Ajutise_kaitse_kk_linnus

1

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr 65-A

Ajutise kaitse alla võtmine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 21 lg 1 ja lg 3, § 23 lg 1 alusel:

1. Võtta ajutise kaitse alla kultuuriväärtusega maa-ala Valga maakonnas Otepää

vallas Truuta külas (Alliku, KÜ 63602:003:1300; Kõo, KÜ 63602:003:0322).

2. Kehtestan ajutise kaitse piiri vastavalt kaardile käskkirja lisas 1.

3. Kehtestan maa-alale kuue kuu pikkuse ajutise kaitse alates käskkirja

allkirjastamisest.

4. Avaldada käskkiri kultuurimälestiste registris.

5. Kanda ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihile.

6. Käskkiri jõustub allakirjutamisel.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

1. Asjaolud

1.1. 31. oktoobril ja 1. novembril 2024 teavitati Muinsuskaitseametit, et Valga maakonnas

Otepää vallas Truuta külas Alliku kinnistul (KÜ 63602:003:1300) toimuvad kaeve- ja

pinnasetööd. Nimetatud maa-alal asub linnus – Truuta linnamägi.

1.2. Truuta linnamägi, tuntud ka kui Truuta Nahaliin, avastati 2004. aastal, kui linnuse alalt

leiti mitmeid käsitsikeraamika kilde1. 2005. aastal tegid Tartu Ülikooli arheoloogid mäel

uue paikvaatluse, mille käigus saadi mäe keskosast jämeda kivipurruga keraamikat2.

2011. aastal toimusid linnamäe platool arheoloogilised uuringud3, mis kinnitasid, et

linnamägi on olnud kasutusel peamiselt 8.–11. sajandil, st viikingiajal. Linnamägi

paikneb Liinu järve kaldal, mis oli osa kunagisest olulisest veeteest Võhandu jõest Pihkva

järveni. Linnuse ala on kaitstud lõunaküljelt järve poolt kõrge mäenõlvaga, idast ja

põhjast oruga ning tõenäoliselt asusid selle lääneküljel puidust kaitserajatised.4

1.3. 1. novembris 2024 tegi Muinsuskaitseamet paikvaatluse ning tuvastas, et tee rajamisega

seotud pinnasetööd toimusid Allika kinnistu keskosas asuva linnuse kirdepoolsel nõlval

ning tööde iseloom annab alust eeldada, et töödega jätkatakse platoo ehk linnuse õueala

suunas. Samal päeval peatas Muinsuskaitseamet kinnistul toimuvad tööd, et teha kindlaks

edasiste uuringute vajadus ning hinnata maa-ala vastavust riikliku kaitse eeldustele.

1.4. 4. novembril 2024 tegi Muinsuskaitseameti esindaja Allika kinnistul täiendava

paikvaatluse, mis kinnitasid varasemat teavet tee rajamisest linnuse kirdenõlva alaossa,

kuhu oli rajatud umbes 20–30 cm sügavune ja umbes 3,5–4 m laiune teekoridor.

Täiendavalt tuvastati, et linnuse kirdenõlvalt ja platoolt on maha raiutud puid.

1 Vindi, Andres 2004. Ühest sõidust Urvaste kihelkonda 7. oktoobril 2004. aastal. (Käsikiri TÜ Arheoloogia

Kabineti arhiivis, Urvaste khk karbis) 2 Valk, Heiki 2005.Inspektsioonist Otepää ja Urvaste kihelkonda 10. mail 2005. (Käsikiri TÜ Arheoloogia

Kabineti arhiivis, Urvaste khk karbis) 3 Valk, Heiki; Kama, Pikne. 2012. Aruanne arheoloogilistest kaevamistest Truuta Nahaliina linnamäel 26.06 –

04.07.2011. (Aruanne MKA arhiivis) 4 Valk, Heiki; Kama, Pikne; Olli, Maarja; Rannamäe, Eve. 2012. Excavations on the Hill Forts of South-East

Estonia: Kõivuküla, Märdi, Truuta and Aakre. – Archaeological Fieldwork in Estonia 2011 / Arheoloogilised

välitööd Eestis 2011. – https://arheoloogia.ee/ave2011/AVE2011_Valkjt_linnamaed.pdf

2

1.5. Allika kinnistu omanik on kirjalikult teavitanud Muinsuskaitseametit (04.11.2024, nr 1.1-

7/358-2), et töödega, st nii tee rajamise kui raiutud võsa väljaveoga, on kavatsus lähiajal

jätkata. Muinsuskaitseameti hinnangul seatakse sellise tegevusega ohtu linnuse välisilme

ning arheoloogilise kultuurkihi (sh konstruktsioonide) säilimine.

2. Õiguslikud põhjendused

2.1. Kultuuriväärtusega asja või maa-ala võib võtta ajutise kaitse alla, et hinnata mälestiseks

tunnistamise menetluse algatamise vajadust ja vajaduse korral viia läbi mälestiseks

tunnistamise menetlus (MuKS § 21 lg 1). Muinsuskaitseameti kogutud informatsiooni (vt

p 1.2.) põhjal saab öelda, et Allika ja Kõo kinnistutel asub kultuuriväärtusega linnus ning

on alust algatada mälestiseks tunnistamise menetlus kehtiva õiguse alusel. Ajutise kaitse

kehtivuse ajal hindab Muinsuskaitseamet, kas on vaja maa-alal korraldada täiendavad

arheoloogilised uuringud ning teostada ekspertiise.

2.2. Ajutist kaitset kohaldatakse juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi või

maa-ala võib enne mälestiseks tunnistamist hävida või kaduda või asja või maa-ala

kultuuriväärtust rikutakse (MuKS § 21 lg 2). Ajutise kaitse regulatsiooniga kaitseb riik

kultuuriväärtust olukorras, kus asi või maa-ala ei ole veel mälestis, kuid on infot, et

tegemist võib olla Eesti kultuuripärandi jaoks olulise asjaga. Ajutist kaitset kohaldatakse

juhul, kui on piisav alus arvata, et kultuuriväärtusega asi võib mälestiseks tunnistamise

menetluse ajal hävida või kaduda või asja kultuuriväärtust võidakse rikkuda. Ajutist

kaitset võib kohalda samaaegselt mälestiseks tunnistamise algatamisega, kui ka

mälestiseks tunnistamise menetluse kestel. Võttes arvesse, et Muinsuskaitseamet on

tuvastanud potentsiaalse mälestise välisilme ning kultuurkihi kahjustamise, on oht, et

kultuuriväärtusega maa-ala võib saada rohkem kahjustatud.

2.3. Ajutise kaitse alla võetakse maa-ala Otepää vallas Truuta külas Allika ja Kõo kinnistutel

lisas 1 välja toodud ulatuses. Linnusega lahutamatult seotud struktuuride ja kultuurkihiga

ala paiknev eeldatavalt u 2,5 ha suurusel territooriumil, ligikaudu 200 m pikkusel ja 150

m laiusel alal (vt Lisa 1). Tegemist on ohtu ennetava meetmega olulisele

kultuuriväärtusele ning ajutise kaitse eesmärk on kindlustada asja seisukord menetluse

ajaks ning samuti tagada mälestiseks tunnistamise menetluse efektiivsus.

2.4. Ajutise kaitse alla võtmisega ei ole asja või maa-ala mälestiseks tunnistatud, kuid

paralleelselt ajutise kaitse rakendamisega, algatab Muinsuskaitseamet mälestiseks

tunnistamise menetluse. Maa-ala mälestiseks tunnistamise korral tuleb kaaluda kõiki

argumente, sh omaniku huve, kuid eelnevalt peab olema võimalik maa-ala kultuuriväärtus

välja selgitada. Seisukoha kujundamiseni peab olema tagatud linnuse alal oleva

teadusliku tähendusega informatsiooni säilimine puutumatuna kuni nõuetekohase

arheoloogilise uuringu läbiviimiseni. Sellist olukorda saab tagada asjale ajutise kaitse

režiimi kehtestamisega.

2.5. 2011. aasta uuringute põhjal saab öelda, et Truuta linnamägi ja mälestise tunnustega ning

kaetud arheoloogilise kultuurikihiga. Arheoloogiline kultuurkiht on inimtegevuse

tulemusena või kaasmõjul tekkinud ladestus, mis võib sisaldada ehitusjäänuseid, vrakke,

inim- ja loomaluid, arheoloogilisi leide, sealhulgas töö- ja tarbeesemeid, tootmisjääke ja

muud sellist (MuKS § 6). Arheoloogilist kultuurkihti rikub selle asukohas kaevamine,

pinnase juurdevedu või muu tegevus, mille tagajärjel ladestunud informatsioon paisatakse

segi selliselt, et edasine teaduslik uurimine tervikliku ajalooallikana muutub keeruliseks.

2.6. Arheoloogilisele kultuurkihile viitavate tunnuste ilmnemisel on oht selle rikkumisele nii

pinnase- ja kaevetööde käigus kui ka otsinguvahendi kasutamisega.

2.7. Ajutise kaitse alla võetud asja või maa-ala suhtes kohaldatakse muinsuskaitseseaduses

mälestise kohta sätestatut. Ajutise kaitse all oleva asja või maa-ala omanikul või valdajal

on mälestise omaniku või valdaja õigused ja kohustused, sh Muinsuskaitseameti

määratud uuringu tegemise kulu hüvitamise taotlemise õigus (MuKS § 22, § 48 lg 2).

3

Ajutise kaitse alal on keelatud asja hävitamine või rikkumine säilitamiskohustuse alusel

(MuKS § 33) ning kõik ajutise kaitse ala füüsiliselt mõjutavad tööd tuleb eelnevalt

Muinsuskaitseametiga kooskõlastada ja saada nendeks luba. Muinsuskaitseameti loata on

ajutise kaitse alla võetud maa-alal keelatud ehitamine, kõrghaljastuse rajamine, raie-,

kaeve- ja muud pinnase teisaldamise või juurdeveoga seotud tööd, samuti ankurdamine,

traalimine, süvendustööde tegemine ja tahkete ainete kaadamine (MuKS § 52).

2.8. Ajutise kaitse alla võib asja või maa-ala võtta kuni kuueks kuuks (MuKS § 23 lg 1).

Muinsuskaitseamet võib ajutise kaitse tähtaega pikendada 6 kuu võrra, kui uuringu käigus

ilmneb asjaolusid, mis vajavad uuringu mahtu suurenda või uuringu teostamine on

takistatud Muinsuskaitseametist mitte olenevatel põhjustel.

2.9. Ajutise kaitse vajaduse ära langemisel enne tähtaja lõppu ajutine kaitse lõpetatakse.

2.10. Ajutise kaitse rakendamine käsitletavas piirkonnas on kiireloomuline vajadus ning

lähtuvalt MuKS § 21 lg-st 2, võib ajutise kaitse kohaldamisel jätta ära arvamuse küsimise

menetlusosalistelt. Tuginedes eelnevalt, ei ole Muinsuskaitseamet ajutise kaitse

rakendamisel küsinud arvamust menetlusosalistelt ja teistele puudutatud isikutelt.

2.11. Vastavalt kultuuriministri 24.04.2019.a määruse nr 17 „Kultuurimälestiste registri

põhimäärus“ § 1 lg 2 p-le 3 ja §-le 10, kannab Muinsuskaitseamet ajutise kaitse andmed

kultuurimälestiste registrisse, avaldab ajutise kaitse käskkirja kultuurimälestiste registris

ning avalikustab ajutise kaitse maa-ala Maa-ameti kultuurimälestiste kaardikihil (MuKS

§ 21 lg 3).

/allkirjastatud digitaalselt/

Marilin Mihkelson

peadirektor

Lisa 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse asukoht, piir ja koordinaadid (aluskaart: Maa-amet

2024).

Eero Heinloo, kaitsekorralduse spetsialist, 51964752, [email protected]

4

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr 65-A

„Ajutise kaitse alla võtmine“ juurde

Lisa 1. Ajutise kaitse all oleva maa-ala asukoht, piir ja koordinaadid.

Kaart 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse asukoht (aluskaart: Maa-amet 2024).

Kaart 2. Ajutise kaitse alla võetava linnuse piir (aluskaart: Maa-amet 2024).

5

Tabel 1. Ajutise kaitse alla võetava linnuse koordinaadid.

You don't often get email from [email protected]. Learn why this is important

Tere

Muinsuskaitseamet annab teada, et kaalub algatada linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse.

Pöördume Teie poole vastavalt MuKS § 16 lõikele 1. Palume teil esitada oma arvamus linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise kohta vastavalt MuKS § 16 lõikele 3. Arvamuses palume esitada põhjendatud seisukoht.

Arvamus palume esitada kirjalikult hiljemalt 27. detsembriks 2024. a e-posti aadressile [email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.

Lugupidamisega Liivi Varul kaitsekorralduse spetsialist [email protected]

From: "Muinsuskaitseamet" <[email protected]> Sent: 27/11/2024 14:45:16 To: <[email protected]>, "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: [Muinsuskaitseamet: Väljaminev dokument] Linnuse kultuurimälestiseks tunnistamise menetlusest