Distsiplinaarkaristuse määramine

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Märge tehtud: 29.02.2024

Kehtib kuni: 29.02.2099

Alus: AvTS § 35 lg 1 p 12

Teabevaldaja: Transpordiamet

KÄSKKIRI

29.02.2024 nr 2.1-8/24-017/20-1

Distsiplinaarkaristuse määramine

Avaliku teenistuse seaduse § 69; 70 lg 1; § 74 lg 1, 2, 3, 6; §75 lg 1, 2 ; § 76 lg 1; § 77 lg 1; § 79

lg 1; haldusmenetluse seaduse § 57 lg 1; majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 80 §

5 lg 1, § 6 p 5 alusel ning võttes arvesse Lõuna regiooni vanemeksamineerija Tiit Tali suhtes

läbiviidud distsiplinaarmenetluse kokkuvõtet

1. Asjaolud

1.1. Transpordiameti peadirektori 05.07.2022 käskkirjaga nr 2.1-1/22/246 viidi Transpordiameti

maismaasõidukite juhtimisõiguse üksuse Tartu eksamineerija Tiit Tali (isikukood

36010042716) üle sama üksuse Lõuna regiooni vanemeksamineerija ametikohale, asukohaga

Tartu, alates 01.08.2022.

1.2. Ametikoolitus OÜ 14.12.2023 esitas kaebuse Tartu eksamineerija Tiit Tali suhtes. Kaebuse

kohaselt käitus eksamineerija 13.12.2023 Marko Hainsoo C-kategooria sõidueksami

läbiviimisel ebaprofessionaalselt ning kandis eksamiraportisse valeandmeid.

1.3. Autosert Autokooli Tartu tiimijuht T. Meiel saatis 20.12.2024 sõidukite juhtimisõiguse

osakonna juhataja Ave Smirnov’ ile e-kirja, milles ta kirjeldab eksamineerija T. Tali küsitavat

käitumist eksamineerijana nii platsil kui ka D-kategooria eksamitel. Konkreetsete näidetena

toob ta muuhulgas välja ka M. Hainsoo D-kategooria eksami 13.12.2023.

1.4. Transpordiameti peadirektori 10.01.2024 käskkirjaga nr 2.1-8/24-017/18-1 algatati

distsiplinaarmenetlus Transpordiameti sõidueksamite üksuse Lõuna regiooni

vanemeksamineerija Tiit Tali teenistuskohustuste mittekohase täitmise asjaolude

väljaselgitamiseks. Käskkiri edastati T. Tali’ le dokumendihaldussüsteemi Delta kaudu

tutvumiseks 10.01.2024.

2. Asjassepuutuvad seletused ja T. Tali iseloomustus.

2.1. Ametikoolitus OÜ 14.12.2023 kaebuses T. Tali suhtes väidetakse, et eksamineerija käitus

sõidueksami läbiviimisel ebaprofessionaalselt ning kandis eksamiraportisse valeandmeid.

Eksam toimus 13.12.2023 Tartus, Raadi õppeplatsil, algusega kell 11:09. Platsiharjutuste

sooritamisega ning harjutuse „Pöördega boksi tagurdamine“ sooritamisel eksamineerija

sekkus ning näitas õpilasele ootamatult boksist väljasõidu suunaks teise suuna, kui määruses

väljatoodud harjutuse sooritamise joonisel. Sellise ootamatu tegevuse tõttu sõitis õpilane vastu

tähiskoonust. Sõiduõpetaja Toomas Meiel juhtis eksamineerija väärale tegevusele tähelepanu

ja eksamineerija lasi eksamineeritaval harjutuse uuesti sooritada. Eksamiraportis on

eksamineerija märkinud harjutused sooritatuks, kuid samas mittearvestatud veana välja toonud

sõiduki valitsemise ja põhjusena „Platsil sõitis torbikule otsa“. Eksamineerija ei tohiks erialase

termini „tähiskoonus“ asemel kasutada sõna „torbik“. Linnasõidul eksamineerija juhiste

andmine, mis anti viimasel hetkel ja küllaltki arusaamatult, ei vasta sõidueksami läbiviimise

korrale. Eksamiraportis välja toodud viga „Samaliigiliste teede ristmikel ohutuses veendumine

ja kiiruse vähendamine“ on ebaprofessionaalne hindamine. Sõidu ajal rõhutas eksamineerija

pidevalt eksami tulemust, mis pidavat olema mittesooritatud ning tegevus eksamisõidu ajal on

häiriv ning pole kooskõlas sõidueksami läbiviimise korraga. Kui eksamineerija on öelnud, et

sõidueksam on mittesooritatud ja lõppenud, siis ei tohi ka märkida eksamiraportisse edasisi

vigu. Samas T. Tali on märkinud peale seda, kui ta oli öelnud, et sõidueksam on

mittesooritatud, eksamiraportisse veel ühe veana eksamineeritava kiiruseületamise.

2.2. Sõidueksamite üksuse juhataja Risto Kasemäe 09.01.2024 vastas Ametikoolitus OÜ

14.12.2023 kaebusele järgnevalt: Tähiskoonuse torbikuks nimetamine on rahvapärane ja

sobiks äärmisel juhul suulisesse kõnesse, eksamiraportisse kindlasti mitte. MKM määruse nr

50 Lisa 3 ei sätesta harjutuse „Tagurdamine boksi pöördega“ n-ö sisenemise ja väljumise

suunda - 4.3.1. Harjutuse sisu: Auto või autorong tuleb tagurdada boksi (paremalt või

vasakult), seejärel boksis peatuda ning seejärel boksist välja sõita. Selle vastu eksamineerija ei

eksinud. Sellegipoolest otsustas eksamineerija peale mõningast diskussiooni sõiduõpetaja

Toomas Meiel’ iga anda juhikandidaadile veel ühe katse samal harjutusel, mida saab

tõlgendada kui vastutulekut juhikandidaadile. Peale teise harjutuse sooritamist alustati

sõidueksami teist etappi, mis tähendab, et platsiharjutused luges eksamineerija sooritatuks.

Liigeldes Ihastes, ütleb eksamineerija, et kolmel korral ei veendunud juhikandidaat ohutuses

samaliigiliste teede ristmikel ja paraku ei saa ta eksamit sooritatuks lugeda. Juhikandidaat

möönis, et ta ei veendunud kõigil ristmikutel ohutuses. On arusaadav, et eksami hindamine

lõppes enne vasakpööret Lohkva-Kabina-Vanamõisa teele. Salvestiselt on näha, et

juhikandidaat asub bussi kiirust vähendama siis, kui buss on asula algust tähistava märgiga

kohakuti. Suuline märkus on kohane, küll aga ei saa kumbagi eksimust kanda eksamikaardile,

sest eksami lõppemisest on juba teada antud. Mingit tarbetut juhikandidaadi survestamist

eksami lõpuosas ei esinenud. Pärast eksami lõpetamist esinenud puuduste kandmine

eksamikaardile ei ole korrektne, samuti ei ole korrektne eksami jätkamine peale seda, kui

eksami esimeses järgus on sõidetud vastu tähiskoonust. Vastuoluline on info, kus harjutused

on märgitud sooritatuks, ent sõiduki käsitsemine arvestatud puudulikuks viitega harjutusele.

2.3. Autosert Autokooli Tartu tiimijuht T. Meiel oma 20.12.2024 e-kirjas sõidukite juhtimisõiguse

osakonna juhataja Ave Smirnov’ ile tõstatab küsimuse T. Tali käitumisel eksamineerijana. Ta

heidab T. Tali’ le ette seda, et D-kategooria eksamil 13.12.2023 ei sõitnud ta eksamineeritava

kõrval, vaid taga, ning ei ole piisav liiklusohutuse tagamiseks. 13.12.2023 pööras ta T. Tali

tähelepanu sellele, kuidas eksamiharjutust võtta vastu määrusepäraselt. Peale märkuse

tegemist ei koheldud eksamineeritavat enam võrdselt teistega – T. Tali suunas juhikandidaadi

teelõikudele, kus ei ole bussiliini ja liiklemine neil tänavatel talvistes oludes ei ole ohutu ega

mõistlik. Platsieksamitel ajab T. Tali tavaliselt juttu ja jälgib valikuliselt sooritust. Küsimuste

esitamine eksamil T. Tali poolt on pigem eksitusse ajav ja segav. Eksamineerija on muutunud

personaalseks ja isiklikuks ning tema hindamine ei ole võrdne ja objektiivne.

2.4. R. Kasemäe 16.01.2024 allkirjastatud vastuskirjas Autosert Autokooli Tartu tiimijuht T.

Meiel’ i 20.12.2024 e-kirjas loetletud etteheidetele märgib, et eksamineerija paiknemine D-

kategooria eksamisõidukis ei ole sõna-sõnalt reguleeritud, kuid lubab selles osas juhendit

täiendada. Ta tõdeb, et 13.12.2023 kahe järjestikkuse eksami marsruudid ei olnud samaväärse

raskusastmega, ja et sõidueksamitel oli märgata suhtumise erisust. Kaebusele eelneval eksamil

oli see R. Kasemäe hinnangul vast liigagi sõbralik, kaebuse aluseks olnud eksamil formaalne,

ent siiski mitte noriv või pahatahtlik. R. Kasemäe kinnitab, et pädevuspõhise hindamise

põhimõtted saavad olema 17.01.2024.a. eksamineerijate koolituspäeval üheks teemaks.

Lõpetuseks ta rõhutab, et juhikandidaadi puhul kehtiva korra kohaselt on keelatud arvesse

võtta juhikandidaadi eelmist sooritust. Hinnata tuleb vaid konkreetsel sõidueksamil

demonstreeritavaid teadmisi ja oskusi ning et kõiki juhikandidaate tuleks kohelda võrdselt.

2.5. Sõidukite juhtimisõiguse osakonna eksamite teenusehaldur Mihhail Kotov’ i 05.01.24 antud

selgituste on kohaselt M. Hainsoo 13.12.23 D-kategooria eksami eksamikaardi täitmine T. Tali

poolt vale ja sõidueksami korda on eksami läbiviimisel rikutud. Eksamineerija on märkinud

sõidueksami kaardile järgneva puuduse kompetentsis (kirjapilt muutmata): Harjutus -

Tagurdamine boksi pöördega- Sooritatud ning Sõiduki valitsemine – Mittearvestatud. Platsil

sõitis torbikule otsa. Vead on omavahel vastuolus. Seega on tegemist sõidueksami läbiviimise

korra punktide 8.21.12, 8.18.3., 8.18.4., MKM määruse nr 50, lisa 3, punkti 2.9. ning punkti

4.3.2.3. mittejärgmisega.

2.6.Tiit Tali 26.01.2024 oma seletuses tunnistab, et 13.12.2023D-kategooria eksamil kasutas

väljendit „torbik“. Tema sõnul kasutatavad eksamineerijad väljendit eksamineeritavatega ja

õpetajatega suheldes. Pikka lohisevat nimetust „tähiskoonus“ praktiliselt ei kasuta. T. Tali

hinnangul ei ole „torbik“ folkloorne väljend, ka kaubanduses müüakse kõnealust toodet nii

nimetuse „torbik“ kui „koonus“ all. Liiklusseaduses ega määruses 50 ei esine kumbagi sõna,

ei torbikut ega koonust (esineb vaid määruse lisas, sealgi nimetatakse toodet kahte erinevat

moodi). Ka T. Meiel on seda torbikuks nimetanud. T. Tali nendib, et kõik õpivad ning lubab

edaspidi seda toodet ainult tähiskoonuseks nimetada ning vabandab.

Kuna eksamiplats oli lumest poolikult puhastatud, seetõttu pakkus T. Tali eksamineeritavale

võimalust teiselt poolt järgmise harjutuse juurde sõita. Selleks tuli harjutusel „Tagurdamine

boksi pöördega“ väljuda boksist teiselt poolt võrreldes sissesõiduga. Eksamineeritav oli sellega

nõus. Boksist väljasõidul alustas eksamineeritav pööret liiga vara, mille tulemusena pööras

bussi tagumise otsa vastu tähiskoonust. Autokooli esindaja T. Meiel ei olnud sellega rahul,

nõudis uut katset ning väitis, et tema on õpetanud ainult ühelt poolt boksist välja sõitma. T.

Meiel lisas, et küsis eksamiosakonnast, kas harjutuste kirjelduse juures olevad pildid on

illustratiivsed ja talle olevat vastatud, et ei ole - samas nõustus, et bussijuht peab oskama nii

paremale kui ka vasakule pöörata. T. Tali tuli eksamineeritavale vastu ja andis uue katse, mille

juht sooritas. Seega ei saa kuidagi väita, et ta T. Meiel ’i õpilast karmimalt hindab. Linnasõidul

eksis juht liiklusseaduse vastu ületades kiirust ja ei veendunud ohutuses samaliigiliste teede

ristmike ületades. Need tegevused ei võimaldanud eksamit sooritatuks lugeda. T. Tali

markeeris sõidu ajal eksimused, sest vastasel korral ei tarvitse juht neid mäletada või ei

märganud vigu. See aitab peale eksamit eksamineeritavale paremini tagasisidet anda ja

vähendab hilisemaid vaideid. Eksam lõppes siis kui jõuti tagasi eksamiplatsile, kus

eksamineeritav ise hindas eksamisooritust positiivseks. Eksamineeritava jaoks oli üllatuseks,

et eksam oli mittesooritatud. Seega ei saa olla tõene väide nagu oleks T. Tali eksami ajal

korduvalt korrutanud, et eksam on mittesooritatud ja tekitas sellega liiklusohu. Määruse 50

punkti 1.2. järgi otsustab eksamineerija, kas eksam viia lõpuni või see katkestada olenevalt

eksamineeritava oskustest ja käitumisest. Tähiskoonusele otsasõidu fikseeris T. Tali

eksamikaardile, sest selline viga eksamil esines. T. Tali on seisukohal, et viis eksami läbi

määrusepäraselt ja otsus “mittesooritatud” oli õige.

2.7. Tiit Tali 23.02.2024 tagasisidest distsiplinaarmenetluse kokkuvõtte osas ilmneb, et ta ei ole

nõus temale vahetu juhi poolt antud iseloomustusega kuna pole tõendatud, et see oleks

objektiivne. T. Tali väidab, et tema suhted kolleegidega on head erinevalt iseloomustuses

märgitust. Ta näeb probleemi (töö)kultuuris ning rõhutab, et ei tohiks minna isiklikuks ega

rünnata isikut, vaid tuleb püüda lahendada esilekerkivaid probleeme sisuliselt, mida tema on

proovinud alati teha.

2.8. Risto Kasemäe iseloomustuse kohaselt asus T. Tali Maanteeametisse tööle 08.04.2019 Tartu

eksamineerijana ja vanemeksamineerijaks nimetati ta alates 01.08.2022. Põhjus, miks ta

vanemeksamineerijaks nimetati oli selles, et ta oli ainus kandidaat ja vastas formaalselt esitatud

nõuetele. Tööülesannete täitmisel on T. Tali ebastabiilne. Teisisõnu, on perioode, mil ta mitu

kuud järjest suudab oma tööülesandeid korrektselt täita, siis aga esineb olulisi kõrvalekaldeid.

Näiteks ei sooritanud ta aastatel 2019 ja 2020 esimesel katsel kvalifikatsioonikontrolli. Samas

2021 ja 2022 kvalifikatsioonikontrollid on läbitud küllaltki kõrge skooriga. 2023

kvalifikatsioonikontroll vastab hindele „hea“. Suhted juhikandidaatidega on valdavalt veidi

alla keskmise, ent siiski normi piires. 2023 aasta sügisel läbi viidud distsiplinaarmenetlus

tuvastas puudujäägid töös ja karistuseks määrati noomitus. Tiidu suhted kolleegidega on

erinevad, kõikudes neutraalse ja kehvapoolse vahel. Kehvapoolsete suhete põhjus on tema

kõrgendatud vaidlemishuvis ja suutmatuses tunnistada, et teatud olukordades ei pruugi tal

õigus olla. Ei paista eriti välja, et töö Transpordiametis oleks tema jaoks seotud kuhugi

kuulumise või eneseteostusega. Kokkuvõtvalt saab väita, et T. Tali suhtub kehtestatud

reeglitesse pigem selliselt, et tuleks piire nihutada ja enda mugavuse järgi tõlgendada

3. Menetluse kokkuvõte

3.1.Rasketehnika eksam D-kategooria, 13.12.2023 algusega 11:30, eksamineeritav Marko

Hainsoo.

3.1.1. Eksami esimene järk:

Eksamineerija T. Tali märkis sõidueksami kaardile (kirjapilt muutmata):

Harjutused:

 Tagurdamine boksi pöördega- Sooritatud

 Kompetents - sõiduki valitsemise oskus: Sõiduki valitsemine – Mittearvestatud. Platsil

sõitis torbikule otsa.

T. Tali möönab, et kasutas eksamil väljendit „torbik“ kuna väljendeid “koonus” ja “torbik”

kasutatakse eksamineerijate, eksamineeritavatega ja õpetajatega suheldes. Pikka lohisevat

nimetust „tähiskoonus“ praktiliselt ei kasuta. Torbik ei ole tema hinnangul folkloorne väljend

kuna ka kaubanduses müüakse kõnealust toodet nii nimetuse „torbik“ kui „koonus“ all. Samas

ta nendib, et kõik õpivad, vabandab ning lubab edaspidi seda toodet edaspidi ainult

tähiskoonuseks nimetada. Samas T. Tali märgib, et tähiskoonusele otsasõidu fikseeris ta

eksamikaardile, sest selline viga eksamil esines.

3.1.2. Majandus- ja kommunikatsiooniministri 21.06.2011. a määrus nr 50 „Mootorsõidukijuhi

eksamineerimise, talle juhtimisõiguse andmise kord ja juhiloa vormid ning nõuded

eksamisõidukitele “, lisa 3 punkt 4.3.2.3. (hindamisel arvestatavad vead) ütleb: juht sõidab

vastu tähiskoonust, väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest. Määruse lisa 3 punkt

2.9. kirjutab ette, et sõidueksam loetakse mittesooritatuks, kui eksamineeritav tekitab mis tahes

harjutuse sooritamise käigus liiklusohtliku olukorra, ohustab inimest või sõidukit, sõidab vastu

tähiskoonust või väljub koonustega tähistatud või joonitud ala piiridest.

Transpordiameti liiklusteenistuse direktori Joel Jesse poolt 15.11.2023 kinnitatud „Sõidueksami

läbiviimise kord“ nr 1.1- 7/23/122 (edaspidi „kord“) punkt 8.21.12. sedastab, et sõidueksami

kaardi täitmisel tuleb lähtuda liiklusseadusest ja selle alusel välja antud määruste sõnastustest

(ei kasuta folkloorseid väljendeid nagu ämmaboks, stoppmärk, võrdväärne ristmik jms).

Sõidueksami kaardile kantav info peab olema olukordi kirjeldav ning küllaldaselt informatiivne.

Vajalik on välja tuua - mis toimus (tegevus või tegevusetus), kus toimus (asulas, asulavälisel

teel, samaliigiliste teede ristumisalal, reguleerimata ülekäigurajal jne) ja mis oli tagajärg (tekitas

liiklusohtliku olukorra, ei veendunud ohutuses, ei andnud teed jne).

Korra punkt 8.21.8. sätestab, et eksamineerija kannab eksami käigus ilmnenud asjaolud,

hinnangud ja otsuse sõidueksami sooritamise või mittesooritamise kohta SEP-i vahendusel

sõidueksami kaardile, ning punkt 8.21.10. täpsustab, et sõidueksami kaardile võib märkida

kompetentse mittearvestatuks või arvestatud märkustega üksnes juhul ja nende olukordade

kohta, mida on eksamineeritavaga arutatud.

3.1.3. On ilmne, et T. Tali poolt eksamikaardile kantud vead, s.t. otsasõit tähiskoonusele

platsisõidu käigus ja platsisõidu lõpphinne, on omavahel vastuolus ning väljend “torbik” ei ole

ametlikult kinnitatud terminoloogia. M. Hainsoo sõidueksamikaardil kasutatud sõna

„torbik“ tuleb lugeda folkloorseks väljendiks korra punkti 8.21.12. tähenduses. Sulgudes toodud

näidete loetelu ei ole ammendav ja asjaolu, et see ei esine õigusaktides (MKM määrus 50) ega

TRAM ametlikes dokumentides (sõidueksami läbiviimise kord), teebki sellest sõidueksami

kaardi mõistes nö folkloorse väljendi. See aga on sõidueksami läbiviimise korras sätestatuga

vastuolus.

Majandus- ja kommunikatsiooniministri määruse nr. 50, lisa 3 punkti 2.9 kohaselt oleks eksam

pärast juhikandidaadi poolt tähiskoonusele otsasõitu olema loetud mittesooritatuks ning eksami

teise järguga ei tohtinud jätkata. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et T. Tali’ il oli mõjuv

põhjus mitte lugeda M. Hainsoo tähiskoonusele otsasõitu eksamit katkestavaks veaks ja T. Tali

otsus lubada eksamineeritaval jätkata eksami teise järguga oli legitiimne. Samas ei oleks

eksamineerija tohtinud pärast eksamineeritavale uue katse andmist tähiskoonusele otsasõitu

hiljem eksamikaardile märkida. Teisisõnu – eksamil sooritatud katse oleks pidanud sellisel

juhul arvesse minema kui eksamineeritava esimene katse. See aga omakorda tähendab, et hinnet

„Sõiduki valitsemine – Mittearvestatud. Platsil sõitis torbikule otsa“ ei oleks tohtinud

sõidueksamikaardile märkida, sest korra punkt 8.21.8 kohaselt kantakse sinna ainult eksamiga

seotud andmed.

3.1.4. Eksami teine järk:

M. Hainsoo 13..22023 sõidueksamikaardilt, kompetents - ohutunnetus (kirjapilt muutmata):

 Ohutuse tagamine – mittearvestatud - samaliigiliste teede ristmikel ohutuses veendumine

ja kiiruse vähendamine.

 Õige kiiruse valik – mittearvestatud - kiiruseületus vähemalt10 km.

T. Tali kirjutab: „Linnasõidul eksis juht liiklusseaduse vastu ületades kiirust ja ei veendunud

ohutuses samaliigiliste teede ristmike ületades. Need tegevused ei võimaldanud eksamit

sooritatuks lugeda. Sõiduajal markeerisin eksimused, sest vastasel korral ei tarvitse juht neid

mäletada või ei märganud vigu. See aitab peale eksamit eksamineeritavale paremini

tagasisidet anda ja vähendab hilisemaid vaideid. Eksam lõppes siis, kui jõudsime tagasi

eksamiplatsile“.

3.1.5. Ametikoolitus OÜ heidab T. Tali’ le ette, et „Kui eksamineerija on öelnud, et

sõidueksam on mittesooritatud ja lõppenud, siis ei tohi ka märkida eksamiraportisse edasisi

vigu. Samas T. Tali on märkinud peale seda, kui ta oli öelnud, et sõidueksam on

mittesooritatud, eksamiraportisse veel ühe veana eksamineeritava kiiruseületamise“.

Arusaama, et eksamineerija luges eksami mittesooritatuks peale „samaliigiliste teede

ristmikel ohutuses veendumine ja kiiruse vähendamine“ märkust tõendab ka R. Kasemäe

09.01.2024 vastus kaebusele. See seisukoht põhineb 13.12.2023 eksamisalvestuste vaatamisel

ning analüüsil, nimelt: „Liigeldes Ihastes, ütleb eksamineerija, et kolmel korral ei veendunud

juhikandidaat ohutuses samaliigiliste teede ristmikel ja paraku ei saa ta eksamit sooritatuks

lugeda. Juhikandidaat möönis, et ta ei veendunud kõigil ristmikutel ohutuses. On arusaadav,

et eksami hindamine lõppes enne vasakpööret Lohkva-Kabina-Vanamõisa teele”.

Seega tuleb lugeda, et vanemeksamineerija T. Tali lõpetas M. Hainsoo jaoks sõidueksami enne

vasakpööret Lohkva-Kabina-Vanamõisa teele, mitte tagasi jõudes eksamiplatsile nagu ta

märgib oma seletuses.

3.1.6. Kuna eksamineerija T. Tali katkestas sõidueksami, ja sellega lõpetas M. Hainsoo jaoks

eksami enne vasakpööret Lohkva-Kabina-Vanamõisa teele, siis sellega oleks pidanud

lõppema ka edasine hindamine ning hilisemat kiiruseületamist sõidueksamikaardile kanda ei

oleks enam korra punktist 8.21.8. tulenevalt tohtinud. Hinne „Õige kiiruse valik –

mittearvestatud - kiiruseületus vähemalt10 km“ ei oma vaadeldavas dokumendis juriidilist

jõudu/tähendust ning selliselt kuvab konkreetsesse eksamisse mittepuutuvat ja segadust

tekitavat informatsiooni. See aga ei tähenda, et eksamineerijal oleks keelatud peale eksami

katkestamist juhikandidaadile tema poolt tagasisõidul tehtavaid vigasid harimise eesmärgil

kommunikeerida.

3.1.7. Korra punkt 8.21.12. kohaselt „ Sõidueksami kaardile kantav info peab olema olukordi

kirjeldav ning küllaldaselt informatiivne. Vajalik on välja tuua - mis toimus (tegevus või

tegevusetus), kus toimus (asulas, asulavälisel teel, samaliigiliste teede ristumisalal,

reguleerimata ülekäigurajal jne) ja mis oli tagajärg (tekitas liiklusohtliku olukorra, ei

veendunud ohutuses, ei andnud teed jne)“. Ametikoolitus OÜ heidab T. Tali’ le muuhulgas ka

ette, et eksamineerija poolt sõidueksamikaardile kantud info „samaliigiliste teede ristmikel

ohutuses veendumine ja kiiruse vähendamine“ ja „kiiruseületus vähemalt 10 km/h“ ei ole

korrektses ametialases keeles sõidueksami korra mõistes. Sobilik ametlik keelekasutus oleks

võinud olla näiteks „ ei veendunud asulas piisavalt/korduvalt/kolm korda ohutuses

samaliigiliste teede ristumisalal ning ei vähendanud (sõidu)kiirust”; või „ei järginud asulas

märgi „suurim kiirus 50 km/h“ või „kiirusepiirangu ala 60 km/h“ nõuet ning ületas kiirust 10

km/h“.

3.1.8. Avaliku teenistuse seaduse § 51 lg 1 ütleb, et ametnik peab oma teenistusülesandeid

täitma ausalt, asjatundlikult ja hoolikalt. Paragrahvi lõige 2 sätestab, et ametnik peab

juhinduma vahetu ja kõrgemalseisva juhi seadusega kooskõlas olevatest teenistusalastest

juhistest ja korraldustest, samuti ametijuhendis lahti kirjutatud konkreetsetest

töö/teenistusülesannetest. Teisisõnu, T. Tali on tulenevalt seadusest ning selle alusel antavatest

alamdokumentidest tulenevaid teenistusalaseid ülesandeid kohustatud täitma ausalt,

asjatundlikult ja hoolikalt.

Transpordiameti peadirektori 12.05.2023 käskkirjaga nr 2.1-2/23/192 kinnitatud

“Liiklusteenistuse sõidukite juhtimisõiguse osakonna, sõidueksamite üksuse

vanemeksamineerija ametijuhend” Lisa 2, punkt 3.10.5. sätestab, et vanemeksamineerija

juhindub eksami läbiviimisel sõidueksami läbiviimise korrast ning kehtivatest õigusaktidest;

punkti 5.1. kohaselt vastutab ameti ja liiklusteenistuse põhimäärusega üksusele pandud

ülesannete ning käesoleva ametijuhendiga kehtestatud teenistuskohustuste õigeaegse, täpse ja

korrektse täitmise eest.

3.1.9. Distsiplinaarmenetluse käigus tuvastati, et T. Tali kandis 13.12.2023 M. Hainsoo D-

kategooria eksamiga seoses sõidueksamikaardile teineteisega vastuolus olevad vead: harjutus

„Tagurdamine boksi pöördega - Sooritatud“ ning „Sõiduki valitsemine – MA - Platsil sõitis

torbikule otsa“. Teiseks kandis T. Tali peale sõidueksami katkestamist M. Hainsoo

sõidueksamikaardile vea „Õige kiiruse valik – MA - Kiiruseületus vähemalt10 km”. Sellega

rikkus tema Transpordiameti liiklusteenistuse direktori Joel Jesse poolt 15.11.2023 kinnitatud

„Sõidueksami läbiviimise kord“ nr 1.1- 7/23/122 “ punkti 8.21.8.

Peale selle ei kasutanud T. Tali sama eksami osas sõidueksamikaardi täitmiseks kehtestatud

terminoloogiat, millega ei järginud korra punkti 8.21.12.

3.1.10. Tulenevalt ATS § 74 lg 1 vastutab ametnik distsiplinaarsüüteo eest üksnes süü

olemasolu korral ja paragrahvi lg 2 kohaselt on süü vormid hooletus, raske hooletus ja tahtlus.

Sama paragrahvi lg 6 kohaselt süü hindamisel arvestatakse ametniku haridust, töökogemust,

teadmisi ja oskusi. § 75 lg 2 kohaselt võetakse karistuse määramisel muuhulgas arvesse süü

vormi, süüteo tagajärgede raskust, kehtiva distsiplinaarkaristuse olemasolu, ametniku

eelnevat teenistusalast käitumist.

3.1.11. Tiit Tali vaadeldavas episoodis üles näidanud ebapiisavat hoolsuskohustust ehk

hooletust. T. Tali’ it karistati Transpordiameti peadirektori 31.10.2023 käskkirjaga nr 2.1-

8/23-008/12-1 teenistuskohustuste mittekohase täitmise eest distsiplinaarkorras noomitusega

ja tal on kehtiv distsiplinaarkaristus. Samas T. Tali 13.12.2023 M. Hainsoo D-kategooria

eksamikaardil ametliku terminoloogia mitte kasutamise pärast vabandab, lubab ennast

edaspidi parandada ning seda eksimuse tunnistamist tema poolt tuleb lugeda süüd

kergendavaks asjaoluks.

Võttes arvesse distsiplinaarrikkumise tehiolusid, distsiplinaarmenetluse käigus kogutud

materjale ning sealhulgas Tiit Tali iseloomustust:

1. Karistan liiklusteenistuse sõidukite juhtimisõiguse osakonna sõidueksamite üksuse

Tallinna eksamineerija Tiit Tali avaliku teenistuse seaduse § 70 p 1 alusel

distsiplinaarkorras noomitusega.

2. Käesolevat käskkirja on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul alates teatavakstegemisest

esitades kaebuse Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud

korras.

3. Käskkiri avaldada täitmiseks personaliosakonnale ja teadmiseks Tiit Tali’ le.

(allkirjastatud digitaalselt)

Priit Sauk

peadirektor