgtee kasutamisega kaasneb mõningane kasvuhoonegaaside emissiooni

vähenemine, sest tee võimaldab teatud piirideni asendada kohalikku liiklust saastevaba jalg- ja

jalgrattaliiklusega. Jalgratta- ja jalgtee rajamine ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte

negatiivselt.

3.6. Maavarade kasutus

Projekteeritav jalgratta- ja jalgtee läbib turbamaardlat ja järvelubja maardlat. Jalg- ja jalgrattatee

rajamine on suure avaliku huviga, mille rajamisega kaasneb suur positiivne sotsiaalne mõju

seoses liiklusohutuse suurendamisega, samuti ei ole võimalik 2+2 sõiduradadega maantee

rajamise järgselt enam jalakäijatel ja jalgratturitel sõiduteel ja selle servas liigelda. Seega on

jalg- ja jalgrattatee rajamine antud asukohas vajalik. Arvestada tuleb Maapõueseaduse (MaaPS)

§14 lõike 2 kohase kooskõlastuse vajadusega Maa-ametilt.

Loodusvaradest kasutatakse teede ehitusel eelkõige maavaradest täitepinnasena liiva, kruusa ja

lubjakivi killustikku. Lisaks kasutatakse loodusvarasid ka teekattematerjalide tootmisel.

Asfaltbetooni tootmisel kasutatakse täitematerjalina killustiku ja purustatud kruusa fraktsioone.

Sideainena kasutatakse naftabituumenit. Maavarasid kasutatakse vajalikul määral ning sellisel

moel ja mahus, mis ei põhjusta olulist ebasoodsat mõju.

3.7. Ressursikasutus (sh energiakasutus), jäägid ja heited ning

jäätmeteke

Jalgratta- ja jalgtee rajamine ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte oluliselt negatiivselt.

Diiselkütuse ja bensiini kasutamine (energiakasutus) kaasneb tee-ehitusmasinate töötamisel ja

materjalide veol, kuid nende kasutus ei ole selline, millega kaasneks oluline keskkonnamõju.

Jalg- ja jalgrattatee ehitamisel ei kasutata olulisel määral vett. Tööde teostamise aegsed aspektid

ei ole sellised, mis nõuaksid KMH menetlusprotsessi algatamist.

Ehitustegevuse ajal kaasneb paratamatult ka teatud määral jäätmeteke. Ehitusperioodil tekkivad

erinevad ehitusjäätmed tuleb kohapeal sortida ja vastavalt materjalile kas taaskasutada või üle

anda jäätmeluba omavale ettevõttele. Jäätmete nõuetekohasel käitlemisel jäätmetekkel oluline

mõju puudub.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid (hinnataval objektil), kuid

käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida jalgratta- ja jalgtee projekti realiseerimisel järgnevat:

15 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

• jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt pinnas), tuleb

ladustada selleks ehitustööde kavas määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida

jalgratta- ja jalgtee rajamise käigus uuesti ei kasutata, tuleb ehitusalalt ära transportida

esimesel võimalusel ning käidelda vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil.

3.8. Maastik (sh pinnavormid)

Jalgratta- ja jalgtee rajamine ei mõjuta maastikku (sh pinnavorme) oluliselt negatiivselt.

Ehitustööd ei too maastikuilmele kaasa mõjutusi, mis võiks olla kestva ning pöördumatu

iseloomuga, kuna tegemist on olemasoleva maanteega paralleelselt kulgeva jalg- ja

jalgrattateega.

3.9. Looduslik mitmekesisus (loomastik ja taimestik ning metsad) ja

kaitstavad loodusobjektid (sh Natura 2000 võrgustiku alad)

Projekti alal ja selle lähialal ei asu Natura 2000 alasid ega siseriiklikke kaitse- või hoiualasid.

Loomastiku liikumist rohevõrgustikus võib mõjutada ehitusperioodil jalgratta- ja jalgtee

ehitamisega kaasnev müra ning ehitusmasinate ja tööliste liikumine tööpiirkonnas ning

kasutusetapis jalgratta- ja jalgteel liikuvad inimesed. Kuivõrd kavandatav jalgratta- ja jalgtee

paikneb suure liiklussagedusega maantee kõrval, mille müra- ja häiringutsooni jääb ka jalgratta-

ja jalgtee, siis võib eeldada, et piirkonna loomastik on maantee häiringutega juba kohanenud

ning toimub loomade liikumine ka üle maantee ja kavandatava jalgratta- ja jalgtee. Jalgratta- ja

jalgtee ehituse ja kasutusega seotud häiringud on oluliselt väiksemad võrreldes maantee

põhjustatutega. Seega on mõjud loomastikule häiringute näol pigem tühised.

Kavandatava jalgratta- ja jalgtee lähialas on registreeritud III kaitsekategooria taime balti

sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) kasvukoht (KLO9320749), mis ei kattu projekteeritava

kergliiklusteega. Kasvukoht paikneb Külitse alevikus Kleini kinnistul, katastrinumbriga

94901:005:0272 (vt joonis 3.1). Tulenevalt sellest, et taime kasvukoht on rajatava jalgratta- ja

jalgtee lähialas, tuleks tagada, et ehitustööde käigus kasvukohta ei talluta ning ei ladustata

ehitusmaterjale antud kohas.

Lisaks on Keskkonnaamet käesoleva projekti raames andnud oma 23.08.2021 kirjaga nr

6-2/21/17144-2 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles ütleb muuhulgas järgmist:

Palume kasvukoht piirata vähemalt ehitusmaa poolsest küljest ehitustööde ajaks ajutise

piirdega.

Ropka järv on elupaigaks II kaitsekategooria nahkhiirele veelendlasele (Myotis daubentonii),

kelle elupaik jääb kavandatava kergliiklustee alguspunktist umbes 140 m kaugusele põhja ja

seega ei avalda planeeritav jalgratta- ja jalgtee liigile negatiivset mõju, arvestades juba

olemasoleva kergliiklusteega, mis lõppeb Tartu poolt tulles Külitse tee ristmikul ning

paralleelselt kõrvalpaikneva maanteega.

Kui järgida eelpool nimetatud leevendusmeedet kaitsealusele taimele, siis ei ole tegevus olulise

negatiivse mõjuga, mille tulemusel peaks algatama KMH menetlusprotsessi.

16 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Joonis 3.1. Balti sõrmkäpa (Dactylorhiza baltica) kasvukoht (märgitud kollasega) projekteeritava

jalgratta- ja jalgtee (punasega) ääres; katastriüksuse piirid on tähistatud helesinisega. Aluskaart: Maa-

amet, 2022; Tuulekaru OÜ, 2022.

3.10. Elanikkond (sh tiheasustusalad), inimese tervis, heaolu ja vara (sh

geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond) ning

kultuuripärand ja arheoloogilised väärtused (vastupanuvõime) - mh

müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn

Jalgratta- ja jalgtee rajamine ei mõjuta eelnevalt nimetatud aspekte negatiivselt. Pigem mõjutab

jalgratta- ja jalgtee rajamine elanikkonda positiivselt, sest tänu uuele jalgratta- ja jalgtee on

jalgsi, jalgrattaga ja muude kergliiklusvahenditega liikumine kahe valla vahel mugavam ja

turvalisem. Jalg- ja jalgrattatee kasutamisel ei kaasne müra ega vibratsiooni, mis võiks

põhjustada ebasoodsaid mõjusid elanikkonnale.

Muinsuskaitseamet on käesoleva projekti raames andnud oma 23.08.2021 kirjaga

nr 5.1-17.6/2398-1 arvamuse projekteerimistingimuste eelnõule, milles annab muuhulgas

järgmised tingimused:

1. Jalgratta- ja jalgtee ehituse kaevetöödel asulakoha reg-nr 13047 ja selle kaitsevööndi

alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (kaevetööde arheoloogiline

jälgimine, vajadusel arheoloogiline kaevamine). Kaevamisel tuleb arvestada

seisakutega, et arheoloogile oleks tagatud pinnases leiduva arheoloogilise materjali

tuvastamine ja dokumenteerimine. Kaevetöödel peab olema ekskavaatori varustuses ka

hammasteta kopp.

2. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS

§-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70). Arheoloogilise uuringu tegijad on leitavad

kultuurimälestiste registrist „Mälestised“ → „Majandustegevusteated ja

pädevustunnistused“ → „Filtreerimine, arheoloogiamälestised“

https://register.muinas.ee/public.php?menuID=activitylicence.

3. Tööde puhul mälestise alal tuleb enne tööde tegemist Muinsuskaitseametist taotleda

tööde tegemise luba (MuKS § 52 lg 3; https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load -

17 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Tööde tegemise loa taotluse vorm). Loataotlus tuleb esitada ka siis kui tööd toimuvad

samaaegselt nii mälestisel kui kaitsevööndis. Luba väljastatakse pärast arheoloogiliste

uuringute uuringukava heakskiitu ja uuringuteatise esitamist.

4. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav

50 % ulatuses (1500 euro piires). Täpsem info hüvitise taotlemisest Muinsuskaitseameti

kodulehel (https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/uuringute-huvitamine).

5. Kogu projektiala ulatuses on pinnasetöödel vaja olla tähelepanelik ja arvestada

arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1) on leidja kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Eelnevast lähtuvalt on Muinsuskaitseameti poolt peamiseks tingimuseks seatud see, et

kavandatava Külitse – Järiste kergliiklustee ehitamisel Külitse asulakohas ja selle kaitsevööndi

alal tuleb tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine ning kogu projektiala ulatuses ollakse

pinnasetöödel tähelepanelik ja arvestatakse arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi

ilmsikstuleku võimalusega.

Kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise negatiivse mõju eelduseid ning siinkohal on arvestatud ka

teiste ja asjakohaste teemavaldkondade teavet (võimalike koosmõjude kontekstis), mida

sisaldab käesoleva KMH EH ptk 3.

Põhiprojekti käigus lahendati ka Aiamaa ristmiku ja tunneli valgustus.

Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on

ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse

hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal

piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

3.11. Suurõnnetuse, katastroofi ning piiriülesuse aspektid

Kavandatava tegevusega seoses ei kaasne ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe) ega ka

riigipiiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

arvestades mh tegevuse mastaabiga.

3.12. KMH algatamise vajalikkus ning seisukohtade küsimise ja seire

suunised

Eelhinnang on menetlusetapp, mille alusel otsustatakse KMH algatamine või algatamata jätmine.

Lähtudes ptk 3.1-3.11 esitatud infost, ei ole jalgratta- ja jalgtee rajamisega negatiivse (ebasoodsa)

keskkonnamõju avaldumist ette näha. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik rakendada

eelnevates peatükkides (vt allolevat loetelu) toodud leevendus- ja seiremeetmeid. Eraldi ja täiendavate

seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Eeltoodu alusel on Alkranel OÜ

eelprojekti etapis asunud seisukohale, et KMH algatamine ei ole vajalik. Ka põhiprojekti etapis

ei tuvastatud OÜ Hendrikson & Ko poolt täiendavaid asjaolusid, millega kaasneks eeldatavalt oluline

ebasoodne keskkonnamõju. Käesolev dokument on otsustajatele siiski vaid töövahendiks lõplike

18 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

seisukohtade andmiseks. Otsustaja saab otsustada ka esitatud tingimuste/soovituste ehk suuniste

rakendamise üle, mis eelhinnangu järgselt olid alljärgnevad.

Käesolevas töös fikseeritud meetmed/seiretingimused on järgmised:

• Ilmatsalu jõe kaldale ehitustööde ajal mitte ladustada materjale ja ehitusmasinaid, et tagada

jõekalda kaitse ja stabiilsus;

• lähtuvalt ohutusnõuetest, peavad ehitusmasinad olema töökorras;

• jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (nt pinnas), tuleb ladustada

selleks ehitustööde kavas määratud ajutisse ladustamiskohta. Materjalid, mida jalgratta- ja jalgtee

rajamise käigus uuesti ei kasutata, ehitusalalt ära transportida esimesel võimalusel ning käidelda

vastavalt jäätmeseaduses kirjeldatud viisil;

• tulenevalt sellest, et balti sõrmkäpa kasvukoht on rajatava jalgratta- ja jalgtee lähialas, tuleks

tagada, et ehitustööde käigus kasvukohta ei talluta ning ei ladustata ehitusmaterjale antud kohas.

Kasvukoht piirata vähemalt ehitusmaa poolsest küljest ehitustööde ajaks ajutise piirdega;

• Muinsuskaitseameti poolt on peamiseks tingimuseks seatud see, et kavandatava Külitse – Järiste

jalgratta- ja jalgtee ehitamisel Külitse asulakohas ja selle kaitsevööndi alal tuleb tagada

arheoloogilise uuringu läbiviimine ning kogu projektiala ulatuses ollakse pinnasetöödel

tähelepanelik ja arvestatakse arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega (vt täpsemalt p 3.10).

Kuna põhiprojekti etapis lahendati täiendavalt Aiamaa ristmiku ja tunneli valgustus, on täiendavalt

soovitatav arvestada järgmiste meetmetega:

• Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse rajamisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse

vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on

ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse

hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega.

• Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal

piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle lõplikku otsustamist tuleb vastava otsuse eelnõu ja

eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Olemasoleva õigusruumi ja töö käigus

selgunud asjaolude alusel võib soovitada kaasamisprotsessi lülitada asjaomaste asutustena

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maa-ameti.

Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja korraldamine on otsustaja pädevuses.

19 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Kokkuvõte

Käesoleva keskkonnamõju (KMH) eelhinnangu objektiks oli Külitse – Järiste jalg- ja

jalgrattatee põhiprojekt, mis asub Tartumaal Kambja valda jäävas Külitse alevikus ja Nõo valda

jäävas Nõgiaru ja Järiste külades. Projekti eesmärgiks on riigitee nr 3 Jõhvi – Tartu –Valga

liiklusohutuse taseme tõstmine antud lõigul.

Eelhinnang on esmalt ja läbivalt koostatud eelprojekti raames, põhiprojekti etapis on

eelhinnang ajakohastatud, arvestades ka põhiprojektis tehtud muudatusi. Põhiprojektiga ette

nähtud muudatused ja täpsustused on väheulatuslikud ning ei mõjuta kaitstavaid

keskkonnaväärtusi, muudatustel oluline keskkonnamõju puudub.

Tulemused - lähtudes ptk 3.12 esitatud infost ei ole olulise ebasoodsa keskkonnamõju

avaldumist projekti elluviimisel ette näha. Eeltoodu alusel on Alkranel OÜ eelprojekti etapis

asunud seisukohale, et Transpordiametil ei ole vajadust KMH-d algatada. Ka põhiprojekti

etapis ei tuvastatud OÜ Hendrikson & Ko poolt täiendavaid asjaolusid, millega kaasneks

eeldatavalt oluline ebasoodne keskkonnamõju. Kavandatava tegevuse elluviimisel on võimalik

rakendada ptk 3.12 toodud meetmeid. Eraldi ja täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta

siinkohal asjakohaseks.

Enne KMH algatamise või algatamata jätmise üle otsuse tegemist tuleb vastava otsuse eelnõu

ja eelhinnangu osas küsida seisukohta asjaomastelt asutustelt. Eelprojekti käigus tuvastati, et

olemasoleva õigusruumi ja keskkonnamõju eelhindamise käigus selgunud asjaolude alusel võib

soovitada kaasamisprotsessi lülitada asjaomaste asutusena Keskkonnaameti,

Muinsuskaitseameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ning Maa-ameti. Teiste ametkondade

kaasamine ei ole olemasoleva teaberuumi baasil primaarne, kuivõrd projekteerimise raames on

juba toimunud ka eelduslikult piisav infovahetus (maandamaks negatiivsete aspektide

ilmnemise võimalikkuseid). Otsustusprotsessi täpsem suunamine ja lõplik korraldamine

(sh lõplik asjaomaste asutuste kaasamise vajaduse määratlemine) on otsustaja ehk

Transpordiameti pädevuses.

20 Külitse – Järiste jalg- ja jalgrattatee põhiprojekti KMH eelhinnang. 2023.

Kasutatud allikad

Esitatud olulisim materjalide loetelu (arvestades ka varasemas dokumendis esitatud ehk juba

teostatud viitamisi nt õigusaktidele jms):

1. Eelhindamine KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura

eelhindamine. Riin Kutsar, 2015.

2. Eelhindamise KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine.

Riin Kutsar ja Keskkonnaministeerium, 2018.

3. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem – Keskkonnaregister: Keskkonnaagentuur),

22.04.2022. a.

4. Eesti mullastik ja muldade kasutussobivus. Alar Astover, 2005.

5. Eesti statistikaameti kaardirakendus. Eesti Statistikaamet, 2022.

6. Kambja valla üldplaneering endise Ülenurme valla territooriumi osas. OÜ Entec Eesti,

2018.

7. Kambja valla üldplaneering (koostamisel). Skepast&Puhkim OÜ, 2022.

8. Kambja valla arengukava 2020-2030. Kambja Vallavolikogu, 2019.

9. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, 2022.

10. Maa-ameti kaardirakendused, 2022.

11. Nõo valla üldplaneering. AS K&H, 2006.

12. Nõo valla arengukava 2037. Nõo Vallavolikogu, 2012.

13. Tartu maakonnaplaneering 2030+. Tartu Maavalitsus, Rahandusministeeriumi

regionaalhalduse osakonna Tartu talitus, 2019.

KORRALDUS

16.12.2024 nr 1.1-3/24/914

Tee ehitusloa andmine riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga

tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule

jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju

hindamise algatamata jätmine

Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga

tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 ja 3 alusel.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuv

Külitse–Järiste jalgratta- ja jalgtee paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel Tartu maakonnas

Kambja vallas Külitse alevikus ning Nõo vallas Nõgiaru ja Järiste külas.

Transpordiameti 06.09.2021 korraldusega nr 1.1-3/21/388 on antud projekteerimistingimused

riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee

ehitamise ehitusprojekti koostamiseks.

Tee ehitustöödega on plaanis alustada 2025. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P22013

„Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee

ehitamise põhiprojekt“. Projekt on kuni 01.12.2025 nähtav lingilt:

https://pilv.transpordiamet.ee/s/1FVxU5blFff8gWI .

Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee rajamine Külitse–Järiste lõigule, jalakäijate ja jalgratturite

liiklusohutuse taseme tõstmine ning Aiamaa ristmiku valgustamine.

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

2

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga ehitatakse uus

jalgratta- ja jalgtee.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–

Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise projekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Kambja Vallavalitsus, Nõo Vallavalitsus.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Transpordiamet otsustas lisada ehitusloa eelnõule kõrvaltingimuse p. 9, mis puudutab

olemasolevate ehitamisele ette jäävate aedade asendamist uutega, sest menetluse käigus on tulnud

välja, et projektiga määratud aedade parameetrid ei ole sellised nagu maaomanikega maade

omandamise käigus kokku lepitud. Maade omandamist viidi läbi umbes samaaegselt ehitusloa

esemeks oleva projekti koostamisega.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt

EhS § 45 lõikele 1.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1,

3

KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike

1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8

ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab

Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga tee km 143,9-147,4 asuvale Külitse–

Järiste lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata Riigitee 3 Jõhvi–Tartu–Valga km 143,9-147,4 asuvale Külitse–Järiste

lõigule jalgratta- ja jalgtee ehitamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste

keskkonnamõju hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu

alusel kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui

kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Lõuna osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Külitse-Järiste jalgratta- ja jalgtee tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Külitse-Järiste jalgratta- ja jalgtee keskkonnamõjude eelhinnang.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus