Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa menetlusse kaasamine

EELNÕU

1

Transpordiameti korralduse „Tee

ehitusloa andmine riigitee 8

Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituseks ja

keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine“

lisa 1

TEE EHITUSLUBA

☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks

☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks

☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks

☐ osa asendamiseks samaväärsega

☐ lammutamiseks

Tee ehitusloa number …

Tee ehitusloa andmise kuupäev …

Tee ehitusloa andja Transpordiamet, Valge 4, 11413 Tallinn

Ametniku nimi Kaie Kruusmaa

Ametniku ametinimetus Projekteerimise üksuse juhataja

Tee ehitusloa kõrvaltingimused

1. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse „Tee ehitusloa andmine

riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise

ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisas 2 „Arvamuste

ja kooskõlastuste koondtabel“ (lisatakse tee ehitusloa andmise korraldusele).

2. Pinnasetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku

võimalusega terve projektiala ulatuses. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60)

peab leidja sellisel juhul tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest

Muinsuskaitseametile.

3. PK 137+50 asuva pärandkultuuri objekti „Mälestusmärk Tallinna kaitsjatele II

maailmasõjas“ (727:MAL:001) teisaldajal tuleb tööde teostamise ajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud mälestusmärgi kahjustamine (vt KMH

eelhinnangu joonis 4.5, ptk 4.3).

4. Puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal sademevee juhtimiseks tuleb kraavipõhi muuta

vettpidavaks või juhtida sademevesi sanitaarkaitseala piires torusse, et välistada

sademevee imbumist pinnasesse.

5. Tööde ajal tuleb jälgida, et jalgratta- ja jalgtee rekonstrueerimisel puurkaevu

sanitaarkaitsealal (10 m) ei toimu ohtlike ainete juhtimist pinnasesse ja põhjavette. Samuti

vältida sanitaarkaitsealal kemikaalide kasutamist (sh ka näiteks umbrohutõrjeks suvisel

EELNÕU

2

ajal).

6. Täiendavalt järgida Keskkonnaameti 28.09.2023 kirjas nr 6 3/23/19741 antud tingimusi

ehitustöödeks puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal: ehitusmaterjali ega jäätmeid ei

tohi ladustada puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal; ehitustööde teostamisel

puurkaevu PRK0015315 sanitaarkaitsealal ei tohi kahjustada puurkaevu manteltoru;

ehitustegevuse ajal ei tohi ehitusmasinaid parkida, tankida ega hooldada puurkaevu

PRK0015315 sanitaarkaitsealal.

7. Tulenevalt veeseaduse § 187 on veeluba kohustuslik, kui süvendatakse veekogu või

paigutatakse veekogu põhja süvenduspinnast mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187, p8)

ning kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (§ 187,

p10). Antud juhul on Laabi kraavi süvendamise ja uputatava tahke aine mahud suuremad

kui nimetatud piirmäär, seega on vajalik taotleda veeluba.

8. Projektlahendusega nähakse ette puude langetamist Laabi kraavi veekaitsevööndis.

Veeseaduse § 119 alusel on veekaitsevööndis keelatud puu ja põõsarinde raie veekogu

kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta. Seega tuleb puude langetamiseks saada

Keskkonnaameti nõusolek.

9. Ehitusprojektis tuleb arvestada vajadusega tagada maaparandusehitise nõuetekohane

toimimine vastavalt maaparandusseaduse § 47.

10. Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka veekaitsemeetmetele.

Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks

ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitustegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks

välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.

Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni

hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada kraavidest ning

kaevudest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine

kraavide või puurkaevude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja

kavandada töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette.

Töökorras mitteolevaid reostusohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada.

11. Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav

müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate

ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks võimalusel paikneda majapidamiste

lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.

12. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid, sh lõhn) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb

vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut

majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada

kemikaalide lahuseid).

13. Et vältida valgusreostust, tuleb valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse

valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille

reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja

üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse

võimsusega.

14. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal

ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.

15. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel

jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul

tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide

taaskasutus.

16. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale

korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21

„Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa

omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate

nõuetega. Samuti tuleb arvestada Harku ja Saue valdade jäätmehoolduseeskirjades olevate

EELNÕU

3

nõuetega.

17. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu

koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik

jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed,

mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada

ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks

ettenähtud kohti on keelatud.

18. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse

töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.

Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt

teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik koos Juuliku-Tabasalu

ühendustee uue lõiguga 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta

2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Roadplan OÜ

2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12432118

2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Tiigi tn 78 50410 Tartu

2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 5563 8318

2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected]

2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik, põhiprojekt

2.7 Tee ehitusprojekti number 21059

(allkirjastatud digitaalselt)

EELNÕU

KORRALDUS

Tee ehitusloa andmine riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu

ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmine

Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee

km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks ehitusseadustiku

(edaspidi EhS) § 101 lõigete 2 ja 3 alusel.

Lähtudes liiklusseaduse § 11 lõikest 6, võib teehoiukavas oleva riigitee ehitamise raames ehitada

osaliselt teed, mis ei kuulu riigile, kui see on ette nähtud ehitusprojektis ja vajalik tulenevalt ehituse

või korrashoiu tehnoloogiast või teedevõrgu terviklikkuse tagamisest avalikes huvides.

1. ASJAOLUD

Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuv Tähetorni–

Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik paikneb Harju maakonnas Saue vallas Hüüru, Alliku ja

Vatsla külades ning Harku vallas Harku alevikus ja Laabi külas ning Tallinna linnas.

Transpordiameti 06.03.2023 korraldusega nr 1.1-3/23/187 on antud projekteerimistingimused

riigitee 8 Tallinn–Paldiski km 11,0-14,0 asuva Tähetorni–Harku lõigu ja Harku eritasandilise

ristmiku ehitusprojekti koostamiseks. Projekteerimistingimustega võimaldati teelahenduse

realiseerimine etappidena (nt Juuliku-Tabasalu ühendustee esmalt 1+1 ristlõikega väljaehitus).

Ehitusloaga realiseeritakse projekteerimistingimustes kirjeldatud I etapp.

Tee ehitustööd toimuvad eeldatavalt 2030. aasta paiku, täpne aasta on praegu teadmata ja sõltub

riigi rahastusotsustest. Seetõttu antakse ehitusluba kehtivusega 7 aastat. Tee ehitustööd toimuvad

vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõik ja Harku eritasandiline ristmik“, põhiprojekt. Ehitusluba antakse

projekteeritud teedele ja tänavatele (sh jalgratta- ja jalgteedele) ning teega funktsionaalselt seotud

ehitistele (EhS § 101 lg 3), näiteks piirded, teevalgustus, rajatised (tunnelid, viaduktid,

mürakaitseekraanid), drenaažitorustikud, sademeveetorustikud, kraavid jt, mille osas ei ole

ehitusloa andmise pädevus kohalikul omavalitsusel. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri

lisatakse Transpordiameti kodulehele rubriiki „Ehitusload“ ning on lisaks kuni 31.12.2027

nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/Oa753cER2jZIXIe

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Juuliku-Tabasalu tee väljaarendus

toimub etappidena. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee

projekteeritud 2+2 sõidurajaga lahendusena ning Juuliku-Tabasalu ühendustee väljaspool Harku

sõlme I etapis 1+1 sõidurajaga.

2

2. MENETLUSE KÄIK

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 9 kohaselt

on otsustaja tegevusloa andja, vastavalt EhS § 101 lõikele 2 annab riigitee ehitamiseks ehitusloa

Transpordiamet. Seega on Transpordiamet otsustajaks KeHJS tähenduses.

Transpordiamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42

lõikele 2. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1

nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või

kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse

29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju

hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Keskkonnamõju eelhinnang

koostati põhjusel, et projektiga laiendatakse riigiteed 8 Tallinn-Paldiski tee ning Juuliku-Tabasalu

ühendustee kavandatakse osaliselt uuele trassile, sh rajatakse uusi viadukte ja tunneleid.

Eelhinnangu tulemusena leiti, et riigitee nr 8 Tallinn − Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni − Harku

lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku põhiprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud

tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne

keskkonnamõju hindamine ei ole vajalik. Lisas 3 toodud eelhinnangus lähtuti keskkonnaministri

16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Mõjude eelhindamisel võeti

arvesse võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust,

kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid.

KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata

jätmise otsuse tegemisel lähtub Transpordiamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude

eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest.

KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Transpordiamet keskkonnamõju hindamise

algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: Keskkonnaamet, Maa-amet,

Muinsuskaitseamet, Põllumajandus- ja Toiduamet, Terviseamet, Päästeamet, Saue Vallavalitsus,

Harku Vallavalitsus, Tallinna Linnavalitsus.

Teeprojekti elluviimiseks on vajalik äralõigete tegemine eraomandis olevatest katastriüksustest.

Transpordiamet on äralõike vajadusega kinnisasjade puhul maa omandamise menetlused

praeguseks algatanud ja neile maaomanikele vastavad teated edastanud. Käesolev ehitusluba ei

anna õigust ehitada eraomandis oleval kinnisasjal omaniku nõusolekuta.

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega

piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle

õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või

isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,

mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Transpordiameti otsuseid ja selgitusi

märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta

3

kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta

arvamust avaldada (alus EhS § 42 lõige 9).

Transpordiamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa

andmisest keeldumise aluseid. Kooskõlas EhS § 45 lõikega 1 määratakse ehitusloa kehtivuseks 7

aastat.

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, EhS § 101 lõiked 2 ja 3, liiklusseaduse

§ 11 lõike 6, majandus- ja taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti

põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11

lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224

„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,

täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva

osas vastuväited, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda tee ehitusluba riigitee riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku

lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Jätta algatamata „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõik ja Harku

eritasandiline ristmik“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju

hindamine, sest KeHJS § 61 kohase korralduse lisas 3 oleva eelhinnangu alusel

kavandatava tegevuse elluviimisega ei kaasne olulist keskkonnamõju. Kui kavandatavate

tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega antavas tee ehitusloas seatud

kõrvaltingimusi ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju

keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.

3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi keskkonnamõju hindamise menetlusi ja puudub

vajadus viia läbi keskkonnauuringuid.

4. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa

kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.

5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Transpordiameti

teehoiuteenistuse Põhja osakonna ehituse üksus.

6. Teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud

Teadaanded.

7. Edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus

koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada

Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku tee ehitusluba;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel;

3. Keskkonnamõjude eelhinnang.

4

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

projekteerimise üksus

Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee

Registrikood 70001490

Lugupeetud võrguvaldajad ja

ettevõtted

Meie 11.11.2024 nr 8-1/21-298/19332-1

Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0

Tähetorni−Harku lõigu ja Harku

eritasandilise ristmiku ehituse ehitusloa

menetlusse kaasamine

Transpordiamet algatas 01.11.2024 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 8 Tallinn−Paldiski tee

km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku lõigu ja Harku eritasandilise ristmiku ehituseks. Tee ehitustööd

toimuvad eeldatavalt 2030. aasta paiku, täpne aasta on praegu teadmata ja sõltub riigi

rahastusotsustest. Seetõttu antakse ehitusluba kehtivusega 7 aastat. Tee ehitustööd toimuvad

vastavalt Roadplan OÜ tööle nr 21059 „Riigitee 8 Tallinn−Paldiski km 11,0-14,0 Tähetorni−Harku

lõik ja Harku eritasandiline ristmik“, põhiprojekt.

Projekti eesmärk on liiklusohutuse taseme ja sõidumugavuse tõstmine, sujuvama liikluskeskkonna

loomine ning selleks vajaliku tehnilise teemaa määramine. Juuliku-Tabasalu tee väljaarendus

toimub etappidena. Ehitusloa aluseks olevas ehitusprojektis on riigitee 8 Tallinn-Paldiski tee

projekteeritud 2+2 sõidurajaga lahendusena ning Juuliku-Tabasalu ühendustee väljaspool Harku

sõlme I etapis 1+1 sõidurajaga.

Projektiga ja seda tutvustava videoga on võimalik tutvuda digitaalselt:

https://pilv.mkm.ee/s/Oa753cER2jZIXIe Projektlahenduse visualiseeringuga on võimalik tutvuda

lingil: https://youtu.be/ro93HvC8Z58

Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume

teie seisukoht esitada hiljemalt 09.12.2024 e-posti aadressile [email protected].

Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse

ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust

avaldada.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Transpordiameti Põhja osakonna ehituse üksuse

ehituse projektijuhi Tauri Väli (tel +372 5851 5790, e-post [email protected] ) või

projekteerimise üksuse projektijuhi Elle Tamm poole (tel +372 5597 6476, e-post

[email protected] ).

2 (2)

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Elle Tamm

projektijuht

planeerimise osakonna projekteerimise üksus

Lisad. 1. Riigitee ehitusloa eelnõu

2. Korralduse eelnõu

Elle Tamm

55976476, [email protected]