| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/7319 |
| Registreeritud | 04.12.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Kiili Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Kiili Vallavalitsus, Kiili Vallavalitsus |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
03. detsember 2024 Kiili Vallavalitsuse korraldusega nr 480 Luige alevik Kuura tn 18
detailplaneeringu koostamise algatamine
Detailplaneeringu koostab OÜ Ehitusprojekt.
Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus.
Planeeringuala suurus on 1580 m2.
Planeeritaval maa-alal kehtib:
• Kiili valla üldplaneering
• Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering, DP0027
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse
(30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine. Kuura tn 18
katastriüksusel kehtib Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering, mis on Kehtestatud 14. mai
2002 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 17. Rajatud hoone on ehitatud väljapoole Kuura, Kuura 1-5
maaüksuse detailplaneeringuga määratud hoonestusala. Käesoleva detailplaneeringuga
suurendatakse lubatud hoonestusala mille tulemusena on võimalik rajatud hoonet seadustada. Kuura
tn 18 katastriüksusele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe
ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning lubatud ehitisealune pind kokku katastriüksusel
on kuni 220 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete,
ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute
parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala
heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH)
algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt
KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.
Detailplaneeringuga on võimalik tutvuda Kiili Vallavalitsus tööpäevadel kohapeal või digitaalselt
Kiili valla geoinfosüsteemis.
Lisa 1
Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 03.12.2024 korralduse nr 480 juurde
Detailplaneeringu nimetus Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneering (DP0375).
1. Olemasolev olukord Kehtivad planeeringud ja load Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering (DP0027)
Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on 1580 m2.
Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused) on esitatud tabelis 1.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu % 1 Kuura tn 18 1580 m2 30401:001:0531 Elamumaa 100%
Tabel 1: Planeeritava maa-ala katastriüksused
Planeeringualaga külgnevad katastriüksused Detailplaneeringu ala piirnevad katastriüksused on esitatud tabelis 2.
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number Maa sihtotstarve ja osakaalu %
1 Kuura tn 11 1395.0 m² 30401:001:0532 elamumaa 100% 2 Kuura tänav T1 4446.0 m² 30401:001:0538 transpordimaa 100% 3 Kuura tn 16 1629.0 m² 30401:001:0529 elamumaa 100% 4 Viimsi metskond
57 183370.0 m² 30401:001:0179
maatulundusmaa 100%
Tabel 2: Planeeringuala piirinaabrid
Olemasolev keskkond Eesti looduse infosüsteemi (EELIS) kohaselt ei jää detailplaneeringu alale looduskaitseseaduse kohaseid kaitstavaid loodusobjekte. Antud detailplaneeringu alal ja sellega piirnevatel katastriüksustel ei ole Natura 2000 alasid. Detailplaneeringuala asub osaliselt Kiili valla üldplaneeringu kohase rohevõrgustiku alal.
Planeeringualal ehitisregistris olevad ehitised ja rajatised EHR kood Nimetus Seisund Esmane kasutuselevõtt Ehitisealune pind Korruseid 120243787 Üksikelamu Kavandatav 2009 104.9 2
Olemasolev tehnovarustus Planeeringuala paikneb tsentraalsete tehnovõrkudega varustatud piirkonnas. Kuura tänaval (Kuura tänav T1, 30401:001:0538) paiknevad elektrikaablid, vee- ja kanalisatsioonitorustikud.
1
Olemasolevad teed ja juurdepääsud Juurdepääs planeeritavale alale on 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt (30402:001:0011) läbi eraomandis oleva Kuura tänava (30401:001:2234 ja 30401:001:0538).
Kehtivad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
Kitsenduste mõjuala Nimetus Ulatus (m2)
Seotud kitsendusi põhjustava objekti nähtus
1 Elektripaigaldise kaitsevöönd
198717759 3.91 Elektrimaakaabelliin
2 Elektripaigaldise kaitsevöönd
198717757 1.85 Elektrimaakaabelliin
3 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd
STA251281 3.23 Maa-alune vee ja kanal.survetorustik alla
4 Ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni vöönd
VTABB251281 8.70 Maa-alune vee ja kanal.vabavoolne torustik
5 Uuringu ala U1552 1,580.55 Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum
ÜVK kohustus ÜVK-ga liitumine on kohustuslik.
2. Taotluse eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kuura tn 18 katastriüksusel kehtib Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering, mis on Kehtestatud 14. mai 2002 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 17. Rajatud hoone on ehitatud väljapoole Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneeringuga määratud hoonestusala. Käesoleva detailplaneeringuga suurendatakse lubatud hoonestusala mille tulemusena on võimalik rajatud hoonet seadustada. Kuura tn 18 katastriüksusele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning lubatud ehitisealune pind kokku katastriüksusel on kuni 220 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
3. Kiili valla üldplaneering Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kiili valla üldplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala detailplaneeringu koostamise kohustusega alal.
2
Kiili valla üldplaneeringu järgselt on Kuura tn 18 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud aiandusühistute maa (EA). Planeeringuala juhtfunktsioon ei ole vastuolus Kiili valla kehtiva üldplaneeringuga, mille järgi on lubatud ühepereelamud.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.1. toodud tingimused: o Planeeritavast alast vähemalt 15% peab moodustama avalikult kasutatav sotsiaalmaa,
välja arvatud juhul, kui detailplaneeringuga nähakse ette kuni kolm üksikelamu krunti; o Lisanduva asundusega aladel (tiheasustus) on soovituslikuks krundi suuruseks
üksikelamu püstitamiseks on 2000 m² ja kaksikelamu püstitamiseks 3000 m²; o Üksikelamu krundil lubatud ehitada kuni kaks hoonet: üks üksikelamu ja üks abihoone; o Väikeelamu korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,0 m ning
abihoonel 4,5 m. Korruselisus ja kõrgus määratakse detailplaneeringuga; o Parkimisvajadused tuleb lahendada oma krundi piirides.
Kiili valla üldplaneeringu seletuskirjas p 2.2.4.3. aiandusühistumaale (EA) toodud tingimused: o Suurim lubatud ehitusalune pind uutel väikeelamukruntidel lubatud kuni 220 m²; o Endisele aiandusühistu tervikkrundile on lubatud ehitada üks üksikelamu (ühe korteriga
elamu) ja üks abihoone; o Korruselisus on kuni 2 ja suurim lubatud kõrgus maapinnast on 9,00 m ning abihoonel 4,5
m.
3
Joonis 1: Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
4. Koostatav Kiili valla üldplaneering Kiili valla koostatava üldplaneeringu järgselt on Kuura tn 18 katastriüksuse maakasutuse juhtfunktsiooniks määratud elamumaa. Planeeringuala asub tiheasustusalas.
Joonis 2: Väljavõte koostatavast Kiili valla üldplaneeringust
Elamu maa-ala on ühe korteriga elamu (üksikelamu, rida- või kaksikelamu sektsioon) ja kahe või mitme korteriga elamu ehitamiseks ette nähtud maa-ala ning elamute vahelisse välisruumi mahuliselt sobituv muu elamuid teenindava maakasutuse juhtotstarbega maa-ala.
Elamu maa-alal on lubatud: o Erinevat tüüpi elamud - üksik-, kaksik-, rida-, kahe või mitme korteriga elamud.
Elamutüüpide osas kehtivad täiendavad piirkondlikud tingimused (tabel 1). o Kõrvalotstarbena hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-,
kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, avalikud-, muuseumi-, raamatukogu-, haridus-, teadus-, haigla-, ravi-, spordi-, kultus-, tavandihooned ning garaažid kui need sobituvad arhitektuurselt ja funktsionaalselt piirkonda.
o Hoolekandeasutuse-, ühiselamu-, majutus-, toitlustus-, büroo-, kaubandus-, teenindus-, meelelahutus-, haridus-, tervishoiu-, haigla-, ravi-, spordihoonete kavandamisel
4
kõrvalotstarbena elamu maa-alale, peab arvestama, et see ei häiriks piirkonna peamise otstarbe toimimist.
o Muud elamuid teenindavad ning keskkonda sobituvad hooned ja rajatised, sh tehnoehitised.
Luige ja Kangru alevik - tihedalt paiknevad asustusalad, mille tihendamist täiendavalt ette ei nähta, mistõttu korterelamute kavandamine ei ole lubatud.
5. Algatamise põhjendused Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt viiakse haldusmenetlus läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt, vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele. Seega on menetluse mittealgatamine kooskõlas ka haldusmenetluse eesmärgipärasuse põhimõttega. Menetluse jätkamine olukorras, kus on ilmselge, et menetluse tulemusena sellel planeeringualal PlanS eesmärki ja põhimõtteid arvestava planeeringu kehtestamise otsuseni ei jõuta, tooks kaasa põhjendamatuid aja- ja ressursikulutusi kõigile osalistele.
Planeerimisotsuste puhul on tegemist eelkõige kaalutlusotsustega, mille eesmärgiks on anda otsustajale iga üksikjuhtumi puhul võimalus konkreetses olukorras sobivaim lahendus leida. Kaalutlusotsuse tegemisele eelneb kaalutlusõiguse teostamine, mille raames tuleb kaaluda ja tasakaalustada vastandlikke ja põrkuvaid huvisid. Nõuded ruumilisele planeerimisele on sätestatud PlanS eraldiseisvate põhimõtetena §-des 8–12. Üheks üldiseks põhimõtteks on huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõte. PlanS § 10 lõike 1 kohaselt peab planeerimisalase tegevuse korraldaja tasakaalustama erinevaid huve, sealhulgas avalikke huve ja väärtusi, kaaluma neid vastavalt planeerimise põhimõtetele ja planeeringu eesmärkidele ning lõimima need planeeringulahendusse.
Lähtudes huvide tasakaalustamise ja lõimimise põhimõttest on Kiili Vallavalitsus detailplaneeringu koostamise korraldajana kohustatud planeeringu otsuste tegemisel kaaluma erinevaid huve. Järgnevalt esitatakse kaalutlused, mille põhjal otsusele jõuti.
5.1. Kvaliteetne ruumiloome Planeerimisseaduse § 1 lg 1 kohaselt on planeerimise eesmärk luua ruumilise keskkonna kaudu eeldused ühiskonnaliikmete vajadusi ja huve arvestava, demokraatliku, pikaajalise, tasakaalustatud ruumilise arengu, maakasutuse, kvaliteetse elu- ning ehitatud keskkonna kujunemiseks, soodustades keskkonnahoidlikku ning majanduslikult, kultuuriliselt ja sotsiaalselt jätkusuutlikku arengut. Oluline on, et oleks arvestatud kõigi detailplaneeringust puudutatud isikute huve.
5.1.1. Elamumaa moodustamise mõjud Kvaliteetse ruumi aluspõhimõtete sõnastamisel on sisendina kasutatud järgmisi dokumente (Ruumiloome töörühma lõpparuanne): o ruumiloome eksperdirühma lõpp-aruanne 2019 Lisa 4 – kvaliteetse ruumi
miinimumkriteeriumid; o 2016 Davosi deklaratsioon, millega Eesti liitus 2018. a jaanuaris – kõrge kvaliteediga
ehituskultuuri edendamine; o Euroopa Arhitektide Nõukogu (ACE) juhend - ehitatud keskkonna kvaliteedi
saavutamine; o PlanS 2. peatükk – elukeskkonna parendamise põhimõtted;
5
o Rahandusministeeriumi PlanS kohane ruumilise planeerimise põhimõtete rakendamise juhend.
Planeeringuga tuleb luua eeldused kasutajasõbraliku ning turvalise elukeskkonna ja kogukondlikke väärtusi kandva ruumilise struktuuri olemasoluks ja säilitamiseks ning esteetilise miljöö arenguks, säilitades olemasolevaid väärtusi. Laiem eesmärk on, et planeeringutega ei antaks ainult maakasutus -ja ehitustingimusi, vaid kujundataks terviklik ruumilahendus, mis täidab kõiki funktsionaalseid vajadusi.
Avalik sektor saab näidata eeskuju, rakendades investeeringute planeerimise protsessi käigus kvaliteedihindamissüsteemi. Selleks kaalutakse kvaliteedikriteeriume investeeringute ja asukoha alternatiivide hindamisel nii kinnisvaraarenduses ja -halduses kui ka rahastamisettepanekute hindamises (nt ruumilise planeerimise, projekteerimise) lähteülesannete ettevalmistamises jne. Kvaliteediküsimustikule vastamine edendab ruumiteadlikkust kõigi ühiskonnarühmade (spetsialistide ja mittespetsialistide) seas ja aitab ära tunda kvaliteetset elukeskkonda ning tõsta tundlikkust elukeskkonna kvaliteedi suhtes. Seda kvaliteedihindamissüsteemi saab kasutada paljude erinevate tegevuskavade ja olukordade puhul. Näiteks paikade ruumiloomeprotsesside edukuse analüüsimisel. Kõigil neil juhtudel seisneb kvaliteedihindamissüsteemi tugevus asjaolus, et käsitletakse kõiki elukeskkonnaga seotud olulisemaid kvaliteediprobleeme terviklikult ning kaalutakse neid läbipäistvalt, põhjalikult ja tasakaalustatult. Hindamismeetodid sõltuvad olemasolevatest andmetest. Kvantitatiivsed hindamismeetodid koosnevad kvantitatiivsest sisuanalüüsist (andmed, struktuurid, allikad), standarditud intervjuudest, uuringutest, vaatlustest, seirest, kaardistamisest, statistikast, loendustest, prognoosidest jne. Kvalitatiivsed hindamismeetodid võivad hõlmata kvalitatiivset sisuanalüüsi, tõlgendamist, väärtushinnangute vm kaardistamist, individuaalseid või fookusgruppide intervjuusid, küsitlusi, seiret, kavandikonkursse jne.
Tööleht ja selle küsimustik on kooskõlas nii Davosi ehituskultuuri (sks Baukultur) kvaliteedisüsteemiga kui ka Euroopa kvaliteedipõhimõtetega, mis puudutavad kultuuripärandile potentsiaalselt mõju avaldavaid ELi rahastatud sekkumisi. Küsimustik täieliku versiooni leiab Euroopa ekspertide töörühma poolt aastatel 2020-2021 koostatud aruandes „Towards a Shared Culture of Architecture – Investing in high-quality living environments for everyone“ („Ühise arhitektuurikultuuri suunas – investeerimine kvaliteetsesse kõigile mõeldud elukeskkonda“).
Järgneval joonisel on esitatud võrkdiagramm, mis koostatud kontrollnimekirja lühiversiooni põhjal.
6
1 JUHTIMINE
2 FUNKTSIONAALSUS
3 KESKKOND
4 MAJANDUS
5 MITMEKESISUS
6 KONTEKST
7 KOHATUNNETUS
8 ILU
0%
20%
40%
60%
80%
100%
Lähtudes koostatud võrkdiagrammist saab väita, et detailplaneeringu ettepanek on kooskõlas kvaliteetsele ruumiloome nõuetele.
5.1.2. Elamumaa moodustamise mõjud üldplaneeringust lähtuvalt Kiili valla üldplaneering seab eesmärkideks (lk 6): o atraktiivse, turvalise ja tervisliku elukeskkonna loomiseks püsielanikkonna
kinnistamiseks ning avalike teenuste kättesaadavuse võimaldamiseks; o elamuehituseks valla territooriumil koos elukeskkonna väärtuste säilitamise ja arendamise
ning teiste maakasutusliikide tasakaalustatud arenguga.
Kiili valla üldplaneeringu peatükis 3.1 on esitatud ruumilise arenguga kaasneda võivad mõjud ja säästva arengu tingimused (lk 25). Kohe peatüki alguses on esitatud Kiili valla soovid: vald soovib lähtuvalt üldplaneeringust kujundada Kiili vallast meeldiva elamis- ja ettevõtluspiirkonna, kus elamine oleks sobitatud senisesse miljöösse ning tootmisel ei ole kahjulikku keskkonnamõju.
Üldplaneeringu peatüki koostamisel mõjude hindamisel arvestati: o uusehitised toovad kaasa püsivaid keskkonnamuutusi; o vee ja kanalisatsioonirajatiste väljaehitamine tasakaalustab püsiva iseloomuga muudatuste
teket piirkonna looduskeskkonnale; o uushoonestus tuleb sulandada olemasoleva asustusega; o miljöö- ja maastikuväärtused on atraktiivse ehitatud keskkonna loomise eelduseks; o atraktiivne ja terve elukeskkond tagab elu- ja asukohavaliku olulise tegurina valla
sotsiaalse ja majandusliku arengu.
7
Joonis 3: Kontrollküsimustiku võrkdiagramm
Planeeringuga kavandatud tegevustel võib olla nii positiivseid kui ka negatiivseid mõjusid. Positiivsed on need mõjud, mis aitavad kaasa keskkonna- ja säästva arengu eesmärkide saavutamisele; negatiivsed mõjud on ebasoodsad, mis võivad seatud arengueesmärkide saavutamisel avalduda loodus-, majandus-, sotsiaal-, ja kultuurikeskkonnale. Kiili valla üldplaneeringus on ehitamisest tuleneda võivad mõjud esitatud tabelis 1 (lk 26). Antud juhul on võetud aluseks eelpoolmainitud tabelis esitatud mõjud (positiivsed ja negatiivsed) ja kaalutud nende mõju detailplaneeringu elluviimise puhul.
Mõju Tulemus
Elukeskkonna kvaliteet ja elamistingimused
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Majandusliku arengu intensiivistumine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Uute elanike tulek piirkonda, suurendab nii valla kui ka teenuse pakkujate tulusid (kulusid)
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Transpordi-ja infrastruktuuri paranemine (halvenemine)
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Ühistranspordi tasuvuse paranemine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Liikumisvõimaluste ja juurdepääsetavuse paranemine (halvenemine)
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Loodusmaastiku asendumine tehismaastikuga (looduskoosluste hävimine)
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Maastiku killustumine Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Põllumaastiku ja selle harimise tasuvuse vähenemine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Maaparandussüsteemid e rikkumine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat
8
hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud. Kinnisvaraarenduse muutumine valdavaks maakasutuseks – söötis kõlvikud
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Ehitusalade stiihiline areng
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Sotsiaalse ja tehnilise infrastruktuuri rajamise vajadus – suur koormus valla eelarvele
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Võimalik loodusliku reljeefi muutmine, mõjud pinnasele (mõju avaldavad transport, pinnasetööd, ehitusprahi laokile jätmine)
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Pinna-ja põhjavete reostusohu suurenemine
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Ökoloogiliste protsesside kulg võib olla takistatud
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Radoonioht siseõhus Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Võimalik visuaalne reostus
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kokkuvõte: mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud.
Tabel 3: Detailplaneeringu mõjud.
Lähtudes tabelis 4 esitatud mõjudest ja kaalutud tulemustest saab väita, et detailplaneeringuga kavandatud tegevustel otsesed mõjud puuduvad. Eelkõige saab seda väita tuginedes detailplaneeringu eesmärgist: detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine. Mõju puudub kuna läbi detailplaneeringu seadustatakse olemasolevat hoonet. Ehitustegevus on juba lõpetatud. Lähtudes eelnevast saab väita, et võimalikud tekkivad negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate tingimuste seadmisega.
Kokkuvõtvalt Lähtudes eelnevast saab väita, et detailplaneeringu algatamine pole vastuolus kvaliteetsele ruumiloomele sest:
9
1. detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine;
2. läbi detailplaneeringu menetluse juba olemasoleva rajatud elamu seadustamine; 3. ehitustegevus on juba lõpetatud; 4. võimalikud negatiivsed mõjud on võimalik vältida detailplaneeringus täiendavate
tingimuste seadmisega.
6. Detailplaneeringu menetluse lõpetamise olulised põhjused Põhjavesi on meie peamine joogiveeallikas ja piiratud ressurss. Seega on põhjavee seisukorra jälgimine ja kaitsmine äärmiselt oluline.
Milline on põhjaveeressurss Kiili vallas? Kiili vallas on kinnitatud põhjaveevarud keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 396 „Harju maakonna põhjaveevarude kinnitamine“ (edaspidi käskkiri). Käskkirjaga on Kiili vallas kinnitatud põhjavee prognoosvaru Ordoviitsium-Kambriumi (edaspidi O-C) vee kihis 800 m3/ööp ning Kambrium Vendi (edaspidi C-V) veekihis 500 m3/ööp. Põhjaveevarud Kiili vallas on kehtestatud kuni 2030. aasta lõpuni. Keskkonnalubadega (L.VV/332201, L.VV/328400, L.VV/332430) on käesoleval hetkel O-C veekihist lubatud põhjaveevõtt 324,99 m3/ööp. Lisaks on Keskkonnaamet menetlusse võtnud OÜ Kiili KVH keskkonnaloa taotluse, millega taotletakse põhjaveevõttu O-C veekihist 250 m3/ööp. Juhul, kui keskkonnaluba antakse, on keskkonnalubade kohaselt lubatud O-C veekihist põhjaveevõtt kokku 574,99 m3/ööp. Keskkonnaloaga L.VV/332430 on käesoleval hetkel C-V veekihist lubatud põhjaveevõtt 500,66 m3/ööp. Eelnevast lähtuvalt saab öelda, et C-V veekihi põhjaveekihi põhjaveevarud on Kiili vallas kehtestatud mahus kasutuses ning O-C põhjaveekihi vabade põhjaveevarude hulgaks on 225,01 m3/ööp.
Kas põhjaveeressurssi suurendamine Kiili vallas on võimalik? Veeseaduse 7. peatüki esimene jagu reguleerib põhjaveevarude hindamist ja kehtestamist. Põhjaveevarusid on võimalik ümber hinnata veeseaduse § 206 lg 2 ning lg 3 toodud juhtudel. Põhjaveevarude ümberhindamise tulemusena on võimalik varasemalt kehtestatud põhjaveevarude hulka muuta. Põhjaveevarude hindamiseks tehakse vastavalt veeseaduse § 204 lg 5-le hüdrogeoloogiline uuring, mille tegemist koordineerib Keskkonnaministeerium, ja koostatakse uuringuaruanne, mis esitatakse põhjaveekomisjonile. Põhjaveevarude hindamise või ümberhindamise tellib isik, kes on huvitatud nende määramisest või muutmisest. Põhjaveevarude hindamisega kaasnevad kulud katab isik, kes taotleb põhjaveevaru hindamist (veeseadus § 204 lg 6). Vastavalt eelmainitud uuringuaruande põhjal annab soovituse põhjaveekomisjon valdkonna eest vastutavale ministrile põhjaveevaru kehtestamiseks. Valdkonna eest vastutav minister ei kehtesta põhjaveevaru , kui esineb veeseaduse § 205 lg 4- s toodud asjaolusid. Eelnevast lähtuvalt ei ole hetkel võimalik Kiili valla põhjaveevarude suurendamise võimalikkuse kohta selget vastust anda. Vastava otsuse teeb valdkonna eest vastutav minister koostatud põhjaveevarude uuringu aruande põhjal, tuginedes põhjaveekomisjoni soovitustele.
Hetkel on kogu saadaolev veeressurss kasutuses või broneeritud juba kehtestatud detailplaneeringutele. Tuleb arvestada, et veeressurss on elutähtis teenus ja kui sellise tempoga edasi mahtusid eraldada, võime ühel päeval olla olukorras, kus vett enam ei jätku. Hetkel on esmane prioriteet tagada senistele klientidele ja väljastatud mahtudele vastav ressurss, seda ka erinevatel tarbimisperioodidel, sh suvel.
10
7. Detailplaneeringu menetlus 26.08.2024 – Eskiislahenduse esitamine. 29.08.2024 – Kiri nr 8-1/1706.
Taotluse esitamine. 10.09.2024 – Kiili Vallavalitsuse projektikomisjoni koosolek.
Projektikomisjon kiitis eskiislahenduse heaks. xx.xx.2024 – haldusleping nr
8. Otsus Lähtuvalt eeltoodust algatab Kiili Vallavalitsus Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu (vastavalt 29.08.2024 kirjaga nr 8-1/1706 edastatud detailplaneeringu koostamise algatamise ettepanekule).
Koostaja: Eduard Ventman, vallaarhitekt
11
Ööbiku tn 8
Ööbiku tn 8a
Järve tn 11
Järve tn 7
Järve tn 13
Männi põik 4
Männi põik 12
Männi põik 10 Männi põik 8
Männi põik 6
Rõõmu põik 1
Rõõmu põik 3
Männi tn 2
Rõõmu tn 4
Rõõmu tn 6
Rõõmu tn 8
Rõõmu tn 10
Rõõmu tn 7
Ööbiku tn 10
Ööbiku tn 6
Ööbiku tn 7
Ööbiku tn 5
Ööbiku tänav
Tammetalu tänav T6
Ööbiku tn 3
Ööbiku tn 1
Ööbiku tn 2
Järve tn 3
Järve tn 1
Järve tn 5
Ööbiku tn 4
Järve tn 9
Männi tn 4a
Järve tn 2
Männi tn 4
Söödi
Männi põik 2
Kuura tänav T1
Rõõmu tn 2
Rõõmu tn 5
Rõõmu tn 3
Rõõmu tn 1
Männi tn 1
Männi tn 1a
Männi tänav
Tammetalu tänav T7
Tuule tänav
Järve tänav
Tamme tänav T1
Energia tänav
Vambola tänav T2
Rooli tänav
Tammetalu tänav T2
Tasuja tänav T1
Lehola tänav
Põllu tn 7
Kuura tänav T2
8
3
4
19.5
2
10
5
5
5 3.4
4
10 ARHITEKT V.ALUMETS
TELLIJA:
OBJEKT:
JOONIS:
3
K.REINSALUVAST. SPETS.
Henri Ots
HARJUMAA KIILI VALD LUIGE ALEVIK KUURA TN 18 DETAILPLANEERING
PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA
PR.NR:361-2024D
1:500
MTR reg.nr. EEP000943 reg.nr.11307776
tel 5518761 Tallinn 11612
Pärnu mnt 388/Salve 2A PROJ.JUHT H.C. ÕUNAP
KUUP.:22.08.2024
EHITUSPROJEKT
TINGMÄRGID:
PLANEERITUD ALA PIIR
KATASTRIÜKSUSE, KINNISTU PIIR
PLANEERITUD HOONESTUSALA
KUURA DP HOONESTUSALA
PLANEERITUD JUURDEPÄÄS PLANEERINGUALALE
PLANEERITUD ELAMUMAA SIHTOTSTARBELINE KRUNT
PLANEERITUD KRUNDI SIHTOTSTARVE - ÜKSIKELAMUMAA
(ühele leibkonnale (perele) kavandatud elamu maa)
PARKIMISKOHTADE ARV KRUNDIL JA VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HALJASTUSE VÕIMALIK ASUKOHT
PRÜGIKONTEINERI VÕIMALIK ASUKOHT
OLEMASOLEV ASFALTKATTEGA TEETabel 1. Moodustatud kruntide ehitusõigus
Po s.
n r
Kr un
di a
ad re
ss i e
tte pa
ne k
Kr un
di p
la ne
er itu
d su
ur us
(m ²)
H oo
ne te
s uu
rim lu
ba tu
d eh
iti se
al un
e pi
nd (m
aa pe
al ne
/ m
aa -a
lu ne
) m ²
Su ur
im k
or ru
se lis
us
H oo
ne te
lu ba
tu d
m ak
si m
aa ln
e kõ
rg us
m aa
pi nn
as t (
m )
H oo
ne te
s uu
rim lu
ba tu
d ar
v (p
õh ih
oo ne
/ a
bi ho
on e)
Kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve
Kr un
di k
as ut
am is
e si
ht ot
st ar
ve ka
ta st
riü ks
us e
liig i j
är gi
Su le
tu d
br ut
op in
d ka
ta st
riü ks
us e
si ht
ot st
ar ve
te k
au pa
(m aa
pe al
ne / m
aa al
un e)
(m ²)
Tu le
pü si
vu s
Pl an
ee rit
ud p
ar ki
m is
ko ht
ad e
ar v
Pi ira
ng ud
1 Kuura tn 18 1 580 220 2 / 1 9,0 / 4,5 2 (1/1) EP 100% E 100% 300/ 0 TP3 3
- - - .
EP P3
EP 100% 9 m/4,5m
2 / 1
1 580 m²
1+1
1 220 m²
P3
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneering
Asukoht: Luige alevik, Kiili vald
Tellija: Nimi: Kiili Vallavalitsus Aadress: Nabala tee 2a, Kiili alev, Kiili vald, 75401 E-mail: [email protected] Tel: 6790260 DP koostaja: Nimi: OÜ Ehitusprojekt Aadress: Pärnu mnt 38811612 Tallinn Reg. nr: 130777 Pr.juht: Heidi Õunap Arhitekt tase 7: Kaia Reinsalu E-mail: [email protected] Tel: 5518761 Töö nr.: 361-2024D Huvitatud isik: Nimi: Henri Ots Aadress: Kuura tn 18, Luige alevik E-mail: [email protected]
2024
1
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
I SELETUSKIRI 1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid 2. Kontaktvööndi analüüs 3. Seos kõrgema astme planeeringutega 4. Detailplaneeringu eesmärk 5. Olemasolev olukord 6. Planeerimislahendus 7. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sadevetekanalisatsioon. 8. Elektrivarustus 9. Sidevarustus 10.Soojavarustus 11.Keskkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine 12.Tuleohutus 13.Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14.Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju
looduskeskkonnale 15.Planeeringu elluviimise kava. Detailplaneeringu elluviimise võimalused
II JOONISED
1. Situatsiooniskeem 2. Tugiplaan M 1:500 3. Põhijoonis tehnovõrkudega M 1:500
2
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
SELETUSKIRI
1. Detailplaneeringu alused ja lähtedokumendid.
Detailplaneeringu koostamise lähtedokumendid:
1.1. kehtivad õigusaktid 1.1.1 Planeerimisseadus (jõustunud 01.07.2015) 1.1.2 Ehitusseadustik (jõustunud 01.07.2015) 1.1.3 Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57 „Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused” 1.1.4 Majandus- ja kommunikatsiooniministri 01.07.2015 määrus nr 51 „Ehitiste kasutamise otstarvete loetelu“ 1.1.5 Atmosfääriõhu kaitse seadus 1.1.6 Jäätmeseadus 1.1.7 Veeseadus 1.1.8 Ühisveevarustuse ja -kanalisatsiooni seadus 1.1.9 Asjaõigusseadus 1.1.10 Maakatastriseadus 1.1.11 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 "Nõuded ehitusprojekti- le1" 1.1.12 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“
1.2. arengukavad ja -strateegiad 1.2.1 Kiili valla üldplaneering (kehtestatud Kiili Vallavolikogu poolt 16.05.2013 otsusega nr 26) 1.2.2 Kiili valla detailplaneeringu eskiisi ja detailplaneeringu koostamise ning vormistamise nõuded (Kiili Vallavalitsus 01.03.2016 korraldus nr 1) 1.2.3 Kiili Vallavolikogu 28.06.2016 määrus nr 17 „Kiili valla ühisveevärgi ja –kanali- satsiooni arendamise kava aastateks 2016-2027“ 1.2.4 Kiili Vallavolikogu 19.04.2012 määrus nr 5 „Kiili valla jäätmehoolduseeskiri“ 1.2.5 Kiili valla arengukava 2024-2035 (Kiili Vallavolikogu 19.10.2023 määrus nr 11).
1.3. planeeritaval maaalal kehtestatud detailplaneeringud 1.3.1. Planeeritav ala jääb Luige aleviku Kuura; Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneeringu alale, millega lahendati Kuura mü kruntideks jaotamine, maa sihtotstarbe muutmine ja heakorrastatud elamuala rajamine ning mis on kehtestatud vallavolkogu 14.05.2002 otsusega nr 17.
1.4. planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 1.4.1 Ehitusluba. Kiili Vallavalitsuse 10.06.20003.a korraldus nr 356
1.5. planeeritaval maaalal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 1.5.1 Puuduvad
1.6. planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 1.6.1 Puuduvad
1.7.planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimis- tingimused
3
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
1.7.1 Puuduvad
1.8. eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 1.8.1 Puuduvad
1.9. detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd, mürauuringud) 1.9.1 Kuura tn 18 maaala plaan tehnovõrkudega (Ruutjuur OÜ poolt mõõdistatud topogeodeetiline plaan tn nr 24_134, august 2024.a. – Koordin4adid L-Est süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis).
1.10. Eesti standardid 1.10.1 Eesti standard EVS 843:2016 „Linnatänavad“ 1.10.2 Eesti standard EVS 812-6:2012+A1:2013 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõr- je veevarustus” 1.10.3 Eesti standard EVS 812-7:2008/AC:2016 ”Ehitiste tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava põhinõude, tuleohutusnõude tagamine projekteerimise ja ehi- tamise käigus” 1.10.4 Eesti standard EVS 842:2003 „Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“ 1.10.5 Eesti standard EVS 894:2008 +A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bü- rooruumides“ 1.10.6 Eesti standard EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasu- tamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ 1.10.7 Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine. Linnaplaneerimi- ne ja Arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine“
1.11. kokkulepped maakasutuse kitsendamise kohta
2. Kontaktvööndi analüüs. Kuura tn 18 katastriüksus on osa Kuura, Tasuja ja Ööbiku tänavate äärsest elamupiirkonnast, mis on valdavas osas hoonestatud. Tegemist on suhteliselt hiljuti hoonestatud piirkonnaga. Hoonestuse tüpoloogia on suhteliselt mitmekesine, kuid valdava osa hoonetest moodustavad kahekorruselised viilkatuse ja katusekorrusega ühepereelamud. Tasuja tänava enamus majasid on 0 katusekaldega valge krohviga kaetud. Viimistlusmaterjalidena on valdavalt kasutatud laudist, krohvi, tellist.
3. Seos kõrgema astme planeeringutega. Kiili valla üldplaneeringuga on planeeritavale alale määratud elamumaa juhtfunktsioon.
4
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
Väljavõte Kiili valla üldplaneeringust
● Planeeritav ala
4. Detailplaneeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikuss Kuura tn 18 (30401:001:0531) krundi hoonestusala muutmine. Krundile tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning krundi suurim ehitisealune pind tohib olla kuni 220 m² (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Lisaks lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine. Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
5. Olemasolev olukord 5.1 Asukoht, maaomand
Planeeritav ala paikneb Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Juurdepääs alale toimub Kuura tänavalt Planeeringuala moodustab: jrk MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1. Kuura tn 18 30401:09:51 1580 m² Elamumaa 100%
5
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
-Kuura tn, juurdepääsu lahendamise osas.
Planeeringuala naabrid: jrk MÜ nimetus kü nr pindala sihtotstarve
1. Kuura tn 11 30401:001:0532 1395 m² Elamumaa 100%
2. Kuura tn 16 30401:001:0529 1629 m² Elamumaa 100%
3. Viimsi metskond 57 30401:001:0179 183370 m²
Maatulundusmaa 100%
4. Kuura tn T1 30401:001:0538 4446 m² Transpordimaa 100%
5.2 Olemasolevad hooned
Planeeritaval krundil asub elamu
5.3 Olemasolev haljastus Krunt on osaliselt kaetud metsaga.
5.4 Olemasolev tehnovarustus Kinnistul on olemasolevad elektri,- vee- ja kanalisatsiooni ühendused.
5.5 Olemasolevad piirangud Planeeritaval alal lasuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused:
5.6 Olemasolevad detilplaneeringud
6
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
6. Planeerimislahendus
6.1 Krundijaotus Olemasolevat krundijaotust ei muudeta
6.2. Krundi ehitusõigus Käesoleva detilplaneeringuga muudetakse kehtivat detailplaneeringuga antud hoonestusala ja maksimaalset ehitusalust pinda. Kruntide ehitusõigus vt põhijoonis
6.3. Ehitiste arhitektuurinõuded Hoonestuse kavandamisel tuleb arvestada, et arhitektuur peab olema planeeritavasse keskkonda sobiv, piirkonnale eripäraseid arhitektuurseid lahendusi tagav, kaasaegne, kõrgetasemeline ja ümbritsevat elukeskkonda väärtustav. Kuura tn 18 katastriüksus on hoonestatud olemasoleva üksikelamuga. Kui hoone on ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge, tuleb selle krundile ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist (põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga) ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast. Projekteeritava hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada
7
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka on arvestatud kõik hooned (k.a abihooned), kaasa arvatud kuni 20 m² ehitisealuse pinnaga väikeehitised. Ehitisealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa. Keelatud on hoonete, sh ka alla 20 m² ja alla 5 m kõrgete ehitiste, püstitamine teekaitsevööndisse. Erandina võib hooneid ehitisealuse pinnaga kuni 20 m² ja kuni 5 m kõrge ehitada naaberkruntidega ühisel piiril väljaspool hoonestusala naabrite vastastikuse kirjaliku kokkuleppe alusel. Kirjalikus kokkuleppes peab olema fikseeritud asjaolu, et naaberkatastriüksuse omanik on teadlik tema seatud kitsendustest. Rajatav hoone peab vastama kõikidele kehtivatele nõuetele, normidele ja eeskirjadele. Arhitektuurinõuded on antud ka põhijoonisel AS-3.
6.4. Piirded Teedepoolne piire peab olema läbipaistev puitaed (kõrgus kuni 1,40 m) ja kruntide vaheline võib ka olla võrkaed (kõrgus kuni 1,60 m ja lubatud rajada krundi piirile).
6.5. Tänavate maa- alad, liiklus- ja parkimiskorraldus. Planeeritavale alale juurdepääs on Kuura tänavalt. Liikluskorraldus on planeeritud kahesuunaliselt. Hoone vahetus läheduses on projekteeritud parkimiskohad sõiduautodele. Kogu parkimine on lahendatud kinnistusiseselt Parkimise planeerimisel on kasutatud EVS 843:2016 ”Linnatänavad”, (parkimiskohtade vajaduse arvutamisel on aluseks võetud väikeelamute ala norm). Planeeringuala parkimine on lahendatud omal krundil.
Parkimiskohad planeeringus: POS Ehituse
otstarve Normatiivi arvutus Normatiivseid
kohti Parkimiskohtade arv planeeringus
1 Elamu 2.3.24 2.3.24 3
Kokku on kavandatud 3 parkimiskohta
6.6. Vertikaalplaneerimine Vertikaalplaneerimine teostatakse iga ehitusprojektiga eraldi. Krundi pinda tõstetakse vajadusel kuni 0,5 m. Vertikaalplaneerimisega juhtida sademeveed katustelt ja kõvakattega pindadelt hoonetest eemale ja immutatatakse.
6.7. Heakorrastus ja haljastus Hoonestamisel ja hoonestatud kruntide kasutamisel ning tee- ehitusel tuleb alevikus säilitada olemasolev väärtuslik kõrghaljastus ning arvestada hoonestusviisile vas- tava kvaliteetse tänavaäärse kõrghaljastuse loomise vajadusega, s.t.minimaalse hal- jaspinna osakaaluga 20 %, mida täpsustatakse detailplaneeringuga. Planeeritav maa-ala on kõrghaljastusega. Jäätmete käitlemisel juhinduda Jäätmeseadusest ja Kiili valla jäätmehoolduseeskirja nõuetest. Jäätmete jaoks paigutada kruntidele prügikonteinerid.
6.8. Servituutide ja kaitsevööndite vajadus Kavandatavate servituutide vajadused koos vajadust põhjustava objekti, servituudi asukoha ja ulatusega on kantud detailplaneeringu põhijoonisele kruntide ehitusõigust, kitsendusi ja arhitektuurseid nõudeid kirjeldavasse tabelisse kui ka graafiliselt põhijoonisele „Põhijoonis tehnovõrkudega“.
8
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
7. Veevarustus ja kanalisatsioon. Sadevetekanalisatsioon.
Olemasolev
8. Elektrivarustus Olemasolev
9. Sidevarustus Olemasolev
10. Soojavarustus Olemasolev
11. Kekkonnatingimused ja võimalik keskkonnamõju hindamine Müra: Tehnilistel seadmetel tuleb tagada kehtivatele müranõuetele (keskkonnaministri määrus nr 71/16.12.2016 ja sotsiaalministri määrus nr 42/04.03.2002) vastav lahendus, vajadusel tagada müra leevendavate meetmete rakendamine. Seadmete paigaldamine peab vastama seadmetele ettenähtud tehnilistele lahendustele. Reeglina tuleks kütte/jahutusseadmete välisosad paigaldada hoone konstruktsiooniga mitte külgnevana, soovituslikult maapinnal eraldiseisval alusel või eraldi ruumis, vältimaks seadmest tekkivat vibratsioonimüra. Insolatsioon: Hoonestus on paigutatud nõnda, et see ei avalda liigset varjutavat mõju naaberkatastriüksuste hoonestusele ja siseruumidele. Jäätmed: Jäätmete liigiti kogumine korraldada vastavalt Kiili valla jäätmehoolduseeskirjale.
12.Tuleohutus Kavandatava hoonestuse kasutusviis on I. Planeeringuala hoonete minimaalne tulepüsivusklass on TP3. Välimise tulekustutusvee vajadus on 10 l/s 3 tunni jooksul. Lähim hüdrant asub Kuura tänaval Kuura tn 18 katastriüksuse piiril ca 100 m Kuura tn 18 olemasolevast elamust (hüdrant nr 64 (VID 6494 )). Hoonete vaheline kuja peab olema vähemalt kaheksa meetrit. Kui hoonete vaheline kuja on vähem kui kaheksa meetrit, piiratakse tule levikut ehituslike abinõudega. Kuja nõuet tuleb rakendada ka rajatisele, kui rajatis võimaldab tulelevikut. Käesoleva detailplaneeringuga on hoonestusalad paigutatud nõnda, et naaberkatastriüksustel paiknevate hoonetega on tagatud piisavad tuleohutuskujad.
13. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Vara säilimise huvides ning üldise kuritegevusriski vähendamiseks: • Hoonestus kavandada nii, et tänavate poole oleks piisavalt aknaid, et tagada tänavaruumi vaadeldavus ja inimsõbralikkus, vältida ruumide ja alade tekitamist, mis ei ole passiivselt jälgitavad. • Hoone juurdepääsud, juurdepääsuteed ja lähiümbrus valgustada.
14.Võimalikud majanduslikud, sotsiaalsed ja kultuurilised mõjud ning mõju looduskeskkonnale
9
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
Tegemist on olemasoleva hoonestatud katastriüksusega, mistõttu ei kaasne varemplaneeritud ehitusõiguse suurendamisega abihoone ehitamise tarbeks ülemäärast keskkonnamõju.
15. Planeeringu elluviimise kava Detailplaneeringu elluviimise võimalused
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele.
Avalikult kasutatavate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse ja avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste väljaehitamine
1. Arendaja ehitab omal kulul detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal-ja kõrghaljastuse, välisvalgustuse, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised või tagab nende väljaehitamise kolmandate isikute poolt. 2. Kiili Vallavalitsus osaleb avalikult kasutatavate rajatiste ja nendega seonduvad rajatiste projekteerimises ja ehituses vaid Arendajaga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles Arendaja kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala uue ristumiskoha(de) ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud. 3. Arendaja ei nõua detailplaneeringus ettenähtud avalikult kasutatava maa tasulist võõrandamist Valla poolt ning Arendajal ei ole õigust nõuda Vallalt tasu avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja –rajatiste väljaehitamise eest. 4. Detailplaneeringu järgsed avalikult kasutatavad rajatised, madal-ja kõrghaljastus, välisvalgustus, avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja – rajatised peavad vastama seaduses esitatud kvaliteedinõuetele. 5. Põhjendatud juhul on Kiili Vallavalitsusel, huvitatud isiku taotluse alusel, õigus lubada detailplaneeringu maa-ala arendamine etapiliselt. 6. Kui Arendaja esitab Vallale hoonete püstitamiseks ehitusloa taotluse enne kui Detailplaneeringujärgseid krunte teenindavad avalikult kasutatavad rajatised, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja –rajatised (juurdepääsutee, elektri-, side-, veevarustuse-, vihmaveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsioonitorustik jne) on Arendaja poolt valmis ehitatud, siis tekib Vallal õigus nõuda hüpoteegi seadmist Valla kasuks. 7. Uute hoonete ehitamiseks ei hakata taotlema ehitusluba ning Kiili Vallavalitsus ei väljasta ehitusluba enne kui Arendaja poolt on valmis ehitatud Detailplaneeringukohased avalikuks kasutamiseks ette nähtud rajatised, haljastus, välisvalgustus ning avalikes huvides olevad tehnovõrgud ja -rajatised. 8. Kõik tee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Kiili Vallavalitsusele nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda ehitusseadustiku § 99 lg 3 alusel Kiili Vallavalitsuselt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 9. Kiili Vallavalitsus osaleb vajadusel tee ümberehituse projekteerimises ja ehituses huvitatud isikuga sõlmitud kokkuleppe alusel, milles huvitatud isik kohustub korraldama ja finantseerima planeeringuala juurdepääsutee uue ristumiskoha ja sellega seotud tehnovõrkude ja –rajatiste projekteerimise ja ehitusega seotud kulud.
10
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
Detailplaneerigu kehtestamisele järgnevate toimingute ja tegevuste järjekord (ehituse etapid): 1. Planeeringujärgsete kruntide moodustamine koos vajalike servituutide seadmisega. 2. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste (kaugküte, vesi, kanalisatsioon, vihmaveekanalisatsioon, drenaaž, elekter, side jne) projekteerimine ning nendele ehituslubae taotlemine. 3. Ehituslubade väljastamine Kiili Vallavalitsuse poolt avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamiseks. 4. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). 5. Uute planeeritud avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine ning avalikes huvides olevate tehnovõrkude ja -rajatiste üleandmine võrguettevõtjatele. 6. Avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste ehitamise lõpetamine ja vastavate kasutuslubade väljastamine. 7. Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine, ehituslubade taotlemine ning ehitamine. Uus kuivendussüsteem tuleb välja ehitada enne ehituslubade väljastamist ning samas tuleb tagada väljaspool planeeritavat ala oleva drenaaažisüsteemi toimimine. Ehituslubade väljastamise tingimuseks on, et arendaja poolt on valmis ehitatud avalikult kasutatavad teed ja teedega seonduvate rajatised ning avalikes huvides olevate tehnovõrgud (100%). 8. Valmisehitatud hooned saavad kasutusload pärast neid teenindavate avalikes huvides olevate tehnovõrkude, -rajatiste ja avalikult kasutatavate teede ja teedega seonduvate rajatiste kasutuslubade olemasolu. 9. Valmisehitatud avalikult kasutatavate teede ja avalikult kasutatavate alade üleandmine omavalitsusele. Iga etapi elluviimise eelduseks on eelneva etapi teostamine.
Detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise alused 1. Detailplaneeringu kehtestamisest on möödunud vähemalt viis aastat ja detailplaneeringut ei ole asutud ellu viima. Elluviimise all saab mõista eeskätt detailplaneeringu alusel toimingute tegemist alates ehituslubade taotlemisest. 2. Arendaja on kohustatud ehitama välja hiljemalt kolme (3) aasta jooksul alates detailplaneeringu kehtestamisest omal kulul ja ehituslubade alusel detailplaneeringuga ette nähtud detailplaneeringu järgse ja detailplaneeringu ala teenindava tehnilise infrastruktuuri, s.h arendusetegevusega seotud avalikult kasutatavate rajatiste ning avalikes huvides olevate tehnorajatiste (vee-, kanalisatsiooni-, vihmaveekanalisatsiooni, elektri-, sidevarustuse jne) ja välisvalgustuse ehitamine. Tagatud peab olema, et planeeringualalt oleks tasuta juurdepääs avalikult kasutatavale teele ning, et muid avalikes huvides olevaid tehnorajatisi oleks võimalik nende otstarbe kohaselt kasutada. Sealhulgas peab olema tagatud ühendus ühisveevärgi ja -kanalisatsiooniga.
11
Harjumaa Kiili vald Luige alev Kur ura tn 18 detailplaneering töö nr. 361-2024D
3. Planeeringu koostamise korraldaja või planeeritava krundi omanik soovib planeeringu elluviimisest loobuda.
Kuni 20m2 ja kuni 5 m kõrged hooned (väikeehitised) 1. Väikeehitiste ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist ja detailplaneeringus määratud hoonestusalast, lahendada harmoneeruvalt ja looduskeskkonna eripära arvestavalt. 2. Keelatud on väikeehitiste püstitamine teekaitsevööndisse ja väljapoole määratud hoonestusala. 3. Planeeritavate kruntide ehitusõiguse hulka (ehitisealune pind) on arvestatud kõik hooned (tootmishoone, abihoone ja väikeehitis). Ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete ja ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa.
Planeeringu realiseerimisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid ega kahjustada ka avalikku huvi. Tuleb tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus). Samuti ei tohi tekitata naaberkrundi omanikele täiendavaid kitsendusi. Juhul, kui planeeritava tegevusega tekitatakse kahju kolmandatele osapooltele, kohustub kahjud hüvitama kahju tekitanud krundi igakordne omanik.
Koostas: Vilja Alumets
12
Lisa 5 Kiili Vallavalitsuse
03.12.2024 korralduse nr 480 juurde
LUIGE ALEVIK KUURA TN 18 DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD
1. Üldandmed Detailplaneeringu nimetus: Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneering (DP0375).
Kehtivad planeeringud Planeeritaval maa-alal kehtib: o Kiili valla üldplaneering o Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering (DP0027)
Planeeringuala asukoht Planeeritav maa-ala asub Harju maakonnas, Kiili vallas, Luige alevikus. Planeeringuala suurus on 1580 m2.
Planeeringuala maakasutus Planeeritava maa-ala katastriüksused (olemasolevad katastriüksused):
Kinnistu aadress Kinnistu suurus m² Katastriüksuse number
Maa sihtotstarve ja osakaalu %
1 Kuura tn 18 1580 m2 30401:001:0531 Elamumaa 100%
Tabel 1: Planeeringuala katastriüksused
2. Detailplaneeringu eesmärk Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kuura tn 18 katastriüksusel kehtib Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering, mis on Kehtestatud 14. mai 2002 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 17. Rajatud hoone on ehitatud väljapoole Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneeringuga määratud hoonestusala. Käesoleva detailplaneeringuga suurendatakse lubatud hoonestusala mille tulemusena on võimalik rajatud hoonet seadustada. Kuura tn 18 katastriüksusele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning lubatud ehitisealune pind kokku katastriüksusel on kuni 220 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
1
3. Planeeringu ajakava Planeerimisseaduse § 139 lõige 2 sätestab, et detailplaneeringu kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus tehakse hiljemalt kolme aasta möödumisel detailplaneeringu algatamisest arvates. Seega peab juba planeeringu algatamisel arvestama sellega, et planeerimismenetluse jaoks vajalike toimingute tegemine toimuks kindla kava alusel.
Toiming Ajaskaala
I aasta II aasta III aasta
Detailplaneeringu algatamine x
Detailplaneeringu lahenduse koostamine x x
Detailplaneeringu kooskõlastamine x x
Detailplaneeringu vastuvõtmine x
Detailplaneeringu avalikustamine x
Detailplaneeringu heakskiitmine x
Detailplaneeringu kehtestamine x
Tabel 2: Detailplaneeringu ajakava.
4. Lähteseisukohtade koostamise alused 1) kehtivad õigusaktid 2) arengukavad ja -strateegiad 3) planeeritaval maa-alal kehtestatud detailplaneeringud 4) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete kinnitatud ehitusprojektid 5) planeeritaval maa-alal asuvate hoonete väljastatud projekteerimistingimused 6) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude kinnitatud ehitusprojektid 7) planeeritaval maa-alal asuvate tehnovõrkude väljastatud projekteerimistingimused 8) eritingimused kitsendusi põhjustavate objektide valitsejate poolt 9) detailplaneeringu koostamisel tehtud uuringud (nt. ehitusgeoloogilised uurimistööd,
mürauuringud). 10) Eesti standardid
5. Detailplaneeringu materjalide koostamise nõuded 1) Detailplaneeringu koostamisel järgida Kiili valla üldplaneeringut; 2) Detailplaneeringu materjalide koostamisel lähtuda „Detailplaneeringu eskiisi ja
detailplaneeringu esitamise, koostamise ning vormistamise juhendist“ 3) Täiendavad tingimused:
a) drenaaž ja maaparandus: lahendada vastavalt tingimustele. Maaparandussüsteemidega alade maakasutuse muutmisel tuleb läbi töötada kogu kuivendusvõrgu uus lahendus; sama kehtib teede ehitamisel ja rekonstrueerimisel, et oleks tagatud vee liikumine läbi teetammi;
b) vee- ja kanalisatsioonivarustus: lahendada vastavalt võrguvaldaja tehnilistele tingimustele; c) küte: lahendada vastavalt lokaalselt ning keskkonnasäästlikele tingimustele; d) teed ja tänavad: Juurdepääs lahendada 15 Tallinn-Rapla-Türi teelt (30402:001:0011) läbi
eraomandis oleva Kuura tänava (30401:001:2234 ja 30401:001:0538). Vajadusel kaasata teedespetsialist.
6. Arvamuste küsimine Planeering kooskõlastatakse (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) Põhja päästekeskusega, 2) Riigimetsa Majandamise Keskusega.
2
Planeeringu kohta küsida arvamust (planeerimisseadus § 133 lg 1): 1) planeeringust huvitatud isikult; 2) planeeritavate tehnovõrkude valdajatega; 3) vajadusel teistelt puudutatud isikutelt.
7. Lähteseisukohtade kehtivus Käesolevad lähteseisukohad kehtivad 3 aastat. Kui ettenähtud tähtajaks ei ole esitatud Kiili Vallavalitsusele vastuvõtmiseks aktsepteeritavat detailplaneeringu lahendust, on Kiili Vallavalitsusel õigus lähteseisukohti muuta ja ajakohastada.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt
3
KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 3. detsember 2024 nr 480
Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu koostamise algatamine
Korraldus võetakse vastu planeerimisseaduse § 128 lg 1 ja lg 5, Kiili Vallavolikogu 14.03.2000 määrus nr 4 „Otsustusõiguse delegeerimine” alusel, kooskõlas Kiili Vallavolikogu 16.05.2013 otsusega nr 26 „Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine“ ning arvestades 29.08.2024 detailplaneeringu algatamise taotlust nr 8-1/1706 ja 25.11.2024 sõlmitud halduslepingut nr 8- 15/217-24.
Detailplaneeringu koostamise algataja, menetleja ja kehtestaja on Kiili vallavalitsus (Nabala tee 2a, Kiili alev, telefon 6790260, e-post [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Ehitusprojekt (Tallinn, Harju maakond, 11612, Pärnu mnt 388, e-post [email protected], tel 5518761).
1. Algatada Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu koostamine (DP0375). Käesoleva korralduse põhjendused on esitatud lisas 1.
2. Planeeritava maa-ala suurus on 1580 m2, planeeritav maa-ala ja kontaktvööndi piir on esitatud lisas nr 2.
3. Planeeritaval maa-alal kehtib: 3.1. Kiili valla üldplaneering 3.2. Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering (DP0027)
4. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on Luige alevikus Kuura tn 18 katastriüksuse (30401:001:0531) hoonestusala muutmine ja läbi selle rajatud elamu seadustamine.
Kuura tn 18 katastriüksusel kehtib Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneering, mis on Kehtestatud 14. mai 2002 Kiili Vallavolikogu otsusega nr 17. Rajatud hoone on ehitatud väljapoole Kuura, Kuura 1-5 maaüksuse detailplaneeringuga määratud hoonestusala. Käesoleva detailplaneeringuga suurendatakse lubatud hoonestusala mille tulemusena on võimalik rajatud hoonet seadustada. Kuura tn 18 katastriüksusele tohib ehitada ühe kuni kahekorruselise elamu kõrgusega kuni 9,0 m ja ühe ühekorruselise abihoone kõrgusega kuni 4,5 m ning lubatud ehitisealune pind kokku katastriüksusel on kuni 220 m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste ehitisealuste pindade summa). Kõikide elamute parkimisvajadused tuleb lahendada elamukrundi piires. Lisaks eelnevale lahendatakse planeeringuala heakorrastuse, haljastuse, juurdepääsuteede, parkimine ja tehnovõrkudega varustamine.
Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis on esitatud käesoleva korralduse lisas nr 3 ja seletuskiri on esitatud lisas nr 4.
Käesolev detailplaneering ei sisalda Kiili valla üldplaneeringu muutmise ettepanekut.
5. Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu lähteseisukohad on esitatud lisas nr 5.
6. Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamise vajadus puudub, sest planeeritav tegevus ei kuulu Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 1, lg 2 ja 4 loetletud tegevusvaldkondadesse. Lähtuvalt KeHJS § 6 lg 2 § 33 lg 2 ning planeerimisseaduse § 124 lg 6 puudub ka KSH eelhinnangu vajadus.
7. Kiili Vallavalitsusel avalikustada teated detailplaneeringu algatamisest vastavalt planeerimisseaduse § 128 lg 6 ja lg 7.
8. Kiili Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest planeerimisseaduse § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikuid ja asutusi.
9. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
10. Korraldus jõustub teatavaks tegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/ Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/ Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri Kiili Vallavalitsuse 03.12.2024 korraldusele nr 480; 2. Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu ja kontaktvööndi ala skeem; 3. Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu eskiislahenduse joonis; 4. Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu eskiislahenduse seletuskiri; 5. Luige alevik Kuura tn 18 detailplaneeringu lähteseisukohad.