Sindi-Lodja sillast

KORRALDUS

10.06.2024 nr 395

Sindi-Lodja silla detailplaneeringu algatamine ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise

mittealgatamine

Transpordiamet on esitanud Pärnu Linnavalitsusele 02.04.2024 kirjaga nr 8-6/24/5577-1

ettepaneku algatada detailplaneering riigitee nr 59 Pärnu-Tori 1,57. kilomeetril asuva Sindi-

Lodja uue silla ja juurdepääsuteede ehitamiseks. Ettepanekule on lisatud eskiisplaan, seletuskiri

ja keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) eelhinnang.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt kuuluvad detailplaneeringualasse järgmised

kinnistud: Paide maantee T4 (62501:001:0730), Reiu mets (62501:001:0948), Keraamika tn 1

(56801:001:0244), 59 Pärnu-Tori tee (56801:001:0541), Paide maantee kergliiklustee T2

(62401:001:1227), Ristmiku (56801:001:0761), Reiu jõgi (62401:001:1120) ja Reiu jõgi L1

(62520:001:0018). Lisaks on vajalik terviklahenduse saamiseks kaasata katastriüksus 19278

Sindi-Lodja-Silla tee (56801:001:0507).

Detailplaneeringu koostamise vajadus tuleneb soovist ette näha üle Reiu jõe kaasaegsetele

nõuetele ja vajadustele vastav kõigi liiklejate ja keskkonnaga arvestav liikluskoridor. Vastavalt

looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9 on kalda ehituskeeluvööndis silla ja avalikult kasutatava tee

rajamine võimalik kehtestatud detailplaneeringu või üldplaneeringu alusel. Kehtivates

üldplaneeringutes on kajastatud olemasolev Sindi-Lodja sild, kuid üldplaneeringud ei anna

ehitusõigust täiendava silla rajamiseks ega tingimusi avalikult kasutatava teede rajamiseks.

Detailplaneeringu algatamise staadiumis on kaalumisel kolm erinevat stsenaariumit:

- olemasolev sild rekonstrueeritakse kergliiklejate sillaks. Uus sild rajatakse autoliiklusele

selle kõrvale. Seda stsenaariumit on planeeringu eskiislahenduse joonisel ka läbi

mängitud. Selle eeliseks on, et uue silla ehitamise ajal saab veel vana silda kasutada ning

liiklus üle jõe säilib kogu ehituse perioodi. Kahe erineva ajastu silla kõrvuti kavandamine

võib osutuda keeruliseks ülesandeks nii erinevate konstruktiivsete kui ka arhitektuursete

võimaluste osas.

- olemasolev sild lammutatakse, uus sild ehitatakse uude asukohta ning sellele

kavandatakse kõik liiklejagrupid. See stsenaarium annab võimaluse uus sild ära ehitada

ning seejärel tegeleda vana lammutamisega, et tagada liiklus üle jõe kogu ehitusperioodi

jooksul. Silla lammutamisega võivad kaasneda keskkonnamõjud.

- olemasolev sild lammutatakse ning uus kergliiklejate sild ehitatakse samasse asukohta.

Sõidutee sild ehitatakse uude asukohta. Selle eeliseks võrreldes eelmise variandiga on

kergliiklejatele paremate tingimuste, keskkonna ja ühenduste loomine.

Lõplik stsenaarium valitakse välja peale kõigi alusuuringute valmimist ning nende analüüsimist.

Planeeringulahenduse põhimõteteks kõigi stsenaariumite puhul on:

- turvaliste ühenduste ja liikumisteede kavandamine kõikidele liiklejatele;

2

- liikluskoridori autokeskse miljöö vähendamine ning keskendumine jalakäija- ja

kergliikleja sõbralikule linnaruumile;

- kallasradade avamine;

- võimalikult vähene sekkumine loodus- ja kultuuriväärtuslikku keskkonda.

Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on selgitada välja võimalused silla rajamiseks üle Reiu

jõe, määrata planeeringualal sillakoridor, ehitusõigus, maakasutuse juhtotstarbed ja nende

osakaalud, selgitada välja arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused ning liiklus-, parkimis-

ja haljastuslahendus.

Planeeringualal kehtiva Paikuse valla üldplaneeringu kohaselt on tegemist segahoonestusala

maaga ja osaliselt kompensatsioonialaga, kus on lubatud transpordimaa sihtotstarbe

planeerimine. Pärnu linna üldplaneeringu kohaselt on tegemist puhke- ja haljasala maa-alaga,

mis on avalikuks kasutamiseks mõeldud metsade, parkide, looduslike haljasalade jms alune maa

koos seda teenindavate hoonete ja rajatistega. Antud juhul on vajalik planeerida teede- ja tänava

maa-ala, mis tagab põhiotstarbe toimimise ja toetab põhiotstarvet. Uue silla ja juurdepääsuteede

rajamine ei eelda üldplaneeringu põhilahenduse muutmist.

Detailplaneeringu eskiislahendusele on koostatud OÜ Alkranel poolt keskkonnamõju

strateegilise hindamise eelhinnang. Eelhinnang sätestab kokkuvõtvalt järgmised keskkonna

tingimused uue silla detailplaneeringu ja projekti koostamisel ning edasisel ehitamisel:

- uuele sillale ei rajata jõesambaid ehk silla tugisambaid jõkke ei rajata;

- silla kaldasammaste ehitamine teostatakse väljaspool jõe kõrgveeperioodi. Ehitustööde

teostamisel rakendatakse vajadusel meetmeid, mis vähendavad jõkke jõuda võiva heljumi

teket ja levikut;

- silla kaldasammaste asukoha projekteerimisel arvestatakse vajadusega jätta silla alla

kallasrajad;

- sillalt formeeruvat sademevett ei juhita otse jõkke;

- silla ehitamiseks võimalikud ajutised Reiu jõkke paigaldatavad ehitised võivad jões

paikneda vaid võimalikult lühikese aja jooksul. Ehitustegevus jões võib toimuda vaid jõe

madalveeperioodil vahemikus 15. juuni – 30. september;

- projekteerimise ja ehitamise käigus arvestatakse piirkonna maapinna lihkeohtlikkusega.

Viiakse läbi pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused konkreetse lahenduse kohta ning

vajadusel võetakse kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et vältida

maalihke ja kaldaerosiooni teket silla ja juurdepääsutee rajamise käigus;

- uue silla ja juurdepääsutee projekteerimisel ning rajamisel eemaldatakse kõrghaljastust

vaid mahus, mis on möödapääsmatult vajalik.

KSH eelhinnangu tulemuste alusel saab järeldada, et olulise ebasoodsa (negatiivse)

keskkonnamõju avaldumist ei ole strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel

ja rakendamisel ette näha. Seisukoha keskkonnamõjude strateegilise hindamise mittealgatamise

kohta on andnud järgmised isikud ja asutused: Keskkonnaamet (14.05.2024 kiri nr 6-5/24/8165-

2), Muinsuskaitseamet (23.04.2024 kiri nr 5.1-17.5/734-1), Päästeamet (15.05.2024 kiri nr 7.2-

3.4/2253-2), Terviseamet (22.04.2024 kiri nr 9.3-1/24/4250-2) ja Regionaal- ja

põllumajandusministeerium (05.06.2024 kiri nr 14-3/2556-1).

Lähtudes eeltoodust ja planeerimisseaduse § 128 lg 1, § 129 lg 1, keskkonnamõju hindamise ja

keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lg 2 p 10, § 33 lg 2 p 4, § 35 lg 5 ja Pärnu Linnavolikogu

01.02.2018 määruse nr 4 „Planeerimise ja ehitusalase tegevuse korraldamine Pärnu linnas” § 3

p 2 ja p 3 alusel ning arvestades 02.04.2024 avaldust

1. Algatada Pärnu linnas Sindi-Lodja silla detailplaneeringu koostamine. Detailplaneeringu

koostamise ülesandeks on selgitada välja võimalused olemasoleva silla rekonstrueerimiseks ja

3

uue silla rajamiseks üle Reiu jõe, määrata planeeringualal sillakoridor, ehitusõigus, maakasutuse

juhtotstarbed ja nende osakaalud, selgitada välja arhitektuursed ja linnaehituslikud tingimused

ning liiklus-, parkimis- ja haljastuslahendus.

Detailplaneering koostatakse kehtivate üldplaneeringute kohasena.

2. Planeeringu koostamisel tuleb arvestada järgmiste seisukohtadega:

2.1. planeeringuala arhitektuurne lahendus peab sobituma keskkonda ja väärtustama ümbritsevat

linnaruumi;

2.2. liikluslahendus peab tagama planeeringuala ja selle lähiümbruse kõigi liiklusvoogude sujuva

ja tõrgeteta toimimise, liiklusskeemi koostamisel võidakse muuta planeeringuala ulatust;

2.3. parkimine ja haljastus lahendada kehtivate standardite kohaselt, planeerida avalikud parklad

jõe kasutajate tarbeks;

2.4. detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada olulisi häiringuid ümbritsevas

linnaruumis;

2.5. Planeerida nõuetekohased ja mugavalt kasutatavad ühistranspordi peatused mõlemale poole

Paide maanteed;

2.6. Arvestada koostamisel oleva Pärnu linna üldplaneeringuga.

3. Kinnitada planeeritava maa-ala asukohaskeem, mis on käesoleva korralduse lahutamatu lisa

(Lisa 1).

4. Võttes aluseks koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (Lisa 2), mitte

algatada Sindi-Lodja silla detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilist hindamist.

Detailplaneeringu koostamise algataja, korraldaja ja kehtestaja on Pärnu Linnavalitsus (Suur-

Sepa tn 16, Pärnu linn; [email protected]). Detailplaneeringu koostaja on OÜ Roadplan

(Tiigi tn 78, Tartu 50410; [email protected]). Detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise mittealgatamise korraldusega on võimalik tutvuda Pärnu linna veebilehel

ja Pärnu linnavalitsuses lahtiolekuaegadel.

5. Täiendav vajadus võimalikeks uuringuteks selgub detailplaneeringu koostamise käigus.

6. Enne detailplaneeringu koostamise alustamist sõlmida huvitatud isikul Pärnu Linnavalitsuse

planeerimisosakonnaga asjakohane leping detailplaneeringu koostamiseks, mis sisaldab

muuhulgas planeeringu koostamise täpsustatud ajakava, mis ei või olla pikem kui kolm aastat

menetluse algatamisest.

7. Detailplaneeringu koostamisel arvestada detailplaneeringu koosseisu ja vormistamise

nõuetega, mis on kättesaadavad Pärnu linna veebilehel. Detailplaneeringu seletuskirja mahus

esitada muuhulgas planeeringu elluviimiseks vajalikud tegevused ja nende järjekord.

Detailplaneeringu kehtestamisele suunamisel tuleb arvestada riigihalduse ministri 17.10.2019

määrusega nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.

8. Huvitatud isikul esitada Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnale ülevaatamiseks

detailplaneeringu lahenduse esialgne kavand (eskiis), sealhulgas illustratiivne joonis.

9. Detailplaneering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid

küsimusi detailplaneering käsitleb. Detailplaneering on vaja kooskõlastada Transpordiameti,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti, Terviseameti ja Päästeametiga. Vajadusel määrab Pärnu

Linnavalitsus täiendavad koostöötegijad.

10. Detailplaneeringu koostamise käigus tehakse koostööd planeeritava maa-ala kinnisasjade ja

naaberkinnisasjade omanikega, tehnovõrkude omanike või valdajatega. Detailplaneeringu

4

koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on

avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud.

11. Pärnu Linnavalitsus võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus

ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise

eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus.

12. Pärnu Linnavalitsuse planeerimisosakonnal korraldada teate avaldamine Ametlikes

Teadaannetes ja Pärnu linna veebilehel 14 päeva jooksul ning ajalehes Pärnu Postimees 30 päeva

jooksul detailplaneeringu algatamisest arvates.

13. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Romek Kosenkranius

linnapea

(allkirjastatud digitaalselt)

Taavi Käärid

linnasekretär

Sindi-Lodja silla detailplaneeringu planeeringuala asukohaskeem

Planeeringuala, Planeeringu ID 124693 Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

1 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Pärnu linnas Sindi-Lodja silla ja juurdepääsuteede

detailplaneeringu kava keskkonnamõju strateegilise

hindamise eelhinnang

DP KSH algatamise või mittealgatamise otsustaja: Pärnu Linnavalitsus

Arendaja: Transpordiamet

Töö koostaja: Alkranel OÜ

Eksperdid: Tanel Esperk (KMH litsents nr KMH0157)

Alar Noorvee (KMH litsents nr KMH0098)

2024

2 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Publitseerimise üldandmed:

✓ Töö koostatud – 23.05.2024

✓ Koostajad (Alkranel OÜ) – Tanel Esperk (KMH litsents KMH0157) ja Alar Noorvee

(KMH litsents nr KMH0098)

✓ Alkranel OÜ (www.alkranel.ee) – keskkonnaalased konsultatsioonid, aastast 1999.

3 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sisukord

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 5

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava tegevuse lühikirjeldus.......... 7

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus ......................................... 12

2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega ............................................................ 12

2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid ............................................... 13

3. Natura 2000 ala eelhindamine ......................................................................................... 18

3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida võidakse

mõjutada ............................................................................................................................... 19

3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale .............................. 24

3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus ............................................... 26

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja ettepanekud edaspidiseks ning KSH

vajalikkuse määramine............................................................................................................. 27

4.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavale

tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest .................................................................................................... 27

4.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit ......................................... 28

4.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse ............................................................................. 28

4.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel ........................................................................................................................... 28

4.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust) ............................. 28

4.5.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale) .......................................................................................... 29

4.5.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond) ..................................................................................................... 30

4.5.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus .......................... 31

4.5.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale ........... 32

4.5.5 Ressursside säästlik kasutamine ja jäätmeteke ................................................ 33

4.5.6 Piiriülene mõju ja avariiolukorrad (katastroofid) ............................................ 33

4.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised ......................... 34

Kokkuvõte ................................................................................................................................ 35

4 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Kasutatud kirjandus ................................................................................................................. 37

LISAD ...................................................................................................................................... 38

Lisa 1. Keskkonnaameti 22.02.2024 kiri nr 6-2/24/3444

5 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu objektiks on Pärnu linnas

paikneva Sindi-Lodja silla, koos juurdepääsuteedega projekteerimise ja ehitamise

detailplaneeringu kava. Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev Sindi-Lodja sild on tehniliselt

kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja tingimustele. Samuti on

lahendamata ning välja ehitamata sillaga seotud juurdepääsuteed. Kavandatava tegevuse

(projekti) eesmärk on rajada senise silla asemele või selle lähedusse uus kaasaegsetele nõuetele

vastav sild koos vajalike juurdepääsuteedega, arvestades seejuures ka kergliiklejate vajadusi.

Detailplaneeringu menetluse vajadus tuleneb looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 38

lg 5 p 9, st vooluveekogu (Reiu jõgi) kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks

on vajalik tegevusi esmalt suunata planeeringuga.

Kõnealuse projekti realiseerimiseks rakendatakse Eestis esmakordselt allianss hankemudelit.

Väärtuspõhisusele toetuv hanke- ja ärimudel ehk rahvusvaheliselt tuntud kui allianss hanke- ja

ärimudel on ennast tõestanud Soomes kui hea koostöö ja eesmärkide saavutamiseks parim

võimalik mudel. Sisuliselt tähendab allianss seda, et projekti tellija, projekteerija ja ehitaja

töötavad ühiselt välja projektlahenduse ning lahendus ehitatakse ka välja. Tagamaks projektiga

säästlik keskkonna kasutus ja projekti ellu viimiseks vajalike keskkonnatingimuste välja

töötamine (võimalike keskkonnamõjude minimeerimine) on kogu protsessi jooksul allianssi

kaasatud ka keskkonnaeksperdid. Samuti on projektiga seotud kohalik omavalitsus ja erinevad

asjaomased ametiasutused.

KSH algatamise või mittealgatamise otsustajaks on Pärnu Linnavalitsus, arendaja on

Transpordiamet ja eelhinnangu koostaja Alkranel OÜ. Eelhinnangu koostamisel on lähtutud

Sindi-Lodja silla projekteerimise ja ehitamise allianssi poolt koostatud esmastest selgitavatest

ning illustratiivsetest materjalidest. Koostatavat eelhinnangut saab eelkõige kohalik

omavalitsus kasutada täiendava töövahendina detailplaneeringuga seonduvates

(detailplaneeringu algatamise üle otsustamine jm asjakohane) ja sellele eeldatavalt järgnevates

menetlusprotsessides. KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine

toimub keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 35 alusel.

Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjaomastelt asutustelt (KeHJS § 33 lg 6),

kui vastavad asutused (kavandatav tõenäoliselt puudutab vastava asutuse huve või kellel võib

olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu) tuvastatakse.

Eelhinnangu koostamisel lähtutakse Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest ja

väljakujunenud õiguslikust praktikast ning aktuaalsetest suunistest. KeHJS § 22 kohaselt on

tegevus olulise keskkonnamõjuga, kui see võib eeldatavalt:

✓ ületada mõjuala keskkonnataluvust;

✓ põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi;

✓ seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Töö koostamisel on lähtutud muuhulgas järgmistest juhenditest:

✓ „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin

Kutsar, 2015; Keskkonnaministeeriumi poolt tellitud);

✓ „Keskkonnamõju hindamise eelhinnangu andmise juhend” (Keskkonnaministeerium,

2017);

✓ „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura-eelhindamine” (Riin Kutsar ja

Keskkonnaministeerium, 2018);

6 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

✓ Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel

Eestis (Kutsar jt, 2019);

✓ „Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta“ (Euroopa

Komisjon, 28.09.2021).

7 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

1. Strateegilise planeerimisdokumendi kava ehk kavandatava

tegevuse lühikirjeldus

Olemasolev Sindi-Lodja sild paikneb Pärnu linnas (haldusüksus), ületab Reiu jõge ning seob

omavahel Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi (joonis 1.1). Kavandatava tegevuse, sh DP

koostamise eesmärk on rajada senise Sindi-Lodja silla asemele või selle lähedusse uus

kaasaegsetele nõuetele vastav sild koos vajalike juurdepääsuteedega, arvestades seejuures ka

kergliiklejate vajadusi.

Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev Sindi-Lodja sild (joonis 1.2) on algselt ehitatud 1933.

aastal, sild hävines teises maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni kasutusel olev sild vana

silla betoonkaartele, mis on tänaseks tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta

kaasaja nõuetele ja tingimustele. Samuti on lahendamata ning välja ehitamata sillaga seotud

juurdepääsuteed.

Joonis 1.1. Olemasoleva Sindi-Lodja silla (lilla ring) asukoht. Alus: Maa-amet, 2024.

8 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 1.2. Olemasolev Sindi-Lodja sild (foto: A. Noorvee, 09.10.2023).

Pärnu Linnavalitsus on projekti allianssile esitanud enda esialgsed märkused ja ettepanekud,

mida tuleks uue silla rajamisel arvesse võtta. Kokkuvõtvalt on need järgmised:

✓ Antud piirkond on osa Papiniidu-Raeküla ja Kiviaja puhkealast;

✓ Papiniidu-Raeküla-Kiviaja küla ja Reiu suudmeala on puhkealaks kui ka aktiivseks

kasutamiseks eelkõige kohalikele elanikele jalgsi- ja jalgrattaga liikumiseks,

harrastusspordiks jt vabaajategevusteks – suusatamine, rulluisutamine, kalapüük jm;

✓ Sidusa juurdepääsu tagamine, eelkõige kergliikluse kujul on nende alade puhul

võtmesõnaks, sest hetkel domineerib liiklust maantee, kus teistel kasutajatel ei ole nii

meeldiv/mugav liigelda (tee ületuskohad, ligipääsud on juhuslikud, pole arvestatud

võimalike tegelike liikumistrajektooridega/harjumustega);

✓ Omavahel on vajalik siduda Kiviaja küla puhkeala, Keraamika elamupiirkond,

Jõekalda tee, Reiu mets (Lodja tee ja Paide maantee), Paide mnt 4a juurdepääsuteed,

Reiu raudteesild ja sillad. Sidusus, juurdepääsud ja tee ületuskohad peavad olema

seotud läbimõeldult ka Paide mnt uue tee ja sillaga;

✓ Pärnu keskuslinna poolne puhkeala on oluline Pärnu ja Reiu jõge kasutavatele

kalapüüdjatele. Võimalusel tuleks planeerida parkla silla lähedusse. Ka Paikuse

osavalla poolset ala kasutatakse kalastajate poolt ning vajalik on ka sinna parkimisala

kavandamine. Lisaks täiendavatele parkimiskohtadele võiks/peaks ette nägema eraldi

ala rohke lume ladustamiseks;

✓ Jõgede kallastel tuleb arvestada lihkeohtlikkusega, reljeefiga. Võimalik, et Reiu metsa

poolsel küljel peaks piirama ligipääsu jõele (ohutuse tagamiseks)? Teisalt mõlemalt

poolt Reiu jõge peaks saama piki kallasrada silla alt läbi;

9 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

✓ Ala kavandades ja täiendavate ligipääsude loomisel suureneb kindlasti ala kasutamine.

Võimalikud ohud/kitsendused: nt suureneb parkimise vajadus, prügikastid, soovitakse

rohkem istumisvõimalusi jne;

✓ Maantee võiks kavandada eraldiseisvaks liikumisteeks üksnes mootorsõidukitele,

jalakäijate/kergliiklejate marsruut võiks olla pigem eraldi. Samas tuleb tagada mugav

ligipääs bussipeatustesse ja ülekäiguradadele;

✓ Lahendada tuleb, kuidas inimesed Keraamika ja Jõekalda teelt turvaliselt teisele poole

Paide mnt hakkavad saama;

✓ Oluline on silla arhitektuurne lahendus ja esteetiline välimus.

Keskkonnaamet esitas enda seisukoha, märkused ja tingimused 22.02.2024 kirjaga nr 6-

2/24/3444 (lisa 1). Kirjas juhitakse tähelepanu erinevatele tegevusega seonduvatele õiguslikele

suunitlustele, kuid mh tuuakse välja ka asjaolud, millega projekti koostamisel arvestada.

Põhilised neist on järgmised: Reiu jõgi on Natura 2000 loodusala ja oluline elupaik mitmetele

kalaliikidele; kallastel esineb lihkeohtlikkus; oluline on tähelepanu pöörata ehitusaegsetele

mõjudele ja nende vältimisele/leevendamisele. Täpsemad tingimused on esitatud käesoleva

eelhinnangu lisas. Käesoleva eelhinnangu koostaja märgib siinkohal, et käesolev

eelhinnang koostatakse detailplaneeringu kava kohta ehk üldisemas astmes kui

projektitasandi eelhinnang. Hetkel puuduvad veel täpsed tehnilised lahendused silla

rajamiseks. Küll aga koostatakse täiendav keskkonnamõju eelhindamine

detailplaneeringu kehtestamisele järgneva tegevusloa (ehitusloa) taotlemise protsessi

käigus. Nimetatud eelhinnangus käsitletakse ka detailsemalt võimalikke tehnilisi

lahendusi, mõjusid ja ebasoodsate mõjude vältimis/leevendusmeetmeid.

Muinsuskaitseamet on allianssile esitanud endapoolsed märkused ja ettepanekud, mis

kokkuvõtvalt on järgmised:

✓ Projekti alale jääb osaliselt arheoloogiamälestise Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht (reg-

nr 27039) kaitsevöönd. Lisaks asub projekti alal Muinsuskaitseameti poolt määratletud

arheoloogiatundlik ala;

✓ Kui soovitakse rajada uus sild koos teedega, tuleks arvestada arheoloogiliste

eeluuringutega (isegi kui tee on kavandatud vahetult mälestise kaitsevööndist

väljapoole, on tegu arheoloogiatundliku alaga) ja selle baasilt juba edasine – kui

uuringud näitavad kiviaja asustuse ulatumist Reiu jõe suudme sügavusse, siis tuleb uute

teede ja silla rajamisel arvestada arheoloogiliste uuringute vajadusega;

✓ Olemasolev Sindi-Lodja sild ei ole küll riiklik kultuurimälestis, kuid vaatamata sellele

on tegu kultuuriväärtusliku objektiga.

15.02.2024 toimunud allianssi töökoosolekul, kuhu olid kaasatud ka kohaliku omavalitsuse

ning Keskkonnaameti esindajad kaaluti silla asukoha ja lahenduste erinevate stsenaariumite

plusse ja miinuseid. Oluliseks on antud juhul asjaolu, et olemasolev sild on amortiseerunud ja

avariiohtlik ning selle säilitamine eeldab põhjalikke remonttöid. Koosoleku tulemusena jäi

lauale kolm stsenaariumi:

✓ Olemasolev sild rekonstrueeritakse kergliiklejate sillaks. Uus sild rajatakse

autoliiklusele selle kõrvale;

✓ Olemasolev sild lammutatakse, uus sild ehitatakse uude asukohta ning sellele

kavandatakse kõik liiklejagrupid;

✓ Olemasolev sild lammutatakse ning uus jalakäijate sild ehitatakse samasse asukohta.

Sõidutee sild ehitatakse uude asukohta.

10 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Stsenaariumite tasandilt liiguti edasi asukoha täpsustamise ja eskiislahenduse koostamisele.

Antud juhul on oluline aspekt, et olemasoleva Pärnu – Tori tugimaantee plaanikõver ei vasta

Sindi-Lodja silla läheduses lubatud piirkiiruse 50 km/h projektnormile ehk olemasoleva silla

juurdepääsutee ei vasta kehtivatele normidele ning vajalik on vähemalt sõidutee sillaga minna

uuele trassile. Uue silla ja trassikoridori kaks alternatiivset tee telge on esitatud joonisel 1.3.

Kokkuvõtvalt saab üldistades tõdeda, et sõltumata olemasoleva silla edasisest

kasutuslahendusest (nt rekonstrueerimine kergliiklusele või hilisem lammutamine) tuleb uus

sild olemasoleva silla lähedusse, hoides nii minimaalsena Pärnu keskuslinna poolse puhkeala

killustamise ning teisel pool jõge paikneva Paikuse alevi maakasutuse muutuse vajaduse.

Lõplik stsenaarium valitakse välja peale kõigi alusuuringute valmimist ning nende

analüüsimist.

Joonis 1.3. Uue Sindi-Lodja silla ja juurdepääsutee telje kaks alternatiivset asukohta olemasoleva silla

läheduses. Aluskaart: Maa-amet, 2024.

Detailplaneeringu vajadus on tingitud uue silla ja selle juurdepääsuteede ehitamise

võimaldamiseks uuel trassil. Reiu jõe ehituskeeluvööndi laius on 50 m ja piiranguvööndi laius

100 m. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 2 ulatub ehituskeeluvöönd rannal ja järve

või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ranna või kalda piiranguvööndi

piirini. Metsaseaduse § 3 lõike 2 kohaselt on metsamaa maa, mis vastab vähemalt ühele

järgmistest nõuetest: on metsamaa kõlvikuna kantud maakatastrisse ja/või on maatükk

pindalaga vähemalt 0,1 hektarit, millel kasvavad puittaimed kõrgusega vähemalt 1,3 meetrit ja

puuvõrade liitusega vähemalt 30 protsenti. Vastavalt looduskaitseseaduse § 38 lõikele 3 on

ranna või kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Vastavalt

§ 38 lõikele 5 punktile 9 ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga, kehtestatud

üldplaneeringuga või kehtestatud tuuleparki kavandava kohaliku omavalitsuse

11 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

eriplaneeringuga kavandatud sillale. Seega on uuel trassil uue silla ja juurdepääsus teede

rajamise eelduseks kehtestatud planeering.

Silla detailplaneeringu ja projekti koostamisel ning edasisel ehitamisel arvestatakse vähemalt

järgmiste alltoodud (keskkonna)tingimustega. Tingimuste sõnastus ja loend võib sõltuvalt

detailsete tehniliste lahenduste selgumisest protsessi käigus täieneda. Detailplaneeringu

kehtestamise järgselt teostatava projekteerimise käigus selguvate tehniliste lahenduste ja

asjaolude osas antakse täiendav KMH eelhinnang. Keskkonnatingimused, millega

detailplaneeringu ja projekti koostamisel arvestatakse:

✓ Uuele sillale ei rajata jõesambaid ehk silla tugisambaid jõkke ei rajata;

✓ Silla kaldasammaste ehitamine teostatakse väljaspool jõe kõrgveeperioodi;

✓ Silla kaldasammaste asukoha projekteerimisel arvestatakse vajadusega jätta silla

alla kallasrajad;

✓ Sillalt formeeruvat sademevett ei juhita otse jõkke;

✓ Projekteerimise ja ehitamise käigus arvestatakse piirkonna maapinna

lihkeohtlikkusega. Viiakse läbi pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused

konkreetse lahenduse kohta ning vajadusel võetakse kasutusele meetmed

nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et vältida maalihke ja kaldaerosiooni teket silla

ja juurdepääsutee rajamise käigus;

✓ Uue silla ja juurdepääsutee projekteerimisel ning rajamisel eemaldatakse

kõrghaljastust vaid mahus, mis on möödapääsmatult vajalik;

✓ Silla projekteerimise käigus ehitustehnoloogia valikul lähtutakse põhimõttest, et

ehitustööd ei tohi kaasa tuua ebasoodsat mõju Natura 2000 loodusala kaitse-

eesmärgis nimetatud elupaigatüüpide ja liikide soodsale seisundile ning loodusala

kaitse-eesmärgi täitmisele.

Arvestades DP ja kavandatava tegevuse eesmärki ning eelnimetatud tingimusi, siis ei liigitu

tegevus KeHJS § 33 lg 3 alla, mille kohaselt on keskkonnamõju strateegiline hindamine

kohustuslik.

Käesolevas eelhinnangus keskendutakse olemasoleva silla lähedusse uue silla rajamisele,

kuna olemasoleva silla perspektiivne kasutus ja säilimine ei ole täna selge. Kui

olemasoleva silla rekonstrueerimine või lammutamine hõlmatakse edaspidi käesoleva

projekti mahtu, siis käsitletakse nimetatud tegevusi ja nendega seonduvat mõju

detailplaneeringu kehtestamise järgse tegevusloa menetluse raames läbi viidava

keskkonnamõju eelhinnangu koostamisel.

12 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

2. Mõjutatava keskkonna ja olemasoleva olukorra lühikirjeldus

Peatüki koostamisel on arvestatud esimeses peatükis, juhendmaterjalides ning avalikult ja

erialaselt kasutatavates andmebaasides sisalduvat teavet. Andmebaasidena kasutatakse

peamiselt EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur (veebruar-mai 2024) ja

Maa-ameti kaardirakendusi (2024).

Eelhinnangus käsitletav ala paikneb Pärnu linnas (haldusüksus) Pärnu keskuslinna ja Paikuse

alevi territooriumil. Olemasolev Sindi-Lodja sild (nr 698) paikneb Pärnu-Tori tugimaantee (59)

km 1,57 ja ületab Reiu jõge. Sindi-Lodja silla ja Pärnu-Tori maantee läheduses paiknevad Maa-

ameti (2024) andmetel lisaks transpordimaa (maantee) ja veekogude maa (Reiu jõgi ja Pärnu

jõgi) ka üldkasutatava maa (Paide mnt 4a (62515:001:0002); Reiu mets (62501:001:0948)),

ärimaa (Keraamika tn 1 (56801:001:0244)) ja maatulundusmaa (Kiviaja (56801:001:1109))

sihtotstarbega kinnistud.

Kavandatava tegevuse asukohast lähtuvalt esinevad alal järgmised Pärnu ja Reiu jõe kalda

kaitse vööndid: piiranguvöönd (100 m) ja ehituskeeluvöönd (50 m) ning Reiu jõe

veekaitsevöönd (10 m). Vastavalt LKS § 38 lg 5 ei laiene ehituskeeluvöönd kehtestatud

detailplaneeringu või üldplaneeringuga kavandatud sillale.

2.1. Seosed strateegiliste arengudokumentidega

Haldusreformi järgse Pärnu linna kui haldusüksuse territooriumi üldplaneering on seisuga mai

2024 alles koostamisel. Seetõttu tuuakse järgnevalt välja hetkel kavandatava tegevuse maa-alal

ja lähiümbruses kehtivate üldplaneeringute kohane maakasutus.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringus 2025+ (2021) kajastub Sindi-Lodja sild

olemasolevas asukohas. Silla lähedase maakasutuse juhtotsarbeks on kavandatud puhke- ja

haljasalade maa (joonis 2.1 heleroheline ala), mis moodustab osa Papiniidu-Raeküla

puhkealast. Puhkealad moodustavad osa kohalikust rohevõrgustikust. Kohaliku rohevõrgustiku

ülesanne linnas on eelkõige võimaldada inimestele kõrgekvaliteedilist ja tervislikku

elukeskkonda koos puhke- ja sportimisvõimalustega aga ka loodusväärtuste säilimist ja

kohaliku kultuuriväärtuse säilimist ning edasi arendamist. Kõnealuses piirkonnas toimivad

rohevõrgustikuna ka Reiu ja Pärnu jõe koridorid.

Reiu jõe suudmealale on määratud ilusa vaatega koht. Olemasoleva maantee koridori, sh Sindi-

Lodja sillale on kavandatud ka kergliiklustee (joonis 2.1).

Joonis 2.1. Väljavõte Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) maakasutusplaanist

(vasakul; P – puhke- ja haljasalade maa) ja kergliiklusteede skeemist (paremal).

13 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Paikuse valla üldplaneeringus (2009) on olemasoleva Sindi-Lodja silla ümbruses Paikuse

alevi maakasutuse juhtotstarveteks määratud segahoonestusala ja kompensatsiooniala

(majandatavad või looduslikud rohealad; puhveralad tootmis-, liiklus- ja elamualade vahel).

Piki Reiu jõe kallast on kavandatud perspektiivne kergliiklustee.

Pärnu maakonna planeeringu teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu

perspektiiv ning seosed mereplaneeringuga” (vastuvõetud ja avalikustamisele suunatud

versioon – veebruar 2024) toob mh välja, et piirkonna arendamisel tuleb arvestada Reiu jõel

olemasoleva Sindi-Lodja silla piirkonnas uue silla kavandamise vajadusega, mille eesmärk on

viia silla kandevõime vastavusse kaasaegsete nõuetega ja luua sujuvad ja turvalised

liiklemisvõimalused kõikidele liiklejatele. Uue maanteesilla kavandamisel kaaluda

olemasoleva Sindi-Lodja silla, kui väärtusliku üksikobjekti säilitamist puhkeotstarbelisel

eemärgil kergliiklussillana.

Teemaplaneeringus tuuakse välja ka, et Pärnu jõgi on laevatatav kuni Reiu jõe suudmeni, Reiu

jõgi on laevatatav suudmest kuni raudteesillani. Seejuures on Reiu jõe suudmeala

puhkevõrgustiku sõlmpunktiks, kus on välja kujunenud veepuhkuse piirkond (paadilaenutus jt

veeteenused). Pärnu jõekruiisi laeva marsruut lõpeb samuti Reiu jõe suudmes.

Rohevõrgustiku osas tuuakse teemaplaneeringus välja, et Reiu jõgi moodustab osa

rohevõrgustikust. Seejuures jõe kui rohelise võrgustiku koridori laiuseks on jõgi koos selle

kalda ehituskeeluvööndi ulatusega.

Samuti juhib teemaplaneering tähelepanu asjaolule, et Pärnu, Reiu ja Sauga jõgede kaldad on

alamjooksul lihkeohtlikud. Lihkeoht on tingitud ala geoloogilisest ja morfoloogilisest

ehitusest.

Kiviaja kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (2020). Detailplaneeringu ala asub Paikuse

alevis Pärnu-Tori tugimaanteest põhja pool Pärnu jõe vasakkaldal Reiu jõe suudmealal Sindi -

Lodja silla vahetus läheduses. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärgiks laiemalt

on Kiviaja teemapargi atraktiivsemaks muutmine, sh võimaluste loomine tervisesportlastele,

turistidele ja kohalikele elanikele.

Detailplaneeringu ala juurdepääs on kavandatud Pärnu-Tori maanteelt. Planeeringualal

sõidukid ei liigu ega pargi. Külastajad pargivad sõidukid teisel pool Pärnu-Tori maanteed asuva

Keraamika tn äärde ja liiguvad jalgsi planeeringualale, kus asuvad 2,5 m laiused puiduhakke-,

killustik-, munakivi- ja pinnaskattega jalgteed ning paadisild.

2.2. Mõjutatava keskkonnaga seonduvad muud aspektid

Geoloogia ja hüdrogeoloogia. Vaadeldav ala paikneb Pärnu madalikul, mis on tekkelt

meretasandik ning mida iseloomustab suhteliselt tasane reljeef, v.a Reiu jõe oru kaldad. Lähima

puurkaevu (nr 20108; Paide mnt 12) arvestuskaardi alusel moodustavad piirkonna aluspõhja

lubjakivi koos sellel lasuva liivakivi kihiga. Seejuures paikneb liivkivi maapinnast 24+ m

sügavusel. Pinnakatte moodustavad moreen, savi ja liiv. Reiu jõe säng on alamjooksul lõikunud

jääjärvelisse viirsavisse.

Reiu jõe alamjooksu kaldad on lihkeohtlikud (Kalm jt, 2002; IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024).

Maalihked jõgede kallastel on paratamatus ja enamasti kutsuvad maalihkeid esile looduslikud

14 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

protsessid, eelkõige kaldaerosioon. Siiski võib teatud juhtudel nö päästikuks kujuneda

inimtegevus jões või kaldatsoonis. Sindi-Lodja sillale lähim dokumenteeritud maalihe toimus

aastal 2000 Reiu jõe vasakul kaldal endise raudteesilla kõrval (Kalm jt, 2002). IPT

Projektijuhtimine OÜ (2024) kohaselt kuulub geoloogilisest ehitusest lähtuvalt Reiu jõe

suudmepoolne osa Paikuse alevis klassi 6. Antud klassis on savi kaetud keskmise kuni paksu

liivakihiga, savi on samuti suhteliselt paks. Seejuures algab savi pealispind jõe veepiirist

mõnevõrra kõrgemalt, kuid ka pealmine liivakiht on jõe veetasemega otseselt seotud.

Geoloogilise ehituse tõttu võivad seal toimuda nii savi- kui ka liivalihked. Reiu jõe lõigul

suudmest kuni 3 km ülesvoolu on kallaste nõlvakalle suur (>15°), nõlvad on kõrged ning

koosnevad nii liivast kui ka savist. Kumba tüüpi lihe tõenäolisemalt toimub, sõltub

konkreetsetest tingimustest, eelkõige veerežiimist. Jõe kõrge veetaseme korral, kui liivakihis

olev pinnasevesi ei saa jõkke voolata, on tõenäolisem liivalihete esinemine, samas kui jõe

veetaseme alanedes, kui nõlv on endiselt nö vett täis, kasvab savilihete esinemise tõenäosus.

Samal 3 km pikkusel lõigul paikneb ka alasid, mis on lihkeohtlikud vaid savilihete osas – neil

lõikudel jääb nõlvakalle vahemikku 7-15°. Reiu jõe lihkeohtlikuks piirkonnaks, kus tuleks

ehitustegevust vältida, on savi- ja liivalihete korraga esinemise võimalusega lõigul IPT

Projektijuhtimine OÜ (2024) töös hinnatud 75 m jõe piirist.

Eesti põhjaveekaitstuse kaardi 1:400 000 (Maa-ameti Geoloogia kaardirakendus 1:400 000,

2024)) kohaselt on vaadeldavas piirkonnas tegemist suhteliselt kaitstud põhjaveega alaga.

Pinnavesi. Tulenevalt Sindi-Lodja silla asukohast jäävad vaadeldavasse piirkonda või selle

lähialale nii Reiu jõgi (sild ületab jõge) kui ka Pärnu jõgi. 72,2 km pikkune Reiu jõgi

(VEE1145400) suubub Sindi-Lodja silla lähistel Pärnu jõkke. Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskavale 2022-2027 (2022) tuginedes on vaadeldavas piirkonnas Reiu jõe

koondseisund „hea“ ning on seda olnud ka varasematel aastatel. Samas 2022. a riikliku seire

(Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023) tulemusena hinnati Reiu jõe koondseisundiks

„halb“. Siinkohal on oluline, et Reiu jõe koondseisund „halb“ tulenes kahest kvaliteedinäitajast

(ohtlikud ained) – elavhõbeda ning bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu elustikus.

Reiu jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires ning saasteainete muutusi hinnata

ei olnud võimalik.

Pärnu jõe (VEE1123500) pikkus on 144,6 km. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavale

2022-2027 (2022) tuginedes on Pärnu jõe koondseisund (veekogum – Käru jõest suudmeni)

„halb“ (aluseks 2019. a seireandmed), põhjuseks peamiselt põllumajandustegevusest tulenev

(haju)koormus. Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ (2021) alusel määrati Pärnu jõe 2021. a

koondseisundiks „halb“, põhjuseks 2020. a seire tulemusena määratud benso(a)püreeni

sisaldus vees, elavhõbeda (Hg), polübroomitud difenüüleetrite (PBDE) ja kaadmiumi (Cd)

sisaldus kalas ning tributüültina ja selle ühendite (TBT) sisaldus settes.

Maaparandussüsteemidega kaetud alasid vaadeldavas piirkonnas ei paikne.

Pärnu jõgi ega Reiu jõgi ei ole hõlmatud suurte üleujutustega siseveekogude nimistusse (alus:

keskkonnaministri 28.05.2004 määrus nr 58 „Suurte üleujutusaladega siseveekogude nimistu

ja nendel siseveekogudel kõrgveepiiri määramise kord“). Küll aga on Sindi-Lodja silla

piirkond, Maa-ameti üleujutusalade kaardirakenduse (2024) alusel Pärnu jõe kaudu seotud

Pärnu linna üleujutusohu riskipiirkonnaga (üleujutusoht seotud mere ja Pärnu jõega). Maa-

ameti üleujutusalade kaardirakenduse (2024) alusel esineb Reiu jõe suudme lähistel näiteks

üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul, üleujutusest tingitud

veetaseme kõrgus abs 2,81 m (joonis 2.2). Sindi-Lodja silla piirkonnas on Reiu jõe kaldad

15 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

suhteliselt järskude nõlvadega, seetõttu ka üleujutatavat ala esineb piirkonnas minimaalselt ja

seda peamiselt jõe paremkaldal.

Joonis 2.2. Üleujutatav ala üleujutuse 2% tõenäosuse korral ehk esinemine üks kord 50 aasta jooksul,

üleujutusest tingitud veetaseme kõrgus abs 2,81 m (alus: Maa-amet, 2024).

Elustik, sh kaitstavad loodusobjektid. Olemasoleva Sindi-Lodja silla lähiümbruses Reiu jõe

kallastel kasvab kõrghaljastus. Valdavalt on tegemist segapuistuga. Maa-ameti maakatte

kõrgusmudeli (2024) alusel varieerub puistu kõrgus piirkonnas valdavalt 5-20 m vahel.

Metsaportaali (2024) andmetel on metsainventuurid tehtud Sindi-Lodja sillast Pärnu linna

poole jääval rohealal. Seejuures kasvab Reiu mets kinnistul (62501:001:0948; joonis 2.3)

eraldisel nr 1 aastal 2022 tehtud inventuuri alusel küps mets, kus peapuuliigiks on hall lepp

(keskmine kõrgus 17 m, vanus u 50 a), järgnevad sanglepp (keskmine kõrgus 21 m, vanus u 80

a) ja jalakas (keskmine kõrgus 14-20 m, vanus 30-60 a). Eraldisel nr 2 kasvab aastal 2022

tehtud inventuuri alusel samuti küps mets, kus peapuuliigiks on mänd (keskmine kõrgus 22-24

m, vanus 70-175 a), vähemal määral on esindatud ka sanglepp, hall lepp, vaher, pihlakas.

Eraldise nr 1 ja 2 piiri lähedalt Pärnu-Tori teelt tehtud vaadet iseloomustab joonis 2.4.

Vääriselupaiku piirkonnas registreeritud ei ole.

16 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 2.3. Väljavõte metsaportaalist (2024) Sindi-Lodja silla ümbruses. Reiu mets kinnistul

(62501:001:0948) paiknevad eraldised nr 1 ja 2 on tähistatud vastava numeratsiooniga, eraldise piir

tumesinise joonega.

Joonis 2.4. Vaade Sindi-Lodja silla lähedasele puistule (suund Paikuse poole, olemasolev sild paistab

pildi vasakus servas). Allikas: maps.google.com, foto tehtud juuli 2023.

Kaitsealuseid taimi vaadeldaval maa-alal ei ole registreeritud. Küll aga tuleb arvestada, et Reiu

jõe kaldaäärsel alal leidub vesiroose. Nii valge kui ka väike vesiroos kuuluvad III

kaitsekategooria taimeliikide hulka. Vastavalt LKS § 55 lg 8 on keelatud III kaitsekategooria

taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

17 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Reiu jõgi on vaadeldavas piirkonnas arvatud Reiu jõe hoiuala (KLO2000294) koosseisu, mis

on ühtlasi ka Natura 2000 Reiu jõe loodusala (vt täpsemalt ptk 3). Reiu jõe hoiuala kaitse-

eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260)

kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hingu (Cobitis taenia), võldase (Cottus gobio), jõesilmu

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojalise jõekarbi (Unio crassus) elupaikade

kaitse. Reiu jõe hoiuala hõlmab valdavat osa Reiu jõe pikkusest.

Olemasoleva Sindi-Lodja silla läheduses paikneb ka Pärnu jõe hoiuala, mis on ühtlasi ka

Natura 2000 Pärnu jõe loodusala ning mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ

I lisas nimetatud elupaigatüübi – jõed ja ojad (3260) kaitse ning II lisas nimetatud liikide – hink

(Cobitis taenia), võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja

paksukojaline jõekarp (Unio crassus) elupaikade kaitse.

EELISe (Eesti Looduse Infosüsteem, Keskkonnaagentuur, 20.05.2024) andmetel on Reiu jõgi

määratud II kaitsekategooriasse kuuluva paksukojalise jõekarbi (Unio crassus), III

kaitsekategooriasse kuuluvate hingu (Cobitis taenia) ja võldase (Cottus gobio) ning

kaitsestaatuseta jõesilmu (Lampetra fluviatilis) leiupaigaks. Lisaks kuulub Reiu jõgi Humalaste

jõe suudmest suubumiseni Pärnu jõkke (samuti Pärnu jõgi Tarbja paisust suubumiseni merre)

keskkonnaministri 15.06.2004 määruse nr 73 kohaselt lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse

kudemis- ja elupaigaks olevate veekogude nimistusse. Reiu jõega (ja ka Pärnu jõega)

seonduvatest liikidest enamik, v.a hink eelistab elupaigana kiirevoolulisemaid ja kärestikulisi

jõelõike. Maves OÜ (2022) alusel on Reiu jõe alamjooks potamaalset tüüpi ehk jõelõik on

sügav, aeglase vooluga ja peente põhjasetetega. Seega puuduvad vaadeldavas piirkonnas Reiu

jões enamikele liikidele väärtuslikud elupaigad ja kudealad. Siiski tuleb arvestada, et nt lõhe ja

jõesilm teevad ulatuslikke rändeid ning Reiu jõe ülemjooksul on esindatud ka väärtuslikud

elupaigad ja kudealad. Vaadeldavas piirkonnas võib Reiu jõgi (eelkõige veeosa kaldaäärne

piirkond) olla sobivaks elupaigaks põhjaeluviisiga hingule.

EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks nahkhiirtele (suurvidevlane,

põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Olulisi talvitumispaiku teadaolevalt vaadeldavas

piirkonnas ei esine. Suviste varjepaikadena eelistavad nahkhiired puuõõnsusi (eelkõige

vanemad puud), hooneid ja rajatisi. Seejuures on teada ka juhtumeid, kus suvise varjepaigana

on kasutatud ka silda (Keskkonnaamet, 2017).

EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud

invasiivsete võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk

(Orconectes limosus)) leiukohaks.

Kultuuriväärtused. Vaadeldavas piirkonnas ei paikne Maa-ameti kaardirakenduse (2024)

alusel kultuurimälestisi. Küll aga ulatub olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi-Lodja I

kiviaja asulakoha (27039) kaitsevöönd. Lisaks asub alal Muinsuskaitseameti poolt määratletud

arheoloogiatundlik ala. Sindi-Lodja sild on haaratud pärandkultuuriobjektide hulka ja

Muinsuskaitseameti poolt hinnatud kultuuriväärtuslikuks objektiks.

Täna kasutusel olev üle Reiu jõe kulgev sild on algselt ehitatud 1933. aastal, sild hävines teises

maailmasõjas. 1955. aastal ehitati tänaseni kasutusel olev sild vana silla betoonkaartele, mis on

tänaseks tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta kaasaja nõuetele ja

tingimustele.

18 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

3. Natura 2000 ala eelhindamine

Natura 2000 on üle-euroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste

või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade kaitse. Natura 2000 alad on

moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (loodusdirektiiv) ja

79/409/EMÜ (linnudirektiiv).

Käesolev peatükk on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist. Natura

2000 alade teemade analüüsil on lähtutud muuhulgas juhenddokumentidest Juhised Natura

hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis (Kutsar jt, 2019)

ning Natura 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised

elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta (Euroopa Komisjon,

2021). Natura hindamise protsessi põhimõtteline skeem on toodud joonisel 3.1.

Natura hindamisel on kriteeriumiks ala kaitse-eesmärgid, st tõenäoliselt avalduvat ebasoodsat

mõju hinnatakse ala kaitse-eesmärkidest lähtuvalt. Kavandatava tegevuse mõjud loetakse

oluliseks, kui tegevuse elluviimise tulemusena kaitse-eesmärkides nimetatud elupaigatüüpide

või liikide seisund halveneb või tegevuse elluviimise tulemusena ei ole võimalik kaitse-

eesmärke saavutada.

Natura hindamise esimeseks etapiks on Natura eelhindamine, mille eesmärgiks on

detailplaneeringuga kavandatava tegevuse tõenäoliste mõjude prognoosimine ning mille

tulemusena saab otsustada, kas on vajalik liikuda teise ehk asjakohase hindamise etappi.

Asjakohases hindamises viiakse läbi Natura alale avalduva tõenäoliselt ebasoodsa mõju

detailne hindamine, vajadusel määratakse leevendavad meetmed. Käesolevas dokumendis

keskendutakse eelhindamise tasandile. Kui eelhindamise tulemusel selgub vajadus läbi viia

Natura asjakohane hindamine, tuleb algatada KSH protsess.

Kavandatava tegevuse seotus Natura 2000 ala kaitsekorraldusega. Kavandatav tegevus ei

ole seotud Natura 2000 alade kaitsekorraldusega.

19 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Joonis 3.1. Natura 2000 ala mõjude kaalumise skeem. Allikas: Euroopa Komisjon, 2021.

3.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ja Natura 2000 alad, mida

võidakse mõjutada

Kavandatav tegevus – Pärnu linnas riigimaanteel (59 Pärnu-Tori) asuva üle Reiu jõe kulgeva

Sindi-Lodja silla ja sinna juurde kuuluvate juurdepääsuteede projekteerimise ja ehitamise tarvis

detailplaneeringu koostamine. Täpsem kavandatava tegevuse kirjeldus on esitatud peatükis 1.

Silla asukohaga on seotud Natura 2000 ala – Reiu jõe loodusala (EELISe andmebaasi kood

RAH0000616), pindala 105,4 ha (maismaa pindala 10,7 ha). Reiu jõe loodusalal kaitstakse

järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260);

✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis) ja harilik hink (Cobitis taenia).

20 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud elupaigatüübid või liigid seonduvad Reiu jõega.

Silla asukohast u 100 m kaugusel põhja suunas (seotud Reiu jõega) kulgeb Pärnu jõe loodusala

(RAH0000027), pindala 859,9 ha (maismaa pindala 92,4 ha). Pärnu jõe loodusalal kaitstakse

järgnevaid elupaigatüüpe ja liike:

✓ elupaigatüüp: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530);

✓ liigid: paksukojaline jõekarp (Unio crassus), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm

(Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja harilik hink (Cobitis taenia).

Kõik kaitse-eesmärgis nimetatud liigid ja elupaigatüüp – jõed ja ojad seonduvad Pärnu jõega,

elupaigatüübid – lamminiidud ja puisniidud seonduvad Pärnu jõe kallastega Türi

maastikukaitseala koosseisus.

Kavandatava tegevuse (vt ka ptk 1) mõjuala eeldusi ning elupaigatüüpide ja liikide ohutegureid

kajastab tabel 3.1. Tabeli koostamise aluseks on elupaigatüüpide ja liikide leiukohtade

paiknemine kavandatava tegevuse kontaktalal või lähipiirkonnas. Tabelis esitatud

andmete allikaks on mh EELIS (veebruar-mai 2024), Reiu jõe hoiuala kaitsekorralduskava

2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024

(Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm

(seisuga 2022), Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027

(Keskkonnaministeerium, 2022) ning kavandatava tegevuse kirjeldus (vt ptk 1).

21 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Tabel 3.1. Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade ning kavandatava tegevuse alaga seonduvad liigid ja elupaigatüübid. Allikad: EELISe (Eesti looduse infosüsteem,

Keskkonnaagentuur) andmebaas: seisuga veebruar-mai 2024; Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025 (Keskkonnaamet, 2015), Pärnu jõe loodusala

kaitsekorralduskava 2015-2024 (Keskkonnaamet, 2015), Reiu jõe ja Pärnu jõe loodusalade Natura andmebaasi standardvorm (seisuga 2022), Lääne-Eesti

vesikonna veemajanduskava 2022-2027 (Keskkonnaministeerium, 2022).

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed vm

asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva

analüüsi kontekstis)

Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

Reiu jõe loodusala

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Reiu jõgi. Vooluveekogu

tüüp IA – tumedaveelised ja humiinaineterikkad

(KHT-Mn 90% väärtus üle 25 mgO/l), valgala 10–

100 km2. Koondseisund Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 alusel (2019) – hea.

2022. a riikliku seire andmete alusel koondseisund

– halb*

Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad

inventeeritud 104,8 ha-l B esinduslikkusega

Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja

koprapaisud. Meede: Paisude likvideerimine

Elupaigatüüp on säilinud 104,8 ha-l

B esinduslikkusega

2 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik

Reiu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Ohutegurid – Reiu jõe seisundi halvenemine. Meede:

soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi

kaitse-eesmärgi täitmisega (vt ka käesoleva tabeli rida nr

1)

Liigile kättesaadava elupaiga

säilimine Reiu jõe loodusalal 104,8

ha ulatuses. Natura 2000 ala

üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt rahuldav (C) 3 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Reiu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

4 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Reiu jõgi.

Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase

põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud

5 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Reiu jõgi.

Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase

põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike

Pärnu jõe loodusala

1 Jõed ja ojad (3260) ehk Pärnu jõgi. Vooluveekogu

tüüp V3B – heledaveelised ja vähese orgaanilise

aine sisaldusega (KHT-Mn 90%-ne väärtus alla 25

Ohutegurid – inimtekkelised takistused (pais) ja

koprapaisud ning hajukoormus. Meede: Paisude

likvideerimine (suurim pais – Sindi tänaseks

Elupaigatüüp on säilinud 129,6 ha-l

B esinduslikkusega

22 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed vm

asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva

analüüsi kontekstis)

Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

mgO/l) jõed valgala suurusega > 1000-10 000 km².

Koondseisund Lääne-Eesti vesikonna

veemajanduskava 2022-2027 alusel (2019) – halb.

2021. a riikliku seire andmete alusel koondseisund

– halb

Loodusalal on elupaigatüüpi jõed ja ojad

inventeeritud 129,6 ha-l B esinduslikkusega

eemaldatud), põllumajandusega seonduva tegevuse

järelevalve tõhustamine ja keskkonnahoidlike praktikate

rakendamine

2 Lamminiidud ja puisniidud. Vaadeldavas

piirkonnas ja lähialal puuduvad

Ohutegurid – pole asjakohased Pole asjakohane

3 Paksukojaline jõekarp (Unio crassus). Elupaik

Pärnu jõgi. Eelistab liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Ohutegurid – Pärnu jõe seisundi halvenemine. Meede:

soodsa elupaiga säilimine on tagatud elupaigatüübi jõed

ja ojad kaitse-eesmärgi täitmisega

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 129,6 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses.

Natura 2000 ala seisundi üldhinnang

alale liigist lähtuvalt on A

4 Harilik võldas (Cottus gobio). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 129,6 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses,

hea kvaliteediga elupaikade ulatus

vähemalt 16,4 km. Natura 2000 ala

seisundi üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on vähemalt B

5 Jõesilm (Lampetra fluviatilis). Elupaik Pärnu jõgi.

Väärtuslikumad elupaigad on liivase või kruusase

põhjaga ja keskmise või kiirevoolulised jõelõigud

Liigile kättesaadava soodsa elupaiga

säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6

km kogupikkusega jõelõikude

ulatuses. Natura 2000 ala seisundi

üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

vähemalt B

23 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Nr Elupaigatüüp või liik, loodusala taustandmed vm

asjakohane aspekt

Ohutegurid/meetmed (asjakohasemad, käesoleva

analüüsi kontekstis)

Kaitse-eesmärgid (pikaajaline)

6 Lõhe (Salmo salar). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab kivise, liivase või kruusase põhjaga

keskmise või kiirevoolulisi jõelõike

Liigile kättesaadava soodsa elupaiga

säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7

km pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura

2000 ala üldhinnang alale liigist

lähtuvalt on vähemalt rahuldav (B)

7 Harilik hink (Cobitis taenia). Elupaik Pärnu jõgi.

Eelistab soojemaid selgeveelisi, liivase või mudase

põhjaga ning aeglasema vooluga jõelõike

Liigile soodsa elupaiga säilimine

Pärnu jõe loodusalal 113,5 km

kogupikkusega jõelõikude ulatuses.

Natura 2000 ala seisundi üldhinnang

alale liigist lähtuvalt on vähemalt B *2022. a Reiu jõe koondseisund „halb“ tuleneb kahest kvaliteedinäitajast (ohtlikud ained) – elavhõbeda ning bromodifenüüleetri üle piirnormi sisalduste tõttu elustikus. Reiu

jõgi oli 2022. aastal esmakordselt ohtlike ainete seires ning saasteainete muutusi hinnata ei ole võimalik (Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023).

24 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

3.2 Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura 2000 alale

Kavandatava tegevuse mõjuala eeldusi näitas tabel 3.1 (ptk 3.1), kus olid esile toodud

asjakohased Natura 2000 alade (loodusalade) elupaigatüübid ja liigid, mis seostusid käsitletava

tegevusega. Järgnevas tabelis 3.2 on välja toodud mõju hinnang elupaigatüüpidele ja liikidele

seoses kavandatava tegevusega.

Tabel 3.2. Mõju prognoosimine Natura 2000 alade asjakohastele (vt tabel 3.1) elupaigatüüpidele ning

liikidele seoses detailplaneeringuga kavandatava tegevusega.

Elupaigatüüp/

liigid

Mõju prognoosimine Mõju hinnang

Reiu jõe loodusala

Jõed ja ojad

(3260) ehk Reiu

jõgi

Olemasolev Sindi-Lodja sild paikneb Reiu jõe alamjooksul

vahetult Pärnu jõkke suubumiskoha läheduses. Reiu jõgi on

antud asukohas sügav ja aeglase vooluga. Jõeelustiku, sh

loodusala kaitse-eesmärkides nimetatud enamike liikide jaoks

väärtuslikumad – kärestikulised jõelõigud paiknevad silla

asukohast ülesvoolu ja kaugemal.

Pikaajalisi ehk silla kasutusaegseid mõjusid, mis avaldaks

ebasoodsat mõju elupaigatüübi soodsale seisundile kavandatava

tegevusega ei kaasne, kuna jõkke sillasambaid ei rajata

(jõesambad puuduvad ka olemasoleval sillal), kaldasammaste

asukoht valitakse selline, et säiliksid kallasrajad jõe kallastel

(puudub vajadus muuta jõesängi kuju), sademevett otse sillalt

jõkke ei juhita (võrreldes praeguse olukorraga pikeneb

sademevee jõkke jõudmise aeg, mis soodustab looduslikku

puhastumist ja sademevees sisalduva heljumi väljasettimist),

rakendatakse meetmeid, mis vähendavad piirkonna

lihkeohtlikkusest tuleneda võivat pinnase liikumist jõe suunas.

Kuna jõesambaid ei rajata, siis ei toimu ka vee voolu takistamist,

mis võiks mõjutada jõe veerežiimi ülesvoolu.

Silla ja juurdepääsuteede ehitamisega pole ette näha püsivat jõe

veekvaliteedi mõjutamist. Arvestades ka, et olemasolev Sindi-

Lodja sild on amortiseerunud, minimeerib uue silla rajamine

riski, et vana silla lagunemise tõttu silla detaile võiks Reiu jõkke

kukkuda.

Silla ehitusega seonduvad lühiajalised ehk ehitusaegsed mõjud.

DP eesmärk on eelkõige uue silla asukoha määratlemine.

Detailplaneeringu menetluse vajadus tuleneb

looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9, st vooluveekogu (Reiu jõgi)

kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik

tegevusi esmalt suunata planeeringuga. DP-ga ei määratleta

täpseid tehnoloogilisi lahendusi silla ehitamiseks, vaid nende

määratlemine toimub DP kehtestamise järgses etapis ehk

projekteerimise etapis. Küll aga on silla ehitustehnoloogia

valikul võetud eesmärgiks põhimõte, et ehitustööd ei põhjustaks

ebasoodsat mõju loodusala kaitse-eesmärgi täitmisele (vt ptk 1).

Täpsem hinnang ehitusaegsete mõjude kohta antakse

Mõju on välistatud

25 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

projekteerimise etapi käigus teostavas KMH eelhinnangus, kui

on selgunud täpsemad lahendused silla ehitamiseks.

Võttes arvesse detailplaneeringu eesmärki ja iseloomu ning ptk-

s 1 esitatud projekti käigus arvestatavaid põhimõtteid ja

keskkonnatingimusi ning eelnevalt kirjeldatud asjaolusid, siis ei

ole elupaigatüübi soodsa seisundi säilimisele, loodusala

terviklikkusele ja kaitse-eesmärgi täitmisele ebasoodsat mõju

ette näha.

Rõhutada tuleb siinkohal veel, et detailplaneeringu kehtestamise

järgselt läbi viidava tegevusloa menetluse käigus teostatakse

KMH eelhinnang, mis käsitleb täiendavalt kavandatava

tegevuse mõjusid

Paksukojaline

jõekarp, harilik

võldas ja jõesilm

Liikide jaoks väärtuslikumad elupaigad (kärestikulised ja

kiirevoolulised jõelõigud) paiknevad kavandatava tegevuse

asukohast ülesvoolu jäävates jõelõikudes. Silla asukoha

lähedane jõelõik on liikidele pigem väheväärtuslik. Siiski

arvestades, et nt jõesilm rändab kudemiseks merest jõkke, siis

on väärtuslikematele elu- ja kudemispaikadele ligipääsuks

vajalik säilitada soodne seisund ka ülejäänud jõelõikudes.

Seejuures saab määravaks jõed ja ojad ehk Reiu jõe

elupaigatüübile avalduvad mõjud ja soodsa seisundi säilimine.

Kuivõrd kavandatava tegevusega ei kaasne jõe voolu püsivat

takistamist, siis võimalused liikidel ülesvoolu liikumiseks

säilivad. Arvestades eelnevas tabeli punktis toodut, ei ole

ebasoodsat mõju ette näha

Mõju on välistatud

Harilik hink Sindi-Lodja silla piirkonda jääva Reiu jõe veeosa kaldalähedane

ala võib olla potentsiaaliselt sobilik elupaik hingule. Reiu jõe

hoiuala kaitsekorralduskavas 2016-2025 (Keskkonnaamet,

2015) hingu levikualade kohta Reiu jões detailset infot esitatud

ei ole. Küll aga tõdetakse, et hink on hoiualal olemas. Natura

2000 standardandmebaasi (2022. a seis) alusel on hink Reiu jõe

hoiualal olemas ning üldhinnang alale liigist lähtuvalt on

rahuldav (C).

Hink elutseb veekogu põhjas ja rändeid ei soorita. Arvestades,

et silla tarbeks jõesambaid ei rajata ning ka jõe kaldajoont ei

muudeta, siis ei ole ette näha ebasoodsat pikaajalist mõju liigi

soodsa seisundi säilimisele. Ehitusaegsete mõjude osas saab

määravaks Reiu jõe kui elupaigatüübi soodsa seisundi säilimine.

Arvestades tabeli esimeses osas toodud jõele kui elupaigatüübile

avalduva mõju hinnangut, siis ebasoodne mõju puudub

Mõju on välistatud

Pärnu jõe loodusala

Jõed ja ojad

(3260) ehk

Pärnu jõgi

Sindi-Lodja silla läheduses allavoolu suubub Reiu jõgi Pärnu

jõkke. Pärnu jõgi kuulub Pärnu jõe loodusala koosseisu. Pärnu

jõgi on silla lähedasel alal sarnaselt Reiu jõega aeglase vooluga

ja sügav. Kärestikulised jõelõigud jäävad vaadeldavast

asukohast ülesvoolu. Arvestades Reiu jõe kui elupaigatüübi

juures toodud mõju hinnangut on ebasoodne mõju välistatud ka

Pärnu jõe kui elupaigatüübi soodsale seisundile. Ka Sindi-Lodja

sillast allavoolu Pärnu keskuslinna rajatava uue Raba-Lai tänava

silla KMH eelhinnangus (Hendrikson & Ko OÜ, 2023)

Mõju on välistatud

26 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

tõdetakse, et uue silla (sh jõesammaste) rajamisega on Pärnu jõe

kui elupaigatüübi soodsale seisundile ebasoodne mõju

välistatud

Paksukojaline

jõekarp, harilik

võldas, harilik

hink, jõesilm ja

lõhe

Kaitse-eesmärgis nimetatud liikidele avalduv mõju seondub

otseselt elupaigatüübile ehk Pärnu jõele avalduva mõjuga ning

soodsa seisundi tagamiseks on vajalik elupaigatüübi soodsa

seisundi tagamine. Arvestades Pärnu jõe kui elupaigatüübi

juures toodud hinnangut on ebasoodne mõju liikide soodsale

seisundile välistatud

Mõju on välistatud

3.3 Natura 2000 ala eelhindamise tulemused ja järeldus

Natura eelhindamise alusel on kavandatava tegevuse elluviimisel, detailplaneeringu kavas

määratud viisil (sh keskkonnatingimused, vt ptk 1), ebasoodne mõju Natura 2000 Reiu jõe ja

Pärnu jõe loodusalade kaitse-eesmärkide täitmisele välistatud ning puudub vajadus edasi

liikuda asjakohase hindamise etappi. Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et detailplaneeringu

kehtestamise järgselt läbi viidava tegevusloa (ehitusloa) menetluse käigus teostatakse KMH

eelhinnang (sh Natura eelhindamine), mis täiendavalt analüüsib kavandatava tegevuse

mõjusid.

27 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

4. Tegevusega eeldatavalt kaasneva mõju prognoos ja

ettepanekud edaspidiseks ning KSH vajalikkuse määramine

Peatükk (edaspidi ptk) on jaotatud erinevateks alamosadeks lihtsustamaks info menetlemist.

Alljärgnevad ptk-d (koos ptk 3) näitavad, kas ja millised faktorid võivad oluliseks kujuneda

KSH algatamisel või mitte algatamisel.

Eelhinnangu koostamisel ehk planeerimisdokumendi kava mõjude kaalutlemisel arvestatakse

(alus: KeHJS § 33 lg 3-5 ning Kutsar, 2015/2018) järgnevaid aspekte:

1. missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele

tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või

eraldatavatest vahenditest;

2. missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi

planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit;

3. strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse;

4. strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või veekaitsega seotud

planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisel;

5. strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid

(arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja

pöörduvust, sh kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust);

5.1. mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale);

5.2. mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja

eeldatavalt mõjutatav elanikkond);

5.3. mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh. oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus;

5.4. mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale;

5.5. piiriülene mõju ja katastroofid.

Alljärgnevates peatükkides (4.1-4.5) on eelnevalt esitatud loetelu täpsemalt lahti kirjutatud. Ptk

4.6 võtab kokku KSH vajalikkuse lõpphinnangu (käesoleva töö põhjal) ja annab suuniseid

lõpliku KSH otsuse (algatada või mitte) eelnõu osas seisukohtade küsimiseks.

4.1 Missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse

kavandatavale tegevusele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja

elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest

Sindi-Lodja sild on antud asukohas olnud juba aastast 1933. Kuigi vahepealsel ajal on silda

taastatud ja remonditud, siis on tänaseks silla seisukord halb ega vasta tänapäeva nõuetele. Sild

moodustab aga olulise ühenduslüli Pärnu keskuslinna ja Paikuse alevi (kaugemal ka Sindi linn

ja Tori alevik) vahel. Kuna ka silla juurdepääsutee ei vasta plaanikõvera osas sõidutee

normidele, siis on vajalik uus sõidutee sild rajada uuele trassile. Detailplaneering annab

kavandatava tegevuse ellu viimiseks aluse ja võimaldab ehitamist ehituskeeluvööndisse.

DP kavaga kavandatavat arvestades ei saa järeldada, et tegemist oleks tegevusega, mis vajaks

ebaproportsionaalseid vahendeid planeeritava elluviimiseks või haldamiseks. Seega ei ole ka

nt finantsvahendid tegevuse korrektseks elluviimiseks teadaolevalt takistavaks teguriks.

28 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

4.2 Missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi

strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise

tasandit

Detailplaneeringu menetluse vajadus tuleneb looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9, st

vooluveekogu (Reiu jõgi) kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik

tegevusi esmalt suunata planeeringuga. Uus sõidutee silla asukoht on küll mõnevõrra erinev

olemasoleva silla asukohast, kuid sild on antud piirkonnas ikkagi olemas ja kajastub ka

kehtivates üldplaneeringutes. Seega ei läheks tegevus vastuollu strateegiliste

planeerimisdokumentide või ka arengudokumentidega. Ka koostamisel oleva Pärnu linna

üldplaneeringu maakasutuse määramisel on uue silla asukohaga võimalik arvestada.

DP kava loob selle edasisel menetlusel juriidiliselt korrektsed seosed ka kõrgemate

strateegiliste dokumentidega/arengudokumentidega ning võimaldab menetleda tegevuse

elluviimiseks vajalikke tegevuslubasid piisava täpsusastmega.

4.3 Strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus

keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse

Detailplaneeringu kava edasine menetlus (DP algatamise järgselt) on eelnevate

alampeatükkide alusel vastavas kohas asjakohane, luues eeldused kavandatava tegevuse ellu

viimiseks. DP menetlustasandi puhul puuduvad olulised seosed keskkonnakaalutluste

integreerimisel teistesse valdkondadesse.

DP protsessi tasandit arvestades ei ole DP kava või sellele järgneda võiv DP menetlus otseseks

vahendiks nt riiklike keskkonnakaalutluste muutmisel. Samas arvestaks planeerimise protsess

(DP menetluse algatamisel) riiklike normatiividega, mis tulenevad keskkonnakaalutlustest.

4.4 Strateegilise planeerimisdokumendi, sh jäätmekäitluse või

veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu

keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel

Alampeatüki pealkirjast lähtuvalt – vastava võimaliku DP menetlus ei ole otseselt seotud

jäätmekäitluse või veekaitsega ega Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete

ülevõtmisega. Küll aga arvestab käesolev DP protsess (DP menetluse algatamisel) riiklike

normatiividega (kujundatud tulenevalt EL nõuetest), toetudes sh ptk 1, 2 ja 3 ning Eesti riigi

õigusaktide regulatsioonile ja raamistikule.

4.5 Strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud

keskkonnaprobleemid (arvestades mõju suurust ja ruumilist ulatust

ning võimalikkust, kestvust, sagedust ja pöörduvust, sh

kumulatiivsust ning õnnetuste esinemise võimalikkust)

Käesolev peatükk jaotub omakorda kuueks alampeatükiks.

29 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

4.5.1 Mõju maastikule, mullale ja pinnasele, veestikule (sh põhjavesi), õhule ning

kliimale (sh oht keskkonnale)

Maastikuliselt on sild kavandatava tegevuse piirkonnas juba olemas. Seega olulist

maastikumuutust uue silla rajamine kaasa ei too (vt ka ptk 4.5.3 kultuuriväärtustest). Teisalt on

uue silla rajamiseks vajalik osaliselt muuta silla senise juurdepääsutee asukohta, kuid ka see

muutus toimub olemasoleva tee läheduses.

Mulla, pinnase ja ka veekeskkonnaga seonduvalt on oluline aspekt Reiu jõe kallaste

lihkeohtlikkus. Ptk 2.2 alusel on maalihked jõgede kallastel paratamatus ja enamasti kutsuvad

maalihkeid esile looduslikud protsessid, eelkõige kaldaerosioon. Siiski võib teatud juhtudel nö

päästikuks kujuneda inimtegevus jões või kaldatsoonis. Reiu jõe lihkeohtlikuks piirkonnaks,

kus tuleks ehitustegevust vältida, on savi- ja liivalihete korraga esinemise võimalusega lõigul

IPT Projektijuhtimine OÜ (2024) töös hinnatud 75 m jõe piirist. Silla, juurdepääsuteede ning

kaldakindlustuste projekteerimiseks viiakse läbi pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused

konkreetse lahenduse kohta ning vajadusel võetakse kasutusele meetmed nõlvastabiilsuse

suurendamiseks, et vältida maalihke ja kaldaerosiooni teket silla ja juurdepääsutee rajamise

käigus. Eelnevat arvestades ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju ilmnemist.

Tuginedes peatükkidele 1 ja 3 ei ole ebasoodsat mõju Reiu jõele ette näha ja seda peamiselt

lähtuvalt asjaoludest, et sillale jõesambaid ei kavandata, kaldasammaste asukoha valikul

arvestatakse kallasraja säilimise vajadusega ja sademevett otse jõkke ei juhita.

Lihkeohtlikkusega seonduvat kirjeldati eespool.

Silla ehitamisel on võimalik mõju veekvaliteedile seotud ehitamiseks kasutatavate seadmete

avariiolukordadega. Kuna kasutatav tehnika kasutab töötamiseks määrdeaineid ja kütust, on

võimalikud nende lekked ja sattumine keskkonda. Kui naftaproduktid ja muud ohtlikud ained

masinast lekivad või muul viisil keskkonda satuvad, on ehitaja kohustatud viivitamatult

reostuse likvideerima. Õli, kütuse vms aine sattumisel pinnasele jõe kallastel, kooritakse

saastunud pinnas koheselt ning teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool ehitusala jõe

kaldal. Õli, kütuse vms aine sattumisel vette kogutakse saastunud õlikiht veepinnal kokku ning

teisaldatakse selleks ettenähtud kohta väljaspool ehitusala jõe kallastel. Kasutades tehniliselt

korras seadmeid ja neid regulaarselt hooldades on lekete tõenäosus väike. Masinaid tangitakse

ja hooldatakse ettenähtud platsidel jõe kallastest eemal ning tehnika remonti jõe kallastel ei

teostata.

Põhjavesi on piirkonnas suhteliselt kaitstud. Pinnasevee liikumine toimub arvestades maapinna

reljeefi Reiu jõe suunas. Lähimate puurkaevude sanitaarkaitsealad ei ulatu kavandatava

tegevuse alale. Arvestades, et silla ja juurdepääsutee rajamisel kasutatakse töökorras tehnikat

(reostuse tekke risk minimaalne) ning projekti koostamise käigus võetakse arvesse maapinna

lihkeohtlikkusega seonduvaid aspekte, siis ei ole olulist ebasoodsat mõju piirkonna veestikule

ette näha.

Piirkonna õhukvaliteeti mõjutab eelkõige ehitusaegne ehitusmasinate liikumine (heitgaasid,

tolm), kuid tegevus ei erine tavapärasest ehitustegevusest. Mõjud on lühiajalised ja lokaalsed.

Uue silla rajamine ei too kaasa liiklussageduse suurenemist ja seeläbi võimalikku kasutusaegse

heitgaaside hulga suurenemist. Teisalt on sild oluline ühenduslüli Pärnu keskuslinna ja Paikuse

alevi vahel ning silla puudumine antud asukohas suurendaks märgatavalt ümbersõidu tõttu

läbitavat teepikkust ja seeläbi vajadust täiendavate kütuste kasutamiseks. Eelnevaid asjaolusid

arvestades ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ebasoodsat mõju ette näha.

30 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Eelnevalt kokkuvõtvalt ei tuvastatud olulise ebasoodsa mõju eelduseid ega KSH protsessi

algatamise vajadust.

4.5.2 Mõju (oht) inimese tervisele ning heaolule (sh geograafiline ala ja eeldatavalt

mõjutatav elanikkond)

Silla ehitustööde käigus seatakse maakasutusele ajutised piirangud, mis on tööde teostamise

ajal vältimatud (nt liikluskorralduslikud muudatused). Sild on oluliseks ühenduslüliks Pärnu

keskuslinna ja Paikuse alevi vahel. Pikaajaliselt on oluline, et sillaga pakutav ühendusvõimalus

toimiks ning seega on, arvestades mh olemasoleva silla halba seisukorda uue silla rajamine

vajalik. Ehitusaegsete häiringute ja ümbersõitude vähendamiseks oleks eelistatud selline

lahendus, kus uus sild rajatakse olemasoleva lähedusse ning olemasolev sild oleks kasutusel

kuni uue silla valmimiseni.

Lähimad eluhooned (Paide mnt 8 // 10 ja Kiviaja tn 1 kinnistud) asuvad Sindi-Lodja sillast

linnulennult u 160-190 m kaugusel kirde suunas, silla juurdepääsuteest ehk olemasolevast

Pärnu-Tori teest u 50 m kaugusel. Ehitustööde teostamise aeg võib esile kutsuda lühiajalisi

mürahäiringuid. Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra

normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 alusel tuleb

ehitusmüra II kategooria (mh elamute) alal piirväärtusena rakendada ajaperioodil 21.00-7.00

mürataset 45 dB. Kehtivate nõuete täitmine on vägagi tõenäoline, kuid teatavaid ja lühiajalisi

häiringuid ei saa täielikult välistada. Seega on projektis oluline välja tuua meetmeid

minimeerimaks kohalike elanike häirimist, mistõttu on soovitav mürarikaste (puurimis-,

tampimistööd jm) tööde tegemist vältida õhtusel ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul,

kui ehitustööde korraldamine on siiski vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada

töökorraldust nii, et mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00. Eelnev meede tuleneb

ka keskkonnaseadustiku üldosa seaduse §-st 10, mis sätestab, et olulist keskkonnahäiringut

tuleb taluda, kui tegevus on vajalik ülekaaluka huvi tõttu, puudub mõistlik alternatiiv ja olulise

keskkonnahäiringu vähendamiseks on võetud vajalikud meetmed.

Pärnu-Tori tee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus Maa-ameti Teeregistri

kaardirakenduse (2023) alusel oli 2022. aastal 7640 sõidukit (ööpäevas), sh raskeliikluse

osakaal 7%. Pärnu-Tori teelt lähtuvat liiklusmüra on hinnatud Pärnu linna välisõhu

mürakaardi (Akukon Eesti OÜ, 2020) koostamise raames. Mürakaardi koostamisel arvestati

Pärnu-Tori tee (Paide mnt) liiklussageduseks vaadeldavas piirkonnas 7450 sõidukit/ööpäevas.

Seega on mürakaardi ja viimase loenduse (2022) aasta keskmise ööpäevase liiklussageduse

andmed sarnases suurusjärgus ning mürakaardil esitatud müraolukord on sobilik hinnangu

andmiseks ka praeguses olukorras. Mürakaardi alusel jõuab Pärnu-Tori maanteelt vaadeldavas

piirkonnas lähimate elamute (Paide mnt 8 // 10 ja Kiviaja tn 1 kinnistud) maantee poolsele

küljele päevasel ajal müratase vahemikus 55-60 dB, mis jääb II kategooria alal eluhoone

maanteepoolsel küljel lubatud piirväärtusest (65 dB) madalamaks. Müratase jääb madalamaks

ka II kategooria alal kehtivast piirväärtusest 60 dB. Öisel ajal jõuab lähimate elamute (Paide

mnt 8 // 10 ja Kiviaja tn 1 kinnistud) maantee poolsele küljele müratase vahemikus 50-55 dB,

mis jääb II kategooria alal eluhoone maanteepoolsel küljel lubatud piirväärtusest (60 dB)

madalamaks. Müratase jääb madalamaks ka II kategooria alal kehtivast piirväärtusest 55 dB.

Arvestades eelnevat ning asjaolusid, et uue silla rajamine ei suurenda piirkonna liiklussagedust

ja kavandatava juurdepääsuteega ei minda müratundlikele hoonetele võrreldes tänasega

lähemale, ei ole seoses kasutusaegse liiklusmüraga olulist ebasoodsat mõju ette näha.

31 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Inimeste heaolu ja tervise seisukohast on positiivne, et uue silla ja juurdepääsutee rajamisega

on võimalik lahendada ka piirkonna kergliiklejate vajadus. Seejuures turvalisusest lähtuvalt on

eelistatum variant, kus kergliiklustee paikneb eraldi sillal. Samuti saab positiivseks lugeda

asjaolu, et uus sild ja selle juurdepääsutee rajatakse olemasoleva tee lähedusse, vältides nii

läheduses asuva Papiniidu-Raeküla puhkeala killustamist.

Vibratsioon võib esineda eelkõige ehitustegevuse ajal. Samas puuduvad töötsooni vahetus

läheduses vibratsiooni suhtes tundlikud objektid. Uute, normidele vastavate sildade ja teede

kasutusest tulenev vibratsioon on minimaalne ega põhjusta olulist häiringut. Seega olulist

ebasoodsat mõju ei ole ette näha.

Arvestades tegevuse iseloomu, asupaika ning lähimate elamute kaugust, siis ei ole ette näha

valguse, soojuse, kiirguse ega lõhna häiringutest tingitud ebasoodsat mõju.

Eelnevat kokku võttes ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektid sellised, mis nõuaksid KSH

menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval tegevusel olulise

ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida

detailplaneeringu koostamisel ja projekti realiseerimisel järgnevat:

✓ mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) tööde tegemist on soovitatav vältida õhtusel

ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski

vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00.

4.5.3 Mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sh looduslikud iseärasused (sh oht

invasiivsetest võõrliikidest), kultuuripärand ja intensiivne maakasutus

Pärnu-Tori tee äärsel alal Sindi-Lodja silla läheduses kasvab kõrghaljastus. Tulenevalt

vajadusest viia vähemalt sõidutee sild koos juurdepääsuteega uuele trassile, esineb ka vajadus

osaliselt kõrghaljastuse eemaldamiseks. Peamiselt tuleks metsa eemaldada peatükis 2.2

joonisel 2.3 näidatud metsaeraldisel nr 1. Tegemist on Papiniidu-Raeküla puhkeala servaalaga,

mille puhkeväärtus tulenevalt Pärnu-Tori tee lähedusest on madal (väärtuslikum puhkeala osa

paikneb maanteest eemal – eraldise nr 2 siseosa ja Reiu jõe kaldad). Tuginedes metsaportaalis

esitatud inventuuri (vt ptk 2.2) andmetele ning välitööde käigus (Marek Lind; 26.02.2024 e-

kiri) kogutud teabele on kõrge väärtusega puude osakaal Pärnu-Tori tee uue trassi ala puistus

madal ning väga väärtuslikke (I klass) puid tee-ehituse käigus likvideerida vaja ei ole.

Arvestades eelnevat ning asjaolu, et uus trass kulgeb olemasoleva trassi läheduses ei vähene

kavandatava tegevusega olulisel määral piirkonna puhkeväärtus. Lisaks kavandatakse säilitada

uue silla asukohas jõe kallasrajad, mis olemasoleval sillal puuduvad.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ (2021) ja Pärnu maakonna planeeringu

teemaplaneering “Pärnu jõe ja kaldaala ruumilise arengu perspektiiv ning seosed

mereplaneeringuga” (vastuvõetud ja avalikustamisele suunatud versioon – veebruar 2024)

alusel moodustab Papiniidu-Raeküla puhkeala koos Reiu jõe kallastega osa rohevõrgustikust.

Piirkonna elanike seisukohast peitub rohevõrgustiku väärtus piirkonnas eelkõige rekreatsiooni

võimaldamises, seejuures piirkonna puhkealale avalduvat mõju on käsitletud peatüki alguses.

Elustiku seisukohast on rohevõrgustikuna peamiselt väärtuslikum Reiu jõgi koos kallastega.

Kuna sild on piirkonna maastikus juba olemas ning kavandatavale sillale ei rajata jõesambaid

ja kaldajoont ei muudeta, siis ei ole olulist muutust võrreldes praeguse olukorraga

rohevõrgustiku toimimisele ja sidususe tagamisele ette näha. Kallasradade kavandamisega

32 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

kaasneb soodne mõju rohevõrgustiku toimimisele. Lühiajalised ehk ehitusaegsed häiringud

võivad elustikule (nt nahkhiired) esineda, kuid need on leevendatavad (vt ptk 4.5.4).

Ptk 2.2 kohaselt on Reiu jõgi ja Pärnu jõgi vaadeldavas piirkonnas määratud invasiivsete

võõrliikide (signaalvähk (Pacifastacus leniusculus) ja ogapõskne vähk (Orconectes limosus))

leiukohaks. Hurt (2021) alusel on tegemist Ameerikast pärit liikidega, keda on rohkelt levitatud

Euroopa maadesse. Ameerika vähkidega levib kohalikule liigile – jõevähile surmav vähikatk.

Lisaks on võõrvähid agressiivsemad, vastupidavamad ja viljakamad, mistõttu hõivavad nad

kohaliku vähi elupaiku. Võõrliikide levimise peamiseks põhjuseks on tahtlik või ebateadlik

inimtegevus, tavaliselt ebaseaduslik asustamine. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu,

siis ei ole ette näha ohtu võõrliikide levikule kaasa aitamises.

Ptk 2.2 kohaselt ei paikne vaadeldavas piirkonnas kultuurimälestisi. Küll aga ulatub

olemasoleva Sindi-Lodja silla asukohta Sindi-Lodja I kiviaja asulakoha (27039) kaitsevöönd.

Asulakohtadeks nimetatakse paiku, kus on kompaktselt säilinud otsesele elutegevusele viitav

arheoloogiline kultuurkiht: ehitiste ja kollete jäänused, esemed, toidujäänused jne. Mõni

asulakoht on kasutusel olnud lühiajaliselt, teine aastasadu. Kiviaja külad ja laagripaigad rajati

peamiselt veekogude äärde. Kultuurimälestiste registri (2024) kohaselt dateeritakse

mesoliitikum ehk keskmine kiviaeg vahemikku 9600.-5000. a eKr. Peamisteks elatusaladeks

olid siis küttimine, kalapüük, korilus ja hülgejaht. Inimesed elasid veekogude läheduses. Sindi-

Lodja I asulakoha kaevamistel leiti kiviesemed ja luid, keraamika puudus. Arvestades

asulakoha lähedust ning ka üldist ala asukohta (jõgede suudmete lähedus) on piirkonna näol

tegemist arheoloogiatundliku alaga. Detailplaneeringu koostamise raames viiakse läbi

piirkonna arheoloogiline eeluuring, mis annab täpsemad suunised edasiseks projekti ellu

viimiseks.

Sindi-Lodja olemasolev sild on arvatud pärandkultuuriobjektide hulka ja on

Muinsuskaitseameti poolt hinnatud kultuuriväärtuslikuks objektiks. Olemasolev sild on

tänaseks aga amortiseerunud ning halvas seisukorras. Milliseks kujuneb olemasoleva silla

säilitamise võimalus, selgub edaspidi. Kui olemasoleva silla rekonstrueerimine või

lammutamine hõlmatakse edaspidi käesoleva projekti mahtu, siis käsitletakse nimetatud

tegevusi ja nendega seonduvat mõju detailplaneeringu kehtestamise järgse tegevusloa

menetluse raames läbi viidava keskkonnamõju eelhinnangu raames.

Eelnevat kokku võttes ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektid sellised, mis nõuaksid KSH

menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval tegevusel olulise

ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid, arvestades seejuures ka asjaolu, et piirkonnas viiakse

läbi arheoloogiline eeluuring.

4.5.4 Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja Natura 2000 võrgustiku alale

Natura 2000 ala temaatikat kajastab peatükk 3, mille kohaselt ebasoodsa mõju eelduseid Natura

2000 Reiu ja Pärnu jõe loodusaladele ei tuvastatud. Reiu jõe loodusalaga kattub Reiu jõe

hoiuala, mille kaitse-eesmärgid valdavas osas kattuvad Reiu jõe loodusala kaitse-

eesmärkidega, v.a täiendavalt on hoiuala kaitse-eesmärgis liigina nimetatud lõhe. Lõhe elupaik

seondub Reiu ja Pärnu jõega ning avalduva mõju osas saab määravaks jõgede seisund.

Lähtuvalt peatükkidest 1 ja 3 ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ette näha ebasoodsat

mõju Reiu ja Pärnu jõe seisundile, seega puuduvad ka ebasoodsa mõju eeldused lõhe soodsa

seisundi säilimisele. Pärnu jõe hoiuala kaitse-eesmärgid kattuvad Reiu jõe hoiuala kaitse-

33 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

eesmärkidega ning lähtuvalt eelnevast ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel ebasoodsat

mõju ette näha.

EELISe andmebaasi andmetel on Reiu jõe koridor toitumisalaks nahkhiirtele (suurvidevlane,

põhja-nahkhiir, pargi-nahkhiir, veelendlane). Kavandatava silla rajamine ei too kaasa talvisteks

ega suvisteks varjepaikadeks kasutatavate hoonete/rajatiste, õõnsustega vanemate puude jms

likvideerimist. Seega ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju.

Liigne valgustatus võib olla nahkhiirtele häiriv. Olemasolev sild ja selle juurdepääsutee on juba

käesoleval hetkel valgustatud. Seega nahkhiirte jaoks olulisel määral olukord ei muutu. Küll

aga tuleb uue silla rajamisel võimalusel eelistada vahetult sillale suunatud valgust ning vältida

veepinnale suunatud ja peegelduvat valgustust.

Reiu jõe kaldaäärsel veealal leidub kaitsealuseid vesiroose. Vastavalt LKS § 55 lg 8 on keelatud

III kaitsekategooria taimede hävitamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.

Arvestades, et kavandatava tegevuse käigus ei ehitata jõkke silla kasutusega seonduvaid rajatisi

ning vesiroosid on piirkonnas laialt levinud, siis ei ole kavandatava tegevuse ellu viimisel

olulist ebasoodsat mõju ette näha. Kavandatava tegevusega seonduva ehitustööde käigus tuleb

võimalusel arvestada vesirooside kasvukohaga ja vältida nende kahjustamist.

Eelnevat kokku võttes ei ole käsitletud teemavaldkonna aspektid sellised, mis nõuaksid KSH

menetlusprotsessi algatamist. Kokkuvõtvalt ei tuvastatud hinnataval tegevusel olulise

ebasoodsa (negatiivse) mõju eelduseid, kuid käsitletud ptk-s esitatu tõttu järgida

detailplaneeringu koostamisel ja projekti realiseerimisel järgnevat:

✓ Uue silla rajamisel tuleb võimalusel eelistada vahetult sillale suunatud valgust ning

vältida veepinnale suunatud ja peegelduvat valgustust;

✓ Kavandatava tegevusega seonduva ehitustööde käigus tuleb võimalusel arvestada

vesirooside kasvukohaga ja vältida nende kahjustamist.

4.5.5 Ressursside säästlik kasutamine ja jäätmeteke

Võib eeldada, et ressursside, sh materjalide ja maavarade kasutamisel lähtutakse optimaalsest

kulust ning ülemäärast ressursside kulutamist ette ei ole näha.

Jäätmetest tekivad tegevuse käigus peamiselt ehitusjäätmed ning pakendid, mille

nõuetekohasel käitlemisel ei ole olulist mõju ette näha. Jäätmeid võib tekkida ka ehitusmasinate

hoolduse ja remondi käigus, samuti kaasneb ehitustööliste tegevusega olmejäätmete teke. Silla

kasutusperioodil jäätmeid olulistes kogustes ei teki. Jäätmekäitlus ehitusobjektil tuleb

korraldada vastavalt kehtivale korrale. Täpsem jäätmete ning ka väljakaevatud pinnase

käitlemine ja järelevalve ehitusobjektil lahendatakse vastava teeprojekti keskkonnahoiukava

mahus ning selles toodud põhimõtetega arvestatakse reaalse ehitustegevuse käigus. Eelnevat

arvestades ei ole ette näha olulist ebasoodsat mõju ressursside säästliku kasutuse ja jäätmetekke

osas.

4.5.6 Piiriülene mõju ja avariiolukorrad (katastroofid)

Kavandatava tegevusega ei kaasne täiendavaid ohtlikke olukordi (suurõnnetusi/katastroofe)

ega ka piiriüleseid mõjusid. Seega tegevus ei lisa täiendavaid ohtusid tavapärasesse keskkonda,

34 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

arvestades mh tegevuse mastaabiga. Kokkuvõtvalt ei ole ette näha ebasoodsate mõjude

avaldumist.

4.6 KSH läbiviimise vajalikkus ning seisukohtade küsimise suunised

Lähtudes eelnevates peatükkides esitatud informatsioonist, ei ole olulise ebasoodsa

(negatiivse) keskkonnamõju avaldumist strateegilise dokumendi koostamise algatamisel,

koostamisel ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et

kohalikul omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse

elluviimisel on võimalik rakendada eelhinnangus esitatud leevendavaid meetmeid (ei puuduta

Natura 2000 alasid ja nende kaitse-eesmärke), vähendamaks ebasoodsa mõju avaldumise riske.

Eraldi täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ja Terviseameti. Seisukohtade küsimise (sh asutuste

määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses (arvestades

ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Pärnu Linnavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös

esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel,

kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

Täiendavalt saab siinkohal välja tuua, et detailplaneeringu võimaliku kehtestamise järgselt läbi

viidava tegevusloa (ehitusloa) menetluse käigus teostatakse KMH eelhinnang, mis täiendavalt

analüüsib kavandatava tegevuse mõjusid, kui on selgunud täpsemad silla ja juurdepääsuteede

ehitamise tehnilised lahendused.

35 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Kokkuvõte

Käesoleva KSH eelhinnangu objektiks oli Pärnu linnas paikneva Sindi-Lodja silla, koos

juurdepääsuteedega projekteerimise ja ehitamise detailplaneeringu kava. Täna kasutusel olev

üle Reiu jõe kulgev Sindi-Lodja sild on tehniliselt kehvas seisus, amortiseerunud ning ei vasta

kaasaja nõuetele ja tingimustele. Samuti on lahendamata ning välja ehitamata sillaga seotud

juurdepääsuteed. Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse eesmärk on rajada senise silla

asemele või selle lähedusse uus kaasaegsetele nõuetele vastav sild koos vajalike

juurdepääsuteedega, arvestades seejuures ka kergliiklejate vajadusi. Detailplaneeringu

menetluse vajadus tuleneb looduskaitseseaduse § 38 lg 5 p 9, st vooluveekogu (Reiu jõgi)

kalda ehituskeeluvööndis tegevuse võimaldamiseks on vajalik tegevusi esmalt suunata

planeeringuga.

Käesolevaks ajaks on selgunud, et olemasoleva silla juurdepääsutee ei vasta kehtivatele

normidele ning vajalik on vähemalt sõidutee sillaga minna uuele trassile. Uue silla ja

trassikoridori kaks alternatiivset tee telge on esitatud joonisel 1.3. Kokkuvõtvalt saab üldistades

tõdeda, et sõltumata olemasoleva silla edasisest kasutuslahendusest (nt rekonstrueerimine

kergliiklusele või hilisem lammutamine) tuleb uus sild olemasoleva silla lähedusse, hoides nii

minimaalsena Pärnu keskuslinna poolse puhkeala killustamise ning teisel pool jõge paikneva

Paikuse alevi maakasutuse muutuse vajaduse.

Silla detailplaneeringu ja projekti koostamisel ning edasisel ehitamisel arvestatakse

vähemalt järgmiste (keskkonna)tingimustega:

✓ Uuele sillale ei rajata jõesambaid ehk silla tugisambaid jõkke ei rajata;

✓ Silla kaldasammaste ehitamine teostatakse väljaspool jõe kõrgveeperioodi;

✓ Silla kaldasammaste asukoha projekteerimisel arvestatakse vajadusega jätta silla

alla kallasrajad;

✓ Sillalt formeeruvat sademevett ei juhita otse jõkke;

✓ Projekteerimise ja ehitamise käigus arvestatakse piirkonna maapinna

lihkeohtlikkusega. Viiakse läbi pinnaseuuringud ja stabiilsusarvutused

konkreetse lahenduse kohta ning vajadusel võetakse kasutusele meetmed

nõlvastabiilsuse suurendamiseks, et vältida maalihke ja kaldaerosiooni teket silla

ja juurdepääsutee rajamise käigus;

✓ Uue silla ja juurdepääsutee projekteerimisel ning rajamisel eemaldatakse

kõrghaljastust vaid mahus, mis on möödapääsmatult vajalik;

✓ Silla projekteerimise käigus ehitustehnoloogia valikul lähtutakse põhimõttest, et

ehitustööd ei tohi kaasa tuua ebasoodsat mõju Natura 2000 loodusala kaitse-

eesmärgis nimetatud elupaigatüüpide ja liikide soodsale seisundile ning loodusala

kaitse-eesmärgi täitmisele.

KSH eelhinnangu tulemuste alusel saab järeldada, et olulise ebasoodsa (negatiivse)

keskkonnamõju avaldumist ei ole strateegilise dokumendi koostamise algatamisel, koostamisel

ja rakendamisel ette näha. Eeltoodu alusel asub Alkranel OÜ seisukohale, et kohalikul

omavalitsusel ei ole vajadust KSH protsessi algatada. Kavandatava tegevuse elluviimisel

on võimalik rakendada eelhinnangus esitatud leevendavaid meetmeid (ei puuduta Natura 2000

alasid ja nende kaitse-eesmärke), vähendamaks ebasoodsa mõju avaldumise riske. Eraldi

täiendavate seiremeetmete määramist ei peeta siinkohal asjakohaseks. Kokkuvõtvalt on

eelhinnangus esitatud leevendavad meetmed järgmised:

36 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

✓ Mürarikaste (puurimis-, tampimistööd jm) tööde tegemist on soovitatav vältida õhtusel

ja öisel ajal (ajaperioodil 19.00-7.00). Juhul, kui ehitustööde korraldamine on siiski

vastaval ajaperioodil vältimatult vajalik, siis kavandada töökorraldust nii, et

mürarikkad tööd ei jääks ajaperioodi 23.00-07.00;

✓ Uue silla rajamisel tuleb võimalusel eelistada vahetult sillale suunatud valgust ning

vältida veepinnale suunatud ja peegelduvat valgustust (jõekoridor on nahkhiirte

elupaik);

✓ Kavandatava tegevusega seonduva ehitustööde käigus tuleb võimalusel arvestada

vesirooside kasvukohaga ja vältida nende kahjustamist.

KSH algatamise vajalikkuse osas otsustamine ning sellest teavitamine toimub KeHJS § 35

alusel. Eelnevalt tuleb otsuse eelnõu osas seisukohta küsida asjakohastelt asutustelt

(KeHJS § 33 lg 6). Alkranel OÜ tuvastas asjakohase ametkonna või osapoolena, kellelt

täiendavalt seisukohti võiks (KSH vajalikkuse üle otsustamise kontekstis) küsida,

Keskkonnaameti, Muinsuskaitseameti ja Terviseameti. Seisukohtade küsimise (sh asutuste

määratlemine) lõplik korraldamine on siinkohal kohaliku omavalitsuse pädevuses (arvestades

ka varasemat koostööd teiste osapooltega, vastava DP kava menetlemise kontekstis).

KSH algatamise või mittealgatamise otsustab kohalik omavalitsus (Pärnu Linnavalitsus)

kaalutluse alusel. Käesolev dokument on otsustajatele vaid töövahendiks lõplike

seisukohtade andmiseks ehk kujundamiseks. Otsustaja saab otsustada ka käesolevas töös

esitatud tingimuste/suuniste parameetrite ehk suuniste rakendamise sõnastuste üle, va juhtudel,

kus õigusruum ei sätesta teisiti (nt looduskaitselised aspektid, seonduvalt liikide ja nende

elupaikade soodsuse tagamisega).

Käesolevas eelhinnangus keskenduti olemasoleva silla lähedusse uue silla rajamisele, kuna

olemasoleva silla perspektiivne kasutus ja säilimine ei ole täna selge. Kui olemasoleva silla

rekonstrueerimine või lammutamine hõlmatakse edaspidi käesoleva projekti mahtu, siis

käsitletakse nimetatud tegevusi (ja ka teisi projektiga hõlmatavaid tegevusi) ning

nendega seonduvat mõju detailplaneeringu kehtestamise järgse tegevusloa (ehitusloa)

menetluse raames läbi viidava keskkonnamõju eelhinnangu raames.

37 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Kasutatud kirjandus

✓ Akukon Eesti OÜ, 2020. Pärnu linna välisõhu mürakaart;

✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2023. Jõgede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud

ained 2022;

✓ Eesti Keskkonnauuringute Keskus OÜ, 2021. Jõgede hüdrokeemiline seire ja ohtlikud

ained 2020;

✓ EELIS (Eesti looduse infosüsteem), Keskkonnaagentuur, andmebaas, seisuga:

veebruar-märts 2024;

✓ Hendrikson & Ko OÜ, 2023. Pärnu Raba-Lai tänava silla KMH eelhinnang;

✓ Hurt, M., 2021. Jõevähk ja teda ohustavad võõrvähiliigid;

✓ IPT Projektijuhtimine OÜ, 2024. Lihkeohtlikkuse uuring pärnu linnas Audru, Sauga,

Reiu ja Pärnu jõgedel;

✓ Kalm, V., Hang, T., Rosentau, A., Talviste, P., Kohv, M., 2002. Maalihked Pärnu

maakonnas;

✓ Keskkonnaamet, 2017. Nahkhiirlaste (Vespertilionidae) kaitse tegevuskava;

✓ Keskkonnaamet, 2015. Reiu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2016-2025;

✓ Keskkonnaamet, 2015. Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024;

✓ Keskkonnaministeerium, 2022. Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027;

✓ Maves OÜ, 2022. Pärnu jõe setetest puhastamise ja süvendamise vajalikkus ning

võimalikkus.

38 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

LISAD

39 Sindi-Lodja silla detailplaneeringu KSH eelhinnang – Alkranel OÜ

Lisa 1. Keskkonnaameti 22.02.2024 kiri nr 6-2/24/3444.

Roheline 64 / 80010 Pärnu / Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Roadplan OÜ

[email protected]

Teie 01.02.2024

Meie 22.02.2024 nr 6-2/24/3444

Seisukoht Sindi-Lodja silla projekti kohta

Esitasite Keskkonnaametile1 Sindi-Lodja silla projekti koostamise eelse stsenaariumite

nimekirja, milles on loetletud kokku kaheksa valikut. Soovisite Keskkonnaametilt saada

projekti koostamiseks esmased olulised nõuded ja lähteseisukohad. Olemasolev Sindi-Lodja

sild, mis asub Pärnu linna ja Paikuse alevi vahelisel alal ja ületab Reiu jõge, on amortiseerunud

ning vajalik on, kas olemasoleva silla rekonstrueerimine või uue silla rajamine. Tegemist on

Eestis esimese Allianss lepinguga, kus tellija (Transpordiamet), töövõtja (INF Infra OÜ) ja

projekteerija (OÜ Roadplan) töötavad ühiselt koos vajalikud etapid läbi.

Transpordiameti algatusel toimus 15.02.2024 ühine koosolek, milles osalesid Allianss lepingu,

Pärnu Linnavalitsuse, Alkranel OÜ (keskkonnaspetsialist) ja Keskkonnaameti esindajad.

Koosoleku eesmärgiks oli viia kõik osapooled kurssi olemasoleva silla seisukorraga ning

arutada läbi väljapakutud projekteerimise stsenaariumid. Koosoleku tulemusena jäi kaheksast

stsenaariumist valikusse kolm realistlikku stsenaariumi, millega edasi töötatakse:

1) olemasolev sild lammutatakse ja samasse asukohta ehitatakse uus sild;

2) ehitatakse uus sild uuel trassil ja olemasolev sild lammutatakse;

3) ehitatakse uus autosild uuel trassil ja uus jalgteesild olemasoleval trassil.

1. Arvestades olemasoleva silla tehnilist seisukorda, eeldavad kõik eelpool nimetatud

variandid olemasoleva silla lammutamist. Reiu jõgi (VEE1145400) kuulub Reiu jõe

hoiualana2 Natura 2000 võrgustiku Reiu jõe loodusala3 hulka. Keskkonna seisukohalt (sh

Natura 2000 võrgustik) tekitab see juurde täiendava teguri, millega tuleb keskkonnamõjude

hindamise (KMH) eelhinnangu koostamisel arvestada. Oluline on kirjeldada lammutamise

tehnoloogilisi võtteid ja etappe.

2. Teise ja kolmanda variandi puhul on looduskaitseseadusest4 tulenevalt kindlasti vajalik

detailplaneeringu koostamine, sest sild paikneks uues asukohas ning see tähendaks ka

maantee ümbersuunamist. Kui uus sild ehitatakse vana silla lammutamise järgselt vanale

asukohale, võiks seda käsitleda kui taastamist5. Kuid vajalik on arutada, kas uus sild on

1 Registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 01.02.2024 nr 7-9/24/2070 all. 2 Eesti Looduse Infosüsteem (EELIS) kood KLO2000294. 3 EELIS kood RAH0000616. 4 Looduskaitseseadus § 38 lg 5 p-d 9 ja 10. 5 Ehitusseadustik (EhS) § 4 lg 4 - Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega

olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena.

2 (3)

olemuslikult sarnane6. On kindel, et ehitise kasutusotsarve ei muutu, kuid arhitektuuriline

lahendus ja maht võivad muutuda.

3. Arvestades ehitamisaegset ümbersõidu korraldust ja ebamugavust kohalikele, võib tulla

kaalumisele ka lahendus, mille korral uue silla ehitus teostatakse olemasoleva silla kõrval

ja olemasoleva silla lammutamise järgselt liigutatakse uus valmis sild lammutatud silla

asukohta. Sellisel juhul võiks käsitleda seda kui ehitustehnoloogilist võtet ning silla ehitust

ei peaks käsitlema kui uue ehitise ehitamist ehituskeeluvööndisse, mis eeldab antud juhul

planeeringumenetlust.

4. Olenemata valitud stsenaariumist on kindlasti vajalik arvestada kallaste lihkeohtlikkusega

ja sellest lähtuvalt valida sellised ehituslikud võtted ja lahendused, mis maalihke

vallandumise riski maandavad ja väldivad.

5. Kuna Reiu jõgi on oluline talvitumis- ning koelmuala mitmetele kalaliikidele, siis tuleks

töid veekeskkonnas kavandada nii vähe kui see on tehniliselt võimalik. Töid vees saab teha

madalveeperioodil 15. juuni kuni 30. september. Tegemist on maksimaalse võimaliku

ajaga, sest tegemist on lõhilaste jõega7. Ka ehitusaegsed ajutised ehitised ei tohi olla

kaladele rändetakistuseks.

6. Ehitustegevuse ajaline kestvus erinevate stsenaariumite puhul on keskkonnaaspektist

lähtudes samuti tegur, millega tuleb arvestada. Mida vähem madalaveeperioode jääb

ehitusaja sisse, seda vähem koormav on ehitustegevus jõele ja selle elustikule. Ehk

eelistatud oleks ehitustegevuse võimalikult kiire kulg.

7. KMH eelhindamisel on väga oluline kirjeldada ehitusaegseid mõjusid, ehituslikke

võtteid/meetodeid ja tehnoloogiad (soovitavalt ka etapiti), sest vastasel juhul ei täida

mõjude hindamine vähese sisendinfo tõttu oma eesmärki.

8. Kuna toimub tee koosseisu (sh kavandatav tee) kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult

kasutataval või avalikul veekogul on vajalik taotleda vette ehitamiseks Keskkonnaametist

veekeskkonnariskiga tegevuse registreering8.

8.1. Kui ehitamine toimub viisil, et veekogus ei toimu ehitus- ega muid tegevusi, ajutiselt ega

alaliselt veekogusse materjale ei paigutata, ei ole vaja ehitamiseks veekeskkonnariskiga

tegevuse registreeringut taotleda. Sellegipoolest tuleb juhinduda veeseaduses veekasutuse

ja -kaitse üldnõuetest 6.peatüki 1 jaos (§ 116, § 117, § 118, § 119, § 121).

9. Kui tööde käigus on vajalik muuta pinnaveekogumiga hõlmatud veekogu kaldajoont, on

vajalik vee erikasutuse keskkonnaluba (VeeS § 187 p 17).

10. Kuna konkreetset stsenaariumi ei ole veel valitud ning täpsem ehitamise tehnoloogia

(vajadusel ka lammutamise tehnoloogia) ei ole teada, siis tuleb arvestada, et juhul kui

lammutamiseks ja/või uue silla ehitamiseks on vajalik vette paigutada ehitusplatvorme,

silla sambaid või kaldakindlustust, siis on vajalik hinnata ära vette paigutatav tahke aine

maht (m3). Juhul, kui silla ehitustöödel on vajalik jõge süvendada, tuleb hinnata ära ka

süvendamise maht. Veekogusse tahke aine paigutamise mahuna tuleb arvestada seda osa

materjalist, mis paigutatakse allapoole tavapärast veepiiri veekogusse.

6 EhS § 4 lg 4 - Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei

muutu. 7 Keskkonnaministri 15.06.2004 määrus nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade

nimistu“. 8 Veeseadus (VeeS) § 196 lg 2 p 4.

3 (3)

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 p 17

kohaselt on tegu olulise keskkonnamõjuga, kui toimub veekogu süvendamine üle 500 m³

ja p 171 kui vooluveekogusse uputatakse aineid üle 2000 m³. Eeltoodud mahtude puhul on

kohustuslik keskkonnamõju (strateegiline) hindamine (KMH/KSH).

11. Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et KMH/KSH eelhindamine on kohustuslik, kui toimub

silla rajamine ning selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala. Eelhinnangu

koostamine on nõutav aga ka sel juhul, kui veekogu süvendatakse mahus üle 100 m³ ning

kui koos sillaga rajatakse kaldakindlustus9. Samuti on eelhinnangu koostamine vajalik uue

tee rajamisel (nt silla rajamine uude asukohta nõuab uus teetrassi) ning tegevusele, mis ei

ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib

üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või

kaitstavat loodusobjekti10.

12. Ajutiste ehitised (nt ehitusplatvormid) ei tohi tekitada paisutust, avarii- ja reostusohtu ning

peavad olema vastupidavad jääoludele juhul, kui need jäetakse vette ka talveperioodiks.

Ehitustöödel ja silla ehitustehnilise lahenduse puhul tuleb arvestada piirkonna

lihkeohtlikkusega.

13. Juhul, kui tööde käigus on vajalik ka puu- ja põõsarinde raie veekaitsevööndis, siis võib

puu- ja põõsarinnet raiuda Keskkonnaameti nõusolekul (VeeS § 121 lg 1).

14. Lisaks soovitame ka tutvuda eelmisel aastal koostatud Pärnu 3. silla (Raba tn – Lai tn

vaheline sild) projektiga ning sellega seotud asjaoludega ja projekti ning eelhinnangu

koostamiseks vajaliku kirjavahetuse ja esitatud teabega.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Helen Manguse

juhataja

keskkonnakorralduse büroo

Teadmiseks: Transpordiamet ([email protected])

Karl Markus Wahlberg 5885 7049 (keskkonnakorraldus)

[email protected]

Liis Sinijärv 5306 4783 (looduskasutus)

[email protected]

Christina Vohla 5690 8272 (vesi)

[email protected]

9 KeHJS § 6 lg 4 ja keskkonnaministri 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus 224) § 11 p-d 2, 5 ja 7. 10 Määrus 224 § 13 p 8 ja § 15 p 8.

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Käesolevaga teatame Teile, et Pärnu Linnavalitsus korraldab koostöös Transpordiametiga

projekti „Sindi-Lodja sild“ tutvustava koosoleku, kus tutvustatakse sildade ja teede lahendust.

Projekti tutvustamine toimub esmaspäeval, 02.12.2024 Paikuse osavallakeskuses (Pärnade pst

11, Paikuse alev) kell 17.30.

Koosolekule on oodatud kõik asjast huvitatud.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Maia-Liisa Kasvandik

529 1225, [email protected]

Vastavalt nimekirjale

22.11.2024 nr 8-4/2044-35

Sindi-Lodja sillast