Reaalservituudi seadmine Lepa tn 5a
kinnisasjale
1. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

M. V. esitas Maa-ametile 21.10.2024 taotluse reaalservituudi seadmiseks riigile kuuluvale
Jõgeva maakonnas Mustvee vallas Avinurme alevikus asuvale Lepa tn 5a kinnisasjale
(katastritunnus 48601:001:0236, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 18 527 m2), mille valitseja
on Regionaal- ja Põllumajandusministeerium ning volitatud asutus Maa-amet. Reaalservituuti
taotletakse ligipääsu tagamiseks M. V. kuuluvale [eemaldatud], sihtotstarve elamumaa, pindala 3162 m2).

Juurdepääsutee jaoks vajaliku kasutusala ulatus Lepa tn 5a kinnisasjal on ligikaudu 423 m²
(servituudiala laiuseks on ligikaudu 4 meetrit). Kasutusala on kantud piiratud asjaõiguste
ruumiandmete infosüsteemi (PARI) kasutusala ruumikuju tunnusega ID 516624.

Maakatastri andmete kohaselt jääb servituudi ala elektripaigaldiste kaitsevöönditesse, kus tuleb
arvestada ehitusseadustikust tulenevate piirangutega.

Maa-ameti poolt 11.11.2024 koostatud hindamisaruande kohaselt on Lepa tn 5a kinnisasjale
seatava servituudi kasutustasu koos maamaksuga ümardatult 16 eurot aastas. Maa-amet tegi
14.11.2024 kirjaga nr 7-1/24/12938-2 Jaama tn 21 kinnisasja omanikule ettepaneku määrata Lepa
tn 5a kinnisasjale seatava servituudi kasutustasuks 16 eurot aastas ning edastas tutvumiseks
servituudi tingimused ja kasutusala asendiplaani. M. V. 20.11.2024 nõustus servituudi
seadmisega riigi poolt pakutud tingimustel.

Reaalservituut seatakse Jaama tn 21 kinnisasja (edaspidi valitsev kinnisasi) kasuks Lepa tn 5a
kinnisasjal (edaspidi teeniv kinnisasi) asuva juurdepääsutee kasutamiseks.

2. ÕIGUSLIKUD JÄRELDUSED

Riigivaraseaduse (edaspidi RVS) § 17 lõike 1 punkti 3 kohaselt võib anda riigivara kasutamiseks
otsustuskorras avalikku enampakkumist või valikpakkumist korraldamata. RVS § 19 lõike 1 alusel
otsustab riigivara kasutamiseks andmise riigivara valitseja. Regionaalministri 14.08.2023
käskkirjaga nr 128 volitati Maa-ameti peadirektorit esindama Regionaal- ja
Põllumajandusministeeriumi kui kinnisasja omanikku Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi
valitsemisel olevate kinnisasjade, mille valitseja volitatud asutus on Maa-amet, koormamisel
servituutidega juhul, kui kasutamiseks andmiseks ei ole vaja Vabariigi Valitsuse nõusolekut, sh
otsustama servituutide seadmise, muutmise ja lõpetamise ning koormatava kinnisasja kasuks

KORRALDUS

27. november 2024 nr 1-17/24/2330
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS
Märge tehtud: 27.11.2024
Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 26.11.2099
Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12
Teabevaldaja: Maa-amet
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

2
asjaõiguste seadmise. RVS § 19 lõike 5 järgi ei ole kinnisasja otsustuskorras reaalservituudiga
koormamisel vajalik Vabariigi Valitsuse nõusolek.

Asjaõigusseaduse (edaspidi AÕS) § 156 lõige 1 sätestab, et omanikul, kelle kinnisasjale puudub
vajalik juurdepääs avalikult kasutatavalt teelt või kinnisasja eraldi seisvalt osalt, on õigus nõuda
juurdepääsu üle võõra kinnisasja. Juurdepääsu asukoht, kasutamise tähtaeg ja tasu määratakse
kokkuleppel.

AÕS § 172 lõike 1 kohaselt koormab reaalservituut teenivat kinnisasja valitseva kinnisasja kasuks
selliselt, et valitseva kinnisasja igakordne omanik on õigustatud teenivat kinnisasja teatud viisil
kasutama või et teeniva kinnisasja igakordne omanik on kohustatud oma omandiõiguse
teostamisest valitseva kinnisasja kasuks teatavas osas hoiduma. Reaalservituudi seadmisega
antakse valitseva kinnisasja igakordsele omanikule õigus kasutada teenival kinnisasjal
juurdepääsuteed. Reaalservituudi seadmiseks tuleb sõlmida valitseva kinnisasja ja teeniva
kinnisasja omanike vahel notariaalselt tõestatud asjaõigusleping, milles määratletakse
reaalservituudi sisu, selle seadmise ja teostamise tingimused ning teeniva kinnisasja servituudiga
koormamise ulatus.

Teeniva kinnisasja optimaalse kasutamise tagamiseks on mõistlik koormata kõigi ehitatavate ja
kasutatavate rajatiste omanike kasuks ainult optimaalselt vajalik maa-ala kinnisasjast. Sama
võimalikult väikese maa-ala koormamine erinevate kasutusõigustega on tagatud, kui piiratud
asjaõiguse omandajaga on sõlmitud kokkulepe, millega ta annab nõusoleku koormata vajadusel
sama servituudiala teiste sarnaste reaalservituutidega või tehnovõrkudega seotud servituutidega
ning nõustub kinnisasjale seatud servituutide kandmisega kinnistusregistriossa vastavasse jakku
ühele ja samale järjekohale. Selline kokkulepe kohustab AÕS § 183 alusel kõiki kasutusõiguste
omandajaid teostama oma õigusi viisil, mis vastab kõige enam kõigi õigustatud isikute huvidele.
Lisaks tagab selline kokkuleppe sõlmimine kasutusõiguse võimaluse ka teistele kinnisasjadele
juurdepääsu tagamiseks ning võimalikult väikese koormatuse erinevate kasutusõigustega, kui
samale kinnisasjale soovitakse edaspidi rajada tehnorajatisi.

Tuginedes AÕS § 179 lõikele 1 tagab servituudi alusel kasutatava tee korrashoiu kohustuse
kinnisasja omanik, kes vajab juurdepääsu oma kinnisasjale.

RVS § 18 lõige 1 sätestab, et riigivara antakse teisele isikule kasutamiseks vähemalt turupõhise
kasutustasu eest. Turupõhine kasutustasu on tasu, mille suurus vastab sarnastel tingimustel
sarnaste asjade kasutamiseks sõlmitud kasutuslepingutes kokku lepitud kasutustasudele turul.
Sama paragrahvi lõike 5 kohaselt peab riigivara valitseja kasutuslepingus sätestama, et asjaga
seotud kõrvalkulud, maksud ja koormised katab kasutaja proportsionaalselt kasutusõiguse
ulatusega, või arvestama nimetatud kuludega (antud juhul maamaks) kasutustasu kujundamisel.
Vastavalt RVS § 181 lõike 1 punktile 1 koostab kinnisasja kasututusse andmisel vastava
kutsetunnistusega hindaja turupõhise kasutustasu määramiseks hindamisaruande. RVS § 181
lõike 2 punkti 5 kohaselt võib kinnisasja koormamisel reaalservituudiga hindamisaruande
koostada sama paragrahvi lõike 1 punktis 1 sätestatud nõuet järgimata ja turupõhise kasutustasu
leida turuanalüüsi tulemusel või muudel põhjendatud alustel. Antud juhul on pooled jõudnud
kokkuleppele reaalservituudi asukohas ja tasus, mis katab ka servituudiala ulatusele vastava
maamaksu summa.

RVS § 20 lõike 1 kohaselt võib riigivara kasutamiseks anda tähtajatult või tähtajaliselt. Antud
juhul ei ole servituudi püsimise aega kinnisasjal teeservituudi seadmise hetkel võimalik
määratleda, mistõttu ei ole põhjendatud anda riigivara kasutamiseks tähtajaliselt. Samas peab riik
RVS § 20 lõike 2 kohaselt koormatava kinnisasja omanikuna jätma endale eelnimetatud sättes
nimetatud lepingu lõpetamise õiguse juhtudeks, kui vara osutub vajalikuks riigivõimu
teostamiseks või muul avalikul eesmärgil. Seega on põhjendatud seada juurdepääsu kasutamiseks
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

3
reaalservituut tähtaega määramata, jättes riigile õiguse lepingut igal ajal lõpetada, kui ilmneb mõni
eelnimetatud seaduses märgitud põhjustest.

RVS § 28 punkti 4 kohaselt on riigivara valitseja kohustatud piiratud asjaõigusega koormamise
lepingus sätestama kokkuleppe, et piiratud asjaõigusega koormamise tasu perioodilise maksmise
kohustus kantakse valitseva kinnisasja kinnistusraamatu kinnistusregistri 3. jakku
reaalkoormatisena riigi kasuks. RVS § 28 punkti 5 järgi sätestab riigivara valitseja piiratud
asjaõigusega koormamise tasu kohta piiratud asjaõigusega koormamise lepingus kokkuleppe,
mille kohaselt võib piiratud asjaõiguse tasu muutmist nõuda kolme aasta möödudes piiratud
asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm aastat pärast viimase tasu muutmist. Tasu muutmise nõude
tagamiseks tuleb kanda vastav märge kinnistusraamatusse.

RVS § 63 lõikes 1 sätestatu kohaselt on riigivara valitseja kohustatud sätestama kasutuslepingus
tingimuse, mille alusel riigivara kasutamiseks andmisega seotud notaritasu ja riigilõivu tasub
kasutamisõiguse või vara omandaja. Seega tuleb nimetatud tingimus kehtestada ühe kasutusõiguse
andmise tingimusena.

3. OTSUS

Lähtudes eeltoodust ja juhindudes RVS § 17 lõike 1 punktist 3, § 18 lõigetest 1 ja 5, §-st 181, § 19
lõikest 5, § 20 lõigetest 1 ja 2, § 21 lõike 1 punktidest 1 ja 3 kuni 6, § 26 lõigetest 1 ja 4, § 28
punktidest 4 ja 5, § 63 lõikest 1 ning kooskõlas AÕS § 156 lõikega 1, § 172 lõikega 1, § 179
lõikega 1, §-ga 183 ja Vabariigi Valitsuse 09.03.2023 määrusega nr 22 „Kinnisasja erakorralise
hindamise kord“ ning regionaalministri 14.08.2023 käskkirjaga nr 128 otsustan:

3.1. seada reaalservituut Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisel olevale Jõgeva
maakonnas Mustvee vallas Avinurme alevikus asuvale Lepa tn 5a kinnisasjale (kinnistu
registriosa nr 14111750, katastritunnus 48601:001:0236, riigi kinnisvararegistri objekti
kood KV81511, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 18 527 m2) M. V.
kuuluva [eemaldatud] ([eemaldatud], sihtotstarve
elamumaa, pindala 3162 m2) igakordse omaniku kasuks;

3.2. reaalservituudi sisuks on teenival kinnisasjal asuva juurdepääsutee kasutamine valitsevale
kinnisasjale juurdepääsu tagamiseks. Koormatava ala asukoht ja ulatus Lepa tn 5a
kinnisasjal on näidatud piiratud asjaõiguste ruumiandmete infosüsteemis ruumiandmete
tunnusega ID 516624, mille väljavõte on lisatud käesolevale korraldusele (Lisa);

3.3. punktis 3.1 nimetatud kinnisasjale seatakse reaalservituut järgmistel tingimustel:
3.3.1. reaalservituut seatakse tähtajatult, jättes riigile õiguse lõpetada leping olukorras, kus
kasutamiseks antud riigivara on vajalik riigivõimu teostamiseks või muul avalikul
eesmärgil. Lepingu lõpetamine toimub asjaõigusseaduses sätestatud korras;
3.3.2. valitseva kinnisasja igakordne omanik kohustub teeniva kinnisasja koormamise eest
maksma perioodilist tasu 16 (kuusteist) eurot aastas, mis kantakse valitseva kinnisasja
kinnistusraamatu kinnistusregistri 3. jakku reaalkoormatisena teeniva kinnisasja igakordse
omaniku kasuks. Tasu maksmise kohustus algab piiratud asjaõiguse kandmisega
kinnistusraamatusse ja lõpeb vastava kande kinnistusraamatust kustutamisega. Servituudi
tasu makstakse arve alusel perioodiliselt kaks korda aastas, 1. juuliks ja 1. jaanuariks,
järgneva perioodi eest ette. Tähtajaks tasu mittemaksmise korral on riigivara valitsejal
õigus nõuda viivist 0,05% (null koma null viis protsenti) viivitatud summast iga tasumisega
viivitatud päeva eest kuni summa täieliku tasumiseni;
3.3.3. teeniva kinnisasja igakordsel omanikul on turusituatsiooni muutumise korral õigus nõuda
tasu muutmist kolme aasta möödudes piiratud asjaõiguse tekkimisest ning uuesti kolm
ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

4
aastat pärast viimase tasu muutmist. Tasu muutmise nõude tagamiseks tuleb kanda märge
reaalkoormatisega samale järjekohale;
3.3.4. valitseva kinnisasja omanikul tekib õigus teeniva kinnisasja kasutamiseks pärast
notariaalse lepingu sõlmimist;
3.3.5. teeniva kinnisasja igakordsel omanikul ja teeniva kinnisasja õiguslikul alusel kasutajal on
õigus servituudiala kasutada tingimusel, et ta ei kahjusta servituudiala ega takista valitseva
kinnisasja omaniku õiguste teostamist;
3.3.6. riigi omandis oleva teeniva kinnisasja puhul kohustub valitseva kinnisasja omanik tagama
servituudiala hoolduse ning teeniva kinnisasja korrashoiu servituudiala ulatuses ning
kandma kõik sellega seotud kulud. Juhul, kui riik võõrandab teeniva kinnisasja
eraomandisse, siis eraomandis oleva teeniva kinnisasja puhul kohustuvad valitseva
kinnisasja omanik ja teeniva kinnisasja omanik tagama ühiselt servituudiala hoolduse ning
teeniva kinnisasja korrashoiu ühiselt kasutatava servituudiala ulatuses. Servituudiala
hoolduse ja korrashoiukulu kantakse valitseva kinnisasja omaniku ja teeniva kinnisasja
omaniku poolt vastavalt saadavale kasule, st et teeniva kinnisasja omanik kannab
servituudiala hoolduse ja korrashoiukulusid ühiselt valitseva kinnisasja omanikuga
ulatuses, mida teeniva kinnisasja omanik servituudialast kasutab;
3.3.7. valitseva kinnisasja omanik on kohustatud tee rekonstrueerimisest teavitama riiki kui
teeniva kinnisasja omanikku. Juurdepääsutee ehitus-, rekonstrueerimis- või parandustööde
tegemisel ei tohi vähendada riigivara väärtust ning eelnimetatud tööde tegemisel tuleb
järgida ehitamisele ja ehitisele kehtestatud nõudeid;
3.3.8. juurdepääsutee ehitus-, rekonstrueerimis- või parandustööde teostamisel kasutusõiguse alal
kohustub valitseva kinnisasja omanik kandma kõik ehitamisega seotud kulud ning
ehitamisel arvestama teenival kinnisasjal kehtivate kitsendustega;
3.3.9. kasvava metsa raadamiseks kasutusõiguse alas tuleb teavitada Maa-ametit ning seejärel
sõlmida kokkulepe Riigimetsa Majandamise Keskusega;
3.3.10. valitseva kinnisasja omanik kohustub teeniva kinnisasja omanikuga sõlmima kokkuleppe,
mille kohaselt võib teeniva kinnisasja omanik vajadusel koormata sama servituudiala teiste
reaalservituutidega või isiklike kasutusõigustega;
3.3.11. valitseva kinnisasja omanik kohustub andma tagasivõetamatu nõusoleku kinnistu jagamise
korral reaalservituudi ülekandmiseks selliselt, et reaalservituut jääb koormama vaid
kinnistut, kus asub kasutusala ja teistele kinnisasjadele reaalservituuti üle ei kanta;
3.3.12. valitseva kinnisasja omanik kohustub tasuma reaalservituudi seadmisega seotud notaritasu
ja riigilõivu kulud.

3.4. Reaalservituudi seadmise leping tuleb sõlmida kuue kuu jooksul arvates käesoleva
korralduse andmisest. Lepingu sõlmimise riigi nimel ning asjaõigusliku kokkuleppe
kandmise kinnistusraamatusse korraldab Maa-amet.

4. VAIDLUSTAMISVIIDE

Käesoleva korralduse peale on võimalik esitada vaie Maa-ametile haldusmenetluse seaduses
sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras või kaebus halduskohtule halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud tähtajal, tingimustel ja korras.

(allkirjastatud digitaalselt)
Tambet Tiits
peadirektor

Saata: M. V., Riigimetsa Majandamise Keskus, Mustvee Vallavalitsus