| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/7385 |
| Registreeritud | 09.12.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Saabumis/saatmisviis | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
Punga paisu (PAIS018540) likvideerimise kavatsus
a) Paisu likvideerimise eesmärk
Punga paisu (PAIS018540) likvideerimise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Tartu maakonnas asuval Purtsi jõel (VEE1013100). Punga paisu likvideerimise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja jõe elupaigaline seisund. Tegevuste kirjeldus: Punga pais on kavas täielikult likvideerida ning jõesäng paisust mõjutatud piirkonnas taastada, sh jõesängis olevad kivid laiali hajutada. Asukoht: Punga pais asub Purtsi jõel, Elva vallas, Palamuste külas, Veskioja (17101:001:1954), Punga-
Veski (17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) maaüksustel. Jõeni viib munitsipaalomandis
pinnastee Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273).
Foto 1. Asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Paisust ca 15m põhja suunas möödub Suurekõrva-Punga tee (tee riiklik nr 6080015). Jõeni viib
munitsipaalomandis pinnastee Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273). Tee katastriüksusele on
üle jõe rajatud sild, mida on võimalik jala ületada. Sild on varisemisohtlik, silla dekk on lagunenud ning
kandetalad mädanenud.
2
Vahetult Purtsi paisust allavoolu asuvad jõe kallastel maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad
3101310020131 (PÕHU 69-15) ning 3101310020130 (Põhu-69-1).
Purtsi jõgi Punga paisust allavoolu kuni Kasumetsa teeni on riigi hallatav eesvool (3101310020000).
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Purtsi jõgi algab Valgamaa põhjaosas asuvast Mägestiku külast ca 1,5 km edela pool, voolab ca 2,5 km
pikkuselt Valgamaal, seejärel suundub Tartumaale, kus suubub Pikasilla lähedal paremalt kaldalt
Väikesesse Emajõkke ca 2 km enne selle suuet Võrtsjärve. Purtsi jõgi on Väikese Emajõe alamjooksu
suurim lisajõgi, mille pikkus on keskkonnaregistri järgi 36,7 km ja valgala 104,8 km². Jõe ülemjooks asub
Otepää kõrgustikul, enamik keskjooksust Kagu-Eesti lavamaal ja alamjooks Väikese Emajõe orundis.
Purtsi jõel on üks veekogum: Purtsi, 013100_1, mida on viimati seiratud 2013. aastal.
Purtsi jõel on tänapäeval ainus kaladele täielikult ületamatu inimtekkeline takistus Semperi talu juures
asuv otstarbeta Punga pais (23,47 km suudmest), mis 2022. aastal läbi viidud uuringu1 ajal paisutas vett
2,1 m. EELIS2 andmetel on paisutuskõrgus 1,45 meetrit (inventariseeritud 2013.a). Kõrgele
paisutustasemele vaatamata ei välju jõgi sängist ka tõkestusrajatisest vahetult ülesvoolu ning paisjärv
sisuliselt puudub. Paisu säilinud betoonist ja kividest konstruktsioonid on varisemisohtlikud. Vana
maakividest veskihoone paikneb jõe vasakul kaldal, hoone on lagunenud.
Foto 2. Punga pais, 4.07.2012 (Meelis Viirma, 2012).
1 Järvekülg, R., Pihu, R., Pensa, L. jt. 2022. „Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Võrtsjärve vesikonnas, Kunda ja Sauga jõe lisajõgedes ning Mustojas“. Tartu. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 25.11.2024).
3
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Paisu likvideerimine mõjutab eelkõige Veskioja (17101:001:1954), Punga-Veski
(17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) ning Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273)
kinnistute omanikke, keda teavitatakse ja võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad
kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Mõju maaparandussüsteemidele ja objekti piirkonnas olevatele teedele
hinnatakse projekteerimistööde käigus ning tegevused kooskõlastatakse seotud ametkondadega.
Mõju kaitseväärtustele: Keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määruse „Keskkonnaministri 15. juuni
2004. aasta määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”
muutmine“ alusel on Purtsi jõgi Pästra oja suudmest suubumiseni Väikesesse Emajõkke
Looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav lõhelaste elu- ja sigimispaigana (KLO3002564). Punga pais
jääb sellele kaitsealusele lõigule ning ainsa täielikult ületamatu rändetakistusena jões ohustab Punga
pais jõge kui lõhelaste elu- ja sigimispaika. Paisu likvideerimine parandab lõhelaste rändetingimusi ning
jõge kui elupaika.
Purtsi jõe hoiuala (KLO2000109) hõlmab veekogul lõiku Anikoja suudmest kuni jõe suudmeni (ca 13,9
km). Hoiuala asub Punga paisust ca 10 km allavoolu. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) – kaitse ning II lisa liikide võldase
(Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
EELIS andmetel (kasutatud 25.11.2024) on Purtsi jõega seotud järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad:
hink, võldas, paksukojaline jõekarp ning rohe-vesihobu. Registreeritud leiukohad ei jää paisu
likvideerimistööde mõjualasse.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
1
Punga paisu (PAIS018540) likvideerimise kavatsus
a) Paisu likvideerimise eesmärk
Punga paisu (PAIS018540) likvideerimise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Tartu maakonnas asuval Purtsi jõel (VEE1013100). Punga paisu likvideerimise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja jõe elupaigaline seisund. Tegevuste kirjeldus: Punga pais on kavas täielikult likvideerida ning jõesäng paisust mõjutatud piirkonnas taastada, sh jõesängis olevad kivid laiali hajutada. Asukoht: Punga pais asub Purtsi jõel, Elva vallas, Palamuste külas, Veskioja (17101:001:1954), Punga-
Veski (17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) maaüksustel. Jõeni viib munitsipaalomandis
pinnastee Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273).
Foto 1. Asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Paisust ca 15m põhja suunas möödub Suurekõrva-Punga tee (tee riiklik nr 6080015). Jõeni viib
munitsipaalomandis pinnastee Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273). Tee katastriüksusele on
üle jõe rajatud sild, mida on võimalik jala ületada. Sild on varisemisohtlik, silla dekk on lagunenud ning
kandetalad mädanenud.
2
Vahetult Purtsi paisust allavoolu asuvad jõe kallastel maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad
3101310020131 (PÕHU 69-15) ning 3101310020130 (Põhu-69-1).
Purtsi jõgi Punga paisust allavoolu kuni Kasumetsa teeni on riigi hallatav eesvool (3101310020000).
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Purtsi jõgi algab Valgamaa põhjaosas asuvast Mägestiku külast ca 1,5 km edela pool, voolab ca 2,5 km
pikkuselt Valgamaal, seejärel suundub Tartumaale, kus suubub Pikasilla lähedal paremalt kaldalt
Väikesesse Emajõkke ca 2 km enne selle suuet Võrtsjärve. Purtsi jõgi on Väikese Emajõe alamjooksu
suurim lisajõgi, mille pikkus on keskkonnaregistri järgi 36,7 km ja valgala 104,8 km². Jõe ülemjooks asub
Otepää kõrgustikul, enamik keskjooksust Kagu-Eesti lavamaal ja alamjooks Väikese Emajõe orundis.
Purtsi jõel on üks veekogum: Purtsi, 013100_1, mida on viimati seiratud 2013. aastal.
Purtsi jõel on tänapäeval ainus kaladele täielikult ületamatu inimtekkeline takistus Semperi talu juures
asuv otstarbeta Punga pais (23,47 km suudmest), mis 2022. aastal läbi viidud uuringu1 ajal paisutas vett
2,1 m. EELIS2 andmetel on paisutuskõrgus 1,45 meetrit (inventariseeritud 2013.a). Kõrgele
paisutustasemele vaatamata ei välju jõgi sängist ka tõkestusrajatisest vahetult ülesvoolu ning paisjärv
sisuliselt puudub. Paisu säilinud betoonist ja kividest konstruktsioonid on varisemisohtlikud. Vana
maakividest veskihoone paikneb jõe vasakul kaldal, hoone on lagunenud.
Foto 2. Punga pais, 4.07.2012 (Meelis Viirma, 2012).
1 Järvekülg, R., Pihu, R., Pensa, L. jt. 2022. „Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Võrtsjärve vesikonnas, Kunda ja Sauga jõe lisajõgedes ning Mustojas“. Tartu. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 25.11.2024).
3
d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Paisu likvideerimine mõjutab eelkõige Veskioja (17101:001:1954), Punga-Veski
(17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) ning Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273)
kinnistute omanikke, keda teavitatakse ja võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad
kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Mõju maaparandussüsteemidele ja objekti piirkonnas olevatele teedele
hinnatakse projekteerimistööde käigus ning tegevused kooskõlastatakse seotud ametkondadega.
Mõju kaitseväärtustele: Keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määruse „Keskkonnaministri 15. juuni
2004. aasta määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”
muutmine“ alusel on Purtsi jõgi Pästra oja suudmest suubumiseni Väikesesse Emajõkke
Looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav lõhelaste elu- ja sigimispaigana (KLO3002564). Punga pais
jääb sellele kaitsealusele lõigule ning ainsa täielikult ületamatu rändetakistusena jões ohustab Punga
pais jõge kui lõhelaste elu- ja sigimispaika. Paisu likvideerimine parandab lõhelaste rändetingimusi ning
jõge kui elupaika.
Purtsi jõe hoiuala (KLO2000109) hõlmab veekogul lõiku Anikoja suudmest kuni jõe suudmeni (ca 13,9
km). Hoiuala asub Punga paisust ca 10 km allavoolu. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi
92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) – kaitse ning II lisa liikide võldase
(Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.
EELIS andmetel (kasutatud 25.11.2024) on Purtsi jõega seotud järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad:
hink, võldas, paksukojaline jõekarp ning rohe-vesihobu. Registreeritud leiukohad ei jää paisu
likvideerimistööde mõjualasse.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
Põllumajandus- ja Toiduamet
[email protected] (09.12.2024) nr 3-6.1/2024/7385
Seisukoha küsimine Põllumajandus- ja Toiduametilt (Punga paisu likvideerimine Purtsi
jõelt)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil
ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvate paisude või
rändetakistuste juures. RMK soovib alustada Punga paisu likvideerimise ja jõesängi taastamise
kavandamist Tartu maakonnas, Elva vallas, Palamuste külas, Purtsi jõel, Veskioja
(17101:001:1954), Punga-Veski (17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) eraomandis
kinnistutel ning munitsipaalomandis Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273).
Vahetult Purtsi paisust allavoolu asuvad jõe kallastel maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu
alad 3101310020131 (PÕHU 69-15) ning 3101310020130 (Põhu-69-1). Purtsi jõgi Punga paisust
allavoolu kuni Kasumetsa teeni on riigi hallatav eesvool (3101310020000). Punga pais on kavas
täielikult likvideerida ning jõesäng paisust mõjutatud piirkonnas taastada, sh jõesängis olevad
kivid laiali hajutada. Vajadusel taastatakse silla lagunenud kaldasambad.
Kavandatavad tegevused Punga paisu juures on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde
kavatsus_Punga paisu likvideerimine“.
RMK soovib Põllumajandus- ja Toiduametilt Punga paisu likvideerimise osas seisukohta ja
palume sobivusel kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Küsimuste tekkimisel või
lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK looduskaitseosakonna veeökoloogiga
Annabel Runneliga (tel. +372 56 83 3177, [email protected]).
Vastuskiri palun saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Annabel Runnel
veeökoloog
looduskaitseosakond
2 ${text.ak}
Lisad:
Lisa 1. Tööde kavatsus_Punga paisu likvideerimine.pdf
+372 56 83 3177 [email protected]