EL taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine Eesti õigusesse

Hans Markus Kalmer

Kliimaministeerium

Energeetikaosakond

[email protected] 15.11.2024 nr 1-7/2024/6912

EL taastuvenergia direktiivi muudatuste ülevõtmine Eesti õigusesse

Saadame Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) tagasiside EL taastuvenergia direktiivi

(REDIII) muudatuste ülevõtmise kohta Eestis.

Esiteks, tervitame REDIII-st tulenevaid metsa biomassiga seotud muudatusi. Need loovad

RMK jaoks selgemad raamid, millist puitu ja millistel tingimustel on võimalik energia

saamiseks kasutada.

Teiseks, soovime, et eelisarendusalaks saamise tingimus ei oleks piiratud ainult ühe tehnoloogiaga.

Eelnõu seletuskirja kohaselt täiendatakse energiamajanduse korralduse seadust peatükiga 83

„Taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine“. Eelnõuga täiendatakse EnKSi §-ga 3215

„Taastuvenergia alad“. Taastuvenergia direktiivi 2023/2413 artiklist 15b tuleneb liikmesriikidele

kohustus kaardistada alad, mis on vajalikud, et anda riiklik panus Euroopa Liidu 2030. a

taastuvenergia üldeesmärgi saavutamisesse.

Seletuskirjas (lk 21) tuuakse mh välja, et: “Soositud on alade mitmeotstarbeline kasutus” ja

“Direktiiv jätab siinjuures liikmesriigi otsustada, millist taastuvenergia allikat ja tehnoloogiat

eelisarendusalade määramine puudutab. Kuivõrd Eestis on taastuvelektri eesmärgi saavutamiseks

esmane tuuleenergia, puudutab eelisarendusalade määramine eelnõu kohaselt vaid tuuleenergia

tootmist maismaal”.

Eestis on mitmeid näiteid taastuvenergia hübriidparkidest: Sopi-Tootsi taastuvenergeetika

ala, Purtse tuule ja päikese hübriidpark, Paldiski tuule- ja päikesepark. Varasemaid näiteid

ja tuleviku vajadusi silmas pidades teeme ettepaneku, et eelisarendusalaks saamise tingimus

ei oleks piiratud ainult ühe tehnoloogiaga (antud juhul tuulepargiga) ja ka ala terviklik

arendamine ei oleks piiratud.

Eelisarendusala peaks võimaldama kombineerida tuule- ja päikeseparki, ning pakkuma võimalusi

tööstuspargi arendamiseks. See tagaks taastuvenergia tootmiseks arendatava maa mitmekülgset

kasutust ning võimaldaks energiamahukatel tööstusettevõtetel luua otseliin taastuvenergiat tootva

hübriidpargiga.

Kolmandaks, palume täpsustada eriplaneeringu menetlusega seotud arenguid.

1. novembril 2024 toimunud Tuuleenergeetika ümarlaual tutvustas Külli Siim Regionaal- ja

Põllumajandusministeeriumist ettepanekut muuta kehtivat Planeerimisseadust ja kaotada

seadusest eriplaneering.

2 ${text.ak}

Palume täpsustada, milline saab olema eelisarendusala tekkimise põhimõte siis, kui

eriplaneeringu menetlust puudutav osa planeerimisseaduses kehtetuks tunnistatakse ? Kas

eelisarendusalasid saab arendada vaid läbi detailplaneeringu (kui detailplaneeringu ala

vastab seletuskirjas toodud neljale kriteeriumile)?

Lugupidamisega

Kristi Parro

partnersuhete juht

arendus- ja kliimaosakond

56466479 [email protected]