Kollektiivse pöördumise edastamine

Yoko Alender

Vladimir Svet

Kliimaministeerium .10.2024 nr 1-6/24-46/4

Kollektiivne pöördumine

"Jah Saesaare paisjärve säilitamisele

Taevaskojas!"

Riigikogu keskkonnakomisjon menetles kollektiivset pöördumist "Jah Saesaare paisjärve

säilitamisele Taevaskojas!". Keskkonnakomisjon arutas kollektiivset pöördumist oma 2024.

aasta 30. aprilli ja 23. septembri istungiteli.

30. aprilli istungist võtsid osa kollektiivse pöördumise algatajate, AS Generaatori, Ahja Jõe

Ürgorg Seltsi, Põlva vallavalitsuse, Eesti Loodushoiu Keskuse, Riigimetsa Majandamise

Keskuse, Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi, Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi

esindajad. Toimus sisuline arutelu, mille käigus tutvustasid osalejad oma seisukohti

pöördumise kohta ja vastasid komisjoni liikmete küsimustele. Istungil tõdeti, et vajalik on

leida tasakaal keskkonna ja avalike huvide vahel ning kollektiivse pöördumise menetlemist

jätkatakse.

23. septembri istungil osalesid kutsututena Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumi,

Keskkonnaameti ja Kliimaministeeriumi esindajad. Istungi eesmärgiks oli saada ülevaade, kas

Saesaare paisjärve osas on toimunud mingeid arenguid. Kutsutud ametkondade esindajate

sõnul mingeid arenguid vahepeal toimunud ei ole. Lisaks soovis komisjon arutada 07.09.2024

algatajate esitatud ettepanekuid veeseaduse muutmiseks.

Keskkonnakomisjon otsustas mitte toetada veeseaduse muutmise ettepanekuid, sest

üksikjuhtumi alusel ei ole õigusloome printsiipide järgi õige seadusi muuta. Kuna

kohtumenetlus nii detailplaneeringu kui ka uue veeloa andmise ja vana pikendamise vaidluses

on pooleli, siis pidas komisjon kõige sobivamaks edastada ettepanek pädevale institutsioonile

seisukoha võtmiseks ja lahendamiseks, milleks on Kliimaministeerium, Keskkonnaamet ja

Riigimetsa Majandamise Keskus.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Igor Taro

esimees

2

Sama: Rainer Vakra

Keskkonnaamet

Mikk Marran

Riigimetsa Majandamise Keskus

Lisad: 1. Rahvaalgatuse_ettepanekud_07.09.24.pdf

2. VeeS_muudatusettepanekud_07.09.24.pdf

631 6511 [email protected]

i Kollektiivse pöördumise ja sellega seonduvad materjalid, nt protokollid, on leitavad Riigikogu veebilehel:

https://www.riigikogu.ee/tutvustus-ja-ajalugu/raakige-kaasa/esitage-kollektiivne-poordumine/riigikogule-

esitatud-kollektiivsed-poordumised/

Andres Sutt

Kliimaministeerium

.05.2025 nr 1-6/25-87/2

Rainer Vakra

Keskkonnaamet

Mikk Marran

Riigimetsa Majandamise Keskus

Järelpäring seoses kollektiivse pöördumisega

"JAH Saesaare paisjärve säilitamisele Taevaskojas"

Riigikogu keskkonnakomisjoni poole on pöördunud kollektiivse pöördumise "JAH Saesaare

paisjärve säilitamisele Taevaskojas" algataja. Ta soovib informatsiooni, kas rahvaalgatuses

tõstatatud probleemid ja ettepanekud on saanud lahenduse. Seoses sellega palume teiepoolset

teavet, kas Saesaare paisjärvega seoses on vahepeal toimunud mingeid tegevusi ja arenguid.

Palume vastust hiljemalt k.a 2. juuniks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Yoko Alender

esimees

Lisa: Järelpäring_Riigikogu_keskkonnakomisjonile.pdf

631 6511 [email protected]

Suur-Ameerika 1 / Tallinn 10122 / 626 2802/ [email protected] / www.kliimaministeerium.ee/

Registrikood 70001231

Margus Lillo

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve Puhkeala

[email protected]

Teie 03.10.2024 nr 1-6/24-46/4

Meie 06.11.2024 nr 1-17/24/4731-3

Kollektiivse pöördumise vastus: veeseaduse muutmise

ettepanekud

Austatud härra Lillo

Pöördusite Riigikogu Keskkonnakomisjoni poole palvega lõpetada Saesaare paisu likvideerimise menetlus

ja tegite ettepanekud veeseaduse muutmiseks. Keskkonnakomisjon otsustas mitte toetada veeseaduse

muutmise ettepanekuid, sest üksikjuhtumi alusel ei ole õigusloome printsiipide järgi õige seadusi muuta.

Kuna kohtumenetlus nii detailplaneeringu kui ka uue veeloa andmise ja kehtiva pikendamise vaidluses on

pooleli, siis pidas komisjon kõige sobivamaks edastada ettepanek pädevale institutsioonile seisukoha

võtmiseks ja lahendamiseks. Vastame kui vee- ja looduskaitse poliitika ja õigusaktide kujundajana Teie

pöördumisele.

Tegite ettepaneku lisada veeseadusesse sätted, mis sätestavad, et veeluba kehtiks kuni paisu lammutamiseks

ehitusloa andmiseni. Teie hinnangul on veeseaduses tegemist õigusliku lüngaga, mis võimaldab tekkida

olukorral, kus isikul puudub luba paisutamiseks ehk isik peaks paisu likvideerima (paisehitise lammutama),

aga samas ei ole ehitusluba lammutamiseks.

Kliimaministeeriumi hinnangul lünka ei esine ja veeseadust ei ole vaja muuta. Kehtiv õigus katab kogu

probleemistiku. Väga paljude juhtumite puhul ei olegi vaja tervet paisu likvideerida selleks, et paisutust

likvideerida. Piisab näiteks varjade (puidust lauad) eest ära võtmisest ja sel juhul ehitusluba ei ole vajalik.

Nende juhtumite puhul, kui on vajalik ka ehitusseadustiku kohane ehitusluba ehitise lammutamiseks, on

võimalik antud olukorda lahendad läbi kahe menetluse. Veeseaduse § 196 lõike 2 punkti 9 kohaselt tuleb

registreerida paisutuse likvideerimine. Selle menetluse raames annab Keskkonnaamet täpsed juhised,

kuidas ja millal likvideerimine ohutult läbi viia. Kui isik ei soovi lammutada ehk keeldub seadust täitmast,

siis teiseks võimaluseks on ettekirjutuse tegemine. Ettekirjutusega ja registreeringuga saab juhtida

tähelepanu sellele, milliseid lube on vaja taotleda ja neid erinevaid vajaminevaid lubasid ning menetlusi

saab arvestada paisutuse likvideerimise tähtaja seadmisel. Paisutajal on ka sõltumata loa olemasolust

kohustus veeseaduse ja paisutamise määruse (määrus nr 54 „Veekogu paisutamise, paisu likvideerimise ja

veetaseme alandamise täpsustatud nõuded ning ökoloogilise miinimumvooluhulga määramise metoodika“)

tingimusi täita, mis tagavad paisu ohutu käitlemise tingimused. Näiteks veeseaduse § 174 lõike 5 punkt 1

kohustab tagama paisu tehnilise korrashoiu ja hoolduse.

Seega Teie ettepanek täiendada veeseadust nii, et veeluba kehtiks kuni paisu lammutamiseks ehitusloa

andmiseni ei ole vajalik. Veelgi enam, kliimaministeeriumi hinnangul tekitaks selline seaduse täiendus

olukorra, kus paisutuse likvideerimise kohustuse täitmine võib venida määramatult pikaks. Juhul kui

paisuomanik soovib paisutada, aga veeloa saamiseks ei ole võimalik keskkonna- või muud nõudeid täita,

siis paisu omanikul puudub motivatsioon ehitusloa saamiseks, sest see lõpetab tema tegevuse. Seega

esitatud ettepaneku kohaselt ei ole paisuomanikule soodne taotleda ehitusluba ja see võimaldaks

veekasutuse jätkumist määramata ajaks koos sellega seotud keskkonnariskidega.

Esitasite ka ettepaneku, et paisutuse likvideerimiseks peab olema kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle

maa niiskusrežiimi ja muid huve likvideerimine mõjutab.

Kliimaministeeriumi hinnangul ei ole see ettepanek kooskõlas põhiseaduse §iga 32 (omandiõigus).

Veeseadusesse tehtavaid ettepanekuid ei saa vaadata ainult Saesaare paisu juhtumist lähtudes. Veeseaduse

muutmisel tuleb vaadata kõiki võimalike olukordasid, mis paisutamise puhul võivad tekkida. Sätte

rakendamisel võib tekkida olukord, kui paisutaja ei soovi paisutamist jätkata, aga paisjärve ääres elav elanik

soovib elada järve ääres ja nõusolekut paisutuse likvideerimiseks ei anna. Paisutamine on suure

keskkonnamõjuga tegevus ja seetõttu kaasnevad sellega mitmed keskkonnanõuded ja kohustused paisu

omanikule, sh rahalised kohustused. Näiteks tuleb tagada kalade läbipääs kalapääsu näol ja paisjärve peab

iga teatud aja tagant puhastama setetest. Lisaks kaasnevad paisutamisega ka paisu kui ehitise hooldus- ja

remondikulud. Kui sätestada veeseadussesse võimalus järve ääres elavale elanikule nõuda paisutamise

jätkumist, siis võib see viia olukorrani, kus paisutaja omandiõiguse teostamine on ebaproportsionaalses

sõltuvuses teise isiku huvidest oma kinnisasja talle meelepäraselt viisil kasutada. Arvestada paisutaja

kulusid antud vara üleval pidamisel, ei ole paisjärve äärse elaniku omandi kasutamise soov

proportsionaalses seoses paisuomaniku omandi kasutamisega seotud tekkivate kohustustega. Seega võib

ettepanek praktikas kaasa tuua vastuolu põhiseaduse §-ga 32, mis sätestab omandi puutumatuse õiguse.

Omandipõhiõiguse kitsendused ei tohi olla ebaproportsionaalsed ega piirata omanikke ebamõistlikult.

Paisjärve ääres elavatel elanikel ei saa olla õigustatud ootust selleks, et paisutamine jätkub igavesti.

Paisutamine on paisutaja poolt loaga lubatud vabatahtlik tegevus, mille paisutaja saab alati lõpetada. See

põhimõte on kehtinud veeseaduses algusest peale.

Esitasite ka palve lõpetada Saesaare paisu likvideerimise menetlus. Olete seisukohal, et järve likvideerimine

ja välja kujunenud ökosüsteemi lõhkumine toovad endaga kaasa korvamatu kahju kohalikele elanikele ja

ettevõtetele, loodusele ja Põlva maakonnale väga olulisele turismisektorile. Kirjutate, et töösse võetud

paisjärve likvideerimise protsessis pole arvestatud järveäärsete elanike ja ettevõtjate ligi 100% toetust järve

säilitamisele.

Käesoleval hetkel on peatatud Riigimetsa Majandamise Keskuse poolt esitatud paisutuse likvideerimise

teatis. Pooleli on kohtuvaidlus ja veeluba pikendati kohtulahendi jõustumiseni. Paisutuse likvideerimise

edasise menetluse täpne kulg sõltub kohtuotsusest. Lõpetuseks toome välja, et Keskkonnaamet

haldusorganina peab paisutamisega seotud otsuse tegemisel lähtuma seadusest ja kaaluma ka kõiki

asjaolusid, sh avalikku, huvigruppide ja kogukonna huvi.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Keit Kasemets

kantsler

Teadmiseks: Keskkonnaamet, Riigimetsa Majandamise Keskus , Keskkonnakomisjon

Agne Aruväli, 626 2968

[email protected]

ETTEPANEKUD VEESEADUSE MUUTMISEKS

Riigikogu keskkonnakomisjonile

Esitame ettepanekud maaomanikke puudutavate õigusaktide muutmiseks seoses Keskkonnaameti (edaspidi KeA) hiljutise praktikaga veeloa andmisest keeldumisel olemasolevate paisude, sh töötavate hüdroelektrijaamade puhul. Olemasolev olukord ei kaitse maaomanike huve ega reguleeri ohutuse seisukohalt paisu omaniku kohustusi, kus KeA soovib töötava paisu likvideerida. Regulatsiooni lünga tõttu tuleb hüdroelektrijaama töö loa lõppemisel koheselt peatada ja asuda paisutust likvideerima. Tegelikkuses on vajalik tagada paisu ohutus ja paisutuse likvideerimine vajab täiendavaid menetlusi. Põhjendatud on ehitusloa väljastamise ajaks taastuvenergia tootmissesse panustava hüdroelektrijaama jätkuv käitamine, sest looduskeskkonna jaoks olukord ei muutu.

Palume algatada veeseaduse muudatused. Muudatusettepanekud on toodud allajoonitud kirjas.

Ettepanek 1. Vee erikasutusloa kehtivus paisutuse likvideerimisel

Veeseaduse § 175 (4) täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠175. Veekogu veetaseme alandamine ja paisutuse likvideerimine

(4) Kui paisu omanik või valdaja ei ole taotlenud õigusaktiga nõutavat veeluba või kui veeloa andja keeldub loa andmisest, peab paisu omanik või valdaja paisutuse likvideerima. Sihtotstarbeliselt kasutatava paisu ja hüdroelektrijaama puhul võib jätkuda vee erikasutus kuni ehitusloa väljastamiseni või ehitisteatise andmiseni veeloa alusel tingimusel, mis kehtisid enne käesoleva seaduse § 192 tähenduses veeloa andmisest keelduva otsuse tegemist. Ehitusloa andmisel lõppevad veeloaga kindlaksmääratud õigused ja kohustused.“

Veeseaduse § 189 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠189. Veeloa kehtivusaeg

(1) Veeluba on tähtajatu, välja arvatud juhul, kui:

4) veetaseme alandamine ja/või paisutuse likvideerimine eeldab ehitusseadustiku tähenduses ehitusluba või ehitisteatist.

(4) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktis 4 nimetatud juhul antakse veeluba jõe paisutamiseks, veetaseme alandamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks ehitusloa või ehitisteatise andmiseni. Ehitustegevuse alustamiseks vastava õiguse saamisel lõppevad veeloaga kindlaksmääratud õigused ja kohustused.“

Selgitus:

KeA-l on õigus keelduda jõe paisutamiseks, veetaseme alandamiseks ja hüdroenergia kasutamiseks keskkonnaloa andmisest. KeA on kasutanud eelviidatud õigust kaitsealuste kalade vaba liikumise tagamiseks.1 Kui KeA keeldub loa andmisest, peab paisu omanik paisutuse likvideerima (VeeS § 175 lg 4).

VeeS ei ole arvestatud sellega, et paisu kui rajatise likvideerimine ei ole võimalik täiendavate menetluste läbiviimiseta ning ka lammutustegevuse puudumisel on veetaseme alandamine suuremate paisjärvede puhul olulise keskkonnamõjuga tegevus. Üldreeglina on paisu

1 Linnamäe hüdroelektrijaam – https://www.postimees.ee/7029427/kohus-ameti-tegevus-linnamae-hudrojaama-vaidluses-on-

silmakirjalik, Saesaare hüdroelektrijaam - https://www.err.ee/1608806710/amet-tahab-likvideerida-kalade-liikumist- takistava-saesaare-paisu

lammutamiseks vajalik kohalikult omavalitsuselt ehitusloa taotlemine ning see nõue rakendub ka juhul, kui eelnevalt on KeA poolt tehtud ettekirjutus paisutuse likvideerimiseks2. Paisu ümberehitamine eeldab omakorda ehitisteatist. Ehitamine peab omakorda olema kooskõlas alal kehtivate planeeringutega (EhS § l2 lg 2).

Paisjärv ja sellega seonduvad muud rajatised on kohaliku arengu seisukohast väga olulised. Paisjärved pakuvad kohalikele elanikele mitmekesiseid rekreatsioonivõimalusi, nagu ujumine, kalastamine, paadisõit ja looduse nautimine, mis tõstavad elukvaliteeti ja toetavad aktiivset eluviisi. Paisjärved meelitavad piirkonda turiste, suurendades seeläbi kohalike ettevõtete, nagu majutusasutuste, restoranide ja vaba aja tegevuste pakkujate tulu ning edendades kogukonna majanduslikku heaolu. Paisud reguleerivad veevarustust piirkonnas, tagades põllumajandusele ja kohalikule kogukonnale stabiilse veeallika, mis on oluline nii joogiveevarustuse kui ka põllumaade niisutamise jaoks. Vähem tähtis ei ole ka see, et pais ja paisjärv võivad olla ajaloolise ja kultuurilise tähendusega, olles osa kohalikust pärandist, mis kajastab piirkonna ajalugu ja traditsioone, aidates säilitada ja edendada kogukonna identiteeti. Hüdroelektrijaam tagab kohaliku piirkonna jaoks stabiilse ja taastuva energiaallika, mis võib vähendada sõltuvust välistest energiaallikatest ning toetada piirkonna energiajulgeolekut. Näiteks Saesaare paisjärv on rajatud 1950.ndatel aastatel ning 54 ha suurune järv on osa piirkonna identiteedist.

Praktikast on näha, et kohalikud omavalitsused soovivad suurte ja ajalooliste paisutuse likvideerimiseks planeeringu ja keskkonnamõjude hindamise algatamist. Paisu kui rajatise puhul võib kohaliku omavalitsuse volikogu olulise avaliku huvi olemasolu korral algatada detailplaneeringu koostamise (PlanS § 125 lg 3). Samuti võib detailplaneeringu kohustus tulla automaatselt üldplaneeringust (PlanS § 125 lg 2). Ka Saesaare paisu likvideerimise plaaniga seoses on Põlva vald rõhutanud, et sellise tegevuse aluseks on uus planeering koos keskkonnamõjude hindamise algatamisega. Avalikes huvides peab kõigile olema ettenähtav tema kinnistu läheduses toimuv. Näiteks, kinnisasja, mis asub paisjärve läheduses, väärtuse hindamiseks või võõrandamiseks, peab paisu likvideerimise plaan ja ajaraam olema teada. Paisutuse likvideerimisel muutub piirkonna atraktiivsus, elektrienergiaga varustamise kindlus, veetase kaevudes ja võivad tekkida muudki raskesti ette ennustatavad probleemid. Kokkuvõttes väheneb kinnisvara väärtus ja halveneb inimeste elukeskkond.

Samas kehtiva õiguse kohaselt tekib VeeS § 175 lg 4 olukorra saabumisel ja ehitusloa väljastamise vahel õiguslikult ebaselge kuid ka ohtlik olukord. Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku protsessid lükkavad likvideerimise edasi ca 3-5 aasta võrra. Veeloast keeldumise korral puudub regulatsioon, mis reguleeriks paisu omaniku kohustusi kuni ehitamise alustamiseni. Ehitis, ehitamine ja ehitise kasutamine ning ehitamisega seonduv peab olema ohutu. Järelikult peab ka likvideerimist ootava paisu kasutamine olema ohutu. VeeS § 175 lg 6 kohaselt saab KeA seada tingimusi üksnes veekogu veetaseme alandamise või paisutuse likvideerimiseks. KeA-l puudub õigus kui ka võimalus seada tingimusi ajaperioodi jaoks, mil likvideerimisele kuuluv pais ootab nö lammutamist või ümberehitamist. Näiteks 2024 suvi oli erakordsete sademetega. Kui sel perioodil oleks puudunud Saesaare paisul veetaset reguleerida võimaldav veeluba, oleks tagajärjed võinud olla katastroofilised, st liiga kõrge veetaseme tõttu oleks võinud pais puruneda. Tulvavee korral oleks kaasnenud nii looduskeskkonda kui ka võimalik inimväärtusi hävitav tagajärg. Üksnes kehtiva veeloa olemasolu andis paisu omanikule nii õiguse kui ka võimaluse operatiivselt tegutsemiseks. Järelikult on kehtiva loa olemasolu vajalik ka sellisele paisule, mille riik on otsustanud likvideerida.

Ka hüdroenergia tootmise peatamine ja sellega kaasnev veetaseme muutus planeerimis- ja loamenetluse ajaks võib oluliselt mõjutada veekogude ja nende lähiümbruse keskkonda, sealhulgas elustikku ja elukeskkonda. Kuigi teatud mahus on veetaseme alandamine ka ehitustöödeta võimalik, ei ole see üldreeglina põhjendatud enne planeeringu lõplikku kehtestamist/ehitusloa andmist põhjusel, et see võib mõjutada kohalikke elanikke ja nende varalisi huve, nt üleujutuste või kaevude veetaseme alanemise

2 Vt Advokaadibüroo Ellex Raidla. 2022. Paisutuse likvideerimise regulatsiooni rakendamise probleemide õigusanalüüs.

Keskkonnaministeeriumi tellimus

tõttu. Selliste kahjude tekkimisel on maaomanikel keeruline leida vastutajat ja nõuda kahjude hüvitamist, mis võib viia pikaajaliste kohtuvaidlusteni.

Arvestades taastuvenergia eesmärke, ei ole avalikes huvides kui ka erahuvides olemasoleva ning töötava hüdroelektrijaama puhul põhjendatud selle seiskamine olukorras, kus reaalse likvideerimiseni kulub veel aastaid. Hüdroelektrijaama töö piiramist võib lubada vaid juhul, kui see on sobiv, vajalik ja mõõdukas püstitatud eesmärgi suhtes. Paisu likvideerimise eesmärk on kaitsta kaitsealuste kalade vaba liikumist. Hüdroelektrijaama töö piiramine enne likvideerimist ei toeta püstitatud eesmärki, sest eesmärgi täitmiseks on vaja pais lammutada. Paisutuse likvideerimiseks vajalike menetluste ajal ei saa kuidagi püstitatud eesmärki täita ehk tagada kalade vaba liikumist. Sel juhul on hüdroenergia tootmise keelamine menetluste ajaks ebaproportsionaalne – tegevuse jätkamine ei tekita keskkonnale kahju ega kahjusta tulevast likvideerimisprotsessi. Vastupidi – hüdroenergia tootmine tagab Eesti energiajulgeolekut, mitmekesistab riigi energiavarustust ja on kooskõlas ka EL eesmärkidega taastuvenergia osas. See toetab otseselt riigi eesmärke kliimamuutuste leevendamisel.3 Eelnevat tõlgendust toetab ka väljakujunenud kohtupraktika, mille kohaselt kohtuvaidluse ajaks on olemasolevate ja töötavate paisude puhul põhjendatud esialgse õiguskaitse korras nende töö jätkamine kuni vaidluste lõpliku lahendamiseni4. Kohtud on kinnitanud, et oht jätkuva tegevuse (ajutiseks) lubamiseks puudub, kui veekogu paisutamine ja hüdroelektrienergia tootmine on toimunud aastakümneid. Seega on samu põhimõtteid võimalik kohaldada ka töötavate paisude puhul täpsustades VeeS regulatsiooni perioodiks, mil sisuliselt on otsustatud paisu likvideerimine, kuid reaalse lammutamiseni kulub veel aastaid. Eelnevat kokkuvõttes on põhjendatud, et kehtiv õigus võimaldaks sihtotstarbeliselt kasutatava paisu ja hüdroelektrijaama puhul vee erikasutust kuni ehitusloa väljastamiseni või ehitisteatise andmiseni tingimusel, mis kehtisid enne veeloa andmisest keelduva otsuse tegemist ning likvideerimisega seonduvate menetluste alustamist. Selliselt toimub veetaseme alandamine ja ehitustegevus ohutult kooskõlas alal kehtivate planeeringute ning ehitustegevust võimaldavate lubadega.

Ettepanek 2. Paisutuse likvideerimiseks peab olema kirjalik nõusolek maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi ja muid huve likvideerimine mõjutab

Veeseaduse § 175 täiendatakse ja sõnastatakse järgmiselt:

㤠175. Veekogu veetaseme alandamine ja paisutuse likvideerimine

„(8) Keskkonnaamet peab paisutuse likvideerimise korral küsima kirjalikku nõusolekut maaomanikult, kelle maa niiskusrežiimi ja muid huve paisutuse likvideerimine mõjutab. Maaomaniku nõusolek ei ole nõutav sellise maatüki kasutamise korral, mis asub riigi omandisse kuuluva veekogu all või mis loetakse maareformi seaduse § 31 lõike 2 alusel riigi omandis olevaks.“

Selgitus:

VeeS § 190 lg 4 kohaselt peab veekogu paisutamiseks veeluba taotlev isik omama kirjalikku nõusolekut selle maa omanikult, kelle maapinna niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Sätte eesmärgiks on tagada maaomanike huvide kaitse, kelle maa niiskusrežiimi paisutamine mõjutab.5

Sarnast regulatsiooni paisutuse likvideerimise puhul sätestatud ei ole, st veetaseme alandamisel, sh paisjärve likvideerimisel ei pea küsima maaomanike nõusolekuid, kelle maapinna niiskusrežiimi vastav tegevus mõjutab. Järelikult on kehtiva regulatsiooni kohaselt maaomanike huvid kaitseta. Joonis 1 käsitleb eeldatavat mõjupiirkonda Saesaare paisjärve likvideerimisel. Negatiivselt mõjutatud ala on oluliselt suurem kui paisjärv. Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõjude hindamise aruande

3 Vt kliimakindla majanduse seaduse eelnõu seletuskiri § 26 (lk 22, kolmas lõik). 4 vt näiteks Tartu Halduskohtu 15.04.2016 määrus nr 3-16-478; Tallinna Halduskohtu 08.01.2018 määrus haldusasjas nr 3-18-

4; Tallinna Halduskohtu 10.05.2022 määrus haldusasjas nr 3-22-1050; Tallinna Halduskohtu 16.01.2023 määrus haldusasjas 3-22-2699

5 Veeseadus 643 SE teise lugemise juurde lisatud seletuskiri, muudatusettepanek nr 77.

kohaselt kaasneb 54 ha suuruse Saesaare paisjärve veetaseme alanemisega muutused veekogu kaldajoones ja sellest tulenevalt mõjutused kalda-alade kasutustingimustes (sh kaldavööndi maaomand, olemasolevad ehitised-rajatised, niiskusrežiim)6. Selle tulemusel muutuvad ilmselgelt lähedal asuvate kinnisasjade kasutustingimused ja halveneb pinnase kvaliteet. Piirkonnas on väljakujunenud niiskusrežiim arvestades asjaolu, et Saesaare pais on rajatud ca 1950ndatel aastatel ja vahepealsel perioodil ei ole paisjärve tühjaks lastud.

Eelnevat arvesse võttes tuleb täiendada VeeS § 175 nõudeid veekogu veetaseme alandamise ja paisutuse likvideerimisega seoses selliselt, et KeA-le seatakse kohustus küsida kirjalikku nõusolekut maa omanikult, kelle maapinna niiskusrežiimi paisutamine mõjutab. Kehtiv regulatsioon peab tagama, et ka paisu likvideerimisel on kinnisasjade omanike õigused igakülgselt kaitstud, st haldusmenetluse läbiviimisel võetakse arvesse lisaks loodusväärtustele ka maaomanike kinnisvara väärtust, maa kasutusvõimalusi ning elukeskkonna kvaliteeti. Täiendus on vajalik, tagamaks maaomanike huvide kaitse, kelle maa niiskusrežiimi ja muid huve paisutuse likvideerimine mõjutab.

Joonis 1. Saesaare paisjärve likvideerimise eeldatav mõjupiirkond7

Lugupidamisega

Margus Lillo

MTÜ Taevaskoja-Kiidjärve Puhkeala

Rahvaalgatus JAH Saesaare paisjärve säilitamisele Taevaskojas

/digitaalselt allkirjastatud/

6 Hendrikson & Ko. 2016. Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõjude hindamise aruanne, lk 74 7 Hendrikson & Ko. 2016. Saesaare paisu likvideerimise teatise keskkonnamõjude hindamise aruanne, lk 16.