Detailplaneeringu algatamise teade

OTEPÄÄ VALLAVALITSUS

Lp koostöö tegija

Meie 07.11.2024 nr 6-7/2784

Detailplaneeringu algatamise teade Otepää Vallavolikogu algatas 24.10.2024 otsusega nr 1-3/35 Pühajärve külas asuva Kullaoru katastriüksuse lõunaosa detailplaneeringu ning sama otsusega jätnud algatamata keskkonnamõju strateegilise hindamise. Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi pereelamumaa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks. Detailplaneeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale. Planeeritav ala hõlmab Kullaoru katastriüksuse lõunaosa, pindalaga ca 2,25 ha. Planeeringuala piir on toodud detailplaneeringu algatamise otsuses. Algatatud detailplaneeringu puhul on tegemist Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, sest kaalutakse võimalusi Neitsijärve kalda ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Uuringute läbiviimise vajadus detailplaneeringut algatades puudub. Keskkonnamõju strateegiline hindamine ei ole vajalik, sest eeldatavalt ei kaasne keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse § 22 mõistes olulist keskkonnamõju ning konnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Keskkonnamõjude strateegilise hindamise eelhinnang on toodud eelnimetatud otsuse lisas 2). Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Otepää Vallavolikogu (aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää) ning koostamise korraldaja Otepää Vallavalitsus (aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää). Planeeringu koostaja selgub korraldatava hankega. Otsusega on võimalik tutvuda digitaalselt Otepää valla dokumendiregistris ja eelregistreerimisel tööpäeviti Otepää Vallavalitsuses (aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Barkala vallavanem Neeme Kaurov 766 4820, [email protected] Kirja saajad: Elektrilevi OÜ, Telia Eesti AS, Riigi Metsamajandamise Keskus

Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001 Registrikood 75001566 E-post: [email protected] IBAN

OTEPÄÄ VALLAVALITSUS

Riigi Metsamajandamise Keskus [email protected]

Meie 05.09.2024 nr 6-7/2231

Ettepanekute küsimine Pühajärve külas asuva Kullaoru katastriüksuse lõunaosa detailplaneeringu lähteseisukohtadele SmartBroker OÜ on esitanud ettepaneku Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks Pühajärve külas asuva Kullaoru katastriüksuse (katastritunnus 63601:001:0116, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 174 442 m²) maa-alale. Planeeritava ala pindala on ca 2,25 ha. Katastriüksusel asub abihoone (ehitusregistri kood 120794626). Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi pereelamumaa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Detailplaneeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale. Detailplaneeringu algatamise ettepanekule on esitatud lisamaterjalina AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud eskiislahendus (Lisa 2) ja LEMMA OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (Lisa 3). Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija soovib Kullaoru katastriüksuse lõunaosast moodustada eraldiseisva pereelamumaa krundi üksikelamu ja kuni kahe abihoone rajamise võimaldamiseks. Tulenevalt eeltoodust soovitakse muuta Otepää valla üldplaneeringus Kullaoru katastriüksuse lõunaosa maakasutuse senised juhtfunktsioonid (osaliselt põllu- ja metsamajandusmaa ning osaliselt puhkemaa, haljasala ja parkmetsamaa) pereelamu maaks. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija on avaldanud, et kavandatavad hooned soovitakse rajada olemasoleva abihoone ligilähedasse asukohta. Samuti tehakse ettepanek vähendada Neitsijärve kaldal ehituskeeluvööndi ulatust 100 meetrilt 50 meetrile. Lisaks soovitakse Neitsijärve äärde rajada paadisild. Kavandatav paadisild paikneks eeldatavalt osaliselt Neitsijärves (s.t Aakre metskond 48 katastriüksuse maa-alal). Aakre metskond 48 katastriüksus (katastritunnus 63601:001:2300) omanikuks on Eesti Vabariik ning riigivara valitseja Kliimaministeeriumi poolt on volitatud asutuseks Riigimetsa Majandamise Keskus. Oleme detailplaneeringu algatamise otsuse eelnõu projekti lisas 1 (lähteseisukohade punkt 7.8) seadnud paadisilla (ujuvsild) planeerimise tingimuseks Aakre metskond 48 kinnistuomaniku nõusoleku. Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Otepää valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala põhjaosa põllu- ja metsamajandusmaa maakasutuse juhtotstarbega alale ja lõunapoolne Neitsijärvega külgnev ala puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maakasutuse juhtotstarbega alale. Samuti on Neitsijärv ja selle kaldaga piirnevad alad rohevõrgustiku alad. Puhkemaa, haljasala ja parkmetsamaa on planeeritaval alal lisaks ka väärtuslik puhkemaastik, kus üldplaneering on seadnud täiendavad nõuded eluasemekoha rajamiseks. Täiendavad nõuded on toodud üldplaneeringu peatükkides 2.5.1, 3.7 ja 3.9. Üldplaneeringu mõistes võib detailplaneeringu koostamisel maa-alale anda mingi muu kasutusotstarbe (kõrvalsihtotstarbe) kuni 30% ulatuses, mida ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.

Lipuväljak 13, 67405 OTEPÄÄ Tel. +372 766 4800 http://www.otepaa.ee EE351010202008200001 Registrikood 75001566 Fax +372 766 1214 E-post: [email protected] IBAN

Üldplaneeringu mõistes on põllumajandusmaa ja metsamajandusmaa põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja arendustegevusega seotud maad või metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maad. Põllu- ja metsamajandusmaa kasutamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused: 1. põllumajandusmaa hoitakse üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses. Põldude sööti jätmisel tagatakse nende niiteline kasutus, kuna põllumajanduslike maastike majandamine ja loodushoid on üheks võimaluseks säilitada külamaastiku ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus; 2. metsaressursse kasutatakse säästlikult, metsamaade majandamisel lähtutakse metsamajandamiskavadest, metsade majandamise eesmärgist ja heast tavast ning arvestatakse ala ökoloogilist eripära. Põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad säilitatakse, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis; 3. põllu- ja metsamajandusmaal üksiku eluasemekoha rajamisel järgitakse peatükis 2.2.1 määratud üldiseid põhimõtteid ja tingimusi. Üldplaneeringu mõistes on puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikud ja poollooduslikud haljas- ja metsaalad või inimese poolt rajatud haljasalad, kuhu võib ehitada puhke-, spordi, majutus- ja kogunemisehitisi. Hoonete ja rajatiste rajamine ja asukohavalik otsustatakse igal üksikjuhul põhjendatud vajaduse ja Otepää Vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa peamine eesmärk on võimaldada tegevust välisõhus, nagu sportimine, kasutamine väljasõidukohtadena või vabaõhuürituste korraldamine jms. Samas täidavad haljasalad ka ökoloogilise puhvertsooni ülesannet, vältides tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste vms häiring) kandumist naaberaladele. Rohelise infrastruktuuri põhieesmärgiks on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ning teiselt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vastu. Inimese täisväärtuslikuks eluks on vajalik parkide, haljasalade, looduslike ja poollooduslike metsaalade olemasolu. Samuti tõstab haljastus koha esteetilist väärtust ning muudab inimese elukeskkonna tervislikumaks ja meeldivaks. Neitsijärvega külgnev maa-ala on üldplaneeringu peatüki 2.5.1 kohaselt väärtuslik puhkemaastik (Pühajärve-Nüpli puhkeala). Neitsijärv on kinnikasvav järv, mille peamine väärtus puhkeala seisukohalt seisneb linnustiku liigirikkuses, pakkudes võimalusi loodusturismi harrastamiseks. Pühajärve-Nüpli puhkeala üldilme ja põhiliste struktuurielementide säilitamiseks kehtivad puhkealal üldplaneeringu peatükis 2.5.1 täpsustatud kaitse-, kasutus- ja ehitustingimused.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse moodustatava krundi maakasutamise

juhtfunktsiooniks pereelamumaad. Üldplaneeringu mõistes on pereelamu krundil paiknev ühe

korteriga elamu. Planeerimisseaduse § 6 lõike 8 kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Üldplaneeringu peatükis 2.2.1 on toodud eluasemekoha rajamiseks hajaasustuses üldised põhimõtted ja tingimused. Kehtivas üldplaneeringus on Neitsijärve kaldal ehituskeeluvööndi laius 100 meetrit. Kaldaalade ilme, järvemaastiku säilitamise ja avaliku kasutuse soodustamise eesmärgil on Otepää valla üldplaneeringus jäetud kehtima Neitsijärvel Pühajärve valla üldplaneeringus (1998) toodud 100 m ehituskeeluvööndi ulatus. Lisaks on Neitsijärve kaldal vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktile 2 100 meetri laiune piiranguvöönd. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 kohaselt ulatub metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Kuna olemasolev hoone asub praegu Neitsijärve kalda ehituskeeluvööndis, siis sinna on ilma detailplaneeringut koostamata võimalik rajada vaid olemuslikult sarnane hoone (rekonstrueerimine), mille kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Maaüksusele soovitakse püstitatakse uusehitised, millele ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandid ning vajalik on praegu kehtiva üldplaneeringu muutmine kalda ehituskeeluvööndi osas.

Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt lahendatakse kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine üldplaneeringuga. Seega on tegemist kehtivat Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, sest kaalutakse võimalusi Neitsijärve ehituskeeluvööndi vähendamiseks.

PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava

detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist,

lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5

sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

LEMMA OÜ on koostanud detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu

(Lisa 3), mille eesmärgiks on anda otsustajale informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist oluliste

keskkonnamõjudega või mitte ja seega on aluseks keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise otsuse tegemisel.

PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise

korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks

PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks

tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma

ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva

detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.

Tuginedes eelpool toodule, esitame Teile ettepanekute esitamiseks Kullaoru katastriüksuse lõunaosa

detailplaneeringule koostatud lähteseisukohad koos detailplaneeringu algatamise ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamata jätmise eelnõuga (Lisa 1). Palume ettepanekud ja seisukohad

detailplaneeringu lähteseisukohtadele esitada kirja kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul.

Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Jaanus Barkala Vallavanem Lisad:

1. Pühajärve külas asuva Kullaoru katastriüksuse lõunaosa detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõu (lähteseisukohad eelnõu lisas 1);

2. Esitatud eskiislahendus; 3. Esitatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang.

Neeme Kaurov 7664820, [email protected]

EELNÕU PROJEKT 04.09.2024

Otepää Vallavolikogu ... 2024. a otsuse nr 1-3/…

Lisa 1

DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD 1. Planeeritava ala asukoht ja ulatus

Pühajärve külas asuv planeeritav maa-ala hõlmab Kullaoru katastriüksuse lõunaosa (katastritunnus 55701:001:0798, sihtotstarve maatulundusmaa). Planeeritava ala pindala on ligikaudu 2,25 ha. Planeeritava ala asukoht on märgitud alloleval Maa-ameti kaardirakenduse väljavõttel piiritletuna punase kontuuriga.

Joonis 1 Planeeritava ala asukoht (alusjoonis: Maa-ameti geoportaal, 10.06.2024)

2. Detailplaneeringu koostamise vajadus ja eesmärk

Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi pereelamumaa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete rajamiseks.

3. Detailplaneeringu koostaja

Planeeringu koostaja peab vastama planeerimisseaduse § 6 lõikes 10 sätestatud tingimustele. Otepää Vallavalitsusele esitada planeerija andmed (nimi, pädevust tõendav dokument).

EELNÕU PROJEKT 04.09.2024

4. Koostöö ja kaasamine planeeringu koostamisel

• Planeering koostatakse koostöös valitsusasutustega, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi

planeering käsitleb;

• Planeeringu koostamisse kaasatakse isikud, kelle õigusi võib planeering puudutad, isikud, kes

on avaldanud soovi olla kaasatud ja isikud, kelle huve planeering võib puudutada;

• Planeerija teeb koostööd tehnovõrkude valdajatega ning edastab kirjavahetuse ja muu

dokumentatsioon (nt tehnilised tingimused) e-kirja teel Otepää Vallavalitsuse

planeerimisspetsialistile.

• Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste

asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud

krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali

asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta).

5. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:

• Otepää valla arengukava 2015-2023;

• Valga maakonnaplaneering 2030+;

• Otepää valla üldplaneering;

• Otepää looduspargi kaitse-eeskiri;

• Neitsijärve kinnistu detailplaneering ((kehtestatud Otepää Vallavalitsuse 16.04.2020. a korraldusega nr 2-4/145). Planeeringu materjalid on saadaval https://geoportaal.maaamet.ee/digiarhiiv/url/dokumendid?logo=1&planeering=87612

• Muud asjakohased õigusaktid. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine Detailplaneeringut algatades uuringute ja analüüside tegemise vajadus puudub. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel. 7. Planeeringu sisu 7.1. Detailplaneeringu ülesanded:

• planeeringuala kruntideks jaotamine;

• krundi hoonestusala määramine;

• krundi ehitusõiguse määramine;

• detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;

• ehitise ehituslike tingimuste määramine;

• ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;

• liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine;

• haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;

• kuja määramine;

• kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;

• vajadusel müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;

• ranna ja kalda ehituskeeluvööndi vähendamine;

• servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine;

EELNÕU PROJEKT 04.09.2024

• põhjendatud juhul nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.

Lähteseisukohtade etapis sõnastatud ülesannete loetelu võib planeeringu hilisemates etappides täpsustuda.

7.2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed: Esitada planeeringuala ja selle mõjuala analüüs ja sellel põhinevad järeldused, sh kontaktvööndi kinnistute struktuur ning maakasutuse juhtotstarbed ja piirangud, olemasolev ja planeeritud liiklusskeem, juurdepääsud kruntidele, sõiduteed ja jalakäijate/jalgratturite liikumissuunad; ühistranspordi võrgustik; hoonestuse paiknemise, tüübi ja mahu ning ehitusjoonte ülevaade; põhjendada planeeringulahenduse sobivust olemasolevasse keskkonda; sotsiaalsed mõjud. Siduda planeeringulahendus kontaktalas paiknevate teiste planeeringute lahendustega. Põhjendada Otepää valla üldplaneeringu muutmise vajadust. 7.3. Planeeringuala olemasoleva olukorra analüüs: Esitada ülevaade olemasolevast olukorrast planeeringualal:

• planeeritava ala piir;

• planeeritavate katastriüksuste sihtotstarbed ja pindalad;

• ehitiste olemasolu;

• planeeringualal asuvate või sellele ulatuvate kitsenduste ulatus;

• senised kokkulepped maakasutuse kitsenduste ja naabrusõiguste osas;

• olemasolevat olukorda iseloomustavad muud andmed.

7.4 Muudatuste tegemine üldplaneeringusse

Detailplaneeringu koosseisus esitada üldplaneeringu teksti ja jooniste osa muudatuste ettepanek.

7.5 Planeeritava maa-ala jaotamine maakasutuse juhtotstarbe järgi:

• määrata hoonestusala, mille piires võib ehitada krundil ehitusõigusega määratud hooneid;

• anda maakasutuse koondtabel (planeeringu algatamise eelne ja kavandatav krundi/kruntide pindala/pindalad, krundi kasutamise sihtotstarve (leppemärgid on kättesaadavad valla veebilehel aadressil: http://www.otepaa.ee/eeskirjad-ja-korrad-taotluste-vormid).

7.6. Krundi ehitusõigus:

• hooned kavandada sobitatuna maastikku ühtse grupina olemasoleva abihoone ligilähedases asukohas;

• hoonete suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal – üks üksikelamu ja kaks abihoonet. Planeeringus käsitleda ka ehitusteatise ja ehitusloakohustuseta hoonete ehitamise tingimusi;

• hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 400 m2 (sh põhihoonel kuni 300 m2 ja abihoone(d) kuni 100m2);

• lubatud kõrgus – põhihoonel kuni 8 meetrit ja abihoonetel kuni 5 meetrit. Planeeringuga anda lisaks hoone katuseharja absoluutkõrgus;

• asjakohasel juhul hoonete suurim lubatud sügavus määrata vajadusel planeeringuga;

• anda ehitusõiguse koondtabel.

7.7. Arhitektuuri- ja kujunduslikud nõuded ehitistele:

• lubatud korruselisus – põhihoonel kuni 2, abihooned 1;

• katusekalded – põhihoonel 25-45°, abihoonetel määrata planeeringuga;

• katuse tüüp – määrata planeeringuga;

• välisviimistluse materjalid - määrata planeeringuga;

EELNÕU PROJEKT 04.09.2024

• +/- 0.00 sidumine.

7.8. Teede maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus

• tee maa-ala piirid ja selle elementide kirjeldus ja laiused

• juurdepääs tagada avalikult kasutatavalt teelt. Määrata juurdepääsu asukohad;

• liiklus- ja parkimiskorralduse põhimõtete määramine;

• Neitsijärve kaldal tuleb tagada kallasrada mööda takistusteta liikumine;

• Neitsijärve kaldale on lubatud planeerida majapidamise tarbeks üks paadisild (ujuvsild). Vajalik on Aakre metskond 48 kinnistu omaniku nõusolek.

7.9. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted: Detailplaneeringuga tuleb määrata nõuded haljastuse ja heakorrastuse edasiseks projekteerimiseks arvestades järgmist:

• määrata säilitatav ja/või likvideeritav haljastus;

• määrata jäätmekäitluse korraldus.

7.10. Tehnovõrkude ja -rajatiste asukohad

• olemasoleva olukorra kirjeldus;

• planeeritavate hoonete ja rajatiste tehnovarustuse põhimõtteline lahendus (veevarustus, heit- ja sademevee ärajuhtimine, soojavarustus, elektrivarustus, välisvalgustus, sidevarustus);

• tehnovõrkudele ja -rajatistele reserveeritud maa-alad;

• lahendada tuletõrjeveevarustus.

7.11. Ehitistevahelised kujad:

• tagada tuleohutuse nõuded.

7.12. Servituutide vajaduse määramine Detailplaneeringu koostamise käigus määrata vajadusel reaalservituutide ja isiklike kasutusõiguste seadmise vajadus. Määrata vajadusel avalikes huvides omandamise, sealhulgas sundvõõrandamise, või sundvalduse seadmise vajadus.

7.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine Detailplaneeringu koostamise käigus arvestada kuritegevuse riske vähendavate nõuetega (Eesti Standard EVS 809-1:2002). Anda põhimõtted edasiseks projekteerimiseks.

7.14. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine

Täpsustada planeeringuga.

7.15. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus

Vajadusel seada planeeringuga.

7.16. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Täpsustada planeeringuga.

7.17. Planeeringu elluviimine Anda planeeringu elluviimise ajakava ja elluviimiseks vajalike tegevuste loetelu, mis tagavad

planeeringu elluviimise. 7.18. Lähteseisukohtade muutmine

EELNÕU PROJEKT 04.09.2024

Kui planeeringu koostamise käigus muutuvad lähteseisukohad s.h planeeringuala piir ulatuses, mis ei muuda planeeringu põhilahendust ning Otepää Vallavalitsus on muudatustega nõustunud, ei kuulu lähteülesanne muutmisele.

8. Nõuded planeeringu kooskõlastamiseks ja läbivaatamiseks Detailplaneering esitada Otepää Vallavalitsusele planeeringu eelnõu, põhilahenduse ja tehnovõrkude lahenduse läbivaatamiseks ning lähteseisukohtadele vastavuse kontrollimiseks. Materjalid tuleb esitada läbivaatamiseks digitaalselt (seletuskiri doc ja pdf failina, joonised pdf failina). Tehnovõrkude osas teeb koostööd vastavate ametkondadega planeerija ning kirjavahetus edastatakse Otepää Vallavalitsusele.

Planeerija koostab kooskõlastuste ja koostöö koondtabeli, kus viidatakse kooskõlastuste asukohale detailplaneeringu materjalides (jrk nr; kooskõlastav organisatsioon / planeeritud krundi omanik; kooskõlastuse kuupäev ja number; kooskõlastaja nimi; kooskõlastuse originaali asukoht; märkused kooskõlastaja tingimuste täitmise kohta). Juhul kui avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuse alusel tehtud paranduste tõttu muutuvad planeeringu põhilahendused, on vajalik hankida uued kooskõlastused.

9. Detailplaneeringu koosseisus esitatavad joonised Detailplaneeringu koostamise aluskaardiks koostada majandus- ja kommunikatsiooniministri 14. aprilli 2016. a määrusele nr 34 „Topogeodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ vastav olemasolevat situatsiooni tõeselt kajastav digitaalne geodeetiline alusplaan täpsusastmega M 1:500. Juhul kui planeeringualal asub maaparandussüsteem, tuleb planeeringu aluseks olevale geodeetilisele alusplaanile kanda olemasoleva maaparandussüsteemi elemendid. Maaparandussüsteemi teostusjooniste väljastamiseks pöörduda Põllumajandus- ja Toiduametisse. Detailplaneering koostada kuni kaks aastat vanale alusplaanile, mis on kooskõlastatud tehnovõrkude valdajate ja vajadusel Põllumajandus- ja Toiduametiga. Kui alal on toimunud olulised muutused, siis on vajalik alusplaani aktualiseerimine. Planeeringus esitada andmed alusplaani koostaja kohta - nimi, litsentsi nr, töö nr, mõõdistamise aeg.

• Situatsiooniskeem;

• Olemasolev olukord, M 1:1000;

• Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed, M 1:2000

• Planeeringu põhijoonis, M 1:500;

• Tehnovõrkude lahendusskeem, M 1:500;

• Üldplaneeringu muutmise ettepaneku joonis;

• Detailplaneeringu lahendust illustreerivad joonised.

Mõõtkavad võivad erineda nõutust tingimusel, et joonised oleksid loetavad.

10. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine Planeering vormistada soovitavalt Siseministeeriumi poolt välja antud juhendmaterjali „Ruumilise planeerimise leppemärgid 2013” ja Rahandusministeeriumi juhendmaterjali „Nõuandeid detailplaneeringu koostamiseks“ 2022 alusel. Detailplaneeringu eelnõu esitatakse vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (seletuskiri doc ja pdf vormingus ning joonised pdf ja dgn või dwg). Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele. Vajadusel esitatakse detailplaneeringu eelnõu planeeringu täiendava kooskõlastamise ja avalikustamise korraldamiseks Detailplaneering ja lisad esitatakse selle kehtestamise korraldamiseks vallavalitsusele paberkandjal (kaks (2) eksemplari arhiivimaterjalide hoiustamise nõuete kohaselt) ja digitaalselt (üks (1) eksemplar, formaat pdf ja dgn või dwg, digitaalsed originaaldokumentidest lisad digitaalselt,

EELNÕU PROJEKT 04.09.2024

paberkandjal lisad skännitult). Planeering allkirjastatakse digitaalselt. Detailplaneering peab vastama riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019. a määrusele nr 1.1-1/50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Planeeringuandmed tuleb planeeringu koostaja poolt enne kehtestamist esitada planeeringute andmekogusse (PLANK) kontrolli, kasutades planeeringu kontrollimise rakendust. See võimaldab veenduda, et koostatav planeering on nõuetekohaselt vormistatud ning vastavuses planeeringute andmekokku esitamise nõuetega. 11. Planeeringu koostamise eeldatav ajakava: Planeeringulahenduse põhilahenduse koostamine: kolm kuud; Planeeringu projekti avalik väljapanek ja arutelu korraldamine: kaks kuud; Planeeringu kooskõlastamine ja arvamuste küsimine: kolm kuud; Planeeringu vastuvõtmine ja avalikust väljapanekust teatamine: üks kuu; Planeeringu avalik väljapanek ja arutelu, järelevalve: kaks kuni viis kuud; Planeeringu komplekteerimine, materjalide esitamine, planeeringu kehtestamine ja sellest teatamine: kaks kuud.

OTEPÄÄ VALLAVOLIKOGU

O T S U S Otepää EELNÕU PROJEKT 05.09.2024 Pühajärve külas asuva Kullaoru katastriüksuse lõunaosa detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine

SmartBroker OÜ on esitanud ettepaneku Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamiseks Pühajärve külas asuva Kullaoru katastriüksuse (katastritunnus 63601:001:0116, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 174 442 m²) maa-alale. Planeeritava ala pindala on ca 2,25 ha. Katastriüksusel asub abihoone (ehitusregistri kood 120794626). Detailplaneeringu eesmärgiks on kaaluda võimalusi pereelamumaa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse määramist üksikelamu ja abihoonete rajamiseks. Detailplaneeringuga tuleb anda ka lahendus tehnovõrkudega varustatusele, juurdepääsudele, haljastusele ja heakorrale. Planeerimisettepanek: Detailplaneeringu algatamise ettepanekule on esitatud lisamaterjalina AB Artes Terrae OÜ poolt koostatud eskiislahendus ja LEMMA OÜ poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija soovib Kullaoru katastriüksuse lõunaosast moodustada eraldiseisva pereelamumaa krundi üksikelamu ja kuni kahe abihoone rajamise võimaldamiseks. Tulenevalt eeltoodust soovitakse muuta Otepää valla üldplaneeringus Kullaoru katastriüksuse lõunaosa maakasutuse senised juhtfunktsioonid (osaliselt põllu- ja metsamajandusmaa ning osaliselt puhkemaa, haljasala ja parkmetsamaa) pereelamu maaks. Detailplaneeringu algatamise ettepaneku tegija on avaldanud, et kavandatavad hooned soovitakse rajada olemasoleva abihoone ligilähedasse asukohta. Lisaks soovitakse Neitsijärve äärde rajada paadisild. Samuti tehakse ettepanek vähendada Neitsijärve kaldal ehituskeeluvööndi ulatust 100 meetrilt 50 meetrile. Planeerimisettepaneku vastavus üldplaneeringule: Planeeringualal kehtiv detailplaneering puudub. Otepää valla üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) kohaselt jääb planeeringuala põhjaosa põllu- ja metsamajandusmaa maakasutuse juhtotstarbega alale ja lõunapoolne Neitsijärvega külgnev ala puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maakasutuse juhtotstarbega alale. Samuti on Neitsijärv ja selle kaldaga piirnevad alad rohevõrgustiku alad. Puhkemaa, haljasala ja parkmetsamaa on planeeritaval alal lisaks ka väärtuslik puhkemaastik, kus üldplaneering on seadnud täiendavad nõuded eluasemekoha rajamiseks. Täiendavad nõuded on toodud üldplaneeringu peatükkides 2.5.1, 3.7 ja 3.9. Üldplaneeringu mõistes võib detailplaneeringu koostamisel maa-alale anda mingi muu kasutusotstarbe (kõrvalsihtotstarbe) kuni 30% ulatuses, mida ei loeta üldplaneeringu muutmiseks.

Üldplaneeringu mõistes on põllumajandusmaa ja metsamajandusmaa põllunduse, aianduse, karjakasvatuse ja arendustegevusega seotud maad või metsakasvatuse ja selle teenindamisega seotud maad. Põllu- ja metsamajandusmaa kasutamisel kehtivad järgmised üldised põhimõtted ja tingimused: 1. põllumajandusmaa hoitakse üldjuhul põllumajanduslikus kasutuses. Põldude sööti jätmisel tagatakse nende niiteline kasutus, kuna põllumajanduslike maastike majandamine ja loodushoid on üheks võimaluseks säilitada külamaastiku ajalooline, esteetiline ja looduslik väärtus; 2. metsaressursse kasutatakse säästlikult, metsamaade majandamisel lähtutakse metsamajandamiskavadest, metsade majandamise eesmärgist ja heast tavast ning arvestatakse ala ökoloogilist eripära. Põllumaade vahel paiknevad metsaga kaetud alad säilitatakse, sest mets omab olulist tähtsust ökoloogilistes protsessides ning inimese kultuurilises taustas ja elulaadis; 3. põllu- ja metsamajandusmaal üksiku eluasemekoha rajamisel järgitakse peatükis 2.2.1 määratud üldiseid põhimõtteid ja tingimusi. Üldplaneeringu mõistes on puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa puhkuseks ja virgestuseks mõeldud looduslikud ja poollooduslikud haljas- ja metsaalad või inimese poolt rajatud haljasalad, kuhu võib ehitada puhke-, spordi, majutus- ja kogunemisehitisi. Hoonete ja rajatiste rajamine ja asukohavalik otsustatakse igal üksikjuhul põhjendatud vajaduse ja Otepää Vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel. Puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maa peamine eesmärk on võimaldada tegevust välisõhus, nagu sportimine, kasutamine väljasõidukohtadena või vabaõhuürituste korraldamine jms. Samas täidavad haljasalad ka ökoloogilise puhvertsooni ülesannet, vältides tootmisest tulenevate võimalike negatiivsete mõjude (müra, õhusaaste vms häiring) kandumist naaberaladele. Rohelise infrastruktuuri põhieesmärgiks on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ning teiselt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vastu. Inimese täisväärtuslikuks eluks on vajalik parkide, haljasalade, looduslike ja poollooduslike metsaalade olemasolu. Samuti tõstab haljastus koha esteetilist väärtust ning muudab inimese elukeskkonna tervislikumaks ja meeldivaks. Neitsijärvega külgnev maa-ala on üldplaneeringu peatüki 2.5.1 kohaselt väärtuslik puhkemaastik (Pühajärve-Nüpli puhkeala). Neitsijärv on kinnikasvav järv, mille peamine väärtus puhkeala seisukohalt seisneb linnustiku liigirikkuses, pakkudes võimalusi loodusturismi harrastamiseks. Pühajärve-Nüpli puhkeala üldilme ja põhiliste struktuurielementide säilitamiseks kehtivad puhkealal üldplaneeringu peatükis 2.5.1 täpsustatud kaitse-, kasutus- ja ehitustingimused.

Detailplaneeringu algatamise ettepaneku kohaselt soovitakse moodustatava krundi maakasutamise

juhtfunktsiooniks pereelamumaad. Üldplaneeringu mõistes on pereelamu krundil paiknev ühe

korteriga elamu. Planeerimisseaduse § 6 lõike 8 kohaselt on krunt detailplaneeringuga määratud maa-ala, millele on antud ehitusõigus. Üldplaneeringu peatükis 2.2.1 on toodud eluasemekoha rajamiseks hajaasustuses üldised põhimõtted ja tingimused. Kehtivas üldplaneeringus on Neitsijärve kaldal ehituskeeluvööndi laius 100 meetrit. Kaldaalade ilme, järvemaastiku säilitamise ja avaliku kasutuse soodustamise eesmärgil on Otepää valla üldplaneeringus jäetud kehtima Neitsijärvel Pühajärve valla üldplaneeringus (1998) toodud 100 m ehituskeeluvööndi ulatus. Lisaks on Neitsijärve kaldal vastavalt looduskaitseseaduse § 37 lõike 1 punktile 2 100 meetri laiune piiranguvöönd. Looduskaitseseaduse § 38 lõike 2 kohaselt ulatub metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ehituskeeluvöönd kalda piiranguvööndi piirini. Kuna olemasolev hoone asub praegu Neitsijärve kalda ehituskeeluvööndis, siis sinna on ilma detailplaneeringut koostamata võimalik rajada vaid olemuslikult sarnane hoone (rekonstrueerimine), mille kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Maaüksusele soovitakse püstitatakse uusehitised, millele ei laiene looduskaitseseaduse § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandid ning vajalik on praegu kehtiva üldplaneeringu muutmine kalda ehituskeeluvööndi osas.

Planeerimisseaduse § 75 lõike 1 punkti 12 kohaselt lahendatakse kalda ehituskeeluvööndi suurendamine ja vähendamine üldplaneeringuga. Seega on tegemist kehtivat Otepää valla üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga, sest kaalutakse võimalusi Neitsijärve ehituskeeluvööndi vähendamiseks. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 3 kohaselt on muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine üldplaneeringu muutmine. Planeerimisseaduse § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Planeeringuala asub Otepää looduspargi Neitsijärve piiranguvööndis, kus tegevust reguleerib Otepää looduspargi kaitse-eeskiri (Vabariigi Valitsuse 1. detsembri 2016. a määrus nr 135 “Otepää looduspargi kaitse-eeskiri”). Otepää looduspargi kaitse-eeskirja § 1 lõike 1 punkti 1 kohaselt on Otepää looduspargi kaitse-eesmärk kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Otepää looduspark kattub Natura 2000 võrgustiku Otepää loodusalaga ning kattuvad on ka paljud kaitse-eesmärgid. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lõpliku otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine või algatamata jätmine otsustatakse pärast eelhinnangu saamist eraldi. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang: LEMMA OÜ on koostanud algatatavale detailplaneeringule keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu (Lisa 2), mille eesmärgiks on selgitada välja detailplaneeringuga kavandatava tegevuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Eelhinnangu koostamise käigus läbiviidud Natura eelhindamise tulemus ja järeldus: Neitsijärve Natura elupaigatüübiks on määratud looduslikult rohketoitelised järved. Järve kaldal leidub elupaigatüüpi siirde- ja õõtsiksood. Hoonestusalast lõuna poole jäävad liigirikkad niidud lubjavaesel mullal, ida poole niiskuslembesed kõrgrohustud ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud. Tegemist on Otepää loodusala kaitse-eesmärkidega, kuid neid ümberehitatava hoone ehitustöödega ei mõjutata. DP ala kavandatud hoonestusalal ei esine Otepää loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta. Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Otepää linnuala ja Otepää loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala kaitse- eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist. Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

Eelhinnangu koostaja hinnangul on keskkonnatingimustega arvestamine igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punktile 12. Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangus on toodud alljärgnevad ettepanekud KSH algatamise/algatamata jätmise kohta: DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus (vt peatükk 3) tuleneb otseselt sellest, et ala asub Natura 2000 aladel ning DP-ga tehakse ettepanek kehtiva Otepää valla ÜP muutmiseks. Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas DP koostamise juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte. Muud, ka keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse DP koosseisus vastavalt PlanS- le. KSH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel: 1) DP realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile; 2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju; 3) puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele või looduse üksikobjektidele; 4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme oluline suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed; 5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Planeerimisseaduse § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.

Otepää Vallavalitsus esitas detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu ettepanekute ja seisukohtade saamiseks valitsusasutustele, kelle valitsemisalas olevaid küsimusi detailplaneering käsitleb – Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumile, Päästeametile ja Keskkonnaametile. Seisukohad ja ettepanekud esitasid … ja ettepanekud … Otepää Vallavalitsus kaasas detailplaneeringu algatamise eelnõule arvamuse andmiseks isikud, kelle õigusi võib planeering puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud. Arvamused detailplaneeringu eelnõu tegid …

Otepää Vallavalitsus ja Smartbroker OÜ sõlmisid … 2024. a detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise rahastamise lepingu. Huvitatud isik kannab kõik detailplaneeringu ja selle menetlusega seotud kulud (planeering, vajadusel keskkonnamõjude strateegiline hindamine, vajalikud uuringud, kontaktvööndi analüüs, sotsiaalsete mõjude hindamine, teavitamine ajalehtedes, üldplaneeringusse paranduste sisseviimine jms). Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Otepää Vallavolikogu ning koostamise korraldaja Otepää Vallavalitsus, detailplaneeringu koostaja ei ole hetkel teada. Tulenevalt planeerimisseaduse § 130 ja riigihangete seaduse nõuetest, viib vallavalitsus läbi hanke, mille käigus selgitatakse välja konsultatsiooniettevõte, kes detailplaneeringut tehniliselt koostama hakkab. Vallavalitsuse, huvitatud isiku ja konsultatsiooniettevõtte vahel sõlmitakse leping detailplaneeringu tehniliseks koostamiseks ja finantseerimiseks, kus pooled lepivad kokku detailplaneeringu koostamise korraldamise ja rahastamise tingimustes, mis arvestab avalike huvidega ning loob eeldused planeeringualal säästva ja tasakaalustatud ruumilise arengu kujunemiseks. Detailplaneeringu algatamine ei too kaasa õigustatud ootust ühelegi osapoolele detailplaneeringu kehtestamise osas. Tulenevalt eeltoodust ning detailplaneeringu ettepanekus esitatud põhjendustest peab Otepää Vallavolikogu otstarbekaks üldplaneeringut muutva detailplaneeringu algatamist, kaalumaks detailplaneeringust huvitatud isiku poolt soovi kaaluda võimalusi ehitusõiguse määramist pereelamumaa krundi moodustamiseks ja ehitusõiguse andmist üksikelamule ja abihoonetele Kullaoru katastriüksusele. Otepää Vallavolikogu võib detailplaneeringu koostamise lõpetada, kui koostamise käigus ilmnevad asjaolud, mis välistavad planeeringu elluviimise tulevikus või planeeringu koostamise eesmärk muutub oluliselt koostamise käigus. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks planeerimisseaduse § 142 lõiked 2 ja 6, § 77 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 35 lõike 5 ning Otepää Vallavolikogu 18. veebruari 2016. a määruse nr 2 „Planeerimisseaduse ja ehitusseadustiku rakendamine Otepää vallas“ § 2 punkti 2, Otepää Vallavolikogu otsustab: 1. Algatada Pühajärve külas asuva Kullaoru katastriüksuse lõunaosa detailplaneering. 2. Kinnitada detailplaneeringu lähteseisukohad (Lisa 1). 3. Jätta algatamata detailplaneeringuga kavandatud tegevuste keskkonnamõju strateegiline hindamine, kuna kavandatav tegevus ei ole olulise keskkonnamõjuga (Lisa 2). 4. Otsusega on võimalik tutvuda Otepää valla dokumendiregistris ja tööajal Otepää Vallavalitsuses (aadress Lipuväljak 13, 67405 Otepää). 5. Detailplaneeringu algatamine on menetlustoiming, millega ei teki huvitatud isikule õigustatud ootust, et Otepää Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. 6. Otsus jõustub teatavakstegemisest. Rein Pullerits Volikogu esimees

Neitsijärv

tiik P-2

1 0 .0

R

60.0 R

10.0R

5.0 R

POS 1

117.71 117.19

117.83

118.79

118.41

117.18

118.92

115.30

117.50

118.47

117.52

116.22

116.90

116.31

115.66 115.65

115.98

117.25 116.81

116.40

115.57

115.69

116.5

117

116

118.82

115.5

119.5

120

119

118

118 .5

115.27

115.42

115.25

115.42

115.38

115.30

119.05

115.69

115.33

116.14

117.55

116.16

120.43

115.61

118.54

119.34

119.50

119.67

119.72

120.42

118.30 117.59

117.12

117.45

118.21

119.76

120.33

119.99

118.83

119.29

116.99

118.23

117.76 117.72

116.51

115.64

116.77

117.14

116.97

117.32

118.94 118.79

118.93

119.32

117.96

118.48

117.31

116.80

63601:001:0079

Suurekase

63601:001:0116

Kullaoru

63601:001:2300

Aakre metskond 48

55701:001:0798

Neitsijärve

H

118

119

117 .5

Y = 6 4 5 5 0 0

X=6437050

Y = 6 4 5 6 0 0

X=6437150

115.29115.24

115.29

115.27

115.28

115.27

115.24

115.24 115.24

115.29 115.22

115.25

TINGMÄRGID:

Märkused:

KRUNDI EHITUSÕIGUS:

hoonete suurim lubatud suhteline kõrgus / absoluutkõrgus:

hoonete suurim lubatud ehitisealune pind:

hoonete suurim lubatud arv krundil:

krundi kasutamise sihtotstarve:

pindala:

krundi aadress:

põhihoone 8 m / 128.00; abihoone 5 m / 125.00

400 m² (sh põhihoone kuni 300 m² ja abihoone(d) kuni 100 m²)

1 põhihoone ja 2 abihoonet

üksikelamu maa

22508 m²

POS 1

2. geodeetilise alusplaani mõõtkavas 1:500 koostas Tartu Maakorralduse OÜ 2023. a aprillis, töö nr KE-8811;

1. detailplaneeringu jooniste juurde kuulub detailplaneeringu seletuskiri;

planeeritud paadisild

planeeritud madalpinge elektrikaabel / liitumiskilp

planeeritud reoveekanalisatsioon

planeeritud veeoru

heitvee pinnasesse juhtimise keelu ala (60 m puurkaevust)

planeeritud imbväljak kujaga

planeeritud septik kujaga

planeeritud puurkaev hooldusalaga

olemasolev säiliv tiik

planeeritud liiniservituudi või isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus

planeeritud isikliku kasutusõiguse seadmise vajadus krundile juurdepääsuks

elektriõhuliini kaitsevööndi piir

kalda piiranguvööndi piir

kalda ehituskeeluvööndi piir

kalda veekaitsevööndi piir

põhikaardile kantud veekogu veepiir

planeeritud näitlik parkimiskohtade paiknemine / parkimiskohtade arv

likvideeritav objekt

planeeritud näitlik haljasala

planeeritud teede piirjooned

hoonete suurim lubatud ehitisealune pind krundil

planeeritud hoonestusala

planeeritud krundipiir

olemasolev katastriüksuse piir

planeeringuala piir

P-2

3

Projektijuht:

10 5 0 25

AB Artes Terrae OÜ

www.artes.ee

[email protected]

Küütri tn 14, Tartu 51007

Reg nr 12978320

50 75

Töö nr:

Mõõt:

Joonise nr:

Kuupäev:

Faili nimi:

Joonis:

Töö:

Asukoht:Maastikuarhitekt:

Heiki Kalberg

Karl Hansson

1:500

Huvitatud isik:

05.07.2024

Kullaoru.dgn

Kullaoru katastriüksuse detailplaneering

-

Pühajärve küla Otepää vald

-

Eskiislahendus

Tallinn 2024

Otepää vallas Pühajärve külas

Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu

keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

2

Nimetus: Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

Töö tellija: Smartbroker OÜ

Töö teostaja: LEMMA OÜ Reg nr 11453673 Harju maakond, Tallinn, Kristiine linnaosa, Värvi tn 5, 10621 Tel +372 5139031 E-post [email protected]

Vastutav koostaja: Mihkel Vaarik

Töö versioon: 12.04.2024

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

3

Sisukord

Sisukord ...................................................................................................................................... 3

Sissejuhatus ................................................................................................................................ 4

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus ....................................................................... 5

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega ................................................... 7

2.1 Valga Maakonnaplaneering 2030+ .................................................................................... 7

2.2 Otepää valla üldplaneering ................................................................................................ 9

2.3 Otepää valla koostatav üldplaneering ............................................................................. 11

2.4 Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 - 2028 ............ 12

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest ................................................................................ 13

4 Hinnang keskkonnamõjudele .......................................................................................... 14

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele ................................................. 14

4.1 Natura eelhindamine ....................................................................................................... 15

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus ................................................. 18

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele ............................................................................................... 18

4.4 Jääkreostus....................................................................................................................... 19

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus .................................................. 20

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale.................................... 20

4.7 Visuaalne mõju ................................................................................................................. 21

4.8 Mõju kultuuriväärtustele ................................................................................................. 21

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus ......................................................................... 21

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine ............................ 21

4.11 Muud aspektid ................................................................................................................. 21

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta .................................................... 22

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

4

Sissejuhatus

Keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangu koostas LEMMA OÜ (reg nr 11453673). Töö vastutav koostaja oli keskkonnaekspert Mihkel Vaarik.

KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), KeHJS alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Samuti on töö koostamisel arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Samuti on lähtutud juhendist: Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat.

Eelhinnangu andmisel lähtuti Eesti Vabariigi seadustest, samuti Otepää Vallavolikogu poolt kehtestatud asjakohaste dokumentide nõuetest. Sisus lähtuti eksperdi erialastest teadmistest ja kogemustest võimalike oluliste keskkonnamõjude esinemise kohta.

Kullaoru maaüksus asub Otepää looduspargi looduspargi Neitsijärve piiranguvööndis. Maaüksus piirneb Neitsijärvega, milles tulenevalt laieneb katastriüksusele looduskaitseseaduse järgi Neitsijärve 25 m laiune kalda ehituskeeluvöönd, mida hetkel kehtiva Otepää valla üldplaneeringuga (ÜP) on kaldaalade ilme, järvemaastiku säilitamise ja avaliku kasutuse soodustamise eesmärgil suurendanud 100 meetrini.

Detailplaneering on seega praegu kehtivat Otepää valla ÜP-d muutev. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda KSH algatamist.

Töö eesmärgiks oli selgitada, kas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu koostamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) algatamine või mitte.

KSH eelhinnang on abimaterjal kohalikule omavalitsusele. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema Otepää Vallavolikogu.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

5

1 Kavandatava tegevuse asukoht ja kirjeldus

DP ala asub Otepää vallas Pühajärve külas ja hõlmab Kullaoru maaüksust (tunnus 63601:001:0116), mille maakasutuse sihtotstarve on maatulundusmaa, pindala 7.44 ha. Kõlvikuliselt on tegemist haritav maa 5.71 ha, loodusliku rohumaa 5.08 ha, metsamaa 2.69 ha, õuemaa 0.02 ha ja muu maaga 3.94 ha. Ehk siis olemasolev õuemaa kõlvik hetkel sisuliselt puudub.

Sissesõit kinnistule on lahendatud krundiga piirnevalt Pedajamäe – Pühajärve teelt. Kinnistul on olemasolev kõrghaljastus, mida säilitatakse maksimaalsel määral.

Kullaoru maaüksus piirneb lõunas Neitsijärvega (VEE2104600). Ala asub Otepää looduspargi (EELIS kood KLO1000559) Neitsijärve piiranguvööndis. Otepää looduspargi kaitse eesmärk on kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Otepää looduspargis on kaitseala valitseja nõusolekuta keelatud kehtestada detailplaneeringut.

Otepää looduspark on ka Natura 2000 Otepää linnuala (RAH0000103) ja Otepää loodusala (RAH0000582).

Joonis 1. DP ala asukoht ja olulisemad kitsendus. Allikas: Maa-amet.

Kullaoru katastriüksusel asub olemasolev palkhoone, mille ehitisealune pind riikliku ehitusregistri andmetel on 120 m2 ning kõrgus 7,5 m ning maapealsete korruste arv 2. Hoone lammutatakse.

Detailplaneeringu eesmärgiks on Kullaoru maaüksuse jagamine kaheks ning moodustatavale elamumaa sihtotstarbega krundile ehitusõiguse andmine ühe elamu (põhihoone pind kuni

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

6

kuni 300 m²) ja kahe abihoone (kuni 100 m²) rajamiseks. Elamu kõrguseks on kavandatud 7 m ja abihoone kõrguseks 5 m.

Moodustatavad kinnistud on pindalaga 22 508 m² (pos 1) ja 151 935 m² (pos 2). Lisaks seatakse planeeringuga ka liikluskorralduse, haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted ning tagatakse vajalik tehnovõrkudega varustatus.

Kuna olemasolev hoone asub praegu Neitsijärve kalda ehituskeeluvööndis, siis sinna on ilma DP-d koostamata võimalik rajada vaid olemuslikult sarnane hoone (rekonstrueerimine), mille kasutusotstarve, arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu. Maaüksusele soovitakse püstitatakse uusehitised, millele ei laiene LKS § 38 lõigetes 4 ja 5 sätestatud erandid ning vajalik on praegu kehtiva ÜP muutmise alda ehituskeeluvööndi osas.

Lisaks kavandatakse paadisilda. Paadisilla (ujuvkai) paigaldamisel kohaldub erand, mille alusel võib lautrit ja paadisilda kaldale rajada, kui see ei ole vastuolus kalda kaitse- eesmärkidega. Kalda kaitse-eesmärk on rannal asuvate looduskoosluste säilitamine, inimtegevusest lähtuva kahjuliku mõju piiramine, kalda eripära arvestava asustuse suunamine ning seal vaba liikumise ja juurdepääsu tagamine.

Detailplaneeringu koostamisel hinnatakse planeeringu koosseisus selle elluviimisega kaasnevaid asjakohaseid majanduslikke, kultuurilisi, sotsiaalseid ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid ning määratakse vajalikud keskkonnatingimusi tagavad nõuded.

Joonis 2. Väljavõte DP eskiislahendusest. Pos 1 on elamumaa krunt. Allikas: Artes Terrae OÜ.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

7

2 Seotus teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega

2.1 Valga Maakonnaplaneering 2030+

Valga maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud Valga maavanema 15.12.2017 korraldusega nr 1-1/17-417.

Valgamaa võimaliku riikliku tähtsusega maastike hulka arvati kogu Otepää looduspark ning suur osa looduspargist ka rohevõrgustiku koosseisu. Rohelise võrgustiku säilimiseks ja toimimiseks määrab maakonnaplaneering tuumalade ja koridoride üldised kasutustingimused. Linnalise asustuse ümbruses (Otepää linn) oleva rohevõrgustiku arendamisel puhkealadeks tuleb lisaks ökoloogilistele aspektidele arvesse võtta ka rohevõrgustiku sotsiaalseid aspekte ning luua võimalused (nt terviserajad arvestades erinevate elanikerühmade vajadusi) inimeste vaba aja veetmiseks looduses, kus selleks on sobivad eeldused. Rohelise võrgustiku alad on maakonnaplaneeringu kaardil käsitletud üldisel tasemel (vt joonised 3 ja 4) liigsete detailideta ning hõlmavad ka kaitstavaid loodusobjekte (sh kaitsealasid), kus kaitse korraldamine toimub nagunii vastavalt õigusaktides seatud tingimustele ja piirangutele. Tuleb arvestada, et planeeringulistest meetmetest (väärtuslik maastik, rohevõrgustik) palju rangemad on antud asukohas Otepää looduspargi kaitse- eeskirjas määratletud piirangud.

Valga maakonnaplaneeringuga on määratud maakonna pikaajalised strateegilised arengusuunad ja selles kavandatu – läbimõeldud asustusstruktuur, keskuste võrgustik ja linnalise asustuse alade näol ning sellega seonduv taristu – on aluseks ruumilist väljundit omavatele tegevustele ja otsustele nii riiklikul kui kohalikul tasandil. Valga maakonnaplaneeringu elluviimine kohalikul tasandil toimub valdavalt läbi kohalike omavalitsuste üld- ja teemaplaneeringute.

Maakonnaplaneering määrab eelkõige üldised tingimused uute üldplaneeringute koostamiseks. Maakonnaplaneering kui hierarhilises süsteemis kõrgemal asetsev planeering annab arengu põhisuunad ja üldised soovitused, millega tuleb arvestada edaspidi uute üldplaneeringute koostamisel. Otepää vallas uue üldplaneeringu koostamisel neid suuniseid edaspidi arvestatakse.

DP eskiis ei ole vastuolus Valga Maakonnaplaneeringuga 2030+.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

8

Joonis 3. Väljavõte Valga Maakonnaplaneeringust.

Joonis 4. Väljavõte Valga Maakonnaplaneeringu Lisast 4. „Valga Maakonna rohevõrgustik“.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

9

2.2 Otepää valla üldplaneering

Otepää valla üldplaneering (ÜP) on kehtestatud Otepää Vallavolikogu 01.10.2013 määrusega nr 1-6-14.) ÜP-ga kavandatakse maakasutust üldisel tasemel, määrates maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused.

Kehtiva ÜP järgi on Kullaoru maaüksuse põhjaosale juhtotstarve määramata, Neitsijärve äärne ala on määratud puhkemaa, haljasala ja parkmetsa maaks. Peamine ala eesmärk on võimaldada tegevust välisõhus, nagu sportimine, kasutamine väljasõidukohtadena või vabaõhuürituste korraldamine jms. Hoonete maastikku sobivus on eluasemekoha rajamisel peamine tingimus, kusjuures lähtuda tuleb maastikust kui funktsionaalsest tervikust ja ressursiväärtusest. Lubatud on maksimaalselt 3 korrust osalise mahuga, hoone kõrgus kuni 10 meetrit mõõdetuna maapinnast katuse harjajooneni (välja arvatud korsten).

Tegemist on Pühajärve-Nüpli puhkealaga, kus muuhulgas moodustab väärtusliku puhkeala Neitsijärve ümbrus. Neitsijärv on kinnikasvav järv, mille peamine väärtus puhkeala seisukohalt seisneb linnustiku liigirikkuses, pakkudes võimalusi loodusturismi harrastamiseks. Rohelise infrastruktuuri põhieesmärgiks on ühelt poolt säilitada bioloogilist mitmekesisust ning teiselt tekitada inimestes huvi tervislike eluviiside, looduses liikumise ja puhkamise vastu. Inimese täisväärtuslikuks eluks on vajalik parkide, haljasalade, looduslike ja poollooduslike metsaalade olemasolu. Samuti tõstab haljastus koha esteetilist väärtust ning muudab inimese elukeskkonna tervislikumaks ja meeldivaks.

Üldplaneeringu koostamise raames täpsustati maakonnaplaneeringu rohelise võrgustiku piire - kus võrgustiku sidusus puudus, on võrgustikku tugevdatud ja juurde tekitatud koridore loomade liikumisteedest tulenevalt nii metsaribade kui jõgede ja ojade abil. Otepää valla territooriumil paikneb riikliku tähtsusega väärtuslik maastik - Otepää Looduspark, mille maa- ala kasutamistingimused on välja töötatud kaitse-eeskirjas ja kaitsekorralduskavas. ÜP maakasutuse plaani (joonis 5) järgi ei ole maaüksusel rohekoridori määratud. Eraldi ÜP väärtuste joonis puudub1.

Üldplaneering annab võimaluse ehitustegevuseks looduspargi territooriumil vastavalt ÜP seletuskirja peatükis 2 (maa- ja veealade üldised kasutamis- ja ehitustingimused) sätestatud põhimõtetele ja tingimustele. Näiteks rohelise võrgustiku funktsioneerimiseks ei tohi õueala moodustada enam kui 10% moodustatavast katastriüksusest ning aiaga piiratav õueala suurus ei tohi ületada 0,4 ha. Nii tagatakse hajaasustusele omane avatud ruum ja ulukite vaba liikumine.

Kaldaalade ilme, järvemaastiku säilitamise ja avaliku kasutuse soodustamise eesmärgil suurendati alal varem kehtinud Pühajärve valla üldplaneeringuga (1998) Kääriku, Pilkuse, Vidrike, Voki, Lambahanna, Nahajärve ja Sinikjärve järvede ning Pühajärve ümbruse üldplaneeringuga (1998) Nüpli, Neitsijärve ja Pühajärve (üldjuhul) järvede ehituskeeluvööndi ulatust 100 meetrile (Vt Joonis 5).

1 https://www.otepaa.ee/otepaa-uldplaneering

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

10

Joonis 5. Väljavõte Otepää valla ÜP maakasutusplaanist.

Lisaks reguleerib ÜP paadisildade ja/või slippide rajamist. Paadisild üldplaneeringu mõistes on veesõidukite sildumiseks ja seismiseks vajalik kohaliku tähtsusega rajatis (sild, kai vms), millele ei laiene Sadamaseaduse regulatsioon. Slipp (kaldtee) on rajatis ujuvvahendite vettelaskmiseks ja veest väljatõmbamiseks. Paadisilla ja/või slipi rajamiseks on vajalik maaomaniku ja kohaliku omavalitsuse nõusolek.

ÜP reguleerib veevarustust ja reoveekäitlust väljaspool reovee kogumisala ja perspektiivis ühiskanalisatsiooniga kaetavat ala. Väljaspool neid alasid on põhimõttelised lahendused omapuhasti või kogumiskaevud. Omapuhasti rajamisel peab arvestama, et selle kuja on vähemalt 10 meetrit ning see peab paiknema joogiveekaevude suhtes allanõlva ning põhjavee

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

11

liikumise suhtes allavoolu. Omapuhastiks oleva imbsüsteemi ja joogiveekaevu vaheline kaugus sõltub suublaks olevast pinnasest ja selle omadustest ning maapinna langusest. Otepää valla hajakülades ei ole ühiskanalisatsiooni väljaehitamine suurte kulude tõttu majanduslikult põhjendatud ja vajalik, reoveed juhitakse kogumiskaevudesse või omapuhastisse. Kogumiskaevudesse kogutud reovee põldudele transportimine on keelatud. Suurema reostuskoormusega ettevõtete puhul, nt puhkekompleksi väljaarendamisel või tootmistegevuse korral, tuleb rajada omapuhasti. Keskkonnakaitse eesmärgil (põhja- ja pinnavee, veekogude ja pinnase kaitseks võimaliku reostuse eest) on vallavalitsusel õigus nõuda ühist kanalisatsioonilahendust eluasemekohtade rajamisel sumbkülades. Reoveekäitluse kavandamisel tuleb arvestada põhjavee kaitstusega valla territooriumil.

DP-ga kavandatav tegevus ei vasta kehtivale Otepää valla üldplaneeringule Neitsijärve kalda ehituskeeluvööndi (100 m) osas ja DP-ga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks.

2.3 Otepää valla koostatav üldplaneering

Otepää valla uue üldplaneeringu koostamine on algatatud Otepää Vallavolikogu 18.10.2018. a otsusega nr 1-3/58.

Otepää valla üldplaneeringu eskiis ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu oli avalikul väljapanekul 2023.aastal. Eskiisis olulisi muutusi võrreldes kehtiva ÜP-ga hetkel ei ole. Pühajärve, Neitsijärve, Nüpli järve, Kaarna järve ja Pilkuse järve ääres tuleb üldjuhul vältida uusehitiste rajamist kalda piiranguvööndisse ja vaatekoridoridesse. Rajamise kavandamisel tuleb koostada maastikuanalüüs.

Samas on ühe ettepanekuna tehtud ÜP eskiislahendusse ka Neitsijärve kalda ehituskeeluvööndi viimine tagasi LKS-s toodud 50 meetrile.

Uues ÜP-s on täpsustatud ka valla rohevõrgustiku paiknemist ÜP väärtuste ja virgestuse joonisel ning täiendatud valla rohevõrgustiku sidusust. õuealad. Rohevõrgustiku täpsustamise tulemusena suureneb vallas koridoride hulk, seda ka Otepää ja Pühajärve ümbruse piirkonnas Neitsijärve ääres (vt joonis 6). Rohevõrgustikku kuuluvatel looduskaitselistel aladel (kaitsealad, I ja II kategooria kaitsealuste liikide elupaigad jne) on majandustegevus seadusega keelatud või piiratud tulenevalt looduskaitseseaduses, kaitse-eeskirjades ja kaitsekorralduskavades sätestatud tingimustest. Kullaoru maaüksusel asuv olemasolev hoone ei jää rohevõrgustiku koridori.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

12

Joonis 6. Väljavõte Otepää valla koostatava ÜP väärtuste ja virgestuse joonisest.

Seega olulisi vastuolusid koostatava üldplaneeringuga ei ole.

2.4 Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 - 2028

Otepää valla arenguvisioon kuni 2040 ja Otepää valla arengukava 2019 – 2028 on kehtestatud 24.01.2019 Otepää Vallavolikogu määrusega nr 2.

Arengukava järgi on Otepää 2040 aastal 7 500 elanikuga jätkusuutlik mainekas vald, mis on muuhulgas rahvusvahelise tähtsusega spordi-, sündmuste-, puhke- ja terviseedenduse keskus ning atraktiivne reisisihtkoht.

DP eskiis on kooskõlas Otepää valla üldiste arenguplaanidega.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

13

3 KSH vajadus lähtuvalt õigusaktidest

Lähtudes Planeerimisseaduse (PlanS) § 1 lõikest 3 kohaldatakse planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju strateegilisele hindamisele PlanS-st tulenevaid menetlusnõudeid.

Vastavalt PlanS § 124 lõikele 5 on KSH kohustuslik detailplaneeringu koostamisel, kui planeering on aluseks KeHJS § 6 lõike 1 kohasele tegevusele. Antud juhul detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõike 1 ehk olulise keskkonnamõjuga tegevuse alla.

Vastavalt KeHJS-le on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.

Planeerimisseaduse (PlanS) § 124 lõike 6 alusel on KSH eelhinnang ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumine igal juhul vajalik § 142 nimetatud DP (kehtivat üldplaneeringut muutev) koostamisel.

Seega reguleerib planeeringute KSH läbiviimist PlanS, kuid KSH algatamise ja algatamata jätmise menetlus ja sisu on toodud ka detailplaneeringute korral PlanS-ga koosmõjus siiski KeHJS-es, mille § 33 lõike 2 järgi tuleb KSH algatamise vajadust kaaluda ja anda selle kohta eelhinnang, kui koostatakse detailplaneering PlanS § 142 lõike 1 punktis 1 või 3 sätestatud juhul (ÜP muutmine).

Täiendava kohustuse eelhinnangule ja keskkonnamõju strateegilise hindamise kaalumisele detailplaneeringu koostamisel, mis eeldatavalt avaldab Natura 2000 võrgustiku alale mõju, paneb ka KeHJS § 6 lõikes 2 p 22 nimetatud ning KeHJS § 6 lõike 4 alusel kehtestatud VV 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 15 punktis 8 toodud tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Antud juhul jääb DP ala Otepää looduspargi (EELIS kood KLO1000559) territooriumile. Otepää looduspark on ka Natura 2000 Otepää linnuala (RAH0000103) ja Otepää loodusala (RAH0000582).

Eelhinnangu andmisel lähtutakse KeHJS § 33 lõigete 3-5 kriteeriumidest, kusjuures hinnata tuleb kõikide (oluliste) kriteeriumide alusel, milline mõju võib DP-ga kavandatava tegevusega kaasneda.

Eelhindamine ei lõppe KSH eelhinnangu koostamisega, vaid vajalik on ka asjaomaste asutustega konsulteerimine. Eelhindamise etapis konsulteerimine vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6 on KSH protsessis esimene asjaomaste asutuste kaasamine. Asjaomased asutused igal konkreetsel juhul määratleb planeeringu koostamise algataja (või korraldaja). Asjaomaste asutuste loetelu sõltub sellest, millised mõjud tegevusega kaasnevad. Asutuste hulka kuulub alati Keskkonnaamet (KeA).

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

14

4 Hinnang keskkonnamõjudele

4.1 Kavandatava tegevuse eeldatav mõju Natura 2000 aladele, bioloogilisele mitmekesisusele, kaitstavatele liikidele ja loodusobjektidele

Planeeritaval alal puuduvad teadaolevalt kaitstavad liigid. Eeldatavalt puudub ka oluline negatiivne mõju bioloogilisele mitmekesisusele.

Neitsijärves on registreeritud III kategooria kaitsealuste liikide mustviirese (Chlidonias niger) elukoht KLO9120850 ja lai-tõmmuujuri (Graphoderus bilineatus) elukoht KLO9200151. Mustviirese elupaikadeks on madalaveelised mudapõhjalised püsi- ja ajutised veekogud ning märgalad. Mustviirese seisundi ebakindlust ja kaitse vajadust suurendabki asjaolu, et liigi üheks oluliseks elupaigaks on ajutised madalad veekogud ja märgalad, mis on ebastabiilsed ökosüsteemid ning kergesti ohustatud nii looduslikult kui ka inimtegevuse poolt.

Joonis 7. Looduskaitselised piirangud piirkonnas. Allikas: EELIS 2023.

Otepää looduspargi kaitse-eesmärk on eelkõige kaitsta, säilitada, taastada, uurida ja tutvustada Otepää kõrgustikule iseloomulikke loodus- ja pärandmaastikke ja looduse mitmekesisust, aidata kaasa säästva puhkemajanduse ja elukeskkonna arengule ning tasakaalustatud keskkonnakasutusele. Otepää looduspark on ka Natura 2000 Otepää linnuala (RAH0000103) ja Otepää loodusala (RAH0000582).

Lisaks kaitstakse Otepää looduspargis kaitse-eeskirja2 järgi nende liikide elupaiku, keda Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv 2009/147/EÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta (ELT

2 https://www.riigiteataja.ee/akt/108122016001jaLeiaKehtiv

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

15

L 20, 26.01.2010, lk 7–25) nimetab I lisas. Need liigid on väike-konnakotkas (Aquila pomarina), laanepüü (Bonasa bonasia), mustviires (Chlidonias niger), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), rukkirääk (Crex crex), valgeselg-kirjurähn (Dendrocopos leucotos), musträhn (Dryocopus martius), väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus), kolmvarvas-rähn ehk laanerähn (Picoides tridactylus), hallpea-rähn (Picus canus) ning händkakk (Strix uralensis) ja kanakull (Accipiter gentilis). Samuti kaitstakse elupaigatüüpe, mida nimetab nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT L 206.

Piiranguvööndite kaitse-eesmärgiks olevad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved, vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved, vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved, looduslikult rohketoitelised järved, liigirikkad aruniidud lubjavaesel mullal, niiskuslembesed kõrgrohustud, lamminiidud, aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud, siirde- ja õõtsiksood, liigirikkad madalsood ning jõed ja ojad. Piiranguvööndi metsa täiendav kaitse-eesmärk on maastikuilme ning metsakoosluse liigilise, struktuurilise ja vanuselise mitmekesisuse säilitamine.

Kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuhulgas muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet ning kehtestada detailplaneeringut ja üldplaneeringut. Keskkonnaamet on eelnevalt kirjaga 31.05.2023 nr 7-9/23/10740-2 andnud seisukoha, et planeeritud ehitustegevusega Kullaru katastriüksusel ei kahjustata Otepää looduspargi kaitse väärtusi, kuid kavandatav mahus ehitustegevuse lubamiseks on vajalik detailplaneeringu alusel vähendada Neitsijärve kalda ehituskeeluvööndit.

Natura 2000 alade võrgustiku mõte ja sisu on kirjas 1992. aastal vastu võetud Euroopa Liidu loodusdirektiivis (92/43/EMÜ). Sama direktiiviga sätestati Natura võrgustiku osaks ka 1979. aastal jõustunud linnudirektiivi (2009/147/EÜ) alusel valitud linnualad.

Natura hindamine on kavandatava tegevuse elluviimisega eeldatavalt kaasneva mõju hindamine Natura 2000 võrgustiku aladele. Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4, juhul kui vajadus on tuvastatud Natura eelhindamise käigus.

4.1 Natura eelhindamine

Natura 2000 eelhindamisel on lähtutud asjakohastest juhenditest3, 4.

Natura hindamise esimene etapp on Natura-eelhindamine. See on protseduur, mis aitab otsustada, kas kavandatud tegevuse elluviimine võib Natura ala terviklikkuse säilimisele ja kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ja/või elupaigatüüpidele ebasoodsat mõju avaldada.

Eelhindamise etapis prognoositakse projekti või kava tõenäolist mõju Natura 2000 võrgustiku alale ning sealsetele kaitse-eesmärkidele, sh vajadusel koosmõju teiste kavade või projektidega ning hinnatakse, kas on võimalik objektiivselt järeldada, et tegemist on

3 Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet

4 Euroopa Komisjon. Komisjoni teatis Natura ET 2000 aladega seotud kavade ja projektide hindamine. Metoodilised suunised elupaikade direktiivi 92/43/EMÜ artikli 6 lõigete 3 ja 4 sätete kohta. ET Brüssel, 28.9.2021 C(2021) 6913 final.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

16

tõenäoliselt ebasoodsa mõjuga ala kaitse-eesmärkidele või mõju ei ole välistatud. Kui eelhindamise käigus esitatud teave näitab, et ebasoodne mõju on tõenäoline või jääb ebaselgeks, on tarvis läbi viia Natura hindamise järgmine etapp – asjakohane hindamine.

Kas projekt või kava on Natura ala(de) kaitsekorraldusega otseselt seotud või selleks vajalik.

Detailplaneeringuga kavandatava tegevuse otsene eesmärk ei ole seotud Natura-alade kaitsekorraldusliku tegevusega, st ei ole otseselt suunatud kaitsekorralduskavades määratletud vajalike kaitsetegevuste elluviimiseks.

Mõjuala ulatuse määratlemine.

Kavandatava tegevuse ala kattub Otepää loodusala ja Otepää linnualaga, mis kuuluvad Natura 2000 võrgustikku. Loodusalal kaitstvad Natura elupaigatüübid ning looma- ja taimeliigid Kullaoru maaüksusel puuduvad. Samuti ei ole registreeritud linnualal kaitstavaid linnuliike.

Elamu ja kõrvalhoonete rajamine ei oma teadaolevalt negatiivseid mõjusid väljaspoole ehitusala ning võimalikud mõjud on vaid ehitusaegsed, juhul kui järgitakse kõiki ettenähtud ehituslikke meetmeid mõjude minimeerimiseks.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta.

Informatsioon kavandatava tegevuse kohta on esitatud käesoleva KMH eelhinnangus eespool ja siinkohal seda ei korrata.

Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus.

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 38 alusel Otepää linnuala (EE0080401) Põlva ja Valga maakonnas liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on kanakull (Accipiter gentilis), viupart (Anas penelope), sinikael-part (Anas platyrhynchos), väike-konnakotkas (Aquila pomarina), hallhaigur (Ardea cinerea), laanepüü (Bonasa bonasia), väiketüll (Charadrius dubius), must-toonekurg (Ciconia nigra), roo-loorkull (Circus aeruginosus), väike- kärbsenäpp (Ficedula parva), värbkakk (Glaucidium passerinum), punaselg-õgija (Lanius collurio), herilaseviu (Pernis apivorus) ja roherähn e meltsas (Picus viridis).

Vabariigi Valitsuse korraldusega 05.08.2004 nr 615 vastu võetud „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri” punkt 273 alusel Otepää loodusala (EE0080401) Valga maakonnas I lisas nimetatud kaitstavad elupaigatüübid on liiva-alade vähetoitelised järved (3110), vähe- kuni kesktoitelised mõõdukalt kareda veega järved (3130), vähe- kuni kesktoitelised kalgiveelised järved (3140), looduslikult rohketoitelised järved (3150), jõed ja ojad (3260), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lamminiidud (6450), aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510), siirde- ja õõtsiksood (7140), lubjarikkad madalsood lääne-mõõkrohuga (*7210), liigirikkad madalsood (7230), vanad loodusmetsad (*9010), vanad laialehised metsad (*9020), rohunditerikkad kuusikud (9050), okasmetsad oosidel ja moreenikuhjatistel (sürjametsad – 9060), soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080), siirdesoo- ja rabametsad (*91D0) ning lammi- lodumetsad (*91E0); II lisas nimetatud liigid, mille isendite elupaiku kaitstakse, on saarmas (Lutra lutra), harilik hink (Cobitis taenia), harilik vingerjas (Misgurnus fossilis), harivesilik (Triturus cristatus), paksukojaline jõekarp (Unio crassus), tõmmuujur (Graphoderus bilineatus), karvane maarjalepp (Agrimonia pilosa), läikiv kurdsirbik (Drepanocladus vernicosus) ja nõtke näkirohi (Najas flexilis).

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

17

Neitsijärves elutsev tõmmuujur (Graphoderus bilineatus) asustab väikesi, madalaveelisi järvi ja tiike, kus veekihi sügavus ei ole tavaliselt rohkem kui üks meeter ning rikkalikule kaldataimestikule lisaks on vajalik ka taimestikuta avavee olemasolu. Peamiseks ohuks on veekogude eutrofeerumine ja saastamine pestitsiididega.

Natura 2000 alade kaitsekord on määratletud siseriiklike kaitsealade kaitse-eeskirjade ja hoiualade puhul looduskaitseseaduse alusel. Kaitse-eeskirja kõrval on oluliseks kaitse korraldamise vahendiks (tegevusplaaniks) kaitsekorralduskavad, kus märgitakse ala kaitse- eesmärkide seisukohast olulised keskkonnategurid ja nende mõju loodusobjektile, kaitse eesmärgid, nende saavutamiseks vajalikud tööd ja meetmed, tööde tegemise eelisjärjestus, ajakava ning maht.

Kaitsekorralduskavade koostamist korraldab Keskkonnaamet. Otepää linnuala ja Otepää loodusala kaitse-eesmärkide saavutamine on seotud „Otepää looduspargi, Otepää hoiuala ja Otepää loodusala kaitsekorralduskavaga 2017-2026“.

Kavandatava tegevuse mõju prognoosimine Natura aladele

Kavandatavate tegevuse elluviimine ei tohi Natura 2000 alade kaitse-eesmärke kahjustada. Natura eelhindamise käigus peab arvestama üksnes mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ja nende kaitse eesmärkidele.

Samas, kuna Natura 2000 ala on siseriiklikult kaitstud ning üldjuhul enamik kaitse-eesmärke kattuvad, siis on Natura 2000 alade kaitse suuresti tagatud siseriiklike õigusaktide kaudu. See tähendab, et kui alal on tegemist hoiuala või püsielupaigaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses sätestatud kitsenduste ja tingimustega ning kui tegemist on kaitsealaga, siis on tegevus alal piiratud looduskaitseseaduses ja kaitse-eeskirjades sätestatud tingimustega.

Mõjude eelhindamisel on lähtutud EELIS-es (Eesti looduse infosüsteem, Keskkonnaagentuur) olevatest andmetest kaitsealuste liikide ja elupaigatüüpide esinemise kohta.

Mõjude hindamisel ei arvestata tegevuste ja objektidega, millele on väljastatud keskkonnaluba või ehitusluba, kuna selliseid teadaolevalt piirkonnas ei ole. Vastasel korral oleks nende mõju Natura aladele hinnatud loa andmise menetluste raames läbiviidud eelhinnangute ja/või KMH-de käigus.

Natura eelhindamise tulemused ja järeldus

Neitsijärv on määratud Natura elupaigatüübiks looduslikult rohketoitelised järved (3150). Järve kaldal leidu elupaigatüüpi siirde- ja õõtsiksood (7140). Hoonestusalast lõuna poole jääb liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (*6270), ida poole niiskuslembesed kõrgrohustud (6430) ja aas-rebasesaba ja ürt-punanupuga niidud (6510). Tegemist on Otepää loodusala kaitse- eesmärkidega, kuid neid ümberehitatava hoone ehitustöödega ei mõjutata.

DP ala kavandatud hoonestusalal ei esine Otepää loodusalal kaitstavaid Natura elupaigatüüpe. Muid registreeritud Linnudirektiivi või Loodusdirektiivi I lisas nimetatud ja Natura alal kaitstavate liikide elupaiku DP alal kavandatav tegevus negatiivselt ei mõjuta.

Natura eelhindamise tulemusena tuvastati, et lähtuvalt kavandatava tegevuse paiknemisest, iseloomust ja mahust on välistatud negatiivne mõju Otepää linnuala ja Otepää loodusala ökoloogilisele terviklikkusele ja kaitse eesmärkidele. Tegevusega ei ole oodata Natura ala

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

18

kaitse-eesmärgiks olevate koosluste või elupaikade pindala vähenemist või seisundi halvenemist.

Seetõttu ei ole vajalik Natura asjakohase hindamise läbiviimine, mis Eestis on seni võimalik vaid KeHJS alusel reguleeritava keskkonnamõju hindamise protsessi kaudu.

4.2 Loodusvarade kasutamine, jäätme- ja energiamahukus

Hoonete ja rajatiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, veeressurss, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades ehitusmahte, ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist mujal.

Ehitustegevusega kaasneb ehitusjäätmete teke. Antud planeeringu puhul pole oodata jäätmeteket mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust.

Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle vastavat keskkonnaluba (luba jäätmete käitlemiseks või kompleksluba) omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete käitlemise korraldamisel lähtutakse jäätmeseadusest ja kehtivast omavalitsuse jäätmehoolduseeskirja nõuetest.

Samuti kaasneb jäätmete (eeskätt olmejäätmete) teke hoonete kasutusperioodil, kuid seda ei ole oodata olulisel tasemel.

Juhul kui jäätmekäitlus korraldatakse vastavalt jäätmeseadusele ja Otepää valla jäätmehoolduseeskirjale, ei ole oodata sellest tulenevat olulist keskkonnamõju.

4.3 Mõju pinna- ja põhjaveele

Kullaoru maaüksusele rajatakse uus puurkaev ning reovee puhastatakse septikus ja imbväljakul.

Puurkaev rajamisel tuleb järgida keskkonnaministri 09.07.2015 määruse nr 43 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete Eesti looduse infosüsteemi esitamise korra ning puurkaevu või -augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid“ nõudeid. Arvestada tuleb, et ühel inimesel kulub ööpäevas ca 130 liitrit vett ehk 0,13 m3 ööpäevas. Piirkonna teised puurkaevud üksteist vastastikku ei mõjuta. DP-ga kavandatud mahus hoonestuse rajamine ei too kaasa veetarbimist mahus, mis võiks oluliselt mõjutada põhjaveevaru suurust ja seeläbi põhjustada olulist keskkonnamõju.

Kuivõrd planeeringuala paikneb hästi kaitstud põhjaveega alal, siis on võimalik alal heitvee immutamine kuni 50 m³ ööpäevas pärast reovee bioloogilist puhastamist või kuni 5 m³ ööpäevas, kasutades vähemalt reovee mehaanilist puhastamist. Heitvee immutamisel peavad olema tagatud veeseaduse nõuded. Samuti keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 “Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus” kehtestatud nõuded. Omapuhastites tuleb

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

19

reovesi enne suublasse või pinnasesse juhtimist puhastada vastavalt asjassepuutuvatele õigusaktidele, so immutatav heitvesi peab vastama õigus- või haldusaktidega määratud heitvee saasteainesisalduse piirväärtustele ja saasteainete heitkogustele ehk Veeseaduse (RT I, 22.02.2019, 1) alusel keskkonnaministri määrusega 08.11.2019 nr 61 vastu võetud „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“.

Arvestama peab, et keskkonnaluba vee erikasutuseks on vaja rohkem kui ühe kuupmeetri heitvee veekogusse juhtimiseks ööpäevas või rohkem kui viie kuupmeetri heitvee pinnasesse juhtimiseks ööpäevas. Veetarve ja -heide pole planeeringu algatamisel teada. Siiski ei ole oodata veetarvet- ja heidet, mis võiks põhjustada olulist keskkonnamõju. Planeeringus tuleb ette näha veevarustuse ja reovee käitlemise nõuetekohane lahendus.

Neitsijärve seisund on halb. Neitsijärve valgalal asub praegu kaks heitvee väljalasku ja üks sademe- ja drenaaživee väljalask. Seega on oluline, et DP alalt ei tuleks järve täiendavat koormust.

Täiendavat olulist reostusohtu ega piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste muutust ei ole ette näha. Liig- ja sademevee ärajuhtimise meetodi valikul peab alati arvestama asukohta ja konkreetseid olusid. Kruntidelt ärajuhitavat liig- ja sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. Veeseaduse § 129 järgi tuleb sademevee käitlemisel võimalusel eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. Soovitav on kasutada sademeveest vabanemiseks looduslähedasi lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda kohapeal eelkõige maastikukujundamise kaudu, kus võimalik. Samuti on soovitatav sademevett lokaalselt immutada või koguda haljastuse kastmiseks.

Neitsijärv on keskmiselt kareda veega madal järv. Vastavalt EL Loodusdirektiivi hindamissüsteemile on tegemist madala looduskaitselise väärtusega järvega, mille ökoloogilise seisundi koondhinnang Veepoliitika Raamdirektiivi järgi on halb. Neitsijärv toimib praegu pigem koelmualana, kuhu kevadel suurvee ajal Pühajärvest tungivad läbipääsu kaudu kalad kudema. Järv vajab setetest puhastamist ja alles seejärel saab otsustada täiendavate meetmete rakendamise üle. Praegu on oluline tagada kalade tagasipääs Pühajärve, eriti madalaveelisel perioodil. Ranna-ala Neitsijärve ääres puudub.

Aastaid on olnud õhus vajadus kaitsta Pühajärve Neitsijärvest lähtuva reostuse eest ning soov edendada Otepääd ümbritseva järvemaastiku puhkemajandust. Neitsijärve ning sellega ühenduses olevaid järvi on uuritud ökoloogilisest, geoloogilisest ja ümbritseva maastiku seisukohast. Koostatud on mitu Neitsijärve ja linnasiseste veekogude noorendamise tehnilist lahendust. Viimati koostas “Neitsijärve reostuskoormuse uuringu” AS Maves 2020. aastal. Neitsijärve tervendamise projekti pole teadaolevaltveel koostatud.

DP-ga kavandatav tegevus ei avalda eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju pinna- ja põhjaveele.

4.4 Jääkreostus

DP alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust ning toimunud keskkonnaohtlikku tegevust. Seetõttu ei ole eeldada pinnase- või põhjavee reostust, mis seaks piirangud detailplaneeringuga kavandatavale tegevusele.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

20

4.5 Müra, vibratsioon, õhusaaste, valgus, soojus ja kiirgus

Ehitusaegsed tööd ja transport põhjustavad teatavas ulatuses ehitusaegseid häiringuid, kuid need mõjud on lühiajalised. Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni tasemeid. Tegu on samuti mööduvate mõjudega ning arvestades tegevuse mahtu ei ole ehitustööde korrektsel korraldamisel oodata olulist ehitusaegset mõju.

Kavandatava hoonestuse küttelahenduse põhimõtted määratakse ära planeeringu koostamisel. Individuaalsetel küttelahendustel oluline negatiivne keskkonnamõju puudub.

Erinevate võimalike lokaalsete taastuvenergialahenduste kasutuselevõtt vajab üldjuhul projektipõhist lähenemist, kuid erinevate taastuvenergiaallikate kasutuselevõttu üldiselt soositakse, kus võimalik.

Ehitustööde käigus toimub ehitusobjektide valgustamine. Kruntide valgustamisel kasutatakse kaasaegseid energiasäästlike valgustuslahendusi.

Piirkonna välisõhu kvaliteet on eelduslikult hea. Arvestades planeeritavat mahtu, ei kaasne DP realiseerimisega olulist liikluskoormust ning sellega kaasnevat müra ja õhusaastet.

Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (KeÜS) § 23 lg-st 1 tulenevalt on igaühel subjektiivne õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale, millega tal on oluline puutumus. KeÜS sama paragrahvi lõige 4 täpsustab seda: hinnates keskkonna vastavust tervise- ja heaoluvajadustele, võetakse arvesse teiste isikute õigusi, avalikke huve ja piirkonna eripära. Keskkonna mittevastavust tervise- ja heaoluvajadustele eeldatakse juhul, kui on ületatud keskkonna kvaliteedi piirväärtus. KeÜS § 3 käsitleb küll ka keskkonnahäiringuid, mis on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale, sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile. Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on arvulise normiga reguleerimata. Siiski eeldatakse olulise keskkonnahäiringu tekkimist läbi keskkonna keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtuse, mida ei tohi inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada. Antud juhul selliseid mõjusid eeldada ei ole.

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole seega ette näha ülenormatiivse välisõhu saaste, mürahäiringu, soojuse, kiirguse või lõhnahäiringu tekkimist.

4.6 Mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale

DP eskiis ei ole vastuolus Otepää valla üldiste arenguplaanidega .

Kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole ette näha ulatuslikku mõju varale.

Kuna piirkond on puhkesuunitlusega, siis suhteliselt väikesemahulise arenduse lisandumine suurt täiendavat külastuskoormust Otepää looduspargile ei kujuta.

DP-ga kavandatav tegevus ei kujuta ohtu inimese tervisele või keskkonnale. Kavandatava tegevuse mõjud on lokaalsed. Ehitusperioodi mõjude leevendavaks meetmeks on müra ja vibratsiooni põhjustava ehitustegevuse planeerimine selliselt, et see võimalikult vähe häiriks ümberkaudseid elanikke. Soovitav on müra ja vibratsiooni põhjustavaid töid teostada ainult tööpäevadel ajavahemikus kell 8.00 - 18.00.

Olulist negatiivset sotsiaal-majanduslikku mõju või mõju tervisele ei ole ette näha.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

21

4.7 Visuaalne mõju

Detailplaneeringu elluviimine muudab visuaalset maastikupilti.

Samas on alal olemasolev hoone. Uushoonestust saab rajada selliselt, et see arvestab mahult ja arhitektuurselt lahenduselt olemasolevat väljakujunenud keskkonda, st hoonestusjoont, hoonete vahelist kaugust, mahtu, katusekuju, viimistlusmaterjale jms.

Planeeringuala hoonete asukohta võib pidada visuaalselt sobivaks. Planeeringus määratakse arhitektuursed tingimused, mis tagavad hoonete sobitumise olemasolevasse hoonestuspilti.

4.8 Mõju kultuuriväärtustele

Kultuurimälestiste riikliku registri andmetel DP alal ja naabruses mälestised puuduvad.

Otsene mõju kultuuriväärtustele DP realiseerimisel puudub.

4.9 Avariiolukordade esinemise võimalikkus

Planeeringualale ei ole kavandatud uusi keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi.

Seega ei ole eeldada kavandavast tegevusest tulenevaid võimaliku olulise keskkonnamõjuga avariiolukordade esinemist.

4.10 Lähipiirkonna teised arendused ja võimalik mõjude kumuleerumine

Planeeringuala kontaktvööndis teised sarnased arendused teadaolevalt puuduvad.

4.11 Muud aspektid

Riigipiiriülese mõju esinemist käsitletava detailplaneeringuga kavandatava tegevusega kaasnevana ei ole oodata. Kuigi tegemist on piirivööndisse jääva alaga, siis pole tegemist sellise arendusega, mille mõjud võiksid ületada riigipiiri.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 3 kohaselt tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasust ja olulisust keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse. Antud juhul on tegu suhteliselt väiksemahulise detailplaneeringuga, seega olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse puudub.

Vastavalt KeHJS § 33 lg 4 p 5 tuleb eelhinnangus hinnata strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsust Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Antud juhul on tegu võrdlemisi väiksemahulist eluhoonestust kavandatava detailplaneeringuga. Seos Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisega puudub.

Otepää vallas Pühajärve külas Kullaoru maaüksuse detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang

22

5 Ettepanek KSH algatamise/algatamata jätmise kohta

DP-ga ei kavandata tegevusi, mis kuuluksid KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. KSH eelhinnangu koostamise vajadus (vt peatükk 3) tuleneb otseselt sellest, et ala asub Natura 2000 aladel ning DP-ga tehakse ettepanek kehtiva Otepää valla ÜP muutmiseks.

Tuleb arvestada, et KSH eelhinnangu ülesanne on eelkõige (eel)hinnata, kas DP koostamise juurde tuleb kohalikul omavalitsusel algatada täismahus keskkonnamõju strateegiline hindamine või mitte. Muud, ka keskkonnakaitselised ülesanded, lahendatakse DP koosseisus vastavalt PlanS-le.

KSH vajalikkust hinnati KeHJS § 33 lõigete 3-5 alusel koostatud eelhinnangus. Arvestades kavandatud tegevuse mahtu, iseloomu ja paiknemist ei saa eeldada detailplaneeringu elluviimise ja sihipärase kasutamisega seonduvat olulist keskkonnamõju. KSH läbiviimine ei ole seega käesoleva eelhinnangu alusel vajalik järgnevatel põhjustel:

1) DP realiseerimisega kaasnevana ei saa eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi olulist kahjustumist, näiteks negatiivset mõju hüdrogeoloogilistele tingimustele ja veerežiimile;

2) lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ja maakasutusest, ei ole ette näha DP realiseerimisel eskiisiga kavandatud mahus antud asukohas muud olulist negatiivset keskkonnamõju;

3) puudub negatiivne mõju Natura 2000 võrgustiku alade kaitse-eesmärkidele ja terviklikkusele või looduse üksikobjektidele;

4) detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega ei kaasne liikluskoormuse ja mürataseme oluline suurenemine, mis tooks kaasa ülenormatiivsed tasemed;

5) planeeritava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket.

Detaiplaneeringus keskkonnatingimustega arvestamine on igakülgselt võimalik planeeringumenetluse käigus vastavalt planeerimisseaduse § 126 lg 1 p 12.

KSH eelhinnangu ülesanne ei ole otseselt hinnata ruumilist mõju ja hoonestuse sobitumist antud alale. Selle teema lahendamine on koostatava planeeringu ülesanne.

KSH algatamise või mittealgatamise otsuse saab teha siiski vaid kohalik omavalitsus ning peab planeeringu koostamisel ja kehtestamisel kavandatava tegevuse poolt ja vastu argumente hoolikalt kaaluma. Lisaks eelhinnatud keskkonnakaalutlustele peab arvestama ka muid asjakohaseid mõjusid detailplaneeringu koostamisel PlanS § 4 lg 2 mõistes.

Enne KSH algatamise üle otsustamist tuleb omavalitsusel küsida KSH algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu põhjal seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lg 6, eeskätt Keskkonnaametilt, kes on ka looduspargi valitseja.