Märjamaa Vallavalitsuse teavitamine RMK kavandatud kudemistingimuste parandamisest Ahtama jões

Märjamaa Vallavalitsus

[email protected] (11.11.2024) nr 3-6.1/2024/6827

Märjamaa Vallavalitsuse teavitamine RMK kavandatud kudemistingimuste parandamisest

Ahtama jões

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide

raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti

tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele.

RMK alustab siirdekalade kudetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas Märjamaa

vallas Mõisamaa külas Reose katastriüksusel 50403:001:1010 ja Rapla vallas Nõmmkülas

Kärdimetsa 65402:003:0552 ja Lokata 65401:004:0230 katastriüksustel.

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Ahtama koelmu“.

RMK teavitab Märjamaa Vallavalitsust Ahtama jões koelmualade parandamise kavandamisest

ning palub soovi korral avaldada arvamust või anda soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel

ja koostamisel.

Juhime tähelepanu asjaolule, et kevadisel perioodil võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna

parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad

kõikide seotud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende

olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).

Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tuuli Teppo

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisad:

Lisa 1: Tööde kavatsus_Ahtama koelmu.pdf

56287678 [email protected]

1

Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsus

a) Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk

Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada

siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.

Ahtama jõel (VEE1111500) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade

parandamiseks1, mille käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja kasvualade kogupindalaks 0,48 ha ning

forelli taastootmispotentsiaaliks 428 samasuvist noorjärku aastas. Valdav osa forelli

taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule. Jõe ülemjooks Raikküla – Päärdu maanteest ülesvoolu

on veevaene ning ei oma forelli sigimis- ja elupaigana tähtsust. Praktiliselt kõik forellile sobilikud

sigimisalad Ahtama jões sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Jõesilmu vastsete elupaiku on oluliselt

halvendanud jões tehtud maaparandustööd (setete eemaldamine), ent siiski on lõiguti säilinud

jõesilmu vastsetele sobivaid elupaiku kogu jõe ulatuses.

Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks on ihtüoloogid teinud ettepaneku parandada forelli sigimis- ja

kasvualasid järgmistes jõelõikudes:

1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (72,26…72,30 km merest) - vajalik lisada vee-elustikule

jõesängi mitmekesisemaks muutmise eesmärgil suuremaid kive ja kudealade parandamiseks

kudesubstraati (lõik paikneb Reose katastriüksusel tunnusega 50403:001:1010);

2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu (77,45…77,50 km

merest) - vajalik parandada jõelõigu elupaigalist kvaliteeti kivide lisamise teel.

Tegevuste kirjeldus:

1) jõelõik põllutruubist allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning terve lõigu ulatuses

lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. 2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning

terve lõigu ulatuses lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:

1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm

2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel

tasandada ja korrastada.

1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.

2

Tabel 1. Ahtama parandatavate jõelõikude ülevaade.

Ahtama jõe lõik

Katastriüksus Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Koordinaadid (kudepadjand)

Lõigu pikkus

(m)

Kude- padjand

(tk)

Veerise hulk

(m3/tk)

Kivid d=30-

50 cm

Lõik 1 50403:001:1010 X=6527242 Y=533278

X=6527244 Y=533293

X=6527243 Y=533286

15 1 20 45

Lõik 2 65402:003:0552; 65401:004:0230

X=6526407 Y=538141

X=6526409 Y=538197

X=6526406 Y=538174

60 1 40 100

Asukoht:

1) jõelõik põllutruubist allavoolu asub Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Mõisamaa külas Reose katastriüksusel 50403:001:1010 (joonis 1).

Joonis 1. Ahtama 1) jõelõigu asendiplaan.

3

2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu asub Rapla maakonnas, Rapla vallas, Nõmmkülas Kärdimetsa 65402:003:0552 ja Lokata 65401:004:0230 katastriüksustel (joonis 2).

Joonis 2. Ahtama 2) jõelõigu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Ahtama jõgi on parandatavatel lõikudel riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, mille sängi on

kuivendussüsteemi rajamise käigus sirgestatud ja süvendatud. Ühtlasi paiknevad parandatavad

jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Ahtama jõgi saab alguse Purku külast kilomeeter kirdes, olles Vigala jõe keskjooksu vasakpoolne

lisajõgi2, mille pikkus on 15,7 km, valgala pindala 52,7 km2. Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra sillast

ca 300 m kirdes vasakult Vigala jõkke. Tähtsaim lisaoja on alamjooksul ca 2 km suudmest suubuv

Loopealse kraav (VEE1110407). Jõgi on täies pikkuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe lähiümbruses on

ülekaalus hõreda asustusega põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe keskjooksul. Maa-ameti

andmetel on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 53,5 m ja suudmes 34,5 m. Keskmine lang on 1,2

m/km. Lang on väikseim alamjooksul suudme-eelses lõigus ja ülemjooksul lähte piirkonnas, mujal

suhteliselt ühtlaselt mõõdukas1.

2 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 09.10.2024)

4

Ahtama jõgi on Raikküla – Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav Looduskaitseseaduse

§51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana.

Hüdromorfoloogiliste uuringute käigus on tehtud ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid

kahes jõelõigus:

1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (joonis 3)

Jõesängile on võimalik juurde pääseda mööda 20166 Lipa-Mõisamaa teed ning kruusakattega

eraomandis (Reose katastriüksus 50403:001:1010) põlluteed.

3 Keskkonnaministri 15.06.04 määrus nr 73 – “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv)

Joonis 3. Ahtama 1) jõelõik, vaade ülesvoolu.

5

2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee sillast allavoolu (joonis 4).

Jõesängile on võimalik juurde pääseda 20166 Lipa-Mõisamaa teelt Ahtama silla (nr 3114) juurest jõe paremalt kaldalt Kärdimetsa katastriüksuselt (65402:003:0552). Parandatav jõelõik paikneb osaliselt ka Lokata katastriüksusel (65401:004:0230), millel on tuvastatud kaitsealuse taimeliigi kasvukoht, mistõttu

ei ole ligipääs jõe vasakult kaldalt soovitav.

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Ahtama jões kalade kudealade parandamine mõjutab eelkõige Kärdimetsa

(65402:003:0552) ja Reose (50403:001:1010) kinnistuid, mille kaudu toimub ligipääs parandatavatele

jõelõikudele. Mõju Lokata (65401:004:0230) kinnistule puudub. Maaomanikelt küsitakse planeeritud

tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Ahtama jões parandatavad jõelõigud kuuluvad riigi poolt korrashoitavate

ühiseesvoolude loetellu, ühtlasi paiknevad jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

mõjualas. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused

tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja

maaparandussüsteemi toimivusele.

4 Maa-ameti geportaal (külastatud 09.10.2024).

Joonis 4. Ahtama 2) jõelõik, vaade allavoolu.

6

Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Ahtama jões on jõe degradeeritud

füüsiline kvaliteet – jõgi voolab kogu pikkuses kanaliseeritud sängis, mistõttu on tegu tugevasti

muudetud veekoguga. Jõe alam- ja keskjooksul on aastatel 2020-2021 läbi viidud maaparandustöid,

mille käigus on jõest eemaldatud setteid ja põhjasubstraati ning jõe kallastel on lõiguti teostatud

lageraiet1.

Negatiivse mõjutegurina vee-elustikule loetakse veel jõe ülemjooksu madalveeaegset veevaegust.

Arvestades, et tegemist on loodusliku mõjuteguriga, sõltub jõe elupaigaline väärtus sademete hulgast

ja sesoonsusest. Samuti on ihtüoloogilistes uuringutes mõjuteguritena välja toodud põllumajanduslik

tegevus, mille tõttu võib jões arvestada hajureostuse ohu ja mõjuga, ning koprapaisud, mis võivad

häirida forelli rännet keskjooksu kudealadele.

Arvestades, et Ahtama jõgi on Raikküla-Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav

Looduskaitseseaduse §51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana, omavad kavandatavad tööd

(kudepadjandite parandamine ja varjepaikade lisamine) positiivset mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.

Tööde tulemusel paranevad eelpool toodud jõelõikudes siirdekalade sigimis- ja elupaigatingimused

ning oodatav on forelli taastootmispotentsiaali suurenemine.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.

1

Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsus

a) Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk

Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada

siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.

Ahtama jõel (VEE1111500) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade

parandamiseks1, mille käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja kasvualade kogupindalaks 0,48 ha ning

forelli taastootmispotentsiaaliks 428 samasuvist noorjärku aastas. Valdav osa forelli

taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule. Jõe ülemjooks Raikküla – Päärdu maanteest ülesvoolu

on veevaene ning ei oma forelli sigimis- ja elupaigana tähtsust. Praktiliselt kõik forellile sobilikud

sigimisalad Ahtama jões sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Jõesilmu vastsete elupaiku on oluliselt

halvendanud jões tehtud maaparandustööd (setete eemaldamine), ent siiski on lõiguti säilinud

jõesilmu vastsetele sobivaid elupaiku kogu jõe ulatuses.

Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks on ihtüoloogid teinud ettepaneku parandada forelli sigimis- ja

kasvualasid järgmistes jõelõikudes:

1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (72,26…72,30 km merest) - vajalik lisada vee-elustikule

jõesängi mitmekesisemaks muutmise eesmärgil suuremaid kive ja kudealade parandamiseks

kudesubstraati (lõik paikneb Reose katastriüksusel tunnusega 50403:001:1010);

2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu (77,45…77,50 km

merest) - vajalik parandada jõelõigu elupaigalist kvaliteeti kivide lisamise teel.

Tegevuste kirjeldus:

1) jõelõik põllutruubist allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning terve lõigu ulatuses

lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. 2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning

terve lõigu ulatuses lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada

purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:

1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm

2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.

Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel

tasandada ja korrastada.

1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.

2

Tabel 1. Ahtama parandatavate jõelõikude ülevaade.

Ahtama jõe lõik

Katastriüksus Koordinaadid (algus)

Koordinaadid (lõpp)

Koordinaadid (kudepadjand)

Lõigu pikkus

(m)

Kude- padjand

(tk)

Veerise hulk

(m3/tk)

Kivid d=30-

50 cm

Lõik 1 50403:001:1010 X=6527242 Y=533278

X=6527244 Y=533293

X=6527243 Y=533286

15 1 20 45

Lõik 2 65402:003:0552; 65401:004:0230

X=6526407 Y=538141

X=6526409 Y=538197

X=6526406 Y=538174

60 1 40 100

Asukoht:

1) jõelõik põllutruubist allavoolu asub Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Mõisamaa külas Reose katastriüksusel 50403:001:1010 (joonis 1).

Joonis 1. Ahtama 1) jõelõigu asendiplaan.

3

2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu asub Rapla maakonnas, Rapla vallas, Nõmmkülas Kärdimetsa 65402:003:0552 ja Lokata 65401:004:0230 katastriüksustel (joonis 2).

Joonis 2. Ahtama 2) jõelõigu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust

infrastruktuurist

Ahtama jõgi on parandatavatel lõikudel riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, mille sängi on

kuivendussüsteemi rajamise käigus sirgestatud ja süvendatud. Ühtlasi paiknevad parandatavad

jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Ahtama jõgi saab alguse Purku külast kilomeeter kirdes, olles Vigala jõe keskjooksu vasakpoolne

lisajõgi2, mille pikkus on 15,7 km, valgala pindala 52,7 km2. Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra sillast

ca 300 m kirdes vasakult Vigala jõkke. Tähtsaim lisaoja on alamjooksul ca 2 km suudmest suubuv

Loopealse kraav (VEE1110407). Jõgi on täies pikkuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe lähiümbruses on

ülekaalus hõreda asustusega põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe keskjooksul. Maa-ameti

andmetel on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 53,5 m ja suudmes 34,5 m. Keskmine lang on 1,2

m/km. Lang on väikseim alamjooksul suudme-eelses lõigus ja ülemjooksul lähte piirkonnas, mujal

suhteliselt ühtlaselt mõõdukas1.

2 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 09.10.2024)

4

Ahtama jõgi on Raikküla – Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav Looduskaitseseaduse

§51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana.

Hüdromorfoloogiliste uuringute käigus on tehtud ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid

kahes jõelõigus:

1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (joonis 3)

Jõesängile on võimalik juurde pääseda mööda 20166 Lipa-Mõisamaa teed ning kruusakattega

eraomandis (Reose katastriüksus 50403:001:1010) põlluteed.

3 Keskkonnaministri 15.06.04 määrus nr 73 – “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv)

Joonis 3. Ahtama 1) jõelõik, vaade ülesvoolu.

5

2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee sillast allavoolu (joonis 4).

Jõesängile on võimalik juurde pääseda 20166 Lipa-Mõisamaa teelt Ahtama silla (nr 3114) juurest jõe paremalt kaldalt Kärdimetsa katastriüksuselt (65402:003:0552). Parandatav jõelõik paikneb osaliselt ka Lokata katastriüksusel (65401:004:0230), millel on tuvastatud kaitsealuse taimeliigi kasvukoht, mistõttu

ei ole ligipääs jõe vasakult kaldalt soovitav.

d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi

Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Ahtama jões kalade kudealade parandamine mõjutab eelkõige Kärdimetsa

(65402:003:0552) ja Reose (50403:001:1010) kinnistuid, mille kaudu toimub ligipääs parandatavatele

jõelõikudele. Mõju Lokata (65401:004:0230) kinnistule puudub. Maaomanikelt küsitakse planeeritud

tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: Ahtama jões parandatavad jõelõigud kuuluvad riigi poolt korrashoitavate

ühiseesvoolude loetellu, ühtlasi paiknevad jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu

mõjualas. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused

tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja

maaparandussüsteemi toimivusele.

4 Maa-ameti geportaal (külastatud 09.10.2024).

Joonis 4. Ahtama 2) jõelõik, vaade allavoolu.

6

Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Ahtama jões on jõe degradeeritud

füüsiline kvaliteet – jõgi voolab kogu pikkuses kanaliseeritud sängis, mistõttu on tegu tugevasti

muudetud veekoguga. Jõe alam- ja keskjooksul on aastatel 2020-2021 läbi viidud maaparandustöid,

mille käigus on jõest eemaldatud setteid ja põhjasubstraati ning jõe kallastel on lõiguti teostatud

lageraiet1.

Negatiivse mõjutegurina vee-elustikule loetakse veel jõe ülemjooksu madalveeaegset veevaegust.

Arvestades, et tegemist on loodusliku mõjuteguriga, sõltub jõe elupaigaline väärtus sademete hulgast

ja sesoonsusest. Samuti on ihtüoloogilistes uuringutes mõjuteguritena välja toodud põllumajanduslik

tegevus, mille tõttu võib jões arvestada hajureostuse ohu ja mõjuga, ning koprapaisud, mis võivad

häirida forelli rännet keskjooksu kudealadele.

Arvestades, et Ahtama jõgi on Raikküla-Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav

Looduskaitseseaduse §51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana, omavad kavandatavad tööd

(kudepadjandite parandamine ja varjepaikade lisamine) positiivset mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.

Tööde tulemusel paranevad eelpool toodud jõelõikudes siirdekalade sigimis- ja elupaigatingimused

ning oodatav on forelli taastootmispotentsiaali suurenemine.

Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.