Keskkonnaameti seisukoha küsimine (Purtsi jõelt Punga paisu likvideerimine)

Keskkonnaamet

[email protected] (09.12.2024) nr 3-6.1/2024/7346

Keskkonnaameti seisukoha küsimine (Purtsi jõelt Punga paisu likvideerimine)

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib vooluveekogude tervendamise eesmärgil

ellu projekte, mille raames parandatakse kalade rändetingimusi jõgedel asuvate paisude või

rändetakistuste juures. RMK soovib alustada Punga paisu likvideerimise ja jõesängi taastamise

kavandamist Tartu maakonnas, Elva vallas, Palamuste külas, Purtsi jõel, Veskioja

(17101:001:1954), Punga-Veski (17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) eraomandis

kinnistutel ning munitsipaalomandis Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273) maaüksusel.

Punga pais on kavas täielikult likvideerida ning jõesäng paisust mõjutatud piirkonnas taastada, sh

jõesängis olevad kivid laiali hajutada. Vajadusel taastatakse silla lagunenud kaldasambad.

Kavandatavad tegevused Punga paisu juures on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde

kavatsus_Punga paisu likvideerimine“. RMK soovib Punga paisu likvideerimise kavatsusele

Keskkonnaameti seisukohta, projekteerimistingimusi ja soovitusi, millega arvestatakse projekti

tellimisel ja koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument. Küsimuste

tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK looduskaitseosakonna

veeökoloogiga Annabel Runneliga (tel. +372 5683 3177, [email protected]).

Likvideerimise insener-tehniline tööprojekt kooskõlastatakse seotud osapooltega täiendavalt selle

valmimise käigus. Tööprojektis sisaldub tööde järjekord, nende täpsem olemus ning

ehitustehniline ülevaade.

Vastuskiri palun saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Annabel Runnel

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1. Tööde kavatsus_Punga paisu likvideerimine.pdf

+372 5683 3177 [email protected]

1

Punga paisu (PAIS018540) likvideerimise kavatsus

a) Paisu likvideerimise eesmärk

Punga paisu (PAIS018540) likvideerimise eesmärk on parandada kalade elupaiga- ja rändetingimusi Tartu maakonnas asuval Purtsi jõel (VEE1013100). Punga paisu likvideerimise tulemusel paranevad kalade rändetingimused ja jõe elupaigaline seisund. Tegevuste kirjeldus: Punga pais on kavas täielikult likvideerida ning jõesäng paisust mõjutatud piirkonnas taastada, sh jõesängis olevad kivid laiali hajutada. Asukoht: Punga pais asub Purtsi jõel, Elva vallas, Palamuste külas, Veskioja (17101:001:1954), Punga-

Veski (17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) maaüksustel. Jõeni viib munitsipaalomandis

pinnastee Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273).

Foto 1. Asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Paisust ca 15m põhja suunas möödub Suurekõrva-Punga tee (tee riiklik nr 6080015). Jõeni viib

munitsipaalomandis pinnastee Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273). Tee katastriüksusele on

üle jõe rajatud sild, mida on võimalik jala ületada. Sild on varisemisohtlik, silla dekk on lagunenud ning

kandetalad mädanenud.

2

Vahetult Purtsi paisust allavoolu asuvad jõe kallastel maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad

3101310020131 (PÕHU 69-15) ning 3101310020130 (Põhu-69-1).

Purtsi jõgi Punga paisust allavoolu kuni Kasumetsa teeni on riigi hallatav eesvool (3101310020000).

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Purtsi jõgi algab Valgamaa põhjaosas asuvast Mägestiku külast ca 1,5 km edela pool, voolab ca 2,5 km

pikkuselt Valgamaal, seejärel suundub Tartumaale, kus suubub Pikasilla lähedal paremalt kaldalt

Väikesesse Emajõkke ca 2 km enne selle suuet Võrtsjärve. Purtsi jõgi on Väikese Emajõe alamjooksu

suurim lisajõgi, mille pikkus on keskkonnaregistri järgi 36,7 km ja valgala 104,8 km². Jõe ülemjooks asub

Otepää kõrgustikul, enamik keskjooksust Kagu-Eesti lavamaal ja alamjooks Väikese Emajõe orundis.

Purtsi jõel on üks veekogum: Purtsi, 013100_1, mida on viimati seiratud 2013. aastal.

Purtsi jõel on tänapäeval ainus kaladele täielikult ületamatu inimtekkeline takistus Semperi talu juures

asuv otstarbeta Punga pais (23,47 km suudmest), mis 2022. aastal läbi viidud uuringu1 ajal paisutas vett

2,1 m. EELIS2 andmetel on paisutuskõrgus 1,45 meetrit (inventariseeritud 2013.a). Kõrgele

paisutustasemele vaatamata ei välju jõgi sängist ka tõkestusrajatisest vahetult ülesvoolu ning paisjärv

sisuliselt puudub. Paisu säilinud betoonist ja kividest konstruktsioonid on varisemisohtlikud. Vana

maakividest veskihoone paikneb jõe vasakul kaldal, hoone on lagunenud.

Foto 2. Punga pais, 4.07.2012 (Meelis Viirma, 2012).

1 Järvekülg, R., Pihu, R., Pensa, L. jt. 2022. „Jõeforelli ja harjuse elupaikade ning asurkondade inventuur Võrtsjärve vesikonnas, Kunda ja Sauga jõe lisajõgedes ning Mustojas“. Tartu. 2 EELIS (Eesti looduse infosüsteem). Keskkonnaagentuur (kasutatud 25.11.2024).

3

d) Eelhinnang, kuidas paisu likvideerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Paisu likvideerimine mõjutab eelkõige Veskioja (17101:001:1954), Punga-Veski

(17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) ning Kalde-Punga tee 6080014 (60801:001:0273)

kinnistute omanikke, keda teavitatakse ja võetakse planeeritud tööde elluviimiseks vastavad

kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Mõju maaparandussüsteemidele ja objekti piirkonnas olevatele teedele

hinnatakse projekteerimistööde käigus ning tegevused kooskõlastatakse seotud ametkondadega.

Mõju kaitseväärtustele: Keskkonnaministri 1. juuli 2016. aasta määruse „Keskkonnaministri 15. juuni

2004. aasta määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu”

muutmine“ alusel on Purtsi jõgi Pästra oja suudmest suubumiseni Väikesesse Emajõkke

Looduskaitseseaduse § 51 alusel kaitstav lõhelaste elu- ja sigimispaigana (KLO3002564). Punga pais

jääb sellele kaitsealusele lõigule ning ainsa täielikult ületamatu rändetakistusena jões ohustab Punga

pais jõge kui lõhelaste elu- ja sigimispaika. Paisu likvideerimine parandab lõhelaste rändetingimusi ning

jõge kui elupaika.

Purtsi jõe hoiuala (KLO2000109) hõlmab veekogul lõiku Anikoja suudmest kuni jõe suudmeni (ca 13,9

km). Hoiuala asub Punga paisust ca 10 km allavoolu. Hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõgede ja ojade (3260) – kaitse ning II lisa liikide võldase

(Cottus gobio) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade kaitse.

EELIS andmetel (kasutatud 25.11.2024) on Purtsi jõega seotud järgmiste kaitsealuste liikide leiukohad:

hink, võldas, paksukojaline jõekarp ning rohe-vesihobu. Registreeritud leiukohad ei jää paisu

likvideerimistööde mõjualasse.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee /

Registrikood 70008658

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 09.12.2024 nr 3-6.1/2024/7346

Meie 02.01.2025 nr 7-9/24/24903-2

Punga paisu likvideerimise kavatsusest

Esitasite Keskkonnaametile kirja seisukoha küsimiseks Tartumaal, Elva vallas, Palamuste

külas, Purtsi jõel (EELIS kood VEE1013100), Veskioja (17101:001:1954), Punga-Veski

(17101:001:1929), Semperi (60801:002:0002) ning Kalde-Punga tee 6080014

(60801:001:0273) kinnistuid puudutava Punga paisu (PAIS018540) likvideerimise kavatsuse.

Punga paisu likvideerimise kavatsuse puhul on tegemist inimtekkelise mõjutuse

likvideerimisega veekogust, mille eesmärgiks on parandada kaladele rändetingimusi Purtsi jõe

lõigul, mis kuulub keskkonnaministri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaikade nimistu“ nimekirja. Jões on registreeritud mitmete kaitsealuste liikide

elupaik. Paisu likvideerimise kavandamine on õigustatud ja vajalik.

Pais ei paikne kaitstaval loodusobjektil, mis nõuaks projekteerimistingimuste ja ehitusloa

kooskõlastamist Keskkonnaametiga (looduskaitseseadus § 14 lg 1).

Oleme seisukohal, et kavandatud tegevus toetab jõe elustiku kaitse eesmärke, kuid paisu

likvideerimisel projekteerimisel (projekti koostamisel) ja lammutamisel palume arvestada

järgmiseid tingimusi:

1. Paisutuse likvideerimise kavandamisel tuleb lähtuda põhimõttest, et nii palju kui vajalik ja

nii vähe kui võimalik, et kujundada paisutatud järvelisest veealast taas looduslik

vooluveekogu.

2. VeeS § 175 lg 5 kohaselt peab paisutuse likvideerimisel vältima setete ja risu juhtimist

paisust allapoole jäävasse voolusängi ja korrastama paisutusala. Seetõttu peab paisutuse

likvideerimisel ja veetaseme alandamisel olema selge kas ja kui palju on paisjärves setteid,

kas ja kuidas setet vajadusel paisjärvest eemaldatakse nii, et see allavoolu ei kanduks.

Töödeaegset setete massilist allakannet tuleb vältida ja tarvitusele võtta sobilikud

ennetavad ja töödeaegsed meetmed.

3. Sette allakande ohu minimeerimiseks on oluline veetaseme alandamine võimalikult

aeglaselt. See pikendab veetaseme alandamisele kuluvat aega, mida tuleks siis tööde

planeerimisel arvestada.

4. Paisutuse mõjuala tuleb korrastada, st et jõele tuleb kujundada looduslik säng.

Kujundamisel tuleb lähtuda veekogu parameetritest likvideeritavast paisust ja paisjärvest

alla- ja ülesvoolu. Muuhulgas tuleb välja selgitada, kas on vajalik taastatava jõesängi

2 (2)

kindlustamine vältimaks edaspidist võimalikku erosiooni, setete allakannet ja sellega

kaasnevat mittesoovitatavat sängi muutust.

5. Mõjuala korrastamisel jõesängi kujundamise näol tuleb silmas pidada, et säng

kujundatakse paisjärve alale. Juhul kui selle tegevusega minnakse väljapoole likvideeritava

paisjärve piire, on tegemist ehituskeeluvööndiga, kus ehitamisele on seatud piirangud

looduskaitseseaduses § 38.

6. Paisutuse likvideerimine tuleb läbi viia madalveeperioodil (lõpuga 15.09). Veesisestel

töödel, mis tekitavad massilisi setteliikumis allavoolu, tuleb tagada meetmed, et setete

allakannet vähendada, sh töid ei tohi teostada tugevate vihmasadude korral.

7. Tööde kavandamisel tuleb arvestada, et ilma Keskkonnaameti nõusolekuta ei ole

veekaitsevööndis lubatud puu- ja põõsarinde raie.

8. Projekteerimisel tuleb arvestada, et tööde läbiviimisel tuleks tagada veekogu looduslik

veerežiim, sh tuleks vältida paisutamist, vee liigvähendamist.

9. Projektis tuleb kirjeldada tööde läbiviimist jõe kallastel ja erosiooni ning reostuse vältimise

meetmeid (nt tuua välja ehitusmaterjalide ladustamise ja parkimise alad).

10. Jõesängi kivide paigaldamisel kaasata vajadusel pädev ihtüoloog või kalastikuekspert,

kellel on eelnevalt kogemusi analoogsete tööde teostamisel.

11. Paisutuse likvideerimise kavandamisel tuleb selgitada kas ja kui palju on ümbruskonnas

salvkaevusid, mille veetaset võib tegevus mõjutada.

12. Paisutuse likvideerimine tuleb registreerida veekeskkonnariskiga tegevusena vastavalt

veeseaduse § 196 lg 2 p 9 alusel. Sõltuvalt planeeritavate tööde iseloomust ja mahtudest

võib vajalik olla keskkonnaluba.

13. Registreeringu taotlusega koos tuleb esitada kohaliku omavalitsuse seisukoht paisutuse

likvideerimisele.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Kerli Pettai 5366 2619 (vee-elustik)

[email protected]

Kairit Kriis 5249230 (veemajandus)

[email protected]

Ivo Ojamäe 505 7438 (keskkonnakorraldus)

[email protected]