Kagu regioon - Isikliku kasutusõiguse seadmise leping ja asjaõigusleping Valga metskond 74

PÄRNU NOTAR ANU RAID

NOTARI AMETITOIMINGUTE RAAMATU

REGISTRI NUMBER

2371

ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMISE LEPING

JA ASJAÕIGUSLEPING

Käesoleva notariaalakti on koostanud ja tõestanud Pärnu notar Anu Raid, notaribüroos Pärnu, Pikk tn 12, viiendal detsembril kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (05.12.2024.a.), ning selles notariaalaktis osalejad on

Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Omanik, tegutsedes riigivara valitsema volitatud

asutuse Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, aadress Mõisa/3,

Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected] kaudu, mille

esindajana tegutseb volikirja alusel Urve Jõgi, isikukood 46407210027, kes on tõestajale

tuntud isik ja tuvastatud videosilla kaudu (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu,

nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti

tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel), Omaniku esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Pärnu linn,

Eesti Vabariik. Evecon Kopli OÜ, registrikood 16104888, aadress Lossi tn 3, Kuressaare linn, Saaremaa vald, Saare maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Kasutaja, mille esindajana tegutseb juhatuse liige Karl-Joonatan Kvell, isikukood 39510310239, kelle isikusamasus on tuvastatud PPA andmebaasi alusel videosilla vahendusel videokõne ajal (eeltoodud andmed juriidilise isiku olemasolu, nime ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja poolt kontrollitud notariaalakti tõestamise päeval registriandmete väljatrüki alusel),

Kasutaja esindaja asukoht on kaugtõestamise hetkel tema enda ütluste kohaselt Kuressaare

linn, Eesti Vabariik,

kes sõlmivad lepingu alljärgnevas: 1. LEPINGU ESE 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa nr 14636350

on kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maaüksus: katastritunnus

82002:003:0013, pindala 20003.0 m², aadress Valga metskond 74, Tinu küla, Valga

2

vald, Valga maakond, maa sihtotstarve maatulundusmaa (100%). Registriosas on

tehtud alljärgnevad kanded:

1.1.1. Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik.

1.1.2. Kolmandasse jakku on kande nr. 1 all sisse kantud järgmine kanne: Isiklik kasutusõigus Elering AS (registrikood 11022625) kasuks. Tähtajatu isiklik

kasutusõigus

talumiskohustusega vastavalt asjaõigusseaduse § 158¹ elektripaigaldise

majandamiseks

elektripaigaldise kaitsevööndi ulatuses vastavalt 28.02.2023.a lepingu punktidele 2,

3.1 ja

3.2 ning lisaks olevale plaanile.

28.02.2023 kinnistamisavalduse alusel sisse kantud 3.03.2023. Kohtunikuabi Ester

Kärtner.

1.1.3. Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole.

1.2. Kinnistusraamatust nähtuvad andmed on notariaalakti tõestaja kontrollinud

kinnistusraamatu elektroonilisest andmebaasist käesoleva lepingu sõlmimise päeval

(05.12.2024).

1.3. Maa-ameti andmebaasi kohaselt kehtivad punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu

osas alljärgnevad kitsendused: Katastriüksuse 82002:003:0013 kitsendused:

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 51,19 m²; nähtus: Alajaamad ja

jaotusseadmed; seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 353,94 m²; nähtus:

Elektriõhuliin 220-330kV (Kõrgepingeliin); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 472,26 m²; nähtus:

Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin); seisund: kehtiv;

Piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 497,09 m²; nähtus:

Elektriõhuliin 35-110kV(Kõrgepingeliin) (Tsirguliina - Valka); seisund: kehtiv.

1.4. Lepingu esemeks on punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu koos selle oluliste

osadega ja päraldistega.

1.5. Omaniku esindaja kinnitab, et: 1.5.1. Lepingu punktis 1.1. toodud andmed lepingu eseme kohta on tõesed ja õiged ning

lepingu eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemisel olevaid

kinnistamisavaldusi. 1.5.2. Lepingu ese on Omaniku omand ning lepingu ese ei ole arestitud, selle suhtes ei ole

vaidlusi, seda ei ole koormatud käesolevas lepingus nimetamata kolmandate isikute

õigustega, sealhulgas kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate

isikute õigustega nagu näiteks üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud. 1.5.3. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Omanikule

teadaolevaid käesolevas lepingus nimetamata muinsuskaitsealaseid,

looduskaitsealaseid ega muid piiranguid.

1.5.4. Kasutusõiguse alal ei paikne kolmandatele isikutele kuuluvaid, käesolevas lepingus

nimetamata, maapealseid või maa-aluseid tehnovõrke ega -rajatisi.

1.5.5. Lepingu esemeks olev kinnistu on kantud Riigi Kinnisvararegistrisse (objekti kood

KV26935) ning Riigi Kinnisvararegistrisse on lepingu eseme volitatud asutusena

3

kantud Riigimetsa Majandamise Keskus.

1.5.6. Riigimetsa Majandamise Keskuse kinnisvaraosakonna juhataja on Metsaseaduse §

56 lg 1 p 2 alusel 21.11.2024.a. andnud välja käskkirja nr 9-49/120 lepingu eseme

koormamiseks isikliku kasutusõigusega Kasutaja kasuks käesolevas lepingus

toodud tingimustel. Nimetatud käskkiri on kehtiv, seda ei ole muudetud ega

tühistatud.

1.5.7. Tema volitused Omaniku esindajana on kehtivad, tema volitusi ei ole kehtetuks

kuulutatud ega tühistatud.

1.6. Kasutaja esindaja kinnitab, et: 1.6.1. Kasutaja on üle vaadanud lepingu eseme koosseisu kuuluva maaüksuse ja

kasutusõiguse ala, tutvunud talle esitatud maakatastris registreeritud maaüksuste

plaanidega ning on teadlik kasutusõiguse ala suurusest ja piiridest.

1.6.2. Kasutaja suhtes ei ole algatatud likvideerimis- või pankrotimenetlust ega esitatud

pankrotihoiatust.

1.6.3. Tema volitused Kasutaja juhatuse liikmena on kehtivad, teda ei ole tagasi kutsutud

ning tema ametiaeg ei ole möödunud või on seda nõuetekohaselt pikendatud ning

tal on kõik esindatava äriühingu sisesed nõusolekud ja kooskõlastused käesoleva

lepingu sõlmimiseks.

2. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SEADMINE

2.1. Pooled on kokku leppinud, et Omanik seab Kasutaja kasuks kinnistusregistri Lepingu

esemele registriosa kolmandasse (III) jakku teisele järjekohale tähtajatu isikliku

kasutusõiguse maakaabelliinide (edaspidi koos nimetatud tehnorajatis) ehitamiseks,

asumiseks, omamiseks, kasutamiseks majandamiseks, hooldamiseks ja asendamiseks

ning muul viisil ekspluateerimiseks tehnorajatise talitluse tagamise eesmärgil

käesolevas isikliku kasutusõigusega koormamise lepingus sätestatud tingimustel ja

ulatuses.

2.2. Omanik avaldab, et kasutusõiguse ala on vabastatud ja Kasutaja saab alates käesoleva

lepingu sõlmimise hetkest teostada otsest valdust kasutusõiguse ala suhtes.

3. ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE SISU

3.1. Pooled on kokku leppinud et: 3.1.1. lepingu alusel seatava isikliku kasutusõiguse kohaselt on Kasutajal ja/või Kasutaja

töötajatel ning volitatid isikutel õigus kasutada lepingu esemelt ala tehnovõrgu

kaitsevööndi ulatuses, koormatava ala pindalaga 408 m², mille asukoht on näidatud

piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis ruumiandmete tunnusega 459831,

mille väljavõte on lisatud käesolevale lepingule (kasutusõiguse ala on punase joonega märgistatud ala.

3.1.2. isiklik kasutusõigus seatakse tähtajatult, jättes Omanikule õiguse lõpetada leping

erakorraliselt olukorras, kus kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu

teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub

asjaõigusseaduses sätestatud korras;

3.1.3. isiklik kasutusõigus on tasuline. Kasutaja kohustub kinnisasja koormamise eest

maksma perioodilist tasu kaksteist (12) eurot aastas, millele lisandub käibemaks

õigusaktidega sätestatud korras ja suuruses;

4

3.1.4. tasu makstakse Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt esitatud arve alusel üks

kord aastas kahekümnendaks (20) märtsiks järgneva perioodi eest ette. Tähtajaks

tasu mittemaksmise korral on õigustatud isik kohustatud maksma viivist 0,15 %

tähtajaks tasumata summalt iga viivitatud päeva eest kuni summa täieliku

tasumiseni;

3.1.5. Omanikul on õigus nõuda tasu muutmist kolme aasta möödudes servituudi

seadmisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist vastavalt

ametlikult avaldatud tarbijahinnaindeksi muutusele, kuid mitte rohkem kui kolm

protsenti (3%) korraga.

3.1.6. Omanik ei vastuta tehnorajatise rajamiseks ja kasutamiseks vajalike lubade saamise

eest ja tehtud kulutusi Kasutajale ei hüvita.

3.2. Kasutaja on kohustatud:

3.2.1. kasutama isikliku kasutusõigusega koormatavat ala sihipäraselt, teostama omal

kulul kõiki töid, mis on vajalikud tehnorajatise rajamiseks ja hooldamiseks;

3.2.2. kasutama oma tegevuses loodussäästlikku tehnoloogiat, vältima keskkonna

reostamist ning täitma õigusaktidest tulenevaid nõudeid;

3.2.3. täitma kinnisasjal kõiki heakorra- ja keskkonnanõudeid, järgima isikliku

kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid kitsendusi;

3.2.4. tasuda isikliku kasutusõigusega koormatava ala kasutamisega seotud maksud

(maamaks), kõrvalkulud ning koormised proportsionaalselt kasutusala ulatusele

RMK vastava arve alusel, selles ettenähtud summas ja korras;

3.2.5. raadamise vajadusel pöörduda kirjalikult RMK Kagu regiooni poole (e-posti

aadress [email protected]) raieks vajaliku dokumentatsiooni vormistamiseks ja

raietööde korraldamiseks vähemalt 60 päeva enne tööde alustamist kirjalikult või

elektrooniliselt dwg formaadis failina (koordinaatide süsteem L-EST97).

Raadamiseks vajalike toimingute tegemiseks esitada kasutatava ala piiride

asukohad digitaalsel kujul. Raadamine toimub tööde teostaja ja RMK vahel

täiendavalt sõlmitava lepingu alusel. Enne raietöödega alustamist peavad taotleja

poolt olema tähistatud raieala piirid või märgitud raiutavad puud;

3.2.6. hüvitada Omanikule kasvava metsa raiega seonduvad kulud (raie, kokkuvedu,

ladustamine) juhul kui töid teostab RMK;

3.2.7. teavitama Omanikku tehnorajatise plaanilistest ehitus-, hooldus- ja remonttöödest

vähemalt kolm (3) tööpäeva enne tööde alustamist. Tehnorajatise avariiremondi

korral alustab Kasutaja vajaduse korral viivitamata vajalike töödega, teatades

sellest kasutusse andjat või kinnisasja valdajat ühe päeva jooksul alates

avariiremondi alustamisest;

3.2.8. taastada pärast kasutusõiguse alal teostatud tehnorajatise ehitus-, hooldus-, remont-

või likvideerimistööde lõpetamist oma vahenditega kinnisasja endine seisund;

3.2.9. sõlmida riigiga kokkulepe, mille kohaselt võib riik vajadusel koormata sama

servituudiala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud isiklike

kasutusõigustega, kui see ei takista käesoleva servituudi teostamist.

3.3. Omanik on kohustatud:

3.3.1. hoiduma igasugusest tegevusest, mis takistab Kasutajal kasutusõiguse ala sihipärast

kasutamist;

3.3.2. järgima isikliku kasutusõiguse alal seadustest ja muudest õigusaktidest tulenevaid

kitsendusi;

3.3.3. mitte püstitama kasutusõiguse alale hooneid ega muid rajatisi, mis võivad takistada

tehnorajatise majandamist.

5

3.4. Käesolevaga annab Kasutaja tagasivõetamatu nõusoleku lepingu eseme jagamise korral isikliku kasutusõiguse ülekandmiseks selliselt, et isiklik kasutusõigus jääb koormama vaid kinnisasja, millel asub käesoleva lepingu alusel rajatud tehnorajatis ja teistele kinnisasjadele isiklikku kasutusõigust üle ei kanta.

4. ASJAÕIGUSLEPING JA KINNISTAMISAVALDUS

Omanik ja Kasutaja on lepingu punktis üks üks (1.1.) nimetatud kinnistu isikliku kasutusõigusega koormamises kokku leppinud. Omanik lubab ja Kasutaja avaldab soovi kanda Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 14636350 kolmandasse jakku teisele järjekohale tähtajatu isiklik kasutusõigus Evecon Kopli OÜ, registrikood 16104888, kasuks tehnorajatise ehitamiseks, omamiseks ja kasutamiseks kasutusõiguse alal vastavalt 05.12.2024 lepingu punktidele kaks üks (2.1.) ja kolm üks (3.1.) ning ruumiandmete tunnusele 459831.

5. AKTI TÕESTAJA POOLT OSALEJATELE ANTUD SELGITUSED

5.1. Isiklik kasutusõigus tekib selle kandmisega kinnistusraamatusse, mitte käesoleva

lepingu sõlmimisega. Kinnisturaamatusse kandmata lepingupunktid kehtivad üksnes

lepingupoolte vahel ning nende täitmist saavad nõuda üksnes lepinguosalised.

5.2. Hilisemate vaidluste ärahoidmiseks tuleb lepingusse märkida kõik asjasse puutuvad

kokkulepped. Vastavalt võlaõigusseaduse § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas notariaalselt

tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta.

Tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi

järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei

tulene teisiti.

5.3. Vastavalt tsiviilseadustiku üldosa seaduse § 54 lg 2 ei ole kinnisasjal paiknev

tehnovõrk või -rajatis, mis on ehitatud kinnisasjale asjaõiguse alusel või mille suhtes

kehtib seadusest tulenev talumiskohustus, kinnisasja osa.

5.4. Vastavalt asjaõigusseaduse § 225 koormab isiklik kasutusõigus kinnisasja selliselt, et

isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või

teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele

reaalservituudile. Isikliku kasutusõiguse ulatus määratakse kahtluse korral vastavalt

õigustatud isiku vajadustele.

5.5. Vastavalt asjaõigusseaduse § 226 võib isikliku kasutusõiguse võib kinnisasja omaniku

nõusolekul teisele isikule üle anda, muutmata seejuures isikliku kasutusõiguse kestust.

Kui isikliku kasutusõiguse esemeks on tehnovõrk või -rajatis, ei ole isikliku

kasutusõiguse üleandmiseks või koormamiseks kinnisasja omaniku nõusolek vajalik.

5.6. Vastavalt asjaõigusseaduse § 179 kui reaalservituuti teostatakse teenival kinnisasjal

mingi ehitise või seadeldise abil, on valitseva kinnisasja omanik kohustatud selle

rajama ja korras hoidma ning servituudi lõppemisel selle teeniva kinnisasja omaniku

nõudel omal kulul ära vedama, kui seaduses või servituudi seadmise tehinguga ei ole

sätestatud teisiti. Valitseva kinnisasja omanikul on õigus servituudi kasutamiseks

vajalike ehitus- ja korrastustööde tegemiseks kasutada teenivat kinnisasja.

5.7. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 on kinnisasja omanik kohustatud taluma tema

kinnisasjal maapinnal, maapõues ning õhuruumis ehitatavaid tehnovõrke ja -rajatisi

6

(kütte-, veevarustus- või kanalisatsioonitorustikku, elektroonilise side või

elektrivõrku, nõrkvoolu-, küttegaasi- või elektripaigaldist või surveseadmestikku ja

nende teenindamiseks vajalikke ehitisi), kui need on teiste kinnisasjade

eesmärgipäraseks kasutamiseks või majandamiseks vajalikud, nende ehitamine ei ole

kinnisasja kasutamata võimalik või nende ehitamine teises kohas põhjustab

ülemääraseid kulutusi. Eelnimetatud juhul võib kinnisasja omanik nõuda teise

kinnisasja omanikult kinnisasja koormamist reaalservituudiga. Reaalservituudi täpsem

sisu, tehnovõrgu või -rajatise asukoht, tähtaeg ja tasu määratakse kokkuleppel. Kui

kokkulepet ei saavutata, määrab servituudi sisu, vajaduse korral tähtaja ja tasu suuruse

kohus. Servituudi seadmisel tuleb arvestada koormatava kinnisasja omaniku huve.

5.8. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 4 kui tehnovõrgu või -rajatise ehitamise või

hooldamisega kaasneb kahju tekkimine kinnisasjale, on tehnovõrgu või -rajatise

omanik kohustatud kahju tagajärjed kõrvaldama või kinnisasja omanikule tekkinud

kahju hüvitama. Kahjuks käesoleva sätte mõistes ei peeta talumiskohustuse

tekkimisest tingitud kinnisasja väärtuse vähenemist.

5.9. Vastavalt asjaõigusseaduse § 158 lg 5 võib kinnisasja omanik nõuda tehnovõrgu või -

rajatise omanikult tehnovõrgu või -rajatise ümberpaigutamist temale kuuluval

kinnisasjal, kui see on tehniliselt võimalik ja kinnisasja omanik hüvitab tehnovõrgu

või -rajatise ümberpaigutamisega seotud kulud.

5.10. Vastavalt asjaõigusseaduse § 1581 on kinnisasja omanik kohustatud taluma oma

kinnisasjal tehnovõrku või -rajatist ja lubama selle ehitamist kinnisasjale, kui

tehnovõrk või -rajatis on vajalik avalikes huvides ja puudub muu tehniliselt ning

majanduslikult otstarbekam võimalus tehnovõrguga või -rajatisega liituda sooviva

isiku tarbimiskoha ühendamiseks tehnovõrguga või -rajatisega või tehnovõrgu või

-rajatise arendamiseks. Tehnovõrk või -rajatis on mh ehitatud avalikes huvides, kui

selle kaudu osutatakse avalikku teenust ja see kuulub isikule, kellele laieneb

elektrituruseaduse § 65 lõikes 1 sätestatud kohustus. Kui universaalteenuse osutamise

leping lõpeb, siis ei lõpe talumiskohustus juhul, kui vastava tehnorajatise kaudu

kõikidele isikutele pakutavat teenust üldistel alustel edasi osutatakse. Käesolevas

lõikes sätestatud talumiskohustus tekib kinnisasja sundvõõrandamise seaduses

sätestatud korras sundvalduse seadmisega. Talumiskohustust ei ole isikul juhul, kui

tehnovõrgust või -rajatisest tulenev kitsendus kinnisasja omanikule on oluliselt suurem

kui avalik huvi tehnovõrgu või -rajatise vastu või tehnovõrguga liituda soovija huvi

tehnovõrguga liitumise vastu ja on olemas võimalus ehitada tehnovõrk või -rajatis nii,

et teise kinnisasja omanik ei satu samaväärsesse või halvemasse olukorda.

5.11. Ehitise kaitsevöönd on ehitisealune ning seda ümbritsev maa-ala, mille ulatuses on

kinnisasja omanikul kohustus taluda võõrast ehitist ning mille piires on kinnisasja

kasutamine ja sellel tegutsemine piiratud ohutuse ning ehitise toimivuse tagamiseks.

Kaitsevööndis on keelatud: 1) ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist; 2)

ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata

pinnast; 3) takistada ehitisele juurdepääsu; 4) takistada ehitise hooldamist, sealhulgas

kaitsevööndiga ehitise asukohast või ehitisest tulenevast ohust teavitavate tähiste

paigaldamist; 5) takistada kaitsevööndis asuva taimestiku või pinnase säilitamist

seisundis, mis ei ohusta ehitist; 6) muud seaduses sätestatud tegevused. Kaitsevööndis

kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku

nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Nõusoleku andmise eest ei või

kaitsevööndiga ehitise omanik võtta tasu ega nõuda selliste lisapiirangute

kehtestamist, mis ei seondu ohutusega. Ehitise omanik ei või nõusoleku andmisest

7

põhjendamatult keelduda. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on õigus nõuda, et

kaitsevööndis tegutsev isik on kaitsevööndiga ehitise omaniku vahetu järelevalve all.

Kaitsevööndiga ehitise omanik annab tasuta andmeid ehitise asukoha kohta kinnisasja

omanikule ja selle õiguspärasele kasutajale. Kaitsevööndiga ehitise omanikul on

kohustus: 1) tegutseda kinnisasja omaniku õigusi vähimal võimalikul viisil riivaval

moel; 2) arvestada oma õiguste teostamisel kinnisasja omaniku õigustatud huviga,

sealhulgas teavitada maaomanikku ehitus- ja remonditööde tegemisest mõistliku aja

jooksul enne tööde alustamist; 3) tagada kaitsevööndiga ehitise korrashoiuks tehtud

tööde ajal kinnisasja korrashoid ning tööde lõppedes taastada kinnisasjal endine

olukord, välja arvatud kui endise olukorra taastamine oleks vastuolus kaitsevööndis

kehtivate piirangutega. Kui samale kinnisasjale ehitatakse mitu kaitsevööndiga ehitist,

tuleb võimaluse korral eelistada kaitsevööndite ruumilist kattumist võimalikult suures

ulatuses ning kinnisasja koormamist vähimal võimalikul viisil. Eeldatakse, et ühe

kaitsevööndiga ehitise kaitsevööndisse võib ehitada teise kaitsevööndiga ehitise.

Andmed kaitsevööndi olemasolu, selle sisu ja ruumilise ulatuse kohta kantakse

maakatastrisse. Andmed maakatastrisse kandmiseks esitab kaitsevööndiga ehitise

omanik. Kui uue ehitise ehitamisel või juba olemasoleva ehitise asukoha muutmisel ei

ole kaitsevööndit puudutavate andmete kandmiseks maakatastrisse esitatud avaldust

30 päeva jooksul pärast ehitise valmimist või selle ümberpaigutamist, ei teki ehitise

talumiskohustust ning kinnisasja omanikul on õigus nõuda selle eemaldamist oma

kinnisasjalt (ehitusseadustik § 70).

5.12. Ehitusseadustiku § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevöönd iseseisvaks

ehitiseks olevat ja elektrituruseaduse tähenduses elektripaigaldist ümbritsev maa-ala,

kus kinnisasja kasutamist on piiratud elektripaigaldise ohutuse ja kaitse tagamiseks.

Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid,

teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld,

istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru,

kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid

ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita

masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma

selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada

loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide

kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid

sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada

ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

1. NOTARIAALAKTI ORIGINAAL JA ÄRAKIRJADE VÄLJASTAMINE

1.1. Käesolev notariaalakt on koostatud ühes (1) digitaalses originaaleksemplaris, mis on

kasutusel elektroonilises käibes ning osalejatele kättesaadav riigiportaalis

www.eesti.ee (minuasjad -> oigusabi -> Notariaalsed dokumendid) ja www.notar.ee iseteenindusportaalis. Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud

ärakirja, mis jääb notari kätte hoiule. Osalejate soovil väljastatakse osalejale vajadusel

paberkandjal ärakiri, mis asendab originaali. 1.2. Tõestamisseaduse § 53 lg 1 kohaselt esitab notariaalakti tõestaja lepingu ühe

kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale.

8

2. LEPINGU SÕLMIMISEGA SEOTUD KULUD

2.1. Lepingu sõlmimisega seotud kulud tasub Kasutaja.

2.2. Kasutaja tasub notari tasu pangaülekandega vastavalt esitatud arvele notari

arvelduskontole. Notaril on õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning

tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada.

Käesolev notariaalakt on osalejatele notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel ette

loetud, ekraanil tutvumiseks, läbivaatamiseks ja heakskiitmiseks esitatud ning seejärel

osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja osalejate poolt digitaalselt

allkirjastatud. Notariaalakti lisaks olev maakatastri ruumiandmete väljavõte on osalejatele

notariaalakti tõestaja poolt videosilla vahendusel esitatud ekraanil tutvumiseks ja

heakskiitmiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ning notariaalakti tõestaja ja

osalejate poolt digitaalselt allkirjastatud.

Notar teeb digitaalsest originaaldokumendist paberil kinnitatud ärakirja, mis jääb notari

kätte hoiule ning milles on 12 lehte, mis on köidetud nööri ja reljeefpitseri abil.

Notari tasu isikliku kasutusõiguse lepingu tõestamisel 38,30 eurot (tehinguväärtus 639,00

eurot: notari tasu seaduse § 3, 12 lg 3, 10 lg 3, 22, 23 p 2).

Notari tasu kaugtõestamisel 20,00 eurot (Notari tasu seaduse § 2 p 2.1).

Notari tasu 58,30 eurot.

Käibemaks 12,83 eurot.

Kokku 71,13 eurot.

Eelnimetatutele lisandub ärakirjade valmistamise ja kinnitamise tasu.

Riigilõiv isikliku kasutusõiguse kinnistamisel 4,00 eurot (tehinguväärtus 130,00 eurot:

riigilõivuseadus § 77 lg 1, 356 lg 7, 354).

Riigimetsa Majandamise Keskus esindaja allkirjastatud digitaalselt Evecon Kopli OÜ esindaja allkirjastatud digitaalselt Notar Anu Raid allkirjastatud digitaalselt

3. detsember 2024

Piiranguala ID 459831 väljavõte

Piirangu liik Isiklik kasutusõigus

Nimetus Valga metskond 74, Eveconi akupanga maakaabelliin

Piiranguala kirjeldus Eveconi 330kV maakaabelliin

Ruumikuju loomise kuupäev 15. oktoober 2024

Õigusliku kehtivuse kuupäev

Pindala 408m²

Asukoht Maa-alune

Moodustusviis Kombineeritud

Täpsusklass 4

Seisund Notaris

Ruumikuju piir

Asub katastriüksustel:

Valga maakond, Valga vald, Tinu küla, Valga metskond 74 (82002:003:0013)

Piiranguala õigustatud kasutajad ehk valitsejad

Valitsejad puuduvad

Ruumianalüüs üksusele 82002:003:0013

Katastri andmed

Täisaadress Valga maakond, Valga vald, Tinu küla, Valga metskond 74

Kinnistu number 14636350

Kogupindala -

Katastriüksuse maksustamishind 2176€

Omandivorm Riigiomand

Sihtotstarve 1 MAATULUNDUSMAA 100%

Kattuvuse pindala

Ligikaudne suurus 408m²

Osa kõlvikuline koosseis

Kõlviku nimetus Kattuvuse pindala

Muu maa 408m²

Piirangu ala väärtuse info

Piirangu osa maksustamishind 16€