Kollektiivse pöördumise vastus: veeseaduse muutmise ettepanekud

Yoko Alender

Vladimir Svet

Kliimaministeerium .10.2024 nr 1-6/24-46/4

Kollektiivne pöördumine

"Jah Saesaare paisjärve säilitamisele

Taevaskojas!"

Riigikogu keskkonnakomisjon menetles kollektiivset pöördumist "Jah Saesaare paisjärve

säilitamisele Taevaskojas!". Keskkonnakomisjon arutas kollektiivset pöördumist oma 2024.

aasta 30. aprilli ja 23. septembri istungiteli.

30. aprilli istungist võtsid osa kollektiivse pöördumise algatajate, AS Generaatori, Ahja Jõe

Ürgorg Seltsi, Põlva vallavalitsuse, Eesti Loodushoiu Keskuse, Riigimetsa Majandamise

Keskuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi

esindajad. Toimus sisuline arutelu, mille käigus tutvustasid osalejad oma seisukohti

pöördumise kohta ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Istungil tõdeti, et vajalik on

leida tasakaal keskkonna ja avalike huvide vahel ning kollektiivse pöördumise menetlemist

jätkatakse.

23. septembri istungil osalesid kutsututena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajad. Istungi eesmärgiks oli saada ülevaade, kas

Saesaare paisjärve osas on toimunud mingeid arenguid. Kutsutud ametkondade esindajate

sõnul mingeid arenguid vahepeal toimunud ei ole. Lisaks soovis komisjon arutada 07.09.2024

algatajate esitatud ettepanekuid veeseaduse muutmiseks.

Keskkonnakomisjon otsustas mitte toetada veeseaduse muutmise ettepanekuid, sest

üksikjuhtumi alusel ei ole õigusloome printsiipide järgi õige seadusi muuta. Kuna

kohtumenetlus nii detailplaneeringu kui ka uue veeloa andmise ja vana pikendamise vaidluses

on pooleli, siis pidas komisjon kõige sobivamaks edastada ettepanek pädevale institutsioonile

seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks, milleks on Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

esimees

2

Sama: Rainer Vakra

Keskkonnaamet

Mikk Marran

Riigimetsa Majandamise Keskus

Lisad: 1. Rahvaalgatuse_ettepanekud_07.09.24.pdf

2. VeeS_muudatusettepanekud_07.09.24.pdf

631 6511 [email protected]

i Kollektiivse pöördumise ja sellega seonduvad materjalid, nt protokollid, on leitavad Riigikogu veebilehel:

https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/raakige-kaasa/esitage-kollektiivne-poordumine/riigikogule-

esitatud-kollektiivsed-poordumised/

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Margus Lillo

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve Puhkeala

[email protected]

Teie 03.10.2024 nr 1-6/24-46/4

Meie 06.11.2024 nr 1-17/24/4731-3

Kollektiivse pöördumise vastus: veeseaduse muutmise

ettepanekud

Austatud härra Lillo

Pöördusite Riigikogu Keskkonnakomisjoni poole palvega lõpetada Saesaare paisu likvideerimise menetlus

ja tegite ettepanekud veeseaduse muutmiseks. Keskkonnakomisjon otsustas mitte toetada veeseaduse

muutmise ettepanekuid, sest üksikjuhtumi alusel ei ole õigusloome printsiipide järgi õige seadusi muuta.

Kuna kohtumenetlus nii detailplaneeringu kui ka uue veeloa andmise ja kehtiva pikendamise vaidluses on

pooleli, siis pidas komisjon kõige sobivamaks edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha

võtmiseks ja lahendamiseks. Vastame kui vee- ja looduskaitse poliitika ja õigusaktide kujundajana Teie

pöördumisele.

Tegite ettepaneku lisada veeseadusesse sätted, mis sätestavad, et veeluba kehtiks kuni paisu lammutamiseks

ehitusloa andmiseni. Teie hinnangul on veeseaduses tegemist õigusliku lüngaga, mis võimaldab tekkida

olukorral, kus isikul puudub luba paisutamiseks ehk isik peaks paisu likvideerima (paisehitise lammutama),

aga samas ei ole ehitusluba lammutamiseks.

Kliimaministeeriumi hinnangul lünka ei esine ja veeseadust ei ole vaja muuta. Kehtiv õigus katab kogu

probleemistiku. Väga paljude juhtumite puhul ei olegi vaja tervet paisu likvideerida selleks, et paisutust

likvideerida. Piisab näiteks varjade (puidust lauad) eest ära võtmisest ja sel juhul ehitusluba ei ole vajalik.

Nende juhtumite puhul, kui on vajalik ka ehitusseadustiku kohane ehitusluba ehitise lammutamiseks, on

võimalik antud olukorda lahendad läbi kahe menetluse. Veeseaduse § 196 lõike 2 punkti 9 kohaselt tuleb

registreerida paisutuse likvideerimine. Selle menetluse raames annab Keskkonnaamet täpsed juhised,

kuidas ja millal likvideerimine ohutult läbi viia. Kui isik ei soovi lammutada ehk keeldub seadust täitmast,

siis teiseks võimaluseks on ettekirjutuse tegemine. Ettekirjutusega ja registreeringuga saab juhtida

tähelepanu sellele, milliseid lube on vaja taotleda ja neid erinevaid vajaminevaid lubasid ning menetlusi

saab arvestada paisutuse likvideerimise tähtaja seadmisel. Paisutajal on ka sõltumata loa olemasolust

kohustus veeseaduse ja paisutamise määruse (määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja

veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“)

tingimusi täita, mis tagavad paisu ohutu käitlemise tingimused. Näiteks veeseaduse § 174 lõike 5 punkt 1

kohustab tagama paisu tehnilise korrashoiu ja hoolduse.

Seega Teie ettepanek täiendada veeseadust nii, et veeluba kehtiks kuni paisu lammutamiseks ehitusloa

andmiseni ei ole vajalik. Veelgi enam, kliimaministeeriumi hinnangul tekitaks selline seaduse täiendus

olukorra, kus paisutuse likvideerimise kohustuse täitmine võib venida määramatult pikaks. Juhul kui

paisuomanik soovib paisutada, aga veeloa saamiseks ei ole võimalik keskkonna- või muud nõudeid täita,

siis paisu omanikul puudub motivatsioon ehitusloa saamiseks, sest see lõpetab tema tegevuse. Seega

esitatud ettepaneku kohaselt ei ole paisuomanikule soodne taotleda ehitusluba ja see võimaldaks

veekasutuse jätkumist määramata ajaks koos sellega seotud keskkonnariskidega.

Esitasite ka ettepaneku, et paisutuse likvideerimiseks peab olema kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle

maa niiskusrežiimi ja muid huve likvideerimine mõjutab.

Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole see ettepanek kooskõlas põhiseaduse §iga 32 (omandiõigus).

Veeseadusesse tehtavaid ettepanekuid ei saa vaadata ainult Saesaare paisu juhtumist lähtudes. Veeseaduse

muutmisel tuleb vaadata kõiki võimalike olukordasid, mis paisutamise puhul võivad tekkida. Sätte

rakendamisel võib tekkida olukord, kui paisutaja ei soovi paisutamist jätkata, aga paisjärve ääres elav elanik

soovib elada järve ääres ja nõusolekut paisutuse likvideerimiseks ei anna. Paisutamine on suure

keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu kaasnevad sellega mitmed keskkonnanõuded ja kohustused paisu

omanikule, sh rahalised kohustused. Näiteks tuleb tagada kalade läbipääs kalapääsu näol ja paisjärve peab

iga teatud aja tagant puhastama setetest. Lisaks kaasnevad paisutamisega ka paisu kui ehitise hooldus- ja

remondikulud. Kui sätestada veeseadussesse võimalus järve ääres elavale elanikule nõuda paisutamise

jätkumist, siis võib see viia olukorrani, kus paisutaja omandiõiguse teostamine on ebaproportsionaalses

sõltuvuses teise isiku huvidest oma kinnisasja talle meelepäraselt viisil kasutada. Arvestada paisutaja

kulusid antud vara üleval pidamisel, ei ole paisjärve äärse elaniku omandi kasutamise soov

proportsionaalses seoses paisuomaniku omandi kasutamisega seotud tekkivate kohustustega. Seega võib

ettepanek praktikas kaasa tuua vastuolu põhiseaduse §-ga 32, mis sätestab omandi puutumatuse õiguse.

Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult.

Paisjärve ääres elavatel elanikel ei saa olla õigustatud ootust selleks, et paisutamine jätkub igavesti.

Paisutamine on paisutaja poolt loaga lubatud vabatahtlik tegevus, mille paisutaja saab alati lõpetada. See

põhimõte on kehtinud veeseaduses algusest peale.

Esitasite ka palve lõpetada Saesaare paisu likvideerimise menetlus. Olete seisukohal, et järve likvideerimine

ja välja kujunenud ökosüsteemi lõhkumine toovad endaga kaasa korvamatu kahju kohalikele elanikele ja

ettevõtetele, loodusele ja Põlva maakonnale väga olulisele turismisektorile. Kirjutate, et töösse võetud

paisjärve likvideerimise protsessis pole arvestatud järveäärsete elanike ja ettevõtjate ligi 100% toetust järve

säilitamisele.

Käesoleval hetkel on peatatud Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt esitatud paisutuse likvideerimise

teatis. Pooleli on kohtuvaidlus ja veeluba pikendati kohtulahendi jõustumiseni. Paisutuse likvideerimise

edasise menetluse täpne kulg sõltub kohtuotsusest. Lõpetuseks toome välja, et Keskkonnaamet

haldusorganina peab paisutamisega seotud otsuse tegemisel lähtuma seadusest ja kaaluma ka kõiki

asjaolusid, sh avalikku, huvigruppide ja kogukonna huvi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

kantsler

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus , Keskkonnakomisjon

Agne Aruväli, 626 2968

[email protected]