Harju maakond, Viimsi vald, Lubja küla, Krillimäe tee 2

TALLINNA NOTAR SIRJE VELSBERG

NOTARI AMETITEGEVUSE RAAMATU REGISTRI NUMBER

2447

Notariaalakti on koostanud ja tõestanud Tallinna notar Sirje Velsberg enda notaribüroos Tallinnas Rävala pst 2/ Kivisilla tn 8, neljateistkümnendal novembril kahe tuhande kahekümne neljandal aastal (14.11.2024.a) ning selles notariaalaktis osalejad on Eesti Vabariik, edaspidi nimetatud Müüja, mille esindajana tegutseb riigivara valitseja Kliimaministeeriumi valitsemisalas tegutsev Riigimetsa Majandamise Keskus, registrikood 70004459, asukoht ja postiaadress Mõisa/3, Sagadi küla, Haljala vald, Lääne-Viru maakond, e-posti aadress [email protected] (eeltoodud andmed täidesaatva riigivõimu asutuse või riigi muu institutsiooni nime, aadressi ja registrikoodi kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 13.11.2024 kell 10:36 tehtud päringute alusel), mille esindajana tegutseb volikirja alusel Ere Kaaristu, isikukood 47207260330, kes on tõestajale tuntud isik jaKrillimäe külaselts, registrikood 80552145, asukoht ja postiaadress Krillimäe tee 1, Lubja küla, Viimsi vald, Harju maakond, e-posti aadress [email protected], edaspidi nimetatud Ostja, mille esindajatena tegutsevad registrikaardile kantud juhatuse liikmed Joel Kolk, isikukood 37708110287, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ja mille esindajana tegutseb registrikaardile kantud juhatuse liige Mihkel Saarend, isikukood 36901300217, kes on tuvastatud PPA andmebaasi alusel ühiselt ning kellel on õigus ühingut kõigis õigustoimingutes esindada (eeltoodud andmed juriidilise isiku nime, aadressi, registrikoodi ja esindaja kohta on notariaalakti tõestaja kontrollinud Maakohtute registriosakonnast 13.11.2024 kell 12:10 tehtud päringute alusel), kes sõlmivad lepingu järgnevas:

KINNISTU MÜÜGILEPING JA ASJAÕIGUSLEPING 1. Registrite seis ja lepingu ese 1.1. Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriossa number 23896850 on

sisse kantud kinnistu, mille koosseisu kuulub maatükk, katastritunnusega 89001:001:2511, majandusliku otstarbega tootmismaa (100%), asukohaga Harju maakond, Viimsi vald, Lubja küla, Krillimäe tee 2,pindalaga 129,0 m². Teise jakku on omanikuna sisse kantud Eesti Vabariik. Kolmandas jaos kehtivaid kandeid ei ole.

2

Neljandas jaos kehtivaid hüpoteegi kandeid ei ole. 1.2. Lepingu esemeks on lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistu, koos selle oluliste osade ja

päraldistega (eelnevalt ja edaspidi nimetatud lepingu ese). 1.3. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et: 1.3.1. katastriüksuse 89001:001:2511 suhtes kehtivad järgmised kitsendused:

 piiranguvöönd: veehaarde sanitaarkaitseala; ulatus: 129,39m²; nähtus: puurkaev; seisund: kehtiv;

 piiranguvöönd: elektripaigaldise kaitsevöönd; ulatus: 30,35m²; nähtus: elektriõhuliin alla 1kV (AMKA.3x16+25); seisund: kehtiv;

 piiranguvöönd: maaparandushoiu-ala; ulatus: 129,39m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala; seisund: kehtiv;

 piiranguvöönd: koh.omavalitsuse kaitstav loodusobjekt; ulatus: 129,39m²; nähtus: kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt (Krillimäe MKA, Krillimäe pv.); seisund: kehtiv.

1.3.2. kitsendusi põhjustava objekti andmed on järgmised:  ulatus: 129,39m²; nähtus: maaparandussüsteemi maa-ala (VIIMSI, TT-482);

seisund: kehtiv;  ulatus: 129,39m²; nähtus: kohaliku omavalitsuse kaitstav loodusobjekt (Krillimäe

maastikukaitseala); seisund: kehtiv. 1.4. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (kitsendustega

katastrikaardi päring katastritunnuse järgi) nähtub, et maaüksuse katastritunnusega 89001:001:2511 metsamaa 129m².

1.5. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (mälestiste otsing katastritunnuse/aadressi järgi) nähtub, et lepingu esemel ei paikne mälestisi ega muinsuskaitsealasid, see maaüksus ei asu kinnismälestiste või muinsuskaitsealade kaitsevööndis ega arheoloogilises leiukohas.

1.6. Krillimäe maastikukaitseala kohta keskkonnaregistri avaliku teenuse (https://keskkonnaportaal.ee/register) kaitstavate loodusobjektide päringust nähtub:

 loodusobjekti tüüp ja nimetus Krillimäe maastikukaitseala;  valitseja: Viimsi vallavalitsus;  kande alusdokument KLO5000007.

1.7. Lepingu eseme kohta e-notari infosüsteemist tehtud päringust (isikute päring aadressi järgi) nähtub, et lepingu ese:

1.7.1. ei ole rahvastikuregistris registreeritud ühegi isiku alalise elukohana; 1.7.2. ei ole äriregistris registreeritud ühegi isiku asukohana. 1.8. Lepingu eseme kohta maakatastrist tehtud kiirpäringust (https://ky.kataster.ee/)

katastripidaja märgete kohta nähtub, et katastriüksuse 89001:001:2511 kohta katastripidaja märked puuduvad.

1.9. Lepingu eseme kohta ehitisregistrist (http://www.ehr.ee) tehtud päringust (ehitise otsing katastritunnuse järgi) nähtub, et katastritunnusega 89001:001:2511 on seotud hoone pumbamaja, ehitisregistri koodiga 120678180, esmane kasutus 2013.a, korruste arv 1, ehitisealune pind 22,4 m², ehitise staatus olemas ja kaalutud energiakasutuse klass määramata. Ehitisregistris on järgmised (ümber)ehitamist kajastavad dokumendid (eelkõige ehitus- ja kasutusluba):  03.05.2013 Ehitise teatis nr 24903.

1.10. Lepingu eseme kohta riigi kinnisvararegistris (https://riigivara.fin.ee/rkvr- frontend/varad) tehtud päringust nähtuvad järgmised andmed:  objekti koodi: KV113341;

3

 valitseja: Kliimaministeerium;  volitatud asutus: Riigimetsa Majandamise Keskus. Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et:  Kinnistusraamatusse kantud andmete õigsust eeldatakse (asjaõigusseadus § 56).

Ehitisregistri andmetel on informatiivne ja statistiline tähendus, v.a taotlused, projekteerimistingimused, teatised, ehitus- ja kasutusload ning ettekirjutused, millel on õiguslik tähendus (EhS § 61). Kitsenduste kaardi andmed ei tekita kitsendusi, vaid kajastavad kitsenduste olemasolu ning lisaks kaardil kajastatutele võib esineda ka muid kitsendusi ja kaardil kajastatud kitsendus võib tegelikkuses mitte eksisteerida. Kitsenduste selgitamiseks tellib kitsendusi põhjustava objekti omanik vajadusel katastrimõõdistamise (maakatastriseaduse § 12 ja 19¹).

2. Osalejate avaldused ja kinnitused 2.1. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et: 2.1.1. Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis ei ole muutunud ning lepingu

eseme suhtes ei ole kinnistusosakonnale esitatud menetlemata või lahendamata kinnistamisavaldusi.

2.1.2. Lepingu eseme suhtes on sõlmitud tähtajatu üürileping Ostjaga (edaspidi nimetatud Üürileping), mille Müüja ja Ostja lõpetavad. Ostja kui üürilepingujärgne üürnik on tasunud üüritasu ning Müüja teeb üürnikuga tasaarvestuse hiljemalt 2 kuu jooksul selle lepingu sõlmimisest ning kannab enamtasutud summa tagasi.

2.1.3. Kuni selle lepingu sõlmimiseni ei ole Müüjale kuuluvat lepingu eset koormatud (sh ka mitte kinnistusraamatusse mittesissekandekohustuslike kolmandate isikute õigustega nagu näiteks selles lepingus nimetamata üüri-, rendi- või muud kasutuslepingud), seda ei ole kellelegi võõrandatud, selle käsutamist ei ole keelustatud ning selle suhtes pole vaidlusi.

2.1.4. Lepingu eseme valdamise, kasutamise ega käsutamise suhtes ei kehti Müüjale teadaolevaid muinsuskaitsealaseid, selles lepingus nimetamata looduskaitsealaseid ega muid selles lepingus nimetamata piiranguid (sh tehingutest tulenevaid piiranguid ega kitsendusi).

2.1.5. Lepingu esemeks oleval kinnistul paikneb kinnistu oluliseks osaks olev, selle lepingu punktis 1.10. nimetatud ehitis, mis on rahuldavas seisukorras ja töökorras (sh hoonesse paigaldatud seadmed), kuid võivad vajada jooksvalt hooldustöid või seadmed asendamist.

2.1.6. Lepingu esemel, ka lepingu eseme oluliseks osaks oleva(te)l ehitis(t)el ei ole mingeid eritunnuseid ega puudusi, sh varjatud puudusi, millest Müüja ei ole Ostjale teatanud või mida Ostja ei saanud märgata ülevaatuse teostamisel. Müüja ei pea vajalikuks lepingu eseme täpsemat kirjeldamist kuna Ostja on Üürilepingujärgse üürnikuna lepingu eseme otsene valdaja.

Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et:  Riigikohus on seisukohal, et ausal müüjal on oma vastutuse välistamiseks parim

viis lisada müügilepingusse punktid (või teha ostjale muul viisil tõendatavalt nähtavaks teave) selle kohta, millised puudused müüjale teadaolevalt lepingu esemel on.

 Kui Müüja lepingus puudusi [nt keskkonnaga seotud puudused, piisava päevavalguse puudumine, kestev häiriv oluline müra, vibratsioon, ebameeldiv lõhn jms] välja ei too, riskib Müüja sellega, et Ostja võib kasutada tema vastu seaduses ettenähtud õiguskaitsevahendeid.

4

2.1.7. Müüjale teadaolevalt puuduvad lepingu esemel Müüjale või kolmandatele isikutele kuuluvad mis tahes teed, liinid, tehnovõrgud ja -rajatised (nii maapõues asuvad kui maapealsed).

2.1.8. Müüja ei ole lepingu eset ühendanud ega sõlminud liitumislepinguid elektrivarustuse ega veevarustusega ning samuti ei vastuta Müüja vee kvaliteedi eest.

2.1.9. Lepingu esemele on olemas otsejuurdepääs avalikult kasutatavalt Krillimäe teelt. 2.1.10. Müüjale teadaolevalt ei ole lepingu esemel keskkonnareostust, Müüjale teadaolevalt

ei ole ühelgi isikul või asutusel alust algatada lepingu eseme suhtes keskkonnareostust puudutavat menetlust ning Müüjale ei ole lepingu sõlmimise hetke seisuga esitatud keskkonnareostust puudutavaid ettekirjutusi.

2.1.11. Lepingu punktis 1.1. nimetatud kinnistul paiknevale hoonele ei ole väljastatud energiamärgist.

2.1.12. Lepingu ese ei ole registreeritud ühegi isiku elu- ega asukohana. 2.1.13. Lepingu eseme suhtes puudub kehtiv kahjukindlustusleping. 2.1.14. Müüja on tasunud kõik lepingu eseme kasutamisega seotud maksed, mille tasumise

tähtaeg on saabunud ning lepingu esemega seoses ei ole Müüjal tasumisele kuuluvaid mistahes tasumise tähtaega ületanud võlgnevusi.

2.1.15. Müüja on enampakkumise dokumentides kohustanud Ostjat küsima teavet detailplaneeringu koostamise algatamise ja kehtestamise ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise võimaluste kohta kohalikult omavalitsuselt. Müüja ei saa tagada lepingu eseme senise sihtotstarbe säilimist, detailplaneeringu kehtestamist ega projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmist. Detailplaneeringu koostamise, algatamise ja kehtestamise ning projekteerimistingimuste ja ehitusloa andmise otsustab kohalik omavalitsus.

2.1.16. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Müüja õigust sõlmida ja täita seda lepingut.

2.1.17. Müüja esindajal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks Kliimaministeeriumi 20.05.2024.a kooskõlastuse nr 5-9/24/2074-3, Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 10.09.2024.a otsuse nr 1-32/68 ja Riigimetsa Majandamise Keskuse juhatuse 31.10.2024.a otsuse nr 1-32/87 alusel. Nimetatud kooskõlastus ja otsused on jõus, muutmata ning neid ei ole vaidlustatud, tühistatud, esitatud vastuväiteid või kaebusi. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.1.18. Müüja esindaja volitus Müüja esindajana on kehtiv ega ole esindatava poolt tagasi võetud, muudetud ega tühistatud, lepingu sõlmimisega ei ületa ta temale antud volituste mahtu ning tema õigust selle lepingu sõlmimiseks ei piira ega keela ükski asjaolu ning tal on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.1.19. Lepingus toodud Müüja ja Müüja esindaja avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.2. Ostja esindajad avaldavad ja kinnitavad, et: 2.2.1. Ostja Üürilepingujärgse üürniku ja lepingu eseme otsese valdajana on teadlik lepingu

eseme koosseisu kuuluva maaüksuse suurusest ja piiridest ning lepingu eseme koosseisu kuuluva ehitise ehituslikust ja tehnilisest seisundist, sealhulgas selle lepingu punktis 2.1.8 nimetatud asjaoludest.

2.2.2. Ostja on teadlik lepingu eseme suhtes kehtivatest selles lepingus nimetatud seadusjärgsetest kitsendustest, nende sisust ning mõjust lepingu eseme kasutamisel.

2.2.3. Ostja ostab lepingu eseme eesmärgiga hoida korras pumbamaja ja selle sisseseade

5

ning seeläbi jätkata veevarustuse tagamist Krillimäe külas. 2.2.4. Ostja on eelnimetatud ülevaatused teostanud oma majandus- ja kutsetegevuse raames

ning ostab lepingu eseme tuginedes teostatud ülevaatusele ning Müüja selles lepingus esitatud andmetele.

2.2.5. Ostja peab Müüja selles notariaalaktis toodud kinnitusi lepingu eseme kohta piisavaks ega soovi lepingu eseme täpsemat kirjeldamist.

2.2.6. Ostja on teadlik, et lepingu eseme oluliseks osaks olevale hoonele ei ole väljastatud energiamärgist ega loe eelpoolnimetatud asjaolu lepingu eseme puuduseks.

2.2.7. Ostja on teadlik, millised organisatsioonid ja asutused ning millistel tingimustel tarnivad ja osutavad lepingu eseme omanikule elektri, vee ja muid sarnaseid olmeteenuseid ( Ostjal on endal sõlmitud vastavad lepingud) .

2.2.8. Ei esine asjaolusid, mis piiraksid või välistaksid Ostja õigust sõlmida ja täita seda lepingut.

2.2.9. Ostjat ei ole sundlõpetatud, Ostja suhtes ei ole välja kuulutatud pankrotti, ei ole esitatud pankrotihoiatust ega pankrotiavaldust, ei ole määratud ajutist haldurit, ei ole algatatud likvideerimismenetlust ega saneerimismenetlust ning ei esine aluseid selliste menetluste algatamiseks ning selle lepingu sõlmimisega ei kahjustata Ostja võlausaldajate huve ega Ostja majanduslikku seisundit.

2.2.10. Selle lepingu sõlmimine on vajalikul viisil heaks kiidetud, kõik ühingu sisesed nõusolekud ja heakskiidud, mis on vajalikud sellest lepingust tulenevate kohustuste nõuetekohaseks täitmiseks, on saadud.

2.2.11. Nende esindusõigus Ostja juhatuse liikmetena on kehtiv, seda ei ole piiratud ega tühistatud, neid ei ole juhatusest tagasi kutsutud ning nende ametiaeg ei ole möödunud, nende esindusõigust ja ametiaega on nõuetekohaselt pikendatud, nende suhtes ei kehti ärikeeldu ja neil on kõik õigused selle lepingu sõlmimiseks esindatava nimel.

2.2.12. Lepingus toodud Ostja ja Ostja esindajate avaldused ja kinnitused ei sisalda ühtki ebaõiget väidet ega jäta mainimata ühtki olulist asjaolu, mille vastu osalejatel võiks selle lepingu eesmärki arvesse võttes olla äratuntav huvi ning mida teades ei oleks osalejad seda lepingut sõlminud või oleks seda teinud teistel tingimustel.

2.3. Müüja ja Ostja avaldavad ja kinnitavad, et: 2.3.1. Müüja ja Ostja vahel kokku lepitud kõik tingimused sisalduvad selles lepingus ning

nad on kokku leppinud, et poolte enne lepingu sõlmimist mistahes vormis avaldatud või vahetatud teave ei ole selle lepingu osaks, sh lepingu eseme müügitutvustuses või maakleri esitatud teave või lepingueelsete läbirääkimistel avaldatud teave ei ole lepingu osaks ega kujuta endast lepingu eseme kokkulepitud omadusi, samuti ei oma lepingu suhtes tähendust poolte varasem käitumine, seega kõik lepingu eseme müüki puudutavad kokkulepped sisalduvad selles lepingus (Müüja ja Ostja on notariaalakti tõestajale teatavaks teinud selle lepingu sõlmimisega seotud kõik nendevahelised kokkulepped). Notariaalakti tõestaja on selgitanud, et selle lepinguga on välistatud kõik lepingupoolte varasemad lepingu eset puudutavad tahteavaldused ja kokkulepped, mistõttu peavad kõik osalejate jaoks olulised kokkulepped sisalduma selles lepingus.

2.3.2. Nad on tutvunud selle lepingu sõlmimise aluseks olevate dokumentidega, ei soovi täiendavate dokumentide muretsemist ega tehinguga seotud asjaolude täiendavat kontrollimist ega täiendavat nõustamist notariaalakti tõestaja poolt.

2.4. Notariaalakti tõestaja on kontrollinud järgmised asjaolud:  Lepingu punktis 1.1. toodud kinnistusraamatu seis on notariaalakti tõestaja poolt

kontrollitud lepingu sõlmimise päeval e-notari infosüsteemist tehtud elektroonilise kinnistusraamatu päringu alusel.

6

 Müüja esindaja volitused volikirja alusel. 3. Lepingu eseme müük, müügihind ning müügihinna tasumise kord 3.1. Müüja müüb lepingu eseme Ostjale hinnaga 4 100 eurot (edaspidi nimetatud

müügihind), mis on Müüjale täielikult tasutud enne selle lepingu sõlmimist ja mille saamist Müüja poolt kinnitab Müüja esindaja oma allkirjaga sellel lepingul. Müüja esindaja avaldab ja kinnitab, et müügihind sisaldab käibemaksu.

4. Lepingu eseme valduse üleandmine ja muud kokkulepped 4.1. Müüja ja Ostja avaldavad, et lepingu eseme otsene valdus on vastavalt Müüja ja Ostja

vahel sõlmitud Üürilepingule üle antud enne selle lepingu sõlmimist 06.02.2019.a. 4.2. Müüja ja Ostja lepivad kokku, et: 4.2.1. Ostja ostab lepingu eseme sellises seisundis nagu see on selle lepingu sõlmimise

hetkel ning Müüja ei vastuta lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui Ostja lepingu sõlmimisel lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma või kui ilmnevad lepingu eseme suhtes kehtivad muinsuskaitselised, looduskaitselised või muud seadusest tulenevad kitsendused või muud varjatud puudused, mis ei ole kantud kitsenduste kaardile ja millest Müüja ei ole selle lepingu sõlmimise ajal teadlik;

4.2.2. kitsenduste kaardil, enampakkumise teates ning selles lepingus kajastamata tehnovõrkude või muude objektide ilmsikstulekul pärast selle lepingu sõlmimist ei ole Müüja kohustatud kandma nende ümbertõstmise ja/või likvideerimisega seonduvaid kulusid ega mis tahes muud kahju;

4.2.3. Ostja kohustub teatama puudustest Müüjale hiljemalt 3 kuu jooksul arvates selle lepingu sõlmimisest ning Ostja nõuded aeguvad 3 kuu jooksul arvates selle lepingu sõlmimisest.

5. Asjaõigusleping 5.1. Müüja ja Ostja on lepingu eseme omandi üleandmises kokku leppinud. Müüja

lubab ja Ostja avaldab soovi kustutada Tartu Maakohtu Kinnistusosakonna kinnistusregistri registriosa number 23896850 teises jaos senine kanne Müüja kohta ning ainuomanikuna sisse kanda Krillimäe külaselts, registrikood 80552145.

6. Notariaalakti tõestaja osalejatele antud selgitused 6.1. Kinnisomandi üleandmiseks on nõutav õigustatud isiku ja teise poole notariaalselt

tõestatud kokkulepe (asjaõigusleping) ja sellekohase kande tegemine kinnistusraamatusse.

6.2. Ostja saab lepingu eseme omanikuks kinnistusraamatus vastava kande tegemisega. Kinnistusraamatusse kande tegemise eelduseks on riigilõivu tasumine.

6.3. Tõestamisseaduse kohaselt ei pea notar selgitama tehingu maksuõiguslikke tagajärgi. 6.4. Müüjale on ohtlik asjaõiguslepingu sõlmimine enne müügihinna täielikku tasumist ning

Ostjale on ohtlik müügihinna tasumine Müüjale enne, kui Ostja on kinnistu omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud.

6.5. Notarikontot on võimalik kasutada selliselt, et enne lepingu sõlmimist hoiustatakse müügihind notarikontole ning notar väljastab selle Müüjale alles siis, kui Ostja on omanikuna kinnistusraamatusse sisse kantud. Vaatamata sellele soovivad Müüja ja Ostja

7

sõlmida selle lepingu selles toodud tingimustel. 6.6. Sellesse lepingusse tuleb märkida kõik lepingu eseme müügiga seotud kokkulepped.

Vastavalt võlaõigusseaduse (VÕS) § 11 lg 3 tuleb lepinguga samas, notariaalselt tõestatud vormis sõlmida ka kokkulepped tagatiste ja teiste kõrvalkohustuste kohta. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 83 lg 1 kohaselt on seaduses sätestatud vormi järgimata jätmise korral tehing tühine, kui seadusest või vormi nõudmise eesmärgist ei tulene teisiti.

6.7. Lepingus tuleks kirjeldada lepingu eseme teadaolevad puudused, samuti kinnistu lähiümbruse elukeskkonna seisukorda, kuna ka need on lepingu eseme olulised tunnused.

6.8. Riigikohtu lahendite kohaselt võib ka kinnisvara müügikuulutuse esitatud teave kujutada endast müügieseme kokkulepitud omadusi VÕS § 217 lg 2 p 1 mõttes. Kui kinnisvara müügikuulutuses esitatud teave ei vasta tõele, tuleb sellele lepingus tähelepanu juhtida või vähemalt sellest selgelt Ostjale teatada. Kui selles lepingus ei ole kokkulepet lepingu eseme mingite omaduste kohta, võivad AÕS § 119 lg 2 kohaselt saada müügilepingu osaks ka tingimused, mis notariaalsest lepingust välja jäid, kuid milles siiski kokku lepiti.

6.9. Karistusseadustikukohaselt karistatakse notarile ebaõigete andmete esitamise eest rahalise karistuse või kuni kaheaastase vangistusega (KarS § 281). Sama teo eest, kui selle on toime pannud juriidiline isik, karistatakse rahalise karistusega.

6.10. TsÜS § 58 ja VÕS § 211 kohaselt peab Müüja Ostjale lepingu eseme otsese valduse üle andmise ajal üle andma ka lepingu eseme päraldisteks olevad dokumendid (lepingu eseme omandamise, valdamise ja ehitamise kohta käivad dokumendid, kaardid ja plaanid) ja lepingu eseme valdamiseks, kasutamiseks ja käsutamiseks vajalikud dokumendid (asja juurde kuuluvad dokumendid). Kui Müüjal on huvi jätta dokumendi originaal endale, peab ta Ostjale viimase nõudmisel andma dokumendi originaali asemel ärakirja või väljavõtte.

6.11. VÕS § 159 lg 2 kohaselt kaotab kahjustatud pool õiguse nõuda leppetrahvi, kui ta mõistliku aja jooksul pärast kohustuse rikkumise avastamist teisele lepingupoolele ei teata, et ta leppetrahvi nõuab.

6.12. Müüja vastutus lepingu eseme lepingutingimustele mittevastavuse eest on piiratud seda rohkem, mida rohkem on Müüja lepingu eset puudutavat olulist negatiivset teavet lepingueelsetel läbirääkimistel Ostjale avaldanud. Samas keelab seadus kohustust rikkunud poole vastutust ebamõistlikult välistavad või piiravad kokkulepped ning samuti ei või Müüja tugineda kokkuleppele, millega välistatakse või piiratakse Ostja õigusi seoses asja lepingutingimustele mittevastavusega, kui Müüja teadis või pidi teadma, et asi lepingutingimustele ei vastaja ja ta ei ole sellest Ostjale teatanud. Ostja ei pea eeldama, et talle antakse üle lepingutingimustele mittevastav asi, ega üldjuhul palkama asjatundjat. Varjatud puuduste tuvastamisel tuleb lähtuda eriteadmisteta isiku, mitte asjatundja, mõistlikest ja põhjendatud järeldustest.

6.13. VÕS § 218 lg 1 kohaselt vastutab Müüja asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui mittevastavus on olemas juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko ülemineku ajal ostjale, isegi kui mittevastavus ilmneb hiljem.

6.14. Müüja vastutab ka asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, mis tekib pärast juhusliku hävimise ja kahjustumise riisiko üleminekut ostjale, kui asja lepingutingimustele mittevastavus tekkis müüja kohustuste rikkumisest tulenevalt.

6.15. Müüja ei vastuta asja lepingutingimustele mittevastavuse eest, kui ostja lepingu sõlmimisel asja lepingutingimustele mittevastavust teadis või pidi teadma.

6.16. Müüjal on võimalik ennast lepingu eseme võimalike puudustega kaasneva vastutuse eest kaitsta seeläbi, et ta avaldab ostjale kõik lepingu eseme puudused ning need kirjeldatakse müügilepingus. Sellisel juhul ei ole nende puuduste näol tegemist lepingurikkumisega VÕS-i §-i 217 tähenduses ning ostja ei saa neist tulenevalt müüja

8

vastu õiguskaitsevahendeid kasutada. 6.17. Kui ostja on müügilepingu sõlminud oma majandus- või kutsetegevuses, peab ta VÕS

§ 219 lg 1 kohaselt ostetud asja viivitamata üle vaatama või üle vaadata laskma. Oma majandus- või kutsetegevuses müügilepingu sõlminud ostja peab lepingule mittevastavust sellest teatamisel piisavalt täpselt kirjeldama.

6.18. VÕS § 220 lg 1 kohaselt peab Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusest Müüjale teatama mõistliku aja jooksul pärast seda, kui ta asja lepingutingimustele mittevastavusest teada sai või pidi teada saama.

6.19. VÕS § 220 lg 3 kohaselt juhul, kui Ostja ei teata Müüjale lepingutingimustele mittevastavusest õigeaegselt, ei või Ostja asja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda. Kui teatamata jätmine on vabandatav, võib Ostja siiski lepingutingimustele mittevastavusele tuginedes alandada ostuhinda või nõuda, et Müüja hüvitaks tekitatud kahju, välja arvatud saamata jäänud tulu.

6.20. VÕS § 221 kohaselt võib Ostja lepingutingimustele mittevastavusele tugineda sõltumata sellest, kas ta mittevastavusest õigeaegselt on teatanud siis, kui mittevastavus on tekkinud Müüja tahtluse või raske hooletuse tõttu või müüja asja mittevastavusest või sellega seotud asjaoludest teadis või pidi teadma, kuid ei avaldanud seda Ostjale.

6.21. Asja lepingutingimustele mittevastavuse korral võib Ostja nõuda lepingu täitmisena asja parandamist (VÕS § 108 ja 222), oma võlgnetava kohustuse täitmisest keelduda (VÕS § 110), nõuda kahju hüvitamist (VÕS § 115) või alandada ostuhinda (VÕS § 112 ja 224). Kui asja lepingutingimustele mittevastavus on oluline lepingurikkumine, võib Ostja lepingust taganeda (VÕS § 116 kuni 118 ja 223). Hinna alandamine ja lepingust taganemine toimuvad avalduse tegemisega teisele lepingupoolele (VÕS § 112 lg 2 ja 188 lg 1).

6.22. VÕS § 162 kohaselt võib kohus ebamõistlikult suure leppetrahvi korral tasumisele kuuluva leppetrahvi suurust vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust kohustatud osapoole poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupool ei või leppetrahvi vähendamist nõuda pärast seda, kui ta on leppetrahvi tasunud.

6.23. Elektripaigaldise kaitsevööndis on keelatud: 1) ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis- ja maaparandustöid, teha tuld, istutada ning langetada puid; 2) ankurdada veesõidukit, liikuda heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega, paigaldada veesõidukite liiklustähiseid ja poisid ning varuda jääd – veekaabelliinina rajatud elektripaigaldise kaitsevööndis; 3) sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri – õhuliinide kaitsevööndis; 4) ehitada traattarasid, rajada loomade joogikohti ja korraldada massiüritusi – kõrgepingepaigaldise õhuliinide kaitsevööndis; 5) töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi – õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites.

6.24. Hoone energiatõhususe nõudeid kohaldatakse hoonele, mille sisekliima ja ruumiõhu kvaliteedi tagamiseks, sealhulgas temperatuuri hoidmiseks, tõstmiseks või langetamiseks, kasutatakse energiat. Hoone energiatõhusus on hoone tüüpilise kasutusega seotud energianõudluse rahuldamiseks vajalik arvutuslik või mõõdetud energia hulk, mis hõlmab muu hulgas kütmiseks, jahutuseks, ventilatsiooniks, vee soojendamiseks ja valgustuseks tarbitavat energiat.

6.25. Vastavust energiatõhususe miinimumnõuetele tõendatakse energiamärgisega, mis annab infot projekteeritava või olemasoleva hoone projekteeritud energiavajaduse või tegeliku energiatarbimise kohta.

9

6.26. Projekteeritud energiavajaduse kohta antud energiamärgis kehtib 2 aastat hoone valmimisest arvates. Tegeliku energiatarbimise kohta antud energiamärgis kehtib 10 aastat. Hiljem antud energiamärgis tunnistab varem samale hoonele või hoone osale antud energiamärgise kehtetuks. Kui hoones puudub ühine küttesüsteem, võib selle hoone eraldi kasutatava osa kohta anda eraldi energiamärgise.

6.27. Energiamärgise annab selleks vastavat kutset omav pädev isik, kes kannab energiamärgise andmed elektrooniliselt ehitisregistrisse.

6.28. Energiatõhususe nõudeid ei kohaldata EhS § 62 lg 2 kohaselt:  ajutised hooned, mille kasutusiga on kuni 2 aastat, tööstusalad, töökojad ja väikese

energiavajadusega eluruumideta põllumajandushooned;  hooned, mille suletud netopind on kuni 50m².

6.29. Maamaksukohustus tekib jooksva aasta 1. jaanuaril ja maksuteade väljastatakse isikule, kes 1. jaanuari seisuga on kinnistusraamatu andmete kohaselt kinnisasja omanik, hoonestaja või kasutusvaldaja või pärimisregistri andmete kohaselt kinnisasja pärija. Maamaksu tasumisest on vabastatud maa omanik tema omandis oleva või maamaksuseaduse §-s 10 sätestatud maakasutaja tema kasutuses oleva elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kuni 0,15 ha ning mujal kuni 2,0 ha ulatuses, kui sellel maal asuvas hoones on tema elukoht vastavalt rahvastikuregistrisse kantud elukoha andmetele. Kui maa on kaasomandis, on kaasomanikud maamaksu tasumisest vabastatud maamaksuseaduse § 11 lõikes 1 sätestatud tingimustel elamumaa või maatulundusmaa õuemaa kõlviku osas linnas, vallasiseses linnas, alevis, alevikus ning üldplaneeringuga kohaliku omavalitsusüksuse või maakonnaplaneeringuga maavanema poolt tiheasustusega alaks määratud alal kokku 0,15 ha ning mujal kokku kuni 2,0 ha ulatuses. Selles lõikes sätestatu ei kohaldu korteriomandite omanike suhtes.

6.30. Maksu- ja Tolliamet väljastab maksumaksjale maksuteate tasumisele kuuluva maamaksu summa kohta hiljemalt 15. veebruariks. Maksu- ja Tolliameti e-teenuse kasutajale, kes on teatanud oma e-posti aadressi, toimetatakse maamaksuteade kätte elektrooniliselt e-maksuameti kaudu. Maamaksu ei määrata ja maksuteadet ei väljastata, kui maksusumma on alla 5 euro.

6.31. Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused. Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega. Ehitise laiendamine on ehitamine, mille käigus muudetakse olemasolevat ehitist sellele juurde- ehk külge-, peale- või alla ehitamisega. Ehitise ümberehitamine ehk rekonstrueerimine on ehitamine, mille käigus olemasoleva ehitise omadused muutuvad oluliselt. Ümberehitamisena ei käsitleta olemasoleva ehitise üksikute osade vahetamist samaväärsete vastu. Ehitise lammutamine on ehitamine, mille käigus ehitis eemaldatakse või likvideeritakse osaliselt või täielikult. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

6.32. EhS § 35 kohaselt teavitatakse ehitusteatisega pädevat asutust (kohalik omavalitsus) ehitamisest enne ehitustegevuse alustamist, see annab õiguse ehitada ehitusteatises kirjeldatud ehitist. Ehitusteatise esitamine annab isikule õiguse alustada ehitamisega

10

pärast 10 päeva möödumist. Ehitised, mille puhul on ehitusteatise esitamine nõutav, on loetletud ehitusseadustiku lisas 1. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Lisaks ehitusteatisele tuleb mõnedel juhtudel esitada pädevale asutusele ka ehitusprojekt. Ehitusteatise alusel on ehitamise aeg piiratud kahele aastale (Ehs § 37).

6.33. Ehitusluba on EhS § 38 kohaselt kinnitus ehitusloa andjalt (kelleks võib olla nii riik kui ka kohaliku omavalitsuse üksus), et ehitamist võib alustada. Ehitusloast tuleneb õigus ehitada ehitusloas ette nähtud piirides. Ehitusluba on nõutav EhS lisas 1 kirjeldatud juhtudel. Ehitusluba kehtib 5 aastat. Kui ehitamisega on alustatud, siis kehtib ehitusluba kuni 7 aastat ehitusloa kehtima hakkamisest. Põhjendatud juhul võib ehitusloa kehtivuseks sätestada pikema tähtaja või muuta ehitusloa kehtivust. Kui ehitusloa kehtivus lõpeb, siis tuleb taotleda uus ehitusluba.

6.34. EhS § 138 kohaselt karistatakse ehitusloata ehitamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.35. EhS § 47 kohaselt tuleb pädevat asutust (kohalik omavalitsus) teavitada ehitise kasutamisest, see annab õiguse kasutada kasutusteatises kirjeldatud ehitist või muuta selle kasutamise otstarvet. Kasutusteatis tuleb esitada, kui ehitis on valmis ja soovitakse asuda ehitist või selle osa kasutama ning sellega seonduvalt on täidetud ehitise kasutamisele esitatavad nõuded. Ehitised, mille kasutamiseks on vajalik esitada kasutusteatis, on loetletud EhS lisas 2. Eelkõige on nendeks vähem ohtlikud või avaliku huvita ehitised. Kasutusteatis tuleb esitada vähemalt 10 päeva enne ehitise kasutamise alustamist. Kui pädev asutus ei esita 10 päeva jooksul märkust täiendavate nõuete esitamise kohta, võib asuda ehitist kasutama. Kasutusteatise alusel võib ehitist kasutada tähtajatult, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti (§ 49).

6.36. Kasutusluba antakse, kui valminud ehitise ehitamine vastas ehitusloale ning ehitist on võimalik kasutada nõuete ja kasutusotstarbe kohaselt. Kasutusluba on nõutav ehitusseadustiku lisas 2 kirjeldatud ehitiste või nende kasutamise otstarbe muutmise korral (EhS § 50). Kasutusloaga määratakse ehitise kasutamise otstarve või muudetakse seda. Kasutusloa võib anda ehitise osale (osakasutusluba), kui seda osa on võimalik iseseisvalt kasutada. Hiljem ei pea ülejäänud ehitise osa hindamisel enam varem kontrollitud osa uuesti hindama. Kasutusluba on tähtajatu, kui kasutusloas ei sätestata teisiti (§ 56).

6.37. EhS § 139 kohaselt karistatakse kasutusloata kasutamise eest, kui ehitusluba oli nõutav, rahatrahviga.

6.38. Looduskaitseseaduse (LKS) § 4 lg 1 p 1 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid:  kaitsealad (s.o. rahvuspargid; looduskaitsealad; maastikukaitsealad);  hoiualad;  kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid;  püsielupaigad;  kaitstavad looduse üksikobjektid;  kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid.

6.39. LKS § 14 ei või kaitsealal, hoiualal, püsielupaigas ja kaitstava looduse üksikobjekti kaitsevööndis ilma kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekuta:

 muuta katastriüksuse kõlvikute piire ega kõlviku sihtotstarvet;  koostada maakorralduskava ja teostada maakorraldustoiminguid;  väljastada metsamajandamiskava;  kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut;  anda nõusolekut väikeehitise, sealhulgas lautri või paadisilla ehitamiseks;  anda projekteerimistingimusi;  anda ehitusluba;

11

 rajada uut veekogu, mille pindala on suurem kui viis ruutmeetrit, kui selleks ei ole vaja anda vee erikasutusluba, ehitusluba või nõusolekut väikeehitise ehitamiseks.

Kaitstava loodusobjekti valitseja ei kooskõlasta ülalnimetatud tegevust ja muud tegevust, mis vajab kaitse-eeskirja kohaselt kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kui see võib kahjustada kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kaitstava loodusobjekti valitseja võib ülalnimetatud tegevuste ja muude tegevuste, mis kaitse-eeskirja kohaselt vajavad kaitstava loodusobjekti valitseja nõusolekut, kooskõlastamisel kirjalikult seada tingimusi, mille täitmisel tegevus ei kahjusta kaitstava loodusobjekti kaitse eesmärgi saavutamist või kaitstava loodusobjekti seisundit. Kui ülalnimetatud tegevusi ei esitatud kaitstava loodusobjekti valitsejale kooskõlastamiseks või tegevustes ei arvestatud LKS paragrahvi 14 lõike 3 alusel seatud tingimusi, ei teki isikul, kelle huvides nimetatud tegevus on, vastavalt haldusmenetluse seadusele õiguspärast ootust sellise tegevuse õiguspärasuse osas.

6.40. LKS § 15 kohaselt on kaitseala sihtkaitse- ja piiranguvööndis või hoiualal olevad või kaitstava looduse üksikobjekti juurde viivad teed ja rajad päikesetõusust päikeseloojanguni avalikuks kasutamiseks ning nende olemasolu korral peab kinnisasja valdaja tagama nimetatud ajal inimeste juurdepääsu kaitstavale loodusobjektile. Õuemaal, kus asub kaitstav looduse üksikobjekt, võivad teised isikud viibida kinnisasja valdaja nõusolekul. Kaitstava loodusobjekti piires oleva või seda sisaldava kinnisasja valdajal ei ole õigust keelata viibida kinnisasjal:

 kaitstava loodusobjekti valitseja ja kaitse korraldaja esindajal seoses loodusobjekti valitsemise või kaitse korraldamisega;

 teadustöötajal, kes esitab valdaja nõudel keskkonnaministri kehtestatud vormi kohase ning keskkonnaministri kehtestatud tingimustel antud õiendi.

6.41. Vastavalt LKS § 16 lg 1 peab kaitsealal või hoiualal asuva või I kaitsekategooria liigi püsielupaika sisaldava kinnisasja või selle osa võõrandamisel või asjaõigusega koormamisel asjakohane leping sisaldama järgmist loodusobjektiga seotud teavet:

 loodusobjekti tüüp ja nimetus;  loodusobjekti valitseja nimi ja kaitse korraldaja nimi;  viide loodusobjekti kaitse alla võtmise otsusele.

6.42. Veehaarde sanitaarkaitseala on joogivee võtmise kohta ümbritsev maa- ja veeala, kus veeomaduste halvenemise vältimiseks ning veehaarderajatiste kaitsmiseks kitsendatakse tegevust ja piiratakse liikumist.

6.43. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal laiusega kas 30 m või 50 m on majandustegevus keelatud, välja arvatud: 1) veehaarderajatiste teenindamine; 2) metsa hooldamine; 3)heintaimede niitmine; 4) veeseire. Põhjaveehaarde sanitaarkaitsealal, mille laius on üle 30 meetri, rakendatakse looduskaitseseaduses sätestatud ranna või kalda piiranguvööndi kitsendusi.

6.44. Notari tasu seaduse § 4 kohaselt on tehinguväärtuse määramisel kinnisasja või ehitise minimaalväärtuseks 6391 eurot, kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 1278 eurot ja kinnisasja või ehitise reaalosa ning selle juurde kuuluva kinnisasja või ehitise mõttelise osa minimaalväärtuseks 3800 eurot.

7. Originaal ja ärakirjade väljastamine 7.1. Notariaalakt on koostatud ja alla kirjutatud ühes originaaleksemplaris, mis säilib notari

büroos. 7.2. Vastavalt notariaadimäärustiku § 23¹ lg 1 märgib notariaalakti tõestaja pärast

notariaalakti tõestamist ja sellest kinnitatud digitaalse ärakirja valmistamist e-notaris tehinguosalised, kes saavad notarite iseteenindusportaali (www.notar.ee) ja riigiportaali

12

(www.eesti.ee) kaudu tasuta juurdepääsuõiguse nimetatud ärakirjale. Kui tehinguosaline väljendab selleks soovi, väljastab tehingu tõestanud notariaalakti tõestaja notariaalakti kinnitatud ärakirja ka paberkandjal või digitaalselt.

7.3. Osalejad paluvad notariaalakti tõestajal esitada lepingu ühe kinnitatud ärakirja kinnistusosakonnale.

8. Lepingu sõlmimisega seotud kulud 8.1. Lepingu sõlmimisega seotud kuludest: 8.1.1. müügiga seotud notaritasu tasub Ostja; 8.1.2. riigilõivu uue omaniku kande tegemise eest tasub Ostja. 8.2. Notaritasu tasutakse notaribüroos sularahas või maksekaardiga. Notariaalakti tõestajal on

õigus notariaaltoimingu tegemiseks esitatud ning tagastamisele kuuluvaid dokumente notari tasu tasumiseni kinni pidada. Notari tasu seaduse § 38 kohaselt on notari tasu maksmiseks kohustatud isik, kelle taotlusel või kelle huvides on notar tegutsenud või kelle tahteavalduse on notar tõestanud. Mitu kohustatud isikut vastutavad sama notariaaltoimingu eest notari tasu maksmisel solidaarselt. Notariaalakti tõestaja on osalejatele selgitanud, et osalejate kokkulepe notari tasu tasumise kohta lepingu tõestamisel kehtib vaid nende omavahelise kokkuleppena, notaril on õigus lepingu tõestamise eest ettenähtud notari tasu sisse nõuda ükskõik milliselt osalejalt.

8.3. Siinkohal juhib notariaalakti tõestaja osalejate tähelepanu sellele, et riigilõivu tasumata jätmisel on riigilõivu võtjal õigus jätta selles notariaalaktis sisalduv kinnistamisavaldus läbi vaatamata.

Notari tasu müügitehingu tõestamisel 49,80 eurot (tehinguväärtus 6 391,00 eurot: notari tasu seaduse § 3, 4, 22 ja 23 p 2). Tasu kokku 49,80 eurot. Käibemaks 10,96 eurot. Koos käibemaksuga 60,76 eurot. Riigilõiv uue omaniku kinnistamisel 8,00 eurot (tehinguväärtus 4 100,00 eurot: riigilõivuseadus § 76 lg 1, 347 lg 1). Notariaalakti ärakirjade maksumus vastavalt notari tasu seaduse § 35 lg 1 p-d 1 ja 2 ning § 31 p-d 14 ja 15 (sisaldavad käibemaksu 22%): A4 formaat A3 formaat digitaalärakiri portaalis notar.ee ja eesti.ee

tasuta tasuta

paberkandjal ärakiri osalejale 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk digitaalärakiri osalejale e-postiga 0,23 eurot/lk 0,38 eurot/lk digitaalärakiri ametiasutusele 15,56 eurot + 0,23 eurot/lk 15,56 eurot + 0,38 eurot/lk

Notariaalakt on osalejatele akti tõestaja poolt ette loetud, antud enne heakskiitmist osalejatele läbivaatamiseks ning seejärel osalejate poolt heaks kiidetud ja akti tõestaja juuresolekul omakäeliselt alla kirjutatud. Osalejad loobusid notariaalaktis nimetatud dokumentide ettelugemisest ja notariaalaktile lisamisest, nende sisust on nad teadlikud.

13

_____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri _____________________________________________________________ ees- ja perekonnanimi allkiri