Metssigade küttimismahu ja struktuuri määramine 2024/2025. jahiaastaks

From: Margo Tannik <[email protected]> Sent: Friday, December 6, 2024 2:34 PM To: PJS Põlva Jahiselts <[email protected]>; [email protected]; Rain Lepp <[email protected]>; Joosep Padari <[email protected]>; [email protected] Cc: Jaanus Kala <[email protected]>; [email protected]; 'Anne Reitel' <[email protected]>; Peri/ Tanel Kapp (uus): <[email protected]>; Aare Veetsman <[email protected]>; [email protected]; Tiit Timberg <[email protected]> Subject: Keskkonnaame 05.12.2024 käskkirja nr 1-1/24/187 edastamine tutvumiseks Tere

Edastan tutvumiseks 05.12.2024 Keskkonnaameti peadirektori käskkirja numbriga 1-1/24/187 „Metssigade küttimismahu ja struktuuri määramine 2024/2025. jahiaastaks“ koos lisaga. Parimate soovidega,  

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist | jahinduse ja vee-elustiku büroo

looduskaitse korraldamise osakond | Keskkonnaamet

Aleksandri 14, Tartu

+ 372 516 0148

www.keskkonnaamet.ee | www.kaitsealad.ee

Keskkonnaamet Facebookis 

Loome ja hoiame koos head elukeskkonda     

From: "Tiit Timberg" <[email protected]> Sent: 09/12/2024 09:15:32 To: "Ene Timberg" <[email protected]> Cc: Subject: FW: Keskkonnaameti 05.12.2024 käskkirja nr 1-1/24/187 edastamine tutvumiseks

K Ä S K K I R I

5. detsember 2024 nr 1-1/24/187

Metssigade küttimismahu ja struktuuri

määramine 2024/2025. jahiaastaks

1. OTSUS

Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5, haldusmenetluse seaduse § 53 lg 1 p 2 ja p 4 ning lg 2 p 3, jahiseaduse

§ 21 lg 3 alusel kehtestatud keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite

seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus“ § 71,

keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7

lõike 2 punkti 6 ja § 8 lõike 2 punkti 18 alusel ning arvestades Põllumajandus- ja Toiduameti

27.05.2024 kirjas nr 5-1/868 „Ettepanek lubada kasutada öösihikut metssigade küttimiseks“ tehtud

ettepanekuid,

1.1 kinnitan uluki kaudu leviva haiguse tõkestamise meetmena metssigade asurkonna arvukuse

vähendamiseks 2024/2025. jahiaastaks metssigade küttimismahu. Kõikides maakondades tuleb

metssigu küttida lisas 1 märgitud mahus.

1.2 kehtestan jahipiirkondade kasutajatele soovitusliku metssigade küttimisstruktuuri:

kütitavate kesikute ja täiskasvanud isendite seas on soovituslik emiste osakaal vähemalt 50% ja

soovituslik põrsaste osakaal kütitavate isendite seas 50%;

1.3 käskkirja resolutsiooni punktiga 1.1 kinnitatud küttimismahtu ja punktiga 1.2 kinnitatud

soovituslikku küttimisstruktuuri võib Keskkonnaamet igal ajal muuta, kui see on vajalik tulenevalt

surnuna leitud metssigade ning sigade Aafrika katku (SAK) tunnustega jahiloata surmatud

metssigade kohta laekunud informatsioonist ning seire tulemustest;

1.4 Jahipidamise keeluga kinnistu puhul ja jahipidamiseks uluki kaudu leviva haiguse

tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt tuleb metsseajahi

alustamisest eelnevalt (vähemalt 1 tööpäev enne jahi alustamist) teavitada ohuolukordade

vältimiseks suuliselt või kirjalikult maaomanikku.

1.5 Käskkiri jõustub allkirjastamisest. Keskkonnaameti looduskaitse korraldamise osakonna

jahinduse ja vee-elustiku bürool teha käskkiri e-posti teel teatavaks jahipiirkonna kasutajatele ja

jahindusnõukogudele ning avalike suhete osakonna peaspetsialistil avaldada vastav teade

Keskkonnaameti koduleheküljel.

2 (6)

2. ASJAOLUD JA PÕHJENDUSED

2.1 Sigade Aafrika katk (edaspidi ka SAK) on eriti ohtlik loomataud, millele on võrdselt

vastuvõtlikud nii kodu- kui metssead. Haigusele on iseloomulik palavik, verejooksud,

põletikulised muutused elundites ja suur suremus (kuni 100% loomadest). Haiguse tekitajaks on

viirus, mis on nakkav ja levib eelkõige loomade omavahelise otsese kontakti teel, lisaks veel ka

korjuste, kõikide haigustekitajaga saastunud esemete, transpordivahendite, loomasööda jmt

vahendusel.

2.2 SAK on taud, mille puhangute puhul rakendab ettevaatusabinõusid taudi laialdasema leviku

tõkestamiseks ka Euroopa Liit, kehtestades piiranguid liikmesriikide vahelisele kauplemisele

elussigade või nende paljundusmaterjali, sigadelt pärinevale lihale või seda liha sisaldavatele

toodetele. Euroopa Komisjoni otsusega rakenduvate kitsenduste ulatus ja kohalduvus sõltub

sellest, kui suureks on hinnatud ohtu taudi levikuks.

2.3 Euroopa Komisjoni 16.03.2023 rakendusmääruse 2023/594/EL, milles sätestatakse sigade

Aafrika katku tõrje erimeetmed I lisas on loetletud liikmesriikide geograafiliselt täpselt piiritletud

alad, kus kehtivad tauditõrje erimeetmed.1

2.4 Loomatauditõrjet metsloomapopulatsioonis korraldab Põllumajandus- ja Toiduamet.

Veterinaarseaduse § 51 sätestab, et metsloomapopulatsioonis loomataudi ennetamisel ja tõrjel

rakendab Põllumajandus- ja Toiduamet koostöös Keskkonnaameti ning jahipidamise õigust

omavate isikutega jahipidamisega seotud meetmeid, sealhulgas Põllumajandus- ja Toiduameti

veebilehel avalikustatud asjakohaseid bioturvalisuse meetmeid.

27.05.2024 kirjaga nr 5-1/868 „Ettepanek lubada kasutada öösihikut metssigade küttimiseks“ tegi

Põllumajandus- ja Toiduamet Keskkonnaametile ettepaneku küttida 2024/2025 jahiaastal

metssigu minimaalse küttimismahu ulatuses saavutamaks metssigade asustustiheduse alla 3 isendi

1000 ha jahimaa kohta. Ettepanekus on selgitatud, et „metssigade SAKi kontrolli all hoidmisel on

põhiline tegevus seotud populatsiooni tiheduse ja arvukuse vähendamisel. Vaatamata ligi 10

aastase pikkusele kõrgele metssigade küttimismahu määrale on metssigade arvukus viimasel

paaril aastal jälle tõusteel, olles 2022/2023 jahiaasta lõpus tõenäoliselt 15 000 isendi tasemel

(Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 20232). KeA poolt määratud või siis

jahindusnõukogus kokku lepitud küttimismahud käivad aga paljudele jahiseltsidele üle jõu ning

küttimine on viimastel aastatel jäänud alla sihttaseme. Sellega on ohus ka Põllumajandus- ja

Toiduameti poolt paika pandud metssigade asustustiheduse saavutamine - alla 3 isendi 1000 ha

jahimaa kohta (Põllumajandus- ja Toiduameti 26.09.2023 kirjalik ettepanek Keskkonnaametile,

registreeritud nr-ga 5-1/1823). Selles valguses tuleks igakülgselt soodustada metssigade küttimist,

eriti just perioodil kui metssigade küttimine on vähemintensiivne (märtsist oktoobrini) ja koerte

kasutamine on jahiseadusega keelatud“.

2.5 Jahiseaduse (edaspidi ka JahiS) § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab Keskkonnaamet jahipidamist

uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks. Seega on SAK-i ennetamiseks ja tõrjeks vajaliku

metssigade küttimismahu määramine Keskkonnaameti pädevuses.

2.6 Keskkonnaagentuuri 2024. aasta ulukiasurkondade seisundi ja küttimissoovituse aruandele

(edaspidi seirearuanne) tuginedes tuleb metssigade arvukuse vähendamiseks 2024/2025.

jahiaastal küttida vähemalt 16 200 metssiga.3 Keskkonnaagentuuri hinnangul on metssea arvukus

1 Komisjoni 16.03.2023 rakendusotsuse 2023/594/EL konsolideeritud versioon on leitav aadressil: https://eur-

lex.europa.eu/legal-content/et/TXT/?uri=CELEX%3A32023R0594 (17.09.2024).

2 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Ulukid/SEIREARUANNE_2023.pdf (18.11.2024). 3 Aruanne on leitav aadressil https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-kuttimine (17.11.2024).

3 (6)

viimase aasta jooksul Eesti erinevates piirkondades kiiresti taastunud ja suurenenud, kuna SAK-i

mõju metssea arvukusele on viimase jahiaasta jooksul, hoolimata üksikutest katkupuhangutest,

olnud pigem tagasihoidlik. Metssea asurkonna juurdekasvu võime on teiste sõralistega võrreldes

kordi kõrgem ja praeguste arvukuse vahekordade juures ei suuda teda ohjata ka hunt, kes on

kiskjatest metssigade arvukuse peamiseks reguleerijaks. Metssigade senine arvukus tagab huntide

populatsioonile piisava toiduressursi, metssea küttimismaht hundi arvukust toidubaasi kaudu ei

mõjuta.

2.7 2024/2025. jahiaastal tuleb metssigade arvukuse ja uute SAK-i puhangute riskide

suurenemise vältimiseks kõikides jahipiirkondades metssigu küttida Põllumajandus- ja

Toiduameti 27.05.2024 ettepanekul4 Keskkonnaagentuuri poolt seirearuandes etteantud mahus

(metssigade arvukuse kasv tuleb peatada ning saavutada arvukuse stabiilne tase, kõrgema

asustustihedusega piirkondades tuleb arvukust langetada). PTA ettepanekul tuleb jahihooaja

lõpuks viia metssigade asustustihedus vähemasti Eesti mandriosas alla 3 isendi 1000 ha jahimaa

kohta. Sama soovituse on andnud 07.05.2024 toimunud koosolekul ka Loomatauditõrje

ekspertrühm5. Lähiaastatel tuleb seirearuande soovituste kohaselt metssigade arvukus langetada

samale tasemele ka Eesti suurematel saartel (Saare- ja Hiiumaa, Muhu ja Vormsi saared).

2.8 Vastavalt jahiseaduse § 9 lg 3 p-le 2 ja § 22 lg-le 1 on jahindusnõukogu pädevuses

muuhulgas metssea küttimismahu ja -struktuuri kokkuleppimine igaks jahiaastaks jahipiirkondade

kaupa, lähtudes jahiulukite seirearuandest ja jahipiirkonna kasutaja ettepanekust.

Jahindusnõukogud on 2024/2025. jahiaastaks kokku leppinud kütitavate metssigade koguarvuks

13 820 isendit.6 SAK-i ennetamiseks ja tõrjeks vajaliku metssigade küttimismahu määramisel

arvestab Keskkonnaamet jahindusnõukogudes kokkulepitud mahtudega.

2.9 Kokkulepe metssigade küttimiseks vastavalt Keskkonnaagentuuri seirearuandes toodud

soovitustele ja tasemele jäi saavutamata Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Rapla, Tartu,

Viljandi ja Võru maakonna jahindusnõukogus. Eelmainitud maakondades lepiti kokku metssigade

küttimismahud Keskkonnaagentuuri seirearuandes soovitatust väiksemas mahus. Keskkonnaseire

aruandes soovitati küttida Harju maakonnas 850, Hiiu maakonnas 1400, Ida-Viru maakonnas 650,

Jõgeva maakonnas 700, Lääne-Viru maakonnas 650, Põlva maakonnas 600, Pärnu maakonnas

1550, Rapla maakonnas 1000, Tartu maakonnas 700, Viljandi maakonnas 1500 ja Võru

maakonnas 400 isendit. Jahindusnõukogudes lepiti kokku, et 2024/2025. jahiaastal kütitakse Harju

maakonnas 728, Hiiu maakonnas 1015, Ida-Viru maakonnas 295, Jõgeva maakonnas 550, Põlva

maakonnas 193, Rapla maakonnas 500, Tartu maakonnas 557, Viljandi maakonnas 1298 ja Võru

maakonnas 285 metssiga. Keskkonnaameti hinnangul ei täida PTA ettepanekus ja

Keskkonnaagentuuri seirearuandes toodust väiksemas mahus metssigade küttimine rahuldavas

ulatuses SAK ennetamise ja ohjamise eesmärki, mistõttu tuleb ka neis maakondades kehtestada

metssigade küttimismaht vastavalt PTA ettepanekus ja Keskkonnaagentuuri seirearuandes

soovitatud tasemel.

Seega, võttes aluseks PTA veterinaarseaduse § 51 alusel tehtud ettepaneku (vt ka käskkirja p 2.7),

kehtestab Keskkonnaamet küttimismahud maakondades, kus jahindusnõukogudes lepiti kokku

Keskkonnaagentuuri seirearuandes soovitatust väiksem metssigade küttimismaht (Harju, Hiiu,

Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Rapla, Tartu, Viljandi ja Võru). Kuues maakonnas (Harju, Hiiu, Jõgeva,

Tartu, Viljandi ja Võru) jaotatakse 2024/2025. jahiaastal maakondlik minimaalne metssigade

küttimismaht jahipiirkondade vahel proportsionaalselt, suurendades jahindusnõukogudes kokku

lepitud metssigade küttimismahtu kuni KAUR-i soovitatud tasemeni. Kolmes maakonnas (Ida-

Viru, Põlva ja Rapla) jaotatakse metssigade küttimismaht algse jahindusnõukogu kokkuleppe järgi

jahipiirkondade vahel, millele arvestatakse lisaks juurde puuduolev küttimismahu osa kuni

4 Ettepanek on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.05.2024 kirjana 13-11/24/11479. 5 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 28.05.2024 kirja 13-11/24/11479

lisana (lisa 1). 6 Jahindusnõukogu protokollid on leitavad aadressil: https://adr.envir.ee (17.09.2024).

4 (6)

KAUR-i soovitatud tasemeni 1/3 ulatuses proportsionaalselt nende pindala järgi ning 2/3 ulatuses

lähtutakse jahipiirkonna kasutaja poolt esitatud küttimissoovist, eelneva hooaja

küttimistulemustest ja arvukushinnangu suhtelisest osakaalust vastava maakonna koondandmetes.

Ülejäänud maakondade (Järva, Lääne, Lääne-Viru, Pärnu, Saare ja Valga) jahindusnõukogudes

lepiti metssigade küttimismahud kokku Keskkonnaagentuuri soovitatud tasemel ning nendes

maakondades kehtestab Keskkonnaamet metssigade küttimismahu jahindusnõukogudes

2024/2025. jahiaastal enne käskkirja andmist kokku lepitud mahus. Eesti maakondadele

kehtestatud metssigade küttimismaht loetakse täidetuks ka juhul, kui maakondlik küttimismaht on

seirearuandes soovitatud tasemel täidetud aga konkreetses jahipiirkondades jäänud neist

mittesõltuvatel põhjustel (nt SAK-i esinemine, metssigade vähesus) täitmata.

2.10 Kuna jahindusnõukogud arvestavad oma otsustes enne 2017. aasta haldusreformi kehtinud

maakondade piiridega, samuti on oluline säilitada andmete võrreldavus varasemate aastatega,

võetakse seda asjaolu arvesse ka käesolevas käskkirjas metssigade küttimismahu kehtestamisel s.o

maakondadena käsitletakse jahipiirkondadest koosnevaid ohjamisalasid, mis hõlmavad Eesti

maakondi nende halduspiirides enne eelmainitud haldusreformi.

2.11 Metssigade küttimisstruktuur: Euroopa Komisjoni koostatud SAK-i tõrjumise strateegias on

soovituslik emiste küttimisprotsent täiskasvanud isendite seas 50%. Keskkonnaagentuuri

seirearuandes antud soovituse järgi tuleks katkust mõjutatud aladel küttida kesikute ja

täiskasvanute hulgas emiseid proportsionaalselt nende osakaaluga asurkonnas ning mingil juhul ei

tohiks hakata tegelema emiste hoiuga. Keskkonnaamet arvestab metssigade küttimisstruktuuri

kehtestamisel muuhulgas ka jahindusnõukogudes kokkulepitut. 2024. aasta juulis ja augustis

toimunud jahindusnõukogudes metssea küttimisstruktuuri valdavalt kokku ei lepitud, vaid

otsustati, et metssigu kütitakse struktuurivabalt.

Kuna SAK-ist ning intensiivsest küttimisest põhjustatud suremus on lisaks metssigade

üldarvukuse vähenemisele toonud kaasa muutused ka populatsiooni soolises ja vanuselises

struktuuris, võib erinevalt tavapärasest olukorrast olla piirkonniti väga erinev ka emiste ja põrsaste

osakaal. Sellest tingituna võib kohustuslik emiste ja põrsaste osakaalu määramine küttimismahust

saada paljudes jahipiirkondades takistuseks küttimismahu täitmisel, mistõttu ei ole mõistlik

määrata seda kohustusena, vaid soovitusena. Käskkirjaga kehtestatakse jahipiirkondade

kasutajatele soovituslik küttimisstruktuur, mille kohaselt oleks kütitavate kesikute ja täiskasvanud

isendite seas emiste osakaal vähemalt 50% ja põrsaste osakaal kütitavate isendite seas 50%.

2.12 JahiS § 25 lg 3 p 3 sätestab, et maaomanik ei või keelata oma kinnisasjal jahipidamist uluki

kaudu leviva haiguse tõkestamiseks Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt.

Eeltoodud sätte kohaselt võib pidada SAK-i tõrjumise eesmärgil metssea jahti ka kinnistutel, kus

maaomanik on varasemalt jahipidamise keelanud. Õiguskantsler on edastanud Keskkonnaametile

märgukirja7, mille kohaselt tuleb maaomanike õiguste tagamiseks kehtestada jahipidamise kord

tauditõrje eesmärgil ka jahikeeluga kinnisasjadel. Kirjas on ära märgitud, et /Kui loomataudi

tõkestamiseks on vaja ulukeid jahikeeluga maal jälitada, püüda, tabada või surmata, saab seda

teha vaid Keskkonnaameti sätestatud korra kohaselt. Sellest korrast tuleb jahikeeluga maa

omanikele ka teada anda. Korras määratakse kindlaks, mis ajavahemikul ja mida peab tegema

jahikeeluga maadel uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks ja kes neid toiminguid teeb./

Eeltoodud põhjustel ja maaomanike õiguste tagamise hõlbustamiseks kehtestab keskkonnaamet

käskkirjaga maaomanike teavitamise korra JahiS § 25 lg 3 p 3 sätestatud juhtudel. Jahipidamise

keeluga kinnistu puhul ja jahipidamiseks uluki kaudu leviva haiguse tõkestamiseks

Keskkonnaameti peadirektori kehtestatud korra kohaselt tuleb metsseajahi alustamisest eelnevalt

(vähemalt 1 tööpäev enne jahi alustamist) teavitada ohuolukordade vältimiseks suuliselt või

kirjalikult kinnisasja omanikku. Ilma maaomaniku eelnevalt teavitamata ei tohi JahiS § 25 lg 3 p

7 Märgukiri on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 12.04.2024 kirjana 13-11/24/7715.

5 (6)

3 sätestatud juhtudel jahipidamise keeluga kinnistutel jahti pidada. Teate kättetoimetamisel tuleb

järgida haldusmenetluse seaduse (HMS) 7. jaos sätestatud teate kättetoimetamise korda.

Äriühingule tulev vastav teavitus saata äriregistrisse kantud e-posti aadressile, füüsiliste isikute

puhul peab jahi pidaja veenduma, et isik on teate kätte saanud.

2.13 Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas

haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise

võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile kehtestada

kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel.

Jahiseaduse § 23 lg 4 p 5 kohaselt korraldab Keskkonnaamet jahipidamist uluki kaudu leviva

haiguse tõkestamiseks muuhulgas kaalutlusõiguse alusel ja seega on Keskkonnaameti pädevuses

ka käskkirjade ja korralduste muutmine ja/või kehtetuks tunnistamine. Seoses sisulise uuendamise

ja muutmise vajadusega võib Keskkonnaamet käesolevat käskkirja p-i 1.3 alusel muuta, kui selleks

tekib põhjendatud vajadus.

2.14 HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma

arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on käskkirja eelnõu edastatud menetlusosalistele

(jahindusorganisatsioonid, maakondade jahindusnõukogud) arvamuse esitamiseks 20.09.2024

tähtajaga 30.09.2024. 30.09.2024 ja 01.10.2024 edastasid Keskkonnaametile käskkirja kohta

arvamuse maakondade jahindusorganisatsioonid (sh Hiiumaa Jahimeeste Selts), Eesti Jahimeeste

Selts, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda (EPKK) ja Õiguskantsleri kantselei8. Tulenevalt

jahindusorganisatsioonide ettepanekutest muudab Keskkonnaamet metssigade küttimismahte

jahipiirkondade vahel Harju, Hiiu, Ida-Viru, Jõgeva, Põlva, Rapla, Tartu, Viljandi ja Võru

maakondades. Hiiumaa Jahimeeste Selts on välja toonud, et maakonnas on metssigade küttimine

olnud raskendatud, kuna metssigade arvukus saarel on viimastel aastatel kahanenud, mistõttu on

1400 metssea ära küttimine ebatõenäoline. Sarnast muret on väljendanud ka mitmete teiste

maakondade (eelkõige Ida-Viru-, Põlva- ja Raplamaa) jahindusorganisatsioonid, kus

Keskkonnaamet on metssigade küttimismahte võrreldes jahindusnõukogu kokkuleppega oluliselt

suurendanud. Eeltoodud põhjustel vaatab Keskkonnaamet Hiiumaale ja ka teistele maakondadele

(sh Ida-Viru-, Põlva- ja Raplamaale) kehtestatud metssigade küttimismahu, arvestades metssigade

küttimist jahihooajal, üle hiljemalt 31.01.2024.

EPKK on oma arvamuses ära toonud, et maakondades tuleks tagada see, et emiseid kütitakse

vähemalt 50% küttimismahust ning ka saartel tuleks viia metssigade asustustihedus oluliselt alla

3 isendi 1000 ha jahimaa kohta. Õiguskantsleri kantselei on teinud ettepaneku, mille kohaselt

tuleks jahikeeluga kinnistule minekust eelnevalt (vähemalt 1 tööpäev varem) kindlasti

informeerida maaomanikku. Maaomaniku teavitamine peab olema tõendatav ning tõendada peab

seda suutma eelkõige jahipidaja. Lisaks on oluline ka teadvustada, et kui maaomanikku ei ole korra

kohaselt ette teatatud, siis on täitmata JahiS § 25 lg 3 p 3, mis tähendab, et jahikeeluga maal ei tohi

jahti pidada (kuna korda pole järgitud). Keskkonnaamet on eelnõu koostamisel ettepanekutega

arvestanud ja käskkirja eelnõud selles osas täiendanud. Rohkem arvamusi Keskkonnaametile

edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja

pikendamiseks.

2.15 Vastutuse Keskkonnaameti poolt määratud küttimismahu täitamata jätmise eest sätestab

JahiS § 61.

8 Pöördumised on registreeritud Keskkonnaameti DHS-is 30.09.2024 nr 13-11/24/20070, 13-11/24/20027, 13-

11/24/20131, 13-11/24/20053, 13-11/24/20109 ja 13-11/24/20112 ning 01.10.2024 nr 13-11/24/20146 all.

6 (6)

3. VAIDLUSTAMINE

Käskkirja on õigus vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus

sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse Tallinna Halduskohtusse. (allkirjastatud digitaalselt)

Rainer Vakra

peadirektor

Saata: Kliimaministeerium, Regionaalministeerium, Põllumajandus- ja Toiduamet,

Keskkonnaagentuur, Õiguskantsleri kantselei, Eesti Jahimeeste Selts [email protected], Eesti

Maaülikool [email protected]

Margo Tannik

jahinduse peaspetsialist

looduskaitse korraldamise osakond