Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

OTSUS

Haljala 19. november 2024 nr 140

Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Wiru Wind OÜ (registrikood 17000613) esitas 22. augustil 2024 taotluse Haljala vallas

kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi KOV EP) algatamiseks tuuleparkide,

päikeseparkide ja nende toimimiseks vajaliku taristu rajamiseks sobivate asukohtade leidmiseks

ja seejärel detailse lahenduse koostamiseks.

Vastavalt taotlusele hõlmab planeeringuala ca 87 km² suurust maa-ala Haljala valla lääneosas,

külgnedes hetkel menetluses oleva KOV EP alaga ja Kadrina vallaga. Planeeringuala lääne- ja

põhjaosas jääb 500 meetri kaugusele Lahemaa rahvuspargi piir. Lahemaa rahvuspargi kaitse-

eeskiri puhvertsooni kohustust ei sätesta, kuid puhvri eesmärgiks on ennetada mentaalseid

mõjusid rahvuspargis kaitstavale Põhja-Eestile iseloomulikule loodus- ja kultuuripärandile.

Planeeringualal kavandatakse asukohti nii tuulikutele, päikesepaneelidele kui ka

salvestusseadmetele. Täpne tuulikute ja päikesepaneelide arv selgub planeeringumenetluse ja

keskkonnamõjude strateegilise hindamise (edaspidi KSH) tulemusena.

Vastavalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 96 lõikele 3¹ teavitas planeeringu koostamise

korraldaja (Haljala Vallavalitsus) tuulepargi rajamiseks KOV EP algatamise taotluse saamisel

avalikkust esitatud taotluse sisust ja võimalusest esitada samasisuline taotlus 30 päeva jooksul

teate avaldamisest arvates. Täiendavaid taotlusi tähtajaks, 21. oktoobriks 2024 ei esitatud.

Enne KOV EP algatamist laekus eraisiku ettepanek (registreeritud Haljala Vallavalitsuse

dokumendiregistris 18.10.2024 nr 7-1/108-3) mitte algatada eriplaneeringut, kuna kahe

tuuleparkide planeeringuala vahel (Annikvere külas) elavate inimeste ja looduskeskkonna

suhtes kõik kahjulikud mõjud kumuleeruvad ja kumbki planeering mõjude hindamisel

naaberala mõjusid juurde ei liida. Lisaks leiab ettepaneku tegija, et täiendava tuulepargi EP

algatamine on vastuolus valla üldplaneeringuga, sest varasemalt planeeritud maakasutus saab

muudetud ning mõju ümberkaudsetele aladele kahjustab valla strateegiliste dokumentidega

määratud arengueesmärkide saavutamist.

KOV EP koostamise eesmärk on valida hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu

rajamiseks sobivaimad asukohad planeeringualal (asukoha eelvaliku koostamine) ning seejärel

määrata valitud asukohtades ehitusõigus ning lahendada muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud

asjakohased ülesanded (detailse lahenduse koostamine). Asukoha eelvaliku teostamisel

lähtutakse keskkonnatingimustest ja -piirangutest ning kavandatava tegevuse

keskkonnamõjust, asustuse paiknemisest, kohalikest huvidest ja väärtustest, hübriidpargi

püstitamise tehnilistest ja majanduslikest eeldustest ning teistest asjakohastest kriteeriumidest,

mida tuleb arvesse võtta hübriidpargi püstitamiseks sobivate alade valikul. Hübriidpargi

rajamiseks sobiv ala peab arvestama erinevate kehtivate väärtuste ja piirangutega, kuid olema

ka sobilik ja tasuv selle rajamiseks. Planeeringuala suurus ei tähenda, et taotleja eeldaks, et

tuulikuid ja/või päikeseelektrijaamu õnnestub püstitada kogu planeeringuala ulatuses.

Tõenäoliselt ja sõltuvalt KSH, uuringute ja planeeringumenetluse tulemustest koonduvad

võimalikud arendamiseks sobilikud alad konkreetsetesse piirkondadesse planeeringuala sees.

Tuuleparkide arendamise vajaduse tingivad Euroopa Liidu poolt Euroopa kliimamäärusega

seatud eesmärgid: vähendada süsihappegaasi heitkoguseid 2030. aastaks vähemalt 55%

võrreldes 1990. aasta tasemega ja saavutada kliimaneutraalsus 2050. aastaks. Eesti riiklikud

kliimaeesmärgid on kokku lepitud pikaajalises arengustrateegias „Eesti 2035“ ning

visioonidokumendis „Kliimapoliitika põhialused aastani 2050“. Strateegias „Eesti 2035“ on

seatud sihiks, et 2035. aastaks peab Eesti kasvuhoonegaaside koguheide vähenema (st

heitkoguse arvutamisel arvestatakse ka süsiniku sidumist) 8 miljoni tonni CO₂ ekvivalendini

ning 2050. aastaks peab Eesti saavutama kliimaneutraalsuse. Kliimaneutraalsuse saavutamine

sajandi keskpaigaks on sõnastatud ka kliimapoliitika põhialustes. Eesti on täiendavalt seadnud

eesmärgiks, et 2030. aastaks tuleb katta kogu Eesti elektrivajadus taastuva energiaga.

Arvestades rahvusvahelisi ja riiklikke eesmärke süsinikuneutraalsuse saavutamisel, tuleb tuule-

ja päikeseenergia tootmisvõimsust võimalusel suurendada, vastasel juhul ei ole

kliimaeesmärgid saavutatavad.

Lääne-Viru maakonna kohalike omavalitsuste kliima- ja energiakava visioon näeb ette, et

„Aastal 2030 on Lääne-Virumaa konkurentsivõimelise majandusega ja energiatõhus maakond.“

Kliima- ja energiakava teemavaldkonna „Energeetika ja varustuskindlus“ üheks eesmärgiks on

tarbitava energia vähendamine ja taastuvenergia suurendamine lõpptarbimises.

Haljala vald on sobiv tuule- ja päikeseparkide asukohtade kavandamiseks tulenevalt suhteliselt

hajaasustatud ruumist, mis võimaldab tuulikuid püstitada ilma perspektiivsele ehitustegevusele

või elamualade kavandamisele piiranguid seadmata. Haljala vallas on nii head tuuleolud kui ka

liitumisvõimalused, mis on tuuleparkide kavandamisel majandusliku tasuvuse seisukohast

oluliseks eeltingimuseks.

PlanS § 95 lõike 1 kohaselt koostatakse KOV EP olulise ruumilise mõjuga ehitise

püstitamiseks, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukoht ei ole üldplaneeringus määratud.

Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 01.10.2015 määruse nr 102 „Olulise ruumilise mõjuga ehitiste

nimekiri“ punktist 4 on olulise ruumilise mõjuga ehitiseks tuulepark Vabariigi Valitsuse 26.

juuni 2003. a määruse nr 184 „Võrgueeskiri“ tähenduses, mis koosneb vähemalt 30 meetri

kõrgustest elektrituulikutest. Tuulepark on eelnimetatud määruse „Võrgueeskiri“ § 2 lõike 19

tähenduses omakorda mitmest elektrituulikust ning elektrituulikuid omavahel ja neid

liitumispunktiga ühendavatest seadmetest, ehitistest ning rajatistest koosnev elektrijaam.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30) tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandatud. Planeeringu

kohaselt aga ei välistata tuuleparkide rajamise võimalust, kui tuuleparkide kavandamisel

peetakse kinni maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ toodust.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ on selgitatud, et

tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus

tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lääne-Viru

maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust tõestada

konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga. Samas peatükis on esitatud tingimused, millega tuleb

tuulepargi planeeringute koostamisel arvestada.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Väikelennukite stardi- ja maandumisrajad“ on

toodud, et maakonnaplaneeringuga määratakse väikelennukite stardi- ja maandumisraja

(lennurada) asukohtadeks Rakvere linn ja Sakussaare küla. Olemasolev lennuväli Rakvere

linnas ja kavandatav lennuväli Sakussaare külas on kantud planeeringujoonisele. Vastavalt

PlanS § 95 lõikele 81 võib KOV EP-ga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Kuna maakonnaplaneeringu seletuskirjas ja joonisel 1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja taristu“

on käsitletud Sakussaare lennurada, siis tuleks tehniliselt see objekt maakonnaplaneeringust (nii

seletuskirjast kui ka joonistelt) eemaldada. Selleks on vajalik teha KOV EP-ga

maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek.

Lääne-Virumaa arengustrateegia aastateks 2023-2035 peatükis 3.2.8 „Looduskeskkond ja

kestlik keskkonnakasutus“ on kirjas, et maakonna arengu seisukohalt tuleb teha mitmeid väga

olulisi otsuseid, mis seonduvad maavarade, tuumaenergia ja taastuvate energiaallikate (päike,

tuul, vesi) kasutuselevõtuga, mille tarvis on oluline leppida kokku maakasutamise tingimustes,

samuti viia läbi mõjude põhjalik hindamine ning saavutada olukord, et kompenseeritakse

kohalikule kogukonnale häiringud, mis tekivad kohalike ressursside ärihuvides kasutamisega.

Arengustrateegias on konkreetselt välja toodud, et tuleb võtta kasutusele senisest enam päikese-

ja tuuleenergiat ning tagada taastumatute loodusvarade säästlik kasutamine.

Haljala valla üldplaneeringu (kehtestatud Haljala Vallavolikogu 18.05.2010 määrusega nr 10)

seletuskirja peatükis 2.10 „Tehnilise infrastruktuuri põhimõtted“ taastuvenergeetika kasutamise

alajaotuses on toodud, et Haljala Vallavalitsus suhtub soosivalt taastuvenergeetika kasutamisse.

Vallas on mõeldav nii energiavõsa vms energia saamiseks biomassi kasvatamine kui ka

eelnevate uuringute läbi viimisel tuuleenergeetika kasutusele võtmine. Tuulegeneraatorite jaoks

sobilikud asukohad tuleb määrata koostöös vallaga nende püstitamisest huvitatud isiku poolt

eelnevalt teostatud uuringute baasil. Kehtiva üldplaneeringuga ei ole määratud tuule- ega

päikeseparkide püstitamiseks sobivaid alasid.

Vihula valla üldplaneering (kehtestatud Vihula Vallavolikogu 13.08.2003 määrusega nr 19)

tuule- ega päikeseparkide kavandamiseks suuniseid ja tingimusi ei anna ega määra ka tuule-

ega päikeseparkide püstitamiseks sobivaid alasid. Üldplaneeringu kehtestamise ajal puudus

teave nende rajamise vajadusest.

Haljala valla arengukava 2023-2038 ja eelarvestrateegia 2025-2028 peatükis 5.2 „Taristu ja

kommunaalmajandus“ on toodud soovitud seisund aastaks 2038, kus järgitakse säästva arengu

põhimõtteid, hooned on energiasäästlikud ja kasutatakse taastuvenergiat, toimib ringmajandus.

Haldusreformi järgselt moodustunud Haljala valla üldplaneering on algatatud Haljala

Vallavolikogu 19.12.2017 otsusega nr 24 ning on jõudmas vastuvõtmise eelsesse

kooskõlastamise ja arvamuse andmise etappi. Koostamisel oleva Haljala valla üldplaneeringu

seletuskirja peatükis 7.3.1 „Tööstuslike tuuleparkide arendamine“ on kirjas, et

üldplaneeringuga tuuleparkide, kui olulise ruumilise mõjuga ehitise asukohta ei määrata.

Võimaliku olulise ruumilise mõjuga ehitise ehitamise vajaduse korral lahendatakse kõik sellega

seonduv läbi KOV EP, kui KOV peab vajalikuks eriplaneeringut algatada.

Koostamisel olevas Haljala valla üldplaneeringus ei ole tuuleparkide kavandamise asukohti

valitud, kuna planeeringu koostamise korraldaja leidis üldplaneeringu koostamise algusetapis,

et üldplaneeringu menetluses sellises mahus analüüsi teostamine suurendaks kohaliku

omavalitsuse rahalisi kulutusi ja pikendaks üldplaneeringu koostamise protsessi.

Arvestades, et kehtivate Vihula valla ja Haljala valla üldplaneeringutega ega ka koostatava

Haljala valla üldplaneeringuga ei ole tuuleparke kavandatud ning vastuolu koostatava

üldplaneeringuga ning kehtivate üldplaneeringutega puudub, siis on PlanS-ist tulenevalt

võimalik tuuleparke kavandada KOV EP-ga.

PlanS § 95 lõike 7 kohaselt koosneb KOV EP menetlus ehitise asukoha eelvaliku tegemisest,

mille eesmärk on ehitisele sobivaima asukoha leidmine ja detailse lahenduse koostamise

menetlusest. KOV EP koostamine konkreetse eesmärgi saavutamiseks on antud juhul

asjakohane ja efektiivne, kuna planeering tegeleb vaid hübriidpargi jaoks sobivaima asukoha

välja selgitamisega, arvestades samas keskkonnamõju ja muude arvestamist vajavate

tingimustega. Sobivate asukohade välja selgitamise järel määratakse EP menetluse teises etapis

detailse lahenduse koostamise raames ehitusõigus (analoogselt detailplaneeringuga), mis on

planeeringu kehtestamise järgselt aluseks ehitusprojekti koostamisele ning lähiaastate ehitus-

ja arendustegevusele. KOV võib tuuleparki kavandava EP koostamisel loobuda detailse

lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha eelvaliku otsuse alusel, kui

puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks projekteerimistingimustega

ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad

tingimused (PlanS § 95¹). PlanS § 98 lõige 2 sätestab, et KOV eriplaneeringu asukoha eelvaliku

tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta.

Tulenevalt eelnevast ja arvestades, et üldplaneeringu kehtestamise järgselt tuleks ehitusõiguse

saamiseks koostada täiendavalt eraldi detailplaneeringud, on KOV EP algatamine eesmärgi

saavutamiseks efektiivne ja riiklikest arengueesmärkidest tulenevalt põhjendatud. Juhul, kui

KOV EP-d ei asuta ellu viima kehtestamisest viie aasta jooksul, kaotab planeering vastavalt

PlanS § 122 lõikele 4 kehtivuse.

PlanS § 96 lõike 2 punktide 1-4 kohaselt ei algatata KOV eriplaneeringu ja KSH koostamist

eelkõige juhul kui algatamine on ilmselges vastuolus üldplaneeringuga ja on ilmne, et

algatatava planeeringu elluviimine ei ole tulevikus võimalik. Samuti siis, kui selleks on muu

ülekaalukal avalikul huvil põhinev põhjus või planeeringu koostamise korraldaja eelarves

puuduvad vahendid planeeringu koostamise, koostamise tellimise ja mõjude hindamisega

kaasnevate kulude kandmiseks ja planeeringu koostamisest huvitatud isik selliseid kulusid ei

kanna. KOV eriplaneeringu koostamisest huvitatud isik on vallale esitatud taotluses kinnitanud

valmisolekut sõlmida PlanS § 4 lõike 2¹ kohane leping, et kanda KOV EP tellimise ning

erinevate mõjude hindamisega, sealhulgas uuringute läbiviimisega seotud kulud.

PlanS § 95 lõike 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on KOV eriplaneeringu koostamisel KSH

läbiviimine kohustuslik. KeHJS § 35 lõike 2 alusel algatatakse KSH selle vajadust

põhjendamata, eesmärgiga KOV EP kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega

kaasneva olulise keskkonnamõju tuvastamine, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine ja

ebasoodsat mõju leevendavate meetmete väljapakkumine. Samuti hinnatake kõiki asjakohaseid

mõjusid, sh kumulatiivseid mõjusid.

KOV EP ja KSH koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt 13,

Haljala alevik, Haljala vald, e-post: [email protected], telefon 325 8630). KOV eriplaneeringu

koostamise ja KSH läbiviimise korraldaja on Haljala Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala

alevik, Haljala vald, e-post: [email protected], telefon 325 8630). Algatatava KOV

eriplaneeringu koostaja ja KSH läbiviija leidmiseks viiakse läbi vastav hankemenetlus.

Tulenevalt eeltoodust ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 6 lõikest 1,

planeerimisseaduse § 95 lõigetest 1, 2, 3, 5, 6 ja 9; § 96 lõigetest 1 ja 4 ning keskkonnamõju

hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõike 1 punktist 2 ning arvestades Wiru

Wind OÜ 22.08.2024 esitatud taotlust:

1. Algatada Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneering ja

keskkonnamõju strateegiline hindamine (sealhulgas asjakohaste mõjude hindamine) koos

vajalike uuringute läbiviimisega tuule- ja päikeseenergia hübriidpargi ning selle toimimiseks

vajaliku taristu kavandamiseks.

2. Kinnitada planeeringuala piirid ja suurus (ca 87 km²) vastavalt otsuse lisale 1.

3. Haljala Vallavalitsusel viia läbi vajalikud hankemenetlused kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostaja ja keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviija ning vajalike

uuringute tegijate leidmiseks.

4. Haljala Vallavalitsusel sõlmida huvitatud isikuga leping kõigi kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu koostamiseks vajalike kulude katmiseks (sealhulgas keskkonnamõju

strateegiline hindamine, asjakohaste mõjude hindamine, uuringute läbiviimine ja

eriplaneeringu koostamine).

5. Kohaliku omavalitsuse või kohaliku kogukonna saadav hüvitis või kasu kavandatavast

arendusest lepitakse kokku planeeringu koostamise käigus enne kohaliku omavalitsuse

eriplaneeringu kehtestamist.

6. Haljala vallal ei ole kohustust välja ehitada planeeringukohaseid rajatisi, sealhulgas avalikuks

kasutamiseks ette nähtud teid ja sellega seonduvaid rajatisi, haljastust, välisvalgustust ning

tehnorajatisi. Planeeringukohaste rajatiste väljaehitamise täitmiseks ei eraldata rahalisi

vahendeid valla eelarvest, välja arvatud juhul, kui lepitakse eraldi kokku rajatiste

finantseerimises või kulude katmises. Enne kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vastuvõtmist

tuleb Haljala Vallavalitsusel sõlmida planeeringu realiseerimisest huvitatud isikutega

haldusleping planeeringukohaste ja planeeringulahenduse elluviimiseks otseselt vajalike ning

sellega funktsionaalselt seotud rajatiste väljaehitamiseks või väljaehitamisega seotud kulude

täielikuks või osaliseks kandmiseks.

7. Haljala Vallavalitsusel teatada kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude

strateegilise hindamise algatamisest väljaandes Ametlikud Teadaanded, ajalehtedes Virumaa

Teataja ja Haljala Valla Sõnumid ning Haljala valla veebilehel www.haljala.ee ning teavitada

PlanS § 99 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.

8. Kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise

algatamise otsusega saab tutvuda Haljala Vallavalitsuses (aadressil Tallinna mnt 13, Haljala

alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu alevik, Haljala vald) asutuste

lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel www.haljala.ee.

9. Otsus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Veiko Veiert

volikogu esimees

Lisa 1 Haljala Vallavolikogu 19. novembri 2024 otsusele nr 140.

Haljala valla lääneosa hübriidpargi kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu planeeringuala.

Haljala Vallavalitsus

Haljala vallavalitsus Tallinna mnt 13, Haljala alevik 45301 tel +372 325 8630 | +372 510 6244 e-post [email protected] | www.haljala.ee

registrikood 75013144

EE492200221011363010 Swedbank

EE291010502009480009 SEB Pank

Vastavalt nimekirjale

Meie 11.12.2024 nr 7-1/108-9.

Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle toimimiseks vajaliku taristu kohaliku

omavalitsuse eriplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine

Lähtuvalt planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 96 lõikest 7 teatame, et Haljala

Vallavolikogu 19.11.2024 otsusega nr 140 algatas Haljala valla lääneosa hübriidpargi ja selle

toimimiseks vajaliku taristu kavandamise kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu (edaspidi

KOV EP) ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH).

KOV EP koostamise eesmärk on valida tuulikute, päikesepaneelide ja nende toimimiseks

vajaliku taristu (sh elektriühendus liitumispunktiga) püstitamiseks sobivaimad asukohad

planeeringualal (asukoha eelvaliku koostamine) ning seejärel määrata valitud asukohtades

ehitusõigus ning lahendada muud PlanS § 126 lõikes 1 nimetatud asjakohased ülesanded

(detailse lahenduse koostamine). Asukoha eelvaliku teostamisel lähtutakse

keskkonnatingimustest ja -piirangutest ning kavandatava tegevuse keskkonnamõjust,

asustuse paiknemisest, kohalikest huvidest ja väärtustest, hübriidpargi püstitamise tehnilistest

ja majanduslikest eeldustest ning teistest asjakohastest kriteeriumidest, mida tuleb arvesse

võtta sobivate alade valikul. Hübriidpargi rajamiseks sobiv ala peab arvestama erinevate

kehtivate väärtuste ja piirangutega, kuid olema ka sobilik ja tasuv.

PlanS § 95¹ lõike 1 alusel võib kohaliku omavalitsuse üksus tuuleparki kavandava KOV EP

koostamisel loobuda detailse lahenduse koostamisest ja kehtestada planeeringu asukoha

eelvaliku otsuse alusel, kui puuduvad välistavad tegurid tuulepargi edasiseks kavandamiseks

projekteerimistingimustega ning asukoha eelvaliku otsuses on toodud

projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused.

Planeeringuala hõlmab ca 87 km² suurust maa-ala Haljala valla lääneosas. Planeeringuala

piirneb hetkel menetluses oleva Haljala valla KOV EP ja Kadrina vallaga ning jääb 500 m

kaugusele Lahemaa rahvuspargi piirist (vt eriplaneeringu algatamise otsuse lisa).

Planeeringuala suurus ei tähenda, et KOV EP algatamise taotleja eeldaks, et hübriidparki

õnnestub püstitada kogu planeeringuala ulatuses. Võimalikud arendamiseks sobilikud alad

selguvad KSH, asjakohaste mõjude hindamise, uuringute läbiviimise ja

planeeringumenetluse tulemustest lähtuvalt.

Arvestades, et kehtivate Vihula valla ja Haljala valla üldplaneeringute ega koostatava Haljala

valla üldplaneeringuga ei ole tuuleparke kavandatud ning vastuolu koostatava üldplaneeringu

ning kehtivate üldplaneeringutega puudub, siis on PlanS § 95 lõikest 1 tulenevalt võimalik

hübriidparki kavandada KOV EP-ga.

Lääne-Viru maakonnaplaneeringuga 2030+ (kehtestatud riigihalduse ministri 27.02.2019

käskkirjaga nr 1.1-4/30) tuuleparkide rajamiseks eelistatud alasid ei kavandatud. Planeeringu

kohaselt aga ei välistata tuuleparkide rajamise võimalust, kui tuuleparkide kavandamisel

peetakse kinni maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ toodust.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.7.3 „Taastuvenergia“ on selgitatud, et

tuuleenergia tootmiseks sobivaid alasid on maakonnas vähe, kuna rannikualal, kus

tuuletingimused on kõige soodsamad, on looduskaitsest tulenevad piirangud. Lääne-Viru

maakonnaplaneering ei välista tuuleparkide kavandamist, kuid sel juhul tuleb sobivust

tõestada konkreetse asukohavaliku ja KSH-ga. Samas peatükis on esitatud tingimused,

millega tuleb tuulepargi planeeringute koostamisel arvestada.

Maakonnaplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5 „Väikelennukite stardi- ja maandumisrajad“

on toodud, et maakonnaplaneeringuga määratakse väikelennukite stardi- ja maandumisraja

(lennurada) asukohtadeks Rakvere linn ja Sakussaare küla. Olemasolev lennuväli Rakvere

linnas ja kavandatav lennuväli Sakussaare külas on kantud planeeringujoonisele. Vastavalt

PlanS § 95 lõikele 8¹ võib KOV EP-ga teha ettepaneku maakonnaplaneeringu muutmiseks.

Kuna maakonnaplaneeringu seletuskirjas ja joonisel 1 „Toimepiirkonnad, ühendused ja

taristu“ on käsitletud Sakussaare lennurada, siis tuleks tehniliselt see objekt

maakonnaplaneeringust (nii seletuskirjast kui ka joonistelt) eemaldada. Selleks on vajalik

teha KOV EP-ga maakonnaplaneeringu muutmise ettepanek.

PlanS § 95 lõike 5 ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse

(edaspidi KeHJS) § 33 lõike 1 punkti 2 kohaselt on KOV EP koostamisel KSH läbiviimine

kohustuslik. KeHJS § 35 lõike 2 alusel algatatakse KSH selle vajadust põhjendamata,

eesmärgiga KOV EP kui strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva olulise

keskkonnamõju tuvastamine, alternatiivsete võimaluste väljaselgitamine ja ebasoodsat mõju

leevendavate meetmete väljapakkumine.

KOV EP ja KSH koostamise algataja ja kehtestaja on Haljala Vallavolikogu (Tallinna mnt

13, Haljala alevik, 45301 Haljala vald, e-post: [email protected]). KOV EP koostamise ja

KSH läbiviimise korraldaja on Haljala Vallavalitsus (Tallinna mnt 13, Haljala alevik, 45301

Haljala vald, e-post: [email protected]). Algatatud KOV EP koostaja ja KSH läbiviija

leidmiseks viiakse läbi vastav hankemenetlus.

KOV EP ja KSH algatamise otsusega on võimalik tutvuda Haljala Vallavalitsuses (aadressil

Tallinna mnt 13, Haljala alevik, Haljala vald) ja Võsu teenuskeskuses (Mere tn 6, Võsu

alevik, Haljala vald) asutuste lahtiolekuaegadel ning Haljala valla veebilehel:

Hübriidpargi eriplaneering - Haljala vald

KOV EP ja KSH algatamise otsus on kirjale lisatud.

Täiendavate küsimustega palume pöörduda Haljala Vallavalitsuse e-posti aadressile

[email protected] .

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Janika Merisalu

ehitus- ja keskkonnateenistuse juht

Lisa: Haljala Vallavolikogu 19.11.2024 otsus nr 140.

Saata: Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Kliimaministeerium, Regionaal- ja

Põllumajandusministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Keskkonnaamet, Maa-

amet, Transpordiamet, Päästeamet, Politsei- ja Piirivalveamet, Terviseamet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve

Amet, Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus, Keskkonnaagentuur, Kaitseliit, Riigimetsa

Majandamise Keskus, Siseministeeriumi infotehnoloogia- ja arenduskeskus, Maaelu

Teadmuskeskus, TÜ Energiaühistu, Eestimaa Looduse Fond, Eesti Erametsaliit, Lääne-Viru

Omavalitsuste Liit, Eesti Keskkonnaühenduste Koda, Mittetulundusühing Eesti

Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon, Kadrina vallavalitsus, Wiru Wind

OÜ, Elektrilevi OÜ, Elering AS, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus, Enefit OÜ, Telia Eesti

AS, Elisa Eesti AS, Tele2 Eesti Aktsiaselts, Aktsiaselts Haljala Soojus, AS Eesti Gaas,

planeeringualal või selle vahetus läheduses asuvad kandikogud, külavanemad ja -seltsid,

ettevõtted, samuti isikud, kes on avaldanud soovi olla planeerimismenetlusse kaasatud.

Eve Ojala-Bakradze +372 5366 035

[email protected]