| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/7379 |
| Registreeritud | 09.12.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkond &Partnerid OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkond &Partnerid OÜ |
| Vastutaja | Tiit Timberg |
| Originaal | Ava uues aknas |
or ie
nt
orie ntorient
or ie
nt
or ie
nt
or ie
nt
orient
E 2H
H
E 2H
2H
H
37.35
35.57-35.37 37.60
36.34-36.24
33.53
33.02-32.86
⌀200pl
⌀100pl
⌀160pl
Ristipalo kalmistu
(reg. nr. 4206)
Kääbas
(reg. nr. 11567)
Kääbas
(reg. nr. 11571)
Kääbas
(reg. nr. 11570)
Kääbas
(reg. nr. 11569)
Kääbas
(reg. nr. 11568)
Kääbas
(reg. nr. 11572)
Kääbas
(reg. nr. 11573) Geodeetiline märk
RÄPINA1 Geodeetiline märk
2220
Maantee teekaitsevöönd 30 m välimise sõiduraja servast
K1 K1 K1V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
V1
V1
V1
V1
Geodeetiline märk
8653
PV C
D e
16 0
L= 6.
0m i=
7
KS 1-9
Ø110/PE
38.91 1)37.00 PE RC De 110
2)37.00 PE RC De 110
3)37.00 PE RC De 90
1.91
VS 1-3
39.29 37.13 PE De 40
37.13 PE De 50
37.13 PE De 40
MK
39.29 37.13 PE De 40
37.13 PE De 40
KK 1-2
Ø560/500
39.29 1)37.27 PVC De 160
2)37.27 PVC De 160
3)37.27 PVC De 160
2.02
KK 39.25 39.25 1)37.30 PVC De 160
Ol.ol.KK
Ø560/500
36.83 1)34.49 PVC De 160
2)34.50 PVC De 160
3)34.85 PVC De 160
4)34.74 PVC De 160
5)34.98 PVC De 160
2.34
PVC De 1 60
L=8.5m i=7
KK 1-1
Ø560/500
36.68 1)34.80 PVC De 160
2)35.05 PE RC De 110
1.88
KS 1-1
Ø110/PE
36.74 1)34.83 PE RC De 110
2)34.83 PE RC De 110
1.91
VS 1-1
37.13 35.03 PE RC De 110
35.03 PE De 110
35.03 PE De 110
KS1 KS1
PE RC De 110 L=26.5m i=2
KS 1-4
Ø110/PE
37.29 1)34.66 PE RC De 110
2)34.66 PE RC De 110
2.63
KS1 KS1
V1 V1
V1 V1
PE RC De 110 L=36.0m i=2
PE RC De 110 L=15.0m
PE RC De 110 L=36.0m
PE RC De 110 L=26.5m
PE RC De 110 L=25.0m i=2
PE RC De 110 L=25.0m
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
PE RC De 110 L=52.0m i=1
KS 1-5
Ø110/PE
36.88 1)34.64 PE RC De 110
2)34.64 PE RC De 110
2.24
V1 V1
V1 V1
V1
PE RC De 110 L=52.0m
KS 1-6
Ø0/PE
38.71 1)36.63 PE RC De 110
2)36.63 PE RC De 110
2.08
V1
KS1 KS1
PE RC De 110 L=20.5m i=2
PE RC De 110 L=16.0m i=2
KS 1-2
Ø110/PE
37.11 1)34.79 PE RC De 110
2)34.79 PE RC De 110
2.32
PE RC De 110 L=50.5m i=4
PE RC De 110 L=50.5m
MK
39.15 37.31 PE De 32
37.31 PE De 32
PK Ø200/160
39.15 1)37.54 PVC De 160
2)37.54 PVC De 160
1.61
KK 1-3
Ø400/315
39.16 1)37.48 PVC De 160
2)37.48 PVC De 160
3)37.48 PVC De 160
4)37.48 PVC De 160
1.68
MK
39.16 37.32 PE De 40
37.32 PE De 40
Otsakork
39.18 39.18 1)37.50 PVC De 160
RKP 1-1 - Kalmistu
Ø1600/PE
39.35 1)37.46 PE RC De 90
2)37.23 PVC De 160
3.12
PE R
C D
e 50
L= 4.
5m
KS1 KS1
V1 V1
V1
PE RC De 110 L=93.0m i=7PE RC De 110 L=92.5m
PE RC De 110 L=89.0m i=14PE RC De 110 L=89.0m
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
KS 1-13
Ø110/PE
35.65 1)33.13 PE RC De 110
2)33.13 PE RC De 110
2.52
PE RC De 110 L=100.0m i=3PE RC De 110 L=100.0m
KS 1-15
Ø110/PE
33.17 1)31.26 PE RC De 110
2)31.26 PE RC De 110
1.91
KS 2-1
Ø110/PE
33.74 1)30.97 PE RC De 110
2)30.97 PE RC De 110
2.77
VS 1-2
38.91 36.44 PE RC De 50
36.44 PE RC De 110
36.44 PE RC De 110
PE R
C D
e 90
L= 6.
5m i=
40
PE De 32 L=9.0m PE De 40 L=29.5m
PVC De 160 L=30.5m i=7PVC De 160 L=8.5m i=7
VS 1-4
39.17 37.27 PE De 32
37.27 PE De 40
37.27 PE De 40
37.27 PE De 40
MK
39.17 37.33 PE De 40
37.33 PE De 40
12
KS 1-7
Ø110/PE
39.69 1)37.04 PE RC De 110
2)37.04 PE RC De 110
2.65
PE RC De 110L=7.5m i=4 KS1 PE RC De 110L=7.5m i=4
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS 1
KS 1
PE R
C D
e 90
L =2
0. 0m
i= 40
PE R
C D
e 90
L= 11
.5 m
i= 50
KS 1-10
Ø90/PE
38.30 1)36.41 PE RC De 90
2)36.41 PE RC De 90
1.89
V1 V1
V1 V1
V1
V1 V1
PE R
C D
e 50
L =2
0. 0m
PE R
C D
e 50
L =1
2. 5m
Enne ehitustööde algust täpsustada
ol masoleva veetoru kõrgus!
1 2
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldamine
lahtisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee
65,18...65,19 km-l.
Kat. tunnus 70703:008:0614
8, 41
Ettevaatust
isevoolne kanalisatsioon!
1, 59
5, 71
7
6, 15
5, 45
R1,5
H ül
ss P
E R
C D
e 11
0 PN
10 L
= 3
0 m
H ül
ss P
E R
C D
e 90
P N
10 L
= 3
0 m
6, 66
2, 67
KS 1-14
Ø110/PE
34.65 1)32.47 PE RC De 110
2)32.47 PE RC De 110
2.18
R2
3, 28
4, 29
3, 7
1
2
KS 1-11
Ø90/PE
39.40 1)37.21 PE RC De 90
2)37.21 PE RC De 90
2.19
Ettevaatust
madalpingekaabel!
Ettevaatust! Kinnistul paikneb
olemasolev reoveekogumismahuti!
Mahuti asukoht ja suurus orienteeruv!
Hülss PE RC De 160 PN10 L = 17,6 m
Hülss PE RC De 160 PN10 L = 13,5 m 2, 88
R2,5
R2,5
Ettevaatust hülss!
PE RC De 110 L=28.0m i=4
PE RC De 110 L=58.5m i=24
PE RC De 110 L=10.5m i=24
PE RC De 110
L=14.5m i=24
PE RC De 110L=69.0m
PE RC De 110 L=43.5m
4, 32
KS 1-3
Ø110/PE
37.21 1)34.77 PE RC De 110
2)34.77 PE RC De 110
2.44
1 2
1 2
1 2
1 2
12
1 2
1
2
1
2
KS1 KS1
PE RC De 110L=30.5m
1 2
KS1 KS1 KS1 KS1
PE RC De 110 L=16.5m i=89
1 2
3
PE RC De 110 L=49.0m i=48
KS 1-12
Ø110/PE
37.53 1)35.51 PE RC De 110
2)35.51 PE RC De 110
2.02
1 2
1 2
1 2
1 2
V1 V1
V1 V1
PE RC De 110 L=11.0m PE RC De 110 L=49.0m
1
2 3 4 5
1 2
1
2
3 4
1
2 3
1 2
4, 21
KS 1-8; õhueraldus
Ø1500/PE
39.08 1)37.17 PE RC De 110
2)37.17 PE RC De 110
2.11
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku
paigaldamine kinnisel meetodil
45 Tartu-Räpina-Värska tee 65,57 km-l.
Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:004:0067
PE RC De 110 L=28.0m i=4
PE RC De 110 L=14.5m
orient
peenar
peenar
VPA
VPA
or ie
nt
orient
orient
or ien
t
or ien
t
or ie
nt
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
H
E 2H
E 2H
H
H
E 2H
H
E H
E H
Vare
H
H
E 2H
E 2H
E 2H
kuur
E 2H
H
E H
H
E 2H
E 2H
E 2H
H
H
H
E 2H
E 2H
kuur
E 2H
E 2H
E H
H
E 2H
E 2H
H
E 2H
E 2H
autokanal
H
H
E H
E 2H
E 2H
E 3H
Vare
E H
E 2H
H
E H
E 2H
E 2H
H
garaaž
E H
E H
H
H
H
E H
E H
H
E 2H
E H
H
E H
E 2H
E 2H
E 2H
H
H
H
E 2H
E 2H
E 2H
H
H
E 2H
H
H
E 2H
H
H
E H
H
H
H
H
E 2H
E 2H
H
E 2H
H
E 2H
H
H E
E 2H
H
E 2H
H
E 2H
2
E H
H
E 2H
H
E 2H
Vare
E 2H
E 2H
E 2H
H
H H
H
H
H
E 2H
E H
E 2H
E 2H
E 2H
E H
H
2H
E 2H
H
E 2H
E 2H
E 2H
H H
E 2H
E 2H
E 2H
E H
E 2H
E H
E H
E H
E H
H
H
H E 2H
E H
E H
H
E H
E 2H
H
E 2H
H
E H
E 2H
H
H
E 2HH
E 2H
H
E 2H
E 2H
E 2H
E 2HH
E 2H
E H
E H
E 2H
E 2H
E 2H
E 2H
H
E H
E 2H
H
E 2H
H
H
H
E 2H
H
E 2H
H
E 2H
2H
H
H
H
E 2H
E H
E 2H
H
28
23
21
26
19
22
1
20
18
15
16
13
14
11
12
9
10
7
8
5
6
3
1
2
4
2
8
3
2
8
1
10
3
12
7
2
4
6
8
6 4
10
5
12
7
9 16
2
4
18
11
20
22
15
10
19
8
6
6
17
3
15
4
13
2
11
9
5
3
1
E H
1
4 4a
8
3
10 12
7
9
14
11
13
16
18
3
2
1
1
15 17
E 2H
20
19 21
23
2224
25
26
Vare28
2
1
3
37.35 35.57-35.37
37.60 36.34-36.24
33.53 33.02-32.86
33.71 31.31-31.21
32.70 31.76-31.28
33.24 31.13-31.25
32.44 31.10-31.06
32.00 31.39-31.29
32.71 31.35-31.62
33.34 31.91-31.86
33.00 ?-32.05
35.20 34.41-34.36
35.08 34.39-34.18
31.98 30.97-30.92
32.03 31.70-31.59
32.80 32.57-32.41
33.57 33.22-32.80
33.70 33.49-33.23
Vare
E H
⌀ 200pl
⌀100pl
⌀ 160pl
⌀ 500met
⌀ 1100met
⌀1000 met
⌀1000 met ⌀ 400bet
⌀600pl
⌀350pl
⌀500pl
⌀300pl
⌀ 400pl
⌀400bet
⌀300pl
⌀300pl
⌀100pl
⌀ 400pl
Geodeetiline märk VZ02
Geodeetiline märk RÄPINA1
Geodeetiline märk 2220
K1
K1 K1
V1
V1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 K1 K1 K1 K1
KS 1
V1
V1
V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
KS 1
KS 1
V1 V1
Geodeetiline märk 8653
V1 V1
V1 V1
V1 V1
AS 4-01 AS 4-02 AS 4-03AS 4-04
KS1
KS1
KS1
KS1
V1
V1
V1
V1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
V1
V
V1
V1
V1
V1
KS1
KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
1 2
12
KS1 KS1 KS KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS 1
KS 1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
Enne ehitustööde algust täpsustada olemasoleva veetoru kõrgus!
1 2
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1 V1 V1
V1 1 2
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 1 2
1 2
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
1 2
V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1
V11 2
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldamine lahtisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 65,18...65,19 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614
8, 41
Ettevaatust isevoolne kanalisatsioon!
1, 59
5, 71
R2
R2
R2
R2
R2
7
6, 15
5, 45
R1,5
H ül
ss P
E RC
D e 1
10 P
N 10
L =
3 0
m
H ül
ss P
E RC
D e 9
0 PN
10 L
= 3
0 m
6, 66
2, 67
R2
Puu säilitada!
3, 28
H ül
ss P
E R
C D
e 50
P N
10 L
= 2
6, 5
m
H ül
ss P
E R
C D
e 90
P N
10 L
= 2
6, 5
m
Puu säilitada!
1, 94
4, 73
4,25
3, 95
4, 29
3, 7
4, 41
6, 78
5, 89
4, 84
3, 99
4, 04
3, 69
3, 49
2, 95
2, 66
3, 26
2, 92
3, 15
3, 94
4, 39
1 2
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,04...67,48 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:005:0186
1
2
1 2
3
1
2
Maanteepoolne kaeviku serv toestada!
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,04...67,48 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:005:0186
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,04...67,48 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:005:0186
Ettevaatust madalpingekaabel!
Ettevaatust kõrgepingekaabel!
Vajadusel märgistuspost ehitustööde ajaks teisaldada ning peale ehitustöid tagasi paigaldada!
Ettevaatust! Kinnistul paikneb olemasolev reoveekogumismahuti! Mahuti asukoht ja suurus orienteeruv!
Hülss PE RC De 160 PN10 L = 17,6 m
Hülss PE RC De 160 PN10 L = 13,5 m 2, 88
R 2,5
R2,5
Ettevaatust hülss!
4, 32
1 2
1 2
1 2
1 2
1 2
1 2
1
2
1
2
KS1
KS1
1
2
KS1
KS1
KS1 KS1
1 2
3
1 2
1 2
1 2
1 2
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
1 2
1 2
1 2
1 2 3
1 2
1 2
12
1 2
1 2
1 2
12 3
V1
V1
V1
V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
1 2
12 3
1 2V1 V1
V1 V1 V1 V1
12 3
1 2
1 2
1
2
1 2
1
2 3 4 5
1 2
1 2
3 4
1
2
3
1 2
1 2
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1
4, 21
1 2
1 2
1
2
1
2
1
2
2, 2
1
2
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
1
2 3
ETA PP 1
Töömahu piir
ETA PP 2
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil
45 Tartu-Räpina-Värska tee 65,57 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:004:0067
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,03 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:004:0067
R1,5
StaadiumVastutav spetsialist
Projektijuht
Joonis
Lauri Aim
Sirle Punka
Merilin Lilo
AS Põlva Vesi
Võõpsu alevik Räpina vald Põlvamaa
Tööprojekt
0862024_TP
KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine
06.12.2024
Töö nr: 086/2024Wesico Project OÜPeatöövõtja
AS-4-011:500
Torustike asendiplaan 1
MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024. a. (töö nr. 24G1009). 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
LEHTEDE JAOTUS M 1:10 000
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir
Olemasolev veetorustik
Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel
V1 Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
Torustike servituudiala
Pumpla juurdepääsutee ja teenindusplats
VEESÕLME TÄHIS: KANALISATSIOONIKAEVU TÄHIS:
1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt
Kaevu tähis Kaevu läbimõõt
Olemasoleva maapinna kõrgus
Kaevu sügavus
SURVEKANALISATSIOONISÕLME TÄHIS:
1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt
Kaevu tähis Toru läbimõõt/materjal
Olemasoleva maapinna kõrgus
Torude põhja sügavus
VS 1-1
37.13 35.03 PE RC De 110 35.03 PE De 110 35.03 PE De 110
Sõlme tähis
Maapinna kõrgus Toru põhja kõrgus/läbimõõt Toru põhja kõrgus/läbimõõt Toru põhja kõrgus/läbimõõt
Kinnismälestise kaitsevöönd
Geodeetilise märgi kaitsevöönd
Võsa raadamine (vastavalt vajadusele)
Kaeviku serv
Torustike rajamine kinnisel meetodil
Likvideeritav objekt
Toru soojustamine
Projekteeritud reoveepumpla kujaga
KK 1-1 Ø560/500
36.68 1)34.80 PVC De 160 2)35.05 PE RC De 110 1.88
KS 1-1 Ø110/PE
36.74 1)34.83 PE RC De 110 2)34.83 PE RC De 110 1.91
Projekteeritud siiber
Planeeritud reoveepumpla liitumiskilp
orient
E 2H
H
33.71 31.31-31.21
32.70 31.76-31.28
33.24 31.13-31.25
32.44 31.10-31.06
⌀500met
⌀1100met
⌀1000 met
⌀1000 met
KS1 KS1 KS1
KS 1
KS 1
V1 V1
PE R
C D
e 63
L =2
7. 0m
i= 30
MK
33.66 31.76 PE RC De 32
31.76 PE RC De 32
MK Ø90/PE
33.66 1)31.76 PE RC De 63
2)31.76 PE RC De 63
1.90
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
VS 2-1
34.39 30.94 PE RC De 110
30.94 PE RC De 110
30.94 PE RC De 32
KS 2-2 Ø110/PE
34.39 1)30.94 PE RC De 110
2)30.94 PE RC De 110
3)30.94 PE RC De 63
3.45
V1 V1 V1 PE RC De 110 L=99.5m i=0
PE RC De 110 L=100.0m
PE R
C D
e 32
L =2
7. 5mKS 2-1
Ø110/PE
33.74 1)30.97 PE RC De 110
2)30.97 PE RC De 110
2.77
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS 2-6 Ø110/PE
32.47 1)29.91 PE RC De 110
2)29.91 PE RC De 110
2.56
PE RC De 110 L=92.5m i=0
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PE RC De 110 L=92.0mV1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS 2-5 Ø110/PE
32.08 1)29.89 PE RC De 110
2)29.89 PE RC De 110
2.19
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS 2-3 Ø110/PE
33.81 1)30.92 PE RC De 110
2)30.92 PE RC De 110
2.89
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PE RC De 110 L=83.0m i=0
PE RC De 110 L=82.5m PE RC De 110 L=90.5m
MK Ø63/PE
32.39 1)30.13 PE RC De 63
2)30.13 PE RC De 63
2.26
MK
32.39 30.13 PE RC De 40
30.13 PE RC De 40
VS 2-2
32.39 29.92 PE RC De 110
29.92 PE RC De 40
29.92 PE RC De 110
KS 2-7 Ø110/PE
32.39 1)29.92 PE RC De 110
2)29.92 PE RC De 63
3)29.92 PE RC De 110
2.47
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1PE RC De 110 L=86.5m i=0
KS 2-8 Ø110/PE
32.54 1)29.93 PE RC De 110
2)29.93 PE RC De 110
2.61
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PE RC De 110 L=87.0m
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS 2-9 Ø110/PE
32.40 1)29.95 PE RC De 110
2)29.95 PE RC De 110
2.45
PE RC De 110 L=90.5m i=0
PE RC De 110 L=90.5m
KS1 KS1 KS1V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS 3-1 Ø110/PE
32.40 1)29.98 PE RC De 110
2)29.98 PE RC De 110
2.42
KS 2-10 Ø110/PE
31.07 1)29.96 PE RC De 110
2)29.96 PE RC De 110
1.11
PE RC De 110 L=63.0m i=0 PE RC De 110 L=27.5m i=1
1 2
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PE RC De 110 L=63.0m PE RC De 110 L=27.5m
R2
R2
Puu säilitada!
3, 28
H ül
ss P
E R
C D
e 50
P N
10 L
= 2
6, 5
m
H ül
ss P
E R
C D
e 90
P N
10 L
= 2
6, 5
m
Puu säilitada!
1, 94
4, 73
4,25
3, 95
4, 41
6, 78
5, 89 4,
84
3, 99
4, 04
1 2
3
1
2
Maanteepoolne kaeviku serv toestada!
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku
paigaldamine kinnisel meetodil
45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,04...67,48 km-l.
Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:005:0186
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1PE RC De 110 L=65.0m i=16 1 2
PE RC De 110 L=21.5m i=0
KS 2-4 Ø0/PE
31.80 1)29.89 PE RC De 110
2)29.89 PE RC De 110
1.91
1 2
1 2
1 2
3
1 2
1 2
12
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 PE RC De 110 L=65.0m PE RC De 110 L=21.5m
PE RC De 110 L=23.5m i=01 2 PE RC De 110 L=67.0m i=0 1 2
1
2
Kolmik keerata nurga alla selliselt,
et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru
pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
Maantee teekaitsevöönd 30 m välimise sõiduraja servast
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku
paigaldamine kinnisel meetodil
45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,03 km-l.
Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:004:0067
R1,5
orient
peenar
peenar
VPA
VPA
or ie
nt
orient
orient
or ien
t
or ien
t
or ie
nt
orient orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
or ie
nt
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
orient
H
E 2H
E 2H
H
H
E 2H
H
E H
E H
Vare
H
H
E 2H
E 2H
E 2H
kuur
E 2H
H
E H
H
E 2H
E 2H
E 2H
H
H
H
E 2H
E 2H
kuur
E 2H
E 2H
E H
H
E 2H
E 2H
H
E 2H
E 2H
autokanal
H
H
E H
E 2H
E 2H
E 3H
Vare
E H
E 2H
H
E H
E 2H
E 2H
H
garaaž
E H
E H
H
H
H
E H
E H
H
E 2H
E H
H
E H
E 2H
E 2H
E 2H
H
H
H
E 2H
E 2H
E 2H
H
H
E 2H
H
H
E 2H
H
H
E H
H
H
H
H
E 2H
E 2H
H
E 2H
H
E 2H
H
H E
E 2H
H
E 2H
H
E 2H
2
E H
H
E 2H
H
E 2H
Vare
E 2H
E 2H
E 2H
H
H H
H
H
H
E 2H
E H
E 2H
E 2H
E 2H
E H
H
2H
E 2H
H
E 2H
E 2H
E 2H
H H
E 2H
E 2H
E 2H
E H
E 2H
E H
E H
E H
E H
H
H
H E 2H
E H
E H
H
E H
E 2H
H
E 2H
H
E H
E 2H
H
H
E 2HH
E 2H
H
E 2H
E 2H
E 2H
E 2HH
E 2H
E H
E H
E 2H
E 2H
E 2H
E 2H
H
E H
E 2H
H
E 2H
H
H
H
E 2H
H
E 2H
H
E 2H
2H
H
H
H
E 2H
E H
E 2H
H
28
23
21
26
19
22
1
20
18
15
16
13
14
11
12
9
10
7
8
5
6
3
1
2
4
2
8
3
2
8
1
10
3
12
7
2
4
6
8
6 4
10
5
12
7
9 16
2
4
18
11
20
22
15
10
19
8
6
6
17
3
15
4
13
2
11
9
5
3
1
E H
1
4 4a
8
3
10 12
7
9
14
11
13
16
18
3
2
1
1
15 17
E 2H
20
19 21
23
2224
25
26
Vare28
2
1
3
37.35 35.57-35.37
37.60 36.34-36.24
33.53 33.02-32.86
33.71 31.31-31.21
32.70 31.76-31.28
33.24 31.13-31.25
32.44 31.10-31.06
32.00 31.39-31.29
32.71 31.35-31.62
33.34 31.91-31.86
33.00 ?-32.05
35.20 34.41-34.36
35.08 34.39-34.18
31.98 30.97-30.92
32.03 31.70-31.59
32.80 32.57-32.41
33.57 33.22-32.80
33.70 33.49-33.23
Vare
E H
⌀ 200pl
⌀100pl
⌀ 160pl
⌀ 500met
⌀ 1100met
⌀1000 met
⌀1000 met ⌀ 400bet
⌀600pl
⌀350pl
⌀500pl
⌀300pl
⌀ 400pl
⌀400bet
⌀300pl
⌀300pl
⌀100pl
⌀ 400pl
Geodeetiline märk VZ02
Geodeetiline märk RÄPINA1
Geodeetiline märk 2220
K1
K1 K1
V1
V1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1
K1 K1 K1 K1 K1
KS 1
V1
V1
V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
KS 1
KS 1
V1 V1
Geodeetiline märk 8653
V1 V1
V1 V1
V1 V1
AS 4-01 AS 4-02 AS 4-03AS 4-04
KS1
KS1
KS1
KS1
V1
V1
V1
V1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
V1
V
V1
V1
V1
V1
KS1
KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
1 2
12
KS1 KS1 KS KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS 1
KS 1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
Enne ehitustööde algust täpsustada olemasoleva veetoru kõrgus!
1 2
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1 V1 V1
V1 1 2
V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1 1 2
1 2
V1 V1 V1 V1 V1 V1 V1
1 2
V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1
V11 2
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku paigaldamine lahtisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 65,18...65,19 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614
8, 41
Ettevaatust isevoolne kanalisatsioon!
1, 59
5, 71
R2
R2
R2
R2
R2
7
6, 15
5, 45
R1,5
H ül
ss P
E RC
D e 1
10 P
N 10
L =
3 0
m
H ül
ss P
E RC
D e 9
0 PN
10 L
= 3
0 m
6, 66
2, 67
R2
Puu säilitada!
3, 28
H ül
ss P
E R
C D
e 50
P N
10 L
= 2
6, 5
m
H ül
ss P
E R
C D
e 90
P N
10 L
= 2
6, 5
m
Puu säilitada!
1, 94
4, 73
4,25
3, 95
4, 29
3, 7
4, 41
6, 78
5, 89
4, 84
3, 99
4, 04
3, 69
3, 49
2, 95
2, 66
3, 26
2, 92
3, 15
3, 94
4, 39
1 2
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,04...67,48 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:005:0186
1
2
1 2
3
1
2
Maanteepoolne kaeviku serv toestada!
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,04...67,48 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:005:0186
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,04...67,48 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:005:0186
Ettevaatust madalpingekaabel!
Ettevaatust kõrgepingekaabel!
Vajadusel märgistuspost ehitustööde ajaks teisaldada ning peale ehitustöid tagasi paigaldada!
Ettevaatust! Kinnistul paikneb olemasolev reoveekogumismahuti! Mahuti asukoht ja suurus orienteeruv!
Hülss PE RC De 160 PN10 L = 17,6 m
Hülss PE RC De 160 PN10 L = 13,5 m 2, 88
R 2,5
R2,5
Ettevaatust hülss!
4, 32
1 2
1 2
1 2
1 2
1 2
1 2
1
2
1
2
KS1
KS1
1
2
KS1
KS1
KS1 KS1
1 2
3
1 2
1 2
1 2
1 2
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
1 2
1 2
1 2
1 2 3
1 2
1 2
12
1 2
1 2
1 2
12 3
V1
V1
V1
V1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1 V1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1
1 2
12 3
1 2V1 V1
V1 V1 V1 V1
12 3
1 2
1 2
1
2
1 2
1
2 3 4 5
1 2
1 2
3 4
1
2
3
1 2
1 2
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1
4, 21
1 2
1 2
1
2
1
2
1
2
2, 2
1
2
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
Kolmik keerata nurga alla selliselt, et kinnistuühenduse haru ristuks veetoru pealt vertikaalse vahekaugusega 10 cm
1
2 3
ETA PP 1
Töömahu piir
ETA PP 2
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil
45 Tartu-Räpina-Värska tee 65,57 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:004:0067
Vee- ja survekanalisatsioonitorustiku paigaldamine kinnisel meetodil 45 Tartu-Räpina-Värska tee 66,03 km-l. Kat. tunnus 70703:008:0614, 70703:004:0067
R1,5
StaadiumVastutav spetsialist
Projektijuht
Joonis
Lauri Aim
Sirle Punka
Merilin Lilo
AS Põlva Vesi
Võõpsu alevik Räpina vald Põlvamaa
Tööprojekt
0862024_TP
KESKKOND & PARTNERID OÜ Reg. nr. 11006388 Vasara 50, Tartu 50113 Tel. 733 0350; [email protected]
Fail
Tellija
Projekt
Kuupäev JoonisMõõtProjekteerija
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine
06.12.2024
Töö nr: 086/2024Wesico Project OÜPeatöövõtja
AS-4-021:500
Torustike asendiplaan 2
MÄRKUSED: 1. Geodeetiline alusplaan koostatud Vasara Geodeesia OÜ poolt novembris 2024. a. (töö nr. 24G1009). 2. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis. 3. Joonis on projekti seletuskirja ja lisade lahutamatu osa.
LEHTEDE JAOTUS M 1:10 000
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir
Olemasolev madalpingekaabel Olemasolev sidekaabel
V1 Projekteeritud veetorustik KS1 Projekteeritud
survekanalisatsioonitorustik
Torustike servituudiala
VEESÕLME TÄHIS:
SURVEKANALISATSIOONISÕLME TÄHIS:
1. siseneva toru põhja kõrgus/läbimõõt Väljuva toru põhja kõrgus/läbimõõt
Kaevu tähis Toru läbimõõt/materjal
Olemasoleva maapinna kõrgus
Torude põhja sügavus
VS 2-2
32.39 29.92 PE RC De 110 29.92 PE RC De 40 29.92 PE RC De 110
Sõlme tähis
Maapinna kõrgus Toru põhja kõrgus/läbimõõt Toru põhja kõrgus/läbimõõt Toru põhja kõrgus/läbimõõt
Võsa raadamine (vastavalt vajadusele)
Kaeviku serv
Torustike rajamine kinnisel meetodil
Toru soojustamine
KS 2-9 Ø110/PE
32.40 1)29.95 PE RC De 110 2)29.95 PE RC De 110 2.45
Olemasolev kõrgepinge õhuliin
KESKKOND & PARTNERID OÜ Vasara 50, Tartu 50113 Reg.nr. 11006388; registreeringu nr. EEP000544 www.mahutid.ee
Töö nr. 086/2024
Tellija: AS Põlva Vesi Registrikood: 10151183
Toominga 2a, 63304 Põlva linn, Põlva vald, Põlvamaa Tel: +372 799 6813 e-post: [email protected] Peatöövõtja: Wesico Project OÜ Projekteerija: Keskkond & Partnerid OÜ
Projektijuht:
Lauri Aim - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Vastutav isik:
Sirle Punka - Volitatud veevarustus-ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija: Merilin Lilo
Tööd ehitismälestise Võõpsu õigeusu kirik (reg.nr 23834), ajaloomälestiste Ristipalo kalmistu (reg.nr 4206), Munakivitee (reg.nr 4205), Puust kabel (reg.nr 4196), arheoloogiamälestiste Kalmistu (reg.nr. 11158) ja Kääbas (reg.nr 11567, 11568, 11569, 11570, 11571, 11572, 11573) kaitsevööndites ning nende läheduses.
TARTU 2024
VÕÕPSU ALEVIK, RÄPINA VALD, PÕLVAMAA
VÕÕPSU ALEVIKU VEE- JA KANALISATSIOONITARISTU
PROJEKTEERIMINE
TÖÖPROJEKT
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 2/61
AA-3-01 SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA ......................................................................................................................... 5
1.1. Üldandmed .................................................................................................................... 5
1.2. Sissejuhatus ................................................................................................................... 6
1.3. Alusdokumendid ........................................................................................................... 6
1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad ....................................... 6
1.5. Muinsuskaitse ................................................................................................................ 8
1.6. Looduskaitse ................................................................................................................. 9
1.7. Täiendavad kriteeriumid ............................................................................................... 10
1.7.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega ..................................................................... 11
1.7.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus ........................................................... 11
1.7.3. Kinnistute ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang ............................................. 11
2. OLUKORRA KIRJELDUS ........................................................................................... 12
3. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................. 13
3.1. Veetorustik .................................................................................................................... 13
3.2. Isevoolne kanalisatsioonitorustik .................................................................................. 15
3.3. Survekanalisatsioonitorustik ......................................................................................... 15
3.4. Veetorustiku õhueralduskaev ........................................................................................ 17
3.5. Survekanalisatsiooni õhueraldus-hoolduskaev ............................................................. 17
3.6. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis ....................................... 18
4. EHITUSTÖÖD ............................................................................................................... 20
4.1. Üldised juhised ja nõuded ............................................................................................. 20
4.2. Projekti infotahvlid........................................................................................................ 20
4.3. Tänutahvlid ................................................................................................................... 20
4.4. Objekti teabetahvlid ...................................................................................................... 21
4.5. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest ......................................... 21
4.6. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load) ...................................................................... 21
4.7. Ehituseelse olukorra fikseerimine ................................................................................. 22
4.8. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine ............................................. 23
4.9. Mahamärkimine ............................................................................................................ 23
4.10. Vajumisvaatlused .......................................................................................................... 24
4.11. Liikluskorraldus ............................................................................................................ 25
4.12. Tööohutus ...................................................................................................................... 26
4.13. Kolmandate isikute ohutus ............................................................................................ 27
4.14. Tuleohutus ..................................................................................................................... 28
4.15. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine ......................................................... 28
4.15.1. Üldist ........................................................................................................................ 28
4.15.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine .................................................................................. 29
4.15.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis ......................... 30
4.15.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis ...................... 30
4.15.5. Geodeetiliste märkide kaitse .................................................................................... 31
4.16. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine ................................................. 31
4.17. Ajutine elektrivarustus .................................................................................................. 32
4.18. Ligipääs tehnovõrkudele ............................................................................................... 32
4.19. Ajutised hügieenirajatised ............................................................................................. 32
4.20. Kaetud tööd ................................................................................................................... 33
4.21. Katete eemaldamine ...................................................................................................... 33
4.21.1. Kasvupinnase eemaldamine ..................................................................................... 33
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 3/61
4.21.2. Pinnatud- kruus- ja killustikkatte eemaldamine ....................................................... 34
4.21.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine .......................................................................... 34
4.21.4. Äärekivide eemaldamine .......................................................................................... 34
4.21.5. Asfaltkatte eemaldamine .......................................................................................... 34
4.22. Kaeve- ja mullatööd ...................................................................................................... 35
4.23. Torustike paigaldamine ................................................................................................. 37
4.24. Tagasitäide .................................................................................................................... 39
4.24.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel .................................................................... 40
4.25. Katete taastamine .......................................................................................................... 41
4.25.1. Üldist ........................................................................................................................ 41
4.25.2. Haljasala taastamine ................................................................................................. 42
4.25.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine ........................................................................... 42
4.25.4. Asfaltkatte taastamine .............................................................................................. 43
4.25.5. Eelpuistega kahekordne pindamine .......................................................................... 44
4.25.6. Äärekivid ja sillutuskivid ......................................................................................... 44
4.26. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd ....................................................................... 45
4.27. Teostusjoonised ............................................................................................................. 46
4.27.1. Üldine ....................................................................................................................... 46
4.27.2. GIS andmete kogumine ning esitamine .................................................................... 47
4.28. Keskkonnakaitse nõuete tagamine ................................................................................ 47
5. MATERJALID JA SEADMED .................................................................................... 48
5.1. Üldist ............................................................................................................................. 48
5.2. Survetorustikud ............................................................................................................. 49
5.2.1. Üldist ........................................................................................................................ 49
5.2.2. Torud ja toruliitmikud .............................................................................................. 49
5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped .......................... 50
5.2.4. Kiilsiibrid .................................................................................................................. 51
5.3. Isevoolsed torustikud .................................................................................................... 51
5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud ...................................................................................... 51
5.3.2. Kanalisatsioonikaevud .............................................................................................. 52
5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained ................................................................ 52
5.5. Soojustusmaterjalid ....................................................................................................... 53
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD ......................................................... 53
6.1. Üldist ............................................................................................................................. 53
6.2. Survetorustike katsetamine ........................................................................................... 53
6.2.1. Üldine ....................................................................................................................... 53
6.2.2. Ettevalmistus survekatseks ....................................................................................... 54
6.2.3. Survekatse ................................................................................................................ 55
6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine ........................................... 55
6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine ............................................................................ 57
6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus ....................................................................... 57
6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse ...................................................................... 58
6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll ................................................................... 58
6.4. Kanalisatsioonipumplate katsetamine ........................................................................... 58
6.5. Tehase- ja kohapealne testimine ................................................................................... 59
7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE ................................................................................ 60
7.1. Kasutus- ja hooldusjuhendid ......................................................................................... 60
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 4/61
ASUKOHA SKEEM
Projektala
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 5/61
1. ÜLDOSA
1.1. Üldandmed
Projekti nimetus: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine
Staadium: Tööprojekt
Töö nr: 086/2024
Objekti asukoht: Võõpsu alevik, Räpina vald, Põlvamaa
Tellija: AS Põlva Vesi Registrikood: 10151183 Toominga tn 2a, Põlva linn, Põlva vald, Põlvamaa tel: 7 996 813 e-post: [email protected] Projekteerija : Keskkond & Partnerid OÜ
Registrikood: 11006388 Majandustegevusteade nr. EEP000544 Vasara 50, 50113 Tartu;
Tel: 733 0350; [email protected]
Kontaktisikud: Tellija poolt – Kristo Kivisaar tel.: 7 991 940, [email protected]
Peatöövõtja poolt – Raivo Kraak, tel.: 58 188 117; [email protected]
Projekteerija poolt – Lauri Aim, tel.: 56 478 957; [email protected] Projekteerija poolt tehnilised küsimused – Sirle Punka, tel.: 56 616 780; [email protected]
Projekteerimismeeskond: Projektijuht - Lauri Aim - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Vastutav spetsialist - Sirle Punka - Volitatud veevarustus- ja kanalisatsiooniinsener, tase 8
Projekteerija - Merilin Lilo
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 6/61
1.2. Sissejuhatus
Käesolev projekt on koostatud AS Põlva Vesi tellimusel. Töös on koostatud Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike projekt. Projekti koostamise eel on tehtud objekti ülevaatus. Käesolev projekt on jagatud kaheks projekteerimise etapiks. I etapis on projekteeritud kinnisel meetodil rajatavad survetorustikud Ristipalo külast kuni Võõpsu alevikuni, mis kulgevad paralleelselt 45 Tartu-Räpina-Värska tugimaanteega. Torustikega külgnevatele kinnistutele on ette nähtud ka liitumispunktid. Lisaks on I etapis projekteeritud vee- ja isevoolne kanalisatsioonitorustik ka Ristipalo külas neljale kinnistule. II etapis projekteeritakse Võõpsu aleviku vee-, isevoolse kanalisatsiooni- ja survekanalisatsioonitorustikud, mis enamjaolt rajatakse lahtisel meetodil. Käesoleva projekti töömahu piiriks on Võõpsu alevikus paiknevate kinnistute 45 Tartu-Räpina-Värska tee T8 (70703:005:0045) ja 45 Tartu-Räpina-Värska tee (70703:005:0186) vaheline piir. Töömahu piir on esitatud asendiplaanil AS-4-01.
1.3. Alusdokumendid
Projekti koostamisel on kasutatud järgmisi materjale:
AS Põlva Vesi poolt väljastatud hankedokumendid „Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine ja ehitamine“ (viitenumber 279825);
Keskkonnalahendused OÜ poolt 04.2023.a. koostatud tehnoloogiline projekt “Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustiku rajamine“ (töö nr 54-22);
Vasara Geodeesia OÜ poolt 11.2024 a. koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr 24G1009);
Räpina Vallavalitsuse poolt 09.09.2024.a. väljastatud projekteerimistingimused nr 2411802/02727;
Transpordiameti poolt 03.09.2024.a. väljastatud projekteerimistingimused nr 7.1-2/24/14089-3 „Nõuded vee- ja kanalisatsiooniprojekti koostamiseks riigitee nr 45 teemaal ja kaitsevööndis“;
Muinsuskaitseameti poolt 23.03.2023.a. väljastatud kooskõlastus nr 1.1-7/490-1 „Muinsuskaitseameti kooskõlastus Võõpsu aleviku ühisveevärgi ja kanalisatsiooni planeeritud tööde asukohtadele“;
Europolis OÜ poolt 2023.a. koostatud „Räpina valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2023-2035;
Maa-ameti kaardid (www.maaamet.ee).
1.4. Projekteerimisel aluseks võetavad ehitusnormid ja eeskirjad
Projekteerimisel on järgitud järgmisi seadusandlike akte ja normdokumente:
Ehitusseadustik (EhS);
Veeseadus (VeeS);
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 7/61
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni seadus (ÜVVKS);
Elektroonilise side seadus (ESS);
Maaparandusseadus (MaaParS);
Tuleohutuse seadus (TuOS);
Majandus- ja taristuministri määrus nr 97 „Nõuded ehitusprojektile“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“;
Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“;
Kliimaministri määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“;
Kliimaministri määrus nr 57 „Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“;
Keskkonnaministri määrus nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus1“;
Sotsiaalministri määrus nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ja analüüsimeetodid ning tarbijale teabe esitamise nõuded1“;
Räpina valla üldplaneering;
EVS 932:2017 Ehitusprojekt;
EVS 835:2022 Hoone veevärk;
EVS 921:2022 Veevarustuse välisvõrk;
EVS 848:2021 Väliskanalisatsioonivõrk;
EVS 846:2021 Hoone kanalisatsioon;
EVS 843:2016 Linnatänavad;
EVS 939-3:2020 Puittaimed haljastuses. Osa 3: Ehitusaegne puude kaitse;
EVS-EN 1610:2015 Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine;
EVS 901-1:2020 Tee-ehitus. Osa 1. Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid;
EVS 901-2:2016 Tee-ehitus. Osa 2. Bituumensideained;
EVS 901-3:2021 Tee-ehitus. Osa 3. Asfaltsegud;
EVS-EN 1338:2003 AC:2006 Betoonist sillutiskivid. Nõuded ja katsemeetodid;
Transpordiameti juhend „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“, kinnitatud 14.04.2021;
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 8/61
Transpordiameti juhend „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“, kinnitatud 05.01.2016;
Transpordiameti juhend „Teetööde tehnilised kirjeldused“, kinnitatud 18.02.2019.a;
Transpordiameti juhend „Nõuded tehnovõrkude ja –rajatiste teemaale kavandamisel“ MA 2018-015;
Tööinspektsiooni käsiraamat „Tööohutus ehitusplatsil“, 03.06.2022;
RIL 77-2013. Pinnasesse ja vette paigaldatavad plasttorud. Paigaldusjuhend;
MaaRYL 2010. Ehitustööde kvaliteedi üldnõuded. Hoone ehituse pinnasetööd.
Kui mõned tööd ei ole projektdokumentatsioonis täpselt määratletud, tuleb need teostada vastavalt eelpooltoodud seadustele, määrustele ja normidele, lähtudes heast ehitustavast.
Kui projektis esineb vastuolu Tellija Tingimustega, tuleb tööd teha vastavalt Tellija Tingimustele.
Kui projektis esineb erinevusi seletuskirja, jooniste ja töömahtude tabelite vahel, tuleb neid tõlgendada järgmises järjekorras: joonised (1), seletuskiri (2), töömahtude tabelid (3).
1.5. Muinsuskaitse
Projektipiirkonda ja selle lähedusse jäävad järgmised mälestised ning nende kaitsevööndid:
23834 Võõpsu õigeusu kirik;
4206 Ristipalo kalmistu;
4205 Munakivitee;
4196 Puust kabel;
11158 Kalmistu;
11567 Kääbas;
11568 Kääbas;
11569 Kääbas;
11570 Kääbas;
11571 Kääbas;
11572 Kääbas;
11573 Kääbas.
Projektpiirkonnas ja selle läheduses paiknevad kinnismälestised on toodud skeemil 1.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 9/61
Skeem 1. Projektipiirkonnas paiknevad kinnismälestised ja nende kaitsevööndid
Kinnismälestiste Kääbas (11567, 11568, 11569, 11570, 11571, 11572, 11573) kaitsevööndis rajatakse vee- ja survekanalisatsioonitorustikud kinnisel meetodil. Nimetatud kinnismälestiste kaitsevööndis on ette on nähtud kahe kaeviku rajamine.
Vee- ja kanalisatsioonitorustike ristumisel ajaloomälestisega Munakivitee (4205) rajatakse torustikud kinnisel meetodil.
Võõpsu õigeusu kiriku kaitsevööndis töid tehes tuleb tagada mälestise ohutus, mitte tõsta tee tasapinda ning pärast tööde lõppu anda pinnasele kalded hoonest eemale, et vältida sademevee valgumist hoone vundamendi alla.
Enne kaevetööde algust tuleb Muinsuskaitseametile esitada kaitsevööndis tööde tegemise teatis (MuKS §59).
Pinnase- ja kaevetöödel tuleb arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalustega ka väljaspool mälestiste ja nende kaitsevööndite ala. Kui mälestisel, muinsuskaitsealal või mis tahes muus paigas tööd tehes avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud, või kultuuriväärtusega leid, on tööde tegija kohustatud töö seiskama, säilitama leiukoha muutumatul kujul ning viivitamata teatama sellest Muinsuskaitseametile (MuKS §27 lg 1 ja §31 lg 1). Samuti arvestada sõjaaegse laskemoona ja lõhkekehade ilmsikstuleku võimalusega (kuni 30.04.2019 kehtiva muinsuskaitseseaduse §-d 30-33, § 44³).
Torustike ehitustööde teostamisel tuleb järgida Muinsuskaitseseadust ning selle rakendusakte.
1.6. Looduskaitse
Projektipiirkonnas ja selle läheduses asuvad järgmised kaitsealused objektid:
Võõpsu mänd (KLO4000846);
Lüübnitsa hoiuala (KLO2000124);
Lüübnitsa loodusala (RAH0000231).
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 10/61
Lüübnitsa loodusala kuulub Natura 2000 kaitstavate alade võrgustikku. Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või
ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse.
Lisaks paikneb projektipiirkonna läheduses Võhandu jõgi (VEE1003000) ning järgmiste III kategooria kaitsealuste liikide elupaigad:
Misgurnus fossilis (vingerjas, KLO9123301 ja KLO9123306);
Cottus gobio (võldas, KLO9102548);
Chlidonias niger (mustviires, KLO9120880);
Crec crex (rukkirääk, KLO9106024);
Porzana porzana (täpikhuik, KLO9106008);
Dactylorhiza incarnata (kahkjaspunane sõrmkäpp, KLO9301596, KLO9306821 ja KLO9306659);
Ciconia ciconia (valge-toonekurg, KLO9105703);
Pelophylax lessonae (tiigikonn, KLO9118794).
Projektpiirkonnas ja selle läheduses paiknevad kaitstavad loodusobjektid on toodud skeemil 2.
Skeem 2. Kaitstavad loodusobjektid
III kaitsekategooriasse arvatakse liigid, mille arvukust ohustab elupaikade ja kasvukohtade hävimine või rikkumine ja mille arvukus on vähenenud sedavõrd, et ohutegurite toime jätkumisel võivad nad sattuda ohustatud liikide hulka.
Tööde teostamisel tuleb järgida Keskkonnaameti tingimusi ja ettekirjutusi. 1.7. Täiendavad kriteeriumid
Alljärgnevalt on kirjeldatud projekteerimisülesannet täpsustavad kriteeriumid, millest on projektlahenduse koostamisel lähtutud.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 11/61
1.7.1. Kooskõlastused kinnistute omanikega
Torustike sügavuse ja majaühendustorustike paiknemise kavandamisel on lähtutud piirkonna kinnistuomanike kooskõlastustest ja olemasolevate torustike sügavusest. Omaniku poolt kooskõlastamata jäetud kinnistu liitumispunktid on kooskõlastatud Tellijaga.
Ehitustööde teostamisel peab töövõtja kohalikke elanike teavitama kuni kaks nädalat enne vastavas asulas ehitustööde algust ning seejärel suletavatest ja avatavatest tee- ja tänavalõikudest sagedusega 1x nädalas perioodil, mil torustike ehitustöid teostatakse Tellija poolt määratavas ajalehes või omavalitsuse kodulehe vahendusel.
Töö teostamise aluseks erakinnistul on projekt ning kinnistuomaniku ja Omanikujärelevalve kooskõlastus.
Kinnistute kooskõlastused ja kinnistute andmestik vt. AA-2-02. Kooskõlastuseta kinnistud on tähistatud torustike asendiplaanidel.
1.7.2. Kaevude ja torude sügavus ning vahekaugus
Projekteeritud survetorude minimaalne rajamissügavus on 1,8 m torude peale arvestades maapinnast.
Ristumisel kraavide või truupidega tuleb projekteeritud survetorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalselt soojustuskoorikut kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,8 m.
Projekteeritud isevoolsete kanalisatsioonitorude minimaalne rajamissügavus ilma soojustuseta on 1,2 m torude peale arvestades maapinnast.
Ristumisel kraavide või truupidega tuleb projekteeritud kanalisatsioonitorustik soojustada kasutades soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalselt soojustuskoorikut kui sügavus kraavi (truubi) põhjast kuni toru ülemise servani on väiksem kui 1,2 m.
Samas kaevikus paiknevate uute torude seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,30 m.
Projekteeritud toru ja olemasoleva toru seinte minimaalseks vahekauguseks plaanis on 0,70 m.
Projekteeritud torude välispindade minimaalne vertikaalne vahekaugus peab olema vähemalt 0,1 m ning torude välispindade kaugus kaeviku servadest peab olema vähemalt 0,2 m. Kaevude kohale tehakse ja vajalikud laiendused.
Projekteeritud torude välispindade minimaalne vahekaugus ristuva kommunikatsiooniga või selle kaitsetoruga peab olema vähemalt 0,15 m.
Olemasolevate teadmata kõrgusega side- ja elektrikaablite ning gaasitorude sügavuseks maapinnast arvestatakse 1,0 m.
1.7.3. Kinnistute ühendustorustiku pikkus, läbimõõt ja lang
Kinnistute ühendamiseks veevarustuse magistraaltorustikuga paigaldatakse alates vee magistraaltorustikust kuni kinnistu piirini veetoru PE De 32 PN10 – PE De 50 PN10 koos
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 12/61
maakraaniga (koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse 0,5 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole ja toru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Maakraani järel peab olema vähemalt 0,5 m pikkune torulõik. Maakraan paigaldatakse võimalusel 0,5 m väljapoole sõiduteed. Põhjendatud vajadusel võib maakraani nihutada kinnistu piirini. Liitumispunktiks on kinnistu piir.
Kinnistu ühendamiseks kanalisatsiooni tänavatorustikuga paigaldatakse alates tänavatorust kuni kinnistu piirini PVC De 160 SN8 toru. Toru lõpetatakse otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Kinnistu ühendustorule paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) teleskoopiline kontrollkaev De 200/160 mm koos malmluugiga 25T/40T. Kui kinnistu ühendustoru pikkus tänava vaatluskaevust kinnistu piirini on kuni 2 m, siis kontrollkaevu paigaldamine ei ole vajalik. Kui ühendustorustik on tänavatorustikule ühendatud pimeühendusega, paigaldatakse kinnistu piirist kuni 1,0 m kaugusele (kinnistu piirist väljapoole) teleskoopiline kanalisatsioonikaev De 400/315 mm koos malmluugiga 25T/40T. Kanalisatsiooni majaühenduse lang on üldjuhul 10‰ kui asendiplaanil pole märgitud teisiti.
Töövõtja peab arvestama asjaoluga, et olemasolevate majaühendustorustike asukohad, sügavused ja läbimõõdud võivad olla erinevad projektis näidatust. Enne tänavatorustiku väljaehitamist tuleb töövõtjal veenduda olemasolevate majaühendustorustike asukohtade ja kõrguste õigsuses. Töövõtjal tuleb olemasoleva majaühendustorustiku asukoht, sügavus ja läbimõõt täpsustada ehitustööde käigus ning vajadusel korrigeerida projektlahendust tööjoonisega.
Kinnistutele, millele ei ole võimalik kõrguslike erinevuste tõttu isevoolset kanalisatsiooniühendust tagada, on projekteeritud survelised kinnistuühendused. Selleks rajatakse kuni kinnistu piirini survekanalisatsioonitoru PE De 63 PN10 koos maakraaniga (koos spindlipikenduse ja kapega). Maakraan koos spindlipikenduse ja kapega paigaldatakse 0,5 kuni 1,0 m kaugusele kinnistu piirist väljapoole ja toru lõpetatakse kinnistu piiril otsakorgiga või ühendatakse olemasoleva toruga (selle olemasolul). Maakraani järel peab olema vähemalt 0,5 m pikkune torulõik. Maakraan paigaldatakse võimalusel 0,5 m väljapoole sõiduteed. Põhjendatud vajadusel võib maakraani nihutada kinnistu piirini. Liitumispunktiks on kinnistu piir.
2. OLUKORRA KIRJELDUS
Projekti asukohaks on Võõpsu alevik, mis asub Räpina vallas, Põlva maakonnas. Võõpsu alevik paikneb Räpina valla idaosas. Võõpsu alevik piirneb idast Võhandu jõega, põhjast Raigla külaga ning läänest ja lõunast Ristipalo külaga.
Võõpsu alevikus puudub ühisveevärk- ja kanalisatsioon. Võõpsu külas saavad elanikud joogivett lokaalsetest salv- ja puurkaevudest ning koguvad reovee kogumismahutitesse ja imbsüsteemidesse, mida tühjendatakse vastavalt vajadusele. Lähim purgimissõlm asub Räpina linna reoveepuhasti juures, Võõpsu alevikust umbes 4 kilomeetri kaugusel.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 13/61
Lähim toimiv ühisveevärk ja -kanalisatsioon paikneb Räpina linnas ja Ristipalo külas. Ühisveevärk baseerub kahel puurkaevul (10578 ja 11266). Räpina linnas ja Ristipalo külas asuvat vee- ja kanalisatsioonitorustikku haldab AS Revekor. Võõpsu külas hakkab ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniteenust pakkuma AS Põlva Vesi.
Projektipiirkond asub Võõpsu reoveekogumisalal RKA0650594, mille pindala on 16,5 ha ja koormus 234 ie (14,2 ie/ha). Võõpsu aleviku ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni rajamiseks on planeeritud ühendada Võõpsu alevik olemasoleva vee- ja kanalisatsioonivõrguga Ristipalo külas.
Projektala läbib 45 Tartu-Räpina-Värska tee tugimaantee. Projektalal ning selle läheduses paiknevad geodeetilise märgi kaitsevööndid, loodus-, muinsus- ning veekaitselised piirangud. Lisaks paiknevad projektalal sademeveetorustikud, side- ja elektrikaablid.
3. PROJEKTLAHENDUS
Torustike projekteerimise ja rajamise maht on määratud Tellija poolt koostatud hankedokumentidega.
Kõikide rajatavate torustikega piirnevate kinnistute jaoks on ette nähtud kinnistuühendused. Uutele liitujatele projekteeritakse ja ehitatakse torustik välja krundipiirini.
Vastavalt Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooniseadusele on torustikud projekteeritud
maksimaalselt avalikult kasutatavale maale. Projekteeritud torustikud on ette nähtud paigaldada ühisesse kaevikusse. Torustikud on projekteeritud tänavate alla nii, et kanalisatsioonikaevud jääksid enamjaolt sõiduraja keskele või tee teljele.
Projekteeritud eluiga torustikel on 40 a, reoveepumpla korpusel 40 aastat ning pumpadel ja seadmetel 15 aastat.
Peale ehitustööde teostamist on Töövõtjal kohustus linna omandis olevatele teedele ja kinnistutele seada isiklikud kasutusõigused teostusjooniste põhjal.
3.1. Veetorustik
Käesolevas projektis on projekteeritud Võõpsu aleviku veetorustik (peatorustik PE De 40 – PE De 110 ning kinnistuühendused PE De 32 – PE De 50). Veetorustik on projekteeritud Võõpsu alevikust kuni Ristipalo külas paikneva Keskuse tee ja 45 Tartu- Räpina-Värska tee ristmikuni, kus projekteeritud veetorustik liidetakse Räpina linna ja Ristipalo küla veevõrguga. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE RC torud.
Uute liitujate majaühendustorustikud on projekteeritud kuni krundi piirini. Kõikidele kinnistuühendustorustikele tuleb paigaldada maakraan. Maakraanid paigaldatakse 0,5 – 1,0 m kinnistu või kasutatava krundi piirist väljaspool. Erandkorras, kui vahetult
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 14/61
kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraanid kraavi vastaskaldale. Kui peatorustik asub krundi sees haljasalal, paigaldatakse maakraan vahetult peatoru sõlme kõrvale. Kui peatorustik asub krundi sees sõiduteel, paigaldatakse võimalusel maakraan 0,5 m väljapoole sõiduteed. Kui kinnistu aed, hekk vms on kinnistu piirist väljaspool, siis tuleb maakraan paigaldada heki, aia vms juurde tänava poole kuni 1 m kaugusele.
Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kaped peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), liiklusalal turvapoldiga kinnitatud. Kaped peavad olema nn „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb paigaldada otsakork.
Veetorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Soojustatavad lõigud on esitatud pikiprofiilidel.
Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Antud projektis on arvestatud elekterkeevisliitmikega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plast- ja malmdetaile.
Põlve paigaldamise asemel võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on De 20...De 63 toru puhul 40xDe ning üle De 63 torude puhul 50xDe.
Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda vastavalt projektjoonistel toodule või Omanikujärelevalve poolsete instruktsioonide alusel. Torude ja liidete pimeotsad tuleb sulgeda selleks ettenähtud tehases valmistatud toruosadega. Ühenduste ja liidete surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass.
Veetorustikule on olulistesse hargnemiskohtadesse ette nähtud sulgarmatuur. Maa sees paiknev sulgarmatuur varustada teleskoopilise spindlipikenduse ja kapega.
Torustiku kõrgeimatesse punktidesse tuleb paigaldada õhueraldusklapid. Klapid tuleb
paigaldada kaevudesse minimaalse läbimõõduga PE Ø1125/1000 mm.
Veetorustikust 50 cm kõrgemale tuleb paigaldada sinine märkelint kirjaga „VESI“. Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb paigaldada survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.
Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 15/61
signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.
Projekteeritud veetorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Veetorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonistel VK-7.
3.2. Isevoolne kanalisatsioonitorustik
Käesolevas projektis on projekteeritud Võõpsu aleviku isevoolne kanalisatsioonitorustik. Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku abil juhitakse Võõpsu alevikus tekkiv reovesi kokku projekteeritud reoveepumplatesse.
Isevoolne kanalisatsioonitorustik tuleb teha PVC De 160 ja PVC De 200 torudest. Torude minimaalne rõngasjäikus on SN8. Reovee jaoks tuleb kasutada vastavat sertifitseeritud toru. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE RC torud.
Üldjuhul on torustikule ette nähtud paigaldada malmluugiga De 400/315 teleskoopilised plastkaevud. Torustiku algus- ja käänakukohtades ning suurematel ristmikel on ette nähtud paigaldada De 560/500 ja De 800/630 teleskoopilised kaevud. Kaevude maksimaalne lubatud vahekaugus tänavatorustikul on 100 m. Voolurahustuskaevudena on ette nähtud paigaldada malmluugiga De 560/500 teleskoopilised plastkaevud. Pimeühenduse tegemisel tuleb haruühendus peatorule teha 45° kolmikust ja 45° põlvest. Jälgida, et kolmiku asend 45° peatorule jääks voolusuunda (vt pimeühenduse skeem VK-7). Kinnistute ühendustorustiku pimeühenduse korral tuleb kinnistu piirile paigaldada De 400/315 teleskoopilised kaevud. Pimeühendused on lubatud ainult projektis ette nähtud kohtades.
Kaevuluugi raamid peavad olema nn „ujuvad“ ehk välise servaga, mis toetuvad teekattematerjalile või ümbritsevale pinnasele. Tänavatel asuvatel kanalisatsioonikaevudel peab olema kaane peal märge “KANAL”.
Kanalisatsioonitoru minimaalne paigaldussügavus soojustuseta on 1,2 m toru peale. Toru paigaldamisel kõrgemale tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut.
Isevoolsest kanalisatsioonitorustikust 50 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun märkelint kirjaga „KANALISATSIOON“.
Sademe- ja drenaaživee juhtimine kanalisatsioonitorustikku on keelatud!
Projekteeritud isevoolse kanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Kanalisatsioonikaevude tellimislehed on esitatud projekti lisas VK-9.
3.3. Survekanalisatsioonitorustik
Käesolevas projektis on projekteeritud Võõpsu aleviku survekanalisatsioonitorustik, mille abil juhitakse Võõpsu alevikku projekteeritud pumplatest reovesi Ristipalo küla ühiskanalisatsiooni, kust omakorda on reovesi pumpla abil juhitud Räpina linna
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 16/61
ühiskanalisatsioonivõrku. Lisaks suurte kõrguslike erinevuste tõttu on projekteeritud seitsmele kinnistule kanalisatsiooniga liitumiseks survekanalisatsioonitoru.
Survekanalisatsiooni peatorustik on projekteeritud PE De 90 PN10 ja PE De 110 PN10 torudest ning survelised kinnistuühendused PE De 63 PN10 torudest. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema PE RC torud.
Survelised kinnistuühendused on projekteeritud kuni krundi piirini, kui joonisel ei ole märgitud teisiti. Kõikidele survelistele kinnistuühendustorustikele tuleb paigaldada maakraan. Maakraanid paigaldatakse 0,5 – 1,0 m kinnistu või kasutatava krundi piirist väljaspool. Erandkorras, kui vahetult kinnistu piiri ees on kraav, paigaldatakse maakraan kraavi vastaskaldale. Kui kinnistu aed, hekk vms on kinnistu piirist väljaspool, siis tuleb maakraan paigaldada heki, aia vms juurde tänava poole kuni 1 m kaugusele. Maakraanid tuleb varustada teleskoopiliste spindlipikenduste ja kapedega. Kaped peavad olema nn „ujuvat“ tüüpi ja tihedalt sulguv (klass D400 vastavalt EN124), liiklusalal turvapoldiga kinnitatud. Kaped peavad olema nn „ujuva“ paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kape koormustaluvus peab olema 40 t. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega. Maakraani järel tuleb paigaldada otsakork.
Survekanalisatsioonitorustikud peavad olema visuaalselt eristatavad veetorustikest, s.t. veetorustikud peavad olema sinise triibuga ja survekanalisatsioonitorustikud pruuni triibuga.
Survekanalisatsioonitorustik on projekteeritud minimaalselt sügavusele 1,8 m toru peale. Kui toru paigaldada kõrgemale, tuleb toru soojustada, kasutades selleks 50 mm XPS soojusisolatsiooniplaate või spetsiaalset soojustuskoorikut. Soojustatavad lõigud on esitatud pikiprofiilidel.
Torustike ühendamiseks kasutada elekterkeevisliitmikke või põkk-keevis ühendust. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse ainult põkk-keevisega. Käänakukohtades võib survetoru painutada, arvestades, et toru painderaadius on üle De 63 toru puhul 50xDe. Survekanalisatsioonitorustikul on 90° käänikute ja kolmikute kasutamine keelatud.
Survekanalisatsioonitorustikust 50 cm kõrgemale tuleb paigaldada pruun min 100 mm laiune plast märkelint kirjaga „SURVEKANALISATSIOON“. Üksiku või kõrvuti asetsevate survetorude paigaldamisel lahtisel meetodil isevoolsest kanalisatsioonist eraldi tuleb paigaldada survetorudele märkelint ja vähemalt ühe survetoru külge kinnitada asukoha määramiseks vasest min 2,5 mm² ristlõikega isoleeritud signaalkaabel, mis vastab maa-aluste kommunikatsioonide markeerimisnõuetele (tootjapoolne kinnitus). Signaalkaabli kaudu on võimalik juhtida elektrisignaali ja selle abil leida ekspluatatsiooni käigus torustiku trass. Juhtme otsad tuua välja maasiibrite spindlipikenduste kapede alla. Juhtmed ühendatakse spetsiaalset hülssi kasutades ja ühenduskoht muudetakse hermeetiliseks termokahaneva rüüga.
Kinnisel meetodil paigaldatava torustikuga koos paigaldatakse PVC kattega tsingitud signaaltross min 4 mm läbimõõduga. Kõrvuti asetsevatele survetorudele paigaldada
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 17/61
signaaltross vähemalt ühele torule. Vältida tuleks signaalkaabli jätkamist pinnases. Juhul, kui pinnases jätkamine osutub vajalikuks, tuleb kasutada spetsiaalseid jätkumuhve, mis tagavad ühenduskoha veetiheduse. Signaalkaabli otsad tuua tänaval kape alla.
Survekanalisatsioonitoru suubub rahustuskaevu.
Survekanalisatsiooni kõrgeimatesse kohtadesse on ette nähtud paigaldada õhueralduskaevud koos torustiku läbipesu võimalusega.
Projekteeritud survekanalisatsioonitorustiku asukoht on esitatud joonistel AS-4. Survekanalisatsioonitorustiku sõlmede montaažiskeemid on esitatud joonisel VK-7.
3.4. Veetorustiku õhueralduskaev
Veetorustiku kõrgeimatesse kohtadesse on ette nähtud õhueralduskaevud Ø1125/1000, kuhu tuleb paigalda õhueraldusklapp.
Õhueralduskaev on PEHD-st rõngasjäikusega SN4 valmistatud kaev (sisediameetriga 1000 mm. Teeninduspüstik peab olema minimaalse läbimõõduga De 600 mm ning püstikule paigaldada soojustusluuk paksusega 50 mm. Kaevule teha 200 mm paksune killustikalus.
Kaevu luuk peab olema malmist kandevõimega 40 t. Luugi ja kaevu korpuse vahele tuleb paigaldada tihend. Haljasalal paikneva kaevu luuk paigaldada 20 cm kõrgemale ümbritsevast maapinnast.
Õhueralduskaevu läbivale torule paigaldatakse elekterkeeviskolmik-üleminek De 63, kuulkraan 2“ ja õhueraldusklapp DN50.
Õhueraldusklapi hooldust teostatakse vastavalt tootja kasutus-hooldusjuhendile.
Õhueralduskaev varustada libisemiskindla redeliga. Kaev peab olema topelt põhjaga ning varustatud süvendiga vee eemaldamiseks.
Õhueralduskaevu asukoht on esitatud joonistel AS-4. Õhueralduskaevu skeem on esitatud joonistel VK-7.
3.5. Survekanalisatsiooni õhueraldus-hoolduskaev
Survekanalisatsiooni kõrgeimatesse kohtadesse on ette nähtud rajada õhueralduskaevud koos hooldusotsaga.
Õhueraldus-hoolduskaev valmistatakse PEHD-st minimaalse rõngasjäikusega SN4, siseläbimõõduga 1500 mm. Teeninduspüstik peab olema minimaalse läbimõõduga De 800 mm ning püstikule paigaldada soojustusluuk paksusega 50 mm. Kaevule teha 200 mm paksune killustikalus.
Kaevu luuk peab olema malmist, kandevõimega 40 t. Luugi ja kaevu korpuse vahele tuleb paigaldada tihend. Haljasalal paikneva kaevu luuk paigaldada 20 cm kõrgemale ümbritsevast maapinnast.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 18/61
Õhueraldus-hoolduskaevu läbivale torule paigaldatakse elekterkeeviskolmik De 110. Kolmikud peavad vastama toru läbimõõdule. Kolmikule paigaldatakse elekterkeevismuhv De 110 ning kaelus koos äärikuga. Äärikule paigaldatakse siiber DN100, mille külge õhueraldusklapp DN100. Õhueraldusklapp peab olema vertikaalasendis. Torustiku hoolduse teostamiseks eemaldatakse kolmikuharult äärik. Pärast hooldustöid eemaldatakse kaevu süvendist üleliigne vesi.
Õhueraldusklapi hooldust teostada vastavalt klapi tootjapoolsele kasutus-hooldusjuhendile.
Õhueraldus-hoolduskaevud varustada libisemiskindla redeliga. Kaev peab olema topelt põhjaga ning varustatud süvendiga vee eemaldamiseks.
Õhueraldus-hoolduskaevude asukohad on esitatud joonistel AS-4. Õhueraldus- hoolduskaevude skeemid on esitatud joonistel VK-7.
3.6. Tööde teostamine riigimaantee teemaal ning -kaitsevööndis
Projektiga on kavandatud torustike ehitamine tugimaantee nr 45 Tartu-Räpina-Värska tee teemaal ning -kaitsevööndis. Riigitee nr 45 teelõik km 34,500-85,500 oli pindamistööde objekt 2024. aastal.
Kinnisel meetodil torustiku ristumisel ja parallelkulgemisel riigiteega nr 45 tuleb arvestada, et riigitee katendile ja kõikidele väljaehitatud rajatistele ning tehnovõrkudele kehtib ehitaja poolne garantii 3 aastat alates tööde vastuvõtmise kuupäevast 2024. aastal ning riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
Maantee kaitsevööndi osas kehtivad lisaks eelnimetatule järgmised nõuded:
Torustiku ristumine maanteedega on ette nähtud kinnisel meetodil suundpuurimisega ning võimalikult täisnurga all (70°-110°). Riigitee konstruktsioonide ja rajatiste kahjustamine peab olema välistatud.
Kui kaevetöödel vigastatakse truubi otsakut, tuleb see taastada vastavalt joonisele VK-6-30.
Puurimiskaevikute rajamisel tuleb arvestada tehnovõrgu rajamissügavust ja mulde varisemisnurka 1:1 (sügavus:kaugus teest), et vältida maantee mulde, katendi ja rajatiste kahjustamist.
Maanteega ristumisel tuleb tehnovõrk paigaldada kogu teemaa ulatuses toruhülssi (A tugevusklass). Ristumisel maantee alas truupide ja sademeveetorustikega tuleb tehnovõrk paigaldada samuti toruhülssi. Toruhülsi otsad tuleb sulgeda montaaživahuga Souldal drain & pipe foam, et vältida pinnase sattumist torusse. Samuti arvestada (kaeviku sügavus, varisemisnurk), et ehituse käigus ei kahjustataks maanteekraave, mullet ning katet. Rajatise siibrid ja maakraanid paigaldatakse üldjuhul väljaspoole teemaad kaugusele, mis ei takista teehoiutöid tee kaitsevööndis.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 19/61
Teekonstruktsioonide kahjustamine väljaspool kaevealasid on keelatud; ehitustehnikaga manööverdamine maanteel, sh mulde nõlvadel ei ole lubatud. Teel ja mulde nõlvadel materjalide ladustamine on keelatud.
Avatud meetodil väljakaevatud kivid jms ei tohi jääda teemaale.
Rajatav tehnovõrk peab vastama ehitusseadustikust tulenevatele normidele ja ei tohi ehituse ajal ega kasutusele võtu järgselt seada takistusi liiklusele, tee ja teerajatiste teehoiule ning sademe- ja pinnasevete ärajuhtimisele riigimaantee kaitsevööndist.
Teehoiutööde tsoonis tuleb tehnovõrgu omanikul tagada teehoiutöödega vajalike tegevuste aktsepteerimine.
Tehnovõrgu omanik peab enne projekti realiseerima asumist esitama Transpordiametile vormikohase taotluse koos projektis kooskõlastatud asukohaskeemiga teemaale tehnovõrgu ehitamiseks isikliku kasutusõiguse (IKÕ) lepingu sõlmimiseks. Sõlmitud leping on aluseks teemaal projektikohaste tööde teostamiseks vajaliku liiklusvälise tegevuse loa väljastamiseks.
Tööde teostaja peab taotlema vahetult enne projektikohaste tööde algust riigitee teemaal (transpordimaal) ja ehitamiseks tee kaitsevööndis liiklusvälise tegevuse loa. Loa taotlusele tuleb lisada Transpordiameti liikluskorralduse osakonna poolt kooskõlastatud ehitusaegne liikluskorralduse projekt. Vajadusel lisada ajutiste mahasõitude (kuuluvad peale tööde lõppu likvideerimisele) asukoha plaan. Ajutise liikluskorralduse kavandamisel tuleb juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 määrusest nr 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Taastatud teekonstruktsioonidele tuleb Töövõtjal anda 5-aastane garantii. Garantii hõlmab endas mistahes defekte, vigu või muid (varjatud) puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega. Töövõtja kohustub likvideerima või tagama nimetatud defektide, vigade või muude (varjatud) puuduste likvideerimise omal kulul Transpordiameti poolt esitatud nõudes määratud tähtaja jooksul.
Käesolevas projektis on kinnisel meetodil suundpuurimisega ette nähtud kaks ristumist maanteega ning ca 2,6 km ulatuses paralleelkulgemine. Lahtisel meetodil on ette nähtud ca 570 m pikkuselt toru rajamine piki teemaad.
Torustik ei saa olema takistuseks maantee ja selle rajatiste kasutamisele ja teehooldele. Projekt on koostatud vastavalt torustike projekteerimisnormidele ning määrusele „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
Vt. ka Transpordiameti poolt väljastatud projekteerimistingimused ja kooskõlastus.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 20/61
4. EHITUSTÖÖD
4.1. Üldised juhised ja nõuded
Kõik ehitustööd tuleb teha vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja normidele. Ehitustöödel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri 25. juuni 2015. a määrust nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“.
Lisaks tuleb Töövõtjal järgida kõikide tehnilisi tingimusi esitanud ja kooskõlastusi andnud ametkondade nõudeid ning arvestada neist tulenevate kuludega.
Ehitustööde teostamisel tuleb kõik kõrvalekaldumised projektdokumentatsioonist fikseerida ning kooskõlastada kõikide asjassepuutuvate ametkondadega, tehnovõrkude valdajatega, Omanikujärelevalvega jne. Oluliste muudatuste korral tuleb muudetava Töö osa kohta Omanikujärelevalve nõudmisel koostada uus projektdokumentatsioon.
Ehitustööde teostamise aeg ja järjekord lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tööde teostajal tuleb arvestada ilmastikust tingitud tööseisakute ja neist tulenevate kulutustega.
Kaevamistööd tuleb teha kehtiva korra ja vastavate lubade alusel. Kaevetöödel ja torustiku paigaldamisel tuleb järgida RIL 77-2013 ja muudes asjakohastes dokumentides esitatud nõudeid. Kõikidele töödele, seadmetele ja materjalidele peab kehtima 24 kuuline garantii.
Ehitusalasse jäävatelt teekatetelt üles freesitav asfalti freespuru kuulub omavalitsusele ning Töövõtja kulul on vajalik transportida see valla poolt heakskiidetud kohta.
Töövõtja koostab ehitusdokumentatsiooni ning esitab Tellija nimel kasutusloa taotluse ja kasutusteatise.
4.2. Projekti infotahvlid
Töövõtja peab hankima (hiljemalt ehitustööde alustamise kuupäevaks), paigaldama, täitmisaja kestel hooldama ning pärast ajaliselt viimase Vastuvõtmisakti väljastamist eemaldama projekti infotahvlid. Infotahvel tuleb paigaldada nähtavale kohale vee- ja kanalisatsioonitorustike võrkude ehituspiirkonda. Tahvlite asukohad, suurus, ja kujundus kooskõlastatakse Omanikujärelevalve ja Tellijaga.
Tellija esindaja annab enne tahvlite valmistamist täiendavaid juhiseid kujunduse kohta, et tagada tahvlite ühtne väljanägemine.
4.3. Tänutahvlid
Kolme tööpäeva jooksul alates Vastuvõtuakti väljastamisest peab Töövõtja eemaldama projekti infotahvli ning paigaldama objektile tänutahvli.
Tänutahvel peab vastama Keskkonnaprogrammi toetusele viitamise juhendis esitatud tänutahvli nõuetele. Tänutahvli valmistamiseks kasutatud materjalid, teostus ning paigaldus peavad tagama nende säilimise EV seadustega ettenähtud ajal.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 21/61
Tänutahvli asukohad lepitakse kokku Tellija ja Töövõtja vahel. Tänutahvli tekst ja kujundus kooskõlastatakse eelnevalt Omanikujärelevalvega ja Tellijaga.
4.4. Objekti teabetahvlid
Iga Ehitusplatsi osa vahetusse lähedusse tuleb paigaldada vähemalt kaks päeva enne ehitustööde algust vastaval Ehitusplatsi osal kaks objekti teabetahvlit. Tahvel peab olema plastist või metallist alusel, miinimummõõtmetega 800x1100 ning sisaldama järgmist informatsiooni:
projekti nimetus ja number;
Tellija, Tellija esindaja ja kontaktandmed;
tänavalõigu nimetus ning vastava lõigu ehitustööde algus- ja lõpukuupäev;
projekteerija, esindaja ja kontaktandmed;
Omanikujärelevalve esindaja ja kontaktid;
Töövõtja ja objektijuht ning kontaktandmed;
alltöövõtja (olemasolul) ja kontaktandmed;
liikluskorralduse eest vastutava isiku kontaktandmed.
4.5. Elanikkonna ja kinnistuomanike teavitamine ehitustöödest
Töövõtja peab omal kulul kohalikke elanikke ja Omanikujärelevalve poolt määratavaid isikuid kohalikus omavalitsuses teavitama ehitustöödest ja kõigist liikluskorralduse muudatustest.
Töövõtja peab kohalikke elanikke teavitama ehitustööde alustamisest ja liikluse sulgemistest. Samal moel peab Töövõtja informeerima elanikkonda kõigist veekatkestustest.
4.6. Ehitustöödega seotud nõusolekud (load)
Tööde tegemiseks vajalikud load hangib Töövõtja, kes kannab ka selleks tehtavad kulutused. Töövõtja hangib omal kulul kõik kohalikus ja riiklikus seadusandluses ette nähtud load ja nõusolekud nii ajutistele kui põhitöödele.
Nõutavad võivad olla järgmised nõusolekud:
tänava sulgemise luba;
liikluse ümbersuunamise luba;
kaeveload, millega koos tuleb hankida tehnovõrkude valdajate load nende tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamiseks, muutmiseks või kasutamiseks.
Eeltoodud loetelu on informatiivne. Üksikasjalikku teavet asjakohaste lubade ja nende kohta käivate nõuete osas saab kohalikust omavalitsusest.
Töövõtja peab arvestama ehitustööde planeerimisel aja kuluga, mis on vajalik kohalikel omavalitsustel ja tehnovõrkude valdajatel nõusolekute või lubade väljastamiseks.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 22/61
Kaeveluba jt load peavad olema väljastatud vähemalt üks nädal enne ehitustööde algust. Kohalik omavalitsus võib piirata kaevelubade väljastamist juhul, kui varem väljastatud kaevelubade alusel tehtavad tööd on lõpetamata.
Vastavalt Eesti seadusandlusele loetakse ehitustööd ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt vastavalt Ehitusseadustikule.
Kasutuslubade taotlemine ja saamine on Töövõtja ülesanne. Kasutusloa taotlusega seotud materjalid valmistab ette ja kannab ehitusregistrisse Töövõtja. Kasutusload väljastatakse ehitusregistri üksuste kaupa.
4.7. Ehituseelse olukorra fikseerimine
Enne ükskõik mistahes tööde algust peab Töövõtja korraldama objekti ülevaatuse. Ehitustöid võib alustada kui salvestised on Töövõtja poolt Omanikujärelevalvele üle antud ja Omanikujärelevalve on tööde alustamiseks loa andnud.
Töövõtja peab üles tähendama, fotografeerima ja vajadusel filmima kogu objekti olemasolevat olukorda. Fikseerida tuleb:
Torustike trassil ja trassi vahetus läheduses olevad teekatted, kraavid, haljasalad, puud ja põõsad, liikluskorraldusvahendid, tehnovõrkude maapealsed elemendid, kaevuluugid, piirdeaiad jms. objektid, mida võidakse ehitustööde käigus kahjustada ja/või mis kuuluvad ehitustööde järgselt taastamisele;
Torustike trassi vahetus läheduses hoonete fassaadid, pöörates erilist tähelepanu olemasolevatele kahjustustele (praod, ebaühtlased vajumise ilmingud jne).
Kui mingis lõigus on ette näha tööde alustamine lumekattega ajal, tuleb ehituseelne olukord fikseerida eelnevalt lumevabal perioodil. Vahetult enne tööde alustamist tuleb vajadusel fikseerida muudatused, mis on olemasolevas olukorras tekkinud pärast algsete fotode tegemist.
Fotod peavad olema digitaalsed ning salvestatud USB mäluseadmel või kokku lepitud andmepilvesüsteemis. Fotod tuleb nimetada ja süstematiseerida nii, et on tagatud vajaliku foto kiire ülesleidmine. Üks eksemplar igast USB mäluseadmest tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne tööde alustamist vastavas töölõigus.
Enne liiklusaladel asuvate torustike ehitustööde alustamist tuleb fikseerida teekatete kaevatavasse alasse jäävate servade asukoht. Serva asukoht mõõdetakse Töövõtja esindaja poolt Omanikujärelevalve juuresolekul püsivate objektide suhtes ning fikseeritakse sidumismõõdud projekti joonisel. Koopia teekatte serva fikseerimise joonisest peab Töövõtja andma üle Omanikujärelevalvele. Kui serva asukoht ei ole eelkirjeldatud moel fikseeritud, tuleb teekate taastada laiuses, mille määrab Omanikujärelevalve.
Kui Töövõtja pole täitnud ehituseelse olukorra fikseerimise nõudeid ega suuda tõendada, et ta ei ole vastutav Töö teostamise tsoonis olevate ehitiste või muude objektide kahjustumise eest, loetakse Töövõtja nende defektide eest vastutavaks ning viimaste likvideerimine ja sellega seonduvad kulud tuleb kanda Töövõtja kohustuste hulka.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 23/61
4.8. Olemasoleva kõrghaljastuse kaitsmine ja likvideerimine
Tööde teostamise tehnoloogia ja kasutatavad mehhanismid tuleb valida nii, et oleks välistatud puude tüvede, võrade ja juurte vigastamine. Kaevetöödest tuleb hoiduda vähemalt puu võra ulatuses. Kui trassi asukohta ei ole võimalik vajalikus ulatuses nihutada, tuleb planeerida kaevetööde tegemine käsitsi või kinnist meetodit kasutades.
Ehitustööde ajaks tuleb puutüvi kaitsta piirdega, kui piiret ei ole võimalik paigaldada tuleb tüvi vooderdada plankudega või spetsiaalmähistega.
Kaevetöödel tuleb vältida puu võra raadiuses juurestiku olulist kahjustamist. Kaevetööd puude juurekaelale lähemal kui 2 m tuleb kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Juhul, kui on puude mahavõtmine vajalik, hangib vajalikud load ja kannab kõik kulud Töövõtja. Kõrghaljastuse eemaldamine või kärpimine on lubatud ainult kohaliku omavalitsuse poolt kooskõlastuse alusel. Kahjustatud puude asemele tuleb Töövõtjal istutada vähemal 2,0 m kõrged puud (koos toestusega).
Kõik materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb transportida Omanikujärelevalve poolt ettenähtud kohta. Ainult Omanikujärelevalve kirjaliku loaga võib eelmainitud materjali likvideerida.
Ümberkaudseid puid ja ehitisi, mis ei asu tööpiirkonnas, tuleb kaitsta Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud meetoditega.
4.9. Mahamärkimine
Ehitusobjekti mahamärkimine on lubatud läbi viia vastavat litsentsi ja registreeringut omavatel isikutel või firmadel. Tööde hulka kuuluvad igasugune projekteeritud ehitiste ja rajatiste ehituse geodeetiline teenindus, sh ajutiste reeperite paigaldamine, projektijärgne mahamärkimine, vajalikud kontrollmõõtmised ning hoonete ja ehitiste vajumisvaatlused.
Ehitatavad objektid märgitakse maastikule projekti järgi iga tööetapi jaoks ettenähtud korra kohaselt. Töövõtja paneb paika kõik töödeks vajalikud liinid ja kõrgused ning määrab paigaldatavate trasside ja rajatiste projektijärgsed asukohad. Enne pinnasetööde alustamist peab Töövõtja projekteerimise ja kontrolli jaoks üles mõõdistama Omanikujärelevalve poolt nõutud kohad.
Töövõtja paigaldab ja hoiab korras kõik vajalikud visiirid, ajutised kõrgusmärgid, majakad, püstvisiirid ja kaldvisiirid, mis on vajalikud projektijärgseks mahamärkimiseks. Töövõtja ei eemalda vastavaid märgistusi enne Omanikujärelevalve heakskiitu.
Paigaldada tuleb nii palju tähistusvaiu, kõrgustähiseid, kallete tähiseid või muid märke, et nende abil oleks võimalik teostada töid vastavalt projektile ja võrrelda teostatava ehitustöö vastavust projektile. Ehitustööde jooksul kontrollitakse teatud vaheaegade järel seda, kas märgistuse asend on jäänud muutumatuks. Vajaduse korral märgitakse tähised maastikule uuesti.
Kaevetööde korral peab Töövõtja paigaldama püstvisiire vähemalt iga 30 m tagant. Visiirid tuleb värvida valgeks ja hoida puhtana, visiiri ülemine ots peab olema hööveldatud ja
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 24/61
sirgelt lõigatud. Püstvisiirid tuleb paigaldada vähemalt 24 tundi enne kaevetööde algust ja vastavalt tuleb ka Omanikujärelevalvet sellest informeerida, et tal oleks võimalik need üle kontrollida. Visiirid peavad säilima niikaua kui konstruktsioonid on paigaldatud ja kaevikud kinni aetud. Püstvisiirid tuleb paigaldada kindlalt maasse ja nende kõrgus maapinnast peab olema vähemalt 0,6 m.
Mõõtmisel tuleb kasutada taadeldud mõõteriistu, mida võib Omanikujärelevalve kontrollida. Kui kasutatakse suunamärgina või masina juhtimiseks laserkiirt, siis suunatakse kiir nii, et ehitamiseks seatud täpsusenõudeid oleks võimalik alati järgida ja vajadusel kontrollida. Mõõtmisel kasutatavaid tasapinnalisi ja kõrguse kinnispunkte kontrollitakse enne ehituse algust, võrreldes nende asendit ja kõrgust kõrvalolevate kinnispunktidega. Mahamärkimisel ei ole lubatud kasutada kinnispunkte, mille omavahelisel kontrollimisel saadud erinevus on suurem, kui selle kinnismärgi klassile vastav täpsusnõue.
Ehituse alal paiknevate ja sellega külgnevate maa-aluste objektide asukoht tehakse kindlaks ja vajadusel märgistatakse maastikule enne tööde algust. Vajaduse korral teeb Töövõtja mõõtmise jaoks vajalikke lisaarvestusi projektis antud lähteandmete alusel.
Mahamärkimine fikseeritakse vastava akti koostamisega, mis on allkirjastatud teostaja ja Töövõtja poolt. Akti koopia esitatakse Omanikujärelevalvele kohe pärast mahamärkimise teostamist. Enne ehitustöödega alustamist tuleb mahamärgitud trassikoridor Omanikujärelevalvega koos looduses üle vaadata.
Juhul kui ehitustööde tõttu on vajalik eemaldada piirimärke või kinnispunkte, tuleb nende kõrvaldamise osas kokku leppida vastava punkti või märgi haldajaga.
4.10. Vajumisvaatlused
Töövõtja peab tegema vajumisvaatlusi hoonetele, mis asuvad projekteeritud torustiku teljele lähemal kui 5 m. Selleks peab hoonetele nähtaval kohal tähistama piisaval hulgal kontrollpunkte, mis tuleb mõõdistada enne ehitustööde algust ja peale ehitustööde lõpetamist (teekatete ja haljasalade taastamist). Vajadusel teha lisaks kontrollmõõtmisi ehitustööde ajal. Kontrollpunktide asukohad tuleb ja olemas tuleb kooskõlastada hoone valdajaga.
Esmase kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada Omanikujärelevalvele enne ehitustööde algust, lõplik kontrollmõõdistus esitada koos teostusmõõdistusega. Kontrollmõõdistused tuleb siduda objektist turvalisel kauguses asuva kõrgusvõrgu reeperiga. Hoone omaniku pretensioonide korral hindab Omanikujärelevalve vajumisvaatluste tulemuste ja tehtud fotode põhjal ehitustööde mõju hoonele või selle puudumist.
Kontrollmõõdistuse aruanne tuleb esitada paberkandjal ja digitaalselt Omanikujärelevalvele.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 25/61
4.11. Liikluskorraldus
Teede, tänavate, kõnniteede, läbikäikude ja sildade sulgemisel peab Töövõtja teavitama sellest kõiki asjaosalisi, ametkondi, Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat. Kindlasti tuleb informeerida Päästeametit ja kohaliku omavalitsuse vastutavat töötajat. Enne sulgemist tuleb koostada ajutine liikluskorraldusplaan (LKP) koos alternatiivsete lahenduste äranäitamisega ja ajakavaga ning kinnitada see asjassepuutuvates ametkondades ja esitada Omanikujärelevalvele. Liikluskorraldus peab vastama Majandus- ja taristuministri 13. juuli 2018. a. määrusele nr. 43 „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Töövõtja peab taolistest korraldustest vastavaid ametkondi ette teatama piisava ajavaruga ja kui sellist etteteatamist reguleerib seadus, määrus või mõni muu akt, tuleb juhinduda vastavalt sellest. Töövõtja peab sellistest kavatsustest teavitama Omanikujärelevalvet, Tellija esindajat ja kohalikku elanikkonda vähemalt 14 päeva ette. Mistahes liikluse ümberkorraldamine või sulgemine (osaline või täielik) ilma tee omaniku kooskõlastuseta on keelatud.
Sulgemisel peab Töövõtja tagama, et vajalikud ümbersõidud ja ümberkäigud oleksid olemas. Vastasel juhul peab Töövõtja tegema ajutised ümbersõidud, ümberkäigud, sillad jms. Sulgemisel tuleb vastavad kohad hoolikalt tähistada piisava hulga signaallampidega, hoiatusmärkidega ja/või suunaviitadega nii, et kõigile oleksid ajutised liikluse ümberkorraldused piisavalt arusaadavad.
Kaevetööde teostamisel peab Töövõtja tagama pideva juurdepääsu hoonetele, seal elavatele ja töötavatele isikutele, samuti tuletõrjele, päästeametile ja kiirabile. Samuti tuleb tagada prügiveo-, postiteenuse jms toimimine. Kinnistuomanikke, kelle ligipääsu kinnistule ehitustööd takistavad, peab Töövõtja ligipääsu takistamisest teavitama vähemalt üks nädal ette. Töövõtja peab kinnistuomanikega läbi rääkima ning lahendama probleemid, mida ligipääsu takistamine võib tekitada seoses parkimisega, postiveoga, prügiveoga jms. Töövõtja peab ise pidama läbirääkimisi maavaldajatega juhul kui tahab kasutada läbipääsuks või muuks otstarbeks maad, mis ei ole antud omavalitsuse omandis.
Töövõtja peab paigaldama ajutised sillad, kui ta kavatseb kaevikuid lahti hoida kauem kui 6 tundi. Töövõtja peab töötamisel avalikel teedel tagama jalakäijate pideva ning ohutu läbipääsu. Töövõtja on kohustatud teavitama Omanikujärelevalvet ja Tellija esindajat teedest ja tänavatest, kus planeeritakse ehitus-kaevetöid ning kus seetõttu võib esineda liikluse ümberkorraldamist, takistusi või sulgemist.
Töövõtja vastutab ajutiste tähiste, piirete ja liiklusmärkide säilimise ning nende puudumisest tekkinud kahjude hüvitamise eest. Töövõtja on kohustatud määrama liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutava isiku, kirjalikult teatama Omanikujärelevalvele ja tee omanikele ning esitama objekti teabetahvlil selle isiku nime ning kontaktandmed. Liikluskorralduse ja -ohutuse eest vastutav isik on kohustatud:
kontrollima tööpiirkonnas vajalike liikluskorraldusvahendite olemasolu ja seisukorda, samuti teetööde lõigu ja ümbersõiduteede seisundit;
puuduste avastamisel viima liikluskorraldusvahendite seisukorra ja paigalduse vastavusse liikluskorralduse projektiga;
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 26/61
esitama töökohal järelevalvet teostava ametniku nõudmisel kooskõlastatud liikluskorralduse projekti.
Ajutiselt mitte kasutusel olevad ehitusmasinad ning kasutamisjärge ootavad materjalid tuleb paigaldada nii, et nad ei häiriks liiklust ning ei takistaks ligipääsu hoonetele ning muudele objektidele (näit hüdrandid, alajaamad jne).
Töövõtja peab korras hoidma ja heaperemehelikult kasutama kõiki juurdepääsuteid. Töövõtja peab tagama ehituspiirkonnas pidevalt normaalsed liiklustingimused. Peale tööde lõpetamist tuleb kõigil sellistel teedel taastada esialgne seisukord võttes arvesse Omanikujärelevalve ja Tellija märkused.
Tänavat või selle osa pole lubatud liikluseks avada ja piirdeid eemaldada enne, kui kaevikud on täies mahus täidetud ja tagatud vähemalt tee minimaalsed ohutud ekspluatatsioonitingimused. Pärast ehitustööde lõpetamist peab Töövõtja taastama esialgse liikluskorralduse ning eemaldama kõik ajutised liikluskorraldusvahendid. Töövõtja parandab kõik kahjustused, mis ta on tekitanud olemasolevatele liikluskorraldusvahenditele (s.h. teekattemärgistus). Juhul, kui liikluseks avatakse ajutise kattega teelõik, peavad kiirust piiravad ning ebatasasest teest ja/või teetöödest teavitavad liikluskorraldusvahendid jääma kohale kuni teekatte lõpliku taastamiseni.
4.12. Tööohutus
Töövõtja peab töid teostama vastavalt tööde ohutust puudutava Eesti seadusandlusega, töö peab olema tehtud kooskõlas Eesti Vabariigi Töötervishoiu, Tööohutusse ja Tuleohutuse seadusega. Töövõtja peab tagama oma personali ohutuse instrueerides personali tööohutuse alal ja varustades vajalike individuaal- ja rühmakaitsevahenditega. Ohutusjuhendid peavad olema allkirjastatud iga tööde teostamisel kasutatava isiku poolt. Töövõtja peab läbi viima regulaarseid ohutusalaseid instrueerimisi tööohutuse kultuuri tõstmiseks ehitusplatsidel. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani enne ehitustööde alustamist. Töövõtja peab ametisse nimetama tööohutuse eest vastutava isiku. Töövõtja kohustus on hoida volitamata ja kaitsevahenditeta isikud ehitusplatsilt eemal.
Tööohutuses tuleb järgida Vabariigi Valitsuse 08.12.1999 nr 377 määrust „Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses“. Kaitsevahendite valikul erinevat tüüpi tööde tegemisel tuleb juhinduda Vabariigi Valitsuse 11.01.2000 nr 12 määrusest „Isikukaitsevahendite valimise ja kasutamise kord“.
Töövõtja peab tagama, et kaitsevahendite kasutamine on kohustuslik nii töölistele kui ka muudele ehitusalal viibivatele inimestele. Kiivri ja ohutusvesti kandmine on kohustuslik kõigile ehitusplatsile sisenevatele inimestele. Kõik masinad peavad objektil olema sisselülitatud vilkuritega.
Ehitusplats ja kaevikud peavad olema piiratud nõuetekohaselt piirdeaiaga. Kõik kaevikud tuleb varustada redeliga. Nõrkades pinnastes paiknevad ja sügavad kaevikud tuleb toestada vastavalt kaevandite ohutuse eeskirjale. Materjalide ladustamine kaevikute ligiduses on keelatud. Kõik tööplatvormid, tellingud jm kukkumisriskiga paiknevad tööalad peavad
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 27/61
olema varustatud sobivate piirete ja redelitega. Kõikidel ajutistel ja korralistel töödel tuleb rakendada selliseid töökaitsemeetmeid, et töölised, tavakodanikud ega keskkond ei oleks ohustatud.
Ajutistel ega lõpetatud töödel ei tohi olla omadusi, mis ohustaksid hooldepersonali või teisi vastavat juurdepääsuõigust omavaid isikuid. Kaitsepiirded, elektriohutuse vahendid, termisolatsioon, mürasummutusvahendid, hoiatussildid, ohutusvärvid jm meetmed peavad olema rakendatud
Töövõtja peab tagama päästevahendite olemasolu ehitusplatsil ning personali oskuse neid kasutada. Töövõtja peab koostama ja esitama tööohutusplaani. Tööohutust kontrollib Omanikujärelevalve. Kõik tööohutusalased rikkumised tuleb kajastada igakuises aruandluses.
Töövõtja peab rakendama kõik meetmed tagamaks materjalide ja Töövõtja seadmete hoidmise nii, et need ei hävineks, ei kahjustuks ja neid ei varastataks.
4.13. Kolmandate isikute ohutus
Ehitusplatsil ohutuse tagamiseks peab Töövõtja:
tagama ohutu liikluse, koostama ja kooskõlastama tänavate ajutised liiklusskeemid;
tagama Ehitusplatsi piires ja naabrused jalakäijate ohutu juurdepääsu kinnistutele;
vajadusel läbi viima õppusi õigusaktidest, standarditest ja teistest dokumentidest tuleneva ohutuse tagamiseks;
nimetama ohutuse eest vastutava isiku, kes annab juhiseid Töövõtja personalile tööõnnetuste ärahoidmiseks ja nende tagajärgede likvideerimiseks. Antud isik peab olema nõuetekohaselt kvalifitseeritud ja volitatud andma juhiseid;
jäätmete käitlemisel järgima vastavaid õigusakte;
teatama Tellijale ja Omanikujärelevalvele hädaolukordade korral Töövõtja esindajaga ühenduse saamise protseduurid.
Kõik Ehitusplatsi osadena defineeritavad alad (s.h. ladustusalad, ehitusmasinate seisuplatsid jne) peavad olema varustatud piiretega, mis muudavad võimatuks kolmandate isikute juhusliku või teadmatusest tuleneva sattumise ehitusplatsile. Piireteks loetakse vähemalt 1,2 m kõrgusega stabiilset ja katkematut metallaeda, mis talub tuulekoormust ning lisaks sellele täiendavat koormust 0,2 kN/m piki piirde ülaserva. Lisaks piiretele muid piiramismeetodeid (kilelindid, üksikus postid jne) võib kasutada vaid tähelepanujuhtimiseks, nt. ladustusalade tähistamiseks, liiklusvoolu ümbersuunamiseks jne. Ajutised piirded peavad jääma kohale seni, kuni Tööd on piisavalt lõpetatud selleks, et võtta ala ohutult avalikku kasutusse. Kaevikute piirdeid ei tohi eemaldada enne, kui kaevik on täidetud kuni maapinna tasemeni.
Liiklusaladel kasutatavad piirded peavad olema varustatud vastavate liiklusmärkidega ja/või puna-valgetriibuliste tahvlitega.
Piirdeid jm ohutusabinõusid tuleb Töövõtja poolt regulaarselt kontrollida ja hooldada (s.h nädalavahetustel, pühade ajal jne), mistahes puudused tuleb viivitamatult kõrvaldada. Kõik
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 28/61
ohutusabinõud peavad enne kasutuselevõttu olema Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud.
4.14. Tuleohutus
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid vältimaks võimalikke tulekahjusid objektil või selle läheduses asuvates hoonetes, jm. Võimaliku tulekahju likvideerimiseks peab olema objektil piisaval hulgal tulekustutusvahendeid. Prahi või prügi põletamine ei ole lubatud.
Kui objekti läheduses asuvad tule- ja/või plahvatusohtlikud rajatised/seadmed (kütusemahutid jne.) siis informeerib Töövõtja sellest koheselt Omanikujärelevalvet. Töövõtja rakendab kõiki ettevaatusabinõusid ja järgib kõiki Omanikujärelevalve poolt antud juhiseid vältimaks tulekahju või plahvatust.
Tulekahju korral informeerida Päästeametit telefonil 112 ning asuda tulekahju koheselt likvideerima.
4.15. Olemasolevate ehitiste ja rajatistega arvestamine
4.15.1. Üldist
Teemaale ehitatavad rajatised ei tohi takistada edasiste teehoolde- ja remonditööde tegemist, sh. truupide ja kraavide rajamist.
Töövõtja tagab kõigi maa-aluste kommunikatsioonide kaevetööde ja kaevikus töötamise perioodil ajutise toestamise ja vajadusel ka piisava alalise toestamise. Kõik tehnovõrkudele tekitatud kahjustused parandab Töövõtja oma kulul viivitamatult.
Vastavalt olemasolevate hoonete ja rajatiste iseloomust tuleb nende läheduses tööde teostamiseks valida sobiv tehnoloogia ja tehnika näit. vibratsiooni vms kahjustava mõju vältimiseks. Vigastuse avastamisel tuleb sellest kirjalikult informeerida nii ehitise või rajatise valdajat kui Omanikujärelevalvet. Ehitise kasutuskõlblikkus tuleb taastada võimalikult lühikese ajaga. Tööde käigus kahjustatud ehitiste endisele kujule taastamiseks, samuti nende mittefunktsioneerimisest põhjustatud kahjude hüvitamiseks vajalikud kulud tuleb kanda Töövõtjal.
Tööde käigus kahjustatud objektide (piirdeaiad, liikluskorraldusvahendid) taastamine on aktsepteeritav ainult sel juhul, kui neid on võimalik parandada sellisel moel, et tekkinud kahjustused on täielikult likvideeritud ning taastatud objekti väljanägemine ja kasutusomadused ei ole halvemad ehituseelsest olukorrast. Objektid, mida sel moel taastada ei ole võimalik, tuleb asendada.
Kohati ei ole olemasolevate maa-aluste rajatiste täpne asukoht, kõrgus ja läbimõõt ka valdajatele teada (näit. olemasolevad side- ja elektrikaablid, veetorustikud, survekanalisatsioonitorustikud, soojatorud jms), seetõttu tuleb nendele rajatistele ehituse ajal pöörata erilist tähelepanu. Töövõtjal tuleb arvestada olemasolevate, teadmata ja ebatäpse asukohaga rajatiste võimalikust ümberpaigutamisest tuleneva kuluga (alternatiiviks on projekteeritud rajatise ehitamine projektiga näidatust erinevale kõrgusele). Töövõtjal tuleb arvestada nii ajaliste kui ka rahaliste kulutustega, mis tulenevad survetorude ja kaablite asukohtade muutusest võrreldes projektjoonistel esitatuga.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 29/61
Projekteeritud torustike ühendamisel olemasolevate torustikega tuleb nende läbimõõdud täpsustada tööde käigus kohapeal. Töövõtjal tuleb arvestada kuludega, mis tulenevad projektis märgitud ja tegelikult olemasolevate torustike ühendamiseks vajaminevate detailide erinevusest.
Olemasolevad säilitatavate kaevude kaaned ning maakraanide ja siibrite kaped tuleb ümber paigaldada olenevalt tee pinna kõrgusest. Töövõtja peab arvestama ümberehitusest tulenevate kulutustega.
Töövõtja peab tagama kõikide olemasolevate torustike (drenaažitorud, sademeveetorud, truubid, veetorud jms) ja kraavide töötamise peale ehitustööde lõpetamist. Vajadusel tuleb olemasolevad torustikud asendada uutega.
Töövõtjal tuleb arvestada, et 1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevetööd teostada käsitsi.
Olemasolevate õhuliinide kaitsetsoonides töötamisel tuleb Töövõtjal enne kaevetööde alustamist veenduda, et tööde käigus ei saaks kahjustada olemasolevad õhuliinipostid. Vajadusel tuleb Töövõtjal postid toestada.
Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. Paralleelsel kulgemisel tuleb hoida nõuetekohast vahekaugust (1 m).
4.15.2. Hoonete ja rajatiste kaitsmine
Töövõtja vastutab, et kogu ehitusplatsil või selle läheduses asuv Tellijale või kolmandatele isikutele kuuluv vara oleks säilitatud ja kaitstud Töövõtja poolt tehtavast tööst põhjustatud võimaliku hävitamise või vigastamise eest. Töövõtja poolt tööde elluviimise käigus põhjustatud vara igasuguse vigastamise või kahjustamise korral tuleb Töövõtjal taastada sobivalt ja vastuvõetavalt vara esialgne olukord või asendada see uuega ning katta sellega seonduvad kulud.
Töövõtja taastab kõik tööde elluviimise käigus hävinenud või vigastatud pinnad ja vara ning vastutab selle eest, et kõik lõpetatud/paigaldatud välised ja sisemised pinnad ning armatuurid ja seadmed oleksid kaitstud plekkide, vigastuste, mustuse ja purunemise eest kogu projekti elluviimise perioodil alates ehitamisest, lõpetamisest/paigaldamisest kuni Tellijale üleandmiseni.
Kui esineb mingeid kaebusi Tööde lepingu raames sisalduvate tööde elluviimise jooksul varale tekitatud kahju või väidetava kahju esinemise osas, siis tuleb Töövõtjal katta kõik sellise kahjunõude likvideerimisega seotud kulud. Enne tööde alustamist objektil või selle läheduses asuva vara piirkonnas, teeb Töövõtja omal kulul sellised uuringud, mis võivad olla vajalikud vara olemasoleva olukorra määramiseks.
Kõiki väljaspool maa-aluste rajatiste paigaldamiseks vajalikku ehitustööde ala piire olevaid rajatisi ja nende omadusi tuleb kaitsta nende kahjustamise eest ning neid ei tohi ilma kohaliku omavalitsuse või kinnistuomaniku kirjaliku nõusolekuta ei vigastada ega kõrvaldada.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 30/61
Sellised takistused, nagu liiklusmärgid, piirded, kirjakastid ja teised tehisobjektid, võib tööde käigus ajutiselt kõrvaldada eeldusel, et vastav teenus jääb alles ka ümbermuudetud asukohas. Kõik ümberpaigutatud või ajutiselt eemaldatud objektid paigaldab pärast kaevetööde lõppu Töövõtja omal kulul esialgsele kohale tagasi, kui ümberpaigutatud objekti omanikuga pole kokku lepitud teisiti. Kui rajatud torustiku tõttu ei ole teisaldatud objekti võimalik esialgsele kohale tagasi paigaldada, tuleb koostöös objekti omaniku, kohaliku omavalitsuse ja Tellijaga leida uus sobiv asukoht. Juhul, kui ilma ehitustööde vajaduseta on tekitatud kahju kas era- või ühiskondlikus omandis olevaile rajatistele, tuleb Töövõtjal asendada või parandada rikutud omand nii, et omanik ei peaks kulusid kandma ning sellisel viisil, mis rahuldaks omanikku, kohalikku omavalitsust ja Tellijat.
Enne üleandmis-vastuvõtmisdokumentatsiooni vormistamist esitab Töövõtja piisavad tõendid selle kohta, et kõik esitatud kahjunõuded on juriidiliselt lahendatud. Olemasolevate tehnovõrkude kaitsetsoonis töötamisel tuleb lähtuda vastava tehnovõrgu valdaja ettekirjutustest ja nõuetest.
4.15.3. Rakendatavad meetmed töötamiseks elektrikaablite kaitsevööndis
Töötamisel elektrikaablite kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
Töötamine elektrikaablite kaitsevööndis on lubatud ainult tehnovõrgu valdaja volitatud esindaja kirjaliku tööloa alusel.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
Enne kaevetöid märgib looduses olemasolevate kaablite asukohad maha tehnovõrkude volitatud esindaja.
Mehhanismide kasutamine mullatöödel on keelatud lähemal kui 1 m elektrikaablist.
Lahtikaevatud kaablid tuleb mehhaaniliste vigastuste vältimiseks kaitsta laudkastiga ja üles riputada.
Ristumisel rajatised käsitsi lahti kaevata ja kaitsta/toestada.
Torustiku ristumisel kaabliga tuleb kaabel paigaldada kaablikatsetorusse. Kaabel tuleb kaitsta toruga kummalegi poole vee- ja kanalisatsioonirajatist 1m ulatuses.
Tänavavalgustuse ja elektriõhuliini postid tuleb kaevetööde läheduses toestada, et oleks välistatud postide ära vajumine.
Kõik tööd elektrikaablite ja postide kaitseks, ehituseks, jne teostab ja vajalikud materjalid hangib töövõtja omal kulul.
4.15.4. Rakendatavad meetmed töötamiseks sideliinirajatiste kaitsevööndis
Projektipiirkonnas asuvad Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliinirajatised. Töötamisel Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis tuleb rakendada järgmisi meetmeid:
Enne kaevetööde alustamist tuleb selgitada välja sideettevõttele kuuluvate sideliinirajatiste (sidekanalisatsioon, sidekaablid, õhuliin ja sidekapid) asukohad ja sügavused, et vältida nende võimalikku kahjustamist ja lõhkumist ehitustööde käigus. Tööde teostamine Telia sideliinirajatiste kaitsevööndis on lubatud Telia AS-i poolt väljastatud tööloa alusel.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 31/61
Tööde teostamisel kaitsevööndis täita Elektroonilise Side seadusega (https://www.riigiteataja.ee/akt/ESS) kehtestatud nõudeid. Kaevetöid tuleb teostada nii, et ei tekiks sideliinirajatiste vajumisi, nihkumisi, kaablite väljavenitamist jne. Kaevikute seinad tuleb toestada. Töötamine rasketehnikaga sidekaevude peal ja nendest ülesõit on keelatud.
Kaablite kaitsevööndis tuleb tööd teostada käsitsi.
Lahtises kaevikus tuleb sideliinirajatised riputada risti üle kaeviku paigaldatud talade külge. Asbesttorud tuleb riputada kolmest kohast toru kohta. Rajatisi tuleb kaitsta mehaaniliste vigastuste eest ning varguse vastu.
Sidekaablite kaitsmise all mõistetakse olemasoleva kaabli kaitsmist lõhestatud kaablikaitsetorudega DN100. Kõik kanalisatsioonis olevad kaablid tuleb taastada/kaitsta plasttorudega DN100.
Peale ehitustööde lõppu sidekanalisatsiooni kaitsevööndis, teostada kanalisatsiooni läbitavuse kontroll ja koostada vastav akt. Enne lahtikaevatud sideliinirajatiste katmist tuleb teostada liinirajatiste ülevaatus ja koostada kaetud tööde aktid.
Kõik tööd sideliinirajatiste kaitseks, ehituseks jne teostab ja vajalikud materjalid hangib Töövõtja omal kulul.
4.15.5. Geodeetiliste märkide kaitse
Töövõtja peab tähistama (maha märkima) ja kaitsma tööde alustamisel kõik geodeetilised märgid (reeperid, polügonomeetriapunktid jm) tööpiirkonnas. Ehitustööde tegemisel ette jäävad geodeetilised kindelpunktid tuleb koostöös kohaliku omavalitsusega ümber paigaldada või taastada. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetiliste kindelpunktide taastamise või ümberpaigaldamisega.
Ehitustööde piirkonda jäävate kinnistute piirimärkide asukohad tuleb täpsustada koostöös kinnistute omanikega. Ehitustöödel kahjustatud piirimärgid tuleb Töövõtjal taastada endisel kujul.
4.16. Ehitusaegse veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamine
Ehitustööde, uuringute, katsetuste ja ettevalmistustööde ajal tuleb Töövõtjal sobival meetodil vastavad teenused säilitada ning tagada teenuse ja kulumõõtmise selline tase, nagu see oli enne ehitustöödega alustamist. Joogivee kvaliteet peab vastama seadusandluses sätestatud nõuetele või vähemalt enne igasuguste tööde alustamist olnud kvaliteet. Selliste teenuste säilitamise metoodika peab olema kinnitatud Omanikujärelevalve poolt igal juhtumil eraldi.
Vee võtmisel Tellijale kuuluvast ühisveevärgist korraldab Töövõtja omal kulul vee mõõtmise ja tasub vee eest vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Ilma veevarustuseta on lubatud tavatarbijaid hoida mitte üle 8 tunni. Juhul, kui seda nõuet ei ole võimalik täita, peab Töövõtja ehitama välja ajutise varustustorustiku. Veekatkestuste suhtes tundlike tarbijate puhul on lubatud veevarustuse katkestamine ainult
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 32/61
ümberühenduste tegemise ajaks. Katkestuse aeg, kestus ja tingimused tuleb Töövõtja poolt iga sellise tarbija esindajaga täiendaval kooskõlastada kirjalikult ja allkirja vastu. Tööde planeerimisel tuleb sesoonse tegevusega objektide (nt koolid, lasteaiad) veekatkestused võimalusel planeerida aega, mil seal aktiivset tegevust ei toimu.
Reovee ärajuhtimise katkestamine on üldjuhul lubatud vaid samal ajal veevarustuse katkestamisega. Kanalisatsiooniteenust ei tohi katkestada üle 1 tunni. Töövõtja peab tagama, et reovee ärajuhtimise katkestamise ajal oleks välistatud üleujutuste põhjustamine keldrites, keskkonnareostus vms. Töövõtja peab vajadusel tagama reovee ajutise ärajuhtimise või -pumpamise Tellija Tehnilise Esindajaga kooskõlastatud meetodil.
Kõikidel sellistel juhtudel tuleb mõjustatuid kinnistuid teavitada kirjalikult vähemalt 48 tundi enne teenuste katkestamist.
Ajutise veevarustuse korraldamiseks võib Töövõtja kasutada olemasolevat torustikku ühendades sinna ajutised ühendustorustikud. Ajutiste veevarustustorustike kasutamisel on keelatud nende paigaldamine maapealsena, need tuleb kogu ulatuses paigaldada maa alla minimaalselt 0,2 m sügavusele. Erandina, Omanikujärelevalve poolt kooskõlastatud juhul võib rajada lühikesi maapealseid lõike, mille ümber paigaldada kaitserakised. Töövõtja peab tagama ajutise torustiku korrashoiu ja külmal ajal mittejäätumise.
Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooniteenuse tagamise kulud kannab Töövõtja. Kõik ajutise veevarustuse ja kanalisatsiooni tagamise tõttu tekkivad võimalike avariide tagajärjed likvideerib ja sellest tekkivad võimalikud kulud tasub Töövõtja.
4.17. Ajutine elektrivarustus
Töövõtja tagab (tarnimine, paigaldamine, kasutamine ja hooldus) ajutise elektrivarustuse (ehituslikel eesmärkidel, objekti kontoris ja katsetamine) objektil ja katab kõik sellega seotud kulud. Töövõtja kooskõlastab oma tegevuse seoses ajutise elektrivarustuse paigaldamisega kohaliku vastava ettevõttega. Töövõtja tasub kohalikule energiaettevõttele kõik elektrivarustuse paigaldamisega seotud kulud ja tagab vastava tööjõu, seadmete ja materjalide olemasolu. Töövõtja lülitab välja ja eemaldab ajutised elektrirajatised pärast tööde lõpetamist kooskõlas kohaliku energiaettevõtte poolt esitatud nõudmistega. Kui ajutise elektrivarustuse käigus on vaja kasutada generaatoreid, siis tuleb need katta sellise kattega, et müra ei häiriks naabreid (kolmandat osapoolt).
4.18. Ligipääs tehnovõrkudele
Töövõtja ei tohi takistada juurdepääsu ühelegi kaevule, tuletõrjehüdrandile, kilbile vms tehnovõrgu osale ilma vastava tehnovõrgu omaniku kirjaliku nõusolekuta.
4.19. Ajutised hügieenirajatised
Töövõtja tagab piisaval hulgal ajutiste tualett- ja pesuruumide paigaldamise objektile ja katab kõik sellega seotud kulud. Rajatised peavad olema paigaldatud sobivale kohale võimalikult väljaspool avalikkuse vaatevälja ja et kõrvaliste isikute juurdepääs oleks
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 33/61
maksimaalselt välditud. Rajatised peavad olema puhtad ja neid tuleb vastavalt nõuetele tühjendada.
4.20. Kaetud tööd
Kaetud tööd vaadatakse üle Omanikujärelevalve poolt ja pärast kaetud tööde akti allakirjutamist Omanikujärelevalve poolt võib töid jätkata.
Kaetud tööd on vähemalt järgmised:
kaevetööde ja vundamendikraavide põhjad;
alused vundamentide jms. konstruktsioonide rajamiseks;
hüdroisolatsiooni- ja soojusisolatsioonitööd;
monoliitse r/b konstruktsioonide armatuur;
vee- ja kanalisatsioonitorustikud ja kaablid ja nende alus- ja kaitsekihid;
reoveepumplate alus- ja tagasitäide;
muud tööd, mida nõuab projekt, mõni ametkond või Omanikujärelevalve.
4.21. Katete eemaldamine
Eemaldatud kattega teeosad peavad jääma liikluseks suletuks kuni teekatte taastamiseni või ajutise teekatte paigaldamiseni. Ajutise teekatte rajamisel peab teel või selle osal olema liikluse avamiseks tagatud tee ekspluatatsiooninõuded.
Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ning ärauhutud kohad taastama.
Kaevetöödele eelnenud pinnakatte liik fikseeritakse kaeveloa taotleja poolt, kooskõlastatakse kaeveloa andjaga ja esitatakse kooskõlastus Omanikujärelevalvele. Kõik teehooldusega seotud kulud tuleb katta Töövõtjal kuni lõigu vastuvõtmiseni Omanikujärelevalve poolt.
4.21.1. Kasvupinnase eemaldamine
Haljasalade kasvupinnase kiht tuleb eemaldada. Eemaldatud kasvupinnas tuleb ladustada eraldi, selleks et seda oleks võimalik peale torustiku paigaldamist kasutada haljasalade taastamisel. Taaskasutamiseks mõeldud pinnas eemaldatakse Töövõtja poolt projektis näidatud ulatuses ja ladustatakse objektil omavalitsuse poolt heakskiidetud alal. Taaskasutamiseks ebasobiv pinnas, mis võib kahjustada ehituses kasutatavaid materjale, veetakse Töövõtja poolt ehitusplatsilt ära omavalitsusega kooskõlastatud kohta.
Kasvupinnast tuleb käsitleda võimalikult kuivas olekus. Pinnast ei tohi kasutada tugeva vihma ajal või pärast seda. Töövõtja peab kindlustama, et pinnas ei seguneks alusmulla, kivide, kõva pinnase, prahi, lammutustöödest järelejääva materjali või ehitusmaterjalidega.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 34/61
Pinnase äraveo ja ladestamisega kaasnevad kulud katab Töövõtja. Töövõtja on vastutav ladustusalalt väljakanduva, väljavalguva või muul moel ümbritsevale alale sattuva pinnase eemaldamise eest ning sellega kaasnevate kahjude eest.
4.21.2. Pinnatud- kruus- ja killustikkatte eemaldamine
Pinnatud, kruus- ja killustikkattega teede kate eemaldatakse sellise laiusega, mis on vajalik kavandatud ehituskaeviku rajamiseks. Väljakaevatud materjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.
4.21.3. Tükkmaterjalist katte eemaldamine
Tükkmaterjalidest teekatted tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist teekatte taastamisel. Katkine tükkmaterjal tuleb kasutusest kõrvaldada ning taastamisel asendada sama tüüpi ja värvi tükkmaterjaliga. Teekatte eemaldamise laius peab olema piisav ehituskaeviku rajamiseks ning tööohutuse tagamiseks.
Teekatte serv peab jääma vähemalt 0,2 m kaugusele kaeviku ülemisest servast. Eemaldatud tänavakivid ja plaadid tuleb ladustada ehitusobjekti lähedale. Tükkmaterjalist teekatte alusmaterjal tuleb transportida ametlikule ladustusalale.
4.21.4. Äärekivide eemaldamine
Äärekivid tuleb eemaldada selliselt, et materjali oleks võimalik taaskasutada pärast torustike paigaldamist äärekivide taastamisel. Katkised või ehitustööde käigus vigastatud äärekivid tuleb kasutusest kõrvaldada ning tänava taastamisel asendada uutega Töövõtja kulul. Katkised äärekivid tuleb utiliseerida ehitusjäätmete ladestuskohas.
4.21.5. Asfaltkatte eemaldamine
Asfaltpinnad tuleb torustiku trassil lahti freesida selleks ettenähtud masinatega ja sirgjooneliselt.
Lõigete laiuse määrab kaevatava kaeviku pealtlaius, kusjuures freesitav ala peab olema kaevikust mõlemalt poolt 0,5 m laiem. Kui pinnase varingud säilitatava asfaltkatte alt või lõikeserva vigastused tingivad täiendava teekatte eemaldamise, siis toimub see Töövõtja kulul.
Kui vajaliku lõikekoha ja katte serva vahekaugus on 1,0 m või vähem, tuleb teekate eemaldada kuni servani. Samuti tuleb kate eemaldada nende lõigete vahelt, mille vahekaugus on 1,0 m või vähem. Kui taastamise ulatus on kogu tee laius, siis tuleb tee kogu laiuses lahti freesida.
Kui kaevetööde käigus on olemasolev asfaltkate eemaldatud ja/või kahjustatud rohkem kui 50% ulatuses (katte laiuse järgi), tuleb kogu asfaltkate ülesse võtta ja taastada tee või tänava täies laiuses.
Freesimata võib kokkuleppel Omanikujärelevalvega eemaldada asfaltkatte kohtadest, kus asfaltkatte olukord (väike või väga ebaühtlane paksus vms) freesimist ei võimalda.
Freespuru kuulub tee valdajale ja tuleb Töövõtja kulul transportida ja ladustada tee valdaja poolt selleks määratud asukohta. Hoiuplatsil tuleb freespuru hoida korrektselt vallitatuna, hoiuplatsi korrashoiu eest vastutab Töövõtja. Tee valdaja loal on ladestuskohta
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 35/61
transporditud freespuru lubatud kasutada käesoleva projektiga seotud liiklusalade teekatte ajutisel või lõplikul taastamisel. Töövõtja peab pidama freespuru arvestust.
Freesitava teekatte maksimaalse lubatud pikkuse määrab kohalik omavalitsus kaeveloas (see ei või olla pikem kui tänavalõik, s.t. tänava järjestikuste ristmike vaheline lõik). Lahti freesitud teekattega lõik peab olema tähistatud hoiatusmärkidega.
Kui lahti freesitud teekattega lõik on liikluseks osaliselt või täielikult avatud ning freesimissügavus ületab 50 mm, peab Töövõtja tegema freesitud ala otstesse, ristmikele ning kinnistute jne sissesõidukohtadesse freespurust üleminekud freesitud ja freesimata serva ohutuks ületamiseks liiklusvahenditega.
4.22. Kaeve- ja mullatööd
Ehitustööde ajal tuleb kogu töötsoon tähistada. Eemaldatava pinnakihi paksus tuleb kooskõlastada Tellijaga. Kui eemaldatav pinnas sobib projektijärgseks taimestiku ja murupindade rajamiseks, siis varutakse piisav kogus mulda, mis võimaldab taimestiku kasvuks minimaalse kihi (150 mm), ehitusplatsil omavalitsuse poolt heakskiidetud kohtadesse. Ülejäänud sobiv pinnas tuleb viia varusse või kuhjata heakskiidetud kohtadesse. Töövõtjal peab olema kirjalik tõendus heakskiidu kohta.
Kohates juhuslikke vanu ehitisi, maardlaid, vundamente, täitematerjale, mahuteid, torusid, kaableid, kuivendustorusid, luuke, voolusänge, kraave, jne mis ei ole märgitud projektidele, siis tuleb enne tööde jätkamist hankida kohalikult omavalitsuselt vajalikud juhised tööde edasiseks jätkamiseks.
Töövõtja kontrollib kaevamistööde ala juures toimuvat tasandamistööd, et vältida vee jooksmist kaevatud aladesse või valmistööde sektsiooni.
Kaevikul võib vajadusel olla minimaalseid erinevusi projekteeritavast suunast ja ristlõike kujust. Kaevikul võivad olla laiendused kaevude ja rajatiste, seadmete asukohas.
Külma ilmaga tuleb takistada kaeviku põhja jäätumist tehes tagasitäitmist kiiresti või kasutades soojendamist (soojustust). Tuleb vältida ka kaeviku seina jäätumist kaevikus kõige kõrgemal asuva toru laest madalamal. Kaevikut tuleb töö ajal hoida kuivana, et saaks sooritada kõik paigaldus- ja tagasitäitetööd koos kihtide tihendamisega.
Vajadusel tuleb alandada ka pinnasevett. Kaevikust väljapumbatava vee juhtimine reovee- või sademeveesüsteemi (s.h. kraavid) on lubatud ainult vastava kommunikatsiooni valdaja loal ja tema poolt määratud tingimustel ning ulatuses. Vee väljapumpamisel kraavidesse, haljasaladele jne peab Töövõtja vältima vee sattumist kinnistutele, teedele jne, samuti kraavide ülekoormamisest tekkivaid üleujutusi. Nõude eiramisest tekkivad kahjud kompenseerib ning üleujutuse tagajärjed kõrvaldab Töövõtja.
Vajadusel peab Töövõtja kaevandid varustama ajutise toestuse, vooderduse või ajutiste puittugedega, et hoida ära kaevandiseinte varinguid. Toed võib eemaldada alles siis, kui see ei sea ohtu töötajaid ega kaevandisse paigaldatud ehitisi, ehitiste osi, kommunikatsioone või seadmeid. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda süvendite külgede ja lahtiste kaevikute nõlvade stabiilsuse tagamiseks toestuste tegemist või muude meetodite kasutamist.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 36/61
Kui kaeviku sein on järsem varisemisnurgast, tuleb I kategooria pinnaste puhul (sõmer ja kesktihe liiv, sõmer kruus, sõmer moreen) kaevikut toestada sügavusel alates 2 m. II ja III kategooria pinnaste puhul (tihe ja kesktihe liiv kesktihe tihe ja kesktihe moreen, tihe kruus) toestada vastavalt kohalikele tingimustele.
Üldjuhul tehakse ehituskaevik võimalikult kitsas, võttes arvesse võimalike tugitarindite jaoks vajalikku laiust, töötamisruumi ja seda, et torustiku ümber paiknevat algtäidet saaks nõuetekohaselt tihendada. Ehituskaeviku ristlõige (ehituskaeviku nõlva kalle) selgitatakse konkreetsel töölõigul Töövõtja poolt sõltuvalt hetke geoloogilistest tingimustest.
Toestamata ehituskaeviku minimaalne laius on 0,7 m ja ehituskaevik on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust. Toestatud ehituskaeviku minimaalne laius on 1,0 m ja ehituskaeviku tugistuste vahe on vähemalt 0,4 m laiem toru läbimõõdust.
Töövõtjal tuleb ehituskaevik rajada nii, et kõik ohutusnõuded oleksid tagatud. Kui kaevikutes peaks esinema varinguid vms, siis Töövõtja likvideerib sellest tulenevad tagajärjed oma kuludega. Töövõtja peab arvestama, et geoloogiline info kirjeldab geoloogilist läbilõiget konkreetses kohas uuringu tegemise ajal, kuid tegelik maapinnakihtide paiknemine ja põhjavee tase võib oluliselt erineda torustiku rajamise erinevates kohtades.
Kasutatavad mehhanismid ja tööde teostamise tehnoloogia peab olema valitud nii, et oleks välditud olemasoleva kõrghaljastuse vigastamine tööde käigus.
1 m kaugusel nii ühel kui teisel pool ristuvatest teistest tehnovõrkudest ja 0,5 m kaugusel rööbiti kulgevatest teistest tehnovõrkudest tuleb kaevata käsitsi. Vajalike käsitsi kaevamistöödega peab Töövõtja arvestama.
Kõiki teisi tehnovõrke, mis avatakse kaevetööde ajal, tuleb korralikult toestada ja kaitsta vigastuste eest. Toestuse lahendus tuleb kirjalikult kooskõlastada tehnovõrgu valdajaga.
Töövõtja vastutab kõigi olemasolevate rajatiste ja hoonete kaitsmise eest ning võimalike vigastuste eest, mis võivad tööde käigus tekkida.
Töövõtja tööd ei tohi häirida ühegi olemasoleva rajatise (tehnovõrgu) toimimist, väljaarvatud juhul kui on vastav kokkulepe tehnovõrgu operaatoriga. Juhul, kui mõni rajatistest on Töövõtja tegevusest tulenevalt kas purunenud või kahjustatud, tuleb omanikku sellest teavitada ning teha viivitamatult vajalikud remonttööd. Kulud selliste remonttööde eest kannab Töövõtja.
Maa-aluste rajatiste asukoht, mis on näidatud joonistel, on mõeldud üldise informatsioonina Töövõtjale. Tellija ei vastuta selle eest, et kõik rajatised on joonistele kantud või esitatud nende täpses asukohas. Töövõtja peab rakendama sobivaid ettevaatusabinõusid, et vältida olemasolevate torustike, kaablite ja teiste maa-aluste või maapealsete rajatiste kahjustusi. Kaeviku rajamisel tuleb arvestada olemasolevate tehnovõrkude toestamise ja ümberpaigutamise vajadusega.
Omanikujärelevalve võib nõuda kaeviku põhja ja seinade katmist geotekstiiliga pinnases, kus esineb pehme savimöll, kui peab seda vajalikuks.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 37/61
4.23. Torustike paigaldamine
Torude transport, ladustamine ja kasutamine peavad toimuma vastavalt tootja juhistele ja Tellija tingimustele. Torusid ei tohi ladustada kohtades, kus neile mõjub otsene päikesekiirgus.
Enne toru paigaldamist tuleb kontrollida toru aluse tasapinna ja langu vastavust projektdokumentatsioonile. Torud tuleb kontrollida defektide puudumise suhtes ja puhastada. Toru peab toetuma tasanduskihile ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb toru alusesse teha süvend, vältimaks toru toetumist muhvile.
Erinevat tüüpi termosulatusühendused peavad olema teostatud plasttorude torutööde keevituse väljaõppe saanud töömeeste poolt. Töövõtja peab edastama ühendusi teostatavate töömeeste nimed, nende väljaõppe tunnistused ja kogemuse Omanikujärelevalvele kinnitamiseks.
Torude liitmiseks tuleb kasutada kas elekterkeevis- või põkk-keevisühendusi. Veetorustiku rajamisel arvestada muhvkeevituse tehnoloogianõuetega, torudelt eemaldada oksiidikiht, torud peavad olema fikseeritud enne keevitamist, keevituse ja jahtumise ajal.
Töövõtja rakendab kõiki meetmeid selleks, et ehitustööde ajal ei satuks paigaldatavasse torustikku võõriseid, mis on kahjulikud või ohtlikud inimese tervisele või veevarustuse süsteemile. Ühendatavad torud peavad olema otstest suletud ja kaitstud saastumise eest kuni torud on paigaldatud.
Isevoolse kanalisatsioonitorustiku lubatud hälbed on järgmised:
Projekteeritud toru lang (‰) Lubatud kõrvalekaldumine projekteeritud langust (‰)
Lubatud kõrvalekaldumine kõrgusest (mm)
>5 1,5 50
3-5 1,0 30
<3 1,0 20
Kaevu seina lubatud hälve vertikaalist on 5 mm/m, lubatud kõverus kaevude vahel ±1/300 kaevude vahekaugusest. Paigaldatud torustikul peab olema ühtlane lang, vett koguvate lohkude esinemine ei ole lubatud.
Veetorustike lubatud hälbed on järgmised:
Kõrgusliku asukoha hälve (vertikaalis) ±50 mm;
Asendiplaaniline asukoha hälve (horisontaalis) ±100 mm.
Torustikud rajatakse üldjuhul lahtisel meetodil v.a. ristumisel maanteega, raudteega, veekoguga või üksikute survetorustike rajamisel. Üksikud survetorud võib paigaldada suundpuurimise meetodil.
Suundpuurimise puhul peab Töövõtja Omanikujärelevalvet teavitama vahenditest ja meetoditest, millega tagatakse toru paigaldustäpsuse vastavus Tellija tingimustes esitatud nõuetele. Toru plaanilist asukohta ja sügavust määravate toimingute tegemine (varraste
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 38/61
pinnasesse puurimine vms) peab toimuma Omanikujärelevalve all ja Töövõtja peab selle käigus tehtavad mõõtmised dokumenteerima ning esitama Omanikujärelevalvele heakskiitmiseks. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud ühendatakse põkk-keevisega. Kinnisel meetodil paigaldatavad torud peavad olema spetsiaalsed 3-kihilised PE RC torud.
Torustike paigaldamisel tuleb jälgida torude valmistajatehaste poolt määratud paigaldusnõudeid ja ettekirjeldusi. Torustike paigaldamisel tuleb kontrollida, et torudel ei oleks sügavaid kriime (lubatud 0,1 toru seina paksusest). Tuleb vältida ehitusaegset võõrmaterjali sattumist torusse. Vee- ja kanalisatsioonitorustike vahekaugus peab olema 0,3 m. Toru ja kaeviku seina vahe peab olema vähemalt 0,2 m. Torude ristumisel tuleb jälgida, et torude vaheline vertikaalne kaugus oleks vähemalt 10 cm. Vajadusel saab muuta survetorustiku kõrguseid.
Töövõtja peab kasutama spetsiaalseid toruliitmikke või astmelisi muhve erinevat tüüpi või klassi torude ühendamisel. Erinevatest materjalist torustike puhul tuleb kasutada tõmbekindlaid muhve. Astmelised muhvid peavad vastama elastsete muhvide ja äärikadapterite nõuetele.
Torude paigaldamisel ei tohi kasutada ülemäärast jõudu vältimaks toruotste vigastamist jms defekte. Kanalisatsioonitoru tihend peab ulatuma naabertorusse vähemalt 40 mm ulatuses. Paigaldatud torustiku ots tuleb sulgeda otsakorgiga, et vältida võõrkehade sattumist torustikku.
Siibrite (maakraanide) kaped, kaevude kaaned tuleb paigaldada järgmiselt:
Asfaltkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada teekattega samale tasapinnale;
Pinnatud-, kruusa- ja killustikkattega tänavatel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 15 cm madalamale teepinnast;
Betoon-, betoonist sillutiskividega ja loodusliku kiviga kaetud teedel tuleb kape, kaevu kaas paigaldada 0-5 mm maapinnast allapoole;
Haljasalal tuleb kape, kaevu kaas paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kaevuluukidest eemale, et oleks välditud pinnavee sissevool kaevudesse;
Kaped ja kaevude kaaned tuleb paigaldada teekattega samale kaldele;
Kaevu kaane suurus valitakse vastavalt kaevu läbimõõdule;
Tagamaks kaevude veetihedust, tuleb kaevukaane raami ja teleskooptoru ühendus teha korrektselt ja veetihedalt.
Plasttorude ühendamisel olemasoleva plastkaevuga tuleb kasutada vastava läbimõõduga läbiviigumuhvi.
Talvisel perioodil tuleb torustikutöid teha eriti ettevaatlikult. Plasttorude paigaldamine ei
ole lubatud temperatuuridel alla -15C. Torud, liitmikud ja toru alus tuleb hoida puhtana lumest, jääst ja külmunud pinnasest. Tihendeid ja liugainet peab enne kasutamist hoidma soojas ruumis. PE torude keevitus temperatuuril alla -10oC pole lubatud. Torude üleskerkimise vältimiseks kaevikus tuleb teha veetõrjet.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 39/61
Torustiku paigaldamise ajal tuleb teha teostusmõõdistamine ning sõlmede digitaalne pildistamine. Foto failinimi peab sisaldama projektijärgset sõlmetähist.
4.24. Tagasitäide
Tagasitäidet tohib teostada ainult pärast kooskõlastamist Tellija esindajaga.
Kaeviku tagasitäite kihid tuleb teostada vastavalt EVS-EN 1610:2015-le „Äravoolu- ja kanalisatsioonitorustike ehitamine ja katsetamine ”, RIL 77-2013 või tootja nõuete ja juhiste järgi. Kaevikute tagasitäite tegemisel tuleb arvestada ka Majandus- ja taristuministri määrusega „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101).
Tagasitäitmise ajal võetakse vastavalt Omanikujärelevalve juhistele pinnaseproovid, et määrata kindlaks tagasitäite materjali tihendusaste. Kui tihendusaste on väiksem kui nõutud, siis tehakse täiendav tihendamine ning uut tagasitäitematerjali ei paigaldata enne, kui eelnevalt paigaldatud materjal on nõuetekohaselt tihendatud. Kui tihendusaste ei ole ikkagi vastuvõetav, siis eemaldatakse tagasitäitematerjal kuni eelmise vastuvõetava tihendusastmega kihini ning tehakse täiendav tihendamine, kuni saadakse rahuldav tulemus. Alles seejärel pannakse kaevikusse uus tagasitäitematerjali kiht. Tihendustestid tehakse Töövõtja kulul vastavalt Omanikujärelevalve poolt antud juhistele.
Tagasitäitematerjali tihendusproovid (penetromeeter, elastsusmoodul) viiakse läbi Omanikujärelevalve poolt näidatud kohtades. Töövõtja teostab tihendusproovid Omanikujärelevalve vastava korralduse alusel, vähemalt 1 proov 50 m3 tihendatud pinnase kohta.
Projekteeritud torustikud paigaldada 10…15 cm paksusele liivast või killustikust aluskihile. Väikese kandevõimega ja/või suure veesisaldusega pinnastes tuleb tasanduskihi alla valmistada paigaldustingimustele sobiv torustiku aluskonstruktsioon, mis kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Omanikujärelevalve võib nõuda torustiku tasanduskihi alla aluskonstruktsiooni valmistamist, kui peab seda vajalikuks. Kõik torustike tasanduskihi ja aluskonstruktsiooni rajamisega seotud kulud kannab Töövõtja.
Killustikalus (maks. fr 16...32 mm) tuleb ümbritseda geotekstiiliga alljärgnevate põhiparameetritega:
kaal: 150...200 g/m2;
tõmbetugevus: 10...15 kN/m.
Toru peab toetuma alusele ühtlaselt kogu toru ulatuses. Muhvide kohale tuleb aluskihti teha süvend vältimaks toru toetumist muhvile. Pärast torude paigaldamist teha käsitsi liivast algtäite paigaldus. Toru peal peab olema vähemalt 300 mm kiht enne tihendamise alustamist. Algtäide tuleb tihendada tihendusastmeni 0,90. Peale aluspõhja valmimist peab Töövõtja saama Omanikujärelevalve kooskõlastuse ehitustööde jätkamiseks.
Tasanduskihina kasutatava loodusliku kivimaterjal peab olema homogeenne, puhas, ühtlane ning osakesi, mis on väiksemad kui 0,02 mm peab olema vähem kui 10%. Materjal ei tohi sisaldada orgaanilisi ja kahjulikke aineid ning savi või liivsavi rohkem kui 15%
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 40/61
materjali kaalust. Materjal peab olema tihendatav ja filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 0,5 m/ööp.
Peenefraktsioonilist killustikku võib kasutada De 110 mm ja suuremate torude korral. Tasanduskihina kasutatava killustiku fraktsiooni suurus ei tohi olla suurem kui 16 mm. Killustik tuleb eraldada liivast geotekstiiliga.
Ehituskaeviku tasanduskihi ja tagasitäite materjal peab olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud.
Lõpptäide teha liivast või kruusliivast filtratsioonimooduliga k>0,5 m/d. Haljasala alla jääva kaeviku lõpptäite võib teha kohalikust pinnasest. Erinevad materjalid tuleb tagasitäita nii, et ainult üks materjal on ühes kihis. Liiva ei tohi kallata toru peale, vaid tuleb laotada kahele poole toru. Tagasitäite tegemisel tuleb pinnas kihtide kaupa tihendada. Tagasitäitmist tohib teostada ainult maksimaalselt 350 mm kihtide kaupa, mis tihendatakse või töödeldakse vastavalt projekti nõudmistele. Pinnase tihendamisel liiklusaladel ja kuni 1 m liiklusala servast tuleb järgida Maanteeameti peadirektori 29.12.2006. a. käskkirja nr 264 „Muldkeha pinnaste tihendamise ja tiheduse kontrolli juhised“.
Kui vajalik, tuleb tagasitäitematerjali kuivatada või niisutada enne tihendamist. Sisse tuleb viia tihendustööde päevik. Pärast tagasitäitetööde lõppu peab Töövõtja näitama täidetud pinnad ette Omanikujärelevalvele ja peale sellelt vastava heakskiidu saamist tohib ta jätkata edasiste töödega.
Keelatud on ilma Omanikujärelevalve loata ühegi kaeviku täisajamine või kinni katmine. Täitematerjalidena on keelatud kasutada materjale, mis on iseseisvalt või teiste materjalidega või põhjaveega segunedes tõstavad sanitaarriski, kahjustavad ehitisi või muudavad täite ebastabiilseks.
Tagasitäitmisel tuleb kindlustada, et täidetavad kaevandid on tühjad, seal ei tohi olla näiteks lahtist mulda, prügi ja vett. Keelatud on kasutada tagasitäitena külmunud materjale või materjale, mis sisaldavad jääd. Täidet ei tohi hoida külmunud maapinnal. Arvestada tuleb kõikide ettevaatusabinõudega, et ära hoida ümberkaudset hoonekonstruktsioonide rikkumist ja liigset koormamist. Täitematerjal tuleb ladustada ja hiljem ka tagasitäita nii, et säilitatakse olemasolev olukord stabiilsena või parendatakse seda. Seadmed, mida kasutatakse transportimiseks, panemiseks ja kokku surumiseks, peavad sobima tagasitäiteprotsessiga ja tagasitäitematerjaliga. Kui tagasitäite ala kõrgus ümbritsevast alast on rohkem kui 600 mm, tuleb kahe ala ühendusserva moodustada nõlv, mille kalle on minimaalselt 1:1. Nõlva tihendusaste peab vastama tagasitäitepinna üldisele tihendusastmele. Torustike puhul järgida torustike kaevikute tagasitäitmisel (algtäide ja lõpptäide) RIL 77-2013 või tootja nõudeid ja juhiseid.
4.24.1. Tagasitäite teostamise erinõuded talvel
Tagasitäitematerjal ei tohi sisaldada külmunud tükke, samuti ei tohi see olla nii suure niiskusesisaldusega, et külmuks tagasitäite tihendamisel. Enne tagasitäite tegemist tuleb kaevikust eemaldada lumi, jää ja kaevikusse selle nõlvadest kukkunud külmunud pinnas.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 41/61
Juhul, kui pinnas on ulatuslikult külmunud ning kaeviku seintesse jäävad külmunud pinnasekihi alla tühimikud, tuleb toimida järgmiselt:
Variant A – teha tagasitäide kuni külmunud pinnaseni, seejärel eemaldada külmunud pinnas kuni tühimike välisperimeetrini ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist;
Variant B – fikseerida tühimike asukohad ja ulatus koos Tellijaga joonisel, teha tagasitäide kuni maapinnani, pärast pinnase sulamist kaevata pinnas tühimike kohalt välja ning jätkata siis tagasitäite tegemist ja tihendamist.
Varianti B saab rakendada juhtudel, kui:
tühimike kohal külmunud pinnases ei ole tehnovõrke, mida vahepealne vajumine võiks kahjustada;
tegemist on mitteliiklusalaga;
tegemist on väikese liiklusintensiivsusega liiklusalaga.
Kasutatava variandi valib igal konkreetsel juhul Tellija koos Omanikujärelvalvega.
4.25. Katete taastamine
4.25.1. Üldist
Avalike teede katendite taastamistöid võib teostada ainult teehoiutööde tegevusluba omav ehitaja ja tööde teostamise järelevalvet peab teostama teehoiutööde tegevusluba omav järelevalve insener.
Peale tööde lõpetamist tuleb taastada ehitustööde käigus rikutud või eemaldatud katted (muru, killustik jne) enne ehitustööde alustamist pindalaliselt samaväärses mahus. Tööpiirkond tuleb puhastada ehitusprahist, materjalidest, väljakaevatud pinnasest jms, taastades piirkonna endise välisilme ja kvaliteedi.
Taastamistöödega tuleb alustada nii kiiresti kui võimalik ja mõistlik. Kuni taastamistööde lõpuleviimiseni peab Töövõtja hoidma tänavad ja kinnistute ligipääsuteed kasutatavas seisukorras. Juhul, kui puuduva murukatte tõttu kandub kraavidesse, truupidesse või nõlvadest alla pinnast, peab Töövõtja üleliigse pinnase eemaldama ja ärauhutud kohad taastama.
Katted taastatakse ehituseelse kattega samatüübilisena, lähtudes seda tüüpi uue katte rajamise tingimustest ja kvaliteedinõuetest.
Teekatted tuleb taastada nii, et säiliks katte esialgne kõrgus, kui projektis ei ole määratud teisiti. Kõik tänavarajatised tuleb viia vähemalt nende endisesse tehnilisse seisukorda. Objekti tänavaelemendid tuleb taastada nii kiiresti, kui võimalik pärast iga torulõigu paigaldamise ja kaeviku tagasitäite lõpetamist.
Enne ehitustööde vastuvõtmist Omanikujärelevalve poolt peab kohalik omavalitsus ja vajadusel ka eraomanikud olema haljastuse ja teekatete taastamise tööd heaks kiitnud. Kirjaliku heakskiidu hangib Töövõtja.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 42/61
Katendite taastamine on esitatud joonistel AS-4. Kaevikute ristlõiked, katete taastamise skeemid ja toestamine vt. joonistel VK-6.
4.25.2. Haljasala taastamine
Kasvupinnas tuleb kujundada ilma järskude üleminekuteta ja saavutades projektis ettenähtud pinnakõrgused. Vajadusel tuleb vajaliku kasvukihi paksuse säilitamiseks teostada lokaalseid kaevetöid. Alad tuleb ette valmistada pehme pinnasega katmiseks. Kasvukiht tuleb viia sobivasse kultiveerimisolekusse. Seal, kus maapind on kõva, tuleb maapinda kobestada. Likvideerida tuleb kõik juured ja rahnud. Seal, kus maapind on kaetud mätaste või murukamaraga, tuleb kasvupinnas lõpuni lahti künda või välja kaevata. Enne pindmulla laialijaotamist tuleb likvideerida ajutised teed või pinnased.
Pindmuld tuleb jaotada uuele mullale kihina, mis ei ole vähem kui 150 mm (vähemalt 100 mm pärast tihendamist). Tihendamine teha mururulliga. Kasvupinnas ei tohi sisaldada kive vms osakesi suurusega üle 20 mm.
Kasvupinnasena tuleb kasutada mineraalmulda, mille pH on 6,5 ...7,0. Muld ei tohi sisalda taimedele kahjulikke jäätmeid ja pinnas ei tohi olla külmunud.
Haljasalad tuleb taastada, külvates sinna Omanikujärelevalve ja/või kinnistuomaniku poolt heakskiidetud muruseeme külvinormiga 20…30 g/m2. Taastatud haljasalade eest peab Töövõtja hoolitsema kuni esimese niiteni (s.h. kastma, väetama, eemaldama umbrohu ja teostama esimese niite).
Taastamistööde käigus tuleb järsud kraavikaldad, teetammi nõlvad vms suure kaldega pinnad pinnase erosiooni vältimiseks mätastada. Mätaste taimestik peab olema sarnane murule. Töövõtja peab tagama, et ehitus- ja taastamistööd ei halvenda kraavide hüdraulilisi omadusi ega nende väljanägemist.
Kaped tuleb paigaldada ümbritsevast maapinnast 50 mm kõrgemale. Maapind tuleb planeerida kapedest eemale kaldega 1:20.
4.25.3. Kruus- ja killustikkatte taastamine
Kruus- ja killustikkattega teekatte taastamine peab toimuma nii, et tulemusena oleks kate vähemalt esialgses seisukorras. Peale taastustöid tuleb teostada kogu teelõigu nõuetekohane profileerimine ja tagada tee vajalikud põikkalded. Taastatava kruuskattega tee ülemine kiht tuleb rajada vastavalt Majandus- ja taristuministri määruse nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) nõuetele, paksusega 20 cm.
Kruuskatte taastamiseks kasutada looduslikku purustatud kruusa segu nr 5 terakoostisega ja peenosiste 0,063 mm sisaldusega mitte üle 15%.
Killustikkatte tegemiseks kasutatav materjal ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.
Kruus- ja killustikkatte alla jääva täiteliiva filtratsioonimoodul peab olema vähemalt k>0,5 m/d. Aluskiht tuleb tihendada ja tasandada enne kattekihi (peeneteraline kruus või killustik) paigaldamist. Kattekiht ei tohi sisaldada üle 20 mm terasuurusega osiseid.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 43/61
Ülemine kiht tuleb tasandada ja rullida. Kruus- ja killustikkatte elastsusmoodul peab olema 140 MPa.
Sõidutee taastamisel kujundada 0,5 m laiused teepeenrad 2,5...4% kaldega.
Kaevuluugid ja kaped tuleb paigaldada 15 cm teepinnast allapoole.
4.25.4. Asfaltkatte taastamine
Kõnniteede ja sõiduteede taastamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri määruses nr 101 „Tee ehitamise kvaliteedinõuded“ (vastu võetud 03.08.2015 määrus nr 101) esitatud nõudeid. Teetööd teha vastavalt hetkel kehtivale „Teetööde tehnilisele kirjeldusele“.
Transpordiameti hallatavatel teedel tuleb Töövõtjal lähtuda Transpordiameti poolsetest tingimustest.
Tee katend taastatakse vastavalt taastatavatele kihipaksustele kihtide kaupa, astmeliselt. Iga järgnev katendi kiht peab olema ülekattega alumise suhtes vähemalt 30 cm. Sõidutee asfaltkate rajatakse ühekihilisena AC 12 surf paksusega 60 mm. Kõnnitee või kergliiklustee kate rajatakse ühekihilisena AC 8 surf paksusega 50 mm.
Asfaltsegude koostis valitakse vastavalt standarditele EVS 901-1 ja EVS 901-3. Jämetäitematerjalid peavad vastama standardis EVS 901-3 tabel 7 veerus 3 (veerus 4 kergtee taastamisel maantee alas) esitatud nõuetele (AKÖL < 900). Sideained peavad vastama standardis EVS 901-2 esitatud nõuetele ning neid tuleb kasutada vastavalt standardis 901-3 sätestatud tingimustele ja kinnitatud seguretseptile.
Asfaltbetooni tihendustegur peab olema suurem või võrdne 98%. Asfaltpinna ülakihi lubatud suurim pilu 3 m lati all on pikisuunas 4 mm ja põikisuunas 4,5 mm.
Asfaltkatte aluskiht tuleb teha killustikust fraktsiooniga 32…63, kiilutud frakts. 16/32 ja 8…16 kuluga 25 kg/m2. Killustikaluse materjal peab vastama nõuetele LA35. Aluskihi paksus peab olema ühekihilise asfaltkatte all 20 cm. Killustikaluse elastsusmoodul E/3 peab olema vähemalt 170 MPa. Kasutatav fraktsioneeritud killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabeli 1 veerus 6 esitatud miinimumnõuetele. Lubatud on kasutada ka ridakillustikku, mis vastab Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi tabel 5-le.
Ühekihilise asfaltkatte killustikaluse alla jääb dreenkiht min paksusega 20 cm ja filtratsiooniga k>1,0 m/d. Dreenkihi elastsusmoodul peab olema vähemalt 65 MPa.
Asfaltkate tuleb taastada asfaldilaoturiga.
Asfaltbetooni võib paigaldada temperatuuril alates +5o C kuivale ja külmumata muldele/alusele. Aluskihte ei või laotada temperatuuril alla 0o C.
Asfalteerimine vastu märga aluspinda või olemasoleva asfaldi serva ei ole lubatud. Olemasoleva asfaldi servad enne asfalteerimist kruntida bituumenemulsiooniga.
Kaevukaaned paigaldatakse asfaltkattega ühte tasapinda (tolerants ei ole lubatud).
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 44/61
Enne asfalteerimist lõigata kaevetsoonist ca 50 cm mõlemale poole jäävad asfaldiservad sirgeks ning asfalteerida koos killustikaluse tegemisega. Alla 1 m laiuseid taastatavaid asfaltribasid jääda ei tohi, seega enne asfaldikihi taastamist lõigata vähemalt 1m laiuseks.
Piki teed paiknevad vuugid tohivad paikneda tee või sõiduraja teljel.
Eelnevalt pinnatud kaevekoht taastada pindamise teel, +30 cm ülekatte laiuselt mõlemale poole kaevetsoonist, kasutades graniitkillustikku fraktsiooniga 8-12 mm ja naftabituumen emulsiooni markeeringuga BE65R. Pindamata tänavatel kasutada uue ja vana asfaldi liitekohtade katmisel Patcher tehnoloogiat (graniitkillusiku + BE65R).
Taastada tuleb kaevetööde käigus hävinud või rikutud teemarkeering (sõiduridade eraldusjooned, ülekäigurajad jne). Kui kaevetööde käigus vigastatakse asfaltkatet (näiteks roomikekskavaatori jäljed), taastatakse kate pindamise teel, samuti teede äärekivid ja haljastus.
NB! Tööde käigus eemaldatav freespuru antakse üle tee omanikule ja ladustatakse omaniku poolt ettenähtud kohta.
4.25.5. Eelpuistega kahekordne pindamine
Pärast torustike rajamist tuleb pinnatud tee taastada kogu tee laiuses eelpuistega kahekordse pindamisega. Pinnatav katend rajada vastavalt "Pindamisjuhis" kinnitatud Transpordiameti peadirektori 28.12.2017.a käskkirjaga nr 0326.
Otse kattele puistatakse jämedama täitematerjali fraktsioon. Seejärel laotatakse esimene sideaine kiht ning kiilutakse peenema fraktsiooniga täitematerjaliga. Pärast seda laotatakse teine kiht sideainet ning peale puistatakse järgmine peenema täitematerjali fraktsioon.
Kui pindamine tehakse otse ehitatud kruusalusele, siis peab alus olema korralikult profileeritud ja tihendatud. Enne pindamise algust tuleb külmakerkekohad likvideerida. Pindamine tuleks teostada 24 tunni jooksul peale aluse ettevalmistuse lõpetamist.
Pindamine tuleb reeglina teostada sooja ja kuiva ilmaga. Kui see ei õnnestu, tuleb arvestada, et niiskem (üle 80 %) ja külmem õhk (alla + 15 kraadi) aeglustab tunduvalt emulsiooni lagunemiseaega ja pindamise formeerumist.
4.25.6. Äärekivid ja sillutuskivid
Betoonist äärekivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1340:2003+AC:2006 nõuetele:
betooni tinglik mark mitte vähem kui C35/45 XF4KK4;
ilmastikukindlus klass 3 (D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2;
paindetugevus - klass 3;
kulumiskindluse klass 3.
Betoonist sillutuskivid peavad vastama Eesti standardi EVS-EN 1338:2003 nõuetele:
lõhestustõmbetugevus mitte alla 3,6 MPa;
veeimavus klass 2;
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 45/61
vastupidavus külma ja jäätumisvastaste soolade mõjule klass 3(D), keskmine massikadu mitte üle 1,0 kg/m2.
Betoonist äärekivide taastamisel kasutada sõidutee ääres kasutamiseks toodetud äärekive. Toodang peab olema vastupidav teede talihooldes kasutatavatele kemikaalidele.
Projekteeritud äärekivid paigaldada 10 cm paksusele betoonkihile (tugevusklass vähemalt C16/20). Betoonkihi alla ehitada kruusast või killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt kivi betooniga.
Maksimaalne lubatud erinevus kape luugi ja ümbritseva teekatte kõrguses on tänavakividega kaetud teekatte korral +/- 3 mm.
4.26. Ehitusala puhastamine ja lammutustööd
Tööde käigus tekkivad jäätmed, s.h ohtlikud jäätmed, peab Töövõtja käitlema Jäätmeseaduses ja selle rakendusaktide sätestatud moel või kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäitluskorra kohaselt. Kõik lammutusjärgsed materjalid tuleb eraldada ja ladustada sortimentide kaupa ning käidelda vastavalt jäätmekäituskorrale. Kõik ohtlike jäätmete käitlemisega seotud load ja kooskõlastused hangib ning käitlemisega seotud kulud kannab Töövõtja. Dokumentatsioon, mis tõendab ohtlike jäätmete nõuetekohast ja legaalset käitlemist, peab olema igal ajal Töövõtja objektikontoris kättesaadav kontrollimiseks.
Ilma Omanikujärelevalve kirjaliku loata ei tohi ehitusplatsil hävitada puid ega muul viisil kahjustada ehitusplatsi looduslikke elemente. Kogu materjal, mis jääb järgi puude raiumisest või pügamisest, tuleb utiliseerida vastavalt kohaliku omavalitsuse poolt kehtestatud jäätmekäituskorra kohaselt.
Enne kaevamistööde algust tuleb terve ehitusplats täielikult puhastada rahnudest, kividest, põõsastest, puudest, juurtest, kivimüüridest jm. Kõik kaevetööde käigus välja tulnud rahnud ja kivid tuleb ladustada korralikesse hunnikutesse ja utiliseerida kooskõlastatult kohaliku omavalitsuse vastutava spetsialistiga (keskkonna või Omanikujärelevalve spetsialist).
Kaevikutest väljakaevatud pinnas tuleb otsekohe objektilt ära vedada ning transportida ladestuspaika.
Peale ehitustööde lõpetamist ja enne lõplikku üleandmist peab Töövõtja puhastama hoolikalt Ehitusplatsi jäätmetest, ülejäänud materjalidest, prahist tolmust jne. Kõik ajutised kaitsekatted, markeeringud, värvipritsmed jne tuleb eemaldada.
Väljaspool heakorrastatavat ala tuleb pärast tööde lõpetamist üleliigne või sobimatu pinnas, tööde käigus eemaldatud puud ja põõsad ning ehitusjäätmed eemaldada ja maapind tasandada. Heakorrastatava ala piirid määrab Omanikujärelevalve. Ladustamine peab toimuma legaalsel viisil. Tagasitäiteks kasutatava pinnase vaheladustamise kohad tuleb leida asulas vahetult enne töödega alustamist vastavalt Töövõtja logistilisele vajadusele ja ning kokkuleppele omavalitsuse ja maavaldajaga. Kokkulepped tuleb vormistada kirjalikult ning informeerida sellest Omanikujärelevalvet. Ladustuskohtade leidmise ning kõik
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 46/61
pinnase ladustamiskohtadesse transportimise ja ladustamisega seotud kulud kannab Töövõtja.
4.27. Teostusjoonised
4.27.1. Üldine
Kõik Lepingu raames rajatud ja rekonstrueeritud ehitised ja rajatised tuleb peale väljaehitamist teostusmõõdistada. Teostusmõõdistuse tegijal peab olema MTR registreering geodeetiliste uuringute tegemiseks.
Teostusjoonised ja teostusmõõdistamise aruanne tuleb koostada vastavalt Majandus- ja taristuministri 14.04.2016. a. määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“. Andmete esituse vormistus tuleb enne tööde algust kooskõlastada Omanikujärelevalvega. Täiendavalt kooskõlastab Töövõtja Omanikujärelevalvega teostusjooniste ulatuse hoonete ja rajatiste kohta.
Töövõtja peab koguma vajalikku informatsiooni teostusjooniste koostamiseks kogu ehitusperioodi vältel. Taoline informatsioon peab olema kättesaadav Töövõtja kohapealses kontoris ning Tellija nõudmisel esitama kontrolliks. Omanikujärelevalvel on õigus nõuda teostusjoonistele ja teostusmõõdistuse aruandesse nii sisulisi kui ka vormilisi täiendusi ja täpsustusi ning töö vastavusse viimist eelpoolmainitud nõuetega.
Teostusmõõdistus peab olema registreeritud kohalikus omavalitsuses vastavalt kohapeal kehtivatele nõuetele.
Teostusjoonistel tuleb kasutada projektijärgset seadmete, kaevude ja sõlmede tähistust.
Kaevude ja sõlmede tehnilised andmed ja skeemid tuleb esitada joonistel noolega kaevule või sõlmele osutades. Teostusjoonistel tuleb märkida mõõtkava ja eraldi välja tuua kõik kasutatud tingmärgid koos selgitava tekstiga. Teostusmõõdistuse aruandes tuleb eraldi välja tuua kõikide torude pikkused läbimõõtude kaupa.
Mõõdistus tuleb teha mahus, mis võimaldab seadusandlikes aktides sätestatud nõuete kohaselt positsioneerida ehitatud rajatiste asukohta looduses (ka kõrguslikult). Samuti peab mõõdistus sisaldama informatsiooni mõõdistatud rajatise üksikosade ning selle rajatisega otseselt seotud teiste rajatiste asendi ning tehniliste parameetrite kohta.
Maa-aluste vee- ja kanalisatsioonirajatiste teostusmõõdistus tuleb teha avatud kaevikuga. Erandiks on kinnisel meetodil paigaldatavad torustikud, kus objektid tuleb teostusjoonistele kanda maapinnalt mõõdistatud kontrollpunktide ja paigaldamise käigus määratud suhtelise sügavuse alusel. Teostusmõõdistuse aruanne peab sel juhul sisaldama vastavat märget. Kinnisel meetodil paigaldatavate torustike puhul tuleb avatud kaevikuga mõõdistada kõik ligipääsetavad punktid (otsapunktid, hiljem tehtavad ühendused jne).
Ehitatud rajatisest eristatuna tuleb teostusjoonisel sama detailsusega välja tuua kõikide tööde käigus avatud olemasolevate tehnovõrkude parameetrid.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 47/61
Juhul kui ehitamise käigus jäeti ekspluatatsioonist täielikult või osaliselt välja rajatisi (vanade torustike lõigud, kaevude kambrid jne), siis tuleb need kindlasti teostusjoonisel ära näidata ning nõuetekohaselt tähistada.
Teostusmõõdistuse joonisel peab olema eristatud ja vastavalt kirjeldatud lisaks ehitatud ehitistele kogu ehituse käigus olulisel määral muudetud muu maapealne ja -alune situatsioon (haljastus, pinnakatted, piirded jms).
Teostusmõõdistuse joonisele peavad olema kantud töö valmimise hetkel aktuaalsed katastriüksuste piirid, -tunnused ja aadressid.
Teostusjoonised tuleb esitada:
paberkandjal kahes eksemplaris vastuvõtudokumentatsiooni koosseisus ning ühes eksemplaris Tellijale enne lõppvaatuse tegemist;
digitaalselt ühes eksemplaris USB mälupulgal DWG formaadis.
4.27.2. GIS andmete kogumine ning esitamine
Kõikide projekti raames rajatud rajatiste/ehitiste kohta tuleb koos teostusjoonistega (teostusjoonise aruandega) esitada Tellijale GIS andmestik. Teostusjoonised peavad vastama Eesti Vee-ettevõtete Liidu (EVEL-i) poolt koostatud nõuetele (https://evel.ee/wp- content/uploads/2018/10/EVEL_Geodeesia_N%C3%B5uded_04_07_2018.pdf) ja olema kontrollitud „EVEL Kontroller“ kontrollsüsteemiga.
Rohkem infot „EVEL Kontroller“ teenuse kohta leiab Geospatial OÜ kodulehelt (https://www.geospatial.ee/et/node/54).
4.28. Keskkonnakaitse nõuete tagamine
Töövõtja peab tööde teostamisel olema äärmiselt tähelepanelik ümbritseva keskkonna suhtes, et vähendada ja leevendada tööde võimalikku negatiivset mõju.
Kõik tööde käigus tekkivad jäätmed (pinnas, ehituspraht, asfaldijäätmed jms) tuleb utiliseerida legaalsel viisil selleks ettenähtud kohta ning kohaliku omavalitsuse või Omanikujärelevalve nõudel esitada seda tõendavad dokumendid.
Kõik objektid, seadmed ja konstruktsioonid peavad olema ehitatud selliselt, et nad sobiksid keskkonda, millesse nad mõeldud on. Keskkonnamõju ei tohi mingil moel segada seadmete töötamist ja ekspluateerimist ning avaldada kahjulikku mõju konstruktsioonidele ja paigaldistele.
Kui võimalik, kasutada olemasolevaid läbisõiduteid uute rajamise asemel. Kus võimalik, kasutada müra summutavaid ja järske valjusid lööke mittetekitavaid ehitusmasinaid ja -seadmeid , et mitte häirida inimesi ning loomade ja lindude elutegevust. Säilitatavad puud tuleb masinate töötsoonis kaitsta.
Ei ole lubatud ladustada ehitusmaterjale, ehitusprahti ja väljakaevatavat materjali selliselt, et see tekitab ebamugavusi piirkonna elanikele või reostab loodust. Vajadusel tuleb kasutada spetsiaalseid abivahendeid.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 48/61
Materjalide tarne ja ehitustööde teostamisega ei tohi kaasneda ligipääsuteede sulgemist ilma varu juurdepääsu tagamata.
Ehitustöödel tuleb järgida asjakohaseid standardeid, nõudeid ja töömeetodeid eesmärgiga vältida ehitusmaterjalide levikut veekogudesse, taimkattesse ja pinnasesse.
Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte- ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Kasutatavad materjalid ei tohi olla reostunud ega sisaldada aineid, mis võiksid halvendada vee kvaliteeti. Kasutatavate masinate ja seadmete korrasoleku üle tuleb teha looduse reostamise (näit. õlid, kütus jms) vältimiseks piisavat järelevalvet ja järgida häid kasutamistavasid. Määrde- ja kütteainete objektile tarnimisel, ladustamisel ja masinatesse tankimisel tuleb järgida keskkonnakaitse ja ohutusnõudeid. Tööde teostamisel tuleb rangelt täita tuleohutusnõudeid. Masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnasel ja hoonetele ning veejuhtmetele lähemal kui 10 meetrit. Masinate kasutamine töös, millel on visuaalse vaatlusega tuvastatav õlileke, on keelatud.
Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Torustike läbipesust ning torustiku ja mahutite tühjendamisel tekkiva reovee peab Töövõtja transportima ning purgima purgimissõlme ning tasuma vastavalt kehtivale hinnakirjale.
Tulekahju ja keskkonnaohtliku reostuse tekkimisel peab Töövõtja koheselt rakendama meetmeid reostuse mõju vähendamiseks ning teavitama tekkinud reostusest Päästeametit telefonil 112 ja Omanikujärelevalvet.
5. MATERJALID JA SEADMED
5.1. Üldist
Enne ehitustööde alustamist peab Töövõtja esitama Omanikujärelevalvele kasutatavate materjalide ja toodete kohta nõutud informatsiooni (sertifikaadid, vastavustunnistused, paigaldusjuhendid, katsete tulemused jne). Muuhulgas tuleb järgida nõudeid materjalide ja toodete nõuetekohasuse tõendamise osas ning Euroopa Liidus kehtivaid nõudeid CE-märgistuse osas. Vajadusel võib Omanikujärelevalve nõuda materjalide ja toodete kohta täiendavat informatsiooni, et veenduda nende vastavuses Tellija Tingimustele. Seadmete valmistajatel peab Eestis olema Omanikujärelevalve poolt heakskiidetud müügi- ja hooldusesindus.
Materjalide kasutamiseks tuleb saada Omanikujärelevalvelt kirjalik nõusolek. Kooskõlastus tuleb hankida piisavalt varakult, vältimaks viivitusi ehitustöödes.
Kõik alalise töö tegemisel (püsivasse kasutusse) kasutatavad materjalid peavad olema uued. Materjalide transportimine, ladustamine ja paigaldamine peab toimuma vastavalt tootja poolt koosatud nõuetele ja eeskirjadele. Transportimisel, ladustamisel, paigaldamisel või mõnel muul tööoperatsioonil saadud defekti tõttu standardiga kehtestatud nõuetele mittevastavaks muutunud materjal tuleb Töövõtja kulul asendada.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 49/61
Paigaldatavad materjalid peavad olema loetavalt ja koos materjalidega ajas säilivalt markeeritud. Standardi tähis peab olema kantud torule.
Ehitusplatsile tarnitavad torud peavad olema varustatud otsakorkidega, mis peavad jääma paigale kuni torustike paigaldamiseni.
Alternatiivina alljärgnevalt märgitud toodetele, võib Omanikujärelevalve kirjalikul nõusolekul kasutada teistele standarditele vastavaid tooteid eeldusel, et nende kasutamine annab võrdväärse või parema tehnilis-majandusliku tulemuse. 5.2. Survetorustikud
5.2.1. Üldist
Veetorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima joogiveevõrgus kasutamiseks ja survekanalisatsioonitorustiku rajamisel kasutatavad materjalid (torud, liitmikud, siibrid, maakraanid jms) peavad sobima reoveevõrgus kasutamiseks.
Joogiveetorustikuna kasutatavad torud ja toruliitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad olema valmistatud materjalist, mida aktsepteerib Terviseamet. Töövõtja esitab Omanikujärelevalvele sellekohase dokumendi koopia.
Torustikuga ühendatavad liitmikud ja armatuur peavad survekindluse, materjali ning pinnakäsitluse poolest sobima antud torustikule ja täitma materjalidele esitatud üldisi nõudeid. Erilist tähelepanu peab tarvikute valikul pöörama sellele, et materjalide ühenduspunktides ei tekiks korrosiooni või muid vigastusi.
5.2.2. Torud ja toruliitmikud
Survetoru materjaliks on PE (polüetüleen), mis peab vastama standardile EN12201.
Kõik survetorud, survetorude liitmikud, siibrid, maakraanid jms peavad vastama minimaalselt PN10 surveklassile (ühenduse surveklass ei tohi olla madalam kui torustiku üldine surveklass).
Lahtise kaevikuga rajatavate torustike korral kasutada PE-100 materjalist survetorusid, mille surveklass peab olema vähemalt PN10, SDR17 ja rõngasjäikus vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Survetoru paigaldamisel kinnisel meetodil ilma kaitsehülsita või survetoru paigaldamisel olemasoleva toru sisse tuleb kasutada PN10 PE100 RC toorainest valmistatud survetorusid.
PE-torud ja nende plastdetailid tuleb ühendada elekterkeevismuhvidega või põkk- keevitusega. Torude ühendamisel kasutatavad elekterkeevismuhvid peavad vastama standardile EN12201-3 ja olema sobivad SDR17-SDR33 torude ühendamiseks. Põkk- keevitusega ühendatud torudel peab olema keeviskrae torustiku sisepinnalt eemaldatud.
Mehaaniliste koonusliitmike (surveliitmike) kasutamine on keelatud.
Kõik survetoru liitmikud (torukolmikud, muhvid, äärikud jne) peavad olema kasutatava toruga materjalilt ja mõõtmetelt kokkusobivad.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 50/61
Maa-alustes ühendustes tohib kasutada ainult plastist ja/või malm detaile (kolmikud, ristid jms). Keelatud on kasutada roostevabast terasest kolmikuid ja liitmikke. Samuti on keelatud kasutada ilma plast või galvaanilist katet omavaid terasest detaile (kaasaarvatud poldid, seibid jne).
PE torustiku ühendused tempermalmist fassongosadega tuleb teha elekterkeevismuhvidega ühendatavate või põkk–keevitatavate PEH–kaeluste ja terasäärikutega (plastkattega).
Kõik malmist detailid (olenemata liigist) peavad olema kaetud korrodeerumist takistava epoksiidvaigust kattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.
Kaevudes on lubatud plast ja malm detailide kõrval kasutada ka roostevabast terasest detaile.
Ühendus malm- ja terastoruga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva malm- või terastoruga kasutada vastavat tõmbekindlat tolerantsliitmiku.
Ühendus kinnistu sisese torustikuga – rajatava PE veetoru ühendamisel olemasoleva toruga tuleb kasutada tõmbekindlat mehaanilist liidet olemasoleva toru poolt.
5.2.3. Siibrid, maakraanid, tagasilöögiklapid, spindlipikendused, kaped
Tempermalmist siibrid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352. Siibrite äärikute vahe peab vastama standardile DIN3202. Äärikud ja poldipesad peavad vastama standardile ISO 7005-2 (BS4504, DIN2501).
Siibrite ja tagasilöögiklappide korpus peab olema tempermalmist minimaalse tugevusklassiga GGG 400 – DIN1693.
Maakraanid peavad vastama minimaalselt surveklassile PN10 ning vastama standardile DIN3352. Maakraanid peavad olema ühendatavad elekterkeevisliitmikega.
Siibrid, tagasilöögiklapid ja maakraanid (välja arvatud plastist) peavad olema seest ja väljast kaetud korrodeerumist takistava epoksiidkattega, mille minimaalne paksus on 250 μm vastavalt standardile DIN30677.
Siibrite ja maakraanide kiil peab olema kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga).
Võllühendused peavad olema tehtud malmist GGG. Maa-alused pikendused peavad olema kaetud spetsiaalse bituumenkattega kastiga ning malm GG kaanega. Siibrite ja maakraanide spindel peab olema valmistatud roostevabast terasest (X20Cr13).
Maa-aluste siibritele ja maakraanidele tuleb paigaldada spindlipikendused. Spindlipikendused peavad olema roostevabast terasest südamikuga ning teleskoopilised. Spindlipikenduse kate peab olema hermeetiline ning eemaldatava korgiga. Katte ülaosa peab olema veekindel.
Siibrite ja maakraanide spindlipikenduste kaped peavad vastavama EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaped peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 51/61
toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel. Kaped peavad olema kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Siibrid ja maakraanid peavad sulguma päripäeva.
5.2.4. Kiilsiibrid
Kiilsiibrid peavad vastama järgnevatele miinimumnõuetele:
- spindlid peavad olema roostevabast terasest (X20Cr13); - O-rõngad materjalist NBR; - spindlikaelal messingust (Ms 58 või vastav) tugirõngas; - tagumine tihend materjalist EPDM; - korpus ning kate malmist GGG, seest ja väljast 250 μm epoksiidkate vastavalt
standardile DIN30677; - lametihend materjalist EPDM; - siibris peab olema kiilu juhik, mis takistaks kiilu kaldumist, (säilitab jõu spindlil
ning vähendab jõumomenti); - kiil kaetud vulkaniseeritud materjaliga EPDM (elastse tihenduspinnaga); - DIN2501 äärikud; - reovee puhul peab igal pool materjali EPDM asemel kasutama materjali NBR; - Siibrikorpusel peab olema vähemalt järgmine informatsioon:
o Tootja nimi või logo o Toote number o Nimiläbimõõt DN ja muhvil toru läbimõõt De (mm) o Surveklass (PN).
5.3. Isevoolsed torustikud
5.3.1. Reoveekanalisatsioonitorud
Isevoolse lahtiselt rajatava reoveekanalisatsioonitoru materjaliks on PVC, mis peab vastama standardile EN1401. Kõikide torude rõngasjäikuse (ringpinge) klass peab olema vähemalt SN8 (8 kN/m2).
Reoveekanalisatsioonitorud peavad olema täisseinalised PVC torud. Mitmekihiliste (nn vahuga täidetud toru seinaga), standardile EN13476-1 vastavate PVC torude kasutamine on keelatud. Torude sisesein peab olema tasane ja sile.
PVC ühendused ja liitmikud peavad olema samast kvaliteediklassist kui torudki. Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612.
Ühenduste tegemisel olemasolevate kanalisatsioonitorudega kasutada termokahanevaid muhve.
Reoveekanalisatsiooni puhul tuleb kasutada vastavat sertifikaati omavaid torusid.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 52/61
5.3.2. Kanalisatsioonikaevud
Kanalisatsioonikaevudena võib kasutada tehaseliselt valmistatud teleskoopseid plastkaevusid (PE-polüetüleen). Lubatud on kasutada ka PP kaevusid ja nn Lego-tüüpi kaevusid. Kanalisatsioonikaevude tõustorud peavad olema siledaseinalised.
Reoveekanalisatsioonikaevud peavad vastama standardile EVS-EN 13598-2:2020.
Kõik paigaldatavad kaevud ja nendega tehtud ühendused peavad olema veetihedad. Kõik ühendustorude liited kaevudesse peavad olema tehaseliselt paigaldatud. Kõik ühendustorude liited kaevudega peavad olema tehtud vastavalt kaevu tootjatehase ühendusdetaile kasutades ja paigaldusjuhiseid järgides nii, et on tagatud ühenduste püsivus ning veetihendus kogu kaevu kasutusaja vältel.
Kaevupõhjad peavad olema varustatud hüdrauliliselt sobivate voolurennidega (keelatud on 90º nurgad ja liitumised voolurennides jms). Reoveekanalisatsioonikaevu voolurenni raadius ei tohi olla suurem, kui väljavoolutoru raadius. Voolurenni sügavus keskel peab olema vähemalt ½ torustiku diameetrist. Juhul, kui kaevu siseneb kõrgemalt külgharu, peab külgharu sisenemiskoha all olev kaevupõhi olema piisava kaldega, et oleks välistatud külgharust voolava reovee tahke komponendi kogunemine kaevupõhjale.
Keelatud on kasutada voolurenni-kujulise välispõhjaga kaevusid.
Kaevu kõik konstruktsioonielemendid peavad taluma pinnasest ja liiklusest tulenevat koormust. Kaevud kõrgusega kuni 2,5 m peavad olema rõngasjäikusega vähemalt SN2 ja kõrgusega 2,5-6 m kaevud ringjäikusega vähemalt SN4.
Kaevude teleskoopide rõngasjäikus peab olema vähemalt SN2 (rõngasjäikus peab olema kantud teleskoobile).
Kaevud ehitatakse kõrguse poolest sellistena, et kaevuluuki oleks võimalik paigaldada vastavalt projektis antud kõrgusele ja kaldega, kusjuures lõplik teleskoobi varu peab olema asfaltkattega tänavatel minimaalselt 20 cm, kruuskattega tänaval ja haljasalal 30 cm.
Kaevud ja nende luugid peavad vastavama EVS-EN124 klassile D400 (kandejõud 400 kN). Kaevuluugid peavad olema “ujuva” paigaldusega ehk välise servaga, mis toetub teekattematerjalil või ümbritseval pinnasel ja kaetud korrodeerumist takistava värvkattega.
Haljasaladele ja kruuskateega tänavatele ei ole lubatud paigaldada lukustuselemendiga kaevuluuke.
Luugikomplekti materjal peab olema malm EN-GJL-200 (GG20), luugikomplekti valu täpsus peab olema ISO8062 ning kontaktpinnad luugi ja korpuse vahel peavad olema samast materjalist.
5.4. Kinnistusvahendid, tihendid ja määrdeained
Kõik kasutatavad (poldid, mutrid, seibid, jms) kinnitusvahendid peavad olema valmistatud roostevabast terasest A4, tugevusklass 8.8. Ühenduses kasutatav polt peab olema minimaalselt nii pikk, et lõpuni pingutamisel oleks mutter kogu ulatuses peale keeratud. Kasutatavad poldid peavad olema varustatud 2 seibiga.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 53/61
Survetorustike liitmike, siibrite ja maakraanide puhul kasutatavad tihendid peavad olema valmistatud etüleen-propüleen-dieenkummist (EPDM) ja vastama standardile EN681-1.
Isevoolsete torustike ühendusmuhvides ja fassongosades kasutatavad NBR tihendid peavad vastama standardile SS367612 ja SBR tihendid standardile SS367611.
Ühendustel kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada kahjulikku mõju ei torudele, tihenditele ega ühendustele ja olla ise mõjutatavad torudes transporditava vedeliku poolt. Torude ühendamiseks kasutatavad määrdeained ei tohi avaldada mõju vee maitsele ja/või värvile, omada kahjulikku toimet inimeste tervisele ning peavad olema vastupidavad bakterite kasvu suhtes. Kasutada tuleb tootja poolt soovitatavaid määrdeaineid.
Kanalisatsioonitorude ühendamiseks kasutatavad ühendusliitmikud peavad olema sobilikud kasutatavatele torudele.
5.5. Soojustusmaterjalid
Soojustamisel tuleb kasutada soojustusmaterjali, mis on ette nähtud pinnasesse paigaldamiseks, maksimaalse soojusjuhtivusteguriga 0,035 W/mK ja veeimavusega alla 0,2%. Tee alla paigaldatava isolatsiooni koormustaluvus peab olema 400 kN/m2, haljasala all 200 kN/m2. Projekteeritud torustike soojustamisel tuleb kasutada soojustusisolatsiooniplaate, mis vastavad standarditele EN826, EN1606, EN16535 ja EN12091. Soojustusmaterjal paigaldada vastavalt torumaterjali ja soojustusmaterjali tootja juhistele.
6. KATSETUSED JA KONTROLLTOIMINGUD
6.1. Üldist
Töövõtja peab hoolitsema, et sooritataks kõik seaduste ja määrustega määratud ametiisikute poolt teostatavad katsetused, ülevaatused ja kontrollid. Katsetustest, ülevaatustest ja kontrollidest tuleb eelnevalt teatada Omanikujärelevalvele piisavalt varakult, kuid mitte hiljem kui 1 tööpäev ette, et tema esindaja võiks ülevaatustest osa võtta.
Kõikide kulude eest, mis tulenevad torustike katsetamisest ja kontrollimisest, tasub Töövõtja.
6.2. Survetorustike katsetamine
6.2.1. Üldine
Paigaldatud survetorustikele (s.h kõik kinnistuühendused ja ümberühendatud olemasolevad kinnistuühendused) tuleb teha survekatse, mis on kokkuvõtlikult ära toodud allpool.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 54/61
Töövõtja eraldab vajaliku tööjõu, paigaldab kogu katsetamise seadmestiku ja ankurdab selle nii, et oleks võimalik kõik ettenähtud katsetused läbi viia.
Survekatse tuleb Töövõtjal korraldada Omanikujärelevalve juuresolekul. Katse teostamisel ei tohi ehituskaevikus töötada. Samuti ei tohi survekatset teha avatud ehituskaevikuga.
- Survetorustike survekatse tehakse kõikidele rajatud survetorustikele (sh survekanalisatsioonitorustik), mille pikkus on vähemalt 10 m.
- Korraga testitava torustiku kogupikkus ei tohi olla üle 500 meetri (erandina võib seda nõuet eirata juhul, kui torustikul ei ole vahepealset sulgarmatuuri) ja/või testitavas torustikus sisalduv veemaht ei ületa 7500 m³.
- Tellija ei aktsepteeri õhuga teostatavaid survekatseid. - Survekatsel kasutatav manomeeter peab olema taadeldud vastavalt seadusandluses
kehtestatud nõuetele, skaala peab ulatuma vähemalt 12 baarini ja olema vähima jaotusega 0,2 baari või väiksem.
- Survekatse on ettenähtud teostada rõhukao meetodil. Proovirõhkuks on 1,5 kordne torustiku töörõhk, kuid mitte alla 10 baar (PN10 torustiku puhul). Katsetused tuleb läbi viia veepumba (kompressori) ja survemahuti või mõne muu seadme abil, millega saab survet tõsta ja hoida nõutud tasemel.
Omanikujärelevalvel on õigus kinnisel meetodil rajatud/rekonstrueeritud torustike survekatse läbiviimisel kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks kõrgemat katserõhku. Katse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud. Juhul kui ei õnnestu katsetingimusi täita tuleb torustik välja vahetada.
Kõik katsetused tuleb protokollida ja allkirjastada nii Töövõtja kui Omanikujärelevalve poolt. Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
6.2.2. Ettevalmistus survekatseks
Töövõtja informeerib plaanitavast survekatsest Omanikujärelevalvet, kellega koos täpsustatakse eelseisva survekatse üksikasjad. Töövõtja peab survekatseks ettevalmistuse käigus muu hulgas veenduma, et
- kõiki katselõigul paiknevaid sulgeseadmeid on võimalik probleemideta avada ja sulgeda;
- kinnistuühenduste maakraanide kinnistupoolsed toruotsad oleksid lekkekindlalt elekterkeevisotsakorgiga suletud;
- kõik kinnistuühenduste maakraanid oleksid avatud asendis võimaldamaks veenduda maakraanide kinnistupoolse liitekoha lekkekindluses. Erisus: Juhul, kui on tegemist kinnistuühendusega, mis käimasoleva ehitustöö lõppedes jääb kinnistu veetoruga ühendamata, tuleb maakraan survekatse alguseni hoida suletud asendis. Koostöös Omanikujärelevalvega kontrollitakse maakraani avamise hetkel tekkiva rõhu hetkelise kõikumisega puursadulas ava läbipuurimist;
- katselõigust oleks võimalik kogu õhk välja lasta.
Enne survekatset tuleb täita torustik veega (torustikust peab õhk saama täielikult eemaldatud), tõsta torustikus rõhk 10 baarini ja jätta see regulaarse jälgimise alla
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 55/61
orienteeruvalt ööpäevaks venima, vajadusel ka pikemaks ajaks. Rõhu langemisel alla 8 baari tuleb rõhku uuesti tõsta 10 baarini.
Töövõtjal tuleb protseduuri korrata seni kuni rõhk stabiliseerub.
6.2.3. Survekatse
Töövõtja annab Omanikujärelevalvele teada, kui torustiku venitamise tulemusena on rõhk stabiliseerunud.
Survekatse viiakse üldjuhul läbi torustiku venimise lõppedes stabiliseerunuks jäänud rõhul (˃8 baari), Omanikujärelevalvel on õigus kohaldada rangemaid nõudeid, näiteks nõuda kõrgemat katserõhku ja või pikemat katseperioodi.
Survekatse kestvuseks on 1 tund, rõhu vähenemine pole lubatud.
Survekatse ajal kontrollib Omanikujärelevalve katselõigule jäävate siibrite ja maakraanide avatust.
Survekatse järel lastakse rõhk alla 0 baarini, rõhu allalaskmine toimub Omanikujärelevalve poolt valitud punkti(de)st. Survekatse kohta koostab Töövõtja akti, milles fikseerib katse aja, katserõhu, määratleb katselõigu ulatuse, loetleb üles kõik katselõigu sõlmed, maakraanide ja siibrite arvud, torude läbimõõdud. Erisuste olemasolul fikseerib need, näiteks maakraanid, mida ei saanud katsetada avatud asendis koos põhjendusega vms.
Survekatset survekanalisatsioonitorustikele võib läbi viia kooskõlastatult Omanikujärelevalvega rõhul vähemalt 6 baari.
Survekatse ebaõnnestumisel tuleb katsetuse protseduuri korrata seni, kuni katsetingimused on täidetud.
Akt allkirjastatakse Töövõtja ja Omanikujärelevalve poolt.
Kõik kulud torustike katsetamisel kannab Töövõtja.
6.2.4. Veetorustiku läbipesu, veeanalüüs ja desinfitseerimine
Pärast survekatsetust ja enne kasutuselevõttu tuleb Töövõtjal teostada torustiku läbipesu lõikude kaupa ning olema kirja pandud iga lõigu kaetud tööde aktis. Pärast veetorustiku läbipesu tuleb Töövõtjal torustikust võtta veeproov (ühekorraga läbi pestud torustiku osa kohta), et kontrollida kas veeproovi tulemused vastavad Eestis kehtestatud joogivee mikrobioloogiliste kvaliteedinõuete osas. Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid peavad vastama sotsiaalministri 24. september 2019. a määrusele nr 61 „Joogivee kvaliteedi- ja kontrollinõuded ning analüüsimeetodid“.
Torustike läbipesu toimub Omanikujärelevalvega kokkulepitud perioodi jooksul soovitavalt veekiirusel 0,8 m/s.
Pärast läbipesu desinfitseerib Töövõtja vajadusel torustikud. Töövõtja kohustus on desinfitseerida torustikud Omanikujärelevalve nõudmisel ja/või juhul kui pärast torustiku läbipesu tehtud veeanalüüsidest on ilmnenud vastav vajadus.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 56/61
Töövõtja peab vajadusel läbi viima olemasolevate veetorustike desinfitseerimise kuni esimese sulgarmatuurini olemasoleval torustikul, mis eraldab olemasolevat süsteemi uuest või renoveeritud torustikust ja uute ehitatud torustike osade desinfitseerimise ning bakterioloogiliste proovide võtmise.
Töövõtja peab torustike desinfitseerimise läbi viima järgneva protseduuri alusel:
- desinfitseerimisele eelnevalt peab torustikus olema tehtud survetestid ning olema täielikult veega täidetud;
- desinfitseerimise käigus tuleb vastavate ettevaatusabinõude abil kindlustada, et veejaotussüsteemi ei satuks kõrge kloorisisaldusega vett;
- desinfitseerimine tehakse Omanikujärelevalve poolt heaks kiidetud kloreeritud gaasi või naatriumhüpokloriti lahusega. Konstantse veevoolu juures lisatakse pidevalt ja konstantse doosiga desinfektanti säilitades vaba kloori kontsentratsiooni min 20 mg/l. Vastav jääkkloori kontsentratsioon peab olema kogu torustiku ulatuses;
- jääkkloori sisaldust tuleb kontrollida torustiku ja selle harude lõpus ning kasutada tuleb Omanikujärelevalve poolt kinnitatud meetodit. Juhul kui torustiku igas punktis saavutatakse kloori jääkkontsentratsioon 20 mg/l, loetakse torustik rahuldavalt klooriveega täidetuks;
- kõiki siibreid ja hüdrante tuleb käitada mitu korda, et kindlustada kloorilahuse ühtlane jaotumine torustikus. Torustiku kõik osad peavad olema suletud ja kaetud;
- 24 tunni kontaktaja möödumisel peab kogu torustiku kloorivaba veega läbi uhtuma. Kloori jääkkontsentratsiooni peab võimalikult sagedasti kontrollima kasutades eespool kirjeldatud meetodit. Uhtumise võib peatada kui kloori jääkkontsentratsioon torustikus on siseneva veega samal tasemel. Suurema kloori üldkontsentratsiooniga kui 0,1 mg/l vett ei tohi lasta veekogudesse. Vee juhtimine kanalisatsiooni on lubatud ainult Omanikujärelevalve nõusolekul;
- proovid torustiku kõikidest osadest võtab Töövõtja. Proovide võtmise ajal tuleb ka mõõta kloori jääkkontsentratsiooni. Proove tuleb analüüsida Omanikujärelevalelvega kokkulepitud mikrobioloogiliste parameetrite osas.
- torustikku ei tohi enne kasutusele võtta, kui kõik võetud proovid vastavad veekvaliteedi standarditele;
- proovide mittevastavusel tuleb desinfitseerimist korrata.
Pärast edukat desinfitseerimisprotsessi läbiviimist ühendatakse torustikulõik ühisveevärgiga ja täidetakse veega süsteemist. Kui proovid on nii bakterioloogiliselt kui keemiliselt puhtad (ehitusest tingitud reostusest), võib ajutise torustiku lahti ühendada ja võtta paigaldatud toru kasutusele.
Analüüside tulemused esitatakse ja kooskõlastatakse Omanikujärelevalvega.
Torustiku desinfitseerimisel ja läbipesul kasutatud vesi peab olema mõõdetud ja tasutud Töövõtja poolt kohalikule vee-ettevõtjale.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 57/61
6.3. Kanalisatsioonitorustike katsetamine
6.3.1. Isevoolsete torustike kaameravaatlus
Pärast torude paigaldamist ja ühendamist ning kaevude tihendamist tuleb kõikidele isevoolsetele torustikele läbi viia kaameravaatlus. Kaameravaatluse teostab Töövõtja.
Omanikujärelevalvet tuleb videouuringute ajakavast teavitada 4 päeva enne nende tööde algust.
Töövõtja on kohustatud võimaldama Omanikujärelevalvel jälgida uuringuprotsessi.
Kaameravaatluse tegemisel tuleb järgida alltoodud nõudeid:
- kaameravaatluse tegemise ajaks peab tagasitäide ja liiklusala puhul ka teekatte aluskiht olema valmis ja tihendatud;
- pealevool vaadeldavasse lõiku peab vaatluse ajal olema suletud; - vaadeldava lõigu läbipesu peab olema tehtud vähemalt 1 h enne kaameravaatlust; - pärast läbipesu ja enne kaameravaatlust tagab Töövõtja Omanikujärelevalve nõudel vee
juhtimise torustikku senikaua, kuni voolav vesi jõuab vaadeldava lõigu alumise kaevuni;
- kõiki kaeve tuleb vähemalt ühest suunast vaadelda lõigu lõpukaevuna (s.t. nii, et kaamera sõidab kaevu suunas). Vaatlus peab algama kaevust nii, et esimene ühendusmuhv kaevuga on näha.
Kaevude, tänavate jms identifitseerimine kaameravaatluse materjalides peab langema kokku teostusmõõdistuse joonistel kasutatavate tähistega.
Videos peab olema ära näidatud filmimise asukoht, aeg, kuupäev, eesmärk (kas esmane filmimine või kordus), filmitava lõigu pikkus jm. filmimisseadme poolt võimaldatav info.
Töövõtjal tuleb lähivaatluste tegemiseks kasutada 360-kraadist radiaalset videokaamerat. Erilist tähelepanu tuleb pöörata uuendatud haruühendustele, kinnistuühendustele ja kaevude tihendusele, liigutades kaamerat aeglaselt ja andes 100% ülevaate kõikidest komponentidest. Kinnistuühendustel tuleb kaamera peatada, et anda ühendusest täielik ja terviklik pilt. Igat ebakorrapärasust tuleb hoolega uurida ja fikseerida lõplikus videouuringute päevikus.
Kaamera peab olema varustatud kaldemõõtjaga ja tarkvaraga, mis võimaldab kaldemõõtja mõõtmistulemuste põhjal koostada iga torulõigu (kaevuvahe) kohta kallete graafiku. Kaldemõõtja peab olema tootja nõuete kohaselt kalibreeritud.
Videomaterjalina esitatakse redigeerimata ja täielikud video- ning uuringu protokollid iga kaevuvahe kohta (s.h. defektide loetelu ja kallete graafik).
Pärast esmasel vaatlusel selgunud puuduste likvideerimist on vajalik teostada korduv kaameravaatlus. Kordusvaatluse korral tuleb esitada eelmine film koos parandatud lõikudega ühel plaadil. Seejuures peab olema filmitud ka eelnev ja järgnev kaevude vaheline lõik.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 58/61
Väiksemate defektide puhul, mis Omanikujärelevalve arvates ei nõua kohest parandamist või kõrvaldamist, võib Omanikujärelevalve nõuda täiendavat uuringut, mis viiakse läbi Töövõtja kulul.
Kaameravaatluse aruanne ja videosalvestus esitatakse kahes eksemplaris Omanikujärelevalvele USB mäluseadmel.
Kaameravaatlus teha vastavalt standardile EN 13508-2.
6.3.2. Isevoolsete torustike veepidavuskatse
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku veepidavuse osas) isevoolse torustiku mingi lõigu veepidavuskatse tegemist. Metoodika määrab Omanikujärelevalve.
Isevoolsete torustike ja kaevude veepidavuse katsed viia läbi vastavalt EVS-EN1610-le
6.3.3. Isevoolsete torustike ovaalsuse kontroll
Omanikujärelevalvel on õigus nõuda Töövõtjalt täiendava kontrollimeetodina (kui kaameravaatluse tulemusena tekib kahtlus torustiku ovaalsuse osas) isevoolse torustiku ovaalsuse kontrolli. Selleks hangib Töövõtja silindri, mille välisdiameeter on võrdne toru lubatud ovaalsuse võrra vähendatud sisediameetriga, ning tõmbab selle läbi kontrollitava lõigu.
Toru ristlõike kuju ei tohi paigalduse ja täite tegemise käigus muutuda rohkem, kui tootja poolt lubatud, igal juhul mitte rohkem, kui PVC torudel max 8%, PE torudel max 9%.
Kui katse ebaõnnestub, on Omanikujärelevalvel õigus nõuda antud lõigus toru asendamist uuega.
6.4. Kanalisatsioonipumplate katsetamine
Enne vee laskmist pumplasse tuleb:
kontrollida pumpla korpuse võimalikke deformatsioone;
kontrollida, kas pumpla juhtimisahelad, sh. ka häiresignalisatsioon töötavad;
teostada pumpade pöörlemissuuna kontroll, järgides selleks pumbavalmistaja poolt etteantud instruktsioone;
teostada üleüldine pumpla komplektsuse ja elementide kinnituse kontroll. Erilist tähelepanu tuleb pöörata pumba kaabli õigele kinnitusele tõsteketi(trossi) külge ja kõigi vee alla jäävate seadmete ja kinnituste kontrollile.
Peale vee sisselaskmist tuleb teostada pumplate testimine ekspluatatsiooni olukorras. Selle eesmärk on Töövõtja poolt tõestada, et pumpla parameetrid (vooluhulk, tõstekõrgus ja pumba võime pumbata reovett) vastavad projekteeritule.
Töö vastuvõtmisel viiakse läbi proovipumpamine. Kui tootlikus erineb üle 10% on Omanikujärelevalvel õigus nõuda uusi seadmeid.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 59/61
6.5. Tehase- ja kohapealne testimine
Tellijal ja Omanikujärelevalvel peab olema juurdepääs kõikidele seadmete tehasetestidele, et kontrollida nõuetele vastavust ka toote kvaliteeti. Kui osa seadmetest on valmistatud teistel eeldustel, peab Töövõtja saama kontrollimiseks Omanikujärelevalve loa. Sellised kontrollimised, eksamineerimised või testid ei vabasta Töövõtjat Lepingus sätestatud kohustustest. Kui seadmed koosnevad erinevatest ja mitmes erinevas kohas valmistatud osadest, tuleb seadmed kokku monteerida ja standarditele vastavust tehases testida. Eeltoodud testid ei vabasta Töövõtjat käituseelsetest testidest peale seadme kokku monteerimist kohapeal.
Töövõtja peab Omanikujärelevalvele kirjalikult ette teatama 21 päeva seadmete valmisolekust katsetusteks. Seejärel informeerib Omanikujärelevalve Töövõtjat, kas seadmete testid kiidetakse heaks katsetustel väljastatud sertifikaatide alusel või osaleb Tellija/Omanikujärelevalve ise katsetustel. Töövõtja peab Omanikujärelevalvele edastama pumpade, ventilaatorite jt seadmete testide numbrilised tulemused ning töökõverad kolmes koopias.
Tehasetestide läbiviimisel peab arvestama seadmete kohapealsete töötingimustega. Testide sertifikaadid peavad andma vastavatest testidest täieliku ülevaate. Kui seadmed läbivad antud punktis kirjeldatud testid, saab Omanikujärelevalve vastava sertifikaadi heaks kiita.
Töövõtja peab enne seadmete tarnimist olema saanud Omanikujärelevalvelt nõusoleku testide rahuldavate tulemuste kinnitamise alusel. Kui Omanikujärelevalve on omapoolse kinnituse andnud, peab Töövõtja enne tarnimist seadme vajaduse korral demonteerima, värvima ja saadetise kõik osad transportimiseks kaitsma.
Tehasetestide sertifikaadid (vastavussertifikaadid) peavad sisaldama järgnevat:
mehaaniliste testide sertifikaadid ja struktuurteraste ning sulamite keemilised analüüsid;
vastupidavustestid;
kontrollseadmete ja lülitusseadmestiku isolatsioonitestid, käitamistestid, kõrgepingetestid, võimsustestid kus võimalik;
teised Omanikujärelevalve poolsel nõudmisel tehtavad testid. Mehaanilisel katsetamisel teostatakse vähemalt järgnev:
kontrollitakse kõikide klappide ja siibrite nõuetekohast funktsioneerimist ning lekkekindlust;
kontrollitakse kõikide torustike liidete veekindlust;
survesüsteemide ja –mahutite kindlust, stabiilsust ja veekindlust kontrollitakse testrõhul;
kõik teised osad tuleb kontrollida vastavalt Omanikujärelevalve nõuetele. Lisaks eelnimetatutele tuleb kontrollida kõiki häiresüsteeme, soojustussüsteeme ja ventilatsioonisüsteeme.
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 60/61
7. EHITUSTÖÖDE ÜLEANDMINE
Tööd loetakse ametlikult lõpetatuks kasutusloa väljastamisega omavalitsuse poolt.
Kasutusloa taotlemine ja saamine on Töövõtja pädevuses.
Kasutusloa väljastamiseks omavalitsuse poolt peab Töövõtja ette valmistama, kopeerima ning ühes eksemplaris köidetuna esitama Tellijale järgmised dokumendid:
Töövõtja poolt koostatud projektdokumentatsioon (kui sellist esineb);
projektdokumentatsiooni muudatused;
tehniline informatsioon kasutatud ehitusmaterjalide, toodete ja seadmete kohta (s.h. sertifikaadid, katsetulemused, kirjeldused, kasutusjuhendid jne);
ehituspäevik (isekopeeriva päeviku puhul esimene ja teine koopia);
kaetud tööde aktid;
teostusjoonised;
kuuaruanded ;
ehitusnõupidamiste protokollid;
katsetuste ja kontrolltoimingute aktid;
kasutus ja hooldusjuhendid.
Dokumentatsioon esitatakse 1 eksemplaris paberil ning 2 eksemplaris mälupulgal.
7.1. Kasutus- ja hooldusjuhendid
Töövõtja peab esitama kõikide seadmete kasutus- ja hooldusjuhendid ning käsiraamatud.
Juhendid peavad olema koostatud detailsusega, mis võimaldab Tellija personalil käivitada ja juhtida protsesse, hooldada ja remontida seadmeid, teha katsetusi, mõõtmisi ning seadistusi. Juhendid ja käsiraamatud peavad sisaldama kõiki vajalikke tabeleid ja illustratsioone.
Juhendid peavad olema koostatud heal asjatundlikul tasemel, järgima sisu loogilist ülesehitust, sisaldama arusaadavaid viiteid nii objektidele kui ka joonistele ja peavad sisaldama vähemalt järgmist:
juhendi või käsiraamatu kasutusjuhendit ja lühendite seletust;
kõikide süsteemide kirjeldust ja omavahelisi seoseid;
tootjate ja esindajate kontaktandmeid ning aadresse;
töörežiimide kirjeldust, kontrolliprotseduurid;
hoolduse sisu ja välte (päevane, nädalane või vastavalt töötundidele jne) ning märkusi selle kohta, millist hooldust või remonti võib teha ainult esindaja või valmistajatehas ise.
Kõik juhendid ja käsiraamatud peavad olema koostatud eesti keeles ning vajadusel koos lisaselgituste ning illustratsioonidega. Need peavad olema köidetud ja valmistatud selliselt,
Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine. Tööprojekt Töö nr. 086/2024
Keskkond & Partnerid OÜ 12.2024 61/61
et neid oleks võimalik pikaajaliselt kasutada. Juhendid tuleb esitada kaks eksemplari paberkandjal ja üks eksemplar mälupulgal (pdf ja doc, exc, jpg).
Projektijuht: Lauri Aim
Vastutav spetsialist: Sirle Punka
Projekteerija: Merilin Lilo
or ie nt
KS1
KS1
KS1
KS1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
V1
K1 KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
KS1
Keskuse tee 1 (70703:004:0051)Projekt: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Töö nr: 086/2024
Kinnistule rajatavate torustike kooskõlastusleht M 1:500 (1 cm = 5.0 m)
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir
Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel
V1 Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Isikliku kasutusõiguse / sundvalduse ala ~77 m²
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
Olemasolev veetorustik Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
E 2H
H
3
KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1
KS1
V1
Räpina metskond 153 (70703:004:0094)
Projekt: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Töö nr: 086/2024
Kinnistule rajatavate torustike kooskõlastusleht M 1:500 (1 cm = 5.0 m)
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev madalpingekaabel Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Isikliku kasutusõiguse / sundvalduse ala ~51 m²
or ie nt
or ie nt
or ie nt
or ie nt
E 2H
H
H
37.3 5
35.5 7-35
.37
⌀20 0pl
K1 K1
K1 V1
V1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
V1
V1
KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1V1 V1 V1 V1 V1
V1KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS 1
KS 1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1 KS1 V1
1 2
or ie nt
H
37.60
36.34- 36.24
33.53
33.02- 32.86
⌀100pl
⌀160pl
K1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
V1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
KS 1
KS 1
V1 V1
KS1
KS1
KS1 KS1 KS1
V1 V1
V1 V1
1 2
2 3
ori en t
E 2H
H
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS 1
KS 1
V1 V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
KS1 KS1V1 V1
2 3
Räpina metskond 35 (70701:001:0533)Projekt: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Töö nr: 086/2024
Kinnistule rajatavate torustike kooskõlastusleht M 1:1000 (1 cm = 1.0 m)
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir
Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel
V1 Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Isikliku kasutusõiguse / sundvalduse ala ~3584 m²
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
Olemasolev veetorustik Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik
You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important
Tere. Pane palun DHS-i ja saada Tiidule. Tervitades Kristo Saatja: [email protected] <[email protected]> Saatmisaeg: reede, 6. detsember 2024 15:31 Adressaat: Kagu regioon <[email protected]> Teema: Võõpsu VK kooskõlastamine
Tere
AS Põlva Vesi tellimusel koostab Keskkond & Partnerid OÜ Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti. Projekti asukohaks on Põlvamaal Räpina vallas Ristipalo küla ja Võõpsu alevik.
Koostöö käigus kooskõlastatakse torustike asukohad kinnistutel ja määratletakse servituutide seadmise vajadused. RMK-le kuuluvad kinnistud jäävad piirkonda, kuhu soovitakse rajada uued vee- ja kanalisatsioonitorustikud Võõpsu aleviku kinnistute teenindamiseks. Torustikud on rajatud Keskuse tee 1, Räpina metskond 35 ja Räpina metskond 153 kinnistutele.
Nimetatud kinnistutele planeeritavad torustikud on peatorustikud, millele tuleb seada isikliku kasutusõiguse ala, mis on 2,0 meetrit mõlemale poole torustikku. Raadamine on ette nähtud vastavalt vajadusele. Sellest tulenevalt saadan kooskõlastamiseks nimetatud kinnistute kooskõlastuslehed. Manusesse on lisatud on ka projekti asendiplaanid ja seletuskiri. Küsimuste korral võtke julgelt ühendust!
Lugupidamisega,
Merilin Lilo GSM: +372 56 928 354 Tel: +372 7 330 350 E-mail: [email protected]
Keskkond & Partnerid OÜ Vasara 50 50113 Tartu
From: "Kristo Kokk" <[email protected]> Sent: 07/12/2024 14:22:34 To: "Ene Timberg" <[email protected]> Cc: Subject: Ed: Võõpsu VK kooskõlastamine
Pr Merilin Lilo Teie 09.12.2024
Keskkond &Partnerid OÜ
e-post: [email protected] Meie 10.12.2024 nr 3-1.1/2024/7379
RMK kooskõlastus / Võõpsu VK
Teavitate RMK-d, et AS Põlva Vesi tellimusel koostab Keskkond & Partnerid OÜ Võõpsu aleviku
vee- ja kanalisatsioonitorustike projekti ning soovite kooskõlastust. Projekti asukohaks on
Põlvamaal Räpina vallas Ristipalo küla ja Võõpsu alevik. Torustikud kulgevad ka RMK hallatavatel
Räpina metskond 35 ja Räpina metskond 153 maaüksustel.
RMK kooskõlastab projekti asendiplaanid (lisatud). Tööde lõppedes vajalik vee-ettevõttel RMK-
ga asjaõigusliku kokkuleppe sõlmimine. Taotlus saata e-posti aadressile: [email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Timberg
Kagu regiooni metsaülem
E 2H
H
3
KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1
KS1
V1
Räpina metskond 153 (70703:004:0094)
Projekt: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Töö nr: 086/2024
Kinnistule rajatavate torustike kooskõlastusleht M 1:500 (1 cm = 5.0 m)
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir Olemasolev madalpingekaabel Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Isikliku kasutusõiguse / sundvalduse ala ~51 m²
H H
KS1 KS1
V1 V1
V1 K1
K1 K1
V1 V1
V1 V1
V1 K1
K1 K1
K1 K1
K1 K1
K1
K1K1K1K1K1K1K1
V1V1V1V1V1V1V1V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
R20
V1
Räpina metskond 153 (70703:004:0094)
Projekt: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Töö nr: 086/2024
Kinnistule ulatuva kuja kooskõlastusleht M 1:500 (1 cm = 5.0 m)
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir
Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Isikliku kasutusõiguse / sundvalduse ala ~333 m²
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
Olemasolev madalpinge õhuliin
or ie nt
or ie nt
or ie nt
or ie nt
E 2H
H
H
37.3 5
35.5 7-35
.37
⌀20 0pl
K1 K1
K1 V1
V1
KS1 KS1 KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
V1
V1
KS1 KS1 KS1 KS1
V1 V1 V1 V1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1V1 V1 V1 V1 V1
V1KS1 KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS 1
KS 1
V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
KS1 KS1 KS1 V1
1 2
or ie nt
H
37.60
36.34- 36.24
33.53
33.02- 32.86
⌀100pl
⌀160pl
K1
V1 V1 V1 V1 V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1 KS1 KS1 KS1 KS1
KS1
V1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
KS 1
KS 1
V1 V1
KS1
KS1
KS1 KS1 KS1
V1 V1
V1 V1
1 2
2 3
ori en t
E 2H
H
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
KS 1
KS 1
V1 V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1 KS1
KS1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
V1 V1
KS1 KS1V1 V1
2 3
Räpina metskond 35 (70701:001:0533)Projekt: Võõpsu aleviku vee- ja kanalisatsioonitaristu projekteerimine Töö nr: 086/2024
Kinnistule rajatavate torustike kooskõlastusleht M 1:1000 (1 cm = 1.0 m)
LEPPEMÄRGID: Katastriüksuse piir
Olemasolev sidekaabel Olemasolev madalpingekaabel
V1 Projekteeritud veetorustik
KS1 Projekteeritud survekanalisatsioonitorustik
Isikliku kasutusõiguse / sundvalduse ala ~3584 m²
K1 Projekteeritud isevoolne kanalisatsioonitorustik
Olemasolev veetorustik Olemasolev isevoolne kanalisatsioonitorustik