RMK juhend ja pakkumiste hindamise metoodika metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel

juhatuse_otsus_12.11.24_nr_1-32_92_rmk juhendi ja pakkumiste hindamise metoodika metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel kinnitamine.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

juhatuse_otsus_12.11.24_nr_1-32_92_rmk juhendi ja pakkumiste hindamise metoodika metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel kinnitamine.pdf

RMK juhendi ja pakkumiste hindamise metoodika

metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel kinnitamine

Vabariigi Valitsuse 09.01.2007 määruse nr 4 „Riigimetsa Majandamise Keskuse põhimäärus”

§ 15 lõike 2 punkti 9 ja § 19 lõike 1 alusel

1. K i n n i t a d a „RMK juhend ja pakkumiste hindamise metoodika metsamaterjali müügiks

kestvuslepingute alusel“ (lisatud,

juhatuse_otsuse_lisa_RMK_juhend_ja_pakkumiste_hindamise_metoodika_metsamaterjali_

müügiks_kestvuslepingute_alusel.pdf).

2. T u n n i s t a d a k e h t e t u k s RMK juhatuse 10.11.2023 otsus nr 1-32/66 „RMK juhendi

ja pakkumiste hindamise metoodika metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel

kinnitamine“.

(allkirjastatud digitaalselt)

Mikk Marran

Juhatuse esimees

Jaotuskava: puiduturustusosakond, metsataristu osakond, kommunikatsiooni- ja

turundusosakond

JUHATUS

OTSUS

12. november 2024 nr 1-32/92

rmk_juhend_metsamaterjali_muugiks_kestvuslepingute_alusel_2024.pdf

KINNITATUD RMK juhatuse

(digitaalallkirja kuupäev)

otsusega nr 1-32/92

RMK JUHEND JA PAKKUMISTE HINDAMISE METOODIKA METSAMATERJALI

MÜÜGIKS KESTVUSLEPINGUTE ALUSEL

1. Üldsätted

1.1. Käesoleva juhendi ja pakkumiste hindamise metoodika metsamaterjali müügiks

kestvuslepingute alusel (edaspidi juhend) eesmärgiks on tagada, et RMK metsamaterjali

müük kestvuslepingute alusel oleks pakkujate jaoks läbipaistev ja kontrollitav ning

tingimused võrdsed ja ettenähtavad.

1.2. Juhend lähtub metsaseaduse ja Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrusega nr 1 „Riigimetsas

kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord“ metsamaterjali müügiks sätestatud

nõuetest ja määrab müügikorralduse üksikasjalikumad põhimõtted ja pakkumuste

hindamise kriteeriumid.

1.3. Juhend ei käsitle raidmete müüki.

2. Mõisted

Juhendis kasutatakse mõisteid järgmises tähenduses:

2.1. KL – kestvusleping;

2.2. TTK – KL tinglikult tagatud kogus aastas, mis arvutatakse tarnekoha põhiselt;

2.3. EPA – avalik enampakkumine;

2.4. EPK – kinnine enampakkumine;

2.5. prognoosikogus – RMK metsamaterjali sortimendi aastane müügiks prognoositud kogus;

2.6. reservkogus – prognoosikoguses sisalduv avalikule enampakkumisele (EPA) jäetav kogus;

2.7. MOK – RMK müügiotsuste kaalumise rakendustarkvara;

2.8. planeerimispiirkond – RMK raiete planeerimisel kasutatav kvartalite kogum. Kvartalid

määratakse ühte planeerimispiirkonda, kui nendelt varutud metsamaterjali transport toimub

valdavalt samu teid kasutades;

2.9. töötleja – metsamaterjali mehaaniliselt ja/või termiliselt ja/või keemiliselt tootmisseadmega

ümber töötlev ettevõtja.

3. Müügikorralduse põhimõtted

3.1. Pakkuja ja pakkumisele kvalifitseerimise nõuded ja lisanõuded

3.1.1. Kestvuslepingu läbirääkimistele kutsutakse järgmistele kvalifitseerimise tingimustele

vastavad sooviavalduse esitanud pakkujad:

3.1.1.1. RMK ees lepingutest tulenevate ostukohustuste täitmine viimase kahe aasta jooksul.

Kvalifitseerub ettevõtja, kellega on varem sõlmitud lepingud, mille täitmisest pooled ei

ole taganenud või enne kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt üles öelnud või kes ei ole

keeldunud tema poolt esitatud pakkumisele vastava müügilepingu sõlmimisest.

Lepingust taganemist või ülesütlemist vääramatu jõu asjaolude esinemise korral ei loeta

ostukohustuse rikkumiseks.

3.1.1.2. asukohariigi ees maksuvõlgade ning RMK ees võlgnevuse puudumine (Eestis

mitteregistreeritud ettevõtjatel esitada asukohamaa pädeva riigiasutuse tõend);

3.1.1.3. sooviavaldus vastab müügiteates avaldatud nõuetele ja pakkuja on esitanud müügiteate

tingimustega ning veebilehel https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk avaldatud

RMK metsamaterjali müügilepingu tüüptingimustega nõusoleku kohta kirjaliku

kinnituse.

3.1.1.4. Palkide müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.1.1.4.1. töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui 70% sama

ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete

tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal (aluseks on Statistikaameti andmed

puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel tegevusalal viimasel

avaldatud aastal; ettevõtjal esitada tõend keskmise brutokuupalga kohta);

3.1.1.4.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupalki ümber töötlev ettevõtja, kes väärindab puitu

selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme

väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC metoodikale M21 ning

seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele,

panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.

3.1.1.5. Paberipuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.1.1.5.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

70% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast paberi ja pabertoodete tootmise

tegevusalal (aluseks on Statistikaameti andmed paberi ja pabertoodete tootmise

tegevusalal viimasel avaldatud aastal; ettevõtjal esitada tõend keskmise

brutokuupalga kohta);

3.1.1.5.2. pakkuja on leht- ja/või okaspuupaberipuitu ümber töötlev ettevõtja, kes väärindab

puitu selliselt, et pakkuja Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab

toorme väärtust ja kelle valmistatava toote elukaar vastab IPCC metoodikale M2¹

ning seeläbi aitab kaasa Eesti ja Euroopa Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele,

panustab keskkonna kaitsesse ning puidu kestlikku kasutamisse.

3.1.1.6. Küttepuidu müügil kestvuslepingute alusel peab pakkuja vastama mõlemale

kvalifitseerimise lisanõudele:

3.1.1.6.1. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk on võrdlusperioodil mitte väiksem kui

60% sama ajavahemiku keskmisest brutokuupalgast puidutöötlemise ning puit- ja

korktoodete tootmise, v.a. mööbli tootmise tegevusalal (aluseks on Statistikaameti

1 Valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2014, 2013 muudetud täiendavad meetodid puittoodetes süsiniku seotuse määramiseks ja hea tava juhised, mis tulenevad Kyoto protokollist (peatükk 2.8.3).

andmed puidutöötlemise ning puit- ja korktoodete tootmise, v.a mööbel tegevusalal

viimasel avaldatud aastal; ettevõtjal esitada tõend keskmise brutokuupalga kohta);

3.1.1.6.2. pakkuja on küttepuitu puitkütuste (halud, pellet, puitbrikett, puusüsi jmt)

valmistamiseks või energia tootmiseks või muu toodangu (puitplaat, puidukeemia,

jmt) valmistamiseks kasutav ettevõtja, kes väärindab puitu selliselt, et pakkuja

Eestis asuvas tootmisüksuses valmiv toodang tõstab toorme väärtust (muu kui

puitkütuste või energia tootmiseks küttepuitu kasutava pakkuja valmistatava toote

elukaar peab vastama IPCC metoodikale M2¹) või pakkuja Eestis asuvas

tootmisüksuses energia tootmise tulemusena suureneb energia varustuskindlus ning

pakkuja tootmine on üles ehitatud sellisel viisil, et see aitab kaasa Eesti ja Euroopa

Liidu kliimaeesmärkide saavutamisele, panustab keskkonna kaitsesse ning puidu

kestlikku kasutamisse.

3.1.2. Kestvuslepingu sooviavaldust ei pea esitama kehtiva kestvuslepingu olemasolul, kuid

pakkuja peab enne iga tarneperioodi algust läbi viidava pakkumise määratud tähtpäeval

vastama juhendi punkti 3.1.1.1 ja 3.1.1.2 nõuetele.

3.2. Metsamaterjali müüdavate koguste kindlaksmääramine ja pakkujate

konkurentsivõime väljaselgitamine

3.2.1. Müügiks pakutavad sortimendid ja nende maht saadakse uuendusraie arvestuslangi (metsa

korraldamise juhendiga kehtestatud eeskirjade järgi arvutatud uuendusraiega ühe aasta

jooksul raiutav pindala kaitsekategooriate ja peapuuliikide lõikes) ning metsa vanusest ja

seisundist lähtuvalt kavandatavate metsakasvatuslike hooldusraiete andmete töötlemisel.

Müügi korraldaja arvestab igaks aastaks RMK sortimentide kogusest kuni 85%

kestvuslepingute alusel müüdavaks koguseks, sh määratakse kestvuslepingute mahu

osakaal eraldi palkide, paberipuidu ja küttepuidu osas. Sellisel viisil arvutatud kogusest

moodustab TTK fond 70%. Enne iga tarneperioodi avaldab müügi korraldaja info

müüdavate koguste kohta.

3.2.2. Pakkujatele arvutatakse kestvuslepingu TTK. Uus kvalifitseerunud pakkuja saab osaleda

TTK voorus sõltumata sellest, kas tal TTK on olemas. Kalendriaasta jaotatakse palkide

müümisel kolmeks tarneperioodiks, millest esimene on pikkusega kuus kuud ning teine ja

kolmas pikkusega kolm kuud ning paberi- ja küttepuidu müümisel neljaks tarneperioodiks,

millest iga periood on pikkusega kolm kuud.

3.2.3. Pakkuja aastane tinglikult tagatud sortimendi kogus arvutatakse tarnekoha põhiselt

valemiga:

TTK = pakkuja 3a (KL+EPA)/3 / kõigi pakkujate 3a (KL+EPA)/3 * (prognoosikogus

- reservkogus) * 0,7,

sealjuures pakkuja maksimaalne TTK ≤ pakkuja 3a (KL+EPA)/3,

kus

3a – kolm eelnevat kalendriaastat;

0,7 – 70% kestvuslepingute aastasest kogusest.

3.2.4. Müügi korraldaja määrab enne iga tarneperioodi algust ja lähtuvalt juhendi punktist 3.3

metsamaterjali harilikule väärtusele vastavad sortimentide alghinnad ostja laos (DPU,

Incoterms 2020), millest madalama hinnaga pakkumusi ei arvestata. Pakkujatele

edastatakse enne esimese tarneperioodi algust pakkumise vorm, kuhu on kantud pakkujale

arvutatud aastane TTK, sh eraldi esimese tarneperioodi TTK, alghinnad, hinnapunkti

arvuline väärtus eurodes, teada olevate või hetkel kehtivate ostutingimuste alusel antud

hinnapunktid, RMK sortimentide prognoos planeerimispiirkondade lõikes, okaspuupalkide

korral kehtiv lõikusskeem. Enne iga järgmise tarneperioodi algust edastatakse pakkumise

vorm, kuhu on kantud vastava tarneperioodi TTK osa, alghinnad, hinnapunkti arvuline

väärtus eurodes, teada olevate või hetkel kehtivate ostutingimuste alusel antud

hinnapunktid, RMK sortimentide prognoos planeerimispiirkondade lõikes, okaspuupalkide

korral kehtiv lõikusskeem.

3.2.5. Pakkujad esitavad määratud tähtpäevaks müügi korraldajale täidetud pakkumise vormi

koos mahulise ostusoovi ja hinnapakkumisega ostja laos (DPU). Pakkuja võib teha müügi

korraldajale põhjendatud ettepaneku pakkumise vormi sisestatud kehtivate ostutingimuste

muutmiseks ja okaspuupalkide ostu korral kehtiva lõikusskeemi muutmiseks. Esitatud

pakkumine on kuni pakkumismenetluse lõpuni siduv ja pakkuja kohustub edukaks saamisel

ostma metsamaterjali pakkumismenetluse lõpuks selgunud tingimustel ning ei saa sellest

taganeda.

3.2.6. Müügi korraldaja arvutab juhendi punkti 3.2.5 alusel esitatud hinnapakkumiste ja mahuliste

ostusoovide põhjal igale sortimendile tarneperioodi edukate pakkumuste hinnad

planeerimispiirkondade lõikes vahelaos (EXW, Incoterms 2020). Metsamaterjali

sortimentide alghindadest madalama hinnaga pakkumusi kaalumisel arvesse ei võeta.

Lisaks leiab müügi korraldaja MOK-i abil pakkujale tarneperioodile arvutatud TTK

logistilise paiknemise sortimentide ja planeerimispiirkondade lõikes.

3.2.7. Müügi korraldaja ja pakkuja vahel toimuvad enne kestvuslepingu sõlmimist ja vajadusel

enne iga tarneperioodi algust läbirääkimised ostutingimuste ja muude asjaolude

täpsustamiseks. Läbirääkimiste protokollis fikseeritud tingimused on aluseks pakkumise

hindamisel (pakkumise hindamise kriteeriumid on loetletud juhendi punktis 4.1.).

3.2.8. Läbirääkimistel teatatakse pakkujale sortimendi edukate pakkumuste kaalutud keskmine

hind ostja laos (DPU) ja pakkuja potentsiaalselt edukas TTK. Kui pakkuja edukas kogus on

väiksem talle arvutatud TTK-st, teeb müügi korraldaja pakkujale vastupakkumise kogu

TTK ostuks pakkuja TTK planeerimispiirkondade edukate pakkujate kaalutud keskmise

hinnaga.

Müügi korraldaja vastupakkumise kaalutud keskmine TTK hind arvutatakse valemiga:

Pakkuja pakutud hind ostja laos + ∑plan piirkond (((parima pakkuja hind vahelaos +

hinnapunktide summa) – (pakkuja hind vahelaos + hinnapunktide summa))* kogus)

/ pakkuja TTK

Pakkujal on õigus kinnitada müügi korraldaja vastupakkumine hinna osas kas tervikuna või

osas, milles pakkuja pakkumine oli parim. Kui pakkuja ei kinnita müügi korraldaja poolt

tehtud hinna vastupakkumist TTK kogu koguses ostuks, saab TTK koguses, mille osas

pakkuja hinnapakkumus ei olnud parim, sellele koguse osale kõrgeima hinna pakkunud

pakkuja(d).

3.2.9. Peale TTK edukate pakkujate selgumist viib müügi korraldaja läbi EPK tarneperioodi

kestvuslepingu vabadele kogustele. Pakkujad esitavad määratud tähtpäevaks soovi korral

uue hinnapakkumuse, mis ei või olla madalam kõigi edukate TTK pakkumuste kaalutud

keskmisest hinnast ega pakkuja esmasest hinnapakkumusest. Pakkujad mahulist ostusoovi

muuta ei saa. Uue hinnapakkumise esitamata jätmisel ja juhul kui pakkuja ostusoov on

suurem kui tema edukaks tunnistatud TTK, kasutatakse EPK läbiviimisel pakkuja poolt

juhendi punkti 3.2.5 alusel esitatud hinnapakkumust kui see ületab kõigi edukate TTK

pakkumuste kaalutud keskmist hinda. Pakkumiste kaalumisel lisatakse pakkuja pakutud

ostja lao hinnale hinnapunktide summa.

3.2.10. Kõigile pakkujatele teatatakse vastaval tarneperioodil juhendi alusel edukaks tunnistatud

pakkujate sortimentide vahelaohinnad ja koguste geograafiline paiknemine vaheladudes

planeerimispiirkondade lõikes. Esimese tarneperioodi infoga koos avaldatakse aastane

TTK kokku.

3.2.11. Kui edukaks tunnistatud pakkuja keeldub tarneperioodi ostukohustuse täitmisest, kaotab ta

õiguse osaleda tarneperioodile järgneva kuue kuu TTK ja EPK pakkumistel ja lähtuvalt

metsamaterjali müügilepingu tüüptingimustest võib müügi korraldaja lepingust taganeda.

3.2.12. Edukate uute pakkujatega sõlmitakse juhendi punkti 3.2.2 arvesse võttes kestvuslepingud

ja kehtiva kestvuslepingu pakkujatega lepingu lisad, kus fikseeritakse aastane TTK kokku,

sh esimese tarneperioodi hinnaga võidetud TTK, esimese hinnakokkuleppe perioodi

TTK+EPK kaalutud keskmine hind, pakkuja hinnapunktide summa, esimese tarneperioodi

tarnegraafik kuude lõikes, samuti kõik teised kestvuslepingu täitmiseks vajalikud

kokkulepped. Kalendriaasta iga järgmise tarneperioodi eel sõlmitakse uus hinnakokkulepe,

milles fikseeritakse vastava perioodi TTK jääk, TTK+EPK kaalutud keskmine hind,

pakkuja hinnapunktide summa ja tarneperioodi tarnegraafik.

3.2.13. Kui EPK voorus ei esitata piisavalt pakkumusi või on pakutud hinnad madalamad EPK

vooru alghindadest, lisatakse müümata jäänud metsamaterjali maht reservkoguse hulka.

3.3. Metsamaterjali hariliku väärtuse ja alghinna määramine

3.3.1. Metsaseaduse § 46 lg 5 kohaselt ei tohi metsamaterjali kokkuleppehind olla väiksem

metsamaterjali harilikust väärtusest. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (TsÜS) § 65 kohaselt

loetakse eseme väärtuseks selle kohalik keskmine müügihind (e turuhind), kui seaduse või

tehinguga ei ole ette nähtud teisiti. Iga sortimendi (kaubagrupi) osas defineeritakse turu

ulatusena territoorium, millel selle sortimendi valdav kogus müüakse/tarbitakse. Sellest

tulenevalt turuhinnana defineeritakse vastaval territooriumil kujunev keskmine müügihind.

Selline territoorium võib hõlmata enam kui ühte riiki.

3.3.2. Rahvusvahelise hindamisstandardi IVS 104 (International Valuation Standards

https://www.ivsc.org/standards/) kohaselt on turuväärtus hinnangul põhinev summa, mille

eest vara peaks hindamishetkel minema üle tehingut sooritada soovivalt müüjalt tehingut

sooritada soovivale ostjale sõltumatus ja võrdsetel alustel toimuvas müügitehingus peale

kõigile nõuetele vastavat müügitegevust, kusjuures osapooled on tegutsenud informeeritult,

kaalutletult ning ilma sunduseta.

3.3.3. Hariliku väärtuse leidmiseks kasutatakse avalikest andmeallikatest pärinevat aktuaalset

hinnainfot, mida võrreldakse RMK hinnastatistikaga turuhinna trendi määramiseks.

Võrreldakse analoogse kvaliteedi, koguse ja tingimustega metsamaterjalidega tehtud

müügitehinguid. Mittetäielike või puuduvate andmete korral ja juhul kui müügitehingute

võrdluse võimalus puudub, lähtutakse hariliku väärtuse leidmisel pakkumise hetkel

pakkujate tehtud hinnapakkumustest samale perioodile. Hinnainfo allikatena kasutatakse

peamiselt Eestis ümber töödeldava puidusortimendi osas eelistatult Eesti ja Läti avalikke

andmeallikaid, peamiselt eksporditava puidu osas eelistatult Soome, Rootsi ja Norra

avalikke andmeallikaid.

3.3.4. Juhendi punktis 3.3.3. loetletud allikate baasil ning turusituatsiooni hinnates määrab müügi

korraldaja enne läbirääkimiste alustamist eksperthinnanguna metsamaterjali sortimentide

alghinnad ostja laos (DPU).

3.3.5. Alghinna määramiseks tuvastab müügi korraldaja esmalt metsamaterjali sortimentide

hariliku väärtuse sel hetkel. Seejärel määratleb müügi korraldaja eeldatava hariliku väärtuse

eeloleval tarneperioodil, arvestades, et turusituatsioonist ja muudest asjakohastest

asjaoludest tulenevalt võib harilik väärtus eeloleval tarneperioodil hetke väärtusest erineda.

Alghind määratakse harilikule väärtusele eeloleval tarneperioodil vastavana.

4. Hindamise kriteeriumid ja pakkumiste hindamise metoodika

4.1. Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müümisel pakkuja pakkumise hindamise

kriteeriumid ja nende eest antavad hinnapunktid:

Jrk nr Hinnatav kriteerium \ Hinnapunktid Virnmaterjal Palgid

1 Puidu vastuvõtt tagatakse tarneperioodil ilma üle

kahenädalase vastuvõtu pausita, sealjuures

vastuvõtupiiranguga kuus võetakse vastu vähemalt 50%

tarneperioodi keskmisest kuukogusest. 1 1

2 FSC ja/või PEFC serditud ning piiranguta sertimata

metsamaterjali ostmine. 3 3

3 Lepingutingimuste rikkumisi puidu mõõtmise ja/või

kvaliteedi hindamise osas, millega on kaasnenud rahalise

hüvitise nõue, ei ole toimunud viimase 12 kuu jooksul. 1 1

4 Ostetavaid pikkusi okaspuupalkidel kolm või enam, sh

pikkuste osakaal vastavalt RMK palkide standardi

lõikusmaatriksile või ostetavad pikkused ainult <4,2m ja

lehtpuupalgil kaks või enam (arvestatakse pikkusi, mille

maht on üldmahust vähemalt 10%) või ostetav pikkus

kasepalkidel ≤3,2m, haava- ja sanglepa-palkidel ≤3,0m

ning >3,3m lehtpuupalkide osakaal kuni 40%. - 3

5 Ostetavaid järjestikusi diameetrigruppe:

okaspuupalkidel kolm või enam, kasepalkidel kolm;

3

või okaspuu- ja kasepalkidel kaks; 1

või okaspuu- ja kasepalkidel üks. 0

6 Kitsendused sorteerimis- ja laadimistingimustele:

pikkusi ei ole vaja eraldi sorteerida ega latvu ühes suunas

keerata; 2 2

pikkused eraldi (ei kehti latiostjatele) või ladvaotsad ühes

suunas; 1 1

pikkused eraldi ja ladvad ühes suunas või erinevad

pikkused seotud erineva diameetrivahemikuga. 0 0

7 Vastuvõtt tarnekohas võimaldatakse tarneperioodil, v.a

riigipühad ja kokkulepitud puhkus:

Esmaspäev – Pühapäev; 2 2

Esmaspäev – Laupäev; 1 1

Esmaspäev – Reede. 0 0

8 Lisandväärtus ja kestlik kasutus virnmaterjalidel:

Puitu kasutatakse puitkütuste ja energia saamiseks (IPCC

metoodika M12); 0

Puitu kasutatakse esmatöötlemise toodete (tselluloos,

puitmass jmt) saamiseks (IPCC metoodika M23); 2

Puitu kasutatakse järeltöötlemise toodete (puitplaadid,

paberi- või papitooted, keemiatooted jmt) saamiseks

(IPCC metoodika M2³). 3

9 Lisandväärtus ja kestlik kasutus palkidel:

Puitu kasutatakse ühekordseks lühiajaliseks kasutamiseks

mõeldud esmatöötlemise toodete saamiseks; 0

Puitu kasutatakse piki- või ristikiudu saagimise,

freesimise, treimise või lõikamise teel esmatöötlemise

toodete saamiseks; 1

2 Valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2014, 2013 muudetud täiendavad meetodid puittoodetes süsiniku seotuse määramiseks ja hea tava juhised, mis tulenevad Kyoto protokollist ( peatükk 2.8.2). 3 Valitsuste vahelise kliimamuutuste paneeli IPCC 2014, 2013 muudetud täiendavad meetodid puittoodetes süsiniku seotuse määramiseks ja hea tava juhised, mis tulenevad Kyoto protokollist ( peatükk 2.8.3).

Puitu kasutatakse I ja II astme järeltöötlemise toodete

(höövelmaterjalid, komponendid, liimpuit, pealistatud

spoon, vineer, CLT, aknad-uksed, mööbel,

interjöörimaterjalid jmt) saamiseks. 2

Hinnapunkte kokku maksimaalselt 12 17

4.2. Müügi korraldaja hindab iga pakkujat igas tarnekohas eraldi.

4.3. Puidu ümber töötlemisega tegelev pakkuja saab punktis 4.1. tabeli real 8 ja/või 9 vastava

taseme hinnapunktid juhul, kui see on tema põhitegevusala, mida on võimalik tõendada

punktides 4.3.2. ja 4.3.3. nimetatud andmete ja dokumentide alusel. Lisandväärtuse

hindamiskriteeriumi hinnatakse enne iga kalendriaasta algust läbi viidava pakkumise ajal

ja saadud hinnapunkte kasutatakse kalendriaasta järgnevate tarneperioodide pakkumiste

hindamisel.

4.3.1. Pakkuja, kes teeb pakkumise paberipuidule või palgile ja kes vastavalt oma

põhitegevusalale ei saaks kõrgemat hinnapunkti, saab taotleda kõrgema hinnapunkti

andmist juhul, kui tõendatult moodustab tema toodangu müügitulust vähemalt 50% müük

Eestis asuvale järeltöötlejale, kelle toodang loob täiendavat lisandväärtust ja aitab

täiendavalt tagada süsiniku pikemaajalisemat sidumist.

4.3.2. Pakkuja esitab punktis 4.3.1. nimetatud faktide tõendamiseks jooksva kalendriaasta kohta

juhatuse liikme allkirjaga kinnitatud loetelu lepingu partneritest koos müügitulu mahtudega

tootegruppide lõikes.

4.3.3. Müügi korraldajal on vajadusel õigus kontrollida esitatud andmete õigsust paikvaatluse

teostamise teel pakkujat sellest eelnevalt teavitades ja/või nõuda täiendavate andmete ja

dokumentide esitamist või esitada täpsustavaid küsimusi esitatud andmete ja dokumentide

kohta.

4.3.4. Müügi korraldaja kohustub tagama pakkuja ärisaladuse kaitse vastavalt pakkuja poolt

saadud informatsioonile selle kohta, mida pakkuja esitatud teabes või dokumentides

konkreetselt oma ärisaladusena määratleb.

4.4. Müügi korraldaja määrab enne kalendriaasta esimese tarneperioodi algust hinnapunkti

väärtuse eurodes kuupmeetri kohta. Hinnapunktid liidetakse ja saadud summa korrutatakse

hinnapunkti väärtusega. Saadud summat kasutatakse TTK võrdlemisel hinnapakkumise

tegemisel ning kõigi pakkujate vahel EPK pakkumise läbiviimisel.

4.4.1. Hinnapunkti väärtuse arvutamisel võetakse aluseks RMK eelarve täitmise aruandest

jooksva kalendriaasta 9 kuu ühikuhinnad: varumise kulu eur/m³, logistika kulu eur/m³ ning

metsamaterjali keskmine hind eur/m³, sh eraldi virnmaterjalide keskmine hind ja palkide

keskmine hind. Iga hinnatava kriteeriumi suurim hinnapunktide arv korrutatakse

kriteeriumit mõjutava ühikuhinnaga või nende summaga. Saadakse kriteeriumi

maksimaalne väärtus, seejärel kõikide hinnatavate kriteeriumite maksimaalsed väärtused

liidetakse ja jagatakse positiivsete hinnapunktide summaga.