Riigiabi analüüs (2)

Eesti +372 665 1888 [email protected]

Läti +371 6720 1800 [email protected]

Leedu +370 5250 0800 [email protected]

RIIGIABI ANALÜÜS

Tallinn

28.02.2025

2

Sisukord

1 Lähteülesanne ................................................................................................................................... 3 2 Lühikokkuvõte analüüsist ja ettepanekud ......................................................................................... 3

2.1 Lühikokkuvõte ............................................................................................................................. 3

2.2 Esmased ettepanekud RMK tegevuse kaasajastamiseks .......................................................... 3 3 Läbiviidud protseduurid ja metoodika ............................................................................................... 5

4 Faktilised tähelepanekud .................................................................................................................. 6

4.1 Eesti siseriikliku regulatsiooni mõju EL riigiabi reeglite kohaldamisele ....................................... 6 4.2 Analüüsi puutumus riigiabi aegumise ning tekkinud eelise tagasinõudmisega .......................... 6

4.3 Ülevaade Kokkulepetega seonduvast RMK tegevusest ning Kokkulepete alusel võetud

kohustustest .......................................................................................................................................... 7

4.3.1 Kestvusleping – EC ............................................................................................................ 7 4.3.2 Koostööprotokoll ja kestvusleping – Osula Graanul ......................................................... 10

4.3.3 Koostööprotokoll ja kestvusleping – Graanul Invest ......................................................... 12

5 Analüüs ........................................................................................................................................... 13 5.1 Sissejuhatus .............................................................................................................................. 13

5.2 Ülevaade riigiabi reeglistikust .................................................................................................... 14

5.2.1 Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest ..................................................................... 14 5.2.2 Abimeetmel on valikuline iseloom, st abimeede on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks............................................................................. 17

5.2.3 Abimeede annab eelise abi saajale .................................................................................. 18

5.2.4 Mõju konkurentsile ja kaubandusele ................................................................................ 20 6 Lisad ................................................................................................................................................ 20

3

1 Lähteülesanne

Riigimetsa Majandamise Keskus (''RMK'') ja Advokaadibüroo COBALT sõlmisid 28.11.2024

hankelepingu nr 1-18/2024/237, mille esemeks oli analüüsida RMK poolt aastatel 2001, 2013 ning 2014

madalakvaliteedilise metsamaterjali müügiks sõlmitud koostööprotokolli ja nende kohaselt

metsamaterjali müügilepinguteni jõudmise vastavust Euroopa Liidu („EL“) riigiabi reeglitele.

Täpsemalt analüüsitakse järgnevate kokkulepete vastavust EL riigiabi reeglitele:

i. Aktsiaseltsiga Estonian Cell1 (registrikood 10679323, ''EC'') 09.10.2001 sõlmitud metsamaterjali

ostu-müügi (tarne) kestvusleping;

ii. AS-iga Graanul Invest (registrikood 10990825, ''Graanul Invest'', tänane OÜ Osula Graanul)

12.03.2013 sõlmitud koostööprotokoll ning selle kohaselt Osaühinguga Osula Graanul

(registrikood 10756673, ''Osula Graanul'') 04.10.2013 sõlmitud metsamaterjali müügilepinguni

jõudmine;

iii. Graanul Investiga 19.12.2014 sõlmitud koostööprotokoll ning selle kohaselt 08.01.2016 sõlmitud

metsamaterjali müügilepinguni jõudmine.

Eelviidatud kokkulepped edaspidi ühiselt „Kokkulepped“.

Kuna EL riigiabi reeglite kohaldamine hõlmab nii õigusanalüüsi, kui ka sellele tuginevat

majandusanalüüsi, on tervikliku analüüsi läbiviimiseks kaasatud majandusekspert majandusanalüüsi

vajavate küsimuste osas. Majandusanalüüs on toodud käesoleva analüüsi lisas 1.

2 Lühikokkuvõte analüüsist ja ettepanekud

2.1 Lühikokkuvõte

Käesoleva analüüsi raames hinnati RMK poolt aastatel 2001, 2013 ja 2014 sõlmitud Kokkulepete

vastavust EL riigiabi reeglitele. Analüüsi raames hinnati, kas Kokkulepete (i) hinnastamises, (ii) riskide

jaotuses, või (iii) muudes lepingu tingimustes on täidetud riigiabi eeldused Euroopa Liidu toimimise

lepingu (''ELTL'') artikli 107 lg 1 tähenduses, mille tulemusel saaks Kokkuleppeid või neis toodud

tingimusi lugeda keelatud riigiabiks.

Kokkuvõttena, nii Kokkulepete kui ka nende tingimuste puhul ei ole ELTL artiklis 107 lg 1 toodud

eeldused täidetud, mistõttu ei tuvastatud analüüsis ka vastuolu EL riigiabi reeglitega. Teisisõnu,

käesoleva analüüsi kohaselt ei kujutanud RMK poolt aastatel 2001, 2013 ning 2014 madalakvaliteedilise

metsamaterjali müügiks sõlmitud koostööprotokollide ja nende kohaselt metsamaterjali müügilepinguteni

jõudmine endast keelatud riigiabi ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses.

2.2 Esmased ettepanekud RMK tegevuse kaasajastamiseks

Käesoleva analüüsi osana esitatakse esmased ettepanekud RMK tegevuse kaasajastamiseks

Riigikontrolli 2. juuli 2024. aasta auditi „Riigimetsa Majandamise Keskuse puidumüük

1 Selguse huvides – kuigi hankelepingu nr 1-18/2024/237 kohaselt on sõlmitud kolm koostööprotokolli, siis analüüsiks esitatud materjalide ning RMK antud selgituste kohaselt on EC-ga sõlmitud koostööprotokolli puhul mõeldud metsamaterjali ostu-müügi lepingut.

4

kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel“ aruande (''Riigikontrolli aruanne'') punktides 91 – 122

esitatud seisukohtade ja tähelepanekute osas.

Selgitame esmalt, et kuna analüüsi tehniline kirjeldus eeldab kolme lepingu analüüsi EL riigiabi reeglite

valguses, siis saame edastada esmased ettepanekud RMK tegevuse kaasajastamiseks formaalselt

ainult ulatuses, kus selliseid soovitusi on võimalik teha analüüsi aluseks olevate lepingute pinnalt ja EL

riigiabi reeglite valguses.

Käesolevas analüüsis toodud ettepanekute aluseks on majandusanalüüsi osas EC ning RMK vahel

09.10.2001 aastal sõlmitud lepinguga seotud esmane järeldus, mille kohaselt oleks äärmiselt ebausutav,

et RMK-l oleks lepingu sõlmimise järgselt olnud võimalik sõlmida eraettevõtjatega täiendavaid

haavapaberipuitu puudutavaid kokkuleppeid kõrgema hinnaga, kui EC ning RMK vahel toodud

hinnastamine.2 Arvestades, et vastavaid kokkuleppeid praktikas sõlmiti, viitavad analüüsi tulemused

järeldusele, et Kokkulepete sõlmimine võimaldas RMK-l müüa täiendavaid madala kvaliteediga

metsamaterjali koguseid ning Kokkulepete olemasolu, konkreetsemalt neist tulenev nõudlus, tõstis ka

ülejäänud turu jaoks metsamaterjali hinda.

Teisisõnu, analüüs viitab, et Kokkulepete olemasolu võimaldas RMK-l teenida tulu, mida suure

tõenäosusega Kokkulepete puudumisel teenida võimalik ei oleks olnud, mistõttu on tõenäoline,

et nende sõlmimine on olnud riigile kasulik. Olukorras, kus Riigikontrolli aruande kohaselt RMK-

l vastavate lepingute sõlmimise õigus puudus3, oleks seega mõistlik kaasajastada RMK tegevus

nii, et konkurentsi ja täiendava tulu tõstmise eesmärgil peaks selliste eelkokkulepete sõlmimist

RMK-le võimaldama.

See võib olla vajalik eelkõige just suuremahuliste lepingute puhul, kus eraettevõtjal on turule

sisenemiseks vaja täiendavat selgust. Nimelt, praktikas on eraettevõtja poolt tehase rajamiseks või

laiendamiseks lihtsustatult vajalik minimaalselt lahendada küsimused tehase rahastuse (nt omakapital

ja laen) ja tehase tarnekindluse osas (vähemalt ulatuses, kus on teenutud tagasi laen). Juba laenu

saamise eesmärgil kolmandate osapooltega läbirääkimisega kaasnevad õigusabi ja läbirääkimisteks

vajalikud tasuvushinnangute kulud võivad moodustada ettevõtte igapäevaste kuludega võrreldes olulise

summa. Ilma eellepingu poolt pakutud kindluseta (nt teadmiseta, kas ja mis tingimustel oleks pangad

tehast või selle laiendust üldse nõus finantseerima) ei pruugi ettevõtja jaoks vastavate kulude kandmine

võimalik ega õigustatud olla. Seega ulatuses, kus eelkokkulepped aitavad anda ettevõtjale kindlust

vastavate investeeringute tegemiseks, on meie soovitus eelkokkulepete sõlmimist kaaluda.

Saame samas aru ka Riigikontrolli hinnangust, et konfidentsiaalsus kokkulepete puhul suureneb

läbipaistmatus RMK tegevuse osas, mistõttu soovitame RMK-l töötada välja selged juhised

eelkokkulepete sõlmimiseks, mis hõlmaks vähemalt:

i. olukorra kirjeldust, mis mahtude ja eesmärkide jaoks on eelkokkulepete sõlmimine RMK-l

lubatud;

ii. kohustusi, mida RMK-l on maksimaalselt eelkokkulepete osas võimalik võtta;

iii. kohustusi, mida on eelkokkulepete osas lubatud võtta RMK juhatusel ning mis ulatuses on

vajalik ka täiendavaid kooskõlastusi.

2 Vt näiteks majandusanalüüs (lisa 1), p 2.2.1. 3 Konfidentsiaalsete lepingute sõlmimise õigus ei olnud käesoleva analüüsi punktis 4.1 toodust tuleneval analüüsi objektiks ega saanuks järeldusi muuta, mistõttu tuginesime siin Riigikontrolli hinnangule.

5

Esimese juhise punktiga seonduvalt soovitame sätestada kohustuse, et eelkokkulepetes sõlmitud

metsamaterjalide mahtude hinnastamine ja kogused on sõltuvad eelkokkulepetega seotud

enampakkumise tulemustest. Eesmärk on välistada olukord, kus RMK on võtnud kohustuse

metsamaterjali müügiks enne enampakkumist ning enampakkumise tulemus muutuks näiliseks.

Selgitame siinpuhul, et alternatiivina ei oleks sobilik olukord, kus RMK sõlmiks mittekonfidentsiaalseid

eelkokkuleppeid. Nimelt konfidentsiaalsus kokkulepete tulemusel tekkiv informatsiooni asümmeetria on

terve konkurentsi aluseks ning turuosaliste poolt tulevikus pakutava hinna avalikustamine, eriti kui

tegemist on suure turuosalisega, võib tuua kaasa kahju turul toimuvale konkurentsile.4 Esiteks, RMK-ga

sõlmitud tehingute mahud on Eesti metsamaterjali turu osas suure mõjuga ning võivad seeläbi mõjutada

ka eraettevõtjate vahel toimuvate tehingute hinnastamist. Teiseks, juhul, kui pakkumise eelne RMK ja

tulevase konkurendi vaheline eelkokkulepe oleks avalik, võib see tuua kaasa olukorra, kus pakkumisel

osalevad ettevõtjad saavad ka selle alusel madalamat hinda pakkuda.

3 Läbiviidud protseduurid ja metoodika

Vastavalt sõlmitud hankelepingule nr 1-18/2024/237, peab analüüs koosnema järgmistest osadest:

i. majandusanalüüs, milles analüüsitakse kokkulepete oluliste tingimuste vastavust

turutingimustele. Majandusanalüüs peab muuhulgas hindama, kas eelkokkuleppe

sõlmimine enne põhilepingut sarnase mahu, ulatuse ja uudsusega projekti ellu toomisel on

vastuolus tavalise äripraktikaga ning kas eelkokkuleppe tingimused on vastuolus tavalise

äripraktikaga;

ii. õigusanalüüs, mille esemeks on, arvestades majandusanalüüsi tulemusi, hinnata

kokkulepete ja neile järgnenud samade poolte vahel sõlmitud metsamaterjali

müügilepingute vastavust EL riigiabi reeglite ja Euroopa Kohtu otsustega. Kui analüüs

tuvastab riigiabi valdkonnas puudujääke või võimalikku keelatud riigiabi andmist

vaatlusalustes tehingutes/vaatlusalusel perioodil, tuleb analüüsis välja tuua sellise riigiabi

andmise aeg ning kajastada ka seda, kas kuidas ja milliste meetmetega on RMK riigiabi

kitsaskohad tänaseks lahendanud (nt praktikate muutmine jmt).

Eeltoodud analüüsiga seonduvalt esitatakse ka esmased ettepanekud RMK tegevuse kaasajastamiseks

Riigikontrolli aruande punktides 91-122 esitatud seisukohtade ja tähelepanekute osas.

Analüüsi lähteülesande kohaselt tuleb töö tegemisel eelkõige lähtuda:

i. RMK poolt analüüsi eesmärgil edastatud dokumentidest;

ii. ELTL-st;

iii. Kokkulepete tegemise ajal kehtinud metsaseadusest, riigivara seadusest, Vabariigi

Valitsuse 04.01.2007. a määrusest nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja

metsamaterjali müügi kord“ ning muudest sel hetkel kehtinud õigusaktidest.

4 Vt. Näiteks konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 4, mille kohaselt loetakse konkurentsi kahjustava teabe (sh hinnastamist puudutava teabe) vahetamist konkurentsi kahjustavaks tegevuseks.

6

4 Faktilised tähelepanekud

4.1 Eesti siseriikliku regulatsiooni mõju EL riigiabi reeglite kohaldamisele

Vastavalt käesoleva analüüsi punktis 3 toodule, peab analüüs lähtuma muuhulgas Kokkulepete

sõlmimise ajal kehtinud metsaseadusest, riigivara seadusest ja teistest õigusaktidest. Kuna käesoleva

analüüsi eesmärk on hinnata, kas RMK poolt sõlmitud Kokkulepped ning nendest lepinguteni jõudmine

võis rikkuda EL riigiabi reegleid ning kuna EL riigiabi reeglid on siseriikliku õiguse suhtes esmased5, on

Kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud metsaseaduse, riigivara seaduse ja teiste Eesti õiguse alusel

kehtestatud õigusaktide mõju analüüsi tulemustele piiratud.

EL õiguses kehtestatud esmasuse põhimõtte praktiline väljund EL riigiabi reeglistikuga kooskõla

hindamisel on, et riigiasutuse tegevuse kooskõla siseriikliku regulatsiooniga ei saa eraldiseisvalt

mõjutada riigiasutuse tegevuse käsitlust EL tasemel kehtestatud riigiabi reeglite valguses. Teisisõnu, kui

käesolev analüüs ei tuvasta vastuolu EL riigiabi reeglistikuga, ei saa rikkumine tuleneda ka Kokkulepete

ajal kehtinud metsaseadusest, riigivara seadusest, Vabariigi Valitsuse 04.01.2007. a määrusest nr 1

„Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ ning muudest sel hetkel kehtinud

õigusaktidest ka juhul, kui RMK on vastavaid õigusakte rikkunud.

Samas, kuigi riigiabi reeglistik ei luba siseriikliku õiguse rikkumisest tuvastada EL riigiabi reeglistiku

rikkumist, lubab kehtiv riigiabi reeglistikuga seonduv praktika siiski piiratud juhtudel eeldada kooskõla

riigiabi reeglistikuga, kui riigiasutus on järginud siseriikliku regulatsiooni. Näitena – Euroopa Komisjoni

Riigiabi Teatise6 („Riigiabi Teatis“) punkti 90 kohaselt võib riigipoolse kaupade müügi puhul eeldada, et

tehing vastab turutingimustele (st müüki ei ole võimalik käsitleda riigiabina, vt. analüüsi p 5.2), kui müük

on toimunud kooskõlas riigihanke põhimõtetega. Samas ei tähenda riigihanke põhimõtete mitte järgimine

veel riigiabi reeglite rikkumist, kuivõrd tehingu turutingimustele vastavust on võimalik tuvastada ka

alternatiivseid metoodikaid kasutades ning Riigiabi Teatise kohaselt puudub vajadus ühte alternatiivi

teisele eelistada.

Eelnevast tulenevalt oleme analüüsis arvestanud Kokkulepete sõlmimise ajal kehtinud metsaseaduse,

riigivara seaduse ja muude kohalduvate siseriiklike õigusaktidega ulatuses, kus nendest kinnipidamine

saaks välistada kehtiva praktika alusel riigiabi riskid.

4.2 Analüüsi puutumus riigiabi aegumise ning tekkinud eelise tagasinõudmisega

Kuna käesoleva analüüsi fookuseks on Kokkulepetes võetud kohustuste vastavus EL riigiabi

reeglistikule, ei hõlma analüüs koostööprotokollide alusel sõlmitud erinevate kestvuslepingute laiemat

detailanalüüsi (asjakohane eelkõige RMK ja EC vahel 2001 aastal sõlmitud lepingu puhul). Samas

mööname, et kuna Kokkulepetes toodud hinnastamise mehhanismid on kajastatud Kokkulepete

tulemusel sõlmitud kestvuslepingutes, tähendaks Kokkulepetes toodud hinnastamise mehhanismi

vastuolu EL riigiabi reeglitega ka nende tulemusel või nendega seotud kestvuslepingutes toodud

hinnastamise vastuolu EL riigiabi reeglitega.

Hüpoteetilises olukorras, kus kestvuslepingutes toodud hinnastamine on vastuolus EL riigiabi reeglitega,

oleks ettevõtjatele kestvuslepingutest tekkinud eelis ka riigiabi reeglistiku kohaselt tagasinõutav, kuivõrd

5 EL õiguse ja siseriikliku õiguse vastuolu korral tuleb näiteks siseriiklik seadus kohaldamata jätta. Vt nt Riigikohtu üldkogu otsus asjas 5-19-29, p 41. 6 Komisjoni teatis riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01).

7

eelis oleks õiguslikus mõttes vältav (ajaliselt kestev) ning lõppeks alles lepingu lõppemisega. Seetõttu

on meie hinnangul ka korrektne väita, et käesolev analüüs võib tekitada olukorra, kus riigil on kohustus

tekkinud eelis ettevõtjatelt tagasi nõuda.

Täpsustame eelnevat seoses RMK ja EC vahel 2001 aastal sõlmitud metsamaterjali ostu-müügi

lepinguga - kuivõrd käesoleva analüüsi raames hinnatakse vastavat lepingut ennast (mitte sellega

seonduvat võimalikku eelkokkulepet - koostööprotokolli), on hinnastamise mehhanismi vastuolu

tuvastamisel otsesemalt tuletatav ka vastuolu riigiabi reeglitega lepingu kestvuse ajal. Vastava lepingu

hinnastamise osas EL riigiabi reeglitega vastuolu tuvastamisel on riigil kohustus (mitte valik) eelis tagasi

nõuda.7

Kuivõrd võimaliku tekkinud eelise tagasinõudmise ning aegumisega seotud küsimused on väljaspool

käesoleva analüüsi piire, ei ole seda täpsemalt käesolevas analüüsis käsitletud.

4.3 Ülevaade Kokkulepetega seonduvast RMK tegevusest ning Kokkulepete alusel võetud

kohustustest

Käesoleva analüüsi raames hinnatakse RMK poolt aastatel 2001, 2013 ning 2014 madalakvaliteedilise

metsamaterjali müügiks sõlmitud koostööprotokolle (st Kokkulepped) ja nende kohaselt metsamaterjali

müügilepinguteni jõudmise vastavust EL riigiabi reeglistikuga.

Eelnev tähendab, et analüüsi fookuseks on Kokkulepetes võetud kohustused ning juhul, kui kohustused

on kajastatud või seotud ka sõlmitud kestvuslepingutes, oleme hinnanud, kas vastava kestvuslepingu

või kestvuslepinguteni jõudmine võis eraldiseisvalt olla vastuolus EL riigiabi reeglistikuga. Muuhulgas

oleme Kokkulepetes võetud kohustuste puhul hinnanud, kas RMK poolt võetud kohustused on vastuolus

tavalise äripraktikaga.

Eeltoodu täpsustuseks on RMK poolt 2001. aastal sõlmitud koostööprotokolli alusel mõeldud RMK ning

EC vahel sõlmitud metsamaterjali ostu-müügi (tarne) kestvuslepingut nr 80001018 (''EC

Kestvusleping“). Kuna tegemist on juba kestvuslepinguga ja RMK ei ole eeltoodud lepingule eelnevat

koostööprotokolli sõlminud, siis piirdub analüüs ka lepingu endaga ning on seotud küsimusega, kas

lepingu alusel võetud kohustused võivad olla vastuolus EL riigiabi reeglistikuga, muuhulgas seeläbi, et

need on vastuolus tavalise äripraktikaga.

Järgnevalt oleme andnud ülevaate analüüsi aluseks olevate Kokkulepete sõlmimist puudutavatest

asjaoludest ulatuses, kus need võivad mõjutada käesolevat analüüsi, ning andnud ülevaate

Kokkulepetes toodud kohustustest, mille osas oleme viinud läbi EL riigiabi reeglitega vastavuse kontrolli.

4.3.1 Kestvusleping – EC

EC Kestvuslepingu sõlmimise asjaolud on järgnevad:

i. 25.02.2000 kiitis Vabariigi Valitsus heaks majandusministri ettepaneku teha ettevalmistusi

tselluloositehase rajamiseks vajaliku vabaturuhindadel põhineva hinnakujundusmehhanismiga

garanteeritud puidutarne lepingu sõlmimiseks;

ii. 08.08.2001 avaldas RMK Ametlikes Teadannetes enampakkumisteate haavapuidu müügiks

kokkuleppehinnaga, kuhu osalema oodati ettevõtted, kelle aastane toormevajadus ületas

7 Vt sellega seonduvalt Euroopa Kohtu 5. märtsi 2019. aasta otsus Eesti Pagar, C-349/17, p 90-94.

8

100 000 tm puitu aastas8 ning puiduveo korraldamine ja sellega seotud kulud jäid ostja

kohustuseks9;

iii. 09.10.2001 sõlmisid RMK ja EC kestvuslepingu 15-ks aastaks, mille eesmärk oli poolte ühine

tegutsemine Anija valda madalakvaliteedilist puitu suures koguses tarbiva tselluloosi tehase

rajamise nimel;

iv. 14.02.2003 sõlmiti lepingu muudatus, millega lepiti kokku, et tehas rajatakse Kundasse.

EL riigiabi reeglite kohaselt on võimalik riigiabiks lugeda riigi või selle asutuste tegevust, mis hõlmab riigi

varade või ressursi üleminekut ettevõtjale (vt analüüsi p 5.2). Sellele tingimusele vastavad EC

Kestvuslepingu punktid, mis käsitlevad eelkõige metsamaterjali hinnastamist (sh tarnetingimusi) koos

tarnitud metsamaterjalida kogustega. Kuivõrd Riigikontroll on oma aruandes kommenteerinud ka

lepinguga seotud konfidentsiaalsuskohustust, oleme hinnanud ka vastavat kohustust EL riigiabi reeglite

valguses.

Eelnevast tulenevalt hindame EC Kestvuslepingu puhul järgnevaid lepingutingimusi:

i. lepingu läbipaistvust (konfidentsiaalsussätted);

ii. lepingu alusel tarnitav metsamaterjali hinda ja hinnastamispõhimõtteid (sh tarnetingimused);

iii. lepingu alusel tarnitava metsamaterjali koguseid ja võimalust neid muuta.

Viimaks, kuigi analüüsis oleme keskendunud eeltoodud lepingutingimuste kooskõlale EL riigiabi

reeglistikuga, hindasime analüüsi raames ka teisi EC Kestvuslepingu sätteid seoses küsimusega, kas

tingimused on kooskõlas tavapärase äripraktikaga.

Meie hinnangul on ka ülejäänud sätted sarnased Eestis eraettevõtjate vahel perioodil 2022-2024

sõlmitud madalakvaliteedilise metsamaterjali müügiks sõlmitud lepingutega. Esineb ka eraettevõtjate

vahel sarnaste mahtudega lepinguid, kuivõrd metsa kokkuostuga tegelevad ettevõtjad agregeerivad

praktikas mitme metsaomaniku poolt müüdavat metsamaterjali ning seetõttu on võimalik saavutada ka

RMK poolt sõlmitud lepingutega sarnaseid ning käesoleva analüüsi fookuseks olevate Kokkulepetega

võrreldes isegi suuremaid mahte. Teisisõnu, me ei tuvastanud analüüsi fookuse väliseid EC

Kestvuslepingu tingimusi, mis oleks olulises vastuolus tavapärase äripraktikaga.

Mööname sealjuures, et mõned EC Kestvuslepingu tingimused, näiteks lepingu punktis 9 toodud

metsamaterjali üleandmise ja vastuvõtmise ning teavitamise regulatsioon, võib olla tavapäraselt

piiravam EC suhtes, kuivõrd ostjale (st EC-le) on pandud kohustus koostada vastuvõtu akt ühe

kalendrinädala jooksul alates metsamaterjali saabumisest EC tehase lattu. Arvestades, et meile

teadaolevalt selgub praktikas metsamaterjali lõppkvaliteet alles metsamaterjali tehasesse sisse võtmisel

(tehastel on metsamaterjali kvaliteedi hindamiseks vastavad seadmed), mis võib olla mitu kuud peale

metsamaterjali EC tehase lattu saabumist, on RMK metsamaterjali kvaliteediga seonduv risk väiksem,

kui see on tänapäeval äripraktikas tavapärane. Eelkõige võivad RMK poolt tarnitud metsamaterjali

kvaliteedi küsimused ilmneda ajal, mil EC enam metsamaterjali kvaliteedi nõuetele mittevastavusele

tugineda ei saa.

8 Riigikontrolli aruanne, p 108. 9 Riigikontrolli aruanne, p 109.

9

Sarnaselt on tavapärane, et metsamaterjali tarnija vastutab ka vähemalt mingil määral metsamaterjali

kvaliteedist tulenva kahju tekitamise eest tehasele, kuivõrd metsamaterjali kvaliteeti puudutav teave on

eelkõige metsamaterjali tarnijal.

Kuna eeltoodud lepingu punktid või nende puudumine on kasulik eelkõige RMK-le, ei mõjuta eeltoodu

oluliselt lepinguga seotud riigiabi riski. Vähesel määral võib eeltoodu küll riigiabi perspektiivist piiratud

mõju avaldada, kuivõrd lepinguga seotud riskid väljenduvad üldjuhul lepingupoole kasumiootuses

lähtuvalt põhimõttest, mida väiksemad riskid, seda väiksem on kasumiootus.

Olukorras, kus RMK, kui metsamaterjali tarnija, ei ole enda kanda võtnud eraettevõtjate vahelistes

lepingutes tavapäraselt metsamaterjali tarnija kantavaid riske, peaks olema väiksem ka RMK lepinguga

seotud kasumiootus. Teisisõnu, eeltoodud viitab, et hinnastamise mehhanism, mis on tavapraktikaga

võrreldes RMK-le kahjulikum võib antud juhul olla riigiabi reeglistikuga siiski kooskõlas olla, kuivõrd RMK

ei ole enda kanda võtnud ka oma äritegevusega seotud riske.

4.3.1.1 Ülevaade lepingu konfidentsiaalsus kohustustest

EC Kestvuslepingu punkt 16 sätestab lepingu konfidentsiaalsuse. Lepingu sisu on konfidentsiaalne, välja

arvatud selle informatsiooni ulatuses, mille avaldamine on ette nähtud seadustes või teistes

õigusaktides. Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele on lubatud vaid teise

poole eelneval kirjalikul nõusolekul. See nõue ei laiene informatsiooni avaldamisele poolte audiitoritele,

advokaatidele, pankadele ja projekti (st EC rajatava tselluloosi tehase) realiseerimiseks EC ja

kolmandate isikute vahel sõlmitavatele lepingu pooltele, tingimusel, et sellistele kolmandatele isikutele

pannakse nendega sõlmitavates lepingutes Kestvuslepingu konfidentsiaalsena pidamise kohustus.

Tegu on tavapärast äripraktikat arvestades avatuma konfidentsiaalsuskohustusega, kuivõrd puuduvad

viited ja sätted, mis reguleerivad näiteks dokumentide kustutamist peale lepingu lõppu.

4.3.1.2 Ülevaade lepingu hinnastamispõhimõtetest

EC Kestvuslepingu alusel tarnitava metsamaterjali hinnastamine toimub lepingu punktis 10 ja lisas nr 2

sätestatud põhimõtete alusel.

Kokkuvõtlikult saab lepingu alusel sõlmitud hinnastamist jaotada lähtuvalt lepinguaastatest (periood, mis

algab konkreetse aasta 1. aprill ja lõppeb järgneva kalendriaasta 31. märts) kaheks – esimesed kümme

aastat ja viimased viis aastat. Esimesel kümnel lepingu aastal on hinnastamismetoodika järgnev:

i. konkreetsel lepinguaastal tarnitava haava paberipuidu hind on seotud EC Kestvuslepingu lisas

2 toodud kuuse paberpuidu hinna protsendiga. Esimesel lepingu aastal kokkulepitud haava

paberipuidu hind moodustab 50% lepingu aasta algusele eelnevale kuuse paberipuu keskmisele

hinnale, mida RMK on kõigile ostjatele müünud;

ii. järgnevatel aastatel korrigeeritakse hinda lepingu alusel iga aasta nii, et haava paberipuidu hind

moodustab aina suurema protsendi (2,5% tõus iga aasta) lepinguaastale eelnenud aasta kuuse

paberipuidu hinnast, st teisel lepinguaastal 52,5%, kolmandal 55% jne, kuniks lepingu

üheksandal aastal on saavutatud maksimum (mis kohaldub ka 10nendal lepinguaastal), kus

lepingu alusel tarnitava paberipuidu hind on võrdne 70% lepinguaastale eelnenud kuuse

paberipuu hinnaga;

iii. täiendavalt on lepitud kokku lepingu alusel tarnitava metsamaterjali hinna maksimaalsed alam

ja ülemmäärad, mis omakorda tagavad, et RMK poolt minimaalselt lepingu alusel teenitavad

summad saavad ainult tõusta.

10

Lepingu viimase viie aasta osas lepitakse EC Kestvuslepingu alusel kokku uus hinnastamine või

alternatiivis jätkub lepinguaasta 10nendal aastal kehtinud hinnastamine.

Erisusena alltoodud RMK ning Osula Graanul ja Graanul Investiga sõlmitud koostöölepingutest (vt

punkte 4.3.2 ja 4.3.3), ei sisalda käesoleva lepingu alusel toodud hinnastamise mehhanism tarnekulu.

Selgitame, et meile teadaolevalt on tänapäeva äripraktikas tavapärasem, et metsamaterjali

hinnastamise mehhanism (vähemalt suuremahuliste lepingute puhul) sisaldab ka müüja poolset

transporti. Seda eriti RMK puhul, kuivõrd riigil on teiste turuosalistega võrreldes suurem võimalus täita

oma tarnekohustus erinevatest Eesti osadest toodud metsamaterjaliga. Arvestades, et transpordikulu

moodustab arvestatava osa10 metsamaterjali lõpphinnast, mis suureneb transpordi distantsiga, on pigem

EC vaatest riskantne jätta transpordikulu enda kanda, kui seda saab mõjutada eelkõige RMK.

See risk võib omakorda mõjutada ka lepingu hinnastamist, kuivõrd lepingu alusel toimuv hinnastamine

on seotud RMK poolt müüdud kuuse paberipuidu hinnaga, täpsustamata seejuures, kas vastava kuuse

paberipuidu hinna sees on ka kuuse paberipuidu transpordi kulu või mistahes muud kulud. Teisisõnu,

soovi korral oleks leping võimaldanud RMK-l metsamaterjali alusel kokkulepitud hinnastamisega

manipuleerida. Tegemist on eelkõige EC riskiga.

Täpsem ülevaade lepingu alusel kehtinud hinnastamisest on toodud käesoleva analüüsi lisas 1 toodud

majandusanalüüsis.

4.3.1.3 Ülevaade lepingu alusel tarnitavatest kogustest ja tingimustest

EC Kestvuslepingu punktid 3-6 reguleerivad metsamaterjali tarnekoguseid ning tingimusi.

Lepingu esemeks on RMK kohustus iga lepinguaasta (s.o periood 1. aprill kuni järgneva kalendriaasta

31. märts) jooksul tarnida 140 000 tm metsamaterjali (haava paberipuit) EC-le. Nii RMK kui EC võisid

lepingu alusel tarnitavaid koguseid teise poolt nõusolekul 10% võrra suurendada ning EC-l oli täiendavalt

võimalik ostetavaid koguseid vähendada 10% võrra.

Lepingu kohaselt on tarnete osas primaarne, et saavutatakse kokkulepitud kogused lepinguaasta lõikes,

kuid kogused võisid varieeruda lepinguaasta jooksul. Täpsemalt, igal kvartalil (tarneperioodil) tuli tarnida

vähemalt 15 000 kuni 60 000 tm haava paberipuitu. Täpsemad kogused, sh tarneperioodi tarnegraafik

koos tarnekohtade asukohtade ja kogustega kuude kaupa, lepiti kokku kaks nädalat enne tarneperioodi

algust.

Tegemist on meie hinnangul tavapärase äripraktikaga, kuivõrd kvartali lõikes võib metsasektoris esineda

ilmast tingitud tarnevariatsioone ja sätete eesmärk on vastavate variatsioonidega seotud riske

maandada.

4.3.2 Koostööprotokoll ja kestvusleping – Osula Graanul

Osula Graanuli ning RMK vahel 2013. aastal Lõuna-Eestisse madalakvaliteedilise puitu suures koguses

tarbiva tootmisüksuse (pelletitehase) rajamise eesmärgil sõlmitud koostööprotokolli („Osula Graanul

Koostööprotokoll“) allkirjastamise ning metsamaterjali müügilepinguteni jõudmise protsess oli järgnev:

10 Meile teadaolevalt keskmiselt rohkem kui 5% madalaväärtusega, nagu seda on paberipuu, metsamaterjali lõpphinnast. Täpsemad näited toodud analüüsi lisas 1 seoses Graanul Invest ja Osula Graanul lepingutega.

11

i. 12.03.2013 sõlmisid RMK ja Graanul Invest (nüüd Osula Graanul) koostööprotokolli, mille

eesmärk oli poolte tegutsemine Lõuna-Eestisse madalakvaliteedilist puitu suures koguses

tarbiva pelletitehase rajamise nimel;

ii. 02.04.2013 avaldas RMK enampakkumisteate küttepuidu (täpsemalt kuuse- ja

männiküttepuidu) müügiks kokkuleppehinnaga perioodil 07.2013–12.2018;

iii. 21.06.2013 kinnitati protokolliga nr 3-3.4/13 edukad küttepuidu pakkumused;

iv. 23.09.2013 avaldas RMK enampakkumisteate paberipuidu (täpsemalt kase-, kuuse- ja

männipaberipuidu) müügiks kokkuleppehinnaga perioodil 01.2014-12.2018;

v. 04.10.2013 sõlmisid RMK ja Osula Graanul kestvuslepingu (''Osula Graanul Kestvusleping nr

1“), mille eesmärk oli RMK poolne kuuse- ja männiküttepuidu ning küttepuidu müük Osula

Graanulile vastavalt lepingus sätestatud tingimustele;

vi. 21.10.2013 kinnitati protokolliga nr 3-3.4/30 edukad paberipuidu pakkumused;

vii. 29.07.2014 sõlmisid RMK ja Osula Graanul täiendava kestvuslepingu „Osula Graanul

Kestvusleping nr 2“), mille eesmärk oli RMK poolne kuuse- ja männipaberipuidu ning

kasepaberipuidu müük Osula Graanulile vastavalt lepingus sätestatud tingimustele.

Osula Graanul Koostööprotokollis võttis RMK endale järgnevad kohustused:

i. selgitada välja vajalikud maatoimingud, sh hoonestusõiguse seadmise tingimused riigimaa

maaüksusele Võru linna lähedal katastriüksusele 91804:004:0169 (Osula Graanul

Koostööprotokolli p 1.1);

ii. avaldada hiljemalt 1. aprillil 2013. a avalik teadaanne läbirääkimiste alustamisest

kestvuslepingute sõlmimiseks küttepuidu müügiks perioodil juuli 2013 kuni detsember 2018

(Osula Graanul Koostööprotokolli p 1.2);

iii. avaldada hiljemalt 1. oktoobril 2013. avalik teadaanne läbirääkimiste alustamisest

kestvuslepingute sõlmimiseks paberipuidu müügiks perioodil jaanuar 2014 kuni detsember 2018

(Osula Graanul Koostööprotokolli p 1.3;

iv. töötada välja kestvuslepingu hinnamudel aastateks 2013-2018, mis tagab projekti (pelletitehase)

jaoks vajaliku metsamaterjali hinnad RMK Kagu regioonist 2012. aastal müüdud kütte- ning

paberipuidu keskmise hinna tasemel (27,5 €/m3). Alates 2014. aastast suurendatakse

metsamaterjali hinnad EL viimase 10 aasta keskmise inflatsioonimäära võrra (2003-2012

keskmine 2,3%). Metsamaterjali eest tasumisel rakendatakse Poolte vahel varem sõlmitud

metsamaterjali müügilepingus nr 3-3.6.1/41121 ja nr 3-3.6.1/41230 sätestatud tingimusi (Osula

Graanul Koostööprotokolli p 1.4);

v. tagada projekti (pelletitehase) valmimisel selle varustamine metsamaterjaliga koguses 100 000-

130 000 m3 aastas, kui pooled ei lepi teisiti, koos müüja poolse kohustusega tarnida

metsamaterjal ostja lattu (DAT, Incoterms 2010). Metsamaterjali kvaliteet peab vastama poolte

vahel varem sõlmitud metsamaterjali müügilepingus nr 3-3.6.1/41121 ja nr 3-3.6.1/41230

sätestatud tingimustele. Täpne sortimentide loetelu ja aastased nominaalkogused

kuupmeetrites lepitakse kestvuslepingu sõlmimisel (Osula Graanul Koostööprotokolli p 1.5);

vi. lisaks eeltoodule oli Osula Graanul Koostööprotokolli sisu konfidentsiaalne, välja arvatud

ulatuses, kus selle informatsiooni avaldamine on ette nähtud seaduses või teistes õigusaktides.

Sarnaselt ei laienenud konfidentsiaalsusnõue ka audiitoritele, advokaatidele, pankadele ja

teistele Osula Graanuli poolt arendatava projekti rajamiseks (pelletitehas) kaasatud isikutele,

eeldusel, et neile laieneb konfidentsiaalsuskohustus (Osula Graanul Koostööprotokolli p 3.2 –

3.4).

12

Viimaks markeerime, et Osula Graanul Koostööprotokollis ei ole sätestatud ühtegi trahvi ega muud

sanktsiooni mehhanismi, mis võiks käituda sunnivahendina poolte poolt võetud kohustuste jõustamisel.

Seoses eeltoodud RMK poolt võetud kohustustega, on punktides iv ja v toodud tingimused seotud Osula

Graanul Kestvuslepingute nr 1 ja 2 toodud tingimustega, mistõttu hindame vastavates punktides toodud

hinnamudeli ja tarnetingimusi ka seonduvalt lepingusse jõudmisega. Teiste tingimuste osas keskendume

nende vastavusele EL riigiabi reeglitele ning küsimusele, kas tingimused on vastuolus tavalise

äripraktikaga.

4.3.3 Koostööprotokoll ja kestvusleping – Graanul Invest

Osula Graanul ning RMK vahel 2014. aastal Imaveres asuva pelletitehase laiendamise ning Kesk-Eestis

madalakvaliteedilise puidu suuremas koguses tarbimise suurendamise eesmärgil sõlmitud

koostööprotokolli („Graanul Invest Koostööprotokoll“) allkirjastamise ning metsamaterjali

müügilepinguteni jõudmise protsess oli järgnev:

i. 18.12.2014 sõlmisid RMK ja Graanul Invest Koostööprotokolli, mille eesmärk oli poolte

tegutsemine Imaveres asuva pelletitehase laiendamine eesmärgiga suurendada Kesk-Eesti

madalakvaliteedilise puidu suuremas koguses tarbimist;

ii. 15.09.2015 avaldas RMK enampakkumisteate paberi- ja küttepuidu müügiks

kokkuleppehinnaga perioodil 01.2016-12.2020;

iii. 09.11.2015 kinnitati protokolliga nr 3-3.4/18 edukad paberi- ja küttepuidu pakkumused;

iv. 08.01.2016 sõlmisid RMK ja Graanul Invest kestvuslepingu („Graanul Invest Kestvusleping“),

mille eesmärk oli RMK poolne kuuse- ja männiküttepuidu, küttepuidu, kuuse- ja

männipaberipuidu ning kasepuidu müük Graanul Investile vastavalt lepingus sätestatud

tingimustele.

Graanul Invest Koostööprotokollis võttis RMK endale järgnevad kohustused:

i. avaldada hiljemalt 1. septembril 2015. a avalik teadaanne läbirääkimiste alustamisest

kestvuslepingute sõlmimiseks küttepuidu ja paberipuidu müügiks perioodil jaanuar 2016 kuni

detsember 2020 (Graanul Invest Koostööprotokolli p 1.1) ;

ii. töötada välja kestvuslepingu hinnamudel küttepuidule aastateks 2016 kuni 2020, mis tagab

projekti (pelletitehase laiendus) jaoks vajaliku metsamaterjali hinnad RMK poolt 2014. a müüdud

ja 2015. a enampakkumisel saadud okaspuu- ja lehtpuuküttepuidu kaalutud keskmise hinna

tasemel okaspuu ja lehtpuu suhtega 30:70 (s.o 25,6 EUR/m3), mis loetakse 2015. a

baashinnaks ja mida alates 2016. a suurendatakse EL viimase 10 aasta keskmisest

harmoniseeritud tarbijahinna inflatsioonimäärast 50% võrra aastas (Nt 2004-2013 keskmine on

2,27%, millest 50% on 1,13%). 2016. a võetakse aluseks EL 2005-2014 keskmine, 2017. a

võetakse aluseks EL 2006-2015 keskmine, jne. Metsamaterjali eest tasumisel rakendatakse

poolte vahel varem sõlmitud metsamaterjali müügilepingus nr 3-3.6.1/41327 (Osula Graanul

Kestvusleping nr 1) sätestatud tingimusi (Graanul Invest Koostööprotokolli p 1.2);

iii. töötada välja kestvuslepingu hinnamudel paberipuidule aastateks 2016 kuni 2020, mis tagab

projekti jaoks vajaliku metsamaterjali hinnad RMK poolt 2014. aastal Imavere ümbruses (ca 50

km raadius) müüdud kuuse-, männi- ja kasepaberipuidu kaalutud keskmise hinna tasemel (s.o

31 EUR/m3), mis loetakse 2015. a baashinnaks ja mida alates 2016. a suurendatakse

analoogselt punktis 1.2. kirjeldatud põhimõtte kohaselt. Paberipuidu hinnamudel rakendub ainult

juhul, kui Graanul Invest soovib teostada optsiooniõigust (Graanul Invest Koostööprotokolli p

1.3);

13

iv. tagada projekti valmimisel selle varustamine metsamaterjaliga koguses 125 000 - 150 000 m3

aastas (küttepuit + paberipuit), kui Graanul Invest on kestvuslepingute läbirääkimistel esitanud

optsiooniõiguse kasutamise teate või varustanud koguses 100 000 – 125 000 m3 (ainult

küttepuit) aastas, kui Graanul Invest ei soovi punktis 1.3. sätestatud optsiooniõigust kasutada,

ühes müüja poolse kohustusega tarnida metsamaterjal ostja lattu (DAT, Incoterms 2010).

Metsamaterjali kvaliteet peab vastama Poolte vahel varem sõlmitud metsamaterjali

müügilepingus nr 3-3.6.1/41327 (Osula Graanul Kestvusleping nr 1) sätestatud tingimustele.

Täpne sortimentide loetelu ja aastased nominaalkogused kuupmeetrites lepitakse

kestvuslepingu sõlmimisel (Graanul Invest Koostööprotokolli p 1.4);

v. tagada metsamaterjalist vähemalt 60% küttepuiduna ja vähemalt 30% okaspuiduna, kui

rakendatakse punktis 1.3. toodud optsiooni, mitterakendamisel tagada kõik küttepuiduna.

(Graanul Invest Koostööprotokolli p 1.5);

vi. sarnaselt Graanul Osula Koostööprotokollile, oli ka Graanul Invest Koostööprotokolli sisu

konfidentsiaalne välja arvatud ulatuses, kus selle informatsiooni avaldamine on ette nähtud

seaduses või teistes õigusaktides. Samuti ei laienenud konfidentsiaalsusnõue ka audiitoritele,

advokaatidele, pankadele ja teistele Graanul Invest poolt arendatava projekti rajamiseks

kaasatud isikutele eeldusel, et neile laieneb konfidentsiaalsuskohustus (Graanul Invest

Koostööprotokolli p 3.2 – 3.4).

Sarnaselt Osula Graanul Koostööprotokollis tooduga, ei ole Graanul Invest Koostööprotokollis

sätestatud ühtegi trahvi ega muud sanktsioonimehhanismi, mis võiks käituda sunnivahendina lepingu

poolte poolt võetud kohustuste jõustamisel. Lisaks on kogu Koostöökokkulepe tinglik Riigikogu poolt

elektrituruseaduse muudatuste vastuvõtmise ja jõustumisega (Osula Graanul Koostööprotokolli p 3.6).

Seoses eeltoodud RMK poolt võetud kohustustega on punktides ii, iii ja iv toodud tingimused seotud

Graanul Invest Kestvuslepingus toodud tingimustega, mistõttu hindame vastavates punktides toodud

hinnamudeli ja tarnetingimusi ka seonduvalt lepingusse jõudmisega. Teiste tingimuste osas keskendume

nende vastavusele EL riigiabi reeglitele ning küsimusele, kas tingimused on vastuolus tavalise

äripraktikaga.

5 Analüüs

5.1 Sissejuhatus

Käesoleva analüüsi osaks on õigusanalüüs, mille esemeks on, arvestades majandusanalüüsi tulemusi,

hinnata kokkulepete ja neile järgnenud samade poolte vahel sõlmitud metsamaterjali müügilepingute

vastavust EL riigiabi reeglite ja Euroopa Kohtu otsustega, sh juhul, kui analüüs tuvastab riigiabi

valdkonnas puudujääke või võimaliku keelatud riigiabi andmist vaatlusalustes tehingutes/vaatlusalusel

perioodil, tuleb analüüsis välja tuua sellise riigiabi andmise aeg ning kajastada ka seda, kas kuidas ja

milliste meetmetega on RMK riigiabi kitsaskohad tänaseks lahendanud (nt praktikate muutmine jmt).

Lähtudes EL riigiabi kohaldamise praktikast, keskendub analüüs esmalt RMK poolt sõlmitud

Kokkulepetest tulenevate kohustuste õigusanalüüsile, tuues sealjuures välja kokkulepete punktid, mis

vajavad EL riigiabi kohaldamispraktika valguses majandusanalüüsi ning ulatuses, kus EL riigiabi

kooskõla hindamiseks on vajalik ka majandusanalüüs (nt tehingu turutingimustele vastavuse

tuvastamine), on kaasatud vastava analüüsi teostamise eesmärgil majandusekspert. Majanduseksperdi

poolt teostatud majandusanalüüs on toodud käesoleva analüüsi lisas 1.

14

5.2 Ülevaade riigiabi reeglistikust

ELTL artikli 107 lg 1 kohaselt on keelatud igasugune liikmesriigi poolt või riigi ressurssidest ükskõik

missugusel kujul antav abi, mis kahjustab või ähvardab kahjustada konkurentsi, soodustades teatud

ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist niivõrd, kuivõrd see kahjustab liikmesriikide vahelist kaubandust.

Hindamaks, kas konkreetne tehing (sh kokkulepe) on (keelatud) riigiabi ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses,

on Euroopa Komisjoni välja andnud Riigiabi Teatise, mis konsolideerib asjakohase ELTL artikli 107 lg 1

seotud kohtupraktika ning Euroopa Komisjoni tõlgenduse sellest. Riigiabi Teatise kohaselt on riigiabiga

tegemist juhul, kui riigi tegevus vastab järgnevatele kriteeriumitele:

(i) abi antakse riigi, linna või valla vahenditest;

(ii) abimeetmel on valikuline iseloom, st abimeede on suunatud teatud ettevõtjale, ettevõtjate

grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks;

(iii) abimeede annab eelise abi saajale;

(iv) abimeede moonutab või võib moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu riikide

vahel.

Õigusanalüüsi osas on asjakohane selgitada, et riigiabi reeglite rakendamise eesmärk on lihtsustatult

vastata küsimusele, kas riigi konkreetse tegevuse tulemusel on tekkinud tavapärast konkurentsi mõjutav

kahju liikmesriikide vahelisele kaubandusele. See omakorda tähendab, et õigusanalüüsi raames tuleb

eraldi hinnata iga RMK poolt sõlmitud Koostöölepingu tingimust nii eraldi kui ka kogumis (kui see on

vajalik).

Kui vähemalt üks ELTL artiklis 107 lg 1 toodud tingimustest ei ole ühe konkreetse Kokkuleppe punkti all

võetud kohustuse osas täidetud (nt kohustusega ei kaasne riigi vahendite (abi) üleandmist või kohustus

ei saanuks moonutada konkurentsi ja kaubandust Euroopa Liidu liikmesriikide vahel) siis ei ole selle

lepingu osas ka tuvastatav riigiabi rikkumine.

5.2.1 Abi antakse riigi, linna või valla vahenditest

ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses kujutab endast riigiabi üksnes selline abi, mis on võimaldatud otseselt

või kaudselt riigi ressurssidest ning mille andmine on omistatav riigile.11

Olukorras, kus avaliku sektori asutus (nt haldusorgan, kohalik omavalitsus) annab toetuse saajale eelise

(nt vabastab maksudest, eraldab otsetoetuse, annab soodsatel tingimustel riigi või riigiasutuse eelarvest

laenu), on tuvastatav selgelt nii riigi ressursside (vahendite) üleminek ettevõtjale ja meede olemuslikult

riigile omistatav.12

Olukord on samas keerulisem, kui tehing viiakse läbi riigi osalusega äriühingu kaudu. Sellisel juhul on

vajalik hinnata, kas avaliku sektori asutused on seotud ettevõtte tegevusega.13

Arvestades, et RMK põhimääruse § 2 kohaselt esindab RMK oma ülesannete täitmisel riiki,

mistõttu on hinnanguliselt RMK tegevus eraettevõtjatega lepingute sõlmimise raames riigile

omistatav vähemalt käesoleva analüüsi puudutavas ulatuses (st ulatuses, kus lepingud

11 Riigiabi Teatis, p 38. 12 Riigiabi Teatis, p 39. 13 Riigiabi Teatis, p 40.

15

käsiteldav riigile kuuluva metsamaterjali müüki), on täidetud esimene ELTL artikli 107 lg 1

kohaldamise eelduseks olev tingimus.

Teoreetiliselt on võimalik argumenteerida, et RMK tegevus Kokkulepete osas ei ole riigile omistatav, eriti

Riigikontrolli aruandes toodud etteheite kohaselt, et Kokkulepete sõlmimisel väljus RMK oma pädevuse

piiridest. Kuid eeltoodud küsimuses langeks vastus sisuliselt Euroopa Komisjoni, kui riigiabi eest

vastustava asutuse diskretsiooni piiridesse (otsustusõigus on Euroopa Komisjonil) ja kuna järgnevas

analüüsis ei tuvastatud Kokkulepete puhul riigiabi, ei ole me vastavale argumentatsioonile täiendavalt

tuginenud.

Seoses riigi ressursi tuvastamisega – Riigiabi Teatise kohaselt kujutavad endast riigiabi üksnes need

eelised, mis on võimaldatud otseselt või kaudselt riigi ressurssidest. Riigi vahendite üleminek võib

toimuda mitmes vormis, näiteks on nõue täidetud olukorras, kus riik on võtnud kindla ja konkreetse

kohustuse muuta riigi vahendid kättesaadavaks tulevikus või riigi poolne ettepanek lepingu sõlmimiseks,

mis võib tekitada täiendavate kohustuste riski. Täiendavalt on riigi ressursi tuvastamise nõue täidetud ka

olukorras, kus riik on andnud loodusvaradele eri- või ainuõiguse ilma piisava turumääradele vastava

tasuta, kuivõrd selline käitumine tähendab riigi poolt riigituludest loobumist.14

Oleme järgnevalt vastava tingimuse täitmist hinnanud eraldi Kokkulepete osas võetud kohustuste puhul.

5.2.1.1 Kokkulepete all võetud kohustuste puhul riigi ressursside üleminek

Seoses Kokkulepetega on siinpuhul vajalik eristada EC Kestvuslepingut ning Osula Graanul ja Graanul

Invest Koostööprotokolle. EC Kestvuslepingu puhul on tegemist metsamaterjali ostu-müügi lepinguga,

mis sisaldab kohustust metsamaterjali (kui riigi ressursi) üleandmist konkreetse tasu eest.

Keerulisem on olukord Osula Graanul ning Graanul Invest Koostööprotokolliga seonduvalt, kuivõrd

koostööprotokollides võetud tarnekohustused on seotud metsamaterjali kestvuslepingute sõlmimise

ettevalmistamisega ning nende alusel ei teki riigil kohustust metsamaterjali, kui riigi ressurssi, ettevõtjale

üle anda. Kuigi mõlema koostöölepingu puhul on RMK võtnud kohustuse tagada tehase valmimise või

laienemise puhul metsamaterjali varustamine väljatöötatud hinnamudeli alusel, puuduvad

koostööprotokollides mistahes sanktsioonid riigi poolt võetud kohustuste tagamiseks. Graanul Invest

Koostööprotokoll on sõlmitud ka tinglikult, st argumenteeritavalt on mistahes kohustuste tekkimine sõltuv

Riigikogu poolt elektrituruseaduse muudatuste vastuvõtmisest ja jõustamisest (Graanul Invest

Koostööprotokolli p 3.6). Eelneva tulemuseks on olukord, kus saab vähemalt argumenteerida, et RMK-

l oli teoreetiliselt võimalik Osula Graanul ja Graanul Invest Koostööprokollidest toodud tulevikku

suunatud tarnekohustustest lahkuda ilma, et sellega kaasneks võimalik risk.

Mööname siiski, et lepingus sanktsioonide puudumine ei välista ettevõtja poolt RMK-lt kahju nõudmist

üldisetel alustel15 ning kuna eelnimetatud koostööprotokollides toodud tarne ja hinnastamiskokkulepped

on kajastatud ka koostööprotokollidega seotud kestvuslepingutes, on tõenäolisem tõlgendus, mille

kohaselt on Osula Graanul ja Graanul Invest Koostööprotokollides toodud tarne ja hinnastamise

kokkulepete puhul riigi ressursside üleminek tuvastatav. St riik on võtnud koostööprotokollide

14 Riigiabi Teatis, p-d 47-55. 15 Vt võlaõigusseadus § 101 lg 1 p 3.

16

sõlmimisega selge ja konkreetse kohustuse muuta riigi vahendid kättesaadavaks tulevikus Riigiabi

Teatise punkti 51 tähenduses.16

Eraldi käsitlemist nõuavad Osula Graanul Koostööprotokollis toodud kohustused selgitada välja

vajalikud maatoimingud, sh hoonestusõiguse seadmise tingimused riigimaa-üksusele Võru linna lähedal

ning nii Osula Graanul kui Graanul Invest Koostööprotokollides toodud kohustused avaldada

konkreetseks kuupäevaks avalik teadaanne läbirääkimiste alustamisest kestvuslepingute sõlmimiseks

ning konfidentsiaalsuskohustus. Nimelt ei hõlma eeltoodud kohustused riigi ressursi (vahendi)

üleandmist ettevõtjale ning sellega ei vabane ettevõtja ka tema majandustegevusega muidu seotud

kuludest.

Konfidentsiaalsuskohustusega – esmalt, meile teadaolevalt puudub EL riigiabi reeglistiku

rakenduspraktika, kus oleks riigi või riigi asutuse poolt võetud konfidentsiaalsuskohustust

käsitletud riigiabina ELTL 107 lg 1 tähenduses.

Selleks, et lugeda konfidentsiaalsuskohustuse võtmist riigiabiks, peab ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses

tuvastama otseselt või kaudselt riigi ressursside ülemineku, kuid konfidentsiaalsuskohustuse puhul on

tegemist käesoleva analüüsi vaatest ühepoolse kohustusega mitte avalda teavet kolmandatele isikutele

ning puudub ressurss, mida anti või oleks saanud ettevõtjale üle anda. Sarnaselt on

konfidentsiaalsuskohustused äripraktikas tavapärased ning pigem äritegevuse ning terve konkurentsi

alustala.

Sõltumata küsimusest, kas RMK-l oli Kokkulepete sõlmimise aja seisuga õigus

konfidentsiaalsuskokkuleppeid sõlmida, on konfidentsiaalsuskokkulepped tavalise äripraktika osa ning

konfidentsiaalsuskohustuste olemasolu on Euroopa Komisjon oma praktikas lugenud tehingu

asjaoludest sõltuvalt tehingu edukaks teostamiseks hädavajalikuna.17 Selle raames on Euroopa Kohus

tuvastanud paberipuitu hõlmavat konkurentsi kahjustavalt ettevõtjate vahelised kokkulepped, mis

seisnesid just turuosaliste vahel hinna informatsiooni vahetamises (st konfidentsiaalsuse puudumises).18

Olukord on sarnane riigimaaga seonduvate maatoimingute selgitamisega – üldjuhul on sarnaste

lepingute äripraktikas kohustuste jaotus vastavalt sellele, mis lepingu poolel on lihtsam vastav kohustus

täita. Arvestades, et kõnealune maa kuulub riigile, keda RMK oma tegevuses esindab, on see kooskõlas

tavapärase äripraktikaga. Seda enam, et kohustus ei näe ette Osula Graanulile millegi üle andmist, sh

näiteks selgituste andmist, vaid kohustuse sisuks on „selgitada välja“ vajalikud maatoimingud riigimaa

osas.

Selguse huvides ei pea me siin asjakohaseks ka võimalikku argumenti, et RMK, võttes väljaselgitamise

kohustuse enda kanda, oleks sellega andnud Osula Graanulile eelise. Eelis oleks saanud tekkida

olukorras, kus RMK võtaks enda kanda varasemalt või tavapäraselt Osula Graanulil oleva rahalise

kohustuse. Kuna RMK maatoimingute välja selgitamine ei olnud lepingu eelselt osa Osula Graanuli

kohustustest, ei saa RMK poolt kohustuse võtmine tekitada ka Osula Graanulie eelist riigiabi mõistes.

Näiteks antud juhul - kui RMK ei oleks vastavat selgituskohustuse endale võtnud, siis ei saa automaatselt

16 St riik on võtnud kindla ja konkreetse kohustuse muuta riigi vahendid kättesaadavaks teataval hilisemal ajahetkel. Riigiabi Teatise punkt 51, teine lause. 17 Vt sellega seonduvalt Komisjoni teatis koondumistega otseselt seotud ja nendeks vajalike piirangute kohta. 18 Vt nt Euroopa Kohtu 31. märtsi 1993. aasta otsus A. Ahlström Osakeyhtiö, liidetud asjas C-89/85, C-104/85, C- 114/85, C-116/85, C-117/85 ja C-125/85 kuni C-129/85.

17

järeldada, et vastava kohustuse oleks automaatselt läinud üle Osula Graanulile. Täiesti mõeldav on ka

tõlgendus, et tegevus oleks lihtsalt tegemata jäänud või seda oleks tehtud järgnevates etappides.

Vahemärkusena, isegi kui RMK-l oleks olnud kohustus esitada selgitused vajalike maatoimingute osas,

tähendaks selliste selgituste andmise riigiabiks lugemine ka olukorda, kus iga riigi ja selle asutuste poolt

ettevõtjate poolt esitatud selgitustaotlustele vastamine võib olla keelatud riigiabi. Teisisõnu, käesolevas

analüüsis toodule vastupidine tõlgendus tähendaks olulist tõrget riigi ühe põhifunktsiooni teostamisel.

Viimaks, seoses RMK poolt võetud kohustusega avaldada avalik teadaanne läbirääkimiste alustamisest.

Kohustus on seotud RMK osas kohalduva regulatsiooniga ning vastav regulatsioon Osula Graanul ja

Graanul Invest puhul ei kohaldu, mistõttu ei oleks ettevõtted pidanud ega saanudki vastavat kohustust

täita. Seeläbi puudub ka selle kohustuse osas riigi ressursside üleminek ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses.

Eeltoodust tulenevalt ei ole meie hinnangul Osula Graanul ja Graanul Invest

Koostööprotokollidega seonduvalt järgnevad kohustused käsitletavad riigiabina ELTL artikli 107

lg 1 tähenduses:

i. Osula Graanul Koostööprotokolli p 1.1 (avaliku teadaande avaldamise kohustus), p 3.2 –

3.4 (konfidentsiaalsuskohustus); ning

ii. Graanul Invest Koostööprotokolli p 1.1 (selgitada välja vajalikud maatoimingud riigimaale

hoonestusõiguse seadmiseks), p 1.2 ja p 1.3 (avaliku teadaande avaldamise kohustus), p

3.2 – 3.4 (konfidentsiaalsuskohustus).

Kuna Osula Graanul Koostööprotokolli punktide 1.1 ja 3.2 – 3.4 ning Graanul Invest Koostööprotokolli

punktide 1.1 – 1.3 ja 3.2 – 3.4 puhul ei ole tuvastatav riigi ressursi üleminek, oleme jätkanud eeltoodud

Koostööprotokollide alusel võetud kohustuste EL riigiabi reeglistikule vastavuse analüüsiga ulatuses,

kus see puudutab metsamaterjali tarnekohustusi ja nendega seotud hinnastamist.

Sarnaselt oleme piiritlenud analüüsi ka EC Kestvuslepinguga seonduvalt, kuivõrd EC Kestvuslepingu

tingimused, mis ei ole seotud tarnekohustuste ja sellega seotud hinnastamisega, ei ole vastuolus tavalise

äripraktikaga (vt käesoleva analüüsi p 4.3.1) ning nende puhul ei ole tuvastatav riigi ressursside

üleminek.

5.2.2 Abimeetmel on valikuline iseloom, st abimeede on suunatud teatud ettevõtjale,

ettevõtjate grupile või mingite kindlate kaupade tootmiseks

ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses peab meede soodustama teatud ettevõtjaid või teatud kaupade tootmist,

seega on mõistega hõlmatud üksnes need meetmed, mis annavad valikulise eelise teatavatele

ettevõtjatele, ettevõtjate kategooriatele või majandussektoritele.

Valikulisuse hindamisel on võimalik eristada varalist ja piirkondliku valikulisust.19 Riigiabi Teatise punkti

120 kohaselt viitab varaline valikulisus sellele, et meedet kohaldatakse ainult kõnealuse liikmesriigi

teatavate ettevõtjate või teatavate majandussektorite suhtes.

Arvestades, et Kokkulepped on sõlmitud konkreetsete ettevõtjatega, on täidetud ka teine ELTL

artikli 107 lg 1 kohaldamise eelduseks olev tingimus ulatuses, kus see puudutab Kokkulepetes

toodud tarne ja hinnastamiskokkuleppeid.

19 Riigiabi Teatis, p-d 5.2 ja 5.3.

18

5.2.3 Abimeede annab eelise abi saajale

ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses on eelis iga majanduslik kasu, mida ettevõtja ei oleks saanud tavalistes

turutingimustes ehk riigi sekkumiseta. Oluline on siinpuhul ainult riigi sekkumise mõju ettevõtjale, mitte

selle põhjus ega eesmärk.20 Sealjuures loetakse eelis antuks iga kord, kui ettevõtja finantsseisund on

riigi sekkumise tagajärjel ja tavalistest turutingimustest erinevatel tingimustel paranenud. Nii ei piirdu

eelise mõiste ainult näiteks vara üleandmisega, vaid võib seisneda ka riigi poolt ettevõtja eest

täiendavate riskide võtmises või mistahes muudest majanduslikest koormistest vabastamises, mis muidu

ettevõtja eelarvet tavaliselt koormaks.

Vahemärkusena selgitame, et eeltoodud tingimusega seonduvalt oleme hinnanud ka RMK poolt sõlmitud

Kokkulepetes toodud riski jaotust (vt. nt analüüsi p 4.3.1). Mööname, et kuna riskijaotuse puhul oleme

lähtunud meile teadaolevalt perioodil 2022-2024 erasektoris sõlmitud väheväärtusliku metsamaterjali

tarnelepingute parktikast, ei ole see üks ühele võrreldav aastatel 2001, 2013 ja 2014 sõlmitud

Kokkulepetega. Samas näitab eelnev analüüs, et võrredes perioodil 2022-2024 erasektoris sõlmitud

lepingutega on lepingute riskijaotus pigem RMK kasuks (ja seeläbi eraettevõtja kahjuks21) ei ole me

tuvastanud lepingus toodud riskide jagamisega seonduvat eelist, mida saaks lugeda riigiabiks ELTL 107

lg 1 tähenduses.

Eelise tuvastamisel lähtuvad riigiabi reeglid neutraalsest omandi õiguslikust režiimist ning ei piira

liikmesriigi enda õigust ettevõtjana tegutseda. See tähendab, et riigi osalemisega majandustegevuses

ei kaasne automaatselt riigiabi reeglite vastu eksimine, vaid tuvastada on vaja ka riigiabi reeglistiku

kohane „eelis“.22 Teisisõnu – tehingud, mida teeb avaliku sektori asutus (sh riigi osalusega äriühing)

tavalistes turutingimustes, ei anna teisele osapoolele eelist ja seetõttu ei kujuta endast abi ELTL artikli

107 lg 1 tähenduses.

Vastava eelise tuvastamiseks on Euroopa Kohtud välja töötanud turumajanduse tingimustes tegutseva

turuosalise (eng market economy operator „MEO“) testi, mille eesmärk on hinnata, kas riik on andnud

ettevõtjale eelise sellega, et ei ole tegutsenud konkreetse tehingu käigus turumajanduslikult. Testi osas

on määrava tähtsusega see, kas avaliku sektori asutused käitusid nii, nagu turumajanduse tingimustes

tegutsev turuosaline oleks käitunud sarnases olukorras. Kui vastus küsimusele on eitav, tuleb järeldada,

et abisaajaks olnud ettevõtja on saanud majandusliku eelise, mida ta ei oleks saanud tavalistes

turutingimustes ja mis asetab ta võrreldes konkurentidega soodsamasse olukorda.

Kuivõrd eelise tekke tuvastamise eelduseks on vajalik majandusanalüüs, oleme kaasanud

majanduseksperdi, et vastata järgnevatele küsimustele:

i. kas 2001. aastal EC Kestvuslepingus kokkulepitud metsamaterjali hinnad vastasid lepingu

sõlmimise ajal RMK-l olemasoleva teabe alusel turutingimustele?

ii. kas 2013. aastal sõlmitud Graanul Osula Koostööprotokollis kokkulepitud metsamaterjali

hinnamehhanism vastas lepingu sõlmimise ajal RMK-l olemasoleva teabe alusel

turutingimustele?

20 Riigiabi Teatis, p 67. 21 Vt analüüsi p 4.3. 22 Riigiabi Teatis, p 73.

19

iii. kas 2014. aastal sõlmitud Graanul Invest Koostööprotokollis kokkulepitud metsamaterjali

hinnamehhanism vastas lepingu sõlmimise ajal RMK-l olemasoleva teabe alusel

turutingimustele?

Selgitame eeltooduga seonduvalt, et RMK poolt Kokkulepete alusel sõlmitud metsamaterjali mahud on

saadaval ka Kokkulepete väliselt, kuivõrd metsamaterjali kokkuostu ja edasimüügiga tegelevad

ettevõtjad agregeerivad erasektori müüjaid, suutes seeläbi pakkuda sarnaseid mahte Kokkulepetes

toodud mahtudele. Täiendavalt ei ole me tuvastanud mistahes asjaolusid, mis viitaks, et konkreetselt

Kokkulepete poolt hõlmatud metsamaterjal oleks Kokkulepete sõlmimise aja seisuga turul defitsiidis, mis

omakorda oleks võinud toetada ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses eelise tekkimise argumentatsiooni.

Pigem näitab lisas 1 toodud analüüs, et RMK on suutnud tänu kestvuslepingutele suurendada oma

metsamaterjali müügi koguseid ning seeläbi ka suurendanud oma tulu.

5.2.3.1 Majanduseksperdi hinnangu kokkuvõte EC Kestvuslepingu hinnastamise osas

Majanduseksperdi hinnangu kohaselt vastasid EC Kestvuslepingus toodud hinnad turutingimustele

järgnevatel põhjustel:

i. EC Kestvuslepingus kokkulepitud hinnad vastasid lepingu sõlmimise eelselt turu

hinnastamisele, eriti arvestades haavapaberipuidu hinna osas langevale turutendentsile (hind

oli langemas);

ii. EC Kestvuslepingus kokkulepitud hinna korrigeerimise alused (sh hinnakoridorid) olid EC

Kestvuslepingu sõlmimise ajal olemasolevaid turuandmeid arvestades turutingimustele

vastavad, kusjuures hinnakoridoride kasv oli isegi mõnevõrra kiirem haavapaberipuidu hinna

lepingu eelsest kasvust; ja

iii. EC Kestvuslepingu olemasolu Lepingus kokkulepitud hinnastamise tulemusel tõsis kogu turu

nõudlus haavapaberi puu järgi, mis võimaldas RMK-l täiendavate lepingute sõlmimist ning

täiendavate käivete teenimist.

5.2.3.2 Majanduseksperdi hinnangu kokkuvõte Osula Graanul Koostööprotokolli

hinnamehhanismi osas

Majanduseksperdi hinnangu kohaselt vastasid Osula Graanul Koostööprokollis kokkulepitud hinnad

turutingimustele järgnevatel põhjustel:

i. Osula Graanul Koostööprotokollis kokkulepitud hinnad olid üldiselt kõrgemad kui 2012-2013.

aasta võrreldavad turuhinnad;

ii. Osula Graanul Koostööprotokollis kokkulepitud hinna korrigeerimise mehhanism oli kooskõlas

turutingimustega; ja

iii. arvestada tuleb, et turutingimustel on aktsepteeritav hindade mõningane kõikumine turu

keskmise suhtes ning Osula Graanulile, kui lisaväärtust loovale suurkliendile, võib ka turu

keskmisest mõnevõrra madalama hinna pakkumine põhjendatud olla.

5.2.3.3 Majanduseksperdi hinnangu kokkuvõte Graanul Invest Koostööprotokolli

hinnamehhanismi osas

Majanduseksperdi hinnangu kohaselt vastasid Graanul Invest Koostööprokollis kokkulepitud hinnad

turutingimustele järgnevatel põhjustel:

20

i. Graanul Invest Koostööprotokollis kokkulepitud hinnad olid 2012-2015. aasta võrreldavatest

turuhindadest küttepuidu osas läbivalt ning paberipuidu osas eelkõige vaadeldava perioodi lõpus

kõrgemad;

ii. Graanul Invest Koostööprotokollis kokkulepitud hinna korrigeerimise mehhanism oli kooskõlas

turutingimustega; ja

iii. arvestada tuleb, et turutingimustel on aktsepteeritav hindade mõningane kõikumine turu

keskmise suhtes ning Graanul Investile, kui lisaväärtust loovale suurkliendile, võib ka turu

keskmisest mõnevõrra madalama hinna pakkumine põhjendatud olla.

Olukorras, kus Kokkulepetes ning nende kohaselt metsamaterjali müügilepinguteni jõudmise

tulemusel kokkulepitud hinnastamine ja lepingu tingimused vastavad turutingimustele,

järeldame, et RMK poolt aastatel 2001, 2013 ja 2014 sõlmitud Kokkulepped ja nende kohaselt

metsamaterjali müügilepinguteni jõudmine ei kujutanud endast keelatud riigiabi ELTL artikli 107

tähenduses ning seega oli vastavate kokkulepete sõlmimine kooskõlas EL riigiabi reeglistikuga.

5.2.4 Mõju konkurentsile ja kaubandusele

Juhul, kui Kokkulepete puhul oleks tuvastatud kõikide eelnevate ELTL artiklis 107 lg 1 toodud tingimuste

täitmine oleks vajalik hinnata, kas antud abi võib kahjustada või ähvardab kahjustada

liikmesriikidevahelist kaubandust ning konkurentsi ELTL artikli 107 lg 1 tähenduses.

Asjakohase kohtupraktika kohaselt ei ole kriteeriumi (abil võib moonutada konkurentsi ja kaubandust EL

riikide vahel) täitmiseks vajalik tõendada, et abil on tegelik mõju liikmesriikide vahelisele kaubandusele,

vaid üksnes seda, kas riigiabi võib kõnealust kaubandust kahjustada. Praktikas on leitud, et tingimus on

täidetud juba siis, kui eksisteerib teoreetiline võimalus, et meede võib parandada mõne ettevõtja

positsiooni turul, kus osalevad ka teised konkurendid piiriüleselt.23

Arvestades, et käesolevas analüüsis lisa 1 toodud majandusanalüüsi kohaselt eksporditakse

metsamaterjali ka piiriüleselt Soome ja Rootsi, võivad Kokkulepetes toodud metsamaterjali kogused ka

liikmesriikide vahelist kaubandust mõjutada, mistõttu oleks ELTL artikli 107 lg 1 toodud viimane tingimus

täidetud.

Siiski, kuna analüüsitud Kokkulepetes toodud tingimuste lugemine riigiabiks ei ole võimalik, kas

riigi ressursside üleandmise puudumise tõttu või seetõttu, et Kokkulepetes toodud hinnastamis

ning tarnetingimused vastavad turutingimustele, ei ole ELTL artikli 107 lg 1 kohaselt võimalik

tuvastada Kokkulepetes riigiabi. Seetõttu on Kokkulepped ka kooskõlas EL riigiabi reeglistikuga.

6 Lisad

Käesolevale analüüsile on lisatud järgnevad lisad:

Lisa 1 – JP Economics eelanalüüs

***

23 Riigiabi Teatis, p 190.

21

Oleme analüüsi koostanud analüüsi kuupäeval Eesti Vabariigis kehtivate õigusaktide (sealhulgas Euroopa Liidu õigusaktide) põhjal. Me ei avalda arvamust ühegi välisriigi õiguse osas. Advokaadibüroo COBALT ei võta endale kohustust memorandumit täiendada ega muuta seoses õigusaktide või kohutupraktika muutumisega pärast memorandumi kuupäeva ega asjaoludega, mis saavad meile teatavaks pärast memorandumi kuupäeva.

Käesolev analüüs puudutab üksnes selles kirjeldatud asjaolusid ja seda ei saa laiendada mistahes

muudele asjaoludele. Analüüsis esitatud informatsioon on mõeldud vastavast teemast üldise ülevaate

andmiseks, mistõttu ei saa seda käsitleda õigusliku nõuandena mistahes konkreetses situatsioonis või

küsimuses. Analüüsis toodud hinnang põhineb analüüsi aluseks antud materjalidele, mille õigust ei ole

me eraldisesivalt kontrollinud. Analüüsile kohalduvad meie üldtingimused, mis on kättesaadaval siin.

***

Lugupidamisega,

Advokaadibüroo COBALT

JP ECONOMICS OÜ

Asjatundja arvamus RMK poolt AS-ga Estonian CELL, OÜ-ga Osula Graanul ja AS-ga Graanul Invest sõlmitud

kokkulepete turutingimustele vastavuse kohta

Tellija: Advokaadibüroo Cobalt

Tellijale esitamise kuupäev: 28.02.2025

Koostaja: Juhan Põldroos (MSc rahvamajandus)

JP Economics OÜ

+372 5025618

[email protected]

2

Sisukord

1 Kokkuvõte ....................................................................................................................... 3

2 Estonian Cell .................................................................................................................. 4

2.1 Asjaolud ................................................................................................................. 4

2.2 Hinnang ................................................................................................................. 5

2.2.1 Majanduslik kontekst 09.10.01 lepingu sõlmimisel ............................................... 5

2.2.2 Hinnakujunduse mehhanism (haavapaberipuidu hinna % kuusepaberipuidust) .... 7

2.2.3 Hinnakoridor ...................................................................................................... 7

2.2.4 Hinna pikaajaline fikseerimine............................................................................. 8

2.2.5 Kokkuvõte .......................................................................................................... 9

3 Graanul Invest 12.03.13 .................................................................................................. 9

3.1 Asjaolud ................................................................................................................. 9

3.1.1 02.04.13 enampakkumisteade (küttepuit) .......................................................... 10

3.1.2 23.09.13 enampakkumisteade (paberipuit) ........................................................ 10

3.1.3 Majanduslik kontekst lepingu sõlmimisel ........................................................... 11

3.2 Hinnang ............................................................................................................... 12

3.2.1 Hinna kujunemine ............................................................................................ 12

3.2.2 Puitmaterjali hinna analüüs ............................................................................... 14

3.2.3 Hinna pikaajaline fikseerimine........................................................................... 16

3.2.4 Muud tegurid .................................................................................................... 16

3.2.5 Kokkuvõte ........................................................................................................ 17

4 Graanul Invest 18.12.14 ................................................................................................ 17

4.1 Asjaolud ............................................................................................................... 17

4.2 Hinnang ............................................................................................................... 18

4.2.1 Hinna kujunemine ............................................................................................ 18

4.2.2 Hind ................................................................................................................. 19

4.2.3 Muud tegurid .................................................................................................... 21

4.2.4 Kokkuvõte ........................................................................................................ 22

3

1 Kokkuvõte

Ekspert on käesoleva asjatundja arvamuse koostanud esitamiseks RMK-le, eesmärgiga hinnata RMK poolt AS-ga Estonian CELL1, OÜ-ga Osula Graanul2 ja AS-ga Graanul Invest3 sõlmitud kokkulepetes sisalduvate oluliste tingimuste vastavust turutingimustele.

Kokkuvõtvalt leiab ekspert, et kõigi kolme kokkuleppe uuritud tingimused vastasid nende sõlmimise hetkel teada olnud turutingimustele.

Ekspert on tuginenud üksnes käesoleva analüüsi kuupäeval avalikult kättesaadavatele ning advokaadibüroo Cobalt ja RMK poolt esitatud teabele ja materjalidele. Ekspert ei vastuta neis sisalduvate andmete tõelevastavuse eest. Ekspert ei võta endale kohustust analüüsi uuendada ega täiendada seoses uute asjaolude ilmnemisega peale käesoleva analüüsi kuupäeva.

Ekspert on lähtunud muuhulgas Komisjoni teatisest riigiabi mõiste kohta ELi toimimise lepingu artikli 107 lõike 1 tähenduses (2016/C 262/01) (edaspidi: Komisjoni teatis).

Juhan Põldroos on üks väheseid konkurentsiökonoomika eksperte Eestis, kes on oma teadmised omandanud pikaajaliselt Konkurentsiametis töötades. Tal on Tallinna Tehnikaülikoolist rahvamajanduse teadusmagistri kraad aastast 2002.

Ta töötas Konkurentsiametis aastatel 1998-2023. a erinevatel ametikohtadel. Alates 2008. a juhtis ta ameti järelevalveosakonda, mis tegeles väga erinevate konkurentsijärelevalve küsimustega. Alates 2018 oli ta samaaegselt Konkurentsiametis peaökonomist. Ta on andnud arvukalt konkurentsialaseid loenguid ning kuulunud Euroopa Liidu konkurentsiametite peaökonomistide töögruppi. 2024 a. alustas ta erialase nõustamisega läbi JP Economics OÜ.

1 Aktsiaseltsiga Estonian Cell (registrikood 10679323) 09.10.2001 sõlmitud metsamaterjali ostu-müügi (tarne) kestvusleping 2 AS-iga Graanul Invest (registrikood 10990825) 12.03.2013 sõlmitud koostööprotokoll ning selle kohaselt OÜ-ga Osula Graanul (registrikood 10756673) 04.10.2013 ja 29.07.14 sõlmitud metsamaterjali müügilepinguteni jõudmine; 3 AS-iga Graanul Investiga 19.12.2014 sõlmitud koostööprotokoll ning selle kohaselt 08.01.2016 sõlmitud metsamaterjali müügilepinguni jõudmine.

4

2 Estonian Cell 2.1 Asjaolud 08.08.01 avaldas RMK läbirääkimiste teate haava paberipuidu müügist kokkuleppehinnaga kestvuslepingu alusel. AS Estonian Cell (edaspidi: EC) esitas 29.08.01 avalduse läbirääkimistel osalemiseks, soovides osta vähemalt 140 000 tm puitu aastas. Rohkem sooviavaldajaid polnud.

09.10.01 sõlmisid RMK ja EC metsamaterjali ostu-müügi (tarne) kestvuslepingu nr 80001018.

Lepingu sissejuhatuses on viidatud, et RMK on rakendanud vahendeid metsamaterjali kohaliku turu stabiliseerimiseks ja suurendanud kestvuslepingute osakaalu puidu müümisel, andes sellega suurema kindluse investoritele investeeringute tegemiseks kohalikku puidutööstusse. Eesti kohalikul puidutööstusel puudub piisav nõudlus keskmise ja madalakvaliteedilise metsamaterjali järgi ning seetõttu eksporditakse suur osa sellest. Ostja kavatseb rajada haavapuidumassi tehase toorainevajadusega 350 000 tm haavapuitu aastas. Projekt on ainuke omataoline Eestis, kus kasutatakse madala ja keskmise kvaliteediga haavapuitu, mida leidub Eesti metsades hulgaliselt.

Lepingu kohaselt tarnib RMK EC-le 140 000 tm haava paberipuitu (p 3.2), mida võis teatud tingimustel 10% võrra suurendada või vähendada (p-d 3.3-3.6). Metsamaterjal tarnitakse tarnekohta, milleks on metsaveotee kõrval asuv metsaveoautode laadimiskoht (p-d 2.11, 6.1).

Metsamaterjali hind lepiti kokku teatud protsendina lepinguaastale eelneval aastal RMK poolt kõigile ostjatele müüdud kuuse paberipuidu keskmisest hinnast, millele oli lisatud miinimum- ja maksimumtasemed (p 2.4, ptk 10 (muudetud 14.02.03 – hinnakoridori summasid tõsteti veidi), lisa 2,).

Tabel 1. 09.10.01 lepingu hinnad.

% kuuse paberipuidust

EUR min EUR max

1 50,0% 8,31 11,50 2 52,5% 8,63 11,89 3 55,0% 8,88 12,27 4 57,5% 9,20 12,65 5 60,0% 9,52 13,10 6 62,5% 9,84 13,49 7 65,0% 10,23 13,93 8 67,5% 10,55 14,38 9 70,0% 10,93 14,83 10 70,0% 11,31 15,34

Hinnad rakendusid alates 01.01.2006 ehk lepinguaasta 1 oli aasta 2006, kui rakendus hind 50% kuusepaberipuu hinnast.

RMK selgitas, et haavapaberipuidu hind ja turunõudlus olid madalad, osakaal raiest saadavatest sortimentidest väike ja kohalik töötlemine sisuliselt puudus. Lepingu sõlmimise hetke seisuga puudus stabiilne kodumaine nõudlus haavapaberipuidu järele. Mingeid suuri haavapaberipuidu ostjaid RMK-l ei olnud. Eesti haavikute kvaliteet on pigem kehv, so. võrreldes teiste riikidega on

5

mädanikku palju. Energiasektoris oli haava järele nõudlus madal. Haavikuid tihti ei raiutudki, kuigi segametsa raiudes tuleb ka haaba raiuda. Kui EC lepingut ei oleks sõlmitud, valmistataks haavapaberipuidust tõenäoliselt odavamat hakkpuitu.

RMK selgitas, et kuna haavapaberipuul puudus antud ajahetkel adekvaatne hinnareferents, siis kasutati alternatiivse referentsina kuusepaberipuud. Kuni EC tarnete alguseni müüdi haavapaberipuitu enampakkumisel ning kestvuslepinguid ei sõlmitud. Haavapaberipuitu ostsid mõned metsavarumisega tegelenud vahendusfirmad, kes laadisid puidu sadamas laevadele ja saatsid Soome ja Rootsi.

2.2 Hinnang Komisjoni teatise p 78 kohaselt tuleb hinnang, kas riigi sekkumine vastab turutingimustele, anda ex ante, võttes aluseks sekkumisotsuse tegemise hetkel kättesaadava teabe. Iga mõistlik ettevõtja hindaks sel juhul äriplaani vormis näiteks projekti strateegiat ja rahalisi eduvõimalusi. Sellest ei piisa, kui tuginetakse pärast eelise andmist koostatud majandushinnangutele või tagasiulatuvale järeldusele, mille kohaselt asjaomase liikmesriigi investeering oli tegelikult kasumlik.

Eksperdil on palutud hinnata 09.10.01 lepingus sisalduva hinna vastavust tollastele turutingimustele. 09.10.01 lepingu hind koosneb mitmetest erinevatest ja omavahel seotud komponentidest, milleks on muuhulgas

- Haavapaberipuidu hinna seostamine kuusepaberipuidu hinnaga; - Hinna maksimum- ja miinimumväärtustes ehk hinnakoridoris kokku leppimine; - Hinna pikaajaline fikseerimine.

09.10.01 lepingu hinda on võimalik hinnata üksnes vaadeldes kõiki neid komponente nende omavahelises koosmõjus. Alljärgnevas analüüsis on seda tehtud.

2.2.1 Majanduslik kontekst 09.10.01 lepingu sõlmimisel RMK on EC-ga sõlmitud lepingu majanduslikku konteksti selgitades sisuliselt väitnud, et leping oli vajalik tekitamaks nõudlust haavapaberipuidu järele. RMK andmed haavapaberipuidu müügimahtude kohta kinnitavad, et enne lepingu sõlmimist olid need tõepoolest madalamad, kui lepingujärgne 140 000 m³ puitmaterjali.

6

Joonis 1. RMK haava paberipuidu müügimaht4

Jooniselt nähtub, et nii lepingu sõlmimise hetkel 2001. a kui ka tehase käivitumisel 2006. a oli RMK haava paberipuidu müügimaht tuntavalt alla lepingujärgse 140 000 m³-se koguse. Aastased raiemahud hakkasid lepingujärgset kogust tuntavalt ületama alles 2010. a ning stabiliseerusid lepinguperioodi lõpuks u 200 000 m³ juures. Sealjuures, 200 000 m³ ületaval tasemel püsis haava paberipuidu müügimaht vähemalt ka kuni 2022. aastani. Enne tehase käivitumist 1996-2005 a oli RMK haavapaberipuidu aastane müügimaht keskmiselt 84 tuh m³ aastas. Vahetult lepingu sõlmimisele eelnevalt 1999-2000 a oli sama näitaja keskmiselt üksnes 62 tuh m³ aastas. Tehase käivitumise järgselt 2006-2015 on see olnud keskmiselt 170 tuh m³ aastas. Seega kinnitab haava paberipuidu müügimahtude suurenemine, et EC leping on oluliselt suurendanud nõudlust RMK toodangu järele.

Kuna lepinguga tagatud puitmaterjali kogus 140 000 m³ aastas ületas tunduvalt RMK seniseid müügimahte, tuleb pidada usutavaks, et 2001. a teadmiste pinnal pidi RMK pidama usutavaks ja tõenäoliseks, et EC ostjana turule tulek suurendab tunduvalt nõudlust haava paberipuidu järele. Hilisemate aastate statistika on nõudluse suurenemist ka kinnitanud. Seetõttu oli RMK-l majanduslik motivatsioon selle lepingu sõlmimiseks.

Lisaks tuleb arvestada, et EC tehase kogutarbimisvõimsus oli 2001. a teada oleva põhjal 350 000 m³ aastas ehk üle kahe korra suurem RMK poolt lepinguga tagatud 140 000 m³ puitmaterjalist. Seega oli ette nähtav, et lisaks 09.10.01 lepinguga tagatud kogusele avaneb RMK-l suure tõenäosusega võimalus müüa EC-le lisakoguseid hiljem kujunevate hindadega. 13.11.09 sõlmitigi poolte vahel lisaleping varem sõlmitud kestvuslepingu mahtu ületavate koguste müügiks, kusjuures selle lisalepingu hinnad kujunesid oluliselt kõrgemaks. Sisuliselt kujuneski 2001. a olukord, kus RMK sõlmis tehase rajamiseks hädavajaliku pikaajalise fikseeritud hinnaga lepingu, mille tulemusena kasvas nõudlus haava paberipuidu järele, luues eeldused hindade kasvuks kogu turul.

Eeltoodu illustreerimiseks, RMK selgituste kohaselt müüdi aastatel 2013-2015 EC-le keskmiselt 2/3 kogustest 2001. a lepingu hinnakirja alusel ning 1/3 kogustest hiljem selgunud keskmiselt rohkem kui 1,5 korda kõrgemate hindade alusel. On kaheldav, kas viimatinimetatud kõrgemate

4 2008-2015. a andmed aastaraamatust „Eesti Mets“ tabel 10.4.2.1; 1999-2007. a RMK andmed

0

50000

100000

150000

200000

250000

Haava paberipuidu müügimaht, m³

7

hindadega oleks RMK-l olnud võimalik haavapaberipuitu müüa, kui 2001 a poleks pikaajalist fikseeritud hindadega lepingut sõlmitud. Nimelt, sellisel juhul on võimalik, et EC tehast poleks rajatud, nõudlus haavapaberipuidu järele oleks püsinud madal ning turu hinnatase väljaspool 2001. a lepingut poleks võrreldavalt tõusnud.

2.2.2 Hinnakujunduse mehhanism (haavapaberipuidu hinna % kuusepaberipuidust)

Kuna 09.10.01 leping käsitles haavapaberipuitu, mille hind oli sätestatud protsendina kuusepaberipuidust, on alljärgnevalt esitatud RMK nende puuliikide keskmised vahelao hinnad 1996-2006 ehk kuni tehase käivitumiseni. Veelgi varasema perioodi kohta hinnainfo puudub.

Tabel 2. Kuuse- ja haavapaberipuidu hinnad, eur/m³5

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006

kuuse paberipuit 14,1 16,9 20,5 19,6 20 21,4 23 23,4 28,8 29 23,1

haava paberipuit 10 10,9 11,8 10,9 10,1 10,7 11,2 11,7 12,7 14,7 11,8

haab/kuusk tegelik 71% 64% 58% 56% 51% 50% 49% 50% 44% 51% 51%

Tabelist nähtub, et haava paberipuit on pikas perspektiivis olnud odavam, kui kuuse paberipuit. 90ndatel oli see erinevus väiksem, nii et haavapaberipuit moodustas 58-71% kuusepaberipuidu hinnast. Alates aastast 2000 on see enamjaolt püsinud 50% lähedal, sealhulgas oli see ka 2001. lepinguaastal 50%.

09.10.01 lepingu kohaselt moodustas lepingualuse haavapaberipuidu hind esimesel aastal 50% kuusepaberipuidu hinnast. Seejärel tõusis lepingujärgne hind igal aastal 2,5 protsendipuntki võrra, saavutades 9 aasta jooksul 70% taseme.

Kõrvutades 2001. aastal turul prevaleerinud paberipuidu hindu 09.10.01 lepingu hinnamehhanismiga tuleb asuda seisukohale, et viimane vastas tollastele turutingimustele. Lepingu sõlmimise aastal 2001 moodustas haavapaberipuidu hind 50% kuusepaberipuidu hinnast ning täpselt samas protsendis lepiti esimese tarneaasta osas kokku ka lepingus. Väga lähedane oli vaadeldav hinnasuhe tervel perioodil 2000-2003. a, jäädes vahemikku 49-51%. Aastatel 1996-2001 oli haavapaberipuidu hinna % kuusepaberipuidust stabiilses languses olnud (71%-lt 50%-le). 09.10.01 lepingus lepiti seevastu kokku vastupidiselt tõusvas %-s – esimese aasta 50%-lt üheksanda aasta 70%-ni. Eeltoodu kinnitab veendumust, et selles lepingus sisalduv hinnakujunduse mehhanism oli vähemalt kõne all oleva %-i osas turutingimustele vastav.

2.2.3 Hinnakoridor Alljärgneval joonisel on esitatud RMK keskmine haavapaberipuidu hind ning 09.10.01 lepingus 10-ks aastaks sätestatud hinnakoridorid (14.02.03 muudetud kujul).

5 Andmed on võetud aastaraamatust „Eesti Mets 2021“ tabelist 10.4.2.2. RMK kinnitusel on seal esitatud vahelao hinnad on võrreldavad 09.10.01 lepingu lisa 2 hindadega. Lepingu kohaselt tarnib RMK metsamaterjali vahetult metsaveotee kõrval asuvasse tarnekohta, kust Estonian Cell veab selle omal kulul edasi tehase lattu (p6.4).

8

Joonis 2. Haava paberipuidu hind ja 14.02.03 hinnakoridor

Jooniselt nähtub, et koridor lepiti kokku nii, et tollane (s.o 2001. a ja 2003. a) turuhind oli pigem koridori ülemise piiri lähedal.

Hinnakoridori esimene versioon lepiti kokku 09.10.01 lepingus. 14.02.03 lepiti kokku hinnakoridori väärtuste tõstmises nii, et esimese aasta piirhinnad ei muutunud, kuid sealt edasi hakkasid need sujuvalt tõusma, nii et 10nda aasta maksimumhind tõusis 6,6%.

Järelikult tuleb koridori piire analüüsides hinnata haavapaberipuidu hinna kohta teada olevat eelkõige 2001. a, aga ka 2003. a. seisuga. Nimetatud aastatel oli RMK-l teave eelneva aasta hindade kohta. 2000 aastal oli haavapaberipuidu keskmiseks hinnaks 10,1 eur/m³ ning 2002 aastal 11,2 eur/m³. Koridori esimese aasta vahemik oli 8,31-11,50 eur/m³. Seda arvestades hõlmas kokkulepitud hinnakoridor turuhinda, kusjuures 2000. a turuhind asus koridori keskel ning 2002. a turuhind selle ülemises ääres.

Koridori piire hinnates tuleb samas arvestada, et perioodil 1996-2001 oli haavapaberipuidu hind ilma tugeva trendita vähekõikuv. Sel põhjusel polnud ka 2001. a seisuga tõenäoliselt eeldatav, et hinnad kuni tehase valmimiseni järsemalt tõuseksid. Kui haavapaberipuidu hind oli perioodi alguses 10 eur/m³, siis viie aasta pärast ehk lepinguaastaks 2001. a oli see tõusnud 7% ehk 0,70 euro võrra 10,7 eur/m³-ni. Kokkulepitud koridori piirid tõusid 10 aasta jooksul seevastu rohkem - miinimumpiir 3,00 euro ja maksimumpiir 3,83 euro võrra. Miinimumpiir tõusis keskmiselt 3,5% aastas ning maksimumpiir keskmiselt 3,2% aastas. Teiste sõnadega, osapooled leppisid kokku hinnakoridori kasvutempos, mis ületas senist haavapaberipuidu hinna kasvutempot enne 09.10.01 lepingut. Ka see tõsiasi toetab järeldust, et 09.10.01 lepingus sisalduv hinnakujunduse mehhanism vastas tollastele turutingimustele.

2.2.4 Hinna pikaajaline fikseerimine Pikaajaliselt fikseeritud hinnaga lepingud on majanduses laialt levinud ja pole mingit põhjust pidada sellise lepingu sõlmimise fakti iseenesest turutingimustele mittevastavaks. Paljud suured investeerimisprojektid vajavad hinnariskide maandamise mehhanisme, et nende kogurisk investorite vaates aktsepteeritav oleks. Seetõttu võib mahukate fikseeritud hindadega lepingute

10,00 10,90

11,80 10,90 10,10 10,70 11,20 11,70

12,70 14,70

11,80 11,80 12,10 13,00

15,60 16,60 16,90 17,50 18,20 18,80

0

5

10

15

20

1996 1997 1998 1999 2000 2001 2002 2003 2004 2005 2006 2007 2008 2009 2010 2011 2012 2013 2014 2015

RMK haava paberipuidu keskmine hind ja 14.02.03 kokku lepitud hinnakoridor

min max haava paberipuit

9

sõlmimine ka RMK vaates majanduslikult ratsionaalne olla. Ilma garanteeritud hinnata investeeringut teha ei pruugita ja nõudlus RMK toodangu järele jääks suurenemata.

RMK poolt antud selgituste väitel kujunesid hinnaks konkreetsed %-d kuuse paberipuidu hinnast läbirääkimiste teel ning kõrgemate hindade korral poleks tehast ilmselt rajatud. Seda väidet on tagantjärgi võimatu otseselt kinnitada või ümber lükata, sest ei ole võimalik tagantjärgi modelleerida, millised olid osapoolte ootused tehase kui äriprojekti perspektiivile. Teatud kaudse indikatsiooni annavad siiski EC tegelikud majandustulemused 2006-2015. Selle aja jooksul on AS Estonian Cell olnud kumulatiivselt 17,6 mln euroses kahjumis. Selline majandustulemus indikeerib tõenäosust, et RMK-l ei oleks 2001. aastal olnud võimalik kõrgema hinnaga haavapaberipuidu müügi kestvuslepingut sõlmida.

Kuna EC on põhiline haavapaberipuidu järele nõudlust tekitav ostja Eestis, siis erinevad seda liiki puidu müügihinnad sõltuvad selle ettevõtja olemasolust. See tähendab, et mis iganes hilisemad haavapaberipuidu hinnaanalüüsid peavad selle asjaoluga arvestama. Kui RMK ei oleks asjaomast kestvuslepingut sõlminud ning EC poleks tehast rajanud, oleks nõudluse ja pakkumise tasakaal ükskõik mis kontekstis täiesti teistsuguseks kujunenud. Kuna nõudlus oleks suure tõenäosusega oluliselt väiksem olnud, oleks ka erineval viisil kujunenud turuhinnad tõenäoliselt madalamad olnud.

Hinna pikaajaline fikseerimine seisneb antud juhul eelkõige hinna miinimum- ja maksimumväärtustes 10-ks aastaks kokku leppimises. Arvestades, et EC tehase rajamise riskide maandamiseks oli pikaajaline stabiilse hinnaga kokkulepe usutavalt vajalik ning et peatükis 2.2.4 esitatud selgituste kohaselt olid hinnakoridori piirid nende määramise aja seisuga turutingimustele üldiselt vastavad, tuleb asuda seisukohale, et RMK tegevus vastas turutingimustel tegutseva ettevõtja tunnustele.

2.2.5 Kokkuvõte Ekspert on eeltoodu põhjal kokkuvõtvalt seisukohal, et EC ja RMK vahel 09.10.01 kokkuleppe asjaomased tingimused vastasid tol ajal teada olnud turutingimustele. EC oli RMK suurklient ning uus tehas lõi RMK-le lisaväärtust seeläbi, et kasvatas nõudlust haavapaberipuidu järele. Eksperdi hinnangul on vähe kahtlust, et mõistlikult käituv erainvestor oleks EC-le pakkumist tehes sellega arvestanud. Euroopa Komisjon on metsandussektoris väga sarnastel asjaoludel pidanud aktsepteeritavaks, kui selline suur lisaväärtust loov ostja saab isegi mingil määral allahindlust6.

3 Graanul Invest 12.03.13

3.1 Asjaolud RMK ja AS Graanul Invest (edaspidi: GI) sõlmisid 12.03.13 koostööprotokolli, mille eesmärgiks oli poolte tegutsemine Lõuna-Eestisse madalakvaliteedilist puitu suures koguses tarbiva tootmisüksuse (pelletitehase) rajamise nimel.

Protokolli sissejuhatuse kohaselt puudus Eesti kohalikul puidutööstusel selle ajani piisav nõudlus keskmise ja madalakvaliteedilise metsamaterjali (kütte- ja paberipuit) järgi, mistõttu suur osa sellest eksporditakse töötlemata kujul. GI soovis rajada Võru Maakonda pelletitehast

6 State aid SA.19045 (ex CP 46/2005) – Germany Alleged aid of the Land Bavaria (Bavarian State Forest Enterprise) in form of long-term supply agreements for wood with the company Klausner p-d 48-58 ja 62.

10

toorainevajadusega 250 000 m³ puitu aastas. Tegemist oli GI enda väitel suurima tootmisvõimsusega tehasega Euroopas7, mis valmis 2014. aastal ning alustas tootmist detsembris 20148.

RMK võttis muuhulgas kohustuse avaldada teadaanded läbirääkimiste alustamisest kestvuslepingute sõlmimiseks puitmaterjali müügiks 2013-2018 (p-d 1.2 ja 1.3). Samuti kohustus RMK välja töötama kestvuslepingu hinnamudeli aastateks 2013-2018, mis tagab Projekti jaoks vajaliku metsamaterjali hinnad RMK Kagu regioonist 2012. aastal müüdud kütte- ning paberipuidu keskmise hinna tasemel (27,5 €/m³), mida alates 2014. aastast suurendatakse EL viimase 10 aasta keskmise inflatsioonimäära võrra (p1.4). RMK kohustus tehase valmimisel varustama seda 100 000-130 000 m³ metsamaterjaliga (p1.5). GI kohustus alustama tehase rajamiseks vajalike toimingutega, et see 2014 a käivitada (p 2.1) ning esitama RMK kestvuslepingute läbirääkimistel sooviavalduse (p 2.2)

12.03.13 protokolli järgselt korraldas RMK kaks enampakkumist – 02.04.13 küttepuidule ning 23.09.13 paberipuidule.

3.1.1 02.04.13 enampakkumisteade (küttepuit) RMK avaldas 02.04.13 enampakkumisteate juuli 2013 kuni detsember 2018 raiutavale metsamaterjalile (küttepuit, kuuse- ja männiküttepuit) orienteeruva aastase kogumahuga 150 000 m³ tarnekohaga ostja ladu.

21.06.13 koostati pakkumiste protokoll nr 3-3.4/13. Protokollist nähtub, et esitati 15 pakkumist, millest edukaks tunnistati 11 pakkumist.

04.10.13 sõlmisid RMK ja GI tütarettevõte OÜ Osula Graanul (edaspidi: OG) metsamaterjali müügilepingu perioodiks 01.01.2014-31.12.2018. Selle kohaselt tarnitakse OG-le 12 900 m³ kuuse- ja männiküttepuitu ja 37 900 m³ küttepuitu (p 1.2), kusjuures neid koguseid võib teatud tingimustel suurendada või vähendada (p 1.3- 1.7). Tarnekohaks on Varese küla Sõmerpalu vallas (p 3.1). Metsamaterjali baashind lepingu sõlmimise hetkel oli 27,50 eur/m³, s.o. RMK Kagu regioonist 2012. aastal müüdud kütte- ning paberipuidu keskmine, mida suurendatakse iga kalendriaasta alguses Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta inflatsioonimäärade aritmeetilise keskmise võrra (p 7.3). 2014. a osas lepiti hinnaks 28,14 eur/m³, mis oli 27,5 eur/m³ suurendatuna 2003-2012 EL keskmise inflatsioonimäära 2,32% võrra.

3.1.2 23.09.13 enampakkumisteade (paberipuit) 23.09.13 avaldas RMK enampakkumisteate, kus läbirääkimiste objektiks oli ajavahemikul jaanuar 2014 kuni detsember 2018 raiutav metsamaterjal orienteeruva aastase kogumahuga 200 000 m³ kasepaberipuitu, 135 000 m³ kuusepaberipuitu ja 25 000 m³ männipaberipuitu.

21.10.13 protokolli kohaselt laekus RMK-le 21 sooviavaldust, millest läbirääkimistele kvalifitseerusid 20 sooviavaldajat.

Eeltoodu tulemusena sõlmisid RMK ja OG 29.07.14 metsamaterjali müügilepingu, mis kehtis kuni 31.12.2018. Lepingu p 1.2 kohaselt oli tarnitavaks koguseks kuuse- ja männipaberipuit 9 000 m³

7 OG 2014. a majandusaasta aruanne lk 3 8 OG 2015. a majandusaasta aruanne lk 3

11

ja kasepaberipuit 23 200 m³, kusjuures neid koguseid võib teatud tingimustel suurendada või vähendada (p 1.3-1.7). Tarnekohaks on Varese küla Sõmerpalu vallas (p 3.1).

Metsamaterjali baashind lepingu sõlmimise hetkel oli 27,50 eur/m³, s.o. RMK Kagu regioonist 2012. aastal müüdud kütte- ning paberipuidu keskmine, mida suurendatakse iga kalendriaasta alguses Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta inflatsioonimäärade aritmeetilise keskmise võrra (p 7.3). 2014. a osas lepiti hinnaks 28,14 eur/m³, mis oli 27,5 eur/m³ suurendatuna 2003- 2012 EL keskmise inflatsioonimäära 2,32% võrra.

*

Kokkuvõtvalt, RMK ja Graanul Investi vahel 12.03.13 sõlmitud protokolli järgselt korraldati kaks enampakkumisteadet, milliste tulemusena sõlmiti OG-ga kaks lepingut:

Tabel 3. OG-ga 12.03.13 protokolli järgselt sõlmitud lepingud

Leping Puidu liik hind 04.10.13 12 900 m³ kuuse- ja

männiküttepuitu 37 900 m³ küttepuitu

27,5 eur/m³ + EL 10 a inflatsioon

29.07.14 9 000 m³ kuuse- ja männipaberipuit 23 200 m³ kasepaberipuit

27,5 eur/m³ + EL 10 a inflatsioon

Kahe lepinguga sätestati seega kokku 83 000 m³ metsamaterjali (sh 32 200 m³ paberipuitu ja 50 800 m³ küttepuitu) tarne OG-le. Lepingute järgne puitmaterjali kogus oli seega väiksem protokollis seisvast (120 000 – 130 000 m³). Mõlemas lepingus sätestatud hind vastas protokollis silmas peetud hinnale, milleks on RMK Kagu regioonist 2012. aastal müüdud kütte- ning paberipuidu keskmine hind tasemel (27,5 €/m³). OG tehas valmis ning hakkas puitu ostma 2014. a, mil inflatsiooniga korrigeeritud hind oli 28,14 eur/m³.

3.1.3 Majanduslik kontekst lepingu sõlmimisel Käesolevas analüüsis on hinnatud kahte RMK poolt GI-ga sõlmitud protokolli, mis olid mõlemad seotud uute puitmaterjali tarbivate suurte tootmisüksuste rajamisega. 12.03.13 protokoll valmistas ette suure 250 000 m³ puitmaterjali toorainevajadusega pelletitehase rajamist Võru Maakonda. 18.12.14 protokoll valmistas ette Imavere pelletitehase suurendamist, nii et selle toorainevajadus kasvaks 310 000 m³-ni aastas. Kuna mõlema koostöö majanduslik kontekst oli sarnane, on neid mõlemaid lühiduse huvides käsitletud käesolevas 12.03.13 protokolli käsitlevas peatükis.

Mõlemas protokollis on sisulist vajadust uute tehaste järgi põhjendatud sellega, et Eesti kohalikul puidutööstusel puudus selle ajani piisav nõudlus keskmise ja madalakvaliteedilise metsamaterjali (kütte- ja paberipuit) järele, mistõttu suur osa sellest eksporditakse töötlemata kujul. RMK on selgitanud, et kodumaise nõudluse suurendamine teenis antud juhul eelkõige hinnavolatiilsuse vähendamise eesmärke, mitte raie- või müügimahtude suurendamist sarnaselt EC-le. Nimelt, kodumaise nõudluse puudumisel sõltusid Eesti turuhinnad muuhulgas Eesti puitmaterjali järgi välisturgudel (eelkõige Skandinaavias), mis aga võib eri põhjustel kõikuv olla. Suurte stabiilse nõudlusega kodumaiste ostjate olemasolu aitab eelkõige vältida järske hinnalangusi, kui pakkumine ületab nõudlust. Näiteks toimus järsk langus 2009. a, kui RMK

12

mitmete paberipuidu liikide keskmised vahelao hinnad langesid peale paariaastast tõusu pea kaks korda.

RMK hinnangul iseloomustab sellise tulemuse saavutamist paber- ja küttepuidu ekspordi osakaalu vähenemine. Alljärgneval joonisel on esitatud töötlemata puidu ekspordi osakaal Eesti raiemahust perioodil 2010-2020. a. RMK hinnangul moodustab põhiosa töötlemata puidust kütte- ja paberipuit ehk need metsamaterjali liigid, mida kasutavad mh OG/GI tehased.

Joonis 3. Töötlemata puidu ekspordi osakaal9

Seega, paberi- ja küttepuidu nõudluse sõltuvus ekspordist on vaadeldaval perioodil langenud. Samal perioodil on puitbrikett ja -graanulite tootmine Eestis suurenenud 463 700 tonnilt 1 454 500 tonnile10.

3.2 Hinnang

3.2.1 Hinna kujunemine Kaks lepingut, mis 12.03.13 protokollist tulenesid, moodustavad majanduslikus mõttes ühe terviku, mille alusel RMK varustab OG Lõuna-Eesti pelletitehast. 12.03.13 protokolli eesmärgiks oli kütte- ja paberipuidu müük, kusjuures nende kahe puitmaterjali liigi müük vormus kahe enampakkumise tulemusena kahte erinevasse lepingusse. Samas kummaski lepingus oli hind sama. Eksperdi hinnangul tuleks neid kahte lepingut seetõttu käsitleda ühe tervikuna, st nende üksteisest lahus hindamine oleks nende majanduslikku konteksti arvestades kunstlik. Sisuliselt tähendab see, et lepingu hinna turutingimustele vastavust tuleb hinnata kahe lepingu kui terviku (s.o kütte- ja paberipuidu korvi) põhiselt, mitte kumbagi lepingu osas eraldi (s.o kütte- ja paberipuidu osas eraldi).

Oluline on rõhutada, et käesoleva analüüsi eesmärgiks ei ole hinnata nimetatud kahe enampakkumise läbi viimise üksikasju, vaid selgitada, kas asjaomane hind vastas tolle aja

9 Aastaraamat „Eesti Mets 2021“ tabelite 10.3.2.1 lk 276 ja 3.2.2 lk 130 andmetel. 10 Aastaraamat „Eesti Mets 2021“tabel 10.2.2 lk 264.

0%

5%

10%

15%

20%

25%

30%

35%

2010 2011 2012 2013 2014 2015 2016 2017 2018 2019 2020

Töötlemata puidu ekspordi osakaal Eesti raiemahust, %

13

turutingimustele. Turutingimustel tegutsev müüja võib, aga ei pruugi oma kokkuleppeid sõlmida konkursside kaudu. Teisisõnu, kui RMK poleks OG lepingute sõlmimisele eelnevalt üldse mingis vormis enampakkumist läbi viinud, ei tähendaks see automaatselt, et sõlmitud leping ei vastaks turutingimustele.

Metsamaterjali müügihindade võrdlemisel on oluline mõista nende kujunemise majanduslikku loogikat. RMK hinnakujundus algab vahelao hinnast, mis on metsamaterjali hind metsa serval juurdepääsutee kõrval (n 30 eur/m³). Sellele lisandub transpordikulu ostja asukohta (n 5 eur/m³), nii et tulemuseks on tarnekoha hind ostja asukohas (n. 35 eur/m³). Üldjuhul kannab transpordikulu RMK (mh kõikide analüüsitud OG/GI lepingute puhul), ehkki üksikutel juhtudel võib seda kanda hoopis ostja, millisel juhul lepitakse poolte vahel kokku üksnes vahelao hinnas (n EC puhul). RMK transpordikulud on selgunud metsamaterjali veole spetsialiseerunud ettevõtjate poolt riigihankel esitatud pakkumiste käigus.

Ratsionaalselt käituva metsamaterjali müüja seisukohalt on oluline just vahelao hind, sest see hind määrab, kui suurt tulu konkreetne klient sellele müüjale toob. Kui kahel kliendil on võrdne tarnekoha hind, siis raiekohtadele lähemal asuv klient toob müüjale tegelikult suuremat tulu, sest tema lõpphinnast kulub väiksem osa transpordikulude katteks. See tähendab muuhulgas, et ratsionaalselt käituv metsamaterjali müüja on valmis lähemal asuvale kliendile muude tingimuste samaks jäädes madalamat tarnekoha hinda pakkuma.

RMK erinevad kliendid asuvad suurematest raiepiirkondadest erineval kaugusel, mistõttu on transpordikulu nende asukohtadesse võrdlemisi erinev. 2014. a kõikus RMK suuremate klientide keskmine veokaugus u. 40-120 km ulatuses ning keskmine veokulu (s.o vahelao ja tarnekoha hinna erinevus) u. 5-8 euro ulatuses. OG paiknes oma 54 km-se keskmise veokauguse ning 5,29 eur/m³ keskmise veokuluga selle vahemiku alumises otsas. Teiste sõnadega, OG paiknes RMK raiekohtadele suhteliselt lähedal, mistõttu RMK veokulud tema teenindamisel olid võrdlemisi madalad.

Eeltoodust tuleneb, et RMK erinevate klientide lepingulisi tarnekohtade hindasid ei ole korrektne omavahel võrrelda, sest need sisaldavad erineval määral veokulusid. Muuhulgas ei ole samal põhjusel korrektne vahetult võrrelda ka 02.04.13 ja 23.09.13 enampakkumiste tulemusena sõlmitud lepingutes sisalduvaid tarnekohtade hindasid. Korrektne on võrrelda konkreetse kliendi arvestuslikku vahelao hinda (ehk hinda, kus lepingulisest tarnekoha hinnast on lahutatud selle kliendi keskmine veokulu) RMK keskmiste vahelao hindadega.

OG lepingu puhul tuleb täiendavalt arvestada, et tehas tegutseb Kagu-Eestis, kus suuri puitmaterjali ostjaid oli ajalooliselt vähe olnud. RMK selgituse kohaselt tuli puitmaterjal seetõttu sellest piirkonnast kaugemale vedada, mh sadamatesse, mis kasvatas veokulusid ja vähendas RMK-le jäävat vahelao hinda. 2013. a oli OG lepingu puitmaterjali koguste proportsioone arvestades RMK kagu regiooni kaalutud keskmine veokaugus 41% Eesti keskmisest suurem. See omakorda suurendas RMK veokulusid ja vähendas RMK-le jäävat vahelaohinda, mis oli samal viisil arvestatuna 2014 a. kagu regioonis 8,2% Eesti keskmisest väiksem11. Teiste sõnadega, kuna kagu regioon asus tarnekohtadest kaugel, pidi RMK kandma keskmisest suuremaid veokulusid, nii et talle endale jäi madalama vahelao hinna näol vähem raha kätte.

Eeltoodust tuleneb, et OG rajas oma tehase keskmisest madalamate vahelao hindadega keskkonda ehk RMK kagu regiooni. Pole põhjust kahelda, et sellises madalate vahelao hindadega

11 Teised kaks RMK piirkonda ehk kirde ja edela regioonid olid võrdlemisi sarnaste keskmiste näitajatega.

14

keskkonnas pakuks ratsionaalselt käituv müüja ka tema lähedale uut tehast rajavale ostjale vastavalt soodsamaid hindu.

3.2.2 Puitmaterjali hinna analüüs OG lepingute 27,5 eur/m³ puitmaterjali hinna turutingimustele vastavuse kontrolliks tuleb seda võrrelda teiste teadaolevate andmestikega turuhindade kohta. Komisjoni teatise p 98 kohaselt võib tehingu turutingimustele vastavuse kindlakstegemiseks seda hinnata sarnaste eraettevõtjate poolt sarnastes olukordades tehtud sarnaste tehingute tingimuste põhjal (võrdlusanalüüs). Teatise p 100 kohaselt ei määrata tihti võrdlusanalüüsi tulemusel kindlaks ühte n-ö täpset kontrollväärtust, pigem tehakse sarnaste tehingute kogumi hindamisel kindlaks terve hulk võimalikke väärtusi.

Puitmaterjali konkreetse tehingu hind sõltub erinevatest asjaoludest. Eelpool kirjeldatud põhjustel tuleb OG hinda analüüsides arvestada kahe asjaoluga:

- Tarnekoht – RMK vahelao hind on odavam, kui tarne ostja asukohta, sest RMK peab viimasesse transportimiseks tegema lisakulutusi. RMK on selgitanud et, OG lepingu täitmisel oli 2014. a keskmine veokaugus 54 km ja keskmise veokulu 5,29 eur/m³.

- RMK kagu regioonis, kus OG tegutseb, on puidu vahelao hinnad madalamad, sest ostjate asukoha tõttu tuleb tasuda kõrgemat veokulu. RMK poolt esitatud koondandmetest nähtub, et 2012 oli OG lepingu puitmaterjali koguste proportsioone arvestades RMK kagu regiooni kaalutud keskmine vahelao hind tervest Eestist 8,2% odavam.

Eksperdile on teada kaks võrdlusalust andmestikku, mille põhjal OG hinna turutingimustele vastavust hinnata. Need on

1. Andmed RMK keskmiste müügihindade kohta vahelaos12 2. Eesti Erametsaliidu hinnastatistika lõpplao hindade kohta13

Enne analüüsi tuleb rõhutada, et need andmestikud ei ole algkujul omavahel otseselt võrreldavad. RMK keskmised müügihinnad (1) on odavamad, sest tegemist on vahelao, mitte ostja lao hindadega. Nii RMK kui ka Erametsaliidu andmed on kogu Eesti kohta, st. need ei arvesta Kagu-Eesti keskmiselt odavamate hindadega. Pole põhjust kahelda, et sarnaselt RMK-le kogesid ka Kagu-Eestis tegutsevad erametsa müüjad kõrgemaid transpordikulusid kaugemal asuvate ostjate juurde.

RMK esitas mitmeid põhjendusi, miks Erametsaliidu andmed ei pruugi RMK andmetega igal konkreetsel ajahetkel võrreldavad olla, sobides pigem trendide ilmestamiseks. RMK tõi esile, et RMK hindades on tulenevalt nende enne tarneperioodi fikseerimisest kiirete turumuutuste korral ajaline nihe, hindade arvutamise metoodika ei pruugi kattuv olla ning tarnekohad- ja kaugused ei pruugi samuti võrreldavad olla. Ekspert nõustub, et kaks andmestikku ei pruugi tõepoolest üks- ühele võrreldavad olla ning RMK enda andmed oma teiste müügitehingute kohta on OG hindadega tõenäoliselt paremini võrreldavad14. Samas on selliste erinevate andmestike võrdlusanalüüsil paratamatu, et need ei pruugi oma sisult ja metoodikalt 100% kattuda ning neid

12 Aastaraamat Eesti Mets 2021 tabel 10.4.2.2 13 Allikas: https://erametsaliit.ee/puidu-hinnainfo/ 14 Muuhulgas, Erametsa andmed ei arvesta OG keskmisest väiksemate veokuludega

15

erinevusi pole ka võimalik elimineerida. Seetõttu on ka Komisjoni teatise p-s 100 leitud, et võrdlusanalüüsi tulemusel ei määrata tihti kindlaks ühte n-ö täpset kontrollväärtust, vaid pigem tehakse sarnaste tehingute kogumi hindamisel kindlaks terve hulk võimalikke väärtusi. Sel põhjusel on Erametsaliidu andmed võrdlusanalüüsi siiski lisatud, et neid kogumis teiste tõenditega lõpphinnangus arvesse võtta.

Alljärgnevas tabelis on esitatud kahe andmestiku kaalutud keskmised hinnad nii, et kaaludeks on OG lepingutes sisalduvad eri puitmaterjali tarnekogused.

Tabel 4. RMK ja Erametsaliidu kaalutud keskmised hinnad15

2010

2011

2012

2013

2014

kogus, m³

RMK hind

ERA hind

RMK hind

ERA hind

RMK hind

ERA hind

RMK hind

ERA hind

RMK hind

ERA hind

kuuse- ja männi- paberipuit

9000 24,70 38,59 32,45 42,36 26,75 32,16 28,20 36,66 28,25 35,45

kasepaberi puit

23200 31,30 41,58 36,40 42,97 30,20 37,85 28,60 35,13 27,90 35,25

kuuse- ja männi- küttepuit

12900 33,90 22,35 21,80 26,64 20,70 25,08 19,60 23,96 19,70 24,27

küttepuit 37900 33,90 22,35 21,80 26,64 20,70 25,08 19,60 23,96 19,70 24,27

kaalutud keskmine

32,18 29,49 27,04 32,91 24,01 29,42 23,05 28,46 22,92 28,55

Tabelist nähtub, et RMK keskmine vahelao hind oli perioodil 2010-2014 vastavalt 32,18 eur/m³, 27,04 eur/m³, 24,01 eur/m³, 23,05 eur/m³ ja 22,92 eur/m³. Esiteks tuleb RMK kogu Eestit katvatest hindadest lahutada RMK kagupiirkonna ja kogu Eesti vahelaohindade erinevus 8,2%, misjärel kujunevad RMK võrreldavateks hindadeks 29,95 eur/m³, 24,83 eur/m³, 22,05 eur/m³, 21,16 eur/m³ ja 21,05 eur/m³. See hind ei ole OG lepingu hinnaga 27,50 eur/m³ otseselt võrreldav, sest tegemist on vahelao hinnaga. Kui lisada sellele OG 2014. a keskmine veokulu 5,29 eur/m³, on RMK keskmised võrreldavad hinnad perioodil 2010-2013. a vastavalt 34,84 eur/m³, 30,12 eur/m³, 27,34 eur/m³, 26,45 eur/m³ ja 26,34 eur/m³.

Erametsaliidu poolt kalkuleeritud keskmised hinnad olid perioodil 2010-2013 vastavalt 29,49 eur/m³, 32,91eur/m³, 29,42 eur/m³, 28,46 eur/m³ ja 28.55 eur/m³. Nagu eelpool selgitatud, pole need hinnad RMK hinnangul RMK enda hindadega mitmel põhjusel täielikult võrreldavad. Kuna Erametsaliidu hinnad katavad kogu Eestit ja eeldatavasti kogevad erametsaomanikud sama seaduspära, et ostjatest (sh. sadamatest) kaugemal on puidu hind ilma transpordikuluta odavam, tuleb Erametsaliidu hindadest lahutada võrreldavuse huvides samuti erinevus RMK Kagu regiooni ja kogu Eesti hindade vahel16. Selle tulemusena kujunevad Erametsaliidu võrreldavateks hindadeks 2010-2014 vastavalt 27,51 eur/m³, 30,65 eur/m³, 27,45 eur/m³, 26,57 eur/m³ ja 26,65 eur/m³.

15 Kuuse- ja männipaberipuidu hinnad on kahe puiduliigi aritmeetilised keskmised 16 Kuna erinevus RMK kagu regiooni ja kogu Eesti hindades on arvestatud vahelao hindade põhjal, kuid Erametsa hinnad on tarnekoha hinnad, on Erametsa hindadest võrreldavuse huvides esmalt lahutatud OG keskmine veokulu 5,29 eur/m³ ning saadud tulemusest seejärel omakorda lahutatud 8,2%. Täpne tehe: (Erametsa hind-5,29 eur/m³)*91,8%+5,29 eur/m³.

16

Kokkuvõtvalt on kahe andmestiku võrreldavaks teisendatud hinnad perioodil 2010-2014 esitatud alljärgnevas tabelis:

Tabel 5. RMK Eesti keskmised ja Erametsaliidu keskmised metsamaterjali hinnad OG lepinguhinnaga võrreldavaks teisendatuna

2010 2011 2012 2013 2014

RMK kogu Eesti 34,84 30,12 27,34 26,45 26,34 Erametsaliit 27,51 30,65 27,45 26,57 26,65

Tabelist nähtub, et kõik selles sisalduvad 2012-2014. a väärtused jäävad allapoole OG lepingus sisalduvat 27,5 eur/m³-e (2014. a 28,14 eur/m³). Seega, 12.03.13 protokolli aastal ja sellele eelnenud ning järgnenud aastal olid turuhinnad pigem odavamad ja eelise tekkimine OG-le ei ole tuvastatav. 2010 ja 2011. a olid arvestuslikud turuhinnad üldjuhul kõrgemad (27,51-34,84 eur/m³), kuid tegemist oli siiski protokolli sõlmimise hetke seisuga kaugema minevikuga. Antud juhul näitavad need varasemad kõrgemad hinnad eelkõige seda, et 2013. a ehk protokolli sõlmimise seisuga olid metsamaterjali hinnad Eestis pigem langeva trendiga17. See tõsiasi kinnitab veelgi, et 2013. a turuhinnaga sõlmitud 5-aastane kestvusleping ei olnud tol hetkel tegutsevale müüjale teada olnu põhjal OG-le põhjendamatult soodne.

Arvestades eeltoodut ning ka järgmises peatükis esitatud argumente, ei ole tuvastatav, et OG-ga kokku lepitud hind turutingimustest odavam oli.

3.2.3 Hinna pikaajaline fikseerimine Pikaajaliselt fikseeritud hinnaga lepingud on majanduses laialt levinud ja pole mingit põhjust pidada sellise lepingu sõlmimise fakti iseenesest turutingimustele mittevastavaks. Palju suured investeerimisprojektid vajavad hinnariskide maandamise mehhanisme, et nende kogurisk investorite vaates aktsepteeritav oleks.

Ekspert ei näe põhjust kahelda RMK väidetes, et OG/GI suured kodumaist nõudlust kasvatavad tehased aitasid vähendada sõltuvust välisnõudlusest, kahandades sel viisil turuhindade volatiilsust. Ratsionaalselt käituva müüja seisukohalt on tegemist lisahüvega, mis eristab seda lepingut tavapärasest müügitehingust. Kindlasti oli RMK majanduslikult huvitatud sellise uue ja suure kodumaise ostja lisandumisest ja pole alust väita, justkui olnuks selle koostöö soodustamine viieaastaste fikseeritud hinnaga lepingutega turutingimustele mittevastav olnud.

3.2.4 Muud tegurid Otsesele hinnavõrdlusele lisaks on veel mitmeid tegureid, mis kõnelevad selle poolt, et OG hind ei jäänud allapoole 2013 prevaleerinud turutingimusi. Esiteks, mitte igasugune hälbimine keskmisest hinnast ei tähenda automaatselt, et hind polnud turutingimustega kooskõlas. Vabalt konkureerivatele turgudele on tihti omane, et hinnad hajuvad teatud ulatuses ümber keskmise. Sel eesmärgil tuleks ümber keskmise moodustada hinnakoridor, millesse langevaid hindu tuleb lugeda turutingimustega kooskõlas olevateks. Hetkel võib siiski lahtiseks jätta, millises suuruses

17 OÜ Tark Mets poolt koostatud „Ülevaade 2013. aasta II kvartali puiduturust“ lk 3 kohaselt olid OG lepingutest 89% moodustava kütte- ja kasepaberipuidu hinnad tol ajal languses ning 11% moodustava kuuse- ja männipaberipuidu hinnad tõusus. https://www.eramets.ee/wp- content/uploads/2013/01/puiduhinnad-2013-ii-kv.pdf

17

hajumine oleks asjakohase suurusega, sest OG-ga kokku lepitud hind pole hinnanguliselt ka ilma seda tegurit arvestamata turuhinnast madalam.

Teiseks, Graanuli kontsern on RMK suurklient ning OG projekt lõi RMK-le lisaväärtust seeläbi, et tekitas uut stabiilset nõudlust puitmaterjali järele. Lisaks, nagu eelpool mainitud, oli kagu piirkonna probleemiks kaugus ostjatest, mistõttu vähemalt vahelao hinnad olid ajalooliselt Eesti keskmisest madalamad. Eksperdi hinnangul on vähe kahtlust, et mõistlikult käituv erainvestor oleks OG-le pakkumist tehes nende teguritega arvestanud. On võimalik, et selline pakkumine oleks tavapärasega võrreldes mõnevõrra soodsam olnud. Euroopa Komisjon on metsandussektoris väga sarnastel asjaoludel pidanud aktsepteeritavaks, kui selline suur lisaväärtust loov ostja saab mingil määral allahindlust18. Selle küsimuse võib siiski hetkel lahtiseks jätta, sest OG hind pole hinnanguliselt ka ilma seda tegurit arvestamata turuhinnast madalam.

OG-ga sõlmitud lepingute kohaselt suurendatakse hinda iga kalendriaasta alguses Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta inflatsioonimäärade aritmeetilise keskmise võrra (p 7.3). Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta inflatsioonimäärade aritmeetiline keskmine on universaalne viis mõõtmaks majanduses toimuvat üldist hinnatõusu. Sellises hinna indekseerimise mehhanismis kokku leppimist ei saa enamikel tegevusaladel, sh metsamaterjali müügis, ebamõistlikuks pidada. On täiesti usutav, et ratsionaalselt käituvad eraettevõtjad just sellist laadi hinna indekseerimise mehhanismides kokku lepivadki.

3.2.5 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on ekspert seisukohal, et OG hinnad ei olnud nendes kokku leppimise hetkel teada oleva põhjal turutingimustest odavamad. Lisaks räägivad mitmed tegurid selle poolt, et mõistlikult käituv eraettevõtja võinuks OG-ga ka turu keskmistest hindadest veidi odavamates hindades kokku leppida. Lepingu hinna indekseerimine Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta inflatsioonimäärade aritmeetilise keskmisega on samuti turutingimustega kooskõlas.

4 Graanul Invest 18.12.14 4.1 Asjaolud RMK ja (GI) sõlmisid 18.12.14 koostööprotokolli, mille eesmärgiks oli poolte tegutsemine Imaveres tegutseva madalakvaliteedilist puitu suures koguses tarbiva pelletitehase laiendamisel eesmärgiga suurendada nõudlust Kesk-Eestis.

Protokolli sissejuhatuse kohaselt puudus Eesti kohalikul puidutööstusel selle ajani piisav nõudlus keskmise ja madalakvaliteedilise metsamaterjali (kütte- ja paberipuit) järgi, mistõttu suur osa sellest eksporditi töötlemata kujul. GI soovis laiendada Imavere pelletitehast, nii et selle toorainevajadus kasvaks 310 000 m³-ni aastas.

18 State aid SA.19045 (ex CP 46/2005) – Germany Alleged aid of the Land Bavaria (Bavarian State Forest Enterprise) in form of long-term supply agreements for wood with the company Klausner p-d 48-58 ja 62.

18

RMK võttis muuhulgas kohustuse avaldada teadaanne läbirääkimiste alustamisest kestvuslepingute sõlmimiseks küttepuidu müügiks 2016-2020 (p 1.1). Samuti kohustus RMK välja töötama kestvuslepingu hinnamudeli aastateks 2016-2020, 2014. a müüdud ja 2015. a I pa enampakkumisel saadud okaspuu- ja lehtpuuküttepuidu kaalutud keskmise hinna tasemel okaspuu ja lehtpuu suhtega 30:70 (s.o 25,6 EUR/m³), mis loetakse 2015. a baashinnaks ja mida alates 2016. a suurendatakse EL viimase 10 aasta keskmisest harmoniseeritud tarbijahinna inflatsioonimäärast 50% võrra aastas (Nt 2004-2013 keskmine on 2,27%, millest 50% on 1,13%) (p 1.2). Teiseks kohustus RMK välja töötama kestvuslepingu hinnamudeli paberipuidule aastateks 2016 kuni 2020, mis tagab Projekti jaoks vajaliku metsamaterjali hinnad RMK poolt 2014. aastal Imavere ümbruses (ca 50 km raadius) müüdud kuuse-, männi- ja kasepaberipuidu kaalutud keskmise hinna tasemel (s.o 31 EUR/m³), mis loetakse 2015. a baashinnaks ja mida alates 2016. a suurendatakse analoogselt punktis 1.2. kirjeldatud põhimõtte kohaselt (p 1.3). RMK kohustus tehase valmimisel varustama seda 100 000-150 000 m³ metsamaterjaliga (p 1.4). GI kohustus alustama tehase rajamiseks vajalike toimingutega, et see 2016. a käivitada (p 2.1) ning esitama RMK kestvuslepingute läbirääkimistel sooviavalduse (p 2.2).

RMK avaldas 15.09.15 kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügiteate, milles pakkus muude puiduliikide kõrval müügiks 180 000 m³ kasepaberipuitu, 52 000 m³ kuusepaberipuitu 190 000 m³ küttepuitu ja 55 000 m³ kuuse- ja männiküttepuitu.

09.11.15 Pakkumiste protokollis sisaldub Graanul Investi Imavere tehasega seonduvalt alljärgnev:

- Kasepaberipuit – edukaks tunnistati 15 pakkumist, sh GI Imavere 6400 m³ mahus - Kuusepaberipuit – edukaks tunnistati 9 pakkumist, sh GI Imavere 20 000 m³ mahus - Küttepuit – edukaks tunnistati 9 pakkumist, sh GI Imavere 73 140 m³ mahus - Kuuse- ja männiküttepuit – edukaks tunnistati 8 pakkumist, sh GI Imavere 16365 m³

mahus.

08.01.16 sõlmiti RMK ja AS Graanul Invest vahel metsamaterjali müügi leping, mis sisaldas muuhulgas tarnet eelpool nimetatud nelja metsamaterjali koguse osas (p 1.2)19, mida võis teatud tingimustel vähendada või suurendada (p-d 1.3-1.7). Metsamaterjali tarnekohaks on Imavere (p 3.1).

Metsamaterjali baashind lepingu sõlmimise hetkel oli küttepuidul 25,87 eur/ m³ ja paberipuidul 31,33 eur/ m³, mida suurendatakse iga kalendriaasta alguses Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta tarbijahinna inflatsioonimäärade aritmeetilisest keskmisest 50% võrra aastas (p 7.3)

4.2 Hinnang

4.2.1 Hinna kujunemine 18.12.14 protokollist tuleneva hinna kujunemisega seotud argumendid on üldjoontes kattuvad 12.03.13 protokolli omadega (vt ptk 3.2.1), mistõttu on neid siinkohal üksnes lühidalt korratud.

19 Lepingu p 1.2 sisaldas veel erinevaid puidukoguseid kokku 51 650 m³ ulatuses, mis muuhulgas võeti üle mõnedest varasematest lepingutest. Alljärgnevas analüüsis on vaidluste vältimiseks lähtutud üksnes 09.11.15 protokollis sisaldunud kogustest. Mainitud 51 650 m³ lisamine analüüsi muudaks selle tulemusi üksnes marginaalselt, vähendades paberipuidu arvestuslikku keskmist kaalutud hinda keskmiselt 0,10 eur/ m³ võrra (vt. tabel 6). 09.11.15 protokollis kuusepaberipuiduks märgitud kogus oli lepingus kuuse- ja männipaberipuidu kogus.

19

Käesoleva analüüsi eesmärgiks ei ole hinnata protokollile järgnenud enampakkumise läbi viimise üksikasju, vaid selgitada, kas asjaomane hind vastas tolle aja turutingimustele. Turutingimustel tegutsev müüja võib, aga ei pruugi oma kokkuleppeid sõlmida konkursside kaudu.

Sarnaselt 12.03.13 protokollile tuleb ka antud juhul eristada RMK hinnakujundust sõltuvalt tarnekohast ehk mõista vahelao ja tarnekoha hinna kujunemise majanduslikku loogikat. Ratsionaalselt käituva metsamaterjali müüja seisukohalt on oluline just vahelao hind, sest see hind määrab, kui suurt tulu konkreetne klient sellele müüjale toob. Seetõttu on korrektne võrrelda konkreetse kliendi arvestuslikku vahelao hinda (ehk hinda, kus lepingulisest tarnekoha hinnast on lahutatud selle kliendi keskmine veokulu) RMK keskmiste vahelao hindadega.

RMK erinevad kliendid asuvad suurematest raiepiirkondadest erineval kaugusel, mistõttu on transpordikulu nende asukohtadesse võrdlemisi erinev. GI Imavere tehase lepingu keskmine veokaugus oli 2016. a 69 km, mis oli siiski ligilähedane RMK suuremate klientide keskmisele veokaugusele 80 km. Samal aastal oli GI Imavere keskmine veokulu 6,22 eur/m³. Erinevalt OG tehasest asub Imavere tehas Eesti keskel, mitte puiduturu äärealal, mistõttu RMK üksikute regioonide hinnatasemete arvestamiseks pole antud juhul põhjust.

Ehkki GI Imavere tehast varustatakse vaadeldavas osas ühe lepingu alusel erinevat liiki puitmaterjaliga, on kütte- ja paberipuidu hind eristatud. Seetõttu erinevalt 12.03.13 protokollile järgnenud lepingute analüüsist tuleb siinkohal kütte- ja paberipuidu hinna turutingimustele vastavust eraldi hinnata.

4.2.2 Hind GI puitmaterjali hinna turutingimustele vastavuse kontrolliks tuleb seda võrrelda teiste teadaolevate andmestikega turuhindade kohta ehk teostada võrdlusanalüüs Komisjoni teatise p 98 kohaselt. Puitmaterjali konkreetse tehingu hind sõltub erinevatest asjaoludest. Eelpool kirjeldatud põhjustel tuleb GI Imavere hinda analüüsides arvestada järgneva asjaoluga:

- Tarnekoht – RMK vahelao hind on odavam, kui tarne ostja asukohta, sest RMK peab viimasesse transportimiseks tegema lisakulutusi. RMK on selgitanud et, GI Imavere lepingu täitmisel oli 2016. a keskmine veokaugus 69 km ja keskmise veokulu 6,22 eur/m³.

Eksperdile on teada kaks võrdlusalust andmestikku, mille põhjal GI Imavere hinna turutingimustele vastavust hinnata. Need on:

1. Andmed RMK keskmiste müügihindade kohta vahelaos20 2. Eesti Erametsaliidu hinnastatistika lõpplao hindade kohta.21

Ekspert mõistab ka siinkohal RMK argumente Eesti Erametsaliidu andmestiku osas, kuid p-s 3.2.2 esitatud kaalutlustel siiski kasutab neid võrdlusmaterjalina.

Enne analüüsi tuleb rõhutada, et need andmestikud ei ole algkujul omavahel otseselt võrreldavad. RMK keskmised müügihinnad (1) on odavamad, sest tegemist on vahelao, mitte ostja lao hindadega.

20 Aastaraamat Eesti Mets 2021 tabel 10.4.2.2 21 Allikas: https://erametsaliit.ee/puidu-hinnainfo/

20

Alljärgnevas tabelis on esitatud RMK vahelao ja Erametsaliidu andmed lõpplao hindade kohta perioodil 2012-2016.

Tabel 6. RMK vahelao ja Erametsaliidu keskmised hinnad kasepaberipuidu, kuusepaberipuidu ja küttepuidu osas 2012-2016, eur/m³.22

2012

2013

2014

2015

2016

kogus Era RMK Era RMK Era RMK Era RMK Era RMK

Kuuse- ja männi- paberipuit

20000 32,16 26,75 36,66 28,20 35,45 28,25 29,71 23,50 30,95 23,60

Kase- paberipuit

6400 37,85 30,20 35,13 28,60 35,25 27,90 32,69 26,60 30,28 24,20

Paberi- puidu kaalutud keskmine

33,54 27,59 36,29 28,30 35,40 28,17 30,43 24,25 30,78 23,75

Küttepuit 89505 25,08 20,70 23,96 19,60 24,27 19,70 23,29 19,50 21,28 19,30

Erametsaliidu andmed kirjeldavad sarnaselt GI Imavere lepingule lõpplao hindasid. RMK hinnad on seevastu vahelao hinnad, millele tuleb vastavalt eelpool selgitatule lisada võrreldavuse huvides transpordikulu 6,22 eur/m³. Lisades selle summa RMK hindadele, on tulemuseks alljärgnevas tabelis esitatud GI Imavere lepingu hindamisel võrdlusalusena kasutatavad hinnad.

Tabel 7. RMK ja Erametsaliidu hinnad teisendatuna võrreldavaks Graanul Invest Imavere lepingu hindadega.

2012

2013

2014

2015

2016

Era RMK Era RMK Era RMK Era RMK Era RMK

Paberi- puidu kaalutud keskmine

33,54 33,81 36,29 34,52 35,40 34,39 30,43 30,47 30,78 29,97

Küttepuit 25,08 26,92 23,96 25,82 24,27 25,92 23,29 25,72 21,28 25,52

Tabelist nähtub, et Erametsa ja RMK kaalutud keskmised paberipuidu võrreldavad hinnad olid 2015-2016. a 2-4% odavamad ja 2012-2014 7-16% kallimad, kui GI lepingus sisalduv 31,33 eur/m³. Seega, ehkki protokolli sõlmimine 18.12.14 jäi veel napilt kõrgemate hindadega perioodi, siis müügiteate avaldamise (15.09.15) ja lepingu sõlmimise (08.01.2016) ajal olid turuhinnad juba selgelt odavamad. Asjaolu, et turuhinnad olid varasematel aastatel ehk 2012-2014. a kallimad kui 2015-2016. a viitab, et GI-ga koostöö käivitamise ajal olid paberipuidu hinnad tol

22 Kuuse- ja männipaberipuidu hinnad on kahe puiduliigi aritmeetilised keskmised.

21

hetkel teada oleva põhjal pigem langevas trendis23. Järsk tõus puidu hindades leidis aset hiljem u. 2018. a, kuid RMK kinnitusel ei olnud see 2015-2016. a mitte kuidagi ette nähtav24.

GI Imavere lepingu küttepuidu hind 25,87 eur/m³ on olnud läbivalt kallim või peaaegu võrdne nii RMK kui ka Erametsaliidu keskmiste hindadega võrreldes (v.a RMK 4% kallimad hinnad 2012 aastal).

Kokkuvõtvalt, võrdlushinnad indikeerivad, et koostööprotokollis ja hilisemas lepingus kokkulepitud hinnad olid 2012-2016. a võrreldavatest turuhindadest küttepuidu osas pea läbivalt ning paberipuidu osas eelkõige vaadeldava perioodi lõpus kõrgemad. Isegi kui pidada probleemiks paberipuidu lepingujärgse hinna madalamat taset võrreldes 2012-2014. a turuhindadega, on seda tasakaalustanud küttepuidu hindade vastupidiselt kõrgem tase. Kuna küttepuidu tarnemaht on üle kolme korra suurem, on ebatõenäoline, et Graanul Invest oleks kahe metsamaterjali liigi peale kokku mingit rahalist eelist saanud.

4.2.3 Muud tegurid Muud tegurid on antud juhul samaväärsed 12.03.13 protokollist sündinud lepingute osas peatükis 3.2.4 kirjeldatuga, mistõttu ei ole seda siinkohal korratud. GI lepingute hinna 5-aastase fikseerimise osas on hinnang antud peatükis 3.2.3.

GI-ga sõlmitud lepingute kohaselt suurendatakse hinda iga kalendriaasta EL viimase 10 aasta keskmisest harmoniseeritud tarbijahinna inflatsioonimäärast 50% võrra aastas. Nagu peatükis 3.2.4 selgitatud, on Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta inflatsioonimäärade aritmeetiline keskmine universaalne viis mõõtmaks majanduses toimuvat üldist hinnatõusu ning sellises hinna indekseerimise mehhanismis kokku leppimist ei saa enamikel tegevusaladel, sh metsamaterjali müügis ebamõistlikuks pidada. Antud juhul on indekseerimises kokku lepitud siiski vaid 50% ulatuses sellest määrast. Eksperdi hinnangul ei kaasnenud sellega siiski 2014/15 teada oleva põhjal ohtu, et lepingujärgsed hinnad langeksid kehtivusperioodi jooksul selgelt allapoole turuhindasid. Nimelt, 18.12.14 protokolli p 1.2 kohaselt lähtusid osapooled näitena sellest, et 2004-2013 keskmine inflatsioonimäär oli 2,27%, millest 50% on 1,13%. Seega, lepingujärgsed hinnad tõusid 4 indekseeritava aasta jooksul aastas eeldatavalt 1,13% vähem, kui inflatsiooniga 100%-lise arvestamise korral. Kumulatiivselt tähendab see nelja aasta jooksul 4,8 protsendipunkti võrra madalamat kasvu. Arvestades, et GI Imavere hinnad olid algselt pigem turuhindadest kõrgemad (Tabel 7 andmeid aluseks võttes oli GI hinnad aastatel 2015-2016 arvestuslikest turuhindadest keskmiselt u 5,8% kõrgemad), tuli lepingu sõlmimise seisuga pidada ebatõenäoliseks, et niivõrd väike erinevus indekseerimise määras põhjustaks nende selget kukkumist alla turuhindade. Seega, on täiesti usutav, et ratsionaalselt käituvad eraettevõtjad võinuks ka inflatsiooniga üksnes 50% ulatuses indekseerimises kokku leppida.

23 OÜ Tark Mets poolt koostatud „Ülevaade 2014. aasta IV kvartali puiduturust“ lk 2 kohaselt olid paberipuiduturul hinnad 2014 a lõpus juba languses. https://www.eramets.ee/wp- content/uploads/2013/01/puiduhinnad_2014_iv_kv.pdf 24 OÜ Tark Mets poolt koostatud „Ülevaade 2017. aasta IV kvartali puiduturust“ lk 2 kohaselt oli hinnatõusu üheks põhjuseks puidu kättesaadavuse vähenemine tänu rasketele ilmastikutingimustele. https://www.eramets.ee/wp-content/uploads/2017/01/Puiduhinnad-2017-IV-kv.pdf

22

4.2.4 Kokkuvõte Kokkuvõtvalt on ekspert seisukohal, et Graanul Invest Imavere hinnad olid nendes kokku leppimise hetkel teada oleva põhjal turutingimustele vastavad. Lisaks räägivad mitmed tegurid selle poolt, et mõistlikult käituv eraettevõtja võinuks Graanul Invest Imaverega ka turu keskmistest hindadest veidi odavamates hindades kokku leppida. Lepingu hinna indekseerimine 50% ulatuses Euroopa Liidu viimase avaldatud 10 aasta inflatsioonimäärade aritmeetilise keskmisega on samuti turutingimustega kooskõlas.

HANKELEPING NR 1-18/2024/237

Käesoleva lepingu (edaspidi leping) on sõlminud Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi

nimetatud tellija), keda põhimääruse alusel esindab juhatuse liige Agne Aija, ühelt poolt,

ja

Advokaadibüroo COBALT OÜ (edaspidi nimetatud täitja), registrikood 10188708, keda

põhikirja alusel esindab juhatuse liige Kristel Raidla-Talur, teiselt poolt,

ühiselt nimetatud pool või pooled,

tellija poolt läbiviidud riigihanke „Riigiabi analüüs (2)“ (riigihanke viitenumber 285281, tellija

DHS-i nr 1-47/3221) tulemusena alljärgnevas.

1. Lepingu dokumendid

1.1 Lepingu dokumendid koosnevad lepingust, lepingu sõlmimisel olemasolevatest lepingu

lisadest ja pärast lepingu sõlmimist poolte poolt alla kirjutatud lepingu dokumentide

muudatustest, täiendustest ja lisadest.

1.2 Lepingu sõlmimisel on lepingul järgmised lisad:

1.2.1 Lisa 1 – tehniline kirjeldus koos lisadega (lisatud),

1.2.2 Lisa 2 – täitja pakkumus (antud lisa sisaldab täitja ärisaladust ning ei ole füüsiliselt

lepingule lisatud).

1.3 Käesolev leping koos lisadega, mis on lepingu lahutamatud osad, moodustavad ühtse ja

tervikliku lepingu (edaspidi leping).

2. Lepingu ese

2.1 Lepingu esemeks on kolme Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) poolt aastatel

2001, 2013 ning 2014 madalakvaliteedilise metsamaterjali müügiks sõlmitud koostööprotokolli

(edaspidi kokkulepped) ja nende kohaselt metsamaterjali müügilepinguteni jõudmise vastavuse

Euroopa Liidu (edaspidi EL) riigiabi reeglitele analüüs (edaspidi tööd).

2.2 Tööd teostatakse vastavalt lisale 1 tehniline kirjeldus.

2.3 Täitja teostab lisaks lepingus, hanke alusdokumentides ja pakkumuses sätestatud töödele ja

tegevustele kõiki tegevusi, mis on vajalikud lepingu dokumentides nimetatud eesmärkide

saavutamiseks ning mis on tavapärased sellist liiki tööde puhul.

3. Tellija õigused ja kohustused

3.1 Tellijal on õigus:

3.1.1 igal ajal esitada küsimusi ja saada vastuseid töö teostamise sisendite, väljundite, töö

ajakava ja muude töö teostamist puudutavate asjaolude kohta;

3.1.2 osaleda töö ajakava koostamisel ning prioriteetide seadmisel;

3.1.3 saada kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ülevaateid töö käigu kohta ja teavet

töö käigus kogutud dokumentide ja teabe kohta;

3.1.4 tugineda töö või selle muudatuste nõuetele mittevastavusele ka mõistliku aja jooksul

pärast tööde vastuvõtmist ning seda ka juhul, kui tellija oleks võinud tööde mittevastavuse

avastada ka tööde teostamise käigus või üleandmisel ja vastuvõtmisel.

3.2 Tellijal on kohustus:

3.2.1 anda täitjale kogu vajaminev dokumentatsioon ja teave töö teostamiseks;

3.2.2 teha täitjaga igakülgselt koostööd lepingu eesmärgi saavutamiseks;

3.2. tasuda nõuetekohaselt teostatud tööde eest vastavalt lepingule.

4. Täitja õigused ja kohustused

4.1 Täitjal on õigus:

4.1.1 saada tellijalt informatsiooni, dokumente ja teavet, mis on vajalik ja asjakohane lepingu

täitmiseks;

4.1.2 saada tellijalt tagasisidet töö käigu, ajakava ja töö prioriteetide osas;

4.1.3 saada tasu nõuetekohaselt teostatud tööde eest.

4.2 Täitjal on kohustus:

4.2.1 teostada töö hankelepingus sätestatud tingimustel ja tähtaegadel ning lepingus

kokkulepitud tasu eest;

4.2.2 informeerida tellijat viivitamatult töö teostamise takistustest;

4.2.3 esitada tellijale tööde kirjaliku dokumentatsiooni ja töö teostamise käigus kogutud

andmed jm dokumentatsiooni ja teabe, kokkulepitud tähtaegadel ja korras;

4.2.4 tagada kõigi täitja meeskonna liikmete sõltumatuse ja huvide konflikti kontrolli. Juhul,

kui töö käigus peaks ilmnema huvide konflikt või muu sarnane täitja meeskonna liikme

sõltumatust kahtluse alla seadev asjaolu, teavitab täitja tellijat sellest viivitamatult ning tagab

meeskonna liikme välja vahetamise samaväärse kvalifikatsiooniga sõltumatu tippspetsialisti

vastu;

4.2.5 samaaegselt tellijale eelanalüüsi ja lõpparuande dokumentide edastamisega lepingu

punkti 4.2.3 mõttes, edastatakse dokumendid teadmiseks ka Kliimaministeeriumi ja

Rahandusministeeriumi kaasatud spetsialistidele (kontaktandmed toodud punktis 8.2);

4.2.6 hoida konfidentsiaalsena töö teostamisel kogutud tellijat puudutavat informatsiooni, mis ei

ole avalik teave.

5. Konfidentsiaalsuskohustus

5.1 Täitja kohustub lepingu kehtivuse ajal ning pärast lepingu lõppemist määramata tähtaja

jooksul hoidma konfidentsiaalsena kõiki talle seoses lepingu täitmisega teatavaks saanud

andmeid, mille konfidentsiaalsena hoidmise vastu on tellijal eeldatavalt õigustatud huvi.

5.2 Olenemata sellest, mis vormis see on esitatud, loetakse konfidentsiaalseks informatsiooniks:

5.2.1 täitjale ükskõik missugune töö teostamisel teada saanud teave, mis võib kolmandatele

isikutele avaldatult kahjustada lepingus seatud eesmärgi täitmist;

5.2.2 muu teave, mis on tellija poolt tunnistatud asutusesiseseks kasutamiseks või mille

konfidentsiaalsust nõuab seadus või mille kohta on tellija teatanud, et tegemist on

konfidentsiaalse informatsiooniga või mille kohta täitja peaks põhjendatult arvama, et

teine pool peab seda konfidentsiaalseks või mis ei ole kolmandatele isikutele

õiguspäraselt konfidentsiaalsuskohustuseta kättesaadav ning on täitjale teatavaks saanud

lepingu või poolte vahel sõlmitud muu kokkuleppe ettevalmistamise, täitmise või

rikkumise tõttu.

5.3 Konfidentsiaalset informatsiooni, mis saab täitjale teatavaks elektrooniliselt või muul viisil

kirjalikult, võib salvestada, paljundada või (elektrooniliselt) kopeerida ainult lepingus või

tulevikus sõlmitavates lepingutes fikseeritud eesmärkide täitmiseks. Tellija nõudel peab

täitja viivitamata tagastama või hävitama konfidentsiaalse informatsiooni, kui pooled ei lepi

kokku teisiti.

5.4 Täitja ei avalda konfidentsiaalset informatsiooni kolmandatele isikutele ning teeb kõik endast

oleneva, et konfidentsiaalne informatsioon ei satuks kolmandate isikute valdusesse.

Konfidentsiaalse informatsiooni avaldamine kolmandatele isikutele võib toimuda ainult

seaduses otseselt ettenähtud juhtudel või tellija eelneval kirjalikul nõusolekul. Käesolev

konfidentsiaalsusnõue ei laiene poolte pankadele, juriidilistele nõustajatele ja audiitoritele,

kindlustusandjatele ega täitja ülemaailmsesse võrgustikku kuuluvatele juriidilistele isikutele

või seltsingutele, alltäitjatele või teenusepakkujatele, kes on seotud

konfidentsiaalsuskohustusega.

5.5 Täitja kohustub kasutama konfidentsiaalset informatsiooni ainult lepingu eesmärkide

täitmiseks. Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumine ei ole õigusaktides ettenähtud juhtudel

lepingut puudutava informatsiooni avaldamine selleks õigustatud riigi- ja valitsusasutustele.

5.6 Täitja kohustub tagama, et tema esindaja(d), töötajad, lepingupartnerid ning muud isikud,

keda ta oma kohustuste täitmisel kasutab, oleksid käesolevas lepingus sätestatud

konfidentsiaalsuse kohustusest teadlikud ning nõudma nimetatud isikutelt selle kohustuse

tingimusteta ja tähtajatut täitmist.

5.7 Täitja kohustub tagama lepingu täitmise käigus isikuandmete töötlemise õiguspärasuse ning

vastavuse isikuandmete kaitse üldmääruses (EL 2016/679) ja teistes andmekaitse

õigusaktides sätestatud nõuetele, sh täitma organisatsioonilisi, füüsilisi ja infotehnoloogilisi

turvameetmeid konfidentsiaalsete andmete kaitseks juhusliku või tahtliku volitamata

muutmise, juhusliku hävimise, tahtliku hävitamise, avalikustamise jms eest.

5.8 Kui täitja ei täida käesolevas punktis kokku lepitud kohustust, on tegemist täitja poolse

lepingu olulise rikkumisega. Iga rikkumise korral on tellijal õigus nõuda lepingu rikkumisega

tekitatud kahju hüvitamist täies ulatuses.

5.9 Konfidentsiaalsuskohustuse rikkumise korral kohustub täitja rakendama kõiki mõistlikke

abinõusid tellijale tekitatud kahju vähendamiseks.

6 Autoriõigused

6.1 Töö omandiõigus ja töö teostamise raames loodud täitja autoriõigusega teoste varalised

õigused lähevad ilma ajaliste või geograafiliste piiranguteta töö üleandmise-vastuvõtmise

akti mõlemapoolse allkirjastamise hetkel üle tellijale.

6.2 Täitja annab tellijale tagasivõetamatu ainulitsentsi töö või selle osa kasutamiseks,

muutmiseks, teosele lisade lisamiseks ja teosest tuletatud teoste tegemiseks tellija enda

tarbeks.

6.3 Kõik töö käigus saadud, koostatud või kogutud andmed ning muud materjalid (näiteks

küsimustikud, juhendid, lisaandmed) kuuluvad tellijale. Pärast töö valmimist annab täitja

kõik andmed ja materjalid tellijale üle või hävitab need.

7 Tööde vastuvõtmine, tasu maksmine

7.1 Tööde vastuvõtmisel allkirjastavad pooled iga üleantava töö kohta üleandmise-vastuvõtmise

akti. Aktis peavad olema märgitud teostatud tööd ja väljamaksmisele kuuluv summa ilma

käibemaksuta.

7.2 Täitja esitab arve pärast tööde üleandmise-vastuvõtmise akti mõlemapoolset allkirjastamist

elektrooniliselt e-arvete keskuse kaudu. Tellija tasub arve 21 päeva jooksul alates arve

esitamisest.

7.3 Tellija kohustub tasuma töö eest kokku 24 000 (kakskümmend neli tuhat) eurot, mis sisaldab

kõiki kulusid ja makse, muuhulgas ka kõiki intellektuaalomandiga seotud tasusid, kui need

kohalduvad ning millele lisandub käibemaks kehtivas määras.

8 Poolte esindajad

8.1 Tellija esindaja(d) töö teostamise juhendamisel, täitjale vajaliku informatsiooni andmisel, töö

kvaliteedi kontrollimisel ja töö vastuvõtmisel on Mihkel Õim, tel: 5084 384, e-posti aadress

[email protected]

8.2 Töö tulemitega jooksvalt tutvumiseks (ja kooskõlastatult tellijaga täitjale tagasiside

andmiseks) on tellija poolel sõltumatute asjatundjatena kaasatud:

8.2.1 Kliimaministeeriumi esindaja: Maarja Kilter, tel: 626 2932, e-posti aadress

[email protected]

8.2.2 Rahandusministeeriumi esindaja: Madina Talu, tel: 5885 1418, e-posti aadress

[email protected]

8.3 Täitja esindaja on Mart Blöndal, tel: 5340 3776, e-posti aadress [email protected].

8.4 Pooled on kohustatud kirjalikult teatama oma nime, juriidilise aadressi, kontaktnumbrite

(telefoni, e-posti aadressi), pangarekvisiitide, kontaktisiku või mõne muu olulise rekvisiidi

muutumisest viie päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Vastasel korral on õigus

eeldada, et kõik varem teada antud poolte rekvisiidid kehtivad ja nende kohaselt saadetud

teated on pooled kätte saanud.

9 Poolte vastutus

9.1 Kui üks pool rikub lepingut, võib teine pool kasutada kõiki seadusest tulenevaid

õiguskaitsevahendeid ulatuses, milles ei ole lepingus teisiti kokku lepitud.

9.2 Kui üks pool on lepingu rikkumisega tekitatud kahju teisele poolele või kolmandatele

isikutele, on kahju kohustatud hüvitama selle tekitanud pool.

9.3 Täitja rahaline vastutus on piiratud lepingu kolmekordse maksumusega.

9.4 Pooled kohustuvad hoidma konfidentsiaalsena töö teostamisel poolele avaldatud teabe, mis

ei ole avaliku teabe seaduse kohaselt avalik teave.

9.5 Lepingust tulenevate kohustuste mittetäitmist või mittenõuetekohast täitmist ei loeta lepingu

rikkumiseks, kui selle põhjustab poolest mitteolenev ja poole tahtele mittealluv ettenägematu

olukord või sündmus (vääramatu jõud). Vääramatu jõu asjaoludest kohustuvad pooled

viivitamatult kirjalikult teist poolt teavitama.

10 Teadete edastamine

10.1 Lepinguga seotud teated edastatakse kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ehk e-

kirja teel lepingus märgitud e-posti aadressidele. Kontaktandmete muutusest on pool

kohustatud koheselt informeerima teist poolt.

10.2 Pooled kohustuvad teineteist teavitama mistahes lepinguga seotud olulistest asjaoludest,

mille vastu teisel poolel on äratuntav huvi.

10.3 E-kirja teel edastatud teated peetakse kätte saaduks alates teate edastamisele järgnevast

tööpäevast.

10.4 Lepingust taganemise või lepingu ülesütlemise avaldused ning lepingu rikkumisel teisele

poolele esitatavad nõudekirjad peavad olema kirjalikus vormis. Kirjaliku vormiga on

võrdsustatud digitaalselt allkirjastatud elektrooniline dokument.

11 Lepingu kehtivus

11.1 Leping jõustub selle mõlemapoolse allkirjastamise hetkel ja lõppeb pärast mõlema

lepingupoole kõigi sellest lepingust tulenevate kohustuste täitmist, kuid mitte hiljem kui 90

päeva möödudes alates hankelepingu sõlmimisest.

11.2 Tellija võib lepingu igal ajal olenemata põhjusest 30-päevase etteteatamistähtajaga üles

öelda. Sellisel juhul on tellija kohustatud tasuma täitjale lepingu ülesütlemise momendiks

faktiliselt tehtud töö eest.

11.3 Täitja võib Lepingu ennetähtaegselt üles öelda, kui tellija on oluliselt lepingut rikkunud

või, kui tellijast tuleneval põhjusel ei ole lepingu eesmärgi saavutamine võimalik.

11.4 Lepingu lõppemine ei mõjuta selliste kohustuste täitmist, mis oma olemuse tõttu kehtivad

ka pärast lepingu lõppemist (nt konfidentsiaalsuskohustus, kokkulepped intellektuaalse

omandi õiguste osas jms).

11.5 Kumbki pool ei tohi lepingust tulenevaid õigusi ega kohustusi üle anda ega muul viisil

loovutada kolmandatele isikutele ilma teise poole eelneva kirjaliku nõusolekuta.

11.6 Tellijal on õigus leping ühepoolselt üles öelda, kui täitja poolt lepingu täitmisel

kasutatavatel isikutel puudub hankedokumentides või õigusaktides nõutud kutsetase ning

täitja ei suuda nõutud tasemele vastavaid isikuid mõistliku aja jooksul asendada. Lepingu

ülesütlemisel käesolevas punktis kirjeldatud asjaoludel täitja kulutusi ei hüvitata.

12 Lõppsätted

12.1 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allakirjutamist mõlema poole poolt

allakirjutamise momendist või poolte poolt kirjalikult määratud tähtajal.

12.2 Lepinguga seonduvaid eriarvamusi ja vaidlusi lahendavad pooled eelkõige läbirääkimiste

teel. Kui lepingust tulenevaid vaidlusi ei õnnestu lahendada poolte läbirääkimistega,

lahendatakse vaidlus õigusaktidega kehtestatud korras.

12.3 Leping on allkirjastatud digitaalselt.

13 Poolte rekvisiidid:

Täitja Tellija

Advokaadibüroo COBALT OÜ

Registrikood 10188708

Pärnu mnt 15, Tallinn,

10141 Harju maakond

Tel 665 1888

E-post [email protected]

Riigimetsa Majandamise Keskus

Registrikood 70004459

Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald,

45403 Lääne-Viru maakond

Tel 676 7500

E-post [email protected]

HANKELEPINGU NR 1-18/2024/237 TÖÖ ÜLEANDMISE-VASTUVÕTMISE AKT

TELLIJA

Tellija nimi: Riigimetsa Majandamise Keskus

Registrikood: 70004459

Esindaja: Agne Aija TÖÖVÕTJA

Töövõtja nimi: Advokaadibüroo COBALT OÜ

Registrikood: 10188708

Esindaja: Kristel Raidla-Talur 1. Töövõtja annab üle ning Tellija võtab vastu 28.11.2024 Tellija ja Töövõtja vahel sõlmitud Hankelepingu nr 1-18/2024/237 („Leping“) alusel teostatud riigiabi analüüsi. Täpsemalt Tellijale 28.02.2025 esitatud riigiabi ning majandusanalüüsi Tellija poolt aastatel 2001, 2013 ning 2014 madalakvaliteedilise metsamaterjali müügiks sõlmitud koostööprotokolli ja nende kohaselt metsamaterjali müügilepinguteni jõudmise vastavuse osas Euroopa Liidu riigiabi reeglitele.

2. Tellija kinnitab, et ta on Töö üle vaadanud.

3. Töö üleandmise-vastuvõtmise akti allkirjastamisega kinnitab Tellija, et Töö on tehtud vastavalt Lepingule ning tal ei ole selles osas Töövõtjale mingeid pretensioone. Tellija kinnitab, et üleantud töö ei sisalda konfidentsiaalset informatsiooni Lepingu tähenduses.

4. Töö üleandmise-vastuvõtmise akt on aluseks Töövõtjale arve esitamiseks summas 24 000 eurot, millele lisandub käibemaks.

5. Tellija ja Töövõtja kinnitavad, et aktis sisalduvad andmed on nende parima teadmise kohaselt õiged. TELLIJA TÖÖVÕTJA ________________________ ___________________________ /allkirjastatud digitaalselt/ /allkirjastatud digitaalselt