Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade

OTSUSE EELNÕU

SP Piusa autotrafopunkti, juurdepääsutee, piirdeaia ja hoone rajamise keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmine

Taotleja Ardanuy Ingeneria SA (registrikood V00016) esitas 12.07.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/02157 Piusa autotrafojaama ja teiste

juurdekuuluvate rajatiste rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 alusel hinnatakse

keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või

muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju või

kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda

eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala

kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.

Kavandatav tegevus ei liigitu KeHJS § 6 lõike 1 kohaselt selliste olulise keskkonnamõjuga tegevuste

hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik.

KMH algatamise vajalikkust ehitusloa menetluse staadiumis kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2

punktist 22 ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusest nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral

tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi määrus

nr 224) § 15 punktist 8. Vabariigi Valitsuse määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (edaspidi Vabariigi

Valitsuse määrus nr 224) § 15 punkti 8 alusel tuleb keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang

anda sellise tegevuse korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt

vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku

ala või kaitstavat loodusobjekti. Eelhinnang koostati keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31

„Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ alusel. TTJA annab raudteerajatiste ehitamiseks ehitusloa ning

on otsustaja KeHJS tähenduses. TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav

tegevus võib eeldatavalt kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju

hindamise algatamise vajalikkuse üle. KeHJS § 11 lõike 22 alusel peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2

nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt

asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või

algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse

üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Kavandatava tegevuse eesmärk on veoalajaama ehitamine raudtee kontaktvõrgu varustamiseks

elektrienergiaga. Veoalajaama jaoks on projekteeritud tsingitud terasmoodulelementidest

juhtimishoone, mis paigaldatakse raudbetoonplaatidele. Alajaama piirdeaed on tsingitud terasest

traataed. Autotrafojaama ja teiste sellega seotud rajatiste rajamine jääb Piusa-Võmmorski loodusalale

(RAH0000200), Piusa-Võmmorski hoiualale (Põlva) (KLO2000126) ning mitmete III kaitsekategooria

liikide alale.

Keskkonna eelhindamise tulemusena leiti, et mõju keskkonnale on olemas, kuid keskkonnameetmeid

kasutusele võttes talutav ja keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik.

Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele,

põhja- ja pinnaveele, kultuuripärandile ega loodusväärtustele, mis ei kuulu Natura 2000 alade

koossesisu, kui rakendada leevendusmeetmeid. Piusa autotrafojaama püstitamine ei kahjusta inimeste

tervist, heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna kaitse-

eesmärkideks olevad liigid sellel alal ei asu või pole tegu neile sobiliku elupaigaga. Ehitusprojektis

toodud tööde tegemiste viis väldib mõju avaldumist kaitse-eesmärgiks olevatele elupaigatüüpidele.

Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole vajalik.

TTJA tugineb KMH algatamata jätmise otsuse tegemisel keskkonnamõju hindamise eelhinnangu

järeldustele ning asjaomaste asutuste seisukohtadele.

Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised (sh

seadusandlusest tulenevad) meetmed:

1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr

71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”

lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra tasemed vastama

eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike

hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3).

Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses asuvatel elamualadel ületada KeM

määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Impulssmüra

põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00.

Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset.

Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed peavad vastama majandus- ja taristuministri

08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28 välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle

tekitatavast mürast ja selle seadme vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl 8-17 ning

nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002 määruses

nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise

meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete

töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut naaberkinnistutele, vajadusel

tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil

liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel

pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal kui 10 meetrit

ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist.

Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja

määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate kasutamine töös, millel on silmaga nähtav

õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete

kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus

likvideerida ning teavitada sellest esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis olemasoleva

ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav Muinsuskaitseameti

kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib taotleda mälestise või

muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb esitada vastava maakonna

nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel võimalikult suur osa pärandkultuuri

objektidest.

7. Ehitamisel ning ka hilisemal käitamisel tuleb vältida nõmm-liivatee hävitamist või kahjustamist, et

nõmme-tähniksinitiival oleks võimalik toituda.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata, samuti ei liideta KMH menetlusi KeHJS mõistes.

Võttes aluseks § 6 lõike 2 punkti 22, § 6¹, § 9 lõike 1, § 11 lõiked 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse

eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punkt 8 ja eelhinnangust tulenevad järeldused

otsustan:

jätta ehitusloa menetluses Piusa autotrafojaama ja teiste sellega seotud rajatiste keskkonnamõju

hindamine algatamata.

Piusa autotrafojaama rajamise keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Camilla Kastein 667 2065, [email protected]

Sisukord

1. Üldine teave ............................................................................................................................ 4

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus ........................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ............................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna

praeguste ja planeeritavate tegevustega .................................................................................. 6

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine ..................................... 6

2.4. Tegevuse energiakasutus ................................................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine .......................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas heite

suurus ...................................................................................................................................... 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teaduslike andmete alusel

................................................................................................................................................ 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ......................................................... 7

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused7

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ......................................... 7

3.3. keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura

2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud

nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või

arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõimest ................................................................ 7

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond ........................................................................ 9

4. Natura eelhindamine .............................................................................................................. 9

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade iseloomustus ... 9

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine ................................................................... 9

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 11

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele .................................................................................... 11

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt

mõjutatava elanikkonna suurus) ........................................................................................... 12

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus ................... 12

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega .................................................................................... 12

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise üldised

(sh seadusandlusest tulenevad) võimalused ......................................................................... 12

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega ........................................................ 13

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal ........................................................................... 14

1. Üldine teave Ardanuy Ingeneria SA (registrikood V00016) esitas 12.07.2024 Tarbijakaitse ja Tehnilise

Järelevalve Ametile (edaspidi TTJA, aadress Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn 10a, e-post

[email protected]) ehitisregistri kaudu ehitusloa taotluse nr 2411271/02157 Piusa autotrafojaama ja

teiste juurdekuuluvate rajatiste rajamiseks.

Joonis 1. Ala, mille piiridesse ehitatakse autotrafod ning neid teenindav hoone.

Joonis 2. Juurdepääsutee.

Autotrafojaama ja teiste rajatiste rajamine jääb Piusa-Võmmorski loodusalale (RAH0000200),

Piusa-Võmmorski hoiualale (Põlva) (KLO2000126) ning mitmete III kaitsekategooria liikide

alale, mistõttu liigitub antud tegevus keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi

seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 p 22 kohase tegevuse alla ning Vabariigi Valitsuse 29.08.2005

määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 p 8 alla. KeHJS § 3 lõike 1 p 1 kohaselt tuleb

hinnata keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa

taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise

keskkonnamõju.

Käesoleva eelhinnangu koostamise aluseks võeti eelhinnangu sisule esitatavad nõuded, mis on

toodud keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.

TTJA peab otsustajana (KeHJS § 9) andma hinnangu, kas kavandatav tegevus võib eeldatavalt

kaasa tuua olulise keskkonnamõju või mitte ning otsustab keskkonnamõju hindamise

algatamise vajalikkuse üle.

2. Olemasolev olukord ja kavandatav tegevus Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitavat tegevust ning sellega

kaasnevaid tegureid. Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega

kaasnevaid mõjusid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht Kavandatava tegevuse eesmärk on veoalajaama ehitamine raudtee kontaktvõrgu varustamiseks

elektrienergiaga. Selle veoalajaama jaoks on projekteeritud tsingitud terasmoodulelementidest

juhtimishoone, mille mõõtmed on 12,50 x 7,50 m. Juhtimishoone paigaldatakse

raudbetoonplaatidele. Hoone juures on kaks isoleeritud vundamenti kahe kontaktvõrgu

toitemasti jaoks, samuti autotrafo vundament koos vaheseintega ning maa-alune õlimahuti,

maa-alused drenaaži- ja kanalisatsioonivõrgud, maa-alused torud ja betoonrennid kaablite

jaoks. Siseteed on tasandusbetoonist, muud pinnad kruusakattega ja ala on ümbritsetud

piirdeaiaga. Ehitis ja sellega seotud elemendid hõlmavad kogupindala 48,2 m x 17,3 m.

Juhtimishoone moodustavad 55 kV ruum, telekommunikatsiooniruum ja omatarbetrafo ruum.

Põhjavee ärajuhtimine toimub perimeetrikraavide abil, mis suunavad vee veoalajaamast eemale

ja väldivad põhjavee sattumist rajatistesse. Alajaama piirdeaed on tsingitud terasest traataed.

Piirdeaed peab olema valmistatud metallvõrgust. Piirdeaia kõrgus peab olema vähemalt 2030

mm. Kontaktvõrgu fiidri mast on sambakujuline teraskonstruktsioon. Masti kõrgus on

ligikaudu 8,70 m.

Kontaktvõrgu fiidri masti ülaosas, 5,15 m kõrgusel alusest, on konsooltalad, millele kinnituvad

erinevad kontaktvõrgu seadmed.

Planeeritava trafo paigaldamiseks ehitatakse alus, mille moodustab tugivundament ja võimaliku

lekke korral õli püüdmiseks mõeldud vann, millesse kogunev õli suunatakse õlimahutisse.

Õlivanni kogunenud vee eemaldamine toimub vanni põhjas asuva õlipüüduri abil, mis

võimaldab väljuda põhjas oleval veel, kuid mitte pinnal oleval õlil. Maa-alune õlimahuti

toetatakse vähemalt 45 cm paksusele C25/30 raudbetoonist vundamendile ja 25 cm paksusele

liivakihile, mille ülemine kiht on tihendatud. Ülemine kiht asub geotekstiilil ja sellesse on

paigaldatud perimeetriline poorne drenaažitoru.

Siseteed on valmistatud 20 cm paksusest betoonist 20 cm paksusel tehiskruusa kihil. Pinna

pragunemise vältimiseks on paigaldatud vähemalt #Ø 6/15 cm võrk.

Jalakäijate alad juhtimishoone ümbruses on betoonplaadid, mis kaetakse kõnniteeplaatide ja

tsementmördiga. Jalakäijate alad ääristatakse standardsete betoonist äärekividega. Ülejäänud

ala tihendatakse ja kaetakse lubjakivi materjaliga. Veoalajaamadesse on planeeritud vastavad

juurdepääsuteed olemasolevatelt teenindusteedelt. Nende teede kaudu pääseb veoalajaama

juures asuvale 6,00 m laiusele platvormile, mis on teega samal tasapinnal. Teed on 5,00 m

laiused, asjakohaste profiilide ja kalletega. 6,00 m platvorm valatakse betoonist. Juhtimishoonet

ümbritsev kõnnitee ehitatakse C20/25 betoonplaatidest, mis ääristatakse standardsete

äärekividega. Ülejäänud õueala pinnad kaetakse 10 cm paksuse kruusakihiga.

Manööverdusplatvorm on projekteeritud 6,00 m laiune ja 37,00 m pikkune ning juurdepääsutee

laius on 5,00 m. Teenindusraja ja alajaama juurdepääsutee pind on kruusakattega.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega ning

lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus erinevate strateegiliste planeerimisdokumentidega.

Kehtivas Orava valla üldplaneeringus pole ette nähtud tegevusi, mis oleksid vastuolus

autotrafojaama rajamisega, samuti pole seal ettenähtud ka autotrafojaama rajamist. Koostatavas

Võru valla üldplaneeringus on ette nähtud Tartu-Koidula liini väljaehitamine kontaktvõrgu ja

selle teenindamiseks vajalike autotrafopunktidega, autotrafopunktidega ja kontaktvõrgu

vaheliste toitekaablite, õhuliinide, mastide jms rajatistega raudtee elektrifitseerimise otstarbeks.

Üldplaneeringus on toodud välja, et seoses eeltooduga peab arvestama, et raudteemaale

lisandub kitsendusi põhjustavaid tehnovõrke ja rajatisi ning võib selguda väljapool

raudteemaad asuvate kinnistute koormamise vajadus kontaktvõrgu seadmete ja uute

elektriliinide rajamiseks.

Kavandatava tegevuse lähipiirkonnas pole kehtivaid detailplaneeringuid. Teisi teadaolevaid

asjakohaseid lähipiirkonna praeguseid ja planeeritavaid tegevusi antud asukohas pole.

2.3. Ressursside, sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi

ja looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik, kasutamine Kavandatavaks tegevuseks ei kasutata kohapealseid ressursse. Ehituseks vajalikud

ehitusmaterjalid nagu betoon, killustik, liiv, teraskonstruktsioonid ja muu tuuakse kohale.

Ehituse käigus kavandatakse praegu haljastusega kaetud maapinnale plats, juurdepääsutee ning

hooned, mistõttu maastikuilme muutub ning osa taimkatet on vaja eemaldada ning sinna

asemele rajatakse tehiskonstruktsioonid, maapind hõivatakse.

2.4. Tegevuse energiakasutus Autotrafojaama ja teiste rajatiste ehitamisel leiab energiakasutus aset ehitusmasinate kütuse

tarbimisel (bensiin, diisel) ja teiste seadmete elektritarbimise läbi. Kasutusperioodil leiab

energiakasutus aset elektri tarbimise näol, mis varustab kontaktvõrku elektrienergiaga.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende

käitlemine Ehitustegevusega kaasnevad heited võivad olla järgmised: ehitusmasinate heitgaasid õhku

suurendavad õhusaastet; võimalikud õli/kütuselekked pinnasesse; kõrgendatud mürafoon ning

vibratsioon põhjustatuna ehitusmasinatest; sügis- ja kevadtalvisel ajal võimalik valgusreostus

ehitustehnika poolt (tööala valgustamine). Mõju keskkonnale piirdub eeldatavasti kinnistuga,

kuhu rajatisi ehitatakse. Kasutusaegselt heitmeid pole ette näha. Soojuse, kiirguse ja lõhna teket

ei ole ette näha.

Jäätmed tuleb koguda liikide kaupa eraldi, tööde käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb

taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat keskkonnaluba või kompleksluba omavale

jäätmekäitlusettevõttele. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad tuleb

kooskõlastada kohaliku omavalitsusega. Kasutusaegselt tuleb territooriumil jäätmeid liigiti

sorteerida.

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sealhulgas

heite suurus Võimalikke avariiolukordade riske ehitusperioodil saab vähendada korrektsete töömeetoditega

ja töökorras masinate kasutamisega. Vältida tuleb nii ehitus- kui kasutusperioodil erinevate

vedelike või kütuste leket maapinnale. Minimeerida tuleb tulekahju oht, et vältida mürgiste

põlemisjääkide eritumist õhku. Tuleohu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete

rikkumine või mittekorras seadmed. Avarii esinemisel tuleb viivitamatult teavitada

Päästeametit ja Keskkonnaametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht,

sealhulgas kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht

teaduslike andmete alusel Asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud

suurõnnetuste või katastroofide oht teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond Peatükis kirjeldatakse võimalikult täpselt ehitusalal plaanitava tegevuse (loodus)keskkonda nii

hetkeseisuga (tegevuse eelselt) kui ka tegevuse käigus või asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

Peatükis ei kirjeldata meetmeid, mis leevendaksid ehitustegevusega kaasnevaid mõjusid.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused Ehitustöödega hõlmatav ala asub Piusa külas Võru vallas Võru maakonnas transpordimaal.

Raudteetrass piirneb antud piirkonnas maatulundusmaadega. Kavandatav tegevus ei mõjuta

olemasolevat ega planeeritavat maakasutust ning seal planeeritavaid tegevusi.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sh maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus), nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime Kavandatav tegevus toimub jõesetete (veeristik, kruus, liiv, möll, saviliiv, liivsavi, muda)

pinnakattel, kus pinnakatte paksus on alla 1m. Aluspõhjakivimid kavandatava autotrafojaama

ning teiste rajatiste alal on liivakivid veeandvusega 0,5..2,0 l/s*m.

Suhteliselt hea veeandvusega aluspõhjakivimid ning pinnakatte kivimid vähendavad võimalust,

et reostunud vee, kütuste või muude vedelike lekkimisel jõuavad need põhjavette või levivad

laiemalt pinnases. Käesolev tegevus ei mõjuta loodusvarade kättesaadavust, kvaliteeti ega

taastumisvõimet. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus

toimuma ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et

oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade,

jõeäärsete alade, jõesuudmete, randade ja kallaste, merekeskkonna,

pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate

loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või

võidakse ületada, tiheasutusega alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega

alade vastupanuvõimest Autotrafojaam ja seda teenindavad rajatised on plaanis ehitada Piusa-Võmmorski hoiualale

(Põlva) (KLO2000126). Piusa-Võmmorski hoiuala kaitse-eesmärk on EÜ nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide - jõgede ja ojade (3260), kuivade nõmmede

(4030), lamminiitude (6450), vanade loodusmetsade (9010*) ning soostuvate ja soo-

lehtmetsade (9080) ja II lisas nimetatud liikide - hariliku võldase (Cottus gobio), teelehe-

mosaiikliblika (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiiva (Lycaena dispar), paksukojalise jõekarbi

(Unio crassus) ja palu-karukella (Pulsatilla patens) elupaikade kaitse.

Samuti asuvad alal III kaitsekategooria liikide nõmme-tähniksinitiib (Phengaris arion)

(KLO9200822), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia) (KLO9200145), vareskaera-

aasasilmik (Coenonympha hero) (KLO9201654) ja suur-kuldtiib (Lycaena dispar)

(KLO9200146) elupaigad.

Mõju ehituse alal asuvatele teelehe-mosaiikliblikale, suur-kuldtiivale ning elupaigatüübile

kuivad nõmmed (4030) on kirjeldatud peatükis 4.2.

Nõmme-tähniksinitiib on Eestis liivanõmmedel ja loopealsetel elav haruldane liblikaliik. Liigi

elutegevus on tihedalt seotud nõmm-liivatee ja erinevate raudsikuliikidega. Liigi kaitse

tegevuskava andmetel on liigi levila igal pool Euroopas kahanemas, seda eriti leviku põhjapiiril.

Liiki ohustab talle sobimatu inimtegevus või sobiva inimtegevuse, näiteks kariloomade

mõõduka karjatamise lakkamine. Näha võib teda liivikutel, luidetel ja nõmmemännikutes juuni

keskpaigast juuli lõpuni. Tähnik-sinitiib on liivalembene ehk psammofiilne liik, kes elab

liivikutel, liivaluidetel, nõmmemetsades ja mujal kuivades, madala taimkattega elupaikades,

kus kasvab rööviku toidutaim nõmm-liivatee. Liblikas muneb munad peamiselt nõmm-liivatee,

aga ka teiste liivatee liikide lehtedele. Toidutaimena on veel märgitud punet ja käbiheina. See

liblikas on väga tundlik elutingimuste vähimategi muutuste suhtes. Millised on aga kriitilised

muutused, seda täpselt ei teata. Arvatakse, et peamised ohutegurid on elupaikade

kinnikasvamine, metsastamine, ehitustegevus, mõningal määral ka tallamine.

Ehitamisel ning ka hilisemal käitamisel tuleb vältida nõmm-liivatee hävitamist või

kahjustamist, et nõmme-tähniksinitiival oleks võimalik toituda. Ehitustööd tuleb läbi viia pigem

talvel, kui maapind on külmunud. Teatud määral küll väheneb nõmme-tähniksinitiiva elupaiga

ala, kuid arvesse võttes, et tegu on väga suure elupaigaga, on ehitustegevuse alla jääv ala väike.

Vareskaera-aasasilmik on putukaliik, kes on Eesti punase nimestiku järgi ohualtis seisus ning

kes on arvatud looduskaitseseaduse alusel vähenevate elupaikade ja väheneva arvukusega

liigina III kategooria kaitsealuste liikide hulka. Vareskaera-aasasilmik on väike liblikas, kelle

tiibade siruulatus küünib 25 millimeetrini. Liik elab niisketes leht- ja segametsades, võsastikes,

soodes ja liigniisketel aladel. Kuivendatud soodest liik kaob. Euroopa mastaabis väheneva

arvukusega liik, välja arvatud Balti riigid, kus liigi seisund on stabiilne. Peamised ohutegurid

on elupaikade kuivendamine, põllumajanduslik tegevus, rohumaade muut(u)mine.

Kavandatav tegevus viiakse läbi alal, mis on märgitud kuivade nõmmede elupaigatüübiks ning

tegu on raudteemaaga, kuhu on rajatud raudteetammi jaoks kraavid, et hoida raudteetammi

kuivana, ei ole tegu vareskaera-aasasilmiku jaoks sobiva elupaigaga. Antud ala on väike osa

kogu vareskaera-aasasilmiku elupaigaks määratud alast. Seega pole ka vareskaera-

aasasilmikule olulist mõju ette näha, kuna on vähetõenäoline, et ta sellel alal paikneb.

Kultuurimälestisi ega pärandkultuuri objekte alale ei jää. Samuti pole alal ka muid kitsendusi

seadvaid loodusväärtusi.

3.4. inimese tervis ja heaolu ning elanikkond Kavandatava autotrafojaama lähedusse ei jää asustust ega elamuid, mistõttu inimeste tervisele

ning heaolule pole mõju ette näha.

4. Natura eelhindamine

4.1. Teave kavandatava tegevuse kohta ning Natura 2000 võrgustiku alade

iseloomustus Kavandatava tegevuse eesmärk on raudteemaale püstitada autotrafojaam ning seda teenindavad

rajatised. Kavandatav tegevus asub Piusa-Võmmorski loodusalal (RAH0000200). Projektiga

kavandatav tegevus ei ole Natura alade kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Piusa-Võmmorski loodusala I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260),

kuivad nõmmed (4030), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), vanad

loodusmetsad (*9010) ning soostuvad ja soo-lehtmetsad (*9080); II lisas nimetatud liigid, mille

isendite elupaiku kaitstakse, on tiigilendlane (Myotis dasycneme), harilik võldas (Cottus gobio),

harivesilik (Triturus cristatus), teelehe-mosaiikliblikas (Euphydryas aurinia), suur-kuldtiib

(Lycaena dispar), paksukojaline jõekarp (Unio crassus) ja palu-karukell (Pulsatilla patens).

Joonis 3. Elupaigatüübi 4030 paiknemine raudtee kinnistul.

4.2. Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Kavandatava tegevuse mõju prognoosimisel Natura 2000 võrgustiku aladele lähtutakse

tegevuse iseloomust ning projektialale jäävate Natura-alade kaitse-eesmärkidest.

Kuna kõigi kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaikade osas on mõju hindamise jaoks

asjakohased andmed olemas, siis liikide-elupaikade inventuuri tegemiseks vajadus puudub.

Mõju Piusa-Võmmorski loodusala kaitse-eesmärgiks seatud elupaikadele ja liikidele

Kaitse-eesmärgid Analüüs

tiigilendlane (Myotis

dasycneme)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harilik võldas (Cottus gobio) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

harivesilik (Triturus cristatus) Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

teelehe-mosaiikliblikas

(Euphydryas aurinia)

Liik on Eestis liiga laialt levinud, et kogu Eesti asurkonda

saaks üksikud tegurid negatiivselt mõjutada. Lokaalselt

mõjutavad teelehe-mosaiikliblikat ebasobivalt ajastatud

majandamisvõtted (niitmine, karjatamine), aga ka

põllumajanduse intensiivistumine ning poollooduslike

koosluste hävimine. Teelehe-mosaiikliblika elupaigad on

niisked lillerohked märjad või soostunud niidud ja

võrdlemisi kuivad alvarid. Teelehe-mosaiikliblikad võivad

elada ka raiesmikel, mille pindala ületab hektari. Teelehe-

mosaiikliblikas vajaks karjatatavaid looduslikke niiskemaid

niite ja teeservi. Halvasti on mõjunud ka maaparandusega

rajatud põllulaamad, muutused niitmis- ja

karjatamistavades, elupaikade killustatus ja eraldatus.

Arvesse võttes, et antud ala on märgitud ühtlasi ka kuivad

nõmmed elupaigatüübiks ning tegu on raudteemaaga, kuhu

on rajatud raudteetammi jaoks kraavid, et hoida

raudteetammi kuivana, ei ole tegu teelehe-mosaiikliblika

jaoks sobiva elupaigaga. Samas loob teatud taristu ning

ehitiste ehitamine poollooduslikke alasid, mis teelehe-

mosaiikliblikale sobivad. Teisest küljest vähesel määral

elupaigale rajatiste ehitamine vähendab looduslikku pinnast,

kuid teelehe-mosaiikliblika elupaika see ei ohusta.

suur-kuldtiib (Lycaena

dispar)

Tegu on üsna suure suur-kuldtiiba levikualaga, mille ühte

serva autotrafojaama ja teisi rajatisi kavandatakse. Suur-

kuldtiib on suhteliselt väike päevaliblikas, kelle tiibade

siruulatus küünib kuni 27 millimeetrini. Liik elab luhtadel ja

jõelammidel, soistel niitudel, veekogude kallastel. Eestis

oma levilat jõudsalt laiendav liik. Ohutegurid on soode

kuivendamine. Otsesed vahetult liigi seisundit Eestis

ohustavad tegurid puuduvad. Arvesse võttes, et antud ala on

märgitud ühtlasi ka kuivad nõmmed elupaigatüübiks ning

tegu on raudteemaaga, kuhu on rajatud raudteetammi jaoks

kraavid, et hoida raudteetammi kuivana, ei ole tegu suur-

kuldtiiva jaoks sobiliku elupaigaga. Seetõttu pole ette näha,

et suur-kuldtiib seal alal rohkem kui ülelennul viibiks.

Vähesel määral elupaigale rajatiste ehitamine vähendab

looduslikku pinnast, kuid suure-kuldtiiva elupaika see ei

ohusta.

paksukojaline jõekarp (Unio

crassus)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

palu-karukell (Pulsatilla

patens)

Kavandatava tegevuse alal ning läheduses elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

jõed ja ojad (3260) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

kuivad nõmmed (4030) Kuivad nõmmed katavad lainjaid või enam-vähem tasase

pinnamoega liiva-alasid sisemaal, kust nõmmemetsad

(vahel ka palumetsad) on maha raiutud või metsapõlengus

hävinud. Õhukese või keskmise tüsedusega liivmulla

ülemised kihid kuivavad sademevaestel aegadel läbi, nii et

nõmmedel saavad kasvada vaid kuiva taluvad taimeliigid.

Taimkate on tavaliselt hõre, madal ja liigivaene, valitsevad

liivalembesed taimed. Piusa külas on antud elupaik

märgitud täpselt raudteemaa kinnistule ning raudtee peale.

Vastavalt projektis toodule teostatakse ehitustöid talvel, kui

pinnas on külmunud ning välditakse taimestiku ning pinnase

kahjustamist väljaspool otsest ehitusala. Peale ehituse lõppu

viiakse läbi haljastamine, kus istutatakse kuivade nõmmede

elupaigatüübile sobivad taimed (kuiva taluvad taimeliigid,

nt kanarbik, nõmm-liivatee) ehitusest mõjutatud alale.

Niitmist läbi ei viida, vajadusel vaid 1x aastas sügisel.

niiskuslembesed

kõrgrohustud (6430)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

lamminiidud (6450) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

soostuvad ja soo-lehtmetsad

(*9080)

Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

vanad loodusmetsad (*9010) Kavandatava tegevuste alal ja mõjualas elupaika ei leidu.

Mõju puudub.

4.3. Natura eelhindamise tulemused ja järeldus Kavandatava tegevuse eesmärk on raudteemaale püstitada autotrafojaam ning seda teenindavad

rajatised. Kavandatav tegevus asub Piusa-Võmmorski loodusalal (RAH0000200). Kavandatav

tegevus ei oma kaitse-eesmärkide mõju, seega pole ette näha nende seisundi halvenemist.

Vastavale ehitusprojektis toodule teostatakse ehitustöid talvel, kui pinnas on külmunud ning

välditakse taimestiku ning pinnase kahjustamist väljaspool otsest ehitusala. Peale ehituse lõppu

viiakse läbi haljastamine, kus istutatakse kuivade nõmmede elupaigatüübile sobivad taimed

(kuiva taluvad taimeliigid, nt kanarbik, nõmm-liivatee) ehitusest mõjutatud alale. Niitmist läbi

ei viida, vajadusel vaid 1x aastas sügisel. Sellest lähtuvalt pole ka kuivade nõmmede elupaigale

ette näha mõju. Seega puudub mõju ka Natura 2000 Piusa-Võmmorski loodusalale.

5. Hinnang keskkonnamõju olulisusele Peatükis on toodud käesoleva eelhinnangu alapeatükkide 2 ja 3 põhjal antud otsustaja hinnang,

kas kavandataval tegevusel võib olla KeHJS-e § 3¹ lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne

oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese

tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Peatükis kirjeldatakse, mil viisil on

keskkonnaelemendid mõjutatud ning mõju suurust/ulatust.

5.1. Keskkonnamõju suurus ja mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja

tõenäoliselt mõjutatava elanikkonna suurus) Ehitustegevuse mõjuala piirneb raudteemaaga, vähesel määral võib ehitamise perioodil müra ja

vibratsioon levida ka naaberkinnistutele. Juhul kui jälgitakse leevendavaid

keskkonnameetmeid, pole keskkonnamõju oluline.

5.2 Mõju ilmnemise tõenäosus ja selle tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus Ehitusaegne mõju on ajutine ning mõõdukalt negatiivne: ehitustöödega kaasneb müra ja

vibratsioon, teatud määral on võimalik tolmu teke. Autotrafopunkti kasutusaegset mõju pole

ette näha.

5.3 Mõju piiriülesus ja kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste

toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega Mõju piiriülesus puudub. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või

mõjualas planeeritavate tegevustega ei ole ette näha.

5.4. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

üldised (sh seadusandlusest tulenevad) võimalused 1. Müratasemed olemasolevatel elamualadel ei tohi ületada keskkonnaministri 16.12.2016

määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja

hindamise meetodid” lisas 1 toodud liiklusmüra piirväärtusi. Samuti peavad ehitusaegse müra

tasemed vastama eelpooltoodud määruse normtasemetele. Liiklusmüra maksimaalne

helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A)

(KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Ehitusmüra tasemed ei tohi ajavahemikus 21.00-07.00 läheduses

asuvatel elamualadel ületada KeM määrus nr 71 lisas 1 toodud asjakohase mürakategooria

tööstusmüra normtaset. Impulssmüra põhjustavat tööd, näiteks lõhkamine, rammimine jne, võib

teha tööpäevadel kella 07.00- 19.00. Impulssmüra piirväärtusena rakendatakse asjakohase

mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitustöödel välitingimustes kasutatavad seadmed

peavad vastama majandus- ja taristuministri 08.06.2015 määruse nr 59 „Nõuded 28

välitingimustes kasutatavale seadmele lähtuvalt selle tekitatavast mürast ja selle seadme

vastavushindamisele“ nõuetele.

2. Võimalusel tuleb mürarikkad ehitustööd kavandada eelkõige tööpäevadele ajavahemikus kl

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

3. Ehitus- ja käitamisaegsed vibratsiooni tasemed ei tohi ületada sotsiaalministri 17.05.2002

määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning

vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtuseid.

4. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada. Inimeste kaitseks tolmavate

tegevuste eest on vajalik kuival ajaperioodil liiva/kruusa/täitepinnase kastmine.

5. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine

pehmel pinnasel, masinate hooldustööd ja tankimine ebatasasel pinnasel ja veekogule lähemal

kui 10 meetrit ei ole lubatud, samuti ei ole lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh

pesemist) või tankimist. Ehitus- ja hooldustööde käigus tuleb kasutada mehhanisme ja

tehnoloogiat, mis välistavad kütte-ja määrdeainete sattumise vette ja pinnasesse. Masinate

kasutamine töös, millel on silmaga nähtav õlileke, on keelatud. Töökohas peab olema varustus

reostuse eemaldamiseks ja olmejäätmete kogumiskoht. Avarii ja reostuse tekkimisel tuleb

operatiivselt reostuse edasine levik tõkestada, reostus likvideerida ning teavitada sellest

esimesel võimalusel Keskkonnaametit.

6. Muinsuskaitseala või kinnismälestise kaitsevööndis arvestada kultuuriväärtusega leidude ja

kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestise kaitsevööndis kui ka väljaspool selle ala.

Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma

leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Kinnismälestise kaitsevööndis

olemasoleva ehitise ehitustöödeks esitada enne töödega alustamist teatis, mille vorm on leitav

Muinsuskaitseameti kodulehelt: https://www.muinsuskaitseamet.ee/et/load. Tööde luba võib

taotleda mälestise või muinsuskaitsealal paikneva ehitise omanik või valdaja. Loataotlus tuleb

esitada vastava maakonna nõunikule, kus mälestis asub. Võimalusel säilitada ehitustegevusel

võimalikult suur osa pärandkultuuri objektidest.

6. Kokkuvõte ja järeldused kavandatava tegevuse keskkonnamõju

hindamise algatamise või algatamata jätmise kohta koos põhjenduse

kokkuvõttega Keskkonnamõju hindamise algatamine ei ole vajalik. Planeeritav tegevus ei oma olulist mõju

välisõhu kvaliteedile, maavaradele (maardlad), pinnasele, põhja- ja pinnaveele,

kultuuripärandile ega loodusväärtustele, mis ei kuulu Natura 2000 alade koossesisu, kui

rakendada leevendusmeetmeid. Piusa autotrafojaama püstitamine ei kahjusta inimeste tervist,

heaolu ega vara. Natura 2000 võrgustiku aladele pole mõju avaldumist ette näha, kuna kaitse-

eesmärkideks olevad liigid sellel alal ei asu või pole tegu neile sobiliku elupaigaga.

Ehitusprojektis toodud tööde tegemiste viis väldib mõju avaldumist kaitse-eesmärgiks olevatele

elupaigatüüpidele. Täiendavalt keskkonnaalaste uuringute läbiviimine pole vajalik.

Eelhinnangu koostamisel kasutatud materjal • Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

• Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb

anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“

• Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“

• Ehitusseadustik

• Keskkonnaportaal

• Loodusveeb

• Maa-ameti kaardirakendus gis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maainfo

• „Orava valla üldplaneering,“ Orava 2011, Orava Vallavalitsus

• „Võru valla üldplaneering,“ AB Artes Terrae OÜ, Töö nr: 1867ÜP3

• http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1914_1901.html

• http://vana.loodusajakiri.ee/eesti_loodus/artikkel1764_1747.html

• Eesti Looduse Infosüsteem

• „SP Piusa autotrafopunkti projekteerimine“. Töö nr 5007. Eelprojekt. AYESA

INGENIERÍA & ARQUITECTURA S.A., ARDANUY INGENIERIA, S.A

Keskkonnaamet Transpordiamet Võru Vallavalitsus

09.10.2024 nr 16-12/24-13248-001

Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatise keskkonnamõju hindamise eelhinnangu ja otsuse eelnõu edastamine kooskõlastamiseks ja seisukoha andmiseks

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile (TTJA) esitati ehitisregistri kaudu ehitusloa taotlus nr 2411271/02157 SP Piusa autotrafopunkti, juurdepääsutee, piirdeaia ning hoone rajamiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 11 lõike 2² kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KeHJS § 11 lõike 10 alusel kui kavandatav tegevus võib eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala, kaitseala, hoiuala, püsielupaika või kaitstavat looduse üksikobjekti, kooskõlastab otsustaja kavandatava tegevuse KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu nimetatud kaitstava loodusobjekti valitsejaga.

Palume edastada oma seisukoht ja Keskkonnaametil kooskõlastus KMH algatamata jätmise otsuse eelnõule ning eelhinnangule hiljemalt 23.10.2024 e-posti aadressile [email protected]. Juhul, kui tähtajaks seisukohta ja kooskõlastust ei esitata ning tähtaja pikendamise soovist ei teavitata, loeb TTJA, et teil ei ole vastuväiteid otsuse eelnõu ega eelhinnangu osas.

Ehitusloa taotluse ja nende materjalidega saab tutvuda ehitisregistris www.ehr.ee kasutades dokumentide detailotsingus dokumendi numbreid 2411271/02157.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

Lisad: 1. Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatiste KMH eelhinnang 2. Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatiste KMH algatamata jätmise otsuse eelnõu

Kaisa Karu +372 667 2083 [email protected]

Keskkonnaamet Transpordiamet Võru Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus

12.11.2024 nr 16-12/24-13248-005

Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 06.11.2024 otsusega nr 16-12/24-13248-004 Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise (KMH).

Kavandatava tegevuse eesmärk on veoalajaama ehitamine raudtee kontaktvõrgu varustamiseks elektrienergiaga. Veoalajaama jaoks on projekteeritud tsingitud terasmoodulelementidest juhtimishoone, mis paigaldatakse raudbetoonplaatidele. Alajaama piirdeaed on tsingitud terasest traataed.

KMH jäeti algatamata tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ja lõikest 4, § 6¹, § 9 lõikest 1, § 11 lõigetest 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8 ja eelhinnangust tulenevatest järeldustest.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Arendaja on AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Harju maakond, Tallinn, 15073, Telliskivi 60/2, kontakt: e-post [email protected]).

Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Kaisa Karu, e-post [email protected], telefon 6672083).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1001000, registreerimise number 16-12/24-13248-004.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Kaisa Karu +372 667 2083 [email protected]

Keskkonnaamet Transpordiamet Võru Vallavalitsus Riigimetsa Majandamise Keskus

12.11.2024 nr 16-12/24-13248-005

Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) otsustajana teatab, et on jätnud algatamata oma 06.11.2024 otsusega nr 16-12/24-13248-004 Piusa autotrafojaama ja teiste juurdekuuluvate rajatiste ehitusloa menetluses keskkonnamõju hindamise (KMH).

Kavandatava tegevuse eesmärk on veoalajaama ehitamine raudtee kontaktvõrgu varustamiseks elektrienergiaga. Veoalajaama jaoks on projekteeritud tsingitud terasmoodulelementidest juhtimishoone, mis paigaldatakse raudbetoonplaatidele. Alajaama piirdeaed on tsingitud terasest traataed.

KMH jäeti algatamata tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 22 ja lõikest 4, § 6¹, § 9 lõikest 1, § 11 lõigetest 2², 2³, 4, 8; Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktist 8 ja eelhinnangust tulenevatest järeldustest.

Piiriülest keskkonnamõju hindamist ei algatata.

Arendaja on AS Eesti Raudtee (registrikood 11575838, aadress Harju maakond, Tallinn, 15073, Telliskivi 60/2, kontakt: e-post [email protected]).

Otsustaja on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (kontaktisik Kaisa Karu, e-post [email protected], telefon 6672083).

KMH algatamata jätmise otsusega on võimalik tutvuda TTJA dokumendiregistris aadressil: https://jvis.ttja.ee/modules/dokumendiregister/view/1001000, registreerimise number 16-12/24-13248-004.

Lugupidamisega

Endla tn 10a / 10122 Tallinn / tel 667 2000 / faks 667 2001 / [email protected] / www.ttja.ee Registrikood 70003218

(allkirjastatud digitaalselt) Liina Roosimägi ehituse tegevusõiguse talituse juhataja

Kaisa Karu +372 667 2083 [email protected]