| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-1.1/6710 |
| Registreeritud | 05.11.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-1.1 |
| Sari | Metsahalduse / Maakasutuse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Tinter-Projekt OÜ |
| Saabumis/saatmisviis | Tinter-Projekt OÜ |
| Vastutaja | Jürgen Kusmin |
| Originaal | Ava uues aknas |
1
2
3 4
5
6
7 8
9
10 11
12
13
14 15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25 26
27
28
29
30
31
32 33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57
58
59 60 61 62 63 64 65 66
67
68
69
70 71
72
73 74
75 76
77
78
79
80
81
82
83
84
85 86
39
87
88
89
90 91
92 94
95
1 .1
1 .2 1 .3
P är an dk ul tu ur i o bj ek t:S el ja
m et sa (S ik as se lja ) k ar jä är
Si n io ja k ü la
P är an
d ku lt u u ri o b je kt :
P är n u -S in d i k it sr ö ö p m el in e ra u d te e
P är an
d ku lt u u ri o b je kt :
S IN IO
JA
S IN IO
JA
1
2
Transpordiamet
Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija: Meelis Kleinson
Turu tn 34
51014, Tartu
10.10.2024 51-23-TP
Töö Tellija:
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Projektijuht:
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Indrek Lensment
1 : 2000
ASENDISKEEM
1.1
ri s tm ik P
K 0
+ 5 3
ri s tm ik P
K 0
+ 8 0
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L 2
ri s tm ik P
K 1
+ 1 0
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te e t ä n a v L 2
ri s tm ik P
K 1
+ 7 3
5 6 8 0 0 3 8 A ia n d i te e L
1 ri s tm ik P
K 2
+ 9 2
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L 1
ri s tm ik P
K 1
+ 0 3
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te e t ä n a v L 1
ri s tm ik P
K 1
+ 7 1
ri s tm ik P
K 2
+ 6 7
ri s tm ik P
K 4
+ 1 8
ri s tm ik P
K 5
+ 1 1
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
ri s tm ik P
K 5
+ 8 5
5 6 8 0 0 3 1 N
u rg a t ä n a v
ri s tm ik P
K 5
+ 3 3
ri s tm ik P
K 6
+ 0 7
ri s tm ik P
K 6
+ + 1 4
ri s tm ik P
K 6
+ 9 6 5 6 8 0 0 3 2 M
ä e t ä n a v
ri s tm ik P
K 7
+ 6 9
ri s tm ik P
K 8
+ 3 7
ri s tm ik P
K 8
+ 4 1
ri s tm ik P
K 8
+ 6 7
ri s tm ik P
K 8
+ 9 4
ri s tm ik P
K 9
+ 2 5
ri s tm ik P
K 9
+ 7 6
ri s tm ik P
K 9
+ 5 9
ri s tm ik P
K 1
0 + 0 2
ri s tm ik P
K 1
0 + 1 4
ri s tm ik P
K 1
0 + 3 3
ri s tm ik P
K 1
0 + 8 7
ri s tm ik P
K 1
0 + 7 6
ri s tm ik P
K 1
2 + 4 3
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
ri s tm ik P
K 1
1 + 6 4
ris tm ik P
K 1
6 + 4 9
ris tm ik P
K 1
7 + 7 7
ris tm ik P
K 1
9 + 6 1
ris tm ik P
K 2
1 + 6 2
P il v e t ä n a v
ri s tm ik P
K 2
1 + 5 8
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 0 ,5
m P
K 0
+ 4 9
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 0 ,8
m P
K 2
+ 7 9
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 2 x 1 ,4
m
P K 5
+ 6 3
P ro j. p
õ h ite
e tru
u p D
= 1 ,0
m P
K 1
7 + 8 7
P K 1
0 + 3 0
J J T j u u rd
e p ä ä s
P K 7
+ 7 0
J J T j u u rd
e p ä ä s
P K 5
+ 3 7
J J T j u u rd e p ä ä s
P K 1
6 + 3 0
J J T ju
u rd
e p ä ä s
riig ite
e 1
9 2 7 7 k
m 0 ,0
4 6
R e k o n s tru
e e rita
v a lõ ig
u a lg
u s
TINGMÄRGID:
KRUNDIPIIR POSITSIOONI NUMBER
TEEKAITSEVÖÖND
KAITSEALA PIIRANGUVÖÖND
HALDUSPIIR 60
LIKVIDEERITAV OBJEKT / TEEOSA
Proj. põhiteetruup
PROJ. SÕIDUTEE KATEND
PROJ. KERGLIIKLUSTEE KATEND
PROJ. TEE TELGJOON
PROJ. ASFALTKATTE SERV
PROJ. PÕRKEPIIRE
PROJ. VALGUSTUSMASTID
12+00 LÕIGU PIKETID
PP
50 PROJ. LÕIGU KIIRUSREŽIIM
P K 1
2 + 3 8
J J T j u u rd
e p ä ä s
P IL
V E
P IL
V E
L=275m, laius 2,5m
Riig tee 59 - Aiandi tee
Projekteeritav kergliiklustee
SÄILITATAV PUU
PLAANI LEHTEDE JAOTUS
P K 1
2 + 0 9 P ro j. š ik
a a n
P K 8
+ 0 6 v a s a k
B u s s ip e a tu s " S IN IO
J A "
P K 8
+ 9 8 p
a re
m
B u s s ip e a tu s " S IN IO
J A "
P K 2
1 + 0 9 v a s a k
B u s s ip e a tu s " P IL
V E "
B u s s ip e a tu s "P
IL V
E "
P K 2
2 + 1 5 p
a re
m
puuderida paremal PK 18+50-20+05
Eemaldatav
Indrek Lensment
P är nu li nn
P ai ku se a le v
P är nu li nn
S el ja
m et sa k ül a
T e e k a its
e v ö ö n d B
2 = 1 5 0
m
T A L L IN
N -P
Ä R
N U -IK
L A (V
IA B
A L T IC
A )
P Õ
H IM
A A
N T E E N
R .4 (E
6 7 )
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 3
M äe t n 25 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 3 1
5 6 8 0 0 3 1 N
u rg a t ä n a v
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 3
Si n io ja t n 2 0 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 2
Si n io ja t n 1 8 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 0
Si n io ja t n 1 4 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 5
Si n io ja t n 2 4 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 9
Si n io ja t n 1 2 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 1
Si n io ja t n 1 6 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 4 6
P ai d e
m n t 2 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 7 0
Si n io ja t n 3 6 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 7
Si n io ja t n 6 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 5
56801:001:1300
5680403 Seljametsa kergliklustee L1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 0 2
R au
d te e tn 1 9 / / 1 9 a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 0 4
R au
d te e tn 1 7
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 2 3
Se lja
m et sa t ee 7
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 0
Se lja
m et sa t ee 2 8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 9 6 2
Se lja
m et sa t ee 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 6 2
Se lja
m et sa t ee 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 5 7
P õ llu t n 1 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 9 1
Se lja
m et sa t ee 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 7
P õ llu t n 7
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 8
P õ llu t n 5
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 5
N u rg a tn 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 6
P õ llu t n 7 a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 7
Eh av äl ja
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 1
La in e
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 2 5
Lõ o
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 6 3
Se lja
m et sa t ee 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 1 5
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L
2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 5 8
P õ llu t n 2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 2 6
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L
1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 2
La in e
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 4 1
5 9 P är n u -T o ri t ee
62401:001:1158Seljametsa kergliklustee L10
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 7 8
P õ llu t n 9
6 2 4 0 1 :0 0 1 :1 0 0 9
Si n io ja t n 8 y
6 2 4 0 1 :0
0 1 :0
9 8 2
5 9 P
ä rn
u -T
o ri t e e T
1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 7
Si n io ja t n 2 8 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 6
Si n io ja t n 2 6 y
6 2 4 0 1 :0 0 1 :1 2 8 9
Si n io ja t n 3 0 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 1 6 0
N u rg a p ar k
62401:001:1284
Seljametsa kergliklustee L8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 2 6
Lõ o
6 2 4 0 1 :0 0 1 :1 6 1 3
Si n io ja t n 2 2
56801:001:1294
5680403 Seljametsa kergliklustee L3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 8 1
5 6 8 0 0 3 2 M
ä e t ä n a v
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 8 3 1
Lõ u n a tn 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 8 0 6
P äi ke se t n 1 / / 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 9 5
Se lja
m et sa t ee 8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 0 2
K u b ja
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 8
Si n io ja t n 1 0 y
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 2 5
P a id
e m
a a n te
e k e rg li ik lu s te
e T
2 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 3 5
Si n io ja t n 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 3 9 4
N u rg a tn 2 a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 8
Eh av äl ja
56801 :001:1
295 5680
403 S eljam
etsa k ergli
kluste e L2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 5 5
P õ ll u ä ä re p
a rk
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 5
K al ju
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 0 3 3
Si n io ja t n 3 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 4
K al ju
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 3 9 8
K u ld vi ts a tä n av
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 7
Se lja
m et sa t ee 2 0
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 7 5
Si n io ja t n 3 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 1
M äe t n 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 5 6
N ir gi
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 8 5
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te
e t ä n a v L
1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 7 6
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te
e t ä n a v L
2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 9
Si n io ja t n 3 4 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 9 6 3
Se lja
m et sa t ee 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 6
Si n io ja t n 4 y
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 6 7
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 3 9 7
A ia n d i t ee 1
6 2 4 0 1 :0 0 1 :0 4 5 0
P õ llu t n 7 b
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 7 1
P il v e t ä n a v
6 2 4 0 1 :0
0 1 :1
3 3 0
R a u d te
e h
a lj a s a la P
1
56801:001:12995680403 Seljametsa kergliklustee L4
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 9
Se lja
m et sa t ee 2 4
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 6
Se lja
m et sa t ee 1 8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 8
Se lja
m et sa t ee 2 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 2
Se lja
m et sa t ee 1 0
62401:001:1106
Seljametsa kergliklustee L5 6240
1:001 :1054Seljam
etsa k erglik
lustee L6
Selja metsa
kerg liklu
stee L7
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 3 9 6
R au
d ro h u t n 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 3 9 5
K as eo ts a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 7 0
Se lja
m et sa t ee 2 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 0 1
Se lja
m et sa t ee 3 0 / / K u b ja
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 3
Se lja
m et sa t ee 1 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 4
Se lja
m et sa t ee 1 4
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 5
Se lja
m et sa t ee 1 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 0 7
Si n io ja t n 2
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 3 5 9
K u ld vi ts a tn 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 8 3 0
Lõ u n a tn 1
6240 1:00
1:11 95
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 6 7
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
Si n io ja t n 2 y
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 4 1
5 6 8 0 0 3 8 A ia
n d i te
e L
1
X = 6 4 7 0 7 0 0
Y = 5 3 6 4 5 0
L iik l
TPTP
TPTP
De110
D e 1 1 0
D e1 10
De110
D e 1 1 0
De110
D e 4 0
De110
o 2 8 0 P
E o 4 2 5 te ra s
110P E
De110
De110
De140
De140
D e 1 1 0
D e 1 1 0
8 .0
0
7 .4
4 - 7 .3
0
L iik l
L = 6 .3
7 .9
5
7 .2
2 - 7 .1
7
L = 3 .7
8 .5
2
7 .1
5 - 7 .0
0
L = 1 4 .4
2H E
2
H E
H
H E
H 4
H
H E 9 .
P õ ll u t n
R a u d t e e t n
7 a
2 2
H E
7 .2
8
8 .5
0
7 .3
0 - 7 .2
1
L = 6 .3
5
8 .5
0
7 .3
6 - 7 .4
1
L = 6 .3
8 .4
4
7 .4
2 - 7 .4
1
L = 8 .5
0
8 .4
4
7 .2
3 - 7 .1
2
L = 8 .5
0
8 .0
8
7 .2
9 - 7 .2
6
L = 6 .0
P õ ll u t n
8 .1
6
7 .8
0 - 7 .7
0
L = 8 .0
8 .1
3
7 .8
0 - 7 .5
0
L = 1 .2
TI IK
L iik l
8 .6
5
6 .6
4 - 6 .8
7
L = 2 6 .3
5
8 .7
0
7 .1
5 - 6 .9
5
L = 2 5 .8
5
8 .3
4
6 .7
7 - 6 .5
8
L = 6 .1
7 .7
6 6 .5
9
7 .0
3 6 .9
8
6 .9
9
8 .3
0
7 .1
6 - 7 .1
7
L = 1 8 .7
8 .9
5
4 .9
4 - 4 .8
9
L = 1 8 .6
8 .9
5
4 .8
8 - 4 .9
9
L = 1 8 .6
8 .5
0
7 .2
5 - 7 .0
7
L = 1 2 .5
5
In fo
8 .8
1
6 .9
9 - 6 .8
0
L = 1 8 .6
8 .1
3
7 .1
2 - 6 .9
7
L = 6 .2
H EH
B a s s .
8 .6
2
7 .9
7 - 7 .6
3
L = 6 .2
8 .9
2
8 .0
6 - 8 .0
8
L = 6 .5
bet.renn
2H E
A ia
n d i t e e
N u rg
a tn
S in io ja t n
S in io ja t n
M ä e t n
2 H E
6
8
2
H E 1
H
1 0 .5
1 0 .2
6 - 9 .9
9
L = 7 .0
5 H
1 0 .2
9
9 .8
3 - 9 .7
5
L = 1 0 .3
5
1 0 .0
8
9 .5
3 - 9 .4
9
L = 2 2 .9
9 .2
9
8 .4
7 - 8 .4
9
L = 6 .6 9 .2
4
8 .4
2 - 8 .2
8
L = 6 .3
L iik l
8 .5
4
7 .4
8 - 7 .3
3
L = 8 .4
P K
2H E
2H E
2H E2H
E
2H E
2H E2H
E
H
10
12 14
B a s s .
Kiviktaimla
16
18 20
22
H
8 .1
4
5 .8
9 - 5 .8
8
L = 9 .1
L iik l
L iik l
TP
8 .7
2
8 .1
2 - 8 .1
0
L = 8 .1
8 .6
1
6 .1
1 - 6 .0
1
L = 9 .1
8 .2
0
7 .6
0 - 7 .4
7
L = 6 .4
9 .0
0
8 .1
5 - 7 .9
7
L = 8 .0
9 .3
1
6 .6
4 - 6 .5
0
L = 1 5 .0
9 .0
1
6 .6
4 - 6 .6
9
L = 1 2 .5
0
9 .1
1
7 .1
5 - 7 .0
7
L = 1 6 .4
9 .1
0
8 .2
5 - 8 .1
8
L = 1 0 .2
TP
TP
1 1 .1
0
9 .8
9 - 9 .5
2
L = 2 0 .6
1 1 .0
0
1 0 .0
4 - 9 .7
9
L = 1 1 .3
1 1 .4
9
1 0 .4
9 - 1 0 .4
8
L = 8 .6
1 0 .5
0
9 .7
8 - 9 .6
3
L = 1 1 .3
1 0 .5
9
1 0 .1
1 - 9 .9
8
L = 7 .5
P il v e tn
Lõuna t n
P o s tk a s t
8 .8
9TP 7
1 1 .4
8
P P 7 0 0 0
9 .1
2TP 6
8 .8
0TP 5
1 0 .0
6
TP 4
9 .3
8
P P 7 5 3
8 .6
7TP 3
9 .7
3
P P 5 7 5
8 .0
4
P P 5 7 6
8 .1
0TP 2
8 .1
2
P P 4 6 8
8 .0
5
TP 1
M P 8 .7
1
L iin
1 6 .1
1 (H
= 7 .4
0 )
M P 8 .6
5
L iin
1 6 .2
0 (H
= 7 .5
5 )
M P 1 0 .4
0
L iin 1 9 .8
5 (H
= 9 .4
5 )
M P 1 0 .6
7
L iin 1 6 .6
7 (H
= 6 .0
0 )
M P 9 .9
1
L iin 2 0 .4
1 (H
= 1 0 .5
0 )
M P 9 .9
1
L iin 2 2 .9
1 (H
= 1 3 .0
0 )
S ib
u la s o o p k r
Sibul asoo
pkr
Sibul asoo
pkr
Sibulasoo pk r
Sibulasoo pk r
Sibulas oo pkr
S in
d i
o ja ( T ü rg i
o ja )
Si nd i oj a (T
ür gi o ja )
S in
d i
o ja ( T ü r g i
o ja )
K iv ik t a im
la
Sild
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
A
A
Bk
A
A
A
A
A
Kr
A
A
A
A
Kr
A
B k
B k
B k
B k
A
A
A
B
Kr
Kr
Kr
B B
A
Kr
Kr
A
K r
A
A
Kr
Kr
Kr
K r
A
Kr
A
A
K r K r
Kr
AK r
K r
Seljametsa tee
Selja metsa
tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa te e
Seljametsa tee
A
Kr
A
Kr
A
Kr
A
A
Kr
Kr
K r
K r
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
K r
Kr
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
B k
B k
Bk
Kr
Kr Kr
Kr
A
Kr
A
Bk Bk
Kr
A
Kr
A
A
AK r
K r
K r
B k
Kr
A
Kr
K r
A
A
A
Kr
Kr
A
BB
B k
B k
B k
K r
Kr
A
Kr
Kr
K r
Kr
A
A
A A
Kr
A
Kr
K r
A A
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
A
A
A
Kr
A
K r
A
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
A
Kr
K r
Kr
Kr
A
K r
A
A
A
Kr
A
Kr
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
X = 6 4 7 0 6 5 0
Y = 5 3 6 6 5 0
X = 6 4 7 0 6 5 0
Y = 5 3 6 8 5 0
L 3
L 1
L 2
L 4
L 5
L 6 L 7
L 8
L 9L 1 0
L 1 1
L 1 2
L 1 5
L 1 7
L 1 3
L 1 4
L 1 6
L 1 8 L
1 9
L 2 0
L 2 1
L 2 2
L 2 3
L 2 4
L 2 5
L 2 7
L 2 8
L 2 9
L 3 0
L 2 6
L 3 2
L 3 1
L 3 4
L 3 3
L 3 5
L 3 6
L 3 7
L 3 8
L 3 9
L 4 1
L 4 0
L 4 2
1 k m
L 4 3
L 4 4
L 4 5
L 4 6
L 4 8
L 5 0
L 4 9
L 4 7
L 5 1
L 5 2
L 5 5
L 5 3
L 5 4
L 5 6
L 5 8
L 5 9
2 k m
L 5 7
L 6 0
L 6 1
L 6 2
X = 6 4 7 0 5 0 0
Y = 5 3 6 7 0 0
X = 6 4 7 0 3 5 0
Y = 5 3 6 9 0 0
X = 6 4 7 0 2 0 0
Y = 5 3 7 0 5 0
X = 6 4 7 0 1 0 0
Y = 5 3 7 1 5 0
X = 6 4 7 0 0 0 0
Y = 5 3 7 2 5 0
X = 6 4 6 9 8 0 0
Y = 5 3 7 3 5 0
X = 6 4 6 9 6 0 0
Y = 5 3 7 7 5 0
X = 6 4 6 9 3 5 0
Y = 5 3 7 8 5 0
Si nd i - P ap in id
u L0
30 ELE
R IN
G
AS
Si nd i - P ap in id
u L0
30 ELE
R IN
G
AS
ø 10
0 a s b
to ru p õ h i 7 .6
8
0 .4 k
V
0 .4 k
V
Elekt rilevi
keskp ingeli
n SAX-70 1 -20 k
V
E le
k t r il e v i
O Ü
A X
P K 4 x 1 2 0
Elektrilevi ke skpingelin S
AX-70 1-20 kV
E le
k t r il e v i
k e s k p in
g e li in
S A
X -
7 0
1 -
2 0
k V
Elektrilevi keskp ingelin SAX-70 1-20 kV
Elektrilevi AMKA 3x70+95
Elek trile
vi AMKA 3 x70
+95 0
.4 kV
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA09 8
ELA098
E L
A 0 9 8
E L
A 0 9 8
E L
A 0 9 8
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
O r ie
n t .
O r ie
n t .
M P 8 .4
6
L iin
1 5 .7
1 (H
= 7 .2
5 )
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
M P 9 .8
0
L iin 1 5 .7
0 (H
= 5 .9
0 )
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
S ill a p la a d i p e a le 8 .3
5
S ill a p la a d i a lla 7 .8
8
M P 1 0 .4
0
L iin 1 8 .0
5 (H
= 7 .6
5 )
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
TR U
U P
N R 1
TR U
U P
N R 2
TR U
U P
N R 3
TR U
U P
N R 4
TR U
U P
N R 5
TR U
U P
N R 6
TR U
U P
N R 7
TR U
U P
N R 8
TR U
U P
N R 9
TR U
U P
N R 1 1
TR U
U P
N R 1 0
TR U
U P
N R 1 3
TR U
U P
N R 1 2
TR U
U P
N R 1 4
Tr u u p i e i le it u d
TR U
U P
N R 1 5
TR U
U P
N R 1 6
TR U
U P
N R 1 7 A
TR U
U P
N R 1 7 B
TR U
U P
N R 1 8 TR
U U P
N R 1 9
TR U
U P
N R 2 0
TR U
U P
N R 2 1
TR U
U P
N R 2 2
TR U
U P
N R 2 3
TR U
U P
N R 2 4
TR U
U P
N R 2 5
TR U
U P
N R 2 6
TR U
U P
N R 2 7
TR U
U P
N R 2 8
TR U
U P
N R 2 9
TR U
U P
N R 3 0
TR U
U P
N R 3 1
TR U
U P
N R 3 2
TR U
U P
N R 3 3
TR U
U P
N R 3 4
TR U
U P
N R 3 5
TR U
U P
N R 3 6
TR U
U P
N R 3 7
TR U
U P
N R 3 9
TR U
U P
N R 3 8
2 5 .1 1. 2 3
7 .8
0
Saun
vund.
Garaaž
Kasvuh.
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
K r a a v 0 .5
K r a a v 0 .5
Kraa v 0
.7
Kra av
0.7
K r a a v 1 .0
K r a a v 0 .6
K r a a v 0 .6
Kraa v 0.
8
Kraa v 0.
8
K r a a v 1 .2
K r a a v 1 .0
K r a a v 1 .0
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 0.8
Kraav 0.4 Kraav 1.2
Kraav 0.5
Kraav 1.2
K r a a v 0 .9
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 1.5
K r a a v 2 .0
Kraav 1.5
K r a a v 0 .5
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 1.5
K r a a v 1 .2
Kraav 0.5
Kra av
1.3
Kraa v 1.0
K r a a v 0 .6
K r a a v 0 .5
Kraa v 1.5
K r a a v 1 .0
Kraav 0 .4
Kraa v 1.
2
K r a a v 1 .4
Kraav 1.4
Kraav 0 .5
Kraav 1.0
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
K r a a v 0 .4
K r a a v 0 .8
Kraav 0.5
Kraav 0.8
TR U
U P
N R 2 8 A
0 + 0 0
1 + 0 0
2 + 0 0
3 + 0 0
4 + 0 0 5 + 0 0 6 + 0 0
7 + 0 0
8 + 0 0
9 + 0 0
1 0 + 0 0
1 1 + 0 0
1 2 + 0 0
1 3 + 0 0
1 4 + 0 0
1 5 + 0 0
1 6 + 0 0
1 7 + 0 0
1 8 + 0 0
1 9 + 0 0
2 0 + 0 0
2 1 + 0 0
2 2 + 0 0
T e e k a its
e v ö ö n d B
2 = 1 5 0
m
T A L L IN
N -P
Ä R
N U -IK
L A (V
IA B
A L T IC
A )
P Õ
H IM
A A
N T E E N
R .4 (E
6 7 )
50
85
86
89
90
91 92
93
94
95
96
97
98
99
10 0
10 1
10 2
10 3
10 4
10 5
10 6
10 7
10 8
10 9
11 0
11 1
11 2
11 3
11 4
10 3
11 5
11 6
11 7
11 8
11 9
12 0
12 1
12 2
12 3 12
4
12 5
12 6
12 7
12 8
12 9
13 0
13 3
13 4
13 5
13 7
13 8
13 9
14 0
P u st u sk i m e ie re i
P ä ra
n d k u lt u u ri o b je k t:
S E L JA
M E T S
A
S E L JA
M E T S
A
M Ä
N N IT
U K
A
M Ä
N N IT
U K
A
4
M ä n n itu
ka :( P ä rn u M )
3
ris tm ik P
K 2
1 + 6 2
P ilv
e t ä n a v
ri s tm ik P
K 2
1 + 5 8
ris tm ik P
K 2
3 + 2 0
ris tm ik P
K 2 4 + 1 0
ris tm ik P
K 2 4 + 4 3
5 6 8 0 0 4 2 P
u s tu s k i te e T
1
ri s tm ik P
K 2
4 + 7 3
ris tm ik P
K 2
5 + 1 2
ris tm ik P
K 2 6 + 0 5
5 6 8 0 0 5 5 K
õ v a to
o m a te
e ris tm ik P
K 2
9 + 3 0
1 9 2 7 6 T a a li-P
õ le n d
m a a -S
e lja
m e ts a te
e
ris tm ik P
K 2
9 + 7 4
ris tm ik P
K 3
0 + 8 7
ris tm ik P
K 3
1 + 1 6
ri s tm ik P
K 3
2 + 6 5
ris tm ik P
K 3
3 + 1 6
ris tm ik P
K 3
5 + 1 4
ris tm ik P
K 3
5 + 7 0
ris tm ik P
K 3 6 + 9 6
ris tm ik P
K 3 7 + 8 1
ris tm ik P
K 4
0 + 2 0
5 6 8 0 0 7 0 V
e e h a a rd e te
e
ris tm ik P
K 4
0 + 1 0
ris tm ik P
K 4 4 + 2 8
Transpordiamet
Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija: Meelis Kleinson
Turu tn 34
51014, Tartu
10.10.2024 51-23-TP
Töö Tellija:
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Projektijuht:
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Indrek Lensment
1 : 2000
ASENDISKEEM
1.2
1 .1
1 .2
1 .3
J J T ju
u rd e p ä ä s P
K 2
4 + 5 1
Ü le k ä ig u k o h t
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 0 ,8
m .
P K 4
2 + 0 1
L=2740m, b=2,5m
Seljametsa - Vaskrääma tee
Projekteeritav kergliiklustee
L=2740m, b=2,5m
Seljametsa - Vaskrääma tee
Projekteeritav kergliiklustee TINGMÄRGID:
KRUNDIPIIR POSITSIOONI NUMBER
TEEKAITSEVÖÖND KAITSEALA PIIRANGUVÖÖND
HALDUSPIIR
60
LIKVIDEERITAV OBJEKT / TEEOSA
PROJ. TRUUP
PROJ. SÕIDUTEE KATEND
PROJ. KERGLIIKLUSTEE KATEND
PROJ. TEE TELGJOON
PROJ. ASFALTKATTE SERV
PROJ. PÕRKEPIIRE
PROJ. VALGUSTUSMASTID12+00 LÕIGU PIKETID
PP
60 PROJ. LÕIGU KIRUSREŽIM
P IL
V E
P IL
V E
J J T P
K 2
4 + 5 1
J J T ju
u rd e p ä ä s P
K 2
4 + 5 1
P ro j. ü le k ä ig u k o h t
SÄILITATAV PUU
PLAANI LEHTEDE JAOTUS
P K 2
1 + 0 9 v a s a k
B u s s ip e a tu s " P IL
V E "
B u s s ip e a tu s "P
IL V
E "
P K 2
2 + 1 5 p
a re
m
B u s s ip e a tu s " S
E L J A
M E
T S
A "
P K 2
8 + 6 5 v a s a k
P K 3
0 + 3 9 p
a re
m B u s s ip e a tu s "S
E L J
A M
E T S
A "
puu deri
da p aremal
PK 22 +12
-23+ 42 E
emalda tav
B u s s ip e a tu s "
M Ä
N N IT
U K
A "
P K 3
9 + 6 1 v a s a k
B u s s ip e a tu s "M
Ä N
N IT
U K
A "
P K 4
0 + 5 9 p
a re
m
ris tm ik P
K 4
1 + 0 5
Indrek Lensment
LKLJS
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 2
S il o a u g u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 1 5
P u st u sk i p a rk
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 1 4
5 6 8 0 0 4 6 P
u st
u sk i te
e T
5
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 2 5
K a a le p i
56801:001:1213
5680042 Pustuski tee T1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 4 9
A ll ik a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
4 3 8
S ii lu
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
5 0 8
M e ri lu h a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 7 2
P u st u sk i te e 3 a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 5 9
M a m
b o
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 8 3
P u st u sk i te e 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
3 3 9
P u st u sk i te e 2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 7 0
S ik a si ll a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 6
V il ja p e a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 5 3
P u st u sk i te e 2 0
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 1 8
5 6 8 0 0 5 5 K
õ v a to
o m
a t e e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 8 5
H o n d a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 5
S il o
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 6
K u u v a lg u se
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 7
M u ru
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 4
K ru
u si
m ä e
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
2 0 5
H a ll i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 4 2
S e lj a m e ts a k o o l
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
3 8 3
1 9 2 7 6 T a a li -P
õ le
n d
m a a -S e lj a
m e ts a t e e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 5 4
P u st u sk i te e 6
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 5 0
V a le v i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 4 4
S ik a m e ts a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 1
Lõ u n a t n 2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 3
Lõ u n a t n 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 0 6
P ä ik e se t n 1 / / 3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 7
Lõ u n a t n 8
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 3
H õ b e
m ä e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 6 6
P u st u sk i te e 1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
7 1 9
M ü rg i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 4 3
S ik a p õ ll u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 6 7
P u st u sk i te e 3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 6 5
K a lj u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 6 4
K a lj u
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 9 8
K u ld v it sa t ä n a v
568 01:
001 :04
35192 77
Pai kus
e-T am
muru tee
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 7 1
5 6 8 0 0 7 0 V
e e h a a rd
e t e e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 1 2
Õ u n a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 7 1
P il v e t ä n a v
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 5 2
P u st u sk i te e 7
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 8 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
3 6 9
Õ ie
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 9 6
R a u d ro
h u t n 1
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 9 5
R a u d ro
h u t n 3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 1
S õ n n i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 3
M e ts a
m a rj a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 6 9
S e lj a m e ts a l ii v a k a rj ä ä r
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 5 9
K u ld v it sa t n 2
624 01:
001 :07
76
192 77
Paik use
-Ta mmuru
tee T1
6 2 4 0 1 :0
0 1 :0
7 7 8
V a n a -T
o n d i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 0
Lõ u n a t n 1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 5
Lõ u n a t n 6
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
2 0 4
M ä n n it u k a
6 2 4 0 1 :0
0 1 :1
6 0 1
K o id u p õ ll u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 1
T im
u ti
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 4
S e e n e
m ik
u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 2
R is ti k u
62401:001:0775 5680045 Pustu
ski tee T4
6 2 4 0 1 :0
0 1 :1
6 5 3
S u rj u m
e ts k o n d 3 5
R a b i
56 80
1: 00
1: 12
13
56 80
04 2 Pu st us
ki te
e T1
13 1
13 2
El ek tr ile vi O
Ü k / p
õh ul in A
S- 35
T PT
P
T P
T P
H M K
D e 5
0 P
E
D e3
2
D e 3 2
D e 1 1 0
m a a k ü tt e to ru s ti k
m a a k ü tt e to ru s ti k
p ä ik e se
p a n e e lid
p ä ik e se
p a n e e lid
p ä ik e se
p a n e e lid
De11 0
De11 0
De14 0
De14 0
D e 1 1 0
D e 1 1 0
T II K
T II K
T II K
N o o re
n d ik
T P
T P
T P
T P
1 1 .1
0
9 .8
9 -
9 .5
2
L =
2 0 .6
1 1 .0
0
1 0 .0
4 -
9 .7
9
L =
1 1 .3
1 1 .4
9
1 0 .4
9 -
1 0 .4
8
L =
8 .6
1 0 .5
0
9 .7
8 -
9 .6
3
L =
1 1 .3
1 0 .5
9
1 0 .1
1 -
9 .9
8
L =
7 .5
1 3 .0
0
1 1 .9
1 -
1 1 .6
7 L =
8 .2
1 1 .4
9
1 0 .4
9 -
1 0 .4
8
L =
8 .6
H E
H
H
H E
H E
P u st u sk i te e
P il v e tn
Lõu na
tn
1 3 .2
5
1 2 .3
4 -
1 2 .3
5
L =
1 0 .9
1 3 .3
6
1 2 .7
8 -
1 2 .7
6 L =
6 .4
1 3 .1
5
1 1 .9
7 -
1 1 .8
7 L =
1 2 .5
1 3 .2
6
1 1 .5
5 -
1 1 .4
9 L =
1 0 .5
L ii k l
L ii k l
2 H
E
H
H
H
T P
T P
1 2 .8
0
1 2 .2
9 -
1 1 .9
9 L =
2 4 .3
1 3 .3
4
1 1 .6
5 -
1 1 .6
5
L =
8 .3
1 2 .6
0
1 1 .6
0 -
1 1 .4
2
L =
1 0 .1
T P
L ii k l
L ii k l
H
B E T S IL
O A
U K
B E T S IL
O A
U K
L ii k l
P o s tk
a s t
1 1 .6
0
1 0 .4
4 -
1 0 .4
2
L =
8 .0
1 3 .5
8
1 0 .5
0 -
1 0 .3
0
L =
1 8 .8
L =
7 .0
1 4 .1
2
T P 1 4
1 4 .8
7
T P 1 3
1 5 .0
8
T P 1 2
1 4 .7
0
T P 1 1
1 3 .7
4
T P 1 0
1 3 .5
2
T P 9
1 2 .8
6
T P 8
1 1 .4
8
P P 7 0 0 0
A J
B e t
M P 1 5 .0
0
L ii n 2 2 .1
0 (H
= 7 .1
0 )
M P 1 5 .0
6
L ii n 2 2 .4
8 (H
= 7 .4
2 )
M P 1 5 .1
5
L ii n 2 2 .3
0 (H
= 7 .1
5 )
M P 1 4 .8
3
L ii n 2 2 .2
8 (H
= 7 .4
5 )
L
P rü
g iu rn
Pustuski tee
Pustuski tee
S il d
P o s tk
a s t
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ldp õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
Selj ametsa
tee
Selj ametsa
tee
Selj ametsa
tee
Selj ametsa
tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
V e e h a a r d e t e e
Seljametsa tee
Kr
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
Kr
A
A
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
Kr
Kr
K r
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
A
B
A
Kr
Kr
A
A
A
A
K r
K r
K r
B B k
Kr
A
Kr
A
A
K r
A
A
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
A
A
A A
A
A
K r
A
Kr
A
Kr
Kr
A
K r
Kr Kr
K r
Kr
A
Kr
Kr
K r
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
K r
A
A
A
Kr
Kr
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
K r
Kr
A
Kr
L 6 0
L 6 1
L 6 2
L 6 3
L 6 4
L 6 5
L 6 6
L 6 7
L 6 8
L 6 9
L 7 2
L 7 0
L 7 1
L 7 3
L 7 4
L 7 5
L 7 6
L 7 7
L 7 8
L 7 9
L 8 0
L 8 2
L 8 1
L 8 3
L 8 4
L 8 5
L 8 6
L 8 7
L 8 8
L 8 9
L 9 0
3 k
m
L 9 1
L 9 2
L 9 3
L 9 4
L 9 5
L 9 6
L 9 7
L 9 8
L 9 9
L 1 0 0
L 1 0 1
L 1 0 2
L 1 0 3
L 1 0 6 L 1 0 5
L 1 0 4
L 1 0 7
L 1 0 8
L 1 0 9
L 1 1 0
L 1 1 1
L 1 1 2
L 1 1 3
4 k
m
L 1 1 4
L 1 1 5
L 1 1 6
L 1 1 7
L 1 3 6
X =
6 4 6 9 2 0 0
Y= 53
82 00
X =
6 4 6 8 9 5 0
Y= 53
85 00
X =
6 4 6 8 7 5 0
Y= 53
87 50
X =
6 4 6 8 5 0 0
Y= 53
89 00
X =
6 4 6 8 1 5 0
Y= 53
90 50
X =
6 4 6 8 0 0 0
Y= 53
89 50
X =
6 4 6 7 6 5 0
Y= 53
90 50
X =
6 4 6 7 5 0 0
Y= 53
93 00
E le kt ri le vi
AM K
A 3 x7
0 + 9 5 0 .4 kV
E le
k t r il e v i
A H
X C
M K
M
3 x 1 2 0
E le
k tr il e v i
A H
X C
M K
M 3 x 1 2 0
E le
k tr il e v i
O Ü
A M
K A 3 x 5 0
+ 7 0 0 .4 k
V
Elektrilevi OÜ AMKA 3x70+95 0.4 kV
E le
k tr il e v i
O Ü
A M
K A 3 x 7 0 +
9 5 0 .4 k
V
E le
k tr il e v i
O Ü
A X P
K 4 x 1 2 0
Elektrilevi OÜ AXPK 4x120
Elektrilevi OÜ AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV
Elektrilevi OÜ AXPK 4x120
E le k tr il e v i
O Ü
A M
K A .3
x 1 2 0 + 9 5
E L
A 0 9 8
ELA0 98
ELA0 98
ELA0 98
ELA09 8
ELA09 8
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
L 1 3 7
T R
U U P
N R 3 5
T R
U U P
N R 3 6
T R
U U P
N R 3 7
T R
U U P
N R 3 9
T R
U U P
N R 3 8
T R
U U P
N R 4 0
T R
U U P
N R 4 1
T R
U U P
N R 4 4
T R
U U P
N R 4 2
T R
U U P
N R 4 3
T R
U U P
N R 4 5
T R
U U P
N R 4 6
T R
U U P
N R 4 7
T R
U U P
N R 4 8
T R
U U P
N R 4 9
T ru
u p la
g u n e n u d
T R
U U P
N R 5 0
T R
U U P
N R 5 1
T R
U U P
N R 5 2
2 5 .1 1. 2 3
11 .4
0
2 5 .1 1. 2 3
12 .6
1
SAUN
E
S e lt s im
a ja
7
6 .
4
2
K u u r
Gar aaž
Kra av
0.5
K r a a v 0 .4
K r a a v 0 .8
Kraa v 0.
5
Kra av
0.8
Kra av
0.8
Kra av
0.5
Kra av
0.5
Kra av 0 .5
K ra
a v
0 .6
K ra
a v
0 .5
Kra av 0 .6
Kra av 0 .6
K r a a v 0 .5
Kraav 0.4
Kraa v 0.
6
K r a a
v
0 .6
K r a a
v
0 .6
K r a a
v
0 .4
Kraav 0.6
Kraav 0.6
Kraav 0.8
K ra
a v 1.5
K r a a
v 0 .5
K r a a v 0 .5
K r a a v 1 .0
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 1.0
Kraav 0.5
Kraav 0.4
Kraav 0.4
K r a a v 0 .8
K r a a v 1 .0
Kr aa
v 0.
4
H P u
m p la
T R
U U P
N R 4 3
A
2 1 + 0 0
2 2 + 0 0
2 3 + 0 0
2 4 + 0 0
2 5 + 0 0
2 6 + 0 0
2 7 + 0 0
2 8 + 0 0
2 9 + 0 0
3 0 + 0 0
3 1 + 0 0
3 2 + 0 0
3 3 + 0 0
3 4 + 0 0 3 5 + 0 0
3 6 + 0 0
3 7 + 0 0
3 8 + 0 0
3 9 + 0 0
4 0 + 0 0 4
1 + 0 0 4
2 + 0 0 4 3 + 0 0
4 4 + 0 0
4 5 + 0 0
3 5 2
137
139
140
141
142 143
144
145
146 147
148
149
151
150
152
153
154
Selja metsa
(Sik asse
lja) k arjää
r
Pära ndku
ltuur i obj
ekt:
Vask jõe l
oodu skait
seala
T E E
V A S
K R
Ä Ä
M A
T E E
V A S
K R
Ä Ä
M A
bussipeatus Proj
AJ12 342:(
Pärn u M)
AJ12 343:(
Pärn u M)
Männit uka:(
Pärn u M)
5
ris tm ik P
K 4 4 + 2 8
ris tm ik P
K 4
4 + 9 4
ris tm ik P
K 4
7 + 4 3
ris tm ik P
K 4
8 + 8 4
ris tm ik P
K 4
9 + 3 1
ris tm ik P
K 4
9 + 3 6
ris tm ik P
K 4
9 + 6 5
ris tm ik P
K 5
2 + 3 6
ris tm ik P
K 5
7 + 6 0
ris tm ik P
K 5 8 + 1 8
1.1
1.2
1.3
Transpordiamet
Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija: Meelis Kleinson
Turu tn 34
51014, Tartu
10.10.2024 51-23-TP
Töö Tellija:
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Projektijuht:
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Indrek Lensment
1 : 2000
ASENDISKEEM
1.3
Pr oj . p
õh ite et ru up D
=0 ,8
m .
PK 42
+0 1
riig ite
e 1
9 2 7 7 k
m 5 ,8
6 5
R e k o n s tru
e e rita
v a lõ ig u lõ
p p
L= 2740m
, b= 2,5m
S eljam
etsa - V askrääm
a tee
P rojekteeritav kergliklustee
L=2740m, b=2,5m
Seljametsa - Vaskrääma tee
Projekteeritav kergliiklustee
kergliiklussild
Planeeritav Vaskjõe
1 9 3 4 3 S
u rju -S
e lja
m e ts a te
e
ris tm ik P
K 5 7 + 6 6
TINGMÄRGID:
KRUNDIPIIR
POSITSIOONI NUMBER
TEEKAITSEVÖÖND
KAITSEALA PIIRANGUVÖÖND
HALDUSPIIR
60
LIKVIDEERITAV OBJEKT / TEEOSA
Proj. põhiteetruup
PROJ. SÕIDUTEE KATEND
PROJ. KERGLIIKLUSTEE KATEND
PROJ. TEE TELGJOON
PROJ. ASFALTKATTE SERV
PROJ. PÕRKEPIIRE
PROJ. VALGUSTUSMASTID
12+00 LÕIGU PIKETID
PP
JÄ R
V E
JÄ R
V E
60 PROJ. LÕIGU KIIRUSREŽIIM
PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE
PLAANI LEHTEDE JAOTUS
ristm ik PK 41+05
B u s s ip e a tu s "V
A S
K R
Ä Ä
M A T
E E "
P K 5
6 + 2 1 v a s a k
Bu ssi
pea tus "V
ASKRÄÄMA T EE"
193 43
PK 0 +6
5 p are
m
P K 5
8 + 4 1 p a re
m
B u s s ip e a tu s "V
A S
K R
Ä Ä
M A T
E E "
Indrek Lensment
LKLJS
L K L JS
Tammuru k üla Pär
nu lin n
Pär nu lin
n
Selja metsa
küla
Tammuru k üla Pär
nu lin n
5680 1:00
5:00 23Veik
esaa re
5680 1:00
1:13 81Selja
metsa järv
5680 1:00
1:00 05
Põlu
5680 1:00
1:03 15
Künk a
5680 1:00
1:01 92Sikas
elja
5680 1:00
5:01 73
Käär a
5680 1:00
5:01 06Käär
a
5680 1:00
1:09 83Kase
salu
5680 1:00
1:09 84
Roos i
6240 1:00
1:16 53Surju
metsk ond
35
5680 1:00
5:01 71Käär
a
5680 1:00
1:03 69
5680 1:00
1:11 69Selja
metsa liva
karjä är
5680 1:00
1:03 92Mäeot
sa 56 80
1: 00
5: 00
86
19 27
7 P aik
us e-
Ta m
m ur u te e
6240 1:00
1:22 04Männi
tuka
6240 1:00
1:16 53Surju
metsk ond
35
5 6 8 0 1 :0
0 5 :0
0 8 8
1 9 3 4 3 S
u rju
-S e lja
m e ts a te
e
B e t
Elektrilevi OÜ k/p õhulin AS-35
Kõrg us
kaev urõn
ga pea
le
13.9 53
Selj ametsa
jär v
h ü p p e p la t v o r m
11.7 0
25.1 1.20
23
JÄRV
TIK
Noore ndik
TP
Likl
Pos tkas
t
Likl
Likl
H
v a r e
E
Likl
Likl
10.2 1
9.17 -9.15
L=10.2
10.5 3
9.52 -9.32
L=7.7
L
Info
13.8 59
13.0
SRP 6 03
AJ
AJ
Bet
V a s k jõ
g i
V a s k jõ
g i
Selj ametsa
jär v
Selj ametsa
jär v
Selj ametsa
jär v
Selj ametsa
jär v
11.6 0
10.4 4-10.4
2 L=8.0
13.5 8
10.5 0-10.3
0 L=18.8
Truu p la
gun enu
d
Truu p la
gun enu
d
15.3 7
14.4 1-14.4
0
L=7.0
10.3 5
TP1 8
10.4 3
TP1 7
10.2 8PP70
04
15.7 2
TP1 6 11.5
0PP70 08
15.8 5
TP1 5
14.1 2
TP1 4
AJ Be t
MP 1 0.50
Lin1 7.60
(H =7.10
)
MP 1 0.77
Lin1 8.02
(H =7.25
)
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld põld
põld
põld
põld
põld
S e lja
m e ts a te e
Seljametsa tee
Seljametsa tee
K r
K r
A
K r
K r
A
K r
K r
A
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
K r
K r
Kr
A
Kr
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
K r
K r
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Bet
Kr
A
Kr
Bet Bet
Bet Kr
Kr
Kr
A
A
A
K r
A
K r
K r
A
K r
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
L11 6
L11 7
L13 6
L11 8
L11 9
L12 0
L12 1
L12 2
L12 6
L12 5
L12 4
L12 3
L12 8
L12 9
L12 7
L13 2
L13 1
L13 0
L13 5
L13 3
5 k m
L13 4
X=646 750
0
Y =
5 3 9 3 0 0
X=646 730
0
Y =
5 3 9 5 5 0
X=646 735
0
Y =
5 3 9 9 8 0
X=646 730
0
Y =
5 4 0 0 5 0
X=646 715
0
Y =
5 4 0 2 0 0
X=646 710
0
Y =
5 4 0 6 5 0
X=646 720
0
Y =
5 4 0 6 5 0
Elektrilevi AMKA 3x50+70 0.4 kV
E le
k t r il e v i
A M
K A
3 x 5 0
+ 7 0
0 .4
k V
E le
k tr ile
v i
A M
K A 3 x 5 0 +
7 0 0 .4 k
V
El ek tri lev i
AHXAMK- W.
3x 24
0+ 35
Cu 2
4k V
Elektrilevi AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
Elektrilevi AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
Elektrilevi AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
AX P
K 4 x1
2 0
E le
k t r il e v i
A H
X A
M K -
W .3
x 1 2 0
+ 3 5
C u 2 4 k
V
Flexenergy OÜ AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
E le
k t r il e v i
A M
K A 3 x 5 0
+ 7 0 0 .4 k
V
3x16+25 0.4 kV
E le
k tr il e v i
O Ü
A X P
K 4 x 1 2 0
E le k trile
v i
O Ü
A X P
K 4 x 1 2 0
E le
k trile
v i
O Ü
A H
X A
M K -
W .3
x 1 2 0 +
3 5
C u 2 4 k V
22.1 1.20
23 -4°C
22.1 1.20
23 -4°C
Sila pru
ssi pea
le 1 0.52
Sila pru
ssi ala
10.1 4
Sila tal
a a la
9.63
TRUUP NR 5 0
TRUUP NR 5 1
TRUUP NR 5 2
TRUUP NR 5 3
TRUUP NR 5 4
TRUUP NR 5 5
TRUUP NR 5 6
25.1 1.23
12 .60
25.1 1.23
7.1 2
12.1 5
25.1 1.20
23
Kr aa
v 0.
5
K r a a v 0 .7
K ra
av 0 .5
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 1.0
Kraav 2.5
Kraav 2.5
Kraav 2.0
Kraav 0.5
Kr aa
v 0.
5
Kr aa
v 1.0
K r a a v 0 .5
K r a a v 1.0
K r a a v 0 .5
K ra
a v 0 .4
K ra
a v 0 .4
Kr aa
v 0.
8
Kr aa
v 1.0
Kraav 0.4
Kraav 0.4
Kraav 0.3
42+00
43+00
4 4 + 0 0
4 5 + 0 0
4 6 + 0 0
4 7 + 0 0
4 8 + 0 0
4 9 + 0 0
5 0 + 0 0
5 1 + 0 0
5 2 + 0 0
5 3 + 0 0
5 4 + 0 0
5 5 + 0 0
5 6 + 0 0
5 7 + 0 0
5 8 + 0 0
Vask jõe l
oodu skait
sealaSelja metsa
(Sik asse
lja) k a
Pära ndk
ltuur i obj
ekt:
põ ld
352
51-23-TP
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Töö nr:
Joonise nimetus:
Kuupäev:
Töö nimetus:
29.10.2024
Amet:
Projekteerija:
Mõõtkava:Joonise number:
Nimi: Allkiri:
Töö Tellija:
Staadium:
PP
Projektijuht:
1 : 1005
Meelis Kleinson
Indrek Lensment
Tinter-Projekt OÜ
Faks 7 476 062
Tel. 7 475 333Turu tn 34
50104, Tartu Tegevusluba nr. 853/11019/14028
Transpordiamet
Tüüpsed ristprofiilid
Proj. sõidutee katte pind
Proj. tugipeenar
Proj. mulde nõlv
Olemasolev maapind
Leppemärgid
Proj. jalgtee katte pind
Indrek Lensment
PK 30+40
Maantee tüüpristlõige
14
15
13
sõidurada
2,5% 2,5%
2.03.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
1.03.0 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
1:3
3.1
4%
ooteplatvormbussitasku
2%
t e e t e lg
eraldussaar
1.0
1.25
tugipeenar
4%
0.5
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2%
proj. kergliiklustee
2%
1:2
proj. kergliiklustee
Olemasolev kergliiklustee
haljastus
2,5%
2.50 2.50
põrkepiire
Proj.
3.15
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4%4% Teekate: asfalt
Teekate: pude mustkate
Kruusane mölline liiv
(grsiSa) grupp B
Peen- ja
keskliiv (Sa)
Orgaanikaga liivane möll (saSi) grupp B
Mölline liiv
(siSa) grupp B
0,00 0,11 0,20
0,60
1,50
1,70
2,50
14,55 PA-48
1: 1, 2
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
4%
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
sügavus
asf.freesimise
1:1,2
h=min30cm
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
h=min30cmh=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
2,5%
PK 48+00
Maantee tüüpristlõige
O l. o l. k r u n d ip ii r
3.0
1.0
4%
0.5
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2%
proj. kergliiklustee
2.50
t e e t e lg
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
1: 2
3.00.5 0.5
sõidurada
0.75
proj. kraav
põrkepiire
Proj.
15
16
17
0.5
Teekate: asfalt
Liivane mölline kruus
(sasiGr) grupp B
Mölline liiv
(siSa)
grupp B
0,00 0,10
0,50
2,50
16,80 PA-79
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
1:1,2
4%
1:3 4% 4%
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.0
PK 54+00
Maantee tüüpristlõige
0.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
2%
1: 2
proj. kergliiklustee
8.0
1: 2
1:2
proj. kraav
1:3
kraav
olemasolev
9
10
11
8
2.50
Teekate: asfalt
Kruusane mölline
liiv (grsiSa) grupp
B
Muld
Mölline liiv (siSa)
grupp B
Savi (Cl)
grupp D
0,00 0,09
0,85
1,15
1,60
2,50
10,45 PA-93
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4% 4%
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
TÜÜP V
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
h=min30cm
4%
≥ 1
m
Täitematerjal
Asf.freesimise sügavus
Kaeviku põhja joon
Tinglik mulde põhja joon
12
≥ 1
m
Liivast täide, Tm_105
Proj. valgustusmast
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.00.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
Olemasolev kergliiklustee
O l. o l. k r u n d ip ii r
kraav
puhastatav
Kasvumuld H=5-7cm
Murukülv
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
sügavus
asf.freesimise
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4% 4% Teekate: asfalt
Teekate: pude mustkate
Kruusane
mölline liiv
(grsiSa) grupp B
Muld
Mölline liiv (siSa) grupp B
Savi (Cl)
grupp D
0,00 0,120,15
1,05
1,45
1,80
2,50
8,55 PA-6
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
valgustusmast
Olemasolev
multitoru!
ELASA
1:8
PK 4+00
Maantee tüüpristlõige
1:5
kraav
puhastatav
raadamine
võsa
9
10
7
8
5680403 Seljametsa kergliiklustee L3
Tm_105
Liivast täide
Tm_105
Liivast täide
Nurga tn 2a
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.00.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
Olemasolev kergliiklustee
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); D-tolmne saviliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
1:4 4%4% 1:3
Teekate: asfalt Teekate: pude mustkate
Peen- ja
keskliiv (Sa)
Liivane möllsavi (sasiCl) grupp
D
Mölline liiv
(siSa)
grupp B
0,00
0,14 0,20
0,80
1,10
2,50
9,70 PA-18
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
Kasvumuld H=5-7cm
Murukülv
multitoru!
ELASA
h=6cm
Tasanduskiht h=3cm
h=20cm
h=20cmLiivast täide k≥1m/ööp
Killustikalus fr 32/63 kiilutud
Betoonkivi (punane)
BETOONKIVIDEST KATEND
liiklussaar
2.5 muutuv
0.50.5
15x30cm, h=10cm
Tardkivist äärekivi
p r o j. k r u n d ip ii r
p r o j. k r u n d ip ii r
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
PK 12+00
Maantee tüüpristlõige
Kasvumuld H=5-7cm
Murukülv
9
10
11
8TÜÜP Ia (mulde laiendused)
≥ 1
m
eemaldatav puu
eemaldatav mets ja võsa
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5 tu
g ip e e n a r
3.0
PK 20+00
Maantee tüüpristlõige
0.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
kraav
olemasolev
1: 3
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4% 4%
multitoru!
ELASA
9,95 PA-30
0,00
0,20 0,12
1,10
1,80
2,50
Teekate: pude mustkate Teekate: asfalt
Liivane mölline kruus (sasiGr)
grupp B
Mölline liiv
(siSa) grupp B
Liivane savimöll
(saclSi) grupp D
proj. kraav
1:2
Olemasolev kergliiklustee
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv p r o j. k r u n d ip ii r
valgustusmast
Olemasolev
eemaldatav puu
9
10
11
8
1.43
o l. o le
v t e lg
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
h=min30cm
sõidurada
2,5%2,5%
2.0 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
9 2 1 a
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.0
PK 8+05
Maantee tüüpristlõige
0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
1:3
3.0
ooteplatvorm bussitasku
9 2 3 d
O l. o l. k r u n d ip ii r
2%
Olemasolev kergliiklustee
O l. o l. k r u n d ip ii r
5680403 Seljametsa kergliiklustee L4
Mäe tn 1
ol.oleval postil
Proj. valgusti
t e e t e lg
Ü m
b e r tõ
s te tu
d a
e d
Proj. tugimüür
Kiev
1.70
o o te
k o d a
valgustusmast
Olemasolev
kraav
0.40
a e d
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
Liivast täide, Tm_105
15x30cm, h=10cm
Tardkivist äärekivi
9
10
11
12
10,65
PA-12
0,00 0,11 0,30
1,10
2,50
Teekate: asfalt Teekate: pude mustkate
Peen- ja
keskliiv (Sa)
Mölline liiv
(siSa)
grupp B
4%
4%
Turu 34, Tartu 51004, tel 7 475 333, registrikood 10149499
e-mail: [email protected]
TELLIJA: TRANSPORDIAMET
TÖÖ: 51-23-TP
PROJEKTIJUHT: Indrek Lensment
PROJEKTEERIJA: Meelis Kleinson
Tartu, oktoober 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu
põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 1
SISUKORD
I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3
1 ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 3 1.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID ..................................................... 4 1.2 LÄHTEMATERJALID, PLANEERINGUD .......................................................................... 4 1.3 TEOSTATUD UURINGUD ............................................................................................ 5 1.4 EHITUSPROJEKTIGA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID ...................................................... 5
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................................... 5 2.1 MAAKASUTUS .......................................................................................................... 5 2.2 OLEMASOLEV TEEDEVÕRK, BUSSIPEATUSED ............................................................... 6 2.3 KITSENDUSI PÕHJUSTAVAD OBJEKTID ......................................................................... 6 2.4 UURINGUTE TULEMUSED .......................................................................................... 7
2.4.1 LIIKLUSUURINGUD JA PROGNOOS ..................................................................................7 2.4.2 GEOTEHNILISED UURINGUD ...........................................................................................8 2.4.3 GEODEETILISED UURINGUD ..........................................................................................11
3 PROJEKTLAHENDUSED................................................................................................................. 11 3.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................... 11 3.2 PLAANILAHENDUS .................................................................................................. 13
3.2.1 SÕIDUTEE ......................................................................................................................13 3.2.2 KERGLIIKLUSTEED ..........................................................................................................13 3.2.3 BUSSIPEATUSED ............................................................................................................13 3.2.4 RISTLÕIKE LAHENDUSED ...............................................................................................14 3.2.5 RISTMIKUD ....................................................................................................................15
4 MULLATÖÖD................................................................................................................................ 16 4.1 MULDKEHA LAHENDUS ........................................................................................... 16 4.2 MULDKEHA EHITAMISE NÕUDED ............................................................................. 17 4.3 DREENKIHT ............................................................................................................ 17
5 KATEND........................................................................................................................................ 17 5.1 KATENDIARVUTUS .................................................................................................. 17 5.2 KATENDIKONSTRUKTSIOONID.................................................................................. 18 5.3 KASUTATAVATE MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED ................................................... 20 5.4 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE .................................................................................... 21
6 VEE ÄRAJUHTIMINE ..................................................................................................................... 22 6.1 KRAAVID ............................................................................................................... 22 6.2 TRUUBID ............................................................................................................... 22
7 VASKJÕE SILD KM 5,51 .................................................................................................................. 23 8 LIIKLUSKORRALDUS ..................................................................................................................... 25
8.1 LIIKLUSOHUTUS ..................................................................................................... 25 8.2 LIIKLUSMÄRGID...................................................................................................... 26 8.3 TEEKATTEMÄRGISED .............................................................................................. 27 8.4 TÄHISPOSTID ......................................................................................................... 27 8.5 PÕRKEPIIRDED ....................................................................................................... 27
9 KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................................... 28 10 HALJASTUS ................................................................................................................................... 28 11 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................................... 29 12 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................................... 31
12.1 ÜLDOSA ................................................................................................................ 31 12.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................ 32
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 2
12.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS........................................................... 33 12.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS ........................................................................... 34
13 TEE HOOLDUSJUHEND ................................................................................................................. 35
II ARUANDED 1. Põhitee ehituse aruanne 2. Ristmike ja mahasõitude aruanne 3. Kergliiklusteede aruanne 4. Põhitee truupide aruanne 5. Mahasõidutruupide aruanne 6. Liiklusmärkide aruanne 7. Teemärgistuse aruanne 8. Piirete ja tähispostide aruanne 9. Bussipeatuste aruanne
III LISAD 1. Tehnilised tingimused 2. Kooskõlastused
IV JOONISED
0 Asukohaskeem 1 Asendiskeem 1:2000 1.1 – 1.3 2 Asendiplaan 1:500 2.1 – 2.17 3 Vertikaalplaneering ja tehnovõrgud 1:500 3.1 – 3.17 4 Põhitee pikiprofiil 1:2000/200/50 4.1 – 4.4
Ristmike pikiprofiilid 1:1000/100 4.5 – 4.6 Jalgteede pikiprofiilid 1:1000/100 4.7
5 Tüüpristlõiked 1:100 5 6 Truubi ristlõiked km 0,563 6 7 Liiklusmärkide tööjoonis 7 8 Tööristlõiked – lisatud digitaalselt
Tüüpjoonised TJ-2 Põhitee truup madal mulle TJ-3 Mahasõidutruup TJ-7 Mahasõidud tüüp I ja II
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 3
I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekt koostatakse Transpordiameti tellimusel. Põhirojekti koostamisel on aluseks võetud Transpordiameti poolt väljastatud tehniline kirjeldus ja Transpordiameti korraldus 25.11.2021 nr 1.1-3/21/509 projekteerimistingimuste andmine koos lisadega. Rekonstrueeritav riigitee 19277 lõik algab tugimaanteelt 59 Pärnu – Tori ja lõpeb riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga km-l 5,79. Projekteeritav teelõik asub Pärnu linnas ja kulgeb Paikuse alevis ning Seljametsa ja Tammuru külades.
Projekti eesmärk on vaadeldaval lõigul liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tee katendi kandevõime tõstmine ning samuti tehniliselt vajaliku teemaa määramine..
Tellija:
Transpordiamet Teelise 4, 10916 Tallinn, tel 6119300 e-post: [email protected]
Kontaktisik: Jörgen Vanamõisa, tel. 58101026, [email protected]
Projekteerija:
Tinter-Projekt OÜ Turu 34, Tartu 51014 e-post: [email protected] Kontaktisik: Indrek lensment, tel. 5221106 [email protected]
Tehniline projektdokumentatsioon koosneb järgmistest osadest:
1 TEEPROJEKT I – SELETUSKIRI II - ARUANDED III - LISAD IV - JOONISED
2 UURINGUD GEODEETILISED UURINGUD GEOTEHNILINE PINNASEUURING KATENDI TUGEVUSARVUTUSE ARUANNE LIIKLUSUURING
3 TEHNOVÕRGUD Välisvalgustus (põhiprojekt)
4 KRUNDIJAOTUSKAVA
5 KOONDMAHUD
6 MUDELID
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 4
1.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID
NB! Projekti ehitusperioodil tuleb lähtuda ehitushanke avaldamise hetkel kehtivatest normdokumentidest. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); Tee projekteerimise normid (RT I 17.11.2023.a määrus nr 71) Riigiteede liikluskorralduse juhend (TRAM 19.01.2023 nr 1.1-7/23/9); Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101); Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 09.01.2020 nr 2); Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel (MA 2018-009); Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde
tehnilised kirjeldused; Transpordiameti juhendmaterjal. (https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid) Maanteeameti peadirektori 20.12.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/545 kinnitatud Riigiteede
haljastustööde juhis; Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“; Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162 kinnitatud "Asfaldist
katendikihtide ehitamise juhis; Maanteeameti peadirektori 30.01.2015.a käskkiri nr 0024 „Asfaldi geotekstiilide
projekteerimise ja paigalduse juhis“ “Asfaltsegud“, EVS 901-3;2021; Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (TRAM KT_025_J8_r1. Kinnitamine
26.01.2022 nr 1.1-7/22/43); Transpordiameti juhend „Teepiirdesüsteemid“ 2023 (juhend nr KT_025_J19_r1); Transpordiamet MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613; „Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614:2022; „ Linnatänavad“ EVS 843:2016; „Puittaimed haljastuses“ EVS 939:2020; „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340; Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT,
14.04.2016 nr 34). 1.2 LÄHTEMATERJALID, PLANEERINGUD
Projekteerimistööde alguses on koostatud töövõtja poolt „Piirangute ja planeeringute aruanne“ Aruandes on välja toodud kõik tee trassiga külgnevad planeeringud ning keskkonna ja infrastruktuuriga seotud kitsendused. Projekteerimise alusdokumendiks on tehniline kirjeldus „Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine“. Enne projekteerimishanget on
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 5
läbitud projekteerimistingimuste menetlemine. Menetluse tulemusena on koostatud lisa 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“, mis on projekti lähtedokumendiks.
Põhiprojekti aluseks lisaks tehnilisele kirjeldusele on: Telia Eesti AS poolt 09.10.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 38310922 Elektrilevi OÜ poolt 12.10.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 460102 ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2103
1.3 TEOSTATUD UURINGUD
Põhiprojekti käigus on objektile teostatud alljärgnevad uuringud:
Liiklusuuring – ERC Konsultatsiooni OÜ, töö nr ERC/24/2023, november 2023 a. Topo-geodeetiline uuring – Tinter-Projekt OÜ; töö nr 31-23-GEO, detsember 2023 a. Geotehniline uuring – Pinnaseuuringud OÜ; töö nr 23-10-03, märts 2024 a. 1.4 EHITUSPROJEKTIGA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID Välisvalgustuse põhiprojekt on rekonstrueeritavale lõigule koostatud MitiProjekt OÜ poolt septembris 2024 a. Projekti aluseks on TRAM-i tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks T-19277 Paikuse-Tammuru km 0,0-5,79 lõigul. 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Olemasolev kõrvalmaantee lõik on ehitatud IV klassi maanteena ja 2 sõidurajaga. Sõidutee katte laius ristmikevälistel lõikudel on keskmiselt 7,5 m ning tugipeenra laiused keskmiselt 0,8m. Olemasoleva katendi ehitusaastateks on peamiselt 1970 ja katteks mustkate. Vadeldavale teelõigule on valdavas osas 1973. - 1984. aastatel ehitatud mustkate, mida on korduvalt pinnatud. Paremale pool maanteed on välja ehitatud eraldatud kuni 2,5m laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis kulgeb objekti algusest kuni riigitee 19276 ristmikuni km-l 3,1. Liiklussagedus on teelõigu alguses 1524 - 1820 autot ööpäevas ja peale 19276 ristmikku (km 2,97) 790 autot ööpäevas, millest raskeveokeid on vahemikus 7-10%. 2.1 MAAKASUTUS Tee-maa laius vaadeldaval lõigul on keskmiselt 13m. Olemasolevad külgkraavid jäävad seetõttu kitsast tee-maa ristlõikest enamasti välja ning paiknevad eramaal või kergliiklustee tarbeks eraldatud maal. Projekti koosseisus on koostatakse krundijaotuskava. Krundijaotuskavaga on määratakse maaeraldused, mis tulenevad projektlahendusest nt uue mulde ehitus, uue kraavi rajamine või kergliiklustee ehitamine. Maaeralduste alalt mahavõetavate puude materjal kuulub maaomanikule.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 6
2.2 OLEMASOLEV TEEDEVÕRK, BUSSIPEATUSED Projektiga on käsitletud kõikide kruntide mahasõite hinnates nende otstarvet ja liiklusohutust põhitee suhtes. Uute ristumiskohtade rajamise või olemasolevate likvideerimise vajadused on leitud koostöös omavalitsuse ja tellija esindajatega. Projekteeritaval kõrvalmaantee lõigul on 64 kohaliku tee ristmikku või ristumiskohta ning 2 riigiteede ristmikku.
Rekonstrueeritavad riigiteede ristmikud mnt 19277 lõigul on:
Km 2,974 ristmik 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee. AKÖL 2022 on 296 a/ööp. Km 5,766 ristmik 19343 Surju-Seljametsa tee. AKÖL 2022 on 427 a/ööp.
Projekteeritaval lõigul paikneb kokku 4 olemasolevat bussipeatust.
"SINIOJA" PK 8+82 vasak; liiklusmärk tee servas "SINIOJA" PK 9+10 parem; liiklusmärk tee servas, laiem asfalteeritud ala "SELJAMETSA" PK 28+62 vasak; olemas tasku, platvorm ja ootekoda "SELJAMETSA" PK 28+93 parem; olemas tasku ja platvorm "MÄNNITUKA" PK 39+83 vasak; liiklusmärk tee servas "MÄNNITUKA" PK 39+94 parem; liiklusmärk tee servas "VASKRÄÄMA TEE" PK 56+29 vasak; olemas tasku ja platvorm "VASKRÄÄMA TEE" PK 56+62 parem; olemas tasku ja platvorm
2.3 KITSENDUSI PÕHJUSTAVAD OBJEKTID
Maanteelõiguga seotud tehnovõrgud:
Projekteeritavale lõigule jäävd Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliini rajatised. Sidekaabli asukoht on joonisele kantud andmebaasi väljavõtte andmete alusel. Geodeetiline alusplaan on kooskõlastatud. Telia Eesti AS sideehitise kaitsevööndi ulatus on 1m mõlemal pool liinirajatise telge.
Projekteeritaval lõigul paiknevad ELA SA-le kuuluvad sideliinide rajatised. Liinide asukoht joonisele kantud väljastatud teostusjoonise väljavõttelt koos kaabli sügavusarvudega. ELA SA valguskaabli kaitsevööndi ulatus on samuti 1m mõlemal pool liinirajatise telge.
Projekteeritavale lõigule jäävad Elektrilevi OÜ elektrikaablid. Töövõtjale on väljastatud teostusmõõdistused. Elektri maakaabelliin on kaitsevööndi ulatus 1m mõlemal pool lliinirajatise telge.
Projekteeritavale lõigule jäävad AS Pärnu Vesi haldusesse kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Geodeetiline alusplaan kooskõlastatud valdajaga.
Käesoleva projektiga mõõdistatud töö alasse jäävad Põllumajandus- ja Toiduameti haldusesse kuuluvad maaparandussüsteemid. Drenaažiorustikud on kantud joonisele Põllumajandus- ja Toiduameti poolt väljastatud skeemidelt, torustike asukoht on orienteeruv.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 7
Mõõdistatud töö alasse jäävad AS Elering’ile kuuluvad kõrgepinge õhuliinid. Alla 1 kV elektriõhuliinil kaitsevööndi ulatus 2m mõlemal pool liini telge ja 1-20 kV elektriõhuliinil (keskpingeliin) on kaitsevööndi ulatus 10m mõlemal pool liinirajatise telge.
Mõõdistatud töö alasse jäävad ka Pärnu linna omandisse kuuluvad tänavavalgustuse rajatised.
Keskkonnakaitselisi piiranguid põhjustavad objekt:
Projekteeritav maantee ristub km-l 0,563 veekaitselise objektiga „Sindi oja“ (tunnus VEE1145300). Oja pikkus 6,6 km ja valgaala suurus 19 km2.
Projekteeritav maantee ristub km-l 5,510 veekaitselise objektiga „Vaskjõgi“ (tunnus VEE1147600). Jõe pikkus 22,6 km ja valgaala suurus 150 km2.
Lisaks külgneb maantee km-l 4,5-4,9 paremal veekaitselise objektiga „Seljametsa järv“ (tunnus VEE2064550). Järve kallas jääb tee servast ca 25-30m kaugusele.
Maanteelõigust paremal pool km-l 4,9-5,5 külgneb tee kaitsealaga „Vaskjõe looduskaitseala“ (tunnus KLO1000567). Loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - II ja III kaitsekategooria liigid. Pindala kokku 290 ha.
2.4 UURINGUTE TULEMUSED
2.4.1 LIIKLUSUURINGUD JA PROGNOOS Lähtedokumendina on kasutatud ERC Konsutlatsioonid OÜ poolt novembris 2023a. koostatud aruannet „Riigitee nr 19277 Paikuse-Tammuru km 0,0-5,79 lõigu põhiprojekt. Liiklusuuring“. Tee valmimise ajaks ehk baasaastaks on täpsema info puudumisel arvestatud 2025.a. Liiklussageduse prognoos koostatud uuendatud baasprognoosi (BP-2050) alusel. Lähteandmeteks on valitud 2023. aasta lühiajalise loenduse põhjal saadud liiklussageduse andmed, mis on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Koormussageduse arvutamiseks on kasutatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis“ toodud siirdetegureid. Sõidutee on 1+1 ristlõikega ja laius on 6 m – seega rajategur on 0,6. Leitud on taandatud koormussagedus (15-ndale aastale) ja elastsusmoodul (Evaj). Tabel 1. Liiklusprognoosi tulemused
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 8
Loendatud riigiteede ristmikud on:
19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 2,974
19343 Surju-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 5,766 Kuna liiklussagedus projektala teedel on suhteliselt tagasihoidlik, siis ristmike teenindustase on „A“ (ooteaeg puudub või on väga lühike).
Kergliiklusteede vajaduse hindamise kokkuvõte:
Kergliiklustee on olemas Paikuse alevist kuni Seljametsa külani, sealt edasi kuni Tammuru külani see puudub. Lähtudes „Kergliikluse mudelis“ toodud andmetest ja prognoosi tulemustest, võib Seljametsa-Tammuru teelõigule kavandada ühise liiklusruumi, kuna tõenäoline kergliiklustee kasutajate arv oleks alla 20 in/päevas ning sõidutee liiklussagedus jääb alla 2000 a/ööp. Ühise liiklusruumi puhul (st kui eraldiseisev kergliiklustee puudub) teeületuskohtadele otseselt nõudeid ei ole. Paikuse-Tammuru teelõigul olevatest bussipeatustest on suurima kasutusega „Seljametsa“ peatus (keskm 12-14 in/päevas). Teiste peatuste kasutatavus on oluliselt väiksem (1-4 in/päevas)
2.4.2 GEOTEHNILISED UURINGUD Uuritud teelõik kulgeb meretasandikul, kus aluspõhja moodustab Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe liivakivi, mis jääb üldgeoloogiliste andmeta põhjal lõigul maapinnast 15...20 m
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 9
sügavusele ning puuraugud uuringute raames selleni ei ulatunud. Pinnakatte moodustavad lõigul erinevad täitepinnased, muld, liiv, merelised ja jõelised liivad ning glatsiaalne moreen.
geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla:
Teekate: asfalt (kiht 1) – olemasolev tee on kaetud asfaldikihiga. Asfaldikihi paksuseks mõõdeti 0,06...0,19 m. Teekate: pude mustkate (kiht 2) – PA 2...49 lõigul ilmub asfaldikihi all teine teekatte kiht, mis koosneb pudedast mustkattest. Kihi paksuseks mõõdeti 0,03...0,19 m. Kruus (Gr) grupp E (kiht 3) – ilmus uuringupunktides PA 96 ja 97 tee muldes, teekatte all, maapinnast 0,06...0,14 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,54...0,96 m. Tegemist on külmakindla dreeniva kihiga. Liivane mölline kruus (sasiGr) grupp B (kiht 4) – levib suuremal osal lõigust tee muldes. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal või valdavalt teekatte all või teepervel orgaanikaga kruusa (kiht 5) all. Kihi paksuseks mõõdeti 0,19...1,25 m. Kiht ilmus kokku 41-s puuraugus. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Orgaanikaga liivane mölline kruus (sasiGr) grupp B (kiht 5) – Kiht ilmus uuringupunktides muldes ja iseloomustab mullaga segunenud tagasitäidet. Kiht ilmus maapinnal kuni maapinnast 1,4 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,2…1,0 m. Kiht ilmus kokku 32-s puuraugus. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Kruusane liiv (grSa) grupp G (kiht 6) – levib tee muldes ükikutes puuraukudes. Kiht ilmus uuringupunktides teekatte kõrval maapinnal ja muldes kuni 0,2 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,2...1,3 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 27, 38, 40, 51, 53, 82, 83, 101. Tegemist on külmakindla mittedreeniva kihiga. Kruusane mölline liiv (grsiSa) grupp B (kiht 7) – levib tee muldes lõiguti, ilmudes kokku 27-s puuraugus. Kiht ilmus uuringupunktides teekatte kõrval maapinnal ja teekatte all muldes kuni 1,1 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,18...1,1 m. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Peen- ja keskliiv (Sa) (kiht 8) – levib pea tervel uuringualal. Paiguti ilmub kiht puuraukudes kahes kihis, ilmudes nii täites kui aluses. Valdavalt aluses levivat liivakihti ei läbitud. Maksimaalselt on kihti läbitud 2,25 m ulatuses. Tegemist on külmakindla dreeniva kihiga. Mölline liiv (siSa) grupp B (kiht 9) – levib nii muldes kui aluses. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 2,2 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,1...1,65 m. Maksimaalselt on kihti läbitud 2,0 m ulatuses. Kiht ilmus 70-s puuraugus. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Liivane möll (saSi) grupp B (kiht 10). Kiht ilmus uuringupunktides maapinnast 0,25...1,25 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 1,0 m ning maksimaalselt on kihti läbitud 1,25 m ulatuses. m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 2, 25. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Orgaanikaga liivane möll (saSi) grupp B (kiht 11) – Kiht ilmus uuringupunktides muldes ja iseloomustab mullaga segunenud tagasitäidet. Kiht ilmus maapinnal kuni maapinnast 1,5 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,15...1,85 m. Kiht ilmus puuraukudes 4, 9, 13, 17, 25, 48, 57, 64, 85, 103, 135, 143, 145, 150, 152. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Muld (kiht 12) – mullakiht on säilinud teemulde all suuremal osal uuringualast. Valdavalt on kiht mulde all tihenenud. Suuremad mullapaksuse on iseloomulikud tagasitäitele ning sellisel juhul on muld segunenud liiva või kruusaga. Teemulde kõrval levib muld pindmise kihina. Kiht ilmus kokku 106-s puuraugus. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,1…1,55 m. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva pinnasega.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 10
Turvas (kiht 13) – õhuke turbakiht levis mulde all uuringupunktides PA 10, 11, 13 ja 15 piirkonnas, ilmudes maapinnast 1,95...2,15 m sügavusel, 0,2...0,4 m sügavusel. Kiht on mulde all tihenenud. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Liivpinnaste all levib tervel uuringualal moreenikompleks mis on tinglikult kihi terastilikuse koostise varieeruvusest jagatud neljaks. Kõik moreenpinnased kuuluvad lõigul D gruppi: Savi (Cl) grupp D (kiht 14)– Kiht ilmus maapinnast 0,8…2,3 m sügavusel. Kihti valdavalt terves ulatuses ei läbitud. Kiht ilmus kokku 28-s puuraugus. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Liivane möllsavi (sasiCl) grupp D (kiht 15)– levib uuringualal aluses glatsiaalse settena. Kiht ilmus maapinnast 0,65...2,8 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,25...0,6 m, valdavalt kihti terves ulatuses ei läbitud. Kiht ilmus 14-s puuraugus. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Liivane savimöll (saclSi) grupp D (kiht 16)- Kiht levib aluses glatsiaalse pinnasena. Kiht ilmus uuringupunktides 0,8…1,8 m sügavusel, 0,5...0,6 m paksuse kihina. Kiht ilmus puuraukudes: PA 7, 14 ja 30. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Väheplastne liivane möll (saSi) grupp D (kiht 17) ilmus ainult uuringupunktis PA 35, maapinnast 1,4 m sügavusel, kus seda läbiti 1,1 m ulatuses. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Orgaanikaga liivane savimöll (saclSi) grupp D (kiht 18)– iseloomustab kihi nr 16 seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Tegemist on tagasitäitega. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 2,4 m sügavusel. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,3 ja 0,75 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 17 ja 121. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Ehitusgeoloogilised tingimused:
Pinnasevesi ilmus (29.01-02.02.2024. a.) uuringualal maapinnal kuni maapinnast 2,4 m. Lõigu Tammuru poolses osas jäi veetase teemulde puuraukudes valdavalt uuringusüsavusest sügavamale. Uurimistööde aegset pinnaseveeseisu võib hinnata keskmiseks või pisut keskmisest tasemest kõrgemaks tasemeks. Prognoositavalt võib pinnaseveetase tõusta kuni 0,3 m võrra uuringute aegsest tasemest kõrgemale.
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda. Paiguti liigitus teemulde kõrvale tehtud kasvupinnase ala 3. niiskuspaikkonda, kus veetasemed olid maapinnal või selle lähedal.
Kogu teelõigul levivad moreenpinnased (kihid 14...18) on väga külmaohtlikud pinnased ja liigituvad gruppi D.
Teemulle koosneb valdavalt sellistest täitepinnastest, mis ei tööta enam dreenikihina, sest aja jooksul on murenemisprotsesside tagajärjel kihtide mölli ja saue sisaldus kasvanud.
Uuringupunktides 10, 11, 15 ja 15 ilmus õhuke turbakiht. Tegemist on eripinnasega. Kuna kiht oli õhuke ning mulde all tihenenud siis täiendavaid meetmeid selle kihi suhtes rakendama ei pea.
Järeldused geoloogilise uuringu materjalidest:
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 11
Kogu teelõigul on tegu erineva paksusega mustkattega kruusast ja liivast alusel konstruktsiooniga.
Muldes olevad kihid on vähesel määral dreenivad ja osaliselt külmakindlad. Omaaegne liivast mulle on enamasti ehitatud põllumaadele. Mulla kiht on enamasti eemaldatud. Kohati on raske eristada, kas muldes olev kruusa materjal on toodud karjäärist või on tegu kohapealt süvendi väljakaevamisel saadud materjaliga (saSi, sasiCl). Kuna tegu on olemasoleva muldkeha ja katendi rekonstrueerimisega, siis ei ole otstarbekas piisavalt tihenenud alumisi täite kihte eemaldada. Samuti tuleks maksimaalselt vältida muldkeha laiendusi, et tagada ühtlased omadused muldes.
Tuginedes Maanteeameti Käskkirja (14.02.13 nr 0069) 2. punktile on soovitav olemasolev kruusliiva kiht säilitada maksimaalselt ja võimalusel uut dreenkihti mitte rajada.
Samas on sobiliku kruusliivast ja liivast kihi paksus muldes kohati suhteliselt õhuke, et tagada kogu lõigul olol kihi paksusega külmakindluse varu.
2.4.3 GEODEETILISED UURINGUD Projekti geodeetilise alusmaterjalina on kasutatud Tinter-Projekt OÜ poolt 2023.a detsembris koostatud geodeetilist alusplaani töö nr 31-23-GEO Maa-ala on mõõdistatud riiklikus koordinaatide süsteemis L-Est`97 ja kõrgused on antud EH 2000 süsteemis. Välitööd toimusid 06.11.-17.11.2023. Katastriüksuste piirid on saadud digitaalselt Maa-ametist seisuga 08.12.2023 a. Katastripiiride kujutamine topo-geodeetilisel alusplaanil on informatiivne. Piiride täpsusele hinnangu andmine uuringu aruandes on geodeedi poolt subjektiivne. Maa-ametist saadetud digitaalsed plaanid ja piiriprotokollid on lisatud andmekandjale töö koosseisus. Koostatud on maaomanike andmete tabel ja piirimärkide kirjelduse tabel.
3 PROJEKTLAHENDUSED
3.1 ÜLDANDMED Projekti eesmärgiks on maanteelõigu kandevõime tõstmine, liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse suurendamine. Maantee katte remondiga seotud tööd toimuvad enamasti olemasoleva teemaa piirides. Kõrvalmaantee 19277 projekteeritav lõik algab Paikuse alevist rm 59 Pärnu – Tori tugimaantee ringristmikult ja lõpeb Tammuru külas riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga. Lõigu pikku on 5,79 km.
Käesoleva põhiprojekti lahendustega on projekteeritaval lõigul üldjuhul ette nähtud:
Uue teekatte konstruktsiooni ehitus kogu lõigul koos muldkeha tugevdamisega;
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 12
Olemasolevate bussipeatuste rekonstrueerimine ja normidekohane asukoha määramine, platvormide ehitus ja ootepaviljonide uuendamine;
Bussipeatuste piirkonnas jalakäijatele parema juurdepääsu tagamiseks kergliiklusteede rajamine või kindlustatud peenra laiendamine kuni 1m-ni;
Uute liikluskorraldusvahendite ja teemärgistuse rajamine kogu lõigule;
Veeärajuhtimissüsteemide korrastamine. Olemasolevate truupide uuendamine ja uute kraavide kaevamine;
Lõigul asuvate kohalike teede ristmike ja mahasõitude rekonstrueerimine. Ristmike nähtavuse parandamine.
Projektiga on kinnitatud järgnevad lahendused:
Maanteest vasakule uue 2,5m laiuse ja 271m pikkuse kergliiklustee lõigu rajamine KOV-i tellimusena lõigus riigitee 59 kuni Aiandi tee (KOV PK 0+14 - 2+85);
Aiandi tee ristmikule on projekteeritud eraldi vasakpöörde aeglustusrada ning likvideeritud kiirendusraja lõik riigitee 59 suunas. Lisatud on ülekäiguosaga liiklussaar külgnevale harule.
Projekteeritud on uus kiirusrežiim 80 ja 60 km /h va Paikuse alevi piirkond lõigu algusest kuni km-ni 1,2.
Paikuse alevi piirile km 1,2 on maanteele projekteeritud liikluse rahustamiseks sõiduradasid eraldav liiklussaar – šikaan.
Riigitee 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmiku rekonstrueerimine km 2,974. Bussipeatused viiakse nihkesse, luuakse liiklussaarega ülekäigukohad põhiteel ja külgneval harul. Likvideeritakse kiirendusrada Paikuse suunal. Rajatakse uued kergliikusteede ühendused. Sõiduteega külgneva kergliiklustee eraldmine sõiduteest tehakse põrkepiirdega.
Uute bussipeatuste rajamine km-le 2,15 Pilve tänava piirkond ja km-le 4,9 Seljametsa järve piirkonda. Samuti lisapeatuse rajamine riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee harule.
Projekteeritud on Seljametsa-Vaskrääma tee 2,7 km pikkune ja 2,5m laiune kergliiklustee maanteest paremal vahemikus km 3,12 – 4,93 (KLT 1. ja 2. KOV PK 31+17 - 49+31);
Perspektiivsena projekteeritud kergliiklustee lõik maanteest paremale Vaskjõe looduskaitse ala servas (KLT 3. Persp. KOV PK 49+31 - 58+41).
Projekteeritud lahendused on välja töötatud koostöös Tellija, kohaliku omavalitsuse esindajatega. Olulistes kohtades on hinnangu saamiseks kaasatud ka maaomanikud. Projekteeritava maantee 19277 põhilised näitajad:
Projekteerimise lähtetase „rahuldav” Projektkiirus 80 km/h
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 13
Sõiduradade arv 1+1 Sõiduraja laius 3,0 m Kindlustatud peenra laius 0,5 m Võrdtugeva katte laius 7,0 m Jalg- ja jalgrattateede ristlõige 2,5 m
3.2 PLAANILAHENDUS
3.2.1 SÕIDUTEE
Projekteeritud maantee üldine geomeetria jälgib olemasolevat plaanilahendust ja projekteeritud teetelg ühtib enamasti olemasolevaga. Uus katendikonstruktsioon rajatakse kogu ulatuses maksimaalselt olemasolevale muldkehale. Mulde laiendused on planeeritud peamiselt uute bussitaskute tarbeks.
Projektis kasutatud plaanikõverate väärtused jäävad enamasti üle soovitatava minimaalse ehk üle R 380m. Erandlikud raadiused 80 km/h tsoonis on lõigu km 4,4 (R300m) ja km 5,76 (R230m). Nimetatud plaaniraadiustele on projekteeritud ka 4%-ne viraažikalle.
Riigiteede ristmike lahendused ja lisaradade vajaduse otsused on kinnitatud koostöös Tellijaga. Ristmike harude plaanigeomeetria vastab rahuldavale tasemele.
Valgustuse projektlahendus sisaldab põhitee osas peamiselt valgustusmastide lisamist projekteeritud bussipeatustesse ja šikaanile ning asulalõigul ka valgustite väljavahetamist olemasolevatel postidel.
Projekteeritud plaanilahendused on toodud joonistel 1.1 – 1.17 „Asendiplaan“
3.2.2 KERGLIIKLUSTEED
Projekteeritud kergliiklusteede lõigud on kinnitatud eskiisprojektiga. KOV-i tellimusel on koostatud põhiprojektis järgnevad kergliiklustee lõigud:
Vasakul PK 0+14 - 2+85 Riigitee 59 - Aiandi tee, pikkus 271m ja laius 2,5m; Jätkuks olemasolevale kergliiklusteele paremal PK 31+17 - 40+10 KLT 1. lõik
Seljametsa - Veehaarde tee, pikkus 893m ja laius 2,5m; Eelneva jätkuks PK 40+10 - 49+31 KLT 2. lõik Veehaarde tee - Seljametsa järv, pikkus
921m ja laius 2,5m; Perspektiivsena projekteeritud PK 49+31 - 58+41 KLT 3. lõik Seljametsa järv -
Vaskrääma tee, pikkus 910m ja laius 2,5m.
TRAM-i põhitee mahtude koosseisus on projekteeritud vahemikus PK 28+65 - 30+75 riigitee 19276 ristmiku ja Seljametsa bussipeatuste ühendusteed kogupikkuses 280m. Sealhulgas on PK-le 30+04 ette nähtud ka teeületuskoht.
3.2.3 BUSSIPEATUSED
Projektiga rekonstrueeritakse ol.ol bussipeatused. Bussipeatuste asukohad on projektlahenduses enamasti muudetud. Peatused on viidud omavahel võimalikult nihkesse ja analüüsitud asukohti ristmike nähtavuskolmnurkade suhtes. Projekteeritud on 2 uut bussipeatust Pilve tn ja Seljametsa järve piirkonda. Bussipeatuste asukohad määratakse lokaalse vajaduse ja jalakäijate liikumissuundade järgi.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 14
Projektis on kasutatud tüüpset ja eskiisprojekti käigus kinnitatud bussitasku mõõtmeid - 20+20+15m. Täisosa laius on projekteeritud 3,0m.
Peatustesse rajatakse uued 2x14m suurused platvormid. Platvormi otsad viiakse kattega tasa 1,5m ulatuses. Platvormid on nihutatud sõidusuunas tasku lõppu võimaldades bussil pikemat peatumisteekonda. Olemasolev amortiseerunud Seljametsa ootekoda likvideeritakse. Vasakule teepoolele paigaldatakse projektile uued pingiga ootekojad suurusega 1,5x4m. Ootekoja materjal täpsustatakse kohaliku omavalitsusega. Ootekoja kohta on lisatud projekti tüüpjoonis.
Ilma ootekojata peatuses on ette nähtud seljatoega pink. Istepinkidena tuleb kasutada Kiili Betooni seljatoega tooteid 7.2.1 või 7.11.1 või analoog. Istepingi tüüp tuleb enne paigaldamist Tellijaga kooskõlastada. Istepingi laudise laius peab olema vähemalt 40 cm. Istepink tuleb paigaldada ooteplatvormi taha.“ Pink paigaldatakse ooteala taha 0,5m laiusele peenrale.
Bussipeatustesse paigaldada prügikastid bussipeatust tähistava liiklusmärgi toru külge. Prügikast peab olema ilmastikukindel, küljele/ette avatav, pulbervärviga kaetud galvaniseeritud terasest, näiteks Finncont Helsinki Siti roskakori 30 l või analoog. Prügikasti tüüp ja värvitoon kooskõlastada enne paigaldamist Tellijaga.
Projektis on arvestatud ka peatusest väljuva bussi nähtavusnõudeid. Vastavad nõuded on põhiteel 80km/h-s lõigul 200m ja 60km/h-s lõigul 75m.
3.2.4 RISTLÕIKE LAHENDUSED
Maantee laiusparameetrid Projekteeritud ristprofiili parameetrid valitud vastavalt lähteülesandele. Sõiduradade laiuse valikul arvestatud Transpordiameti juhendiga „Riigiteede ristlõike valimise juhend“ 27.07.2022 nr 1.1-7/22/119. Vastavalt juhendile on soovitav kasutada laiemaid kindlustatud peenraid tagamaks ohutum liikumine kergliiklejatele, kui puuduvad eraldi kergliikusteed. Antud projektis on osaliselt laiendatud bussipeatuste vahelisi kindlustatud peenraid 1,0 meetrini. Samuti on Paikuse alevi lõigus laiendatud vasakpoolne teepeenar 1,0 meetrini kuna puudub võimalus luua sõiduteest eraldatud jalgtee.
Projekteeritud ristprofiili parameetrid on järgnevad: - Võrdtugeva asfaltkatte laius – 7,0m; - Sõiduradade laius 2x3,0m
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 15
- Kindlustatud peenar –0,5 m; - Tugipeenarde laius – mõlemal pool servas 0,5m (põrkepiirde korral 1,25m); - Mulde pealtlaius 8,0m Maantee põikkalded Sirglõikudel ja plaanikõveratel üle R=300m - Asfaltkattel kahepoolne 2,5% mulde servade poole; - Tugipeenardel 4,0% mulde serva poole; Plaanikõveral R≤300m - Asfaltkattel viraaž 2,5% või 4% mulde siseserva poole; - Sisemisel tugipeenral 4,0% viraažiga samas suunas; - Välimisel tugipeenral 4,0% mulde välisserva poole. Projekteeritaval lõigul on ette nähtud tagada minimaalne teega külgnev vaba ruum, mis on 5m äärmise sõiduraja servast. Tee servas kasvavad puud peamiselt säilitatakse. Alla 4m kaugusel olevad allee koosseisus kasvavad puud on kokkuleppel ette nähtud eemaldada. Alleel kasvavate puude vahel kaevetöid ja kraavi kaevamist ei planeerita. Üldjuhul profileeritakse mulde nõlvade kalded 1:3-le ja viiakse sujuvalt kokku ol.ol nõlva osaga. Tulenevalt vajadusest uus nõlvaosa olemasolevaga ratsionaalselt kokku viia, kasutatakse kraavide ja mulde laienduste puhul ka 1:2-le nõlvakallet. Uute pikikraavide tagumise nõlva kalle on planeeritud 1:1,5-le.
3.2.5 RISTMIKUD
Projekteeritud lõigul rekonstrueeritakse kõik ristmikud ja ristumiskohad kinnistutele:
5680038 Aiandi tee ristmik Katend rekonstrueeritakse koos ülekatteosaga 43m ulatuses; Külgneva haru täiskonstruktsiooni laius on kokkuviimisel 6,8m; Ristmiku harule rajatakse sõiduradasid eraldav ülekäiguosaga liiklussaar; Likvideeritakse olemasolev kiirendusrada Paikuse suunas; Põhiteele rajatakse vasakpöörde aeglustusrada.
19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 2,974
Katend rekonstrueeritakse koos ülekatteosaga 49m ulatuses; Külgneva haru täiskonstruktsiooni laius on kokkuviimisel 7,0m; Rekonstrueeritakse olemasolev kesksaar, lisatakse ülekäiguosa; Rekonstrueeritakse olemasolev Pustuski tee ristumine; Likvideeritakse olemasolev kiirendusrada Paikuse suunas; Rajatakse kergliiklustee ühendus bussipeatusega ja põrkepiire sõidutee eraldamiseks
kergliiklusteest; Rajatakse liiklussaarega ülekäigurada põhiteele ja kergliiklustee ühendused ristmiku,
ülekäigukoha ja Seljametsa kooli vahel 19343 Surju-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 5,766
Katend rekonstrueeritakse koos ülekatteosaga 87m ulatuses; Täiskonstruktsiooni laius on kokkuviimisel 6.5m;
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 16
Ristmiku harule rajatakse sõiduradasid eraldav ülekäiguosaga liiklussaar; Rekonstrueeritavale riigitee 19343 osa paremasse serva rajatakse lisa bussipeatus;
Kohalike teede ja tänavate ristmike rekonstrueerimise üldised põhimõtted:
Kohalike teede ristmiku mõõtmed valitakse vastavalt kasutustihedusele ja otstarbele; Väiksemad kohalike teede mahasõidud mida kasutab kuni 2 maaüksust
rekonstrueeritakse tüüp-I mahasõidu kohaselt (R=5m); Suuremad ja tihedama kasutusega kohalike teede ristmikud rekonstrueeritakse
lähtudes olemasolevast olukorrast ning arvestades pöörderaadiustega vahemikus 7- 12m ning katte laiusega 4,0-5,5m. Katte ulatus sõltub pikikaldest ja situatsioonist.
Uus planeeritav kohalik ristmik on projekteeritud perspektiivsele Kuldvitsa tänavale km 2,176
Kinnistute ristumiskohtade rekonstrueerimise põhimõtted: Enamusele teeäärsetele kinnistutele ja hoonete juurde on projekteeritud ristumiskohad olemasolevasse asukohta. Pöörderaadius ja üldjuhul ka laius vastavad vähemalt tüüplahendusele (tüüp I, R=5m). Juhul, kui olemasoleva mahasõidu raadius on suurem, säilitatakse võimalusel olemasolevad parameetrid. Mahasõidu asfaltkatte ulatus maantee servast on tavaolukorras 8m. Mahasõitude kruusakatte pikkus on erinev, sõltudes pikikaldest või kinnistu piirist. Võimalusel on viidud kahte kinnistut teenindavad mahasõidud kahe kinnistu piirile. Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutele uute mahasõitude rajamine. Otsused mahasõitude likvideerimise või asukoha muutmise osas kooskõlastatakse Transpordiametiga.
4 MULLATÖÖD
4.1 MULDKEHA LAHENDUS Ol.ol maantee mulde laiendused on ette nähtud olemasolevate ristmike laiendamisel või projekteeritud bussitaskute kohas. Projektiga ette nähtud katendikihtide paigaldamiseks tuleb tee alla jäävad aluskihid ja pinnas välja kaevata sügavuseni, mis vastab projekteeritud katendi konstruktsiooni paksusele. Põhitee pikiprofiil on kavandatud selliselt, et uue katendikonstruktsiooni rajamiseks peaks ol.ol mullet minimaalselt välja kaevama. Uue arvutusliku konstruktsiooni põhi peaks maksimaalselt ühtima ol.ol katte kihi põhjaga seetõttu katte pinda on tõstetud keskmiselt 20cm. Olukordades, kus teed ei ole võimalik selliselt tõsta, tuleb rajada liivast täitekiht või profileerida olemasolev mulle. Mulde aluskihi profiili parandamine (sõltuvalt projekteeritud pikiprofiilist) toimub liigse ülakihi eemaldamisega või olemasoleva profiili lohukohtadesse liiva lisamisega. Mulde laienduse rajamisel tuleb vana mulle astmeliselt lahti kaevata. Projekteeritavate uute katendikihtide osas, k.a liivast täitekiht, tuleb astme kõrgused kujundada vastavalt konstruktsioonikihi paksustele. Ol.ol muldkeha materjali väljakaevamisel saadavat ol.ol materjali saab vajadusel kasutada laienduste katendikonstruktsiooni all täiteks, et tagada mulde laienduse alumiste kihtide materjali sarnased omadused olemasoleva mulde materjaliga.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 17
Mulde laienduste põhimõtted on näidatud joonisel 5 „Tüüpristlõiked“. Mahasõitude alt on madala mulde korral kaevamissügavus min 0,70 m projekteeritud katendi pinnast. 4.2 MULDKEHA EHITAMISE NÕUDED Väljakaevatud süvendi põhi tuleb kõrgema, kui 1,5 m mulde korral enne mulde aluskihtide paigaldamist tihendada (min kt=0,95). Mulde aktiivtsoonis h<1,5 m teekatte pinnast tuleb liivpinnasest materjal tihendada (min kt=0,98). Laiendamiseks kasutatav pinnas peab olema samasugune, kui vana mulde pinnas. Pinnaste erinevuse korral peab juurdelisatav olema paremate omadustega. Kogu remondilõigu ulatuses tuleb võimalusel ette näha teekatte kõrgus 1,0m mulde nõlva alt, et tagada mulde aktiivtsooni niiskusrežiim ja katendi tugevus. Põhitee nõlvade kalded võivad kraavi puudumisel muutuda vahemikus 1:2 – 1:3-le. Säilitatava puuderea ees viiakse põhitee mulde nõlv kokku kaldega keskmiselt 1:5-le. Nõlvade kujundamisel ja planeerimisel välja kaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb ära vedada. Kõrgemal, kui 1,0m muldel tuleb muldkeha nõlvad profileerida projektse kaldega ja sujuvalt kokku viia olemasoleva olukorraga. Erineva nõlvakaldega lõigud peavad olema võimalikult terviklikud. Madalama, kui 1,0 m mulde korral tuleb nõlvad profileerida projektse kaldega ja rajada uued külgkraavid või korrastada olemasolevad. Täpsema ülevaate nõlvade ja kraavide kaevamise kohta saab digitaalselt esitatud tööristlõigetelt. 4.3 DREENKIHT Enamasti olemasolevale muldele jääva põhitee katendi konstruktsioonides ei ole otseselt ette nähtud liivast või kruusast dreenkihti. Laiendustega lõikudesse ette nähtud liivast täitepinnase kihi (Kf ≥ 0,5 m/ööp) paksus on tulenevalt katendiarvutusest määratud min 60 cm. Antud kiht jääb osaliselt täitma ka dreenkihi funktsiooni. Põhilist dreenivat funktsiooni põhiteel jääb täitma 12cm killustikust kiht. Riigiteede ristmike uue konstruktsiooniga harudele on ette nähtud dreenkihina uus liivast täitekiht (Kf ≥ 0,5 m/ööp) min paksusega 30cm. Uus liivast täitekiht paksusega min 20 cm on ette nähtud uue konstruktsiooniga kohalikele ristmikele ja mahasõitudele. Liivast täitepinnase filtratsioon - Kf ≥ 0,5 m/ööp. Liivast täitekihi arvestuslik kandevõime vastavalt katendiarvutusele – Tm_105. Liivast täitekihi tihendustegur – kt= 0,98.
5 KATEND
5.1 KATENDIARVUTUS Projekti koosseisus on koostatud eraldi katendi tugevusarvutuste aruanne. Katendi arvutamisel kasutatakse KAP katendi arvutamise programmi (v 2.0, 23.02.2017). Katendi kasutusajaks on 20 aastat.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 18
Vaadeldava lõigu katte seisukorra peamised näitajad on järgmised: - DS, (teekatte defektide summa %) - keskmine väärtus lõigus km 0,0 – 3,0 on 4,8. Lõpu osa kohta teeregistris andmed puuduvad. - IRI, (teekatte tasasus mm/m) - keskmine väärtus 2,91 - Emod, (kandevõime MPa) - keskmiselt 250 - RBS, (roopa sügavus mm) – Andmed puduvad teeregistris Tulenevad liiklusuuringust on katendikonstruktsioonide arvutused teostatud põhiteele ja suuremate riigiteede harudele.
Geoloogilistest uuringutest lähtudes on katendiavutuses aluspinnaseks enamasti võetud B- tolmliiv ja PK8+50 – PK13+25 piirkonnas D-tolmne saviliiv. Antud katendiarvutuse projekt ei näe enamasti ette rajada olemasoleva muldkeha osas muldkeha uuendamist. Olemasolev muldkeha on suures osas piisava laiusega. Osaliselt on vaja rajada mulde laiendusi. Muldkeha kõrgus on 0,5 - 1,2 m.
Tüüp I konstruktsiooni puhul on olol. sobiliku muldematerjali paksused vastavalt geoloogiale piisavad. Ehitamiseks tuleb olol. mulde pind profileerida, tihendada ja seejärel rajada uus 38 cm fikseeritud kihipaksustega konstruktsioon.
Tüüp Ia puhul tuleb mittesobiv aluspinnas välja kaevata, ehitada uue konstruktsiooni alla - 60 cm liivast aluskiht ja seejärel rajada uus 37 cm fikseeritud kihipaksustega konstruktsioon. Tüüp Ia on vajalik põhiliselt rekonstrueeritavate põhitee truupide kohal ja mulde laiendustel.
Ristuvate riigiteede nr 19276 (Taali-Põlendmaa-Seljametsa) ja nr 19343 (Surju-Seljametsa) harudele on võimalik vastavalt KAP kontrollarvutusele ette näha konstruktsioon TÜÜP II.
Pikiprofiil on kavandatud selliselt, et uue konstruktsiooni rajamiseks peaks olol. mullet minimaalselt välja kaevama. Tee punast joont on ette nähtud tõsta keskmiselt 20cm. Selliselt peaks uue konstruktsiooni põhi maksimaalselt ühtima olol. asfaldi kihi freesitud põhjaga.
Mahasõitude ja väiksemate kõrvalteede katendikonstruktsioonid on valitud vastavalt Maanteeameti tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud katendikonstruktsioonidele.
5.2 KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Põhiteele valitud katendikonstruktsioonid on järgmised:
TÜÜP I põhiteel (KAP arvutusprofiilid 1; 3; 4; 5; 6) AC 16 surf 4 cm AC 20 base 6 cm Kompleksstabiliseerimine KS 32 16 cm Killustikust alus min 12 cm Liivast täide, (peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98) Tm_105 vajadusel Aluspinnas- Olev mulde materjal- liiv, Tm_100; B-tolmliiv
Konstruktsiooni tugevus on tagatud olemasoleva (või olemasoleva + juurdeveetava) materjali paksusega. Olemasoleva mulde väljakaeve ja asenduspinnasega tagasitäitmine ei ole vajalik.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 19
TÜÜP Ia põhiteel ja mulde laiendustel (KAP arvutusprofii 2) AC 16 surf 4 cm AC 20 base 6 cm Kompleksstabiliseerimine KS 32 16 cm Killustikust alus min 12 cm Liivast täide, (peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98) Tm_105 min 60 cm Aluspinnas- D-tolmne saviliiv
Olemasoleva katendi all olev pinnas (vajadusel ka selle peal olev ebapiisava paksusega kruusliiva kiht tuleb välja kaevata projekteeritud katendi kihtide paigutamiseks vajaliku sügavuseni.
Riigiteede ristmike aladele valitud katendikonstruktsioon on järgmine:
TÜÜP II riigiteede ristmikud ja Aiandi tee ristmik AC 16 surf 4 cm AC 20 base 6 cm Killustikust alus fr 32/64 (Emin=170MPa) kiilumisega min 25 cm Liivast täide (dreenkiht) (peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98) Tm_130 min 30 cm Aluspinnas- Peenliiv
Mahasõitudele ja muudele aladele valitud katendikonstruktsioonid on järgmised:
TÜÜP III kohalike teede ristmikud, tänavad (erilahendid) AC 16 surf 4 cm AC 20 base 5 cm Killustikust alus fr 32/64 (Emin=170MPa) kiilumisega min 25 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5m/ööp, Tm_105 min 20 cm Olemasolev pinnas ja/või täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp (vajadusel)
TÜÜP IV ristumiskohtade tüüp-1 asfaltkatend AC 16 surf 6 cm Killustikust alus fr 32/64 (Emin=170MPa) kiilumisega 20 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5m/ööp, Tm_105 20 cm Olemasolev pinnas ja/või täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp (vajadusel)
TÜÜP V kergliiklusteed ja bussiplatvormid AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr 16/32 (Emin=140MPa) kiilumisega 20 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5 m/ööp 20 cm Olemasolev pinnas ja/või lisatav täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 20
Mahasõitude kokkuviimine Sidumata segu pos 6, fr 0-32 20 cm Olemasolev pinnas ja/või lisatav kohalik täitepinnas Sõidutee peenar Sidumata segu pos 6, fr 0/32 peenra kindlustus 6-10 cm Peenratäide KS materjaliga (killustiku ja freespuru segu) 14 cm Alus Betoonkividest katend liiklussaarel Betoonkivid (hall) 6 cm Paigaldusliiv 3 cm Killustikalus fr 16/32 20 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5 m/ööp 20 cm Olemasolev pinnas ja/või lisatav täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp
Tardkividest katend ristmiku raadiusel Tardkivist täringukivi (vuugid täita vuugiseguga, kivid paigaldada tihedalt üksteise kõrvale)
14x14x14 cm
Betoonalus C35/45 10 cm Killustikalus fr 32/64 20 cm Olemasolev mulle ja/või lisatav täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp
min 30 cm
Haljastus Muru (klass III) Kasvupinnas 5-7 cm Täitepinnas, vajadusel Aluspinnas
5.3 KASUTATAVATE MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Kõrvalmaantee 19277 ja hargnevad riigiteed Raskeliikluse osakaal prognoositavast liiklussagedusest on >10,0%.
asfaltbetoon AC 16 surf 100/150 AKÖL 20 1500-2999 (EVS_901_3, tabel 7); asfaltbetoon AC 20 base 100/150 AKÖL 20 1500-2999 (EVS_901_3, tabel 9); killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6).
Kergliiklustee asfaltkatend
asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 <900 (EVS_901_3, tabel 7); jämetäite materjalina kasutada 100% tardkivi.
killustik AKÖL 20 <500 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 7)
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 21
Tugipeenrad Sõiduteede tugipeenrad kindlustada sidmata seguga pos. 6. Segus fr 0/32 peab üle 4mm teri olema >50% ja fr 0/16 peab olema üle 4mm teri >30
ning peenosiste sisaldus 8-15%; Peenratäites võib kasutada ka killustikaluse materjali; Peenratäite killustiksegude terastikuline koostis peab vastama Tee ehitamise
kvaliteedi nõuete (03.08.2015 nr 101) lisa 10 (sidumata segude terastikuline koostis) segu nr 6 nõuetele.
Mulde materjalid
Katendi arvutusega ette nähtud uue mulde kihi rajamisel mittesobiva aluspinnasega lõikudes tuleb täitepinnas killustikaluse all ehitada kruusliivast või liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ja kandevõime Tm_105.
Kohalikust pinnasest muldkeha ehitamisel on lubatud kasutada mitte külmakekerkelisi materjale nagu kruus, kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv. Töövõtja kohustuseks on kontrollida olemasoleva sobiliku materjali tolmu sisaldust ja filtratsiooni ning granulomeetriat iga 250 m3 kohta;
Betoonkivid, äärekivid peavad olema valmistatud vastavalt standarditele:
„Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340: külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa; „Betoonist sillutiskivid.“ EVS-EN 1338: külmakindlus - klass 3, lõhestustõmbetugevus -
3,6 MPa. Tardkivist sillutuskivid ja äärekivid: Tardkivist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1342 ja tardkivist äärekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1343 ning mõõtmete osas vastavalt eelnimetatud standardite Klassile 1. Tardkivist äärekivide nähtavate pindade pinnatöötlus põletatud või täksitud (rihtvasardatud). Märkused:
KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide
töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise
juhis“. Objektil KS32 rajamisest ülejääv freespuru materjali on soovitav ära kasutada
lähedusse jäävatele kõrvalteedele tolmuvaba katte rajamiseks.
5.4 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE Erinevate katete eraldamiseks liiklussaartel ja bussiplatvormidel on projektis kasutatud betoonist ja tardkivist äärekive – 15 x 30 x 1000(800). Ristmike raadiustel klombitud kivist ülesõidualade servas, bussiplatvormide esisreas ja põhitee ning ristmike ohutussaartel on kasutatud tardkivist äärekive - 15 x 30 x 1000(800). Liiklussaarte rajamisel peab kasutama saarte otstes raadiusega äärekive.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 22
Äärekivi kõrgus kattelt: 12 cm – üldjuhul sõidutee servas, ooteplatvormidel ja liiklussaartel; 0 cm – asfaltkattega samasse tasapinda viidud bussipeatuste platvormide otstes; 4 cm – tardkivist klompkiviga ülesõiduribadel. Katte servajoonel paiknevad viimaste äärekivide (lõpukivide) otsad tuleb viia alla 0- tasapinda, tähelepanu pöörata põhitee äärde jäävate äärekivide puhul. Projekteeritud äärekivid paigaldada min 5 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt betooniga. Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C25/30. Äärekivi tuleb viia langetatud kõrguseni 2 kivi pikkuses, kitsendatud oludes võib teha seda 1,5 kivi ulatuses. Ülesõidetavate saarte rajamisel (s.h täringukivi ja äärekivid) kasutatava sängitusbetooni survetugevusklass peab olema vähemalt C35/45, betoonsegu peab olema ette nähtud vastavaks tööks, nt Uninaks „Sängitusbetoon C35“ või omadustelt analoog. Täringukivi vuukide täitmisel tuleb kasutada vuukide täitmiseks ettenähtud spetsiaalseid betoonsegusid liikluspindadele, nt Uninaks „Kiirkivinev vuukimisbetoon KVB“ või omadustelt analoog. Vuugi täitmisel peab vuugitäitebetooni kasutama min 1/3 täringukivi kõrgusest.
6 VEE ÄRAJUHTIMINE
6.1 KRAAVID Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele aladele ja kraavidesse. Maantee külgkraavide korrastamine ja kaevamine teostatakse objektil maksimaalselt kohtades, kus mulde kõrgus on madalam kui 1m. Kraavi põhi kaevatakse vähemalt 0,4m laiuselt ja vastasnõlv planeeritakse kaldega 1:1,5-le või 1:2-le. Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb ära vedada. Olemasolevalt on sademevete kogumiseks maantee ääres kraavid ning madalamad nõvad, kus sademevesi imbub pinnasesse. Kraavide sademevesi imbub pinnasesse või/ja on suunatud truupide abil sõiduteest eemale loodusesse või olemasolevatesse kraavidesse imbuma. Puhastamist vajavad põiksuunalised kraavid, mis on vajalikud teemaa-alalt vee ärajuhtimiseks. Puhastatavate kraavide asukohad ja pikkused on esitatud plaanijoonistel.
6.2 TRUUBID Maanteele paigaldatavatel truubitorudel peab olema rõngasjäikus SN8. Plastiktruupidel kasutada PE või PP toru. Plastiktorud peavad vastama standardi EN 13476 nõuetele. Kasutatavad truubid peavad omama valmistajatehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada sõidutee aluste truupidena. Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada põhiteele 6 uut truupi ja samas likvideerida 3 olemasolevat betoontruupi.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 23
Väljavahetamisele kuuluvad kõik mahasõitude all olevad truubid. Kõik truubitorude otsad ja esine min 1,0 m ulatuses kindlustada munakividest laotisega D=10-20 cm betoonalusel. Põhiteetruubid tuleb välja ehitada vastavalt tüüpjoonistele ja põhiteetruupide aruandele. Põhitee truupide ehitusel lähtuda TRAM-i tüüpjoonistest – 08.2015_2 (madal mulle). Truubi päised tuleb kindlustada tardkividega. Mahasõidutruupide ehitus käib vastavalt mahasõidu (Tüüp I ja II) tüüpjoonisele ja truupide aruandele. Truupide otste kindlustustööd on arvatud truubi ehitustööde koosseisu. Likvideeritavad ja projekteeritud truubid on välja toodud plaanijoonistel nr 2 ja 3.
7 VASKJÕE SILD km 5,51
Maantee katendi rekonstrueerimise käigus uuendatakse ka Vaskjõe silla katend, hüdroisolatsioon, deformatsioonivuugid ja piirded. Olemasolev sõidutee gabariit sillal 9,0m. Projektlahendusega tagatakse sillal minimaalselt põrkepiirete vaheline sõidutee gabariit 8,0m, millest sõidurajad laiusega 3,0m, kindlustatud peenar 0,5m ja kindlustatud tugipeenar sillal 0,5m. Projektahendusega säilitatakse ligilähedased silla piki- ja põikprofiilid. Kahepoolne põikkalle sillal 2,5%. Katend Projektse katendikonstruktsioonina sõiduteel ja sillal rajada asfaltkate kahepoolse põikkaldega 2,5%. Katendikonstruktsioon põhiteel vastavalt Teeprojektile. Projektne katendikonstruktsioon sillal:
Hüdroisolatsioon süsteem 2 – 10mm Paigaldada kaitsekiht AC8 bin 70/100 – 30mm Kulumiskiht AC16 surf – 50mm
Silla servapruss peab jääma asfaltkattest minimaalselt 10mm kõrgemaks. Arvestada servaprussi ees paiknevate joatorudega, mis tuleb säilitada ja vajadusel remontida. Nõuded asfaltbetooni ehituskvaliteedile ja materjalidele Asfaltsegude täitematerjalide nõuded ja asfaldist katendikihid rajada vastavalt "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“, TA 2021 (AKEJ) ning EVS 901-1 „Tee-ehitus, Osa 1, Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid“, EVS 901-2 „Tee-ehitus, Osa 2, Bituumensideained“, EVS 901-3 „Tee-ehitus, Osa 3, Asfaltsegud“. Õhukeste asfaltkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30 mm. Konstruktsioonid Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206:2014+A2:2021, külmakindlus vastavalt EVS 814:2020 ja betoonkonstruktsioonide ehitamine EVS-EN 13670:2010. Uue sillapiirde kinnituseks vajadusel valada nõuetekohane betoonist C35/45 XC3+XD3+XF4 servapruss uue piirde kinnituseks, mille kõrgus valida vastavalt piirde Toote kõrgusele, et oleks tagatud põrkepiirde kõrgus asfaldi pinnast 0,75 m ja sõidukirinnatise kõrgus 1,10 m.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 24
Pealisehitus Sillalt eemaldada olemasolev katend koos hüdroisolatsiooniga ja deformatsioonivuukidega. Silla pealesõitudel sillatakse vuugid teraslehega. Sillale rajada uus salaoja. Salaoja detailiseerimine lahendada Tööprojektiga. Deformatsioonivuugid Ol. olevad vuugisüsteemid tuleb eemaldada ning korrastada betoonpind uue vuugi paigalduseks. Vuugisüsteemi rajada kaetud vuugisüsteemina, mille tööpõhimõtteks on süvistatud terasplaadiga sillatud ja polümeer täitemastiksiga täidetud veetihe süsteem (Serviseal või analoog). Deformatsioonivuugi paigaldamine tootepõhiselt lahendada Tööprojektiga. Hüdroisolatsioonisüsteem Sõidutee alune hüdroisolatsioon – süsteem 2. Silla hüdroisolatsioonikihi moodustavad paigaldamise järjekorras:
Epoksiidkrunt 2-kihti kulunormiga 800g/m2 Armeeritud bituumen rullmaterjal 2x SBS paksusega 5,0mm Tihe asfaltbetoon AC8 bin 70/100 – 30mm
Hüdroisolatsioon paigaldada puhtale ettevalmistatud aluspinnale. Kasutatavad hüdroisolatsiooni materjalid kooskõlastada eelnevalt tellija ja järelevalvega. Hüdroisolatsiooni paigaldamisel lähtuda projektlahendusest ja tootjapoolsest juhendist. Hüdroisolatsioon peab vastama teetööde tehnilise kirjelduse punkti 6.8 nõuetele. Nõuded toodetele ja ehitusmaterjalidele
Hüdroisolatsiooni materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“
Bituumen rullmaterjal vastavalt EVS-EN 14695 Asfaltbetoon materjal vastavalt EVS-EN 13108-6:2016 Õhukeste asfaltkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30mm Asfaltsegud vastavalt EVS 901-3:2021 Tabel B.2 *AC8 bin minimaalsed ja
maksimaalsed kihipaksused Piirded Rajatise servadesse on sõiduohutuse tagamiseks projekteeritud põrkepiirded. Põrkepiire on projekteeritud ankurdusega servaprussi peale. Vastavalt passiivse ohutuse juhendis sätestatud rajatisele nõutav minimaalne ohjeldustase H2 ja nõutav töölaius W3. Piirde sõidukirinnatise kõrgus sillal minimaalselt 1100mm. Projekteeritud põrkepiire sillal Birsta 3P või analoog. Betoonile kinnituva põrkepiirde H2W3 pikkus mõlemas servas on 20,0 m kus betooni külge ankurduvale piirdele järgneb üleminek pikkusega 4,0 m ning seejärel sõidukipiire N2W4, mille otstes paiknevad lõpus mahaviik pikkusega 12,0 m või alguses terminal P2. Üleminekute pikkused on eri tootjatel erinevad, mistõttu peab töövõtja arvestama, et lähtuvalt konkreetsest kasutatavast piirdest ja üleminekust muutuvad põrkepiirete pikkused. Konkreetsest paigaldatavast sõidukipiirdest sõltub ka servaprussi
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 25
kõrgus ja postide vahekaugus. Põrkepiirde kõrgus asfaldi pinnast peab olema 75 cm. Põrkepiirdelt H2W3 üleminek sõidutee põrkepiirdele N2W4 peab toimuma kasutades spetsiaalseid sertifikaati omavaid üleminekuid. Piirde kogupikkus valida vastavalt tootjapoolsetele nõuetele minimaalselt testitud pikkusele. Põrkepiirde esiserv paigaldada servaprussi siseservaga ühele joonele. Põrkepiirete detailiseerimine tootepõhiselt lahendada Tööprojektiga. H2W3 piirde pikkused Ankurdatuna servaprussil 20 m (Birsta 3P)+üleminekud (H2W3-N2W4) 4,0 m+4,0 m N2W4 piirde pikkused Rammitud pinnasesse 72+72m sealhulgas mahaviik 12,0 m või terminal P2 Nõuded põrkepiirdele sillal Analoog tootja kasutamisel lähtuda analoogiast, mis ei tohi olla kehvem projektlahendusega väljatöötatust. Analoogi kasutamine kooskõlastada Tellija ja järelevalvega. Iga kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb töövõtjal esitada vastavussertifikaat, kus on ära toodud piirdesüsteemi ohjeldamise tase ja töölaius (W) vastavalt EVS-EN 1317-2:2010. Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid peavad olema kuumtsingitud vastavalt keskkonnaklassile C3 (EVS-EN ISO 12944-2:2017) ja neid peab paigaldama vastavalt tootja nõuetele. Nõuded paigaldusele Ankrute paigaldamisel arvestada servaprussi ja pealisehitise armatuuri paiknemisega. Põrkepiirete paigaldamise väljamärkimist tuleb alustada rajatise keskelt, et tagada elementide paigaldamise õige järjekord, postide samm ning välistada ülemäärane detailide lõikamine. Piirde mõõtu lõikamine ja piirde tsingist kaitsekihi taastamine teostada vastavalt Tootja poolsetele nõuetele. Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektlahendusele ja täpsustada vastavalt tootja poolsele juhendile.
8 LIIKLUSKORRALDUS
Ehituse käigus likvideeritakse Töövõtja poolt projektis märgitud olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid, tähispostid. Likvideeritavad märgid tuleb Töövõtjal utiliseerida jäätmekäitlusjaama. Liikluskorraldusvahendid on esitatud joonistel nr 2-1 – 2-17.
8.1 LIIKLUSOHUTUS Maanteelõigu liiklusohutus paraneb läbi projektlahendusega täindatud liikluskorralduse, kuid ka füüsiliste elementidega nagu liiklussaared ja põrkepiirded. Bussipeatuste omavaheline nihkesseviimine mis võimaldab turvalisemat sõidutee ületamist jalakäijatel. Samuti laiemate kindlustatud peenarde kasutamine peatuste piirkonnas. Tee horisontaal- ja vertikaalgeomeetria on muudetud sujuvamaks ning mahasõidud ja kohalike teede harud viidud vajadusel risti põhiteega. Projekteeritud nähtavuskolmnurgad riigiteede ristmikul (80 km/h) on 200x15m ning samas kohaliku tee ristmikul (80 km/h) - 150x7m.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 26
Lõigule on projekteeritud uus kiirusrežiim 80 ja 60 km /h alates Paikuse alevi piirist km kuni lõigu lõpuni km-ni 5,79. Peamised liiklusohutust parandavad muudatused projektis on:
Objekti algusest kuni Aiandi tee ristmikuni PK2+92 on vasakule poole maanteed projekteeritud 275m pikkune ja 2,5m laiune kergliiklustee.
Põhiteele raldi vasakpöörderaja projekteerimine Aiandi tee ristmikule PK2+92 ning samas ristmikul kiirendusraja likvideerimine riigitee 59 suunas.
Sõidutee põrkepiirete lisamine koos betoontruupide rekonstrueerimisega Sindi oja ristumisel PK-l 5+63.
Sõidusuundade vahelise liiklussaare-šikaani lisamine Paikuse alevi piirile PK12+09. Puuduvate teemärgiste, tähispostide ja liiklusmärkide täiendamine põhiteel ja
mahasõitudel; Üldine lubatud piirkiiruse alandamine 80 km/h peale.
8.2 LIIKLUSMÄRGID Lähtuda tuleb Transpordiameti kehtivast määrusest „Riigiteede liikluskorralduse juhend“
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel kiirusega üle 50 km/h kuuluvad suurusgruppi II. Liiklusmärgid asulas kuuluvad suurusgruppi I. Ristmiku haru liiklussaartel paiknevad liiklusmärgid 421+687 kuuluvad samuti suurusgruppi I. Suunaviitadel tuleb kasutada põhiteel tähekõrgust 150 mm. Kohalike teede liiklusmärkidel nr 644 „Tee nimi“ kasutada tähekõrgust 100 mm. Kohalikku teed tähistav lm 644 paigaldatakse lm 221 olemasolu korral selle kohale samale postile risti riigitee teljega.
Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada RA2 valgustpeegeldavat kilet. Märgialused peavad olema valmistatud vähemalt 1,8 mm paksusest alumiiniumplekist. Märgid ja nende komponendid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.
Liiklusmärkide paigaldamine: Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgida standardit EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
Liiklusmärgi serv ei tohi jääda teepeenrale lähemale kui 0,5 m, suurtel juhatusmärkidel lähemale kui 2,0 m. Liiklusmärkide paigaldamiseks üldjuhul kupitsaid ei rajata. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 1,8 m ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe 50 mm. Märgi LM651 kõrgus 1,5 m ning märgi 541 kõrgus platvormi pinnast 2,2 m.
Postid valib paigaldaja arvestades postil olevate liiklusmärkide pindala ja märgi kõrgust maapinnast. Poste võib vajadusel välitingimustes lõigata ning lõikeotsad tuleb sellisel juhul katta korrosioonivastase värviga enne liiklusmärgi kinnitamist posti külge.
Liiklusmärgid tuleb kinnitada postidele vastavalt märgi tootja soovitustele. Kinnitusvahendid peavad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes.
Tee keskele paigaldatavate liiklusmärkidele teha kinnitus, mis võimaldab liiklusmärki operatiivselt (mitte kauem kui 5 minutit) eemaldada koos postiga. Liiklussaarele jääv kinnitus ei tohi olla kõrgem, kui 25 cm teekattest.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 27
Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus on 1,8 m. Minimaalne paigalduskõrgus 1,5 m on suuremõõdulistel viitadel, kilomeetritähistel ja teise märgiga koos olevatel tee numbri tähistel.
Liiklusmärgi posti paigaldamisel lubatud kõrvalekalded tee pikisuunas projektsest märgi paiknemisest on ±2,0 m. Liiklusmärgi paiknemise lubatud kõrvalekalle põikisuunas on ±0,1 m ning liiklusmärgi kõrgus vertikaalasendist ±5 cm. Tellijaga kooskõlastatult võib vajadusel olla ka suurem erinevus projektist.
Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga.
Projekteeritud liiklusmärkide asukohad on välja toodud joonistel 2-1 – 2-17.
8.3 TEEKATTEMÄRGISED Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614 “Teemärgised ja nende kasutamine” ja vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhendile“. Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastiku pinnale klaaskuule, vastavalt Transpordiameti poolt kehtestatud märgistuse nõuetele.
Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga. Valuplastiku tehtud märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule, et oleks tagatud nõuetekohane valguspeegelduvus.
Projekteeritud markeering, markeeringu koodid on näidatud liikluskorralduse joonistel 2-1 – 2-17.
8.4 TÄHISPOSTID Tähispostid paigaldada projekteeritud mulde servale asendiplaanil näidatud kohtadesse. Tähispostide vahe on üldjuhul sirglõigul 50m. Tähispostid paigaldatakse mõlemal pool sõiduteed kohakuti.
Plastmassist tähispostide kasutusiga peab olema vähemalt 5 aastat. Tähispostide paigalduskohad ja reflektori värv on antud asendiplaani joonistel ja aruannetes. Tähispostile paigaldatud helkuri ülemise ääre kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9m.
Suuremate ristmike raadiustel on kollane tähispost raadiuse alguses, lõpus või vähemalt 10m vahedega. Kollase helkuriga tähispostid paigaldatakse ka bussipeatustesse. Mahasõitudele, mis viivad elumajani, paigaldatakse sinine tähispost mahasõidu sõidusuuna poolse raadiuse lõppu.
Tähistpostide püsivusnõuded ja paigaldusviis peavad vastama ehitusperioodil kehtivale Riigiteede liikluskorralduse juhendile.
NB! Tähispostid peavad jääma tee peenras kulgevast side valguskaablist vähemalt 0,5m. Tähispostide paigaldamisel lähemal kui 0,5 m tuleb paigaldustöid teostada käsitsi. Käsitsi paigaldamise olukorras kutsuda paigaldamise ajal kohale EESTI LAIRIBA ARENDUSE SA esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks.
8.5 PÕRKEPIIRDED
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 28
Põrkepiirded on projekteeritaval lõigul ette nähtud rekonstrueeritava truubi ristumisele ja kergliiklusteede eraldamiseks sõiduteest. Maantee mulde serva on projekteeritud põrkepiirded N2W4 tugevusega. Lisaks on ette nähtud uued põrkepiirded Vaskjõe sillale N2W3 tugevusega. Kergliiklusteede eraldamiseks sõiduteest on ette nähtud paigaldada karprauast piire N2W5 või tugevam. Piirded ja terminalid peavad olema vastavuses Transpordiameti juhendiga „Teepiirdesüsteemid“ 2023.
Sõidutee serva projekteeritud põrkepiire paigalda vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2; terminalid ja üleminekud osadele 1 ja 4. Piirete asukohad ja mahud on toodud plaanijoonistel.
9 KESKKONNAKAITSE
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.
Maanteelõigust paremal pool km-l 4,9-5,5 külgneb tee kaitsealaga „Vaskjõe looduskaitseala“ Kergliiklustee projekteerimine nimetatud lõigule vajab protsessi käigus keskkonnamõjude eelhinnangu läbiviimist.
10 HALJASTUS
Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Projektiga on ette nähtud haljastada maanteede nõlvad kuni kraavi põhjani või kuni ol.ol muldega kokkuviimiseni. Minimaalselt haljastatakse tee serv 1,5 m laiuses peenra servast. Haljasalad rajada nõuetele vastavalt ettevalmistatud kasvupinnasele. Kasvupinnase projekteeritud paksus on keskmiselt 5 - 7 cm. Muru klass III. Kohaliku objektilt saadava mulla nõuetele vastavust tõendatakse vajadusel täiendava mullaanalüüsiga. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Projektiga on ette nähtud likvideerida olemasolevaid puid ja võsa. Likvideerimine on näidatud ära asendiplaani joonistel ja mahtudes. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 29
11 TEHNOVÕRGUD
11.1 ELA SA SIDEVÕRK
Projekteerimisel on arvestatud ELASA Elektroonilise side alased tehniliste tingimustega nr TT2103. Projekteeritaval riigitee 19277 lõigul km 0,0 – 5,79 paikneb objekti algusest kuni km 3,0 vasakus mulde servas optilise sidekaabli (ELA SA) trass.
Projektlahendusega on vajalik siderajatis lahti kaevata ja vajadusel toestada kohtades kus see ristub projekteeritud truupidega. Üldjuhul ei ole vajalik tööde käigus multitoru lahti kaevata. Kui mahasõiduga ristumisel või katte laienduse rajamisel ulatub kaeve põhi kõrguslikult lähemale kui 30cm siis tuleb vajadusel multitoru langetada olemasolevas torus või omakorda kindlustada poolitatava kaitsetoruga D=100mm.
Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba.
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta täpsustada mikrotorustiku paigaldussügavus ning tähistada siderajatise täpne asukoht looduses!
11.2 TELIA SIDEVÕRK
Projekteeritaval maanteelõigul jäävad tööalale ka Telia Eesti AS sideliinirajatised sealhulgas sidesõlm, sidejaotlad, õhuliinikaablid, maakaablid ja sidekanalisatsioon. Nimetatud sideehitised kulgevad kuni Sinioja tänava ristmikuni km 1,16. Paremal pool maanteed kulgeb omavalitsusele kuuluv multitoru koos olemasoleva kergliiklustee valgustuse toitekaabliga.
Käesoleva projektiga ei ole ette nähtud sideehitiste ümberehitust. Mahasõitudega ristuva sidekaabli tarbeks paigaldatakse kaabli kõrvale reservtoru D=100mm koos otste markerpallidega. Kaablite kaitsmisel kasutada poolitatavaid snip-snap torusid. Sõidutee alla on ette nähtud A kategooria sidekanalisatsioonitorud seinapaksusega 4,8 mm. Teostatavate tööde käigus tuleb tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine.
Juhul, kui Telia sideehitise ümberehitamine on tehniliselt võimalik, kannab AÕS §158 lg 5 ja AÕSRS §152 lg 4 kohaselt kõik sideehitiste ümberehitamisega seotud kulud tööde teostaja või asjast huvitatud isik, k.a. sideehitise uues asukohas maakasutamise seadustamisega seotud kulud.
Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/sideehitiste-hooldus/
Ümberehitatavale Telia sideehitisele vormistada ehitusteatis ja kasutusteatis. Telia väljastab olemasolevate kaablite ümberlülituse loa pärast asendusrajatise maakasutusõiguse dokumentide esitamist ja aktsepteerimist Telia infosüsteemis. Ehitusdokumendid sideehitistega seotud tööde kohta edastada Telia infosüsteemi https://geopank.elion.ee/
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 30
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tööde teostamiseks.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis võib töid teostada ainult Telia volitatud esindaja poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Tegutsemine Telia sideehitiste kaitsevööndis on lubatud peale sideehitise kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ning selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktis. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal
Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine.
Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise, säilitamise või ümberehitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik.
11.3 ELEKTRIVARUSTUS
Projekteeritaval maanteelõigul ja sellele külgneval alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektripaigaldised:
kV õhuliinid ja kaabelliinid; 0.4 kV õhuliinid ja kaabelliinid; 10/0,4 kV alajaamad; 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.
Käesoleva projektiga ei ole ette nähtud elektripaigaldiste ümberehitust. Projekti plaanijoonistel on näidatud ristuvate õhuliinide andmed ja gabariidid rekonstrueeritava katendi suhtes. Ristumiste andmed on toodud vertikaalplaneeringu ja tehnovõrkude joonistel 3.1 – 3.17 .
Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa.
11.4 MAAPARANDUSSÜSTEEMID Projektiga käsitletaval või külgneval maa-alal Pärnu linnas, Tammuru ja Seljametsa külas asuvad järgmised maaparandusehitised:
Juhaselja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114530010040/002) Seljametsa I (MS 6114530010040/001) Seljametsa II (MS 6114760020170/002; 6114760020160/001) Vaskjõe (MS 6114760020150/001)
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 31
Kabli (MS 6114760020130/001)
Seljametsa I maaparandusehitisel on ette nähtud korrastada PK 27+07 teealuse kollektori kraavikaevud (puhastada settest, taastada torude paiknemine, lisada kaaned). Neelukaevud on vajalikud teekraavidest liigvee juhtimiseks suublasse.
Seljametsa II maaparandusehitisel taastatakse käesoleva projektiga kergliiklustee alla jääv drenaažisüsteemi 10 suue. Suudme taastamisel tuleb kasutada kataloogi „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“ tüüpjoonist 2.13. Uuendustööga taastada projekteeritud kergliiklustee alune drenaažilõik 8m ulatuses. Projekteeritud truubi PK 42+01 sissevoolu kõrgus peab jääma vähemalt 0,10m allapoole drenaažisüsteemi 10 suudme väljavoolu kõrgust.
Drenaaž on kantud geodeetilisele alusplaanile teostusjooniste alusel ja asukoht orienteeruv.
Teemaal paiknevad olemasolevad maaparandusrajatised tuleb korrastada vastavalt maaparandusseaduses esitatud nõuetele ja tüüpjoonistele.
Maaparandusrajatised on näidatud asendiplaani joonistel nr 2 ja 3.
11.5 VÄLISVALGUSTUS
Välisvalgustuse põhiprojekt, töö nr 00124, on koostatud Mitiprojekt OÜ poolt oktoobris 2024. Projektmaterjal sisaldub käesoleva projekti koosseisus eraldi kaustas.
Tehnovõrkude kavandamisel on lähtutud TRAM juhendist: MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“
Projekteeritud tänavavalgustuse lahendused on välja toodud ka käesoleva teeprojekti asendiplaani joonistel.
12 TÖÖDE TEOSTAMINE
12.1 ÜLDOSA Tööde teostamisel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, mis on kättesaadavad Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee rubriigist “JUHENDID”. Ehitaja peab järgima kehtivat seadusandlust. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” nõutud dokumendid. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 32
Enne ehitustööde algust on vaja informeerida kirjalikult Ühistranspordi osakonda probleemide vältimiseks ühistranspordi töökorralduses. Ehitustööde käigus tuleb tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt aiad, hekk, puud jmt) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. Ehitaja peab teavitama Tellijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Keskkonnajuhtimiskava Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Ehitustööde ajal säilivate puude läheduses tuleb tüvesid, võra ja juurestikku kaitsta vigastuste eest. Tüvekaitsed ja nende paigaldamine ei tohi omakorda kahjustada puud. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse maaomanikuga. Raudbetoonist purunenud truubilülide detailid utiliseeritakse või purustatakse kivipurustis ja võimalusel taaskasutatakse.
12.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD Töövõtjal tuleb kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, vajadusel märkida nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Ehitustööde läbiviimine võõral kinnistul maaomanikuga kokku leppimata ei ole lubatud. Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassivaldajaid ning võtta täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 33
Puude, heki ja võsa eemaldamine koos maa-ala planeerimisega on ette nähtud teha peamiselt teemaa-ala ulatuses. Eramaalt ette nähtud puude, heki ja võsa raie tuleb täiendavalt kooskõlastada maaomanikuga. Kännud ja kõlbmatu pinnas tuleb utiliseerida. Kooskõlas „Teetööde tehnilised kirjeldused” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevat samaväärset pinnast. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Kasvumuld koorida tee maa-alalt ulatuses, mis on vajalik teemulde või teemulde laienduse ehitamiseks. Kasvumuld ladustada, hiljem kasutada haljastustöödel. Projekti asendiplaanil näidatud kohtadest kivide eemaldamine ja kiviaedade eemaldamine on arvestatud teemaa puhastamise mahtude koosseisu. NB! Kõigilt riigile kuuluvatelt maadelt, nii Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallatavatelt metsamaadelt kui teemaalt raiutav puit kuulub RMK-le. Puidu raadamise, ladustamise ja RMK-le üleandmise tingimused peab Töövõtja kooskõlastama enne tööde algust RMK-ga. RMK-le mittevajalik puit tuleb utiliseerida.
12.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS Kogu objektil on üldiseks põhimõtteks võetud olemasoleva sobiliku mulde materjali säilitamine ja uue konstruktsiooni rajamine minimaalse sobiliku pinnase väljakaevamisega. Projekteeritav uus konstruktsioon rajatakse kogu ulatuses maksimaalselt olemasolevale muldkehale, et vältida mulde laiendusi nõrga aluspinnasega lõikudes. Ehituslikult on otstarbeks tee punast joont tõsta ca 15-35 cm, mis tagab optimaalse väljakaevatava materjali ja muldesse jäetava sobiliku materjali kaevetööde mahu tasakaalu. Suures osas ühtib olol. mulde tasapind peale vana kattekihi eemaldamist ning mulde pinna profileerimist uue konstrutksiooni põhja rajamiseks vajaliku tasapinnaga. Uus tee mulle sobitub olemasoleva tee mulde olukorraga kokku kõige parmini, kui kasutada 1:3 nõlvakaldeid, kraavide korral 1:2 kaldeid. Projektlahenduse realiseerimiseks on sobiv järgmine tehnoloogia:
Olemasolev asfaltkate ja bituumenstabiliseeritud kiht tuleb üles freesida ja ära vedada laoplatsile, (taaskasutatakse kompleksstabiliseeritud aluse ehitusel). Enne freesimistöid tuleb peenrad lahti kaevata ja saadav materjal ladustamispaika vedada.
Maantee laienduste (mulde laiendus, bussitaskud, ristmike õgvendused) alt eemaldatakse kasvupinnas ja planeeritakse kaeviku serva. Kõlbulik kasvupinnas taaskasutatakse haljastustöödel.
Uue konstruktsiooni rajamisel kaevatakse olemasolev mulde pinnas või aluspinnas vastavalt projekteeritud pikiprofiilile välja vajaliku sügavuseni. Olemasoleva säiliva muldkeha pealmine pind profileerida 4% põikkaldega. Saadav sobilik materjal viiakse vajadusel vahelattu. Sobilikku materjali (punane viirutus lõigetel) on soovitav
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 34
kasutada mulde laiendustel arvutuslikust uuest katendi konstruktsioonist allapoole jäävas osas või servades haljastuse alla täiteks.
Väiksemate laienduste korral kaevatakse mulde servad lisatava arvestusliku liivast täite paksuse osas välja. Vajadusel kaevatakse mulde serv lahti astmelisena ja rajatakse laienduse alumised täitekihid.
Suurematel mulde laiendustel, kus ei esine nõrka aluspinnast, kaevatakse kasvukiht välja ja rajatakse uus liivast mulde laiendus. Mulde laienduse astmete põhi kaevata max 10 – 15% põikkaldega. Astmed ehitada vähemalt 1,5 m laiused. Sobiv laienduse astme laius on ca 2,2 m, et tagada rulliga tihendamine. Liivaste pinnaste puhul astmeid ei tehta.
Kaevetööde teostamisel tuleb jälgida, et ei vigastata olemasolevaid tehnovõrke. Enne aluskihtide paigaldamist või aluskihtide paigaldamisele sobivas järgus
teostatakse vajadusel olemasolevate kommunikatsioonide kaitsemeetmed ja ümberehitus.
Planeeritud ja tihendatud muldele paigaldatakse killustikalus, KS32 kihid ja katte kihid. Killustikalus ehitada mulde nõlvani.
Stabiliseerimistöid tehakse poole tee või ühe sõiduraja kaupa, et tagada läbiv liiklus ajutise liikluskorraldusega.
Killustikaluses ja KS32 segus kasutatava killustiku fraktsioonid peavad olema samad. Killustikalus, KS32 segu killustik ja freespuru materjal veetakse välja järjest ning tihendatakse võimalikult samaaegselt. Freespurust kiht töötab ajutise tehnoloogilise kihina, millele on võimalik ajutiselt liiklus peale suunata kuni lõpliku stabiliseerimise ja tihendamiseni. Sõidukid ei tohi sattuda lõplikult tihendamata stabiliseeritud katendikihi peale.
KS32 kihi serv peab ulatuma AC 32 base kihist min 10 cm väljapoole. Peenra alus KS32 kihi paksuses ehitada KS32 segugu materjalidest – killustik,
freespuru veetakse välja koos KS32 kihi ehitamisega. Paigaldada paekivikillutikust (segu 6) peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru.
Väljakaevatud ja profileeritud mulde pind tuleb enne katendi aluskihtide paigaldamist tihendada (min kt=0,98). Laiendamiseks kasutatav pinnas peab olema samasugune, kui vana mulde pinnas, pinnaste erinevuse korral peab juurdelisatav olema paremate dreenivate omadustega. Mulde nõlvad profileerida 1:3-1:2 kaldega. Erineva nõlvakaldega lõigud peavad olema võimalikult terviklikud.
12.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS Ehitamise ajal tuleb juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (RT 13.07.2018 nr 43) ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab enne ehitustööde algust töövõtja ja kooskõlastab Tellijaga. Ajutiste ühenduste liikluskorralduse ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Võimalikud ajutised ümbersõiduteed ja ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 35
Kogu projekteeritaval lõigul tagatakse olemasoleval trassil maksimaalselt läbiv kahesuunaline liiklus ehitusperioodi ajaks.
13 TEE HOOLDUSJUHEND Maantee hooldus, sh bussitaskute hooldus teostatakse vastavalt hooldelepingule ning Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 vastu võetud määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 20.02.2015 kinnitatud käskkirjale nr 49 „Teehoolde järelevalve juhend riigimaanteedel“. Seletuskirja koostaja:
29.10.2024
Meelis Kleinson
Töö nr: 23004737| 03.07.2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu
põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Tallinn–Tartu 2024
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 11
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 11
4.1.1. Pärnu maakonnaplaneering (kehtiv) .................................................................................... 11
4.1.2. Paikuse valla üldplaneering (kehtiv) ..................................................................................... 13
4.1.3. Pärnu üldplaneering 2035+ (koostatav) ............................................................................... 14
4.1.4. Mõju maakasutusele ............................................................................................................ 15
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 16
4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 20
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 21
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 23
4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 24
4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 25
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 26
Lisa 1. II kaitsekategooria kaitsealuste liikide paiknemine (looduskaitseseadus § 53 lg 1 alusel vaid asutusesiseseks kasutamiseks)
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
3
1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekt koosseisu. Rekonstrueeritav riigitee 19277 lõik algab tugimaanteelt 59 Pärnu – Tori ja lõppeb riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga km-l 5,79. Projekteeritav teelõik asub Pärnu linnas ja kulgeb Paikuse alevis ning Seljametsa ja Tammuru külades (vt joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga juuni 2024.
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024007
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5
Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (uue kergliiklustee lõigu rajamine). Lisaks on tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad looduskaitsealused objektid. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
6
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Käesoleva projekti eesmärgiks riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu rekonstrueerimine. Olemasolev kõrvalmaantee lõik on ehitatud IV klassi maanteena ja kahe sõidurajaga. Sõidutee katte laius ristmikevälistel lõikudel on keskmiselt 7,5 m ning tugipeenra laiused keskmiselt 0,8 m. Olemasoleva katendi ehitusaastateks on peamiselt 1970 ja katteks mustkate. Vaadeldavale teelõigule on valdavas osas 1973. - 1984. aastatel ehitatud mustkate, mida on korduvalt pinnatud. Paremale pool maanteed on välja ehitatud eraldatud kuni 2,5 m laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis kulgeb objekti algusest kuni riigitee 19276 ristmikuni km-l 3,1.
Projektiga kavandatava töö eesmärgiks on maanteelõigu kandevõime tõstmine, liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse suurendamine.
Kõrvalmaantee 19277 projekteeritav lõik algab Paikuse alevist riigitee 59 Pärnu – Toritugimaantee ringristmikult ja lõpeb Tammuru külas riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga. Lõigu pikku on 5,79 km.
Käesoleva projekti lahendustega on projekteeritaval lõigul üldjuhul ette nähtud:
▪ uue teekatte konstruktsiooni ehitus kogu lõigul koos muldkeha tugevdamisega; ▪ olemasolevate bussipeatuste rekonstrueerimine ja normidekohane asukoha määramine,
platvormide ehitus ja ootepaviljonide uuendamine; ▪ bussipeatuste piirkonnas jalakäijatele parema juurdepääsu tagamiseks kergliiklusteede
rajamine või kindlustatud peenra laiendamine kuni 1m-ni; ▪ uute liikluskorraldusvahendite ja teemärgistuse rajamine kogu lõigule; ▪ sademevee ärajuhtimissüsteemide korrastamine. Olemasolevate truupide uuendamine ja uute
kraavide kaevamine; ▪ lõigul asuvate kohalike teede ristmike ja mahasõitude rekonstrueerimine. Ristmike
nähtavuse parandamine.
Projektiga on kinnitatud järgnevad lahendused:
▪ Maanteest vasakule uue 2,5m laiuse ja 275m pikkuse kergliiklustee lõigu rajamine lõigus riigitee 59 kuni Aiandi tee (PK0+14 - 2+87);
▪ Aiandi tee ristmikule on projekteeritud eraldi vasakpöörde aeglustusrada ning likvideeritud kiirendusraja lõik riigitee 59 suunas. Lisatud on ülekäiguosaga liiklussaar külgnevale harule.
▪ Projekteeritud on uus kiirusrežiim 80 ja 60 km/h va Paikuse alevi piirkond lõigu algusest kuni km-ni 1,2.
▪ Paikuse alevi piirile km 1,2 on maanteele projekteeritud liikluse rahustamiseks sõiduradasid eraldav liiklussaar – šikaan.
▪ Riigitee 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmiku rekonstrueerimine km 2,974. Bussipeatused viiakse nihkesse, luuakse liiklussaarega ülekäigukohad põhiteel ja külgneval harul. Likvideeritakse kiirendusrada Paikuse suunal. Rajatakse uued kergliikusteede ühendused. Sõiduteega külgneva kergliiklustee eraldmine sõiduteest tehakse põrkepiirdega.
▪ Uute bussipeatuste rajamine km-le 2,15 Pilve tänava piirkond ja km-le 4,9 Seljametsa järve piirkonda. Samuti lisapeatuse rajamine riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee harule. Projekteeritud on Seljametsa-Vaskrääma tee 2,7 km pikkune ja 2,5m laiune kergliiklustee maanteest paremal vahemikus km 3,12 – 4,93 (PK31+17 - 49+27);
▪ Perspektiivsena projekteeritud kergliiklustee lõik maanteest paremale Vaskjõe looduskaitse ala servas (PK49+30 - 56+82).
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
8
Plaanilahendus
Sõidutee
Projekteeritud maantee üldine geomeetria jälgib olemasolevat plaanilahendust ja projekteeritud teetelg ühtib enamasti olemasolevaga. Uus katendikonstruktsioon rajatakse kogu ulatuses maksimaalselt olemasolevale muldkehale. Mulde laiendused on planeeritud peamiselt uute bussitaskute tarbeks. Projektis kasutatud ja projekteeritud plaanikõverate väärtused jäävad enamasti üle soovitatava minimaalse ehk üle R 380m. Erandlikud raadiused 80 km/h tsoonis on lõigu km 4,4 (R300m) ja km 5,76 (R230m). Nimetatud plaaniraadiustele on projekteeritud ka 4%-ne viraažikalle.
Bussipeatused
Projektiga rekonstrueeritakse olemasolevad bussipeatused. Bussipeatuste asukohad on projektlahenduses enamasti muudetud. Projekteeritud on kaks uut bussipeatust Pilve tn ja Seljametsa järve piirkonda. Olemasolev amortiseerunud Seljametsa ootekoda likvideeritakse. Bussipeatuste asukohad määratakse lokaalse vajaduse ja jalakäijate liikumissuundade järgi.
Ristlõike lahendused
Projekteeritud ristprofiili parameetrid valitud vastavalt lähteülesandele. Sõiduradade laiuse valikul arvestatud Transpordiameti juhendiga „Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Antud projektis on osaliselt laiendatud bussipeatuste vahelisi kindlustatud peenraid 1,0 meetrini. Samuti on Paikuse alevi lõigus laiendatud vasakpoolne teepeenar 1,0 meetrini, kuna puudub võimalus luua sõiduteest eraldatud jalgtee.
Projekteeritaval lõigul on ette nähtud tagada minimaalne teega külgnev vaba ruum, mis on 5 m äärmise sõiduraja servast. Tee servas kasvavad puud peamiselt säilitatakse. Alla 4 m kaugusel olevad allee koosseisus kasvavad puud on kokkuleppel ette nähtud eemaldada. Alleel kasvavate puude vahel kaevetöid ja kraavi kaevamist ei planeerita. Üldjuhul profileeritakse mulde nõlvade kalded 1:3-le ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva nõlva osaga. Tulenevalt vajadusest uus nõlvaosa olemasolevaga ratsionaalselt kokku viia, kasutatakse kraavide ja mulde laienduste puhul ka 1:2-le nõlvakallet. Uute pikikraavide tagumise nõlva kalle on planeeritud 1:1,5-le.
Enamusele teeäärsetele kinnistutele ja hoonete juurde on projekteeritud ristumiskohad olemasolevasse asukohta. Pöörderaadius ja üldjuhul ka laius vastavad vähemalt tüüplahendusele (tüüp I, R=5m). Juhul, kui olemasoleva mahasõidu raadius on suurem, säilitatakse võimalusel olemasolevad parameetrid. Mahasõidu asfaltkatte ulatus maantee servast on tavaolukorras 8 m. Mahasõitude kruusakatte pikkus on erinev, sõltudes pikikaldest või kinnistu piirist.
Võimalusel on viidud kahte kinnistut teenindavad mahasõidud kahe kinnistu piirile. Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutele uute mahasõitude rajamine. Otsused mahasõitude likvideerimise või asukoha muutmise osas kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Sademevesi
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele aladele ja kraavidesse. Maanteele uute külgkraavide kaevamine teostatakse objektil kohtades, kus mulde kõrgus on madalam kui 1m. Kraavi põhi kaevatakse vähemalt 0,4m laiuselt. Vastasnõlv planeeritakse kaldega 1:1,5-le või viiakse sujuvalt kokku olemasoleva vastasnõlvaga.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis veetakse ära.
Olemasolevad põikkraavid tuleb põhiteetruupide kohal korrastada. Kõik projekteeritud truubitorude päised ja esine tuleb kindlustada munakividest laotisega D=10-20 cm betoonalusel.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
9
Käesoleva projektiga vahetatakse välja kõik olemasolevad raudbetoonist truubid plasttruupide vastu.
Sild
Üle Vaskjõe kulgeva silla ehituse (kergliiklustee tarbeks) jaoks koostatakse eraldi projekt, mistõttu pole käesolevas eelhinnangus silla ehitamisega seotud teemasid väga detailselt (raadamismahud, tööde teostamise kirjeldus jmt) käsitletud. Samas hinnatakse käesoleva eelhinnangu raames silla rajamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ning tuuakse välja leevendavad meetmed võimaliku ebasoodsa mõju avaldumise vältimiseks.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 10
Joonis 3 Kavandatav tegevus. Joonisel on suurendatud väljavõtetena kuvatud uute kergliiklusteede asukohad. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
11
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse kogumõju. Projektiga kavandatava töö eesmärgiks on maanteelõigu kandevõime tõstmine, liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse suurendamine. Kavandataval tegevusel on, nt läbi õnnetuste ohu vältimise ja keskkonnasõbralike liiklemisviiside soodustamise, keskkonnale ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
4.1.1. Pärnu maakonnaplaneering (kehtiv)
Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/744. Maakonnaplaneeringus on antud muuhulgas üldised tingimused maanteevõrgu arendamiseks, millega on kavandatav tegevus kooskõlas. Näiteks: maanteede kvaliteedi parandamisel lähtuda eelkõige turvalisusest; teedevõrk peab vastama ettevõtluse, asustuse ja ühistranspordi vajadustele; lahendada juurdepääsude põhimõtted, laiendamise ja kandevõime tõstmine vajadus jne.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et tihedama kasutusega ja ohtlikemates maanteelõikudes tuleb kaaluda tee renoveerimise käigus kergliiklusteede rajamise vajalikkust, sh eraldiseisva kergliiklustee rajamise võimalust. Maakonnaplaneeringus on antud jalg- ja jalgrattateede rajamiseks järgmised üldised tingimused:
▪ kaaluda kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks võimalusi, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliiklejate jaoks meeldivam ja saastamata keskkond.
▪ Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on väga arvukalt, on mõistlik rajada eraldi rattatee ja jalgtee.
▪ eelisjärjekorras arendada kergliiklusteedega jätkuv ja kasutaja jaoks sujuv ühendus (võrgustik).
Kavandatav tegevus on nimetatud tingimustega kooskõlas ning aitab maakonnaplaneeringus seatud ohutu lähiliikumise eesmärke täita.
4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
12
Pärnu maakonnaplaneeringu joonisel „Asustus“ on planeeritav Seljametsa-Tammuru kergliiklustee esitatud (vt joonis 4.1.1.1).
Joonis 4.1.1.1 Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu joonisest „Asustus“. Rekonstrueeritav maanteelõik on tähistatud kollase joonega. Planeeritav jalg- ja jalgrattatee on tähistatud roheliste täppidega (kollasest joonest üleval)
Pärnu maakonnaplaneeringu kaardi „Looduskeskkond“ alusel jääb kavandatav tegevus osaliselt ilusa vaatega tee- ja veelõigule ning mõningal määral rohelise võrgustiku tuumalale ja kaitsealale. Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb ilusa vaatega koha säilitamiseks reserveerida kohad avalikeks puhkekohtadeks. Kaitsealadel tuleb arvestada looduskaitseseaduse ja kaitseala kaitse-eeskirjade ning kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) seisukohtadega. Maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks: säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; ja kavandada asjakohaseid abinõusid (nt kiirusepiirang).
Tulenevalt projekti olemusest (enamjaolt olemasoleva maantee rekonstrueerimine), võib aga öelda, et projektiga ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohelise võrgustiku alale, projektiga ei suurendata oluliselt barjääri elusloodusele ning lõigule on projekteeritud uus väiksem kiirusepiirang (kohati 80 km/h, kohati 60 km/h). Samuti ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju visuaalsetele ja maastikulistele väärtustele, Projektiga ei nähta ette uusi ümbritseva maastiku suhtes visuaalselt domineerivaid rajatisi.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
13
Joonis 4.1.1.2 Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu joonisest „Looduskeskkond“. Rekonstrueeritav maanteelõik on tähistatud kollase joonega.
4.1.2. Paikuse valla üldplaneering (kehtiv)
Paikuse valla üldplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 85. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on esmatähtis parandada peamise planeeringu ala läbiva tee seisukorda ja sõidetavust. Valla teedevõrgustik peab võimaldama Pärnu linnaga senisest tihedamat lõimumist, parandama keskuses osutatavate teenuste kättesaadavust, olema tasakaalustatult arendatav ja soodustama äärelinliku asustuse laienemist üle valla territooriumi. Üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee Paikuse alevikust Seljametsa küla keskusesse (vt joonis 4.1.2)
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/421122013051
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
14
Joonis 4.1.2 Väljavõte Paikuse üldplaneeringu kaardist „Paikuse YP valla kaart“. Projektiala on tähistatud kollase joonega, ÜP kohane perspektiivne kergliiklustee katkendliku joonega (tumepunane).
4.1.3. Pärnu üldplaneering 2035+ (koostatav)
Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ koostamise eesmärk on kaasajastada linna strateegilised ruumiplaneerimise arengusuunad ja siduda haldusterritoriaalse reformi järgsed alad ruumiliseks tervikuks. Planeeringuala on Pärnu linna haldusterritoorium, mille koosseisu kuuluvad asustusüksustena Pärnu linn, Lavassaare ja Paikuse alev, Audru ja Tõstamaa alevik ning 49 küla (sh Seljametsa ja Tammuru küla). Pärast 2017. a haldusreformi kuulub käsitletav projektiala Pärnu linna koosseisu.
Pärnu linna üldplaneeringu 2035 eskiislahenduse koondkaardil6 on Paikuse-Seljametsa kergliiklustee esitatud. Seljametsa-Tammuru kergliiklustee on esitatud üldplaneeringu koostamisega seotud uuringus ja Pärnu Linnavolikogu 18.04.2024 määruses nr 10 „Pärnu linna jalgrattastrateegia 2030+“7 perspektiivse jalgrattateevõrgustiku osana (tugivõrk). Tugivõrgu peamine funktsioon on ühendada lähte- ja sihtkohad põhivõrguga ning tagada kohalike sõitude võimalus.
6 Pärnu linna üldplaneeringu 2035 eskiislahenduse koondkaart
7 https://www.riigiteataja.ee/akt/423042024038
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
15
Joonis 4.1.3 Väljavõte Pärnu Linnavolikogu määruse nr 10 „Pärnu linna jalgrattastrateegiast 2030+“. Kavandatava tegevuse asukoht on märgitud punase katkendliku joonega.
4.1.4. Mõju maakasutusele
Projekti elluviimisel on tõenäoline mõningane maaeraldus külgnevatest kinnistutest. Tee-maa laius vaadeldaval lõigul on keskmiselt 13 m. Olemasolevad külgkraavid jäävad seetõttu kitsast tee-maa ristlõikest enamasti välja ning paiknevad eramaal või kergliiklustee tarbeks eraldatud maal. Projekti koosseisus koostatakse krundijaotuskava. Krundijaotuskavaga määratakse maaeraldused, mis tulenevad projektlahendusest, nt uue mulde ehitus, uue kraavi rajamine või kergliiklustee ehitamine. Aga arvestades, et kavandatav tegevus on ette nähtud olemasoleva tee kõrval ning tegu pole mahukate maaeraldustega, ei kaasne sellega olulist ebasoodsat mõju.
Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutele uute mahasõitude rajamist, vaid olemasolevate mahasõitude rekonstrueerimist. Seega juurdepääsusid kinnistutele oluliselt ei halvendata. Käesoleva projektiga parandatakse liikumisvõimalusi nii sõiduteel, kergliiklusteel kui ka ühistranspordiga liikumisel. Projektiga tõstetakse maanteelõigu kandevõimet, parandatakse liiklusohutust ja suurendatakse sõidumugavust.
Oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
16
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel ulatub osaliselt Vaskjõe looduskaitsealasse (KLO1000567, vt Joonis 4.2.1). Vabariigi Valitus on kehtestanud 30.03.2007 määruse nr 89 „Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“8 (edaspidi määrus 89), millega võetakse kaitse alla Vaskjõe looduskaitseala, et kaitsta:
▪ elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)2 ning vanad loodusmetsad (9010*).
▪ liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus; KLO9120023) ja musträhn (Dryocopus martius; KLO9119956).
Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks - Tammuru sihtkaitsevöönd ja Poska sihtkaitsevöönd. Kavandatav tegevus ulatub Tammuru sihtkaitsevööndisse, Poska sihtkaitsevööndile kavandatav tegevus ei ulatu. Määrus nr 89 § 7 lg 1 p 3 kohaselt on kaitsealal keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Määrus nr 89 § 7 lg 2 p 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet.
EELIS andmetel jääb lähim kaitstav elupaigatüüp, vanad loodusmetsad (9010*), kavandatavast tegevusest ca 150-200 m kaugusele. See elupaigatüüp hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad.
EELIS andmebaasi alusel jäävad hallpea-rähni ja musträhni leiukohad kavandatavast tegevusest ca 1,5 km kaugusele. Musträhni ohustavaks teguriks on sobilike elupaikade pindala vähenemine.
Arvestades kaitstavate elupaikade ja elupaigatüüpide kaugust, projekti mõjuala (piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga) ning kavandatava tegevuse iseloomu (ehitustööd on ajutised ning sarnanevad olemasolevale liiklusmüra häiringule, tööd toimuvad enamjaolt olemasoleval maanteel või maanteeäärse alal), ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele. (Ka maantee külgkraavide rekonstrueerimine ja vajadusel osaliselt uute külgkraavide kaevamine ei mõjuta oluliselt üle 150 m kaugusele jääva elupaigatüübi kasvukohatingimusi.)
Kavandatavast tegevusest ca 180 m kaugusele jääb lisaks Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293). Kuna antud hoiuala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku, on seda käsitletud eraldi allpool, Natura hindamise käigus.
Kavandatava tegevuse alale jääb II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisalik (Lacerta agilis; KLO9115569) leiukoht. Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 55 lg 6 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise ja poegade kasvatamise ajal, mistõttu on raietegevus keelatud 1. maist kuni 31. juulini. Selle tingimusega tuleks arvestada ka käesoleva teeprojekti ehitustöödel.
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023209
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
17
Kavandatavast tegevusest ca 160 m kaugusele jääb ka II kaitsekategooria kaitsealuse liigi laanerähn (Picoides tridactylus; KLO9117396) leiukoht. Laanerähni ohustavad tegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. Liigi kaitseks tuleks võimalusel vältida lage- ja sanitaarraieid ning säilitada surnud ja surevaid okaspuid. Kavandatava tegevusega ei nähta ette tegevusi, mis liigi elupaikade seisundit halvendaks, seega oluline ebasoodne mõju puudub.
Vastavalt LKS § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seetõttu on nimetatud II kaitsealuste liikide täpsed leiualad esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.
Kavandatavast tegevusest ca 150-600 m kaugusele jäävad järgmised III kaitsekategoora kaitsealuste liikide leiukohad: hiireviu (Buteo buteo; KLO9120116), õõnetuvi (Columba oenas; KLO9119926), roomav öövilge (Goodyera repens; KLO9336924), nõmmelõoke (Lullula arborea; KLO9120005), sulgjas õhik (Neckera pennata; KLO9400898), laanepüü (Tetrastes bonasia; KLO9119909). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada ka III kaitsekategooria liikidele olulist ebasoodsat mõju.
Kuna kavandatav tegevus kattub osaliselt kaitsealaga, tuleks kavandatav tegevus Keskkonnaametiga kooskõlastada (LKS § 31; määrus 89 § 7 lg 1 p 3 ). Vajadusel saab Keskkonnaamet ehitusprojekti kooskõlastamisel seada ka täpsemad tingimused ehitustegevuseks.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
18
Joonis 4.2.1 Kavandatava tegevuse paiknemine kaitsealuste liikide ja kaitseala suhtes9. Aluskaart: Maa-amet 2024
9 Joonisel pole kuvatud II kategooria kaitsealuseid liike. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
19
Natura 2000
Kavandatavale tegevusele lähimaks (jääb kavandatavast tegevusest ca 180 m kaugusele) Natura 2000 võrgustiku alaks on Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), mis kattub siseriiklikult kaitstava Pärnu jõe hoiualaga. Pärnu jõe hoiuala on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 900 ha ning see on loodud ühe loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks ning ühe sama direktiivi II lisas nimetatud liigi ja tema elupaikade kaitseks. Kaitstav elupaigatüübid on: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Liigid, mille elupaiku kaitstakse on järgmised: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Ülejäänud Natura 2000 alad asuvad kavandatavast tegevusest veelgi kaugemal (ca 2-4 km kaugusel).
Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis keskkonnatingimused kirjeldatud Natura 2000 võrgustiku aladel säilivad olemasolevalt ja need ei asu seega kavandatava tegevuse mõjualas. Detailsema Natura hindamise läbiviimise vajadus puudub.
Joonis 4.2.2 Kavandatava tegevuse paiknemine lähima Natura 2000 loodusala suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
20
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri10 andmetel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad mälestised (Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht (reg nr 27039), Sindi-Lodja II kiviaja asulakoht (reg nr 27040), Sindi-Lodja III kiviaja asulakoht (reg nr 27041)) jäävad kavandatavast tegevusest ca 1 km kaugusele ehk mõjupiirkonnast välja.
EELIS andmebaasi kohaselt ristub kavandatav tegevus kahe pärandkultuuriobjektiga - Pärnu-Sindi kitsarööpmeline raudtee (reg nr 568:RTR:001) ja Seljametsa (Sikasselja) karjäär (reg nr 568:KAR:001). Pärnu-Sindi kitsarööpmeline raudteest, millega kavandatav tegevus ristub, on säilinud 50-90% oma esialgsest funktsionaalsusest. Seljametsa (Sikasselja) karjäär on hästi või väga hästi säilinud. Kavandatava tegevuse lähedusse (ca 30-100 m kaugusele) jäävad veel järgmised pärandkultuuriobjektid: Juhaaselja küla (reg nr 568:KON:002), Sinioja küla (reg nr 568:KON:003), Pustuski meierei (reg nr 624:MEI:001), Seljametsa kooli mälestuskivi (reg nr 624:MAL:001), Pustuski algkool (reg nr 624:KOO:004), Poska küla (reg nr 568:KON:004).
Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus11. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
Üldiselt, arvestades, et kavandatav tegevus nähakse ette enamjaolt olemasoleval maanteel, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele.
Joonis 4.3.2 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
10 https://register.muinas.ee/
11 https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
21
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatav tegevus ristub Sindi oja (VEE1145300) ja Vaskjõega (VEE1147600). Sindi oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Sindi ojale kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m. Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m.
Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad ka Seljametsa järv (VEE2064550) ja nimetu tehisjärv (VEE2064551; liiva kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu). Seljametsa järv on avalikult kasutatav veekogu. Seljametsa järve osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m. Nimetule tehisjärvele kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m. Teisele nimetule tehisjärvele (VEE2064552) piiranguid seatud ei ole. Tegemist on Seljametsa maardlaga (liivakarjäär, maardla nr 888), kuhu kavandatav tegevus ei ulatu.
Kavandatud kergliiklustee ja Vaskjõge ületav sild jääb Seljametsa järve ja Vaskjõe ehituskeeluvööndisse. Seljametsa järve tavapärane ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ning Vaskjõe ehituskeeluvöönd 50 meetrit põhikaardi veepiirist. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Keskkonnaameti 27.02.2024 kirja nr 6-2/24/2446-3 kohaselt on Seljametsa järve katastriüksusel on praktiliselt kogu Paikuse-Tammuru teepoolsel osal määratletud metsamaa kõlvik.
LKS § 38 lg 5 p 9, 10 alusel on ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine, kuid ehituskeeld ei laiene kehtestatud detail- või üldplaneeringuga avalikult kasutatavale teele ja sillale. Seljametsa-Tammuru kergliiklusteed ja silda ei ole käesoleval hetkel veel ühegi kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud. Kehtiva Paikuse valla üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee Paikuse alevikust Seljametsa küla keskussesse, kuid mitte sealt edasi Tammuru küla suunas. Kuna Pärnu linna üldplaneering 2030+ on käesoleval hetkel koostamisel, siis kavandatav Seljametsa-Tammuru kergliiklustee koos sillaga planeeritakse üldplaneeringusse lisada. Sellisel juhul (peale uue Pärnu üldplaneeringu kehtestamist) oleks kavandatav tegevus LKS nõuetega kooskõlas.
Üle Vaskjõe kulgeva silla (kergliiklustee tarbeks) ehituse jaoks koostatakse eraldi projekt, mistõttu pole käesolevas eelhinnangus silla ehitamisega seotud teemasid võimalik detailselt (raadamismahud, tööde teostamise kirjeldus jmt) käsitleda.
Aga kavandatava tegevuse kirjeldusest ja joonistest võib järeldada, et töö maa-alal on vajalik raadamine. Juhul, kui raadamine toimub Seljametsa järve või Vaskjõe veekaitsevööndis, on puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis vajalik Keskkonnaameti nõusolek (veeseadus ehk VeeS § 119 p 2).
Tõenäoliselt silla ehitamise käigus ei muudeta Vaskjõe kaldajoont, jõge ei süvendata ja töid vees ei teostata, kuid kui silla projekti käigus see täpsustub, tuleb arvestada veeseaduse nõuetega:
VeeS § 196 kohaselt on veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine muuhulgas vajalik juhul kui toimub:
▪ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul;
▪ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;
▪ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
22
Arvestades, et Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, on silla rajamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu vähemalt 30 päeva enne tegevuse alustamist (VeeS § 197 lg 1).
Veeluba kohustuslik, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10) ja juhul, kui silla ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont (VeeS § 187 p 17).
Sademeveed teelt on juhitud sõidutee kõrval asuvatele aladele ja kraavidesse. Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas12. Projekti seletuskirja kohaselt on liiklussagedus on teelõigu alguses 1524 - 1820 autot ööpäevas ja peale 19276 Taali- Põlendmaa-Seljametsa tee ristmikku (km 2,97) 790 autot ööpäevas, millest raskeveokeid on vahemikus 7-10%. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Lisaks saab välja tuua, et VeeS § 129 lg 3 alusel ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Teekraavide rekonstrueerimisel ja uute rajamisel on soovitatav võimalusel selliseid lahendusi kasutada.
Keskkonnaportaali13 andmete alusel asuvad kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud PRK0065136, PRK0065137, PRK0065138, PRK0050244, PRK0064075, PRK0006517, PRK0006519, PRK0026281, PRK0019773, PRK0020728, PRK0023036, PRK0023037 ca 60-140 m kaugusel (vt joonis 4.4). Lähimatele puurkaevudele PRK0006517, PRK0006519 ja PRK0019773 on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu. Kavandatava tegevusega ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju puurkaevudele ja põhjaveele.
Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada puurkaevudest ja veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
Kavandatav tegevus ristub maaparandussüsteemide eesvooludega Seljametsa I (maaparandussüsteemi kood 611453001004, ehitise kood 001) ja Seljametsa II (maaparandussüsteemi kood 6114760020170, ehitise kood 002). Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alad: Juhaselja (maaparandussüsteemi kood 6114530010040, ehitise kood 002), Seljametsa I (maaparandussüsteemi kood 6114530010040, ehitise kood 001), Seljametsa II (maaparandussüsteemi kood 6114760020170, ehitise kood 002), Kullipesa (maaparandussüsteemi
12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 13 https://keskkonnaportaal.ee/
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
23
kood 6114760020120, ehitise kood 001) ja Kabli (maaparandussüsteemi kood 6114760020130, ehitise kood 001).
Maaparandusseaduse14 (edaspidi ka MaaParS) § 5 § 47 alusel tuleb ehitusprojektis arvestada vajadusega tagada maaparandusehitiste nõuetekohane toimimine. MaaParS § 50 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetlejaga. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks esitada.
Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad müratundlikud objektid. Lähimad elamud jäävad kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse (peamiselt Paikuse alevikus, Seljametsa külas). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on eelistada kergliiklust ning vähendada tehniliste lahenduste kaudu sõiduauto igapäevast kasutamist. Lõigul vähendatakse sõidukiirust. Seega on kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju.
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
24
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; võimalusel vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud vajadusel lähimate tundlike hoonete puhul) tuleb kaaluda keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks vibratsioonitasemete kontrollmõõtmiste teostamist reaalses tööolukorras.
Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on vajadusel soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks võib olla otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole eelhinnangu raames mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Valgustuslahenduse tarbeks on koostatud eraldi projekt ning esitatakse põhiprojekti koosseisus. Üldiselt tuleks valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile (kergliiklusteele), et vältida üleliigset valjustust ümbritseval alal (majapidamistel). Kindlasti peaksid valgustid olema optimaalse võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Eeltoodud meetmete järgmisel on võimalik minimeerida müra, vibratsiooniga ning valgusreostusega seotud võimalikke häiringuid ning seeläbi ära hoida olulise ebasoodsa mõju avaldumist.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Arvestada tuleks jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
25
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“15 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas16 olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
16 https://www.riigiteataja.ee/akt/417012024017?leiaKehtiv
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
26
5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3117 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Kuna kavandatav tegevus kattub osaliselt kaitsealaga, tuleks kavandatav tegevus Keskkonnaametiga
kooskõlastada (looduskaitse seadus § 31; määrus 89 § 7 lg 1 p 3). ▪ Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine
paljunemise ja poegade kasvatamise ajal, mistõttu on raietegevus kivisisalike leiukohas keelatud 1. maist kuni 31. juulini (vt ptk 4.2 ning Lisa 1).
▪ Soovitatav on võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
▪ Juhul, kui raadamine toimub Seljametsa järve või Vaskjõe veekaitsevööndis, on puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).
▪ Arvestades, et Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, on tõenäoliselt vajalik silla rajamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist (VeeS § 196). Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu vähemalt 30 päeva enne tegevuse alustamist (VeeS § 197 lg 1). Veeluba kohustuslik, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10) ja juhul kui silla ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont (VeeS § 187 p 17).
▪ VeeS § 129 lg 3 alusel ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Teekraavide rekonstrueerimisel ja uute rajamisel on soovitatav võimalusel selliseid lahendusi kasutada.
▪ Ehitusprojekt esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks (MaaParS § 50 lg 1). ▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada puurkaevudest ja veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
▪ Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile (kergliiklusteele), et vältida üleliigset valjustust ümbritseval alal (majapidamistel). Kindlasti peaksid valgustid olema optimaalse võimsusega.
17 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
27
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
▪ Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; võimalusel vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud vajadusel lähimate tundlike hoonete puhul) tuleb kaaluda keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks vibratsioonitasemete kontrollmõõtmiste teostamist reaalses tööolukorras.
▪ Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on vajadusel soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks võib olla otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole eelhinnangu raames mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Arvestada tuleks jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
Tinter-Projekt OÜ
Teie: 05.11.2024 e-kiri
Meie: 25.11.2024 nr 3-1.1/2024/6710
V.a. Meelis Kleinson
Kooskõlastus
Küsite oma 05.11.2024 RMKle saadetud e-kirjas kooskõlastust projektile „Riigitee 19277 Paikuse-
Tammuru km 0, 0-5, 8 lõigu põhiprojekt“ (töö nr 51-23-TP). Projekt hõlmab ka riigile kuuluvat
kinnistut Surju metskond 35 (62401:001:1653), millise riigivara volitatud asutuseks on RMK.
RMK kooskõlastab projekti järgmiste tingimustega:
1. Kuna projektala paikneb Vaskjala looduskaitseala Tammuru sihtkaitsevööndis, siis palume
kavandatud tööde läbiviimiseks küsida täiendavad tingimused kaitseala valitsejalt
Keskkonnaametilt. 2. Raadamiseks taotleb metsateatise RMK Edela regioon. Selleks esitada taotlus koos raadamisala DWG
formaadis kihiga aadressile [email protected]. Raie ja raiutud puidu käitlemise tingimused leppida
RMK Edela regiooniga kokku täiendavalt. Raadamisala piiride sissemärkimine looduses on arendaja
ülesanne.
3. Vastavalt riigilõivuseaduse ja keskkonnatasude seaduse muudatustele rakendusid alates 1.
juulist 2024 metsateatise riigilõiv ja keskkonnatasuna raadamistasu, milliste tasumise kohustus
RMKle tekib käesoleva projekti elluviijal.
4. Tööde käigus tekkivad pinnasekahjustused likvideerida.
5. Tagada jäätmekäitlus ja ümbritseva ala korrashoid.
6. Kavandatava kergtee aluste kinnistute jagamise korraldab ja finantseerib arendaja. Kinnistu jagamine
teostada koostöös RMK kinnisvaraosakonnaga. Raadamise ja jagamise järgselt taotleda jagatud
kinnistute üleandmist.
7. Ehitustöödega alustamisest ja prognoositavast kestusest riigimetsamaal palun teavitada RMKd ette
vähemalt 7 kalendripäeva e-posti aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Jürgen Kusmin
RMK Kinnisvaraosakond
Planeeringute spetsialist
505 3387
From: Meelis Kleinson <[email protected]>
Sent: Tue, 05 Nov 2024 10:48:06 +0000
To: "[email protected]" <[email protected]>
Subject: Riigitee 19277 Paikuse-Tammuru km 0,0-5,8 lõigu põhiprojekti kooskõlastamine
|
[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid.
Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline
|
Tere
Palume kooskõlastada maantee rekonstrueerimise põhiprojekt RMK-poolt.
Materjal on lisatud kirjale.
Lugupidamisega
Meelis Kleinson
projekteerija
Tinter-Projekt OÜ
5136615
1
2
3 4
5
6
7 8
9
10 11
12
13
14 15
16
17
18
19
20
21
22
23
24
25 26
27
28
29
30
31
32 33
34
35
36
37
38
39
40
41
42
43
44
45
46
47 48 49 50 51 52 53 54 55 56 57
58
59 60 61 62 63 64 65 66
67
68
69
70 71
72
73 74
75 76
77
78
79
80
81
82
83
84
85 86
39
87
88
89
90 91
92 94
95
1 .1
1 .2 1 .3
P är an dk ul tu ur i o bj ek t:S el ja
m et sa (S ik as se lja ) k ar jä är
Si n io ja k ü la
P är an
d ku lt u u ri o b je kt :
P är n u -S in d i k it sr ö ö p m el in e ra u d te e
P är an
d ku lt u u ri o b je kt :
S IN IO
JA
S IN IO
JA
1
2
Transpordiamet
Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija: Meelis Kleinson
Turu tn 34
51014, Tartu
10.10.2024 51-23-TP
Töö Tellija:
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Projektijuht:
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Indrek Lensment
1 : 2000
ASENDISKEEM
1.1
ri s tm ik P
K 0
+ 5 3
ri s tm ik P
K 0
+ 8 0
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L 2
ri s tm ik P
K 1
+ 1 0
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te e t ä n a v L 2
ri s tm ik P
K 1
+ 7 3
5 6 8 0 0 3 8 A ia n d i te e L
1 ri s tm ik P
K 2
+ 9 2
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L 1
ri s tm ik P
K 1
+ 0 3
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te e t ä n a v L 1
ri s tm ik P
K 1
+ 7 1
ri s tm ik P
K 2
+ 6 7
ri s tm ik P
K 4
+ 1 8
ri s tm ik P
K 5
+ 1 1
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
ri s tm ik P
K 5
+ 8 5
5 6 8 0 0 3 1 N
u rg a t ä n a v
ri s tm ik P
K 5
+ 3 3
ri s tm ik P
K 6
+ 0 7
ri s tm ik P
K 6
+ + 1 4
ri s tm ik P
K 6
+ 9 6 5 6 8 0 0 3 2 M
ä e t ä n a v
ri s tm ik P
K 7
+ 6 9
ri s tm ik P
K 8
+ 3 7
ri s tm ik P
K 8
+ 4 1
ri s tm ik P
K 8
+ 6 7
ri s tm ik P
K 8
+ 9 4
ri s tm ik P
K 9
+ 2 5
ri s tm ik P
K 9
+ 7 6
ri s tm ik P
K 9
+ 5 9
ri s tm ik P
K 1
0 + 0 2
ri s tm ik P
K 1
0 + 1 4
ri s tm ik P
K 1
0 + 3 3
ri s tm ik P
K 1
0 + 8 7
ri s tm ik P
K 1
0 + 7 6
ri s tm ik P
K 1
2 + 4 3
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
ri s tm ik P
K 1
1 + 6 4
ris tm ik P
K 1
6 + 4 9
ris tm ik P
K 1
7 + 7 7
ris tm ik P
K 1
9 + 6 1
ris tm ik P
K 2
1 + 6 2
P il v e t ä n a v
ri s tm ik P
K 2
1 + 5 8
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 0 ,5
m P
K 0
+ 4 9
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 0 ,8
m P
K 2
+ 7 9
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 2 x 1 ,4
m
P K 5
+ 6 3
P ro j. p
õ h ite
e tru
u p D
= 1 ,0
m P
K 1
7 + 8 7
P K 1
0 + 3 0
J J T j u u rd
e p ä ä s
P K 7
+ 7 0
J J T j u u rd
e p ä ä s
P K 5
+ 3 7
J J T j u u rd e p ä ä s
P K 1
6 + 3 0
J J T ju
u rd
e p ä ä s
riig ite
e 1
9 2 7 7 k
m 0 ,0
4 6
R e k o n s tru
e e rita
v a lõ ig
u a lg
u s
TINGMÄRGID:
KRUNDIPIIR POSITSIOONI NUMBER
TEEKAITSEVÖÖND
KAITSEALA PIIRANGUVÖÖND
HALDUSPIIR 60
LIKVIDEERITAV OBJEKT / TEEOSA
Proj. põhiteetruup
PROJ. SÕIDUTEE KATEND
PROJ. KERGLIIKLUSTEE KATEND
PROJ. TEE TELGJOON
PROJ. ASFALTKATTE SERV
PROJ. PÕRKEPIIRE
PROJ. VALGUSTUSMASTID
12+00 LÕIGU PIKETID
PP
50 PROJ. LÕIGU KIIRUSREŽIIM
P K 1
2 + 3 8
J J T j u u rd
e p ä ä s
P IL
V E
P IL
V E
L=275m, laius 2,5m
Riig tee 59 - Aiandi tee
Projekteeritav kergliiklustee
SÄILITATAV PUU
PLAANI LEHTEDE JAOTUS
P K 1
2 + 0 9 P ro j. š ik
a a n
P K 8
+ 0 6 v a s a k
B u s s ip e a tu s " S IN IO
J A "
P K 8
+ 9 8 p
a re
m
B u s s ip e a tu s " S IN IO
J A "
P K 2
1 + 0 9 v a s a k
B u s s ip e a tu s " P IL
V E "
B u s s ip e a tu s "P
IL V
E "
P K 2
2 + 1 5 p
a re
m
puuderida paremal PK 18+50-20+05
Eemaldatav
Indrek Lensment
P är nu li nn
P ai ku se a le v
P är nu li nn
S el ja
m et sa k ül a
T e e k a its
e v ö ö n d B
2 = 1 5 0
m
T A L L IN
N -P
Ä R
N U -IK
L A (V
IA B
A L T IC
A )
P Õ
H IM
A A
N T E E N
R .4 (E
6 7 )
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 3
M äe t n 25 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 3 1
5 6 8 0 0 3 1 N
u rg a t ä n a v
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 3
Si n io ja t n 2 0 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 2
Si n io ja t n 1 8 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 0
Si n io ja t n 1 4 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 5
Si n io ja t n 2 4 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 9
Si n io ja t n 1 2 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 1
Si n io ja t n 1 6 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 4 6
P ai d e
m n t 2 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 7 0
Si n io ja t n 3 6 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 7
Si n io ja t n 6 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 5
56801:001:1300
5680403 Seljametsa kergliklustee L1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 0 2
R au
d te e tn 1 9 / / 1 9 a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 0 4
R au
d te e tn 1 7
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 2 3
Se lja
m et sa t ee 7
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 0
Se lja
m et sa t ee 2 8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 9 6 2
Se lja
m et sa t ee 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 6 2
Se lja
m et sa t ee 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 5 7
P õ llu t n 1 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 9 1
Se lja
m et sa t ee 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 7
P õ llu t n 7
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 8
P õ llu t n 5
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 5
N u rg a tn 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 0 6
P õ llu t n 7 a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 7
Eh av äl ja
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 1
La in e
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 2 5
Lõ o
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 6 3
Se lja
m et sa t ee 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 1 5
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L
2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 5 8
P õ llu t n 2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 2 6
5 6 8 0 0 2 7 P
õ ll u t ä n a v L
1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 2
La in e
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 4 1
5 9 P är n u -T o ri t ee
62401:001:1158Seljametsa kergliklustee L10
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 7 8
P õ llu t n 9
6 2 4 0 1 :0 0 1 :1 0 0 9
Si n io ja t n 8 y
6 2 4 0 1 :0
0 1 :0
9 8 2
5 9 P
ä rn
u -T
o ri t e e T
1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 7
Si n io ja t n 2 8 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 6
Si n io ja t n 2 6 y
6 2 4 0 1 :0 0 1 :1 2 8 9
Si n io ja t n 3 0 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 1 6 0
N u rg a p ar k
62401:001:1284
Seljametsa kergliklustee L8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 2 6
Lõ o
6 2 4 0 1 :0 0 1 :1 6 1 3
Si n io ja t n 2 2
56801:001:1294
5680403 Seljametsa kergliklustee L3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 8 1
5 6 8 0 0 3 2 M
ä e t ä n a v
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 8 3 1
Lõ u n a tn 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 8 0 6
P äi ke se t n 1 / / 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 5 9 5
Se lja
m et sa t ee 8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 0 2
K u b ja
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 8
Si n io ja t n 1 0 y
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 2 5
P a id
e m
a a n te
e k e rg li ik lu s te
e T
2 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 3 5
Si n io ja t n 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 3 9 4
N u rg a tn 2 a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 8
Eh av äl ja
56801 :001:1
295 5680
403 S eljam
etsa k ergli
kluste e L2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 5 5
P õ ll u ä ä re p
a rk
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 5
K al ju
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 0 3 3
Si n io ja t n 3 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 6 4
K al ju
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 3 9 8
K u ld vi ts a tä n av
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 7
Se lja
m et sa t ee 2 0
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 7 5
Si n io ja t n 3 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 1
M äe t n 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 6 5 6
N ir gi
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 8 5
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te
e t ä n a v L
1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 7 6
5 6 8 0 0 2 9 R
a u d te
e t ä n a v L
2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 6 9
Si n io ja t n 3 4 y
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 9 6 3
Se lja
m et sa t ee 3
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 2 5 6
Si n io ja t n 4 y
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 6 7
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 3 9 7
A ia n d i t ee 1
6 2 4 0 1 :0 0 1 :0 4 5 0
P õ llu t n 7 b
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 7 1
P il v e t ä n a v
6 2 4 0 1 :0
0 1 :1
3 3 0
R a u d te
e h
a lj a s a la P
1
56801:001:12995680403 Seljametsa kergliklustee L4
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 9
Se lja
m et sa t ee 2 4
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 6
Se lja
m et sa t ee 1 8
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 8
Se lja
m et sa t ee 2 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 2
Se lja
m et sa t ee 1 0
62401:001:1106
Seljametsa kergliklustee L5 6240
1:001 :1054Seljam
etsa k erglik
lustee L6
Selja metsa
kerg liklu
stee L7
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 3 9 6
R au
d ro h u t n 1
5 6 8 0 1 :0 0 1 :1 3 9 5
K as eo ts a
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 7 0
Se lja
m et sa t ee 2 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 0 0 1
Se lja
m et sa t ee 3 0 / / K u b ja
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 3
Se lja
m et sa t ee 1 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 4
Se lja
m et sa t ee 1 4
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 6 5
Se lja
m et sa t ee 1 6
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 4 0 7
Si n io ja t n 2
6 2 4 0 1 :0 0 1 :2 3 5 9
K u ld vi ts a tn 2
5 6 8 0 1 :0 0 1 :0 8 3 0
Lõ u n a tn 1
6240 1:00
1:11 95
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 6 7
5 6 8 0 0 3 3 S in io ja t ä n a v
Si n io ja t n 2 y
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 4 1
5 6 8 0 0 3 8 A ia
n d i te
e L
1
X = 6 4 7 0 7 0 0
Y = 5 3 6 4 5 0
L iik l
TPTP
TPTP
De110
D e 1 1 0
D e1 10
De110
D e 1 1 0
De110
D e 4 0
De110
o 2 8 0 P
E o 4 2 5 te ra s
110P E
De110
De110
De140
De140
D e 1 1 0
D e 1 1 0
8 .0
0
7 .4
4 - 7 .3
0
L iik l
L = 6 .3
7 .9
5
7 .2
2 - 7 .1
7
L = 3 .7
8 .5
2
7 .1
5 - 7 .0
0
L = 1 4 .4
2H E
2
H E
H
H E
H 4
H
H E 9 .
P õ ll u t n
R a u d t e e t n
7 a
2 2
H E
7 .2
8
8 .5
0
7 .3
0 - 7 .2
1
L = 6 .3
5
8 .5
0
7 .3
6 - 7 .4
1
L = 6 .3
8 .4
4
7 .4
2 - 7 .4
1
L = 8 .5
0
8 .4
4
7 .2
3 - 7 .1
2
L = 8 .5
0
8 .0
8
7 .2
9 - 7 .2
6
L = 6 .0
P õ ll u t n
8 .1
6
7 .8
0 - 7 .7
0
L = 8 .0
8 .1
3
7 .8
0 - 7 .5
0
L = 1 .2
TI IK
L iik l
8 .6
5
6 .6
4 - 6 .8
7
L = 2 6 .3
5
8 .7
0
7 .1
5 - 6 .9
5
L = 2 5 .8
5
8 .3
4
6 .7
7 - 6 .5
8
L = 6 .1
7 .7
6 6 .5
9
7 .0
3 6 .9
8
6 .9
9
8 .3
0
7 .1
6 - 7 .1
7
L = 1 8 .7
8 .9
5
4 .9
4 - 4 .8
9
L = 1 8 .6
8 .9
5
4 .8
8 - 4 .9
9
L = 1 8 .6
8 .5
0
7 .2
5 - 7 .0
7
L = 1 2 .5
5
In fo
8 .8
1
6 .9
9 - 6 .8
0
L = 1 8 .6
8 .1
3
7 .1
2 - 6 .9
7
L = 6 .2
H EH
B a s s .
8 .6
2
7 .9
7 - 7 .6
3
L = 6 .2
8 .9
2
8 .0
6 - 8 .0
8
L = 6 .5
bet.renn
2H E
A ia
n d i t e e
N u rg
a tn
S in io ja t n
S in io ja t n
M ä e t n
2 H E
6
8
2
H E 1
H
1 0 .5
1 0 .2
6 - 9 .9
9
L = 7 .0
5 H
1 0 .2
9
9 .8
3 - 9 .7
5
L = 1 0 .3
5
1 0 .0
8
9 .5
3 - 9 .4
9
L = 2 2 .9
9 .2
9
8 .4
7 - 8 .4
9
L = 6 .6 9 .2
4
8 .4
2 - 8 .2
8
L = 6 .3
L iik l
8 .5
4
7 .4
8 - 7 .3
3
L = 8 .4
P K
2H E
2H E
2H E2H
E
2H E
2H E2H
E
H
10
12 14
B a s s .
Kiviktaimla
16
18 20
22
H
8 .1
4
5 .8
9 - 5 .8
8
L = 9 .1
L iik l
L iik l
TP
8 .7
2
8 .1
2 - 8 .1
0
L = 8 .1
8 .6
1
6 .1
1 - 6 .0
1
L = 9 .1
8 .2
0
7 .6
0 - 7 .4
7
L = 6 .4
9 .0
0
8 .1
5 - 7 .9
7
L = 8 .0
9 .3
1
6 .6
4 - 6 .5
0
L = 1 5 .0
9 .0
1
6 .6
4 - 6 .6
9
L = 1 2 .5
0
9 .1
1
7 .1
5 - 7 .0
7
L = 1 6 .4
9 .1
0
8 .2
5 - 8 .1
8
L = 1 0 .2
TP
TP
1 1 .1
0
9 .8
9 - 9 .5
2
L = 2 0 .6
1 1 .0
0
1 0 .0
4 - 9 .7
9
L = 1 1 .3
1 1 .4
9
1 0 .4
9 - 1 0 .4
8
L = 8 .6
1 0 .5
0
9 .7
8 - 9 .6
3
L = 1 1 .3
1 0 .5
9
1 0 .1
1 - 9 .9
8
L = 7 .5
P il v e tn
Lõuna t n
P o s tk a s t
8 .8
9TP 7
1 1 .4
8
P P 7 0 0 0
9 .1
2TP 6
8 .8
0TP 5
1 0 .0
6
TP 4
9 .3
8
P P 7 5 3
8 .6
7TP 3
9 .7
3
P P 5 7 5
8 .0
4
P P 5 7 6
8 .1
0TP 2
8 .1
2
P P 4 6 8
8 .0
5
TP 1
M P 8 .7
1
L iin
1 6 .1
1 (H
= 7 .4
0 )
M P 8 .6
5
L iin
1 6 .2
0 (H
= 7 .5
5 )
M P 1 0 .4
0
L iin 1 9 .8
5 (H
= 9 .4
5 )
M P 1 0 .6
7
L iin 1 6 .6
7 (H
= 6 .0
0 )
M P 9 .9
1
L iin 2 0 .4
1 (H
= 1 0 .5
0 )
M P 9 .9
1
L iin 2 2 .9
1 (H
= 1 3 .0
0 )
S ib
u la s o o p k r
Sibul asoo
pkr
Sibul asoo
pkr
Sibulasoo pk r
Sibulasoo pk r
Sibulas oo pkr
S in
d i
o ja ( T ü rg i
o ja )
Si nd i oj a (T
ür gi o ja )
S in
d i
o ja ( T ü r g i
o ja )
K iv ik t a im
la
Sild
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
A
A
Bk
A
A
A
A
A
Kr
A
A
A
A
Kr
A
B k
B k
B k
B k
A
A
A
B
Kr
Kr
Kr
B B
A
Kr
Kr
A
K r
A
A
Kr
Kr
Kr
K r
A
Kr
A
A
K r K r
Kr
AK r
K r
Seljametsa tee
Selja metsa
tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa te e
Seljametsa tee
A
Kr
A
Kr
A
Kr
A
A
Kr
Kr
K r
K r
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
K r
Kr
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
A
A
B k
B k
Bk
Kr
Kr Kr
Kr
A
Kr
A
Bk Bk
Kr
A
Kr
A
A
AK r
K r
K r
B k
Kr
A
Kr
K r
A
A
A
Kr
Kr
A
BB
B k
B k
B k
K r
Kr
A
Kr
Kr
K r
Kr
A
A
A A
Kr
A
Kr
K r
A A
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
A
A
A
Kr
A
K r
A
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
A
Kr
K r
Kr
Kr
A
K r
A
A
A
Kr
A
Kr
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
X = 6 4 7 0 6 5 0
Y = 5 3 6 6 5 0
X = 6 4 7 0 6 5 0
Y = 5 3 6 8 5 0
L 3
L 1
L 2
L 4
L 5
L 6 L 7
L 8
L 9L 1 0
L 1 1
L 1 2
L 1 5
L 1 7
L 1 3
L 1 4
L 1 6
L 1 8 L
1 9
L 2 0
L 2 1
L 2 2
L 2 3
L 2 4
L 2 5
L 2 7
L 2 8
L 2 9
L 3 0
L 2 6
L 3 2
L 3 1
L 3 4
L 3 3
L 3 5
L 3 6
L 3 7
L 3 8
L 3 9
L 4 1
L 4 0
L 4 2
1 k m
L 4 3
L 4 4
L 4 5
L 4 6
L 4 8
L 5 0
L 4 9
L 4 7
L 5 1
L 5 2
L 5 5
L 5 3
L 5 4
L 5 6
L 5 8
L 5 9
2 k m
L 5 7
L 6 0
L 6 1
L 6 2
X = 6 4 7 0 5 0 0
Y = 5 3 6 7 0 0
X = 6 4 7 0 3 5 0
Y = 5 3 6 9 0 0
X = 6 4 7 0 2 0 0
Y = 5 3 7 0 5 0
X = 6 4 7 0 1 0 0
Y = 5 3 7 1 5 0
X = 6 4 7 0 0 0 0
Y = 5 3 7 2 5 0
X = 6 4 6 9 8 0 0
Y = 5 3 7 3 5 0
X = 6 4 6 9 6 0 0
Y = 5 3 7 7 5 0
X = 6 4 6 9 3 5 0
Y = 5 3 7 8 5 0
Si nd i - P ap in id
u L0
30 ELE
R IN
G
AS
Si nd i - P ap in id
u L0
30 ELE
R IN
G
AS
ø 10
0 a s b
to ru p õ h i 7 .6
8
0 .4 k
V
0 .4 k
V
Elekt rilevi
keskp ingeli
n SAX-70 1 -20 k
V
E le
k t r il e v i
O Ü
A X
P K 4 x 1 2 0
Elektrilevi ke skpingelin S
AX-70 1-20 kV
E le
k t r il e v i
k e s k p in
g e li in
S A
X -
7 0
1 -
2 0
k V
Elektrilevi keskp ingelin SAX-70 1-20 kV
Elektrilevi AMKA 3x70+95
Elek trile
vi AMKA 3 x70
+95 0
.4 kV
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA098
ELA09 8
ELA098
E L
A 0 9 8
E L
A 0 9 8
E L
A 0 9 8
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
O r ie
n t .
O r ie
n t .
M P 8 .4
6
L iin
1 5 .7
1 (H
= 7 .2
5 )
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
M P 9 .8
0
L iin 1 5 .7
0 (H
= 5 .9
0 )
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
S ill a p la a d i p e a le 8 .3
5
S ill a p la a d i a lla 7 .8
8
M P 1 0 .4
0
L iin 1 8 .0
5 (H
= 7 .6
5 )
2 2 .1
1 .2
0 2 3 - 4 °C
TR U
U P
N R 1
TR U
U P
N R 2
TR U
U P
N R 3
TR U
U P
N R 4
TR U
U P
N R 5
TR U
U P
N R 6
TR U
U P
N R 7
TR U
U P
N R 8
TR U
U P
N R 9
TR U
U P
N R 1 1
TR U
U P
N R 1 0
TR U
U P
N R 1 3
TR U
U P
N R 1 2
TR U
U P
N R 1 4
Tr u u p i e i le it u d
TR U
U P
N R 1 5
TR U
U P
N R 1 6
TR U
U P
N R 1 7 A
TR U
U P
N R 1 7 B
TR U
U P
N R 1 8 TR
U U P
N R 1 9
TR U
U P
N R 2 0
TR U
U P
N R 2 1
TR U
U P
N R 2 2
TR U
U P
N R 2 3
TR U
U P
N R 2 4
TR U
U P
N R 2 5
TR U
U P
N R 2 6
TR U
U P
N R 2 7
TR U
U P
N R 2 8
TR U
U P
N R 2 9
TR U
U P
N R 3 0
TR U
U P
N R 3 1
TR U
U P
N R 3 2
TR U
U P
N R 3 3
TR U
U P
N R 3 4
TR U
U P
N R 3 5
TR U
U P
N R 3 6
TR U
U P
N R 3 7
TR U
U P
N R 3 9
TR U
U P
N R 3 8
2 5 .1 1. 2 3
7 .8
0
Saun
vund.
Garaaž
Kasvuh.
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
K r a a v 0 .5
K r a a v 0 .5
Kraa v 0
.7
Kra av
0.7
K r a a v 1 .0
K r a a v 0 .6
K r a a v 0 .6
Kraa v 0.
8
Kraa v 0.
8
K r a a v 1 .2
K r a a v 1 .0
K r a a v 1 .0
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 0.8
Kraav 0.4 Kraav 1.2
Kraav 0.5
Kraav 1.2
K r a a v 0 .9
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 1.5
K r a a v 2 .0
Kraav 1.5
K r a a v 0 .5
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 1.5
K r a a v 1 .2
Kraav 0.5
Kra av
1.3
Kraa v 1.0
K r a a v 0 .6
K r a a v 0 .5
Kraa v 1.5
K r a a v 1 .0
Kraav 0 .4
Kraa v 1.
2
K r a a v 1 .4
Kraav 1.4
Kraav 0 .5
Kraav 1.0
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
K r a a v 0 .4
K r a a v 0 .8
Kraav 0.5
Kraav 0.8
TR U
U P
N R 2 8 A
0 + 0 0
1 + 0 0
2 + 0 0
3 + 0 0
4 + 0 0 5 + 0 0 6 + 0 0
7 + 0 0
8 + 0 0
9 + 0 0
1 0 + 0 0
1 1 + 0 0
1 2 + 0 0
1 3 + 0 0
1 4 + 0 0
1 5 + 0 0
1 6 + 0 0
1 7 + 0 0
1 8 + 0 0
1 9 + 0 0
2 0 + 0 0
2 1 + 0 0
2 2 + 0 0
T e e k a its
e v ö ö n d B
2 = 1 5 0
m
T A L L IN
N -P
Ä R
N U -IK
L A (V
IA B
A L T IC
A )
P Õ
H IM
A A
N T E E N
R .4 (E
6 7 )
50
85
86
89
90
91 92
93
94
95
96
97
98
99
10 0
10 1
10 2
10 3
10 4
10 5
10 6
10 7
10 8
10 9
11 0
11 1
11 2
11 3
11 4
10 3
11 5
11 6
11 7
11 8
11 9
12 0
12 1
12 2
12 3 12
4
12 5
12 6
12 7
12 8
12 9
13 0
13 3
13 4
13 5
13 7
13 8
13 9
14 0
P u st u sk i m e ie re i
P ä ra
n d k u lt u u ri o b je k t:
S E L JA
M E T S
A
S E L JA
M E T S
A
M Ä
N N IT
U K
A
M Ä
N N IT
U K
A
4
M ä n n itu
ka :( P ä rn u M )
3
ris tm ik P
K 2
1 + 6 2
P ilv
e t ä n a v
ri s tm ik P
K 2
1 + 5 8
ris tm ik P
K 2
3 + 2 0
ris tm ik P
K 2 4 + 1 0
ris tm ik P
K 2 4 + 4 3
5 6 8 0 0 4 2 P
u s tu s k i te e T
1
ri s tm ik P
K 2
4 + 7 3
ris tm ik P
K 2
5 + 1 2
ris tm ik P
K 2 6 + 0 5
5 6 8 0 0 5 5 K
õ v a to
o m a te
e ris tm ik P
K 2
9 + 3 0
1 9 2 7 6 T a a li-P
õ le n d
m a a -S
e lja
m e ts a te
e
ris tm ik P
K 2
9 + 7 4
ris tm ik P
K 3
0 + 8 7
ris tm ik P
K 3
1 + 1 6
ri s tm ik P
K 3
2 + 6 5
ris tm ik P
K 3
3 + 1 6
ris tm ik P
K 3
5 + 1 4
ris tm ik P
K 3
5 + 7 0
ris tm ik P
K 3 6 + 9 6
ris tm ik P
K 3 7 + 8 1
ris tm ik P
K 4
0 + 2 0
5 6 8 0 0 7 0 V
e e h a a rd e te
e
ris tm ik P
K 4
0 + 1 0
ris tm ik P
K 4 4 + 2 8
Transpordiamet
Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija: Meelis Kleinson
Turu tn 34
51014, Tartu
10.10.2024 51-23-TP
Töö Tellija:
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Projektijuht:
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Indrek Lensment
1 : 2000
ASENDISKEEM
1.2
1 .1
1 .2
1 .3
J J T ju
u rd e p ä ä s P
K 2
4 + 5 1
Ü le k ä ig u k o h t
P ro j. p
õ h it e e tr u u p D
= 0 ,8
m .
P K 4
2 + 0 1
L=2740m, b=2,5m
Seljametsa - Vaskrääma tee
Projekteeritav kergliiklustee
L=2740m, b=2,5m
Seljametsa - Vaskrääma tee
Projekteeritav kergliiklustee TINGMÄRGID:
KRUNDIPIIR POSITSIOONI NUMBER
TEEKAITSEVÖÖND KAITSEALA PIIRANGUVÖÖND
HALDUSPIIR
60
LIKVIDEERITAV OBJEKT / TEEOSA
PROJ. TRUUP
PROJ. SÕIDUTEE KATEND
PROJ. KERGLIIKLUSTEE KATEND
PROJ. TEE TELGJOON
PROJ. ASFALTKATTE SERV
PROJ. PÕRKEPIIRE
PROJ. VALGUSTUSMASTID12+00 LÕIGU PIKETID
PP
60 PROJ. LÕIGU KIRUSREŽIM
P IL
V E
P IL
V E
J J T P
K 2
4 + 5 1
J J T ju
u rd e p ä ä s P
K 2
4 + 5 1
P ro j. ü le k ä ig u k o h t
SÄILITATAV PUU
PLAANI LEHTEDE JAOTUS
P K 2
1 + 0 9 v a s a k
B u s s ip e a tu s " P IL
V E "
B u s s ip e a tu s "P
IL V
E "
P K 2
2 + 1 5 p
a re
m
B u s s ip e a tu s " S
E L J A
M E
T S
A "
P K 2
8 + 6 5 v a s a k
P K 3
0 + 3 9 p
a re
m B u s s ip e a tu s "S
E L J
A M
E T S
A "
puu deri
da p aremal
PK 22 +12
-23+ 42 E
emalda tav
B u s s ip e a tu s "
M Ä
N N IT
U K
A "
P K 3
9 + 6 1 v a s a k
B u s s ip e a tu s "M
Ä N
N IT
U K
A "
P K 4
0 + 5 9 p
a re
m
ris tm ik P
K 4
1 + 0 5
Indrek Lensment
LKLJS
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 2
S il o a u g u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 1 5
P u st u sk i p a rk
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 1 4
5 6 8 0 0 4 6 P
u st
u sk i te
e T
5
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
2 2 5
K a a le p i
56801:001:1213
5680042 Pustuski tee T1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 4 9
A ll ik a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
4 3 8
S ii lu
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
5 0 8
M e ri lu h a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 7 2
P u st u sk i te e 3 a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 5 9
M a m
b o
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 8 3
P u st u sk i te e 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
3 3 9
P u st u sk i te e 2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 7 0
S ik a si ll a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 6
V il ja p e a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 5 3
P u st u sk i te e 2 0
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 1 8
5 6 8 0 0 5 5 K
õ v a to
o m
a t e e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 8 5
H o n d a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 5
S il o
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 6
K u u v a lg u se
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 7
M u ru
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 3 4
K ru
u si
m ä e
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
2 0 5
H a ll i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 4 2
S e lj a m e ts a k o o l
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
3 8 3
1 9 2 7 6 T a a li -P
õ le
n d
m a a -S e lj a
m e ts a t e e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 5 4
P u st u sk i te e 6
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 5 0
V a le v i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 4 4
S ik a m e ts a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 1
Lõ u n a t n 2
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 3
Lõ u n a t n 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 0 6
P ä ik e se t n 1 / / 3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 7
Lõ u n a t n 8
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 3
H õ b e
m ä e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 6 6
P u st u sk i te e 1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
7 1 9
M ü rg i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 4 3
S ik a p õ ll u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 6 7
P u st u sk i te e 3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 6 5
K a lj u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 6 4
K a lj u
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 9 8
K u ld v it sa t ä n a v
568 01:
001 :04
35192 77
Pai kus
e-T am
muru tee
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 7 1
5 6 8 0 0 7 0 V
e e h a a rd
e t e e
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
3 1 2
Õ u n a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 7 1
P il v e t ä n a v
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
1 5 2
P u st u sk i te e 7
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
0 8 4
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
3 6 9
Õ ie
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 9 6
R a u d ro
h u t n 1
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 9 5
R a u d ro
h u t n 3
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
0 0 1
S õ n n i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 3
M e ts a
m a rj a
5 6 8 0 1 :0
0 1 :1
1 6 9
S e lj a m e ts a l ii v a k a rj ä ä r
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
3 5 9
K u ld v it sa t n 2
624 01:
001 :07
76
192 77
Paik use
-Ta mmuru
tee T1
6 2 4 0 1 :0
0 1 :0
7 7 8
V a n a -T
o n d i
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 0
Lõ u n a t n 1
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
8 3 5
Lõ u n a t n 6
6 2 4 0 1 :0
0 1 :2
2 0 4
M ä n n it u k a
6 2 4 0 1 :0
0 1 :1
6 0 1
K o id u p õ ll u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 1
T im
u ti
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 4
S e e n e
m ik
u
5 6 8 0 1 :0
0 1 :0
6 9 2
R is ti k u
62401:001:0775 5680045 Pustu
ski tee T4
6 2 4 0 1 :0
0 1 :1
6 5 3
S u rj u m
e ts k o n d 3 5
R a b i
56 80
1: 00
1: 12
13
56 80
04 2 Pu st us
ki te
e T1
13 1
13 2
El ek tr ile vi O
Ü k / p
õh ul in A
S- 35
T PT
P
T P
T P
H M K
D e 5
0 P
E
D e3
2
D e 3 2
D e 1 1 0
m a a k ü tt e to ru s ti k
m a a k ü tt e to ru s ti k
p ä ik e se
p a n e e lid
p ä ik e se
p a n e e lid
p ä ik e se
p a n e e lid
De11 0
De11 0
De14 0
De14 0
D e 1 1 0
D e 1 1 0
T II K
T II K
T II K
N o o re
n d ik
T P
T P
T P
T P
1 1 .1
0
9 .8
9 -
9 .5
2
L =
2 0 .6
1 1 .0
0
1 0 .0
4 -
9 .7
9
L =
1 1 .3
1 1 .4
9
1 0 .4
9 -
1 0 .4
8
L =
8 .6
1 0 .5
0
9 .7
8 -
9 .6
3
L =
1 1 .3
1 0 .5
9
1 0 .1
1 -
9 .9
8
L =
7 .5
1 3 .0
0
1 1 .9
1 -
1 1 .6
7 L =
8 .2
1 1 .4
9
1 0 .4
9 -
1 0 .4
8
L =
8 .6
H E
H
H
H E
H E
P u st u sk i te e
P il v e tn
Lõu na
tn
1 3 .2
5
1 2 .3
4 -
1 2 .3
5
L =
1 0 .9
1 3 .3
6
1 2 .7
8 -
1 2 .7
6 L =
6 .4
1 3 .1
5
1 1 .9
7 -
1 1 .8
7 L =
1 2 .5
1 3 .2
6
1 1 .5
5 -
1 1 .4
9 L =
1 0 .5
L ii k l
L ii k l
2 H
E
H
H
H
T P
T P
1 2 .8
0
1 2 .2
9 -
1 1 .9
9 L =
2 4 .3
1 3 .3
4
1 1 .6
5 -
1 1 .6
5
L =
8 .3
1 2 .6
0
1 1 .6
0 -
1 1 .4
2
L =
1 0 .1
T P
L ii k l
L ii k l
H
B E T S IL
O A
U K
B E T S IL
O A
U K
L ii k l
P o s tk
a s t
1 1 .6
0
1 0 .4
4 -
1 0 .4
2
L =
8 .0
1 3 .5
8
1 0 .5
0 -
1 0 .3
0
L =
1 8 .8
L =
7 .0
1 4 .1
2
T P 1 4
1 4 .8
7
T P 1 3
1 5 .0
8
T P 1 2
1 4 .7
0
T P 1 1
1 3 .7
4
T P 1 0
1 3 .5
2
T P 9
1 2 .8
6
T P 8
1 1 .4
8
P P 7 0 0 0
A J
B e t
M P 1 5 .0
0
L ii n 2 2 .1
0 (H
= 7 .1
0 )
M P 1 5 .0
6
L ii n 2 2 .4
8 (H
= 7 .4
2 )
M P 1 5 .1
5
L ii n 2 2 .3
0 (H
= 7 .1
5 )
M P 1 4 .8
3
L ii n 2 2 .2
8 (H
= 7 .4
5 )
L
P rü
g iu rn
Pustuski tee
Pustuski tee
S il d
P o s tk
a s t
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ldp õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
p õ ld
Selj ametsa
tee
Selj ametsa
tee
Selj ametsa
tee
Selj ametsa
tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
Seljametsa tee
V e e h a a r d e t e e
Seljametsa tee
Kr
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
A
A
A
A
A
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
Kr
A
A
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
Kr
Kr
K r
A
A
A
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
A
A
A
A
B
A
Kr
Kr
A
A
A
A
K r
K r
K r
B B k
Kr
A
Kr
A
A
K r
A
A
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
A
A
A A
A
A
K r
A
Kr
A
Kr
Kr
A
K r
Kr Kr
K r
Kr
A
Kr
Kr
K r
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
K r
A
A
A
Kr
Kr
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
K r
Kr
A
Kr
L 6 0
L 6 1
L 6 2
L 6 3
L 6 4
L 6 5
L 6 6
L 6 7
L 6 8
L 6 9
L 7 2
L 7 0
L 7 1
L 7 3
L 7 4
L 7 5
L 7 6
L 7 7
L 7 8
L 7 9
L 8 0
L 8 2
L 8 1
L 8 3
L 8 4
L 8 5
L 8 6
L 8 7
L 8 8
L 8 9
L 9 0
3 k
m
L 9 1
L 9 2
L 9 3
L 9 4
L 9 5
L 9 6
L 9 7
L 9 8
L 9 9
L 1 0 0
L 1 0 1
L 1 0 2
L 1 0 3
L 1 0 6 L 1 0 5
L 1 0 4
L 1 0 7
L 1 0 8
L 1 0 9
L 1 1 0
L 1 1 1
L 1 1 2
L 1 1 3
4 k
m
L 1 1 4
L 1 1 5
L 1 1 6
L 1 1 7
L 1 3 6
X =
6 4 6 9 2 0 0
Y= 53
82 00
X =
6 4 6 8 9 5 0
Y= 53
85 00
X =
6 4 6 8 7 5 0
Y= 53
87 50
X =
6 4 6 8 5 0 0
Y= 53
89 00
X =
6 4 6 8 1 5 0
Y= 53
90 50
X =
6 4 6 8 0 0 0
Y= 53
89 50
X =
6 4 6 7 6 5 0
Y= 53
90 50
X =
6 4 6 7 5 0 0
Y= 53
93 00
E le kt ri le vi
AM K
A 3 x7
0 + 9 5 0 .4 kV
E le
k t r il e v i
A H
X C
M K
M
3 x 1 2 0
E le
k tr il e v i
A H
X C
M K
M 3 x 1 2 0
E le
k tr il e v i
O Ü
A M
K A 3 x 5 0
+ 7 0 0 .4 k
V
Elektrilevi OÜ AMKA 3x70+95 0.4 kV
E le
k tr il e v i
O Ü
A M
K A 3 x 7 0 +
9 5 0 .4 k
V
E le
k tr il e v i
O Ü
A X P
K 4 x 1 2 0
Elektrilevi OÜ AXPK 4x120
Elektrilevi OÜ AHXAMK-W.3x120+35Cu 24kV
Elektrilevi OÜ AXPK 4x120
E le k tr il e v i
O Ü
A M
K A .3
x 1 2 0 + 9 5
E L
A 0 9 8
ELA0 98
ELA0 98
ELA0 98
ELA09 8
ELA09 8
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
2 2 .1
1 .2
0 2 3 -
4 °C
L 1 3 7
T R
U U P
N R 3 5
T R
U U P
N R 3 6
T R
U U P
N R 3 7
T R
U U P
N R 3 9
T R
U U P
N R 3 8
T R
U U P
N R 4 0
T R
U U P
N R 4 1
T R
U U P
N R 4 4
T R
U U P
N R 4 2
T R
U U P
N R 4 3
T R
U U P
N R 4 5
T R
U U P
N R 4 6
T R
U U P
N R 4 7
T R
U U P
N R 4 8
T R
U U P
N R 4 9
T ru
u p la
g u n e n u d
T R
U U P
N R 5 0
T R
U U P
N R 5 1
T R
U U P
N R 5 2
2 5 .1 1. 2 3
11 .4
0
2 5 .1 1. 2 3
12 .6
1
SAUN
E
S e lt s im
a ja
7
6 .
4
2
K u u r
Gar aaž
Kra av
0.5
K r a a v 0 .4
K r a a v 0 .8
Kraa v 0.
5
Kra av
0.8
Kra av
0.8
Kra av
0.5
Kra av
0.5
Kra av 0 .5
K ra
a v
0 .6
K ra
a v
0 .5
Kra av 0 .6
Kra av 0 .6
K r a a v 0 .5
Kraav 0.4
Kraa v 0.
6
K r a a
v
0 .6
K r a a
v
0 .6
K r a a
v
0 .4
Kraav 0.6
Kraav 0.6
Kraav 0.8
K ra
a v 1.5
K r a a
v 0 .5
K r a a v 0 .5
K r a a v 1 .0
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 1.0
Kraav 0.5
Kraav 0.4
Kraav 0.4
K r a a v 0 .8
K r a a v 1 .0
Kr aa
v 0.
4
H P u
m p la
T R
U U P
N R 4 3
A
2 1 + 0 0
2 2 + 0 0
2 3 + 0 0
2 4 + 0 0
2 5 + 0 0
2 6 + 0 0
2 7 + 0 0
2 8 + 0 0
2 9 + 0 0
3 0 + 0 0
3 1 + 0 0
3 2 + 0 0
3 3 + 0 0
3 4 + 0 0 3 5 + 0 0
3 6 + 0 0
3 7 + 0 0
3 8 + 0 0
3 9 + 0 0
4 0 + 0 0 4
1 + 0 0 4
2 + 0 0 4 3 + 0 0
4 4 + 0 0
4 5 + 0 0
3 5 2
137
139
140
141
142 143
144
145
146 147
148
149
151
150
152
153
154
Selja metsa
(Sik asse
lja) k arjää
r
Pära ndku
ltuur i obj
ekt:
Vask jõe l
oodu skait
seala
T E E
V A S
K R
Ä Ä
M A
T E E
V A S
K R
Ä Ä
M A
bussipeatus Proj
AJ12 342:(
Pärn u M)
AJ12 343:(
Pärn u M)
Männit uka:(
Pärn u M)
5
ris tm ik P
K 4 4 + 2 8
ris tm ik P
K 4
4 + 9 4
ris tm ik P
K 4
7 + 4 3
ris tm ik P
K 4
8 + 8 4
ris tm ik P
K 4
9 + 3 1
ris tm ik P
K 4
9 + 3 6
ris tm ik P
K 4
9 + 6 5
ris tm ik P
K 5
2 + 3 6
ris tm ik P
K 5
7 + 6 0
ris tm ik P
K 5 8 + 1 8
1.1
1.2
1.3
Transpordiamet
Tinter-Projekt OÜ Tel. 7 475 333
Amet: Nimi: Allkiri:
Projekteerija: Meelis Kleinson
Turu tn 34
51014, Tartu
10.10.2024 51-23-TP
Töö Tellija:
Töö nimetus:
Joonise nimetus:
Kuupäev: Joonise number: Staadium: Mõõtkava: Töö nr:
Projektijuht:
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Indrek Lensment
1 : 2000
ASENDISKEEM
1.3
Pr oj . p
õh ite et ru up D
=0 ,8
m .
PK 42
+0 1
riig ite
e 1
9 2 7 7 k
m 5 ,8
6 5
R e k o n s tru
e e rita
v a lõ ig u lõ
p p
L= 2740m
, b= 2,5m
S eljam
etsa - V askrääm
a tee
P rojekteeritav kergliklustee
L=2740m, b=2,5m
Seljametsa - Vaskrääma tee
Projekteeritav kergliiklustee
kergliiklussild
Planeeritav Vaskjõe
1 9 3 4 3 S
u rju -S
e lja
m e ts a te
e
ris tm ik P
K 5 7 + 6 6
TINGMÄRGID:
KRUNDIPIIR
POSITSIOONI NUMBER
TEEKAITSEVÖÖND
KAITSEALA PIIRANGUVÖÖND
HALDUSPIIR
60
LIKVIDEERITAV OBJEKT / TEEOSA
Proj. põhiteetruup
PROJ. SÕIDUTEE KATEND
PROJ. KERGLIIKLUSTEE KATEND
PROJ. TEE TELGJOON
PROJ. ASFALTKATTE SERV
PROJ. PÕRKEPIIRE
PROJ. VALGUSTUSMASTID
12+00 LÕIGU PIKETID
PP
JÄ R
V E
JÄ R
V E
60 PROJ. LÕIGU KIIRUSREŽIIM
PERSPEKTIIVNE KERGLIIKLUSTEE
PLAANI LEHTEDE JAOTUS
ristm ik PK 41+05
B u s s ip e a tu s "V
A S
K R
Ä Ä
M A T
E E "
P K 5
6 + 2 1 v a s a k
Bu ssi
pea tus "V
ASKRÄÄMA T EE"
193 43
PK 0 +6
5 p are
m
P K 5
8 + 4 1 p a re
m
B u s s ip e a tu s "V
A S
K R
Ä Ä
M A T
E E "
Indrek Lensment
LKLJS
L K L JS
Tammuru k üla Pär
nu lin n
Pär nu lin
n
Selja metsa
küla
Tammuru k üla Pär
nu lin n
5680 1:00
5:00 23Veik
esaa re
5680 1:00
1:13 81Selja
metsa järv
5680 1:00
1:00 05
Põlu
5680 1:00
1:03 15
Künk a
5680 1:00
1:01 92Sikas
elja
5680 1:00
5:01 73
Käär a
5680 1:00
5:01 06Käär
a
5680 1:00
1:09 83Kase
salu
5680 1:00
1:09 84
Roos i
6240 1:00
1:16 53Surju
metsk ond
35
5680 1:00
5:01 71Käär
a
5680 1:00
1:03 69
5680 1:00
1:11 69Selja
metsa liva
karjä är
5680 1:00
1:03 92Mäeot
sa 56 80
1: 00
5: 00
86
19 27
7 P aik
us e-
Ta m
m ur u te e
6240 1:00
1:22 04Männi
tuka
6240 1:00
1:16 53Surju
metsk ond
35
5 6 8 0 1 :0
0 5 :0
0 8 8
1 9 3 4 3 S
u rju
-S e lja
m e ts a te
e
B e t
Elektrilevi OÜ k/p õhulin AS-35
Kõrg us
kaev urõn
ga pea
le
13.9 53
Selj ametsa
jär v
h ü p p e p la t v o r m
11.7 0
25.1 1.20
23
JÄRV
TIK
Noore ndik
TP
Likl
Pos tkas
t
Likl
Likl
H
v a r e
E
Likl
Likl
10.2 1
9.17 -9.15
L=10.2
10.5 3
9.52 -9.32
L=7.7
L
Info
13.8 59
13.0
SRP 6 03
AJ
AJ
Bet
V a s k jõ
g i
V a s k jõ
g i
Selj ametsa
jär v
Selj ametsa
jär v
Selj ametsa
jär v
Selj ametsa
jär v
11.6 0
10.4 4-10.4
2 L=8.0
13.5 8
10.5 0-10.3
0 L=18.8
Truu p la
gun enu
d
Truu p la
gun enu
d
15.3 7
14.4 1-14.4
0
L=7.0
10.3 5
TP1 8
10.4 3
TP1 7
10.2 8PP70
04
15.7 2
TP1 6 11.5
0PP70 08
15.8 5
TP1 5
14.1 2
TP1 4
AJ Be t
MP 1 0.50
Lin1 7.60
(H =7.10
)
MP 1 0.77
Lin1 8.02
(H =7.25
)
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld
põld põld
põld
põld
põld
põld
S e lja
m e ts a te e
Seljametsa tee
Seljametsa tee
K r
K r
A
K r
K r
A
K r
K r
A
K r
K r
K r
K r
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
K r
K r
Kr
A
Kr
K r
K r
K r
Kr
Kr
Kr
K r
K r
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Kr
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
Bet
Kr
A
Kr
Bet Bet
Bet Kr
Kr
Kr
A
A
A
K r
A
K r
K r
A
K r
K r
Kr
A
Kr
Kr
A
Kr
L11 6
L11 7
L13 6
L11 8
L11 9
L12 0
L12 1
L12 2
L12 6
L12 5
L12 4
L12 3
L12 8
L12 9
L12 7
L13 2
L13 1
L13 0
L13 5
L13 3
5 k m
L13 4
X=646 750
0
Y =
5 3 9 3 0 0
X=646 730
0
Y =
5 3 9 5 5 0
X=646 735
0
Y =
5 3 9 9 8 0
X=646 730
0
Y =
5 4 0 0 5 0
X=646 715
0
Y =
5 4 0 2 0 0
X=646 710
0
Y =
5 4 0 6 5 0
X=646 720
0
Y =
5 4 0 6 5 0
Elektrilevi AMKA 3x50+70 0.4 kV
E le
k t r il e v i
A M
K A
3 x 5 0
+ 7 0
0 .4
k V
E le
k tr ile
v i
A M
K A 3 x 5 0 +
7 0 0 .4 k
V
El ek tri lev i
AHXAMK- W.
3x 24
0+ 35
Cu 2
4k V
Elektrilevi AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
Elektrilevi AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
Elektrilevi AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
AX P
K 4 x1
2 0
E le
k t r il e v i
A H
X A
M K -
W .3
x 1 2 0
+ 3 5
C u 2 4 k
V
Flexenergy OÜ AHXAMK-W.3x240+35Cu 24kV
E le
k t r il e v i
A M
K A 3 x 5 0
+ 7 0 0 .4 k
V
3x16+25 0.4 kV
E le
k tr il e v i
O Ü
A X P
K 4 x 1 2 0
E le k trile
v i
O Ü
A X P
K 4 x 1 2 0
E le
k trile
v i
O Ü
A H
X A
M K -
W .3
x 1 2 0 +
3 5
C u 2 4 k V
22.1 1.20
23 -4°C
22.1 1.20
23 -4°C
Sila pru
ssi pea
le 1 0.52
Sila pru
ssi ala
10.1 4
Sila tal
a a la
9.63
TRUUP NR 5 0
TRUUP NR 5 1
TRUUP NR 5 2
TRUUP NR 5 3
TRUUP NR 5 4
TRUUP NR 5 5
TRUUP NR 5 6
25.1 1.23
12 .60
25.1 1.23
7.1 2
12.1 5
25.1 1.20
23
Kr aa
v 0.
5
K r a a v 0 .7
K ra
av 0 .5
K r a a v 0 .5
Kraav 0.5
Kraav 0.5
Kraav 1.0
Kraav 2.5
Kraav 2.5
Kraav 2.0
Kraav 0.5
Kr aa
v 0.
5
Kr aa
v 1.0
K r a a v 0 .5
K r a a v 1.0
K r a a v 0 .5
K ra
a v 0 .4
K ra
a v 0 .4
Kr aa
v 0.
8
Kr aa
v 1.0
Kraav 0.4
Kraav 0.4
Kraav 0.3
42+00
43+00
4 4 + 0 0
4 5 + 0 0
4 6 + 0 0
4 7 + 0 0
4 8 + 0 0
4 9 + 0 0
5 0 + 0 0
5 1 + 0 0
5 2 + 0 0
5 3 + 0 0
5 4 + 0 0
5 5 + 0 0
5 6 + 0 0
5 7 + 0 0
5 8 + 0 0
Vask jõe l
oodu skait
sealaSelja metsa
(Sik asse
lja) k a
Pära ndk
ltuur i obj
ekt:
põ ld
352
51-23-TP
km 0,0 - 5,79 lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt
Riigitee nr 19277 Paikuse - Tammuru
Töö nr:
Joonise nimetus:
Kuupäev:
Töö nimetus:
29.10.2024
Amet:
Projekteerija:
Mõõtkava:Joonise number:
Nimi: Allkiri:
Töö Tellija:
Staadium:
PP
Projektijuht:
1 : 1005
Meelis Kleinson
Indrek Lensment
Tinter-Projekt OÜ
Faks 7 476 062
Tel. 7 475 333Turu tn 34
50104, Tartu Tegevusluba nr. 853/11019/14028
Transpordiamet
Tüüpsed ristprofiilid
Proj. sõidutee katte pind
Proj. tugipeenar
Proj. mulde nõlv
Olemasolev maapind
Leppemärgid
Proj. jalgtee katte pind
Indrek Lensment
PK 30+40
Maantee tüüpristlõige
14
15
13
sõidurada
2,5% 2,5%
2.03.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
1.03.0 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
1:3
3.1
4%
ooteplatvormbussitasku
2%
t e e t e lg
eraldussaar
1.0
1.25
tugipeenar
4%
0.5
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2%
proj. kergliiklustee
2%
1:2
proj. kergliiklustee
Olemasolev kergliiklustee
haljastus
2,5%
2.50 2.50
põrkepiire
Proj.
3.15
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4%4% Teekate: asfalt
Teekate: pude mustkate
Kruusane mölline liiv
(grsiSa) grupp B
Peen- ja
keskliiv (Sa)
Orgaanikaga liivane möll (saSi) grupp B
Mölline liiv
(siSa) grupp B
0,00 0,11 0,20
0,60
1,50
1,70
2,50
14,55 PA-48
1: 1, 2
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
4%
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
sügavus
asf.freesimise
1:1,2
h=min30cm
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
h=min30cmh=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
2,5%
PK 48+00
Maantee tüüpristlõige
O l. o l. k r u n d ip ii r
3.0
1.0
4%
0.5
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2%
proj. kergliiklustee
2.50
t e e t e lg
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
1: 2
3.00.5 0.5
sõidurada
0.75
proj. kraav
põrkepiire
Proj.
15
16
17
0.5
Teekate: asfalt
Liivane mölline kruus
(sasiGr) grupp B
Mölline liiv
(siSa)
grupp B
0,00 0,10
0,50
2,50
16,80 PA-79
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
1:1,2
4%
1:3 4% 4%
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.0
PK 54+00
Maantee tüüpristlõige
0.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
2%
1: 2
proj. kergliiklustee
8.0
1: 2
1:2
proj. kraav
1:3
kraav
olemasolev
9
10
11
8
2.50
Teekate: asfalt
Kruusane mölline
liiv (grsiSa) grupp
B
Muld
Mölline liiv (siSa)
grupp B
Savi (Cl)
grupp D
0,00 0,09
0,85
1,15
1,60
2,50
10,45 PA-93
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4% 4%
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
TÜÜP V
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
h=min30cm
4%
≥ 1
m
Täitematerjal
Asf.freesimise sügavus
Kaeviku põhja joon
Tinglik mulde põhja joon
12
≥ 1
m
Liivast täide, Tm_105
Proj. valgustusmast
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.00.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
Olemasolev kergliiklustee
O l. o l. k r u n d ip ii r
kraav
puhastatav
Kasvumuld H=5-7cm
Murukülv
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
sügavus
asf.freesimise
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4% 4% Teekate: asfalt
Teekate: pude mustkate
Kruusane
mölline liiv
(grsiSa) grupp B
Muld
Mölline liiv (siSa) grupp B
Savi (Cl)
grupp D
0,00 0,120,15
1,05
1,45
1,80
2,50
8,55 PA-6
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
valgustusmast
Olemasolev
multitoru!
ELASA
1:8
PK 4+00
Maantee tüüpristlõige
1:5
kraav
puhastatav
raadamine
võsa
9
10
7
8
5680403 Seljametsa kergliiklustee L3
Tm_105
Liivast täide
Tm_105
Liivast täide
Nurga tn 2a
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.00.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
Olemasolev kergliiklustee
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); D-tolmne saviliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
1:4 4%4% 1:3
Teekate: asfalt Teekate: pude mustkate
Peen- ja
keskliiv (Sa)
Liivane möllsavi (sasiCl) grupp
D
Mölline liiv
(siSa)
grupp B
0,00
0,14 0,20
0,80
1,10
2,50
9,70 PA-18
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
Kasvumuld H=5-7cm
Murukülv
multitoru!
ELASA
h=6cm
Tasanduskiht h=3cm
h=20cm
h=20cmLiivast täide k≥1m/ööp
Killustikalus fr 32/63 kiilutud
Betoonkivi (punane)
BETOONKIVIDEST KATEND
liiklussaar
2.5 muutuv
0.50.5
15x30cm, h=10cm
Tardkivist äärekivi
p r o j. k r u n d ip ii r
p r o j. k r u n d ip ii r
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
PK 12+00
Maantee tüüpristlõige
Kasvumuld H=5-7cm
Murukülv
9
10
11
8TÜÜP Ia (mulde laiendused)
≥ 1
m
eemaldatav puu
eemaldatav mets ja võsa
t e e t e lg
sõidurada
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
2,5%2,5%
0.5 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
4%
0.5 tu
g ip e e n a r
3.0
PK 20+00
Maantee tüüpristlõige
0.5 0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
tu g ip e e n a r
4%
kraav
olemasolev
1: 3
sügavus
asf.freesimise
olol. mulde kiht TMm_105
tinglik liivast ja kruusast
PEENAR
KS materjali seguga
Peenra täide
h=10 cm
sidumata segu nr 6, fr 0/32
Peenra kindlustamine
h=16 cm
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
4% 4%
multitoru!
ELASA
9,95 PA-30
0,00
0,20 0,12
1,10
1,80
2,50
Teekate: pude mustkate Teekate: asfalt
Liivane mölline kruus (sasiGr)
grupp B
Mölline liiv
(siSa) grupp B
Liivane savimöll
(saclSi) grupp D
proj. kraav
1:2
Olemasolev kergliiklustee
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv p r o j. k r u n d ip ii r
valgustusmast
Olemasolev
eemaldatav puu
9
10
11
8
1.43
o l. o le
v t e lg
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liivast täide
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
h=min30cm
sõidurada
2,5%2,5%
2.0 3.0
p e e n a r
k in
d lu s ta tu
d
9 2 1 a
4%
0.5
tu g ip e e n a r
3.0
PK 8+05
Maantee tüüpristlõige
0.5
sõidurada
O l. o l. k r u n d ip ii r
O l. o l. k r u n d ip ii r
1:3
3.0
ooteplatvorm bussitasku
9 2 3 d
O l. o l. k r u n d ip ii r
2%
Olemasolev kergliiklustee
O l. o l. k r u n d ip ii r
5680403 Seljametsa kergliiklustee L4
Mäe tn 1
ol.oleval postil
Proj. valgusti
t e e t e lg
Ü m
b e r tõ
s te tu
d a
e d
Proj. tugimüür
Kiev
1.70
o o te
k o d a
valgustusmast
Olemasolev
kraav
0.40
a e d
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
TÜÜP Ia (mulde laiendused)
h min=60cmLiivast täide, Tm_105
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
h=16cm
h=6cm
h=4cm
Kompleksstabiliseerimine KS 32
AC 16 surf
AC 20 base
Killustikust alus h min=12cm
Aluspinnas (olev mulle); B-tolmliiv
TÜÜP I (olemasoleval muldel)
Liivast täide, Tm_105 (vajadusel)
AC 8 surf h=5cm
h=20cm
h=min20cm
Kergliiklustee asfaltkatend
Liiv (dreenkiht)
Killustikalus
Liivast täide, Tm_105
15x30cm, h=10cm
Tardkivist äärekivi
9
10
11
12
10,65
PA-12
0,00 0,11 0,30
1,10
2,50
Teekate: asfalt Teekate: pude mustkate
Peen- ja
keskliiv (Sa)
Mölline liiv
(siSa)
grupp B
4%
4%
Turu 34, Tartu 51004, tel 7 475 333, registrikood 10149499
e-mail: [email protected]
TELLIJA: TRANSPORDIAMET
TÖÖ: 51-23-TP
PROJEKTIJUHT: Indrek Lensment
PROJEKTEERIJA: Meelis Kleinson
Tartu, oktoober 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu
põhiprojekti koostamine
PÕHIPROJEKT
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 1
SISUKORD
I SELETUSKIRI ......................................................................................................................... 3
1 ÜLDOSA ......................................................................................................................................... 3 1.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID ..................................................... 4 1.2 LÄHTEMATERJALID, PLANEERINGUD .......................................................................... 4 1.3 TEOSTATUD UURINGUD ............................................................................................ 5 1.4 EHITUSPROJEKTIGA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID ...................................................... 5
2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS .......................................................................................... 5 2.1 MAAKASUTUS .......................................................................................................... 5 2.2 OLEMASOLEV TEEDEVÕRK, BUSSIPEATUSED ............................................................... 6 2.3 KITSENDUSI PÕHJUSTAVAD OBJEKTID ......................................................................... 6 2.4 UURINGUTE TULEMUSED .......................................................................................... 7
2.4.1 LIIKLUSUURINGUD JA PROGNOOS ..................................................................................7 2.4.2 GEOTEHNILISED UURINGUD ...........................................................................................8 2.4.3 GEODEETILISED UURINGUD ..........................................................................................11
3 PROJEKTLAHENDUSED................................................................................................................. 11 3.1 ÜLDANDMED ......................................................................................................... 11 3.2 PLAANILAHENDUS .................................................................................................. 13
3.2.1 SÕIDUTEE ......................................................................................................................13 3.2.2 KERGLIIKLUSTEED ..........................................................................................................13 3.2.3 BUSSIPEATUSED ............................................................................................................13 3.2.4 RISTLÕIKE LAHENDUSED ...............................................................................................14 3.2.5 RISTMIKUD ....................................................................................................................15
4 MULLATÖÖD................................................................................................................................ 16 4.1 MULDKEHA LAHENDUS ........................................................................................... 16 4.2 MULDKEHA EHITAMISE NÕUDED ............................................................................. 17 4.3 DREENKIHT ............................................................................................................ 17
5 KATEND........................................................................................................................................ 17 5.1 KATENDIARVUTUS .................................................................................................. 17 5.2 KATENDIKONSTRUKTSIOONID.................................................................................. 18 5.3 KASUTATAVATE MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED ................................................... 20 5.4 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE .................................................................................... 21
6 VEE ÄRAJUHTIMINE ..................................................................................................................... 22 6.1 KRAAVID ............................................................................................................... 22 6.2 TRUUBID ............................................................................................................... 22
7 VASKJÕE SILD KM 5,51 .................................................................................................................. 23 8 LIIKLUSKORRALDUS ..................................................................................................................... 25
8.1 LIIKLUSOHUTUS ..................................................................................................... 25 8.2 LIIKLUSMÄRGID...................................................................................................... 26 8.3 TEEKATTEMÄRGISED .............................................................................................. 27 8.4 TÄHISPOSTID ......................................................................................................... 27 8.5 PÕRKEPIIRDED ....................................................................................................... 27
9 KESKKONNAKAITSE ...................................................................................................................... 28 10 HALJASTUS ................................................................................................................................... 28 11 TEHNOVÕRGUD ........................................................................................................................... 29 12 TÖÖDE TEOSTAMINE ................................................................................................................... 31
12.1 ÜLDOSA ................................................................................................................ 31 12.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD ............................................................................................ 32
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 2
12.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS........................................................... 33 12.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS ........................................................................... 34
13 TEE HOOLDUSJUHEND ................................................................................................................. 35
II ARUANDED 1. Põhitee ehituse aruanne 2. Ristmike ja mahasõitude aruanne 3. Kergliiklusteede aruanne 4. Põhitee truupide aruanne 5. Mahasõidutruupide aruanne 6. Liiklusmärkide aruanne 7. Teemärgistuse aruanne 8. Piirete ja tähispostide aruanne 9. Bussipeatuste aruanne
III LISAD 1. Tehnilised tingimused 2. Kooskõlastused
IV JOONISED
0 Asukohaskeem 1 Asendiskeem 1:2000 1.1 – 1.3 2 Asendiplaan 1:500 2.1 – 2.17 3 Vertikaalplaneering ja tehnovõrgud 1:500 3.1 – 3.17 4 Põhitee pikiprofiil 1:2000/200/50 4.1 – 4.4
Ristmike pikiprofiilid 1:1000/100 4.5 – 4.6 Jalgteede pikiprofiilid 1:1000/100 4.7
5 Tüüpristlõiked 1:100 5 6 Truubi ristlõiked km 0,563 6 7 Liiklusmärkide tööjoonis 7 8 Tööristlõiked – lisatud digitaalselt
Tüüpjoonised TJ-2 Põhitee truup madal mulle TJ-3 Mahasõidutruup TJ-7 Mahasõidud tüüp I ja II
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 3
I SELETUSKIRI 1 ÜLDOSA Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekt koostatakse Transpordiameti tellimusel. Põhirojekti koostamisel on aluseks võetud Transpordiameti poolt väljastatud tehniline kirjeldus ja Transpordiameti korraldus 25.11.2021 nr 1.1-3/21/509 projekteerimistingimuste andmine koos lisadega. Rekonstrueeritav riigitee 19277 lõik algab tugimaanteelt 59 Pärnu – Tori ja lõpeb riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga km-l 5,79. Projekteeritav teelõik asub Pärnu linnas ja kulgeb Paikuse alevis ning Seljametsa ja Tammuru külades.
Projekti eesmärk on vaadeldaval lõigul liiklusohutuse taseme parandamine, sõidumugavuse tõstmine ja tee katendi kandevõime tõstmine ning samuti tehniliselt vajaliku teemaa määramine..
Tellija:
Transpordiamet Teelise 4, 10916 Tallinn, tel 6119300 e-post: [email protected]
Kontaktisik: Jörgen Vanamõisa, tel. 58101026, [email protected]
Projekteerija:
Tinter-Projekt OÜ Turu 34, Tartu 51014 e-post: [email protected] Kontaktisik: Indrek lensment, tel. 5221106 [email protected]
Tehniline projektdokumentatsioon koosneb järgmistest osadest:
1 TEEPROJEKT I – SELETUSKIRI II - ARUANDED III - LISAD IV - JOONISED
2 UURINGUD GEODEETILISED UURINGUD GEOTEHNILINE PINNASEUURING KATENDI TUGEVUSARVUTUSE ARUANNE LIIKLUSUURING
3 TEHNOVÕRGUD Välisvalgustus (põhiprojekt)
4 KRUNDIJAOTUSKAVA
5 KOONDMAHUD
6 MUDELID
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 4
1.1 KASUTATUD ÕIGUSAKTID, STANDARDID, JUHENDID
NB! Projekti ehitusperioodil tuleb lähtuda ehitushanke avaldamise hetkel kehtivatest normdokumentidest. Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); Tee projekteerimise normid (RT I 17.11.2023.a määrus nr 71) Riigiteede liikluskorralduse juhend (TRAM 19.01.2023 nr 1.1-7/23/9); Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (RT , 03.08.2015, 101); Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RT, 09.01.2020 nr 2); Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja
korrashoiutöödel (MA 2018-009); Maanteeameti peadirektori 18.02.2019 käskkirjaga nr 1-2/19/096 kinnitatud Teetööde
tehnilised kirjeldused; Transpordiameti juhendmaterjal. (https://transpordiamet.ee/riigiteede-juhendid) Maanteeameti peadirektori 20.12.2018.a käskkirjaga nr 1-2/18/545 kinnitatud Riigiteede
haljastustööde juhis; Maanteeameti peadirektori 05.01.2016.a käskkiri nr 0001 „Muldkeha ja dreenkihi
projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis (2020)“; Transpordiameti korraldusega 16.04.2021 nr 1.1-3/21/162 kinnitatud "Asfaldist
katendikihtide ehitamise juhis; Maanteeameti peadirektori 30.01.2015.a käskkiri nr 0024 „Asfaldi geotekstiilide
projekteerimise ja paigalduse juhis“ “Asfaltsegud“, EVS 901-3;2021; Killustikust katendikihtide ehitamise juhend (TRAM KT_025_J8_r1. Kinnitamine
26.01.2022 nr 1.1-7/22/43); Transpordiameti juhend „Teepiirdesüsteemid“ 2023 (juhend nr KT_025_J19_r1); Transpordiamet MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale
kavandamisel“ „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613; „Teemärgised ja nende kasutamine“ EVS 614:2022; „ Linnatänavad“ EVS 843:2016; „Puittaimed haljastuses“ EVS 939:2020; „Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340; Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded (RT,
14.04.2016 nr 34). 1.2 LÄHTEMATERJALID, PLANEERINGUD
Projekteerimistööde alguses on koostatud töövõtja poolt „Piirangute ja planeeringute aruanne“ Aruandes on välja toodud kõik tee trassiga külgnevad planeeringud ning keskkonna ja infrastruktuuriga seotud kitsendused. Projekteerimise alusdokumendiks on tehniline kirjeldus „Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine“. Enne projekteerimishanget on
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 5
läbitud projekteerimistingimuste menetlemine. Menetluse tulemusena on koostatud lisa 2 „Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel“, mis on projekti lähtedokumendiks.
Põhiprojekti aluseks lisaks tehnilisele kirjeldusele on: Telia Eesti AS poolt 09.10.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 38310922 Elektrilevi OÜ poolt 12.10.2023 väljastatud tehnilised tingimused nr 460102 ELASA Elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT2103
1.3 TEOSTATUD UURINGUD
Põhiprojekti käigus on objektile teostatud alljärgnevad uuringud:
Liiklusuuring – ERC Konsultatsiooni OÜ, töö nr ERC/24/2023, november 2023 a. Topo-geodeetiline uuring – Tinter-Projekt OÜ; töö nr 31-23-GEO, detsember 2023 a. Geotehniline uuring – Pinnaseuuringud OÜ; töö nr 23-10-03, märts 2024 a. 1.4 EHITUSPROJEKTIGA SEOTUD ERIOSADE PROJEKTID Välisvalgustuse põhiprojekt on rekonstrueeritavale lõigule koostatud MitiProjekt OÜ poolt septembris 2024 a. Projekti aluseks on TRAM-i tehnilised tingimused valgustuse põhiprojekti koostamiseks ja kriteeriumid valgustite valikuks T-19277 Paikuse-Tammuru km 0,0-5,79 lõigul. 2 OLEMASOLEVA OLUKORRA KIRJELDUS Olemasolev kõrvalmaantee lõik on ehitatud IV klassi maanteena ja 2 sõidurajaga. Sõidutee katte laius ristmikevälistel lõikudel on keskmiselt 7,5 m ning tugipeenra laiused keskmiselt 0,8m. Olemasoleva katendi ehitusaastateks on peamiselt 1970 ja katteks mustkate. Vadeldavale teelõigule on valdavas osas 1973. - 1984. aastatel ehitatud mustkate, mida on korduvalt pinnatud. Paremale pool maanteed on välja ehitatud eraldatud kuni 2,5m laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis kulgeb objekti algusest kuni riigitee 19276 ristmikuni km-l 3,1. Liiklussagedus on teelõigu alguses 1524 - 1820 autot ööpäevas ja peale 19276 ristmikku (km 2,97) 790 autot ööpäevas, millest raskeveokeid on vahemikus 7-10%. 2.1 MAAKASUTUS Tee-maa laius vaadeldaval lõigul on keskmiselt 13m. Olemasolevad külgkraavid jäävad seetõttu kitsast tee-maa ristlõikest enamasti välja ning paiknevad eramaal või kergliiklustee tarbeks eraldatud maal. Projekti koosseisus on koostatakse krundijaotuskava. Krundijaotuskavaga on määratakse maaeraldused, mis tulenevad projektlahendusest nt uue mulde ehitus, uue kraavi rajamine või kergliiklustee ehitamine. Maaeralduste alalt mahavõetavate puude materjal kuulub maaomanikule.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 6
2.2 OLEMASOLEV TEEDEVÕRK, BUSSIPEATUSED Projektiga on käsitletud kõikide kruntide mahasõite hinnates nende otstarvet ja liiklusohutust põhitee suhtes. Uute ristumiskohtade rajamise või olemasolevate likvideerimise vajadused on leitud koostöös omavalitsuse ja tellija esindajatega. Projekteeritaval kõrvalmaantee lõigul on 64 kohaliku tee ristmikku või ristumiskohta ning 2 riigiteede ristmikku.
Rekonstrueeritavad riigiteede ristmikud mnt 19277 lõigul on:
Km 2,974 ristmik 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee. AKÖL 2022 on 296 a/ööp. Km 5,766 ristmik 19343 Surju-Seljametsa tee. AKÖL 2022 on 427 a/ööp.
Projekteeritaval lõigul paikneb kokku 4 olemasolevat bussipeatust.
"SINIOJA" PK 8+82 vasak; liiklusmärk tee servas "SINIOJA" PK 9+10 parem; liiklusmärk tee servas, laiem asfalteeritud ala "SELJAMETSA" PK 28+62 vasak; olemas tasku, platvorm ja ootekoda "SELJAMETSA" PK 28+93 parem; olemas tasku ja platvorm "MÄNNITUKA" PK 39+83 vasak; liiklusmärk tee servas "MÄNNITUKA" PK 39+94 parem; liiklusmärk tee servas "VASKRÄÄMA TEE" PK 56+29 vasak; olemas tasku ja platvorm "VASKRÄÄMA TEE" PK 56+62 parem; olemas tasku ja platvorm
2.3 KITSENDUSI PÕHJUSTAVAD OBJEKTID
Maanteelõiguga seotud tehnovõrgud:
Projekteeritavale lõigule jäävd Telia Eesti AS-le kuuluvad sideliini rajatised. Sidekaabli asukoht on joonisele kantud andmebaasi väljavõtte andmete alusel. Geodeetiline alusplaan on kooskõlastatud. Telia Eesti AS sideehitise kaitsevööndi ulatus on 1m mõlemal pool liinirajatise telge.
Projekteeritaval lõigul paiknevad ELA SA-le kuuluvad sideliinide rajatised. Liinide asukoht joonisele kantud väljastatud teostusjoonise väljavõttelt koos kaabli sügavusarvudega. ELA SA valguskaabli kaitsevööndi ulatus on samuti 1m mõlemal pool liinirajatise telge.
Projekteeritavale lõigule jäävad Elektrilevi OÜ elektrikaablid. Töövõtjale on väljastatud teostusmõõdistused. Elektri maakaabelliin on kaitsevööndi ulatus 1m mõlemal pool lliinirajatise telge.
Projekteeritavale lõigule jäävad AS Pärnu Vesi haldusesse kuuluvad vee- ja kanalisatsioonitrassid. Geodeetiline alusplaan kooskõlastatud valdajaga.
Käesoleva projektiga mõõdistatud töö alasse jäävad Põllumajandus- ja Toiduameti haldusesse kuuluvad maaparandussüsteemid. Drenaažiorustikud on kantud joonisele Põllumajandus- ja Toiduameti poolt väljastatud skeemidelt, torustike asukoht on orienteeruv.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 7
Mõõdistatud töö alasse jäävad AS Elering’ile kuuluvad kõrgepinge õhuliinid. Alla 1 kV elektriõhuliinil kaitsevööndi ulatus 2m mõlemal pool liini telge ja 1-20 kV elektriõhuliinil (keskpingeliin) on kaitsevööndi ulatus 10m mõlemal pool liinirajatise telge.
Mõõdistatud töö alasse jäävad ka Pärnu linna omandisse kuuluvad tänavavalgustuse rajatised.
Keskkonnakaitselisi piiranguid põhjustavad objekt:
Projekteeritav maantee ristub km-l 0,563 veekaitselise objektiga „Sindi oja“ (tunnus VEE1145300). Oja pikkus 6,6 km ja valgaala suurus 19 km2.
Projekteeritav maantee ristub km-l 5,510 veekaitselise objektiga „Vaskjõgi“ (tunnus VEE1147600). Jõe pikkus 22,6 km ja valgaala suurus 150 km2.
Lisaks külgneb maantee km-l 4,5-4,9 paremal veekaitselise objektiga „Seljametsa järv“ (tunnus VEE2064550). Järve kallas jääb tee servast ca 25-30m kaugusele.
Maanteelõigust paremal pool km-l 4,9-5,5 külgneb tee kaitsealaga „Vaskjõe looduskaitseala“ (tunnus KLO1000567). Loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse - II ja III kaitsekategooria liigid. Pindala kokku 290 ha.
2.4 UURINGUTE TULEMUSED
2.4.1 LIIKLUSUURINGUD JA PROGNOOS Lähtedokumendina on kasutatud ERC Konsutlatsioonid OÜ poolt novembris 2023a. koostatud aruannet „Riigitee nr 19277 Paikuse-Tammuru km 0,0-5,79 lõigu põhiprojekt. Liiklusuuring“. Tee valmimise ajaks ehk baasaastaks on täpsema info puudumisel arvestatud 2025.a. Liiklussageduse prognoos koostatud uuendatud baasprognoosi (BP-2050) alusel. Lähteandmeteks on valitud 2023. aasta lühiajalise loenduse põhjal saadud liiklussageduse andmed, mis on teisendatud aasta keskmiseks ööpäevaseks liiklussageduseks. Koormussageduse arvutamiseks on kasutatud „Elastsete teekatendite projekteerimise juhendis“ toodud siirdetegureid. Sõidutee on 1+1 ristlõikega ja laius on 6 m – seega rajategur on 0,6. Leitud on taandatud koormussagedus (15-ndale aastale) ja elastsusmoodul (Evaj). Tabel 1. Liiklusprognoosi tulemused
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 8
Loendatud riigiteede ristmikud on:
19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 2,974
19343 Surju-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 5,766 Kuna liiklussagedus projektala teedel on suhteliselt tagasihoidlik, siis ristmike teenindustase on „A“ (ooteaeg puudub või on väga lühike).
Kergliiklusteede vajaduse hindamise kokkuvõte:
Kergliiklustee on olemas Paikuse alevist kuni Seljametsa külani, sealt edasi kuni Tammuru külani see puudub. Lähtudes „Kergliikluse mudelis“ toodud andmetest ja prognoosi tulemustest, võib Seljametsa-Tammuru teelõigule kavandada ühise liiklusruumi, kuna tõenäoline kergliiklustee kasutajate arv oleks alla 20 in/päevas ning sõidutee liiklussagedus jääb alla 2000 a/ööp. Ühise liiklusruumi puhul (st kui eraldiseisev kergliiklustee puudub) teeületuskohtadele otseselt nõudeid ei ole. Paikuse-Tammuru teelõigul olevatest bussipeatustest on suurima kasutusega „Seljametsa“ peatus (keskm 12-14 in/päevas). Teiste peatuste kasutatavus on oluliselt väiksem (1-4 in/päevas)
2.4.2 GEOTEHNILISED UURINGUD Uuritud teelõik kulgeb meretasandikul, kus aluspõhja moodustab Kesk-Devoni ladestiku Narva lademe liivakivi, mis jääb üldgeoloogiliste andmeta põhjal lõigul maapinnast 15...20 m
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 9
sügavusele ning puuraugud uuringute raames selleni ei ulatunud. Pinnakatte moodustavad lõigul erinevad täitepinnased, muld, liiv, merelised ja jõelised liivad ning glatsiaalne moreen.
geoloogilises lõikes väljaeraldatud pinnaseid kihi kaupa ülevalt alla:
Teekate: asfalt (kiht 1) – olemasolev tee on kaetud asfaldikihiga. Asfaldikihi paksuseks mõõdeti 0,06...0,19 m. Teekate: pude mustkate (kiht 2) – PA 2...49 lõigul ilmub asfaldikihi all teine teekatte kiht, mis koosneb pudedast mustkattest. Kihi paksuseks mõõdeti 0,03...0,19 m. Kruus (Gr) grupp E (kiht 3) – ilmus uuringupunktides PA 96 ja 97 tee muldes, teekatte all, maapinnast 0,06...0,14 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,54...0,96 m. Tegemist on külmakindla dreeniva kihiga. Liivane mölline kruus (sasiGr) grupp B (kiht 4) – levib suuremal osal lõigust tee muldes. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal või valdavalt teekatte all või teepervel orgaanikaga kruusa (kiht 5) all. Kihi paksuseks mõõdeti 0,19...1,25 m. Kiht ilmus kokku 41-s puuraugus. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Orgaanikaga liivane mölline kruus (sasiGr) grupp B (kiht 5) – Kiht ilmus uuringupunktides muldes ja iseloomustab mullaga segunenud tagasitäidet. Kiht ilmus maapinnal kuni maapinnast 1,4 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,2…1,0 m. Kiht ilmus kokku 32-s puuraugus. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Kruusane liiv (grSa) grupp G (kiht 6) – levib tee muldes ükikutes puuraukudes. Kiht ilmus uuringupunktides teekatte kõrval maapinnal ja muldes kuni 0,2 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,2...1,3 m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 27, 38, 40, 51, 53, 82, 83, 101. Tegemist on külmakindla mittedreeniva kihiga. Kruusane mölline liiv (grsiSa) grupp B (kiht 7) – levib tee muldes lõiguti, ilmudes kokku 27-s puuraugus. Kiht ilmus uuringupunktides teekatte kõrval maapinnal ja teekatte all muldes kuni 1,1 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,18...1,1 m. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Peen- ja keskliiv (Sa) (kiht 8) – levib pea tervel uuringualal. Paiguti ilmub kiht puuraukudes kahes kihis, ilmudes nii täites kui aluses. Valdavalt aluses levivat liivakihti ei läbitud. Maksimaalselt on kihti läbitud 2,25 m ulatuses. Tegemist on külmakindla dreeniva kihiga. Mölline liiv (siSa) grupp B (kiht 9) – levib nii muldes kui aluses. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 2,2 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,1...1,65 m. Maksimaalselt on kihti läbitud 2,0 m ulatuses. Kiht ilmus 70-s puuraugus. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Liivane möll (saSi) grupp B (kiht 10). Kiht ilmus uuringupunktides maapinnast 0,25...1,25 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 1,0 m ning maksimaalselt on kihti läbitud 1,25 m ulatuses. m. Kiht ilmus puuraukudes: PA 2, 25. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Orgaanikaga liivane möll (saSi) grupp B (kiht 11) – Kiht ilmus uuringupunktides muldes ja iseloomustab mullaga segunenud tagasitäidet. Kiht ilmus maapinnal kuni maapinnast 1,5 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti 0,15...1,85 m. Kiht ilmus puuraukudes 4, 9, 13, 17, 25, 48, 57, 64, 85, 103, 135, 143, 145, 150, 152. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva kihiga. Muld (kiht 12) – mullakiht on säilinud teemulde all suuremal osal uuringualast. Valdavalt on kiht mulde all tihenenud. Suuremad mullapaksuse on iseloomulikud tagasitäitele ning sellisel juhul on muld segunenud liiva või kruusaga. Teemulde kõrval levib muld pindmise kihina. Kiht ilmus kokku 106-s puuraugus. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,1…1,55 m. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva pinnasega.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 10
Turvas (kiht 13) – õhuke turbakiht levis mulde all uuringupunktides PA 10, 11, 13 ja 15 piirkonnas, ilmudes maapinnast 1,95...2,15 m sügavusel, 0,2...0,4 m sügavusel. Kiht on mulde all tihenenud. Tegemist on külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Liivpinnaste all levib tervel uuringualal moreenikompleks mis on tinglikult kihi terastilikuse koostise varieeruvusest jagatud neljaks. Kõik moreenpinnased kuuluvad lõigul D gruppi: Savi (Cl) grupp D (kiht 14)– Kiht ilmus maapinnast 0,8…2,3 m sügavusel. Kihti valdavalt terves ulatuses ei läbitud. Kiht ilmus kokku 28-s puuraugus. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Liivane möllsavi (sasiCl) grupp D (kiht 15)– levib uuringualal aluses glatsiaalse settena. Kiht ilmus maapinnast 0,65...2,8 m sügavusel. Kihi paksuseks mõõdeti puuraukudes 0,25...0,6 m, valdavalt kihti terves ulatuses ei läbitud. Kiht ilmus 14-s puuraugus. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Liivane savimöll (saclSi) grupp D (kiht 16)- Kiht levib aluses glatsiaalse pinnasena. Kiht ilmus uuringupunktides 0,8…1,8 m sügavusel, 0,5...0,6 m paksuse kihina. Kiht ilmus puuraukudes: PA 7, 14 ja 30. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Väheplastne liivane möll (saSi) grupp D (kiht 17) ilmus ainult uuringupunktis PA 35, maapinnast 1,4 m sügavusel, kus seda läbiti 1,1 m ulatuses. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva pinnasega. Orgaanikaga liivane savimöll (saclSi) grupp D (kiht 18)– iseloomustab kihi nr 16 seda osa, mis oli mullane ning on aruande raames eraldatud välja iseseisvaks kihiks. Tegemist on tagasitäitega. Kiht ilmus uuringupunktides maapinnal kuni maapinnast 2,4 m sügavusel. Kihi paksus jäi puuraukudes 0,3 ja 0,75 m vahele. Kiht ilmus puuraukudes: PA 17 ja 121. Tegemist on väga külmaohtliku mittedreeniva kihiga.
Ehitusgeoloogilised tingimused:
Pinnasevesi ilmus (29.01-02.02.2024. a.) uuringualal maapinnal kuni maapinnast 2,4 m. Lõigu Tammuru poolses osas jäi veetase teemulde puuraukudes valdavalt uuringusüsavusest sügavamale. Uurimistööde aegset pinnaseveeseisu võib hinnata keskmiseks või pisut keskmisest tasemest kõrgemaks tasemeks. Prognoositavalt võib pinnaseveetase tõusta kuni 0,3 m võrra uuringute aegsest tasemest kõrgemale.
Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi (MA 2017-003) tabeli L1.T1. niiskuspaikkonna määrangul kuulub uuringupiirkond valdavalt 2. niiskuspaikkonda. Paiguti liigitus teemulde kõrvale tehtud kasvupinnase ala 3. niiskuspaikkonda, kus veetasemed olid maapinnal või selle lähedal.
Kogu teelõigul levivad moreenpinnased (kihid 14...18) on väga külmaohtlikud pinnased ja liigituvad gruppi D.
Teemulle koosneb valdavalt sellistest täitepinnastest, mis ei tööta enam dreenikihina, sest aja jooksul on murenemisprotsesside tagajärjel kihtide mölli ja saue sisaldus kasvanud.
Uuringupunktides 10, 11, 15 ja 15 ilmus õhuke turbakiht. Tegemist on eripinnasega. Kuna kiht oli õhuke ning mulde all tihenenud siis täiendavaid meetmeid selle kihi suhtes rakendama ei pea.
Järeldused geoloogilise uuringu materjalidest:
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 11
Kogu teelõigul on tegu erineva paksusega mustkattega kruusast ja liivast alusel konstruktsiooniga.
Muldes olevad kihid on vähesel määral dreenivad ja osaliselt külmakindlad. Omaaegne liivast mulle on enamasti ehitatud põllumaadele. Mulla kiht on enamasti eemaldatud. Kohati on raske eristada, kas muldes olev kruusa materjal on toodud karjäärist või on tegu kohapealt süvendi väljakaevamisel saadud materjaliga (saSi, sasiCl). Kuna tegu on olemasoleva muldkeha ja katendi rekonstrueerimisega, siis ei ole otstarbekas piisavalt tihenenud alumisi täite kihte eemaldada. Samuti tuleks maksimaalselt vältida muldkeha laiendusi, et tagada ühtlased omadused muldes.
Tuginedes Maanteeameti Käskkirja (14.02.13 nr 0069) 2. punktile on soovitav olemasolev kruusliiva kiht säilitada maksimaalselt ja võimalusel uut dreenkihti mitte rajada.
Samas on sobiliku kruusliivast ja liivast kihi paksus muldes kohati suhteliselt õhuke, et tagada kogu lõigul olol kihi paksusega külmakindluse varu.
2.4.3 GEODEETILISED UURINGUD Projekti geodeetilise alusmaterjalina on kasutatud Tinter-Projekt OÜ poolt 2023.a detsembris koostatud geodeetilist alusplaani töö nr 31-23-GEO Maa-ala on mõõdistatud riiklikus koordinaatide süsteemis L-Est`97 ja kõrgused on antud EH 2000 süsteemis. Välitööd toimusid 06.11.-17.11.2023. Katastriüksuste piirid on saadud digitaalselt Maa-ametist seisuga 08.12.2023 a. Katastripiiride kujutamine topo-geodeetilisel alusplaanil on informatiivne. Piiride täpsusele hinnangu andmine uuringu aruandes on geodeedi poolt subjektiivne. Maa-ametist saadetud digitaalsed plaanid ja piiriprotokollid on lisatud andmekandjale töö koosseisus. Koostatud on maaomanike andmete tabel ja piirimärkide kirjelduse tabel.
3 PROJEKTLAHENDUSED
3.1 ÜLDANDMED Projekti eesmärgiks on maanteelõigu kandevõime tõstmine, liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse suurendamine. Maantee katte remondiga seotud tööd toimuvad enamasti olemasoleva teemaa piirides. Kõrvalmaantee 19277 projekteeritav lõik algab Paikuse alevist rm 59 Pärnu – Tori tugimaantee ringristmikult ja lõpeb Tammuru külas riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga. Lõigu pikku on 5,79 km.
Käesoleva põhiprojekti lahendustega on projekteeritaval lõigul üldjuhul ette nähtud:
Uue teekatte konstruktsiooni ehitus kogu lõigul koos muldkeha tugevdamisega;
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 12
Olemasolevate bussipeatuste rekonstrueerimine ja normidekohane asukoha määramine, platvormide ehitus ja ootepaviljonide uuendamine;
Bussipeatuste piirkonnas jalakäijatele parema juurdepääsu tagamiseks kergliiklusteede rajamine või kindlustatud peenra laiendamine kuni 1m-ni;
Uute liikluskorraldusvahendite ja teemärgistuse rajamine kogu lõigule;
Veeärajuhtimissüsteemide korrastamine. Olemasolevate truupide uuendamine ja uute kraavide kaevamine;
Lõigul asuvate kohalike teede ristmike ja mahasõitude rekonstrueerimine. Ristmike nähtavuse parandamine.
Projektiga on kinnitatud järgnevad lahendused:
Maanteest vasakule uue 2,5m laiuse ja 271m pikkuse kergliiklustee lõigu rajamine KOV-i tellimusena lõigus riigitee 59 kuni Aiandi tee (KOV PK 0+14 - 2+85);
Aiandi tee ristmikule on projekteeritud eraldi vasakpöörde aeglustusrada ning likvideeritud kiirendusraja lõik riigitee 59 suunas. Lisatud on ülekäiguosaga liiklussaar külgnevale harule.
Projekteeritud on uus kiirusrežiim 80 ja 60 km /h va Paikuse alevi piirkond lõigu algusest kuni km-ni 1,2.
Paikuse alevi piirile km 1,2 on maanteele projekteeritud liikluse rahustamiseks sõiduradasid eraldav liiklussaar – šikaan.
Riigitee 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmiku rekonstrueerimine km 2,974. Bussipeatused viiakse nihkesse, luuakse liiklussaarega ülekäigukohad põhiteel ja külgneval harul. Likvideeritakse kiirendusrada Paikuse suunal. Rajatakse uued kergliikusteede ühendused. Sõiduteega külgneva kergliiklustee eraldmine sõiduteest tehakse põrkepiirdega.
Uute bussipeatuste rajamine km-le 2,15 Pilve tänava piirkond ja km-le 4,9 Seljametsa järve piirkonda. Samuti lisapeatuse rajamine riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee harule.
Projekteeritud on Seljametsa-Vaskrääma tee 2,7 km pikkune ja 2,5m laiune kergliiklustee maanteest paremal vahemikus km 3,12 – 4,93 (KLT 1. ja 2. KOV PK 31+17 - 49+31);
Perspektiivsena projekteeritud kergliiklustee lõik maanteest paremale Vaskjõe looduskaitse ala servas (KLT 3. Persp. KOV PK 49+31 - 58+41).
Projekteeritud lahendused on välja töötatud koostöös Tellija, kohaliku omavalitsuse esindajatega. Olulistes kohtades on hinnangu saamiseks kaasatud ka maaomanikud. Projekteeritava maantee 19277 põhilised näitajad:
Projekteerimise lähtetase „rahuldav” Projektkiirus 80 km/h
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 13
Sõiduradade arv 1+1 Sõiduraja laius 3,0 m Kindlustatud peenra laius 0,5 m Võrdtugeva katte laius 7,0 m Jalg- ja jalgrattateede ristlõige 2,5 m
3.2 PLAANILAHENDUS
3.2.1 SÕIDUTEE
Projekteeritud maantee üldine geomeetria jälgib olemasolevat plaanilahendust ja projekteeritud teetelg ühtib enamasti olemasolevaga. Uus katendikonstruktsioon rajatakse kogu ulatuses maksimaalselt olemasolevale muldkehale. Mulde laiendused on planeeritud peamiselt uute bussitaskute tarbeks.
Projektis kasutatud plaanikõverate väärtused jäävad enamasti üle soovitatava minimaalse ehk üle R 380m. Erandlikud raadiused 80 km/h tsoonis on lõigu km 4,4 (R300m) ja km 5,76 (R230m). Nimetatud plaaniraadiustele on projekteeritud ka 4%-ne viraažikalle.
Riigiteede ristmike lahendused ja lisaradade vajaduse otsused on kinnitatud koostöös Tellijaga. Ristmike harude plaanigeomeetria vastab rahuldavale tasemele.
Valgustuse projektlahendus sisaldab põhitee osas peamiselt valgustusmastide lisamist projekteeritud bussipeatustesse ja šikaanile ning asulalõigul ka valgustite väljavahetamist olemasolevatel postidel.
Projekteeritud plaanilahendused on toodud joonistel 1.1 – 1.17 „Asendiplaan“
3.2.2 KERGLIIKLUSTEED
Projekteeritud kergliiklusteede lõigud on kinnitatud eskiisprojektiga. KOV-i tellimusel on koostatud põhiprojektis järgnevad kergliiklustee lõigud:
Vasakul PK 0+14 - 2+85 Riigitee 59 - Aiandi tee, pikkus 271m ja laius 2,5m; Jätkuks olemasolevale kergliiklusteele paremal PK 31+17 - 40+10 KLT 1. lõik
Seljametsa - Veehaarde tee, pikkus 893m ja laius 2,5m; Eelneva jätkuks PK 40+10 - 49+31 KLT 2. lõik Veehaarde tee - Seljametsa järv, pikkus
921m ja laius 2,5m; Perspektiivsena projekteeritud PK 49+31 - 58+41 KLT 3. lõik Seljametsa järv -
Vaskrääma tee, pikkus 910m ja laius 2,5m.
TRAM-i põhitee mahtude koosseisus on projekteeritud vahemikus PK 28+65 - 30+75 riigitee 19276 ristmiku ja Seljametsa bussipeatuste ühendusteed kogupikkuses 280m. Sealhulgas on PK-le 30+04 ette nähtud ka teeületuskoht.
3.2.3 BUSSIPEATUSED
Projektiga rekonstrueeritakse ol.ol bussipeatused. Bussipeatuste asukohad on projektlahenduses enamasti muudetud. Peatused on viidud omavahel võimalikult nihkesse ja analüüsitud asukohti ristmike nähtavuskolmnurkade suhtes. Projekteeritud on 2 uut bussipeatust Pilve tn ja Seljametsa järve piirkonda. Bussipeatuste asukohad määratakse lokaalse vajaduse ja jalakäijate liikumissuundade järgi.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 14
Projektis on kasutatud tüüpset ja eskiisprojekti käigus kinnitatud bussitasku mõõtmeid - 20+20+15m. Täisosa laius on projekteeritud 3,0m.
Peatustesse rajatakse uued 2x14m suurused platvormid. Platvormi otsad viiakse kattega tasa 1,5m ulatuses. Platvormid on nihutatud sõidusuunas tasku lõppu võimaldades bussil pikemat peatumisteekonda. Olemasolev amortiseerunud Seljametsa ootekoda likvideeritakse. Vasakule teepoolele paigaldatakse projektile uued pingiga ootekojad suurusega 1,5x4m. Ootekoja materjal täpsustatakse kohaliku omavalitsusega. Ootekoja kohta on lisatud projekti tüüpjoonis.
Ilma ootekojata peatuses on ette nähtud seljatoega pink. Istepinkidena tuleb kasutada Kiili Betooni seljatoega tooteid 7.2.1 või 7.11.1 või analoog. Istepingi tüüp tuleb enne paigaldamist Tellijaga kooskõlastada. Istepingi laudise laius peab olema vähemalt 40 cm. Istepink tuleb paigaldada ooteplatvormi taha.“ Pink paigaldatakse ooteala taha 0,5m laiusele peenrale.
Bussipeatustesse paigaldada prügikastid bussipeatust tähistava liiklusmärgi toru külge. Prügikast peab olema ilmastikukindel, küljele/ette avatav, pulbervärviga kaetud galvaniseeritud terasest, näiteks Finncont Helsinki Siti roskakori 30 l või analoog. Prügikasti tüüp ja värvitoon kooskõlastada enne paigaldamist Tellijaga.
Projektis on arvestatud ka peatusest väljuva bussi nähtavusnõudeid. Vastavad nõuded on põhiteel 80km/h-s lõigul 200m ja 60km/h-s lõigul 75m.
3.2.4 RISTLÕIKE LAHENDUSED
Maantee laiusparameetrid Projekteeritud ristprofiili parameetrid valitud vastavalt lähteülesandele. Sõiduradade laiuse valikul arvestatud Transpordiameti juhendiga „Riigiteede ristlõike valimise juhend“ 27.07.2022 nr 1.1-7/22/119. Vastavalt juhendile on soovitav kasutada laiemaid kindlustatud peenraid tagamaks ohutum liikumine kergliiklejatele, kui puuduvad eraldi kergliikusteed. Antud projektis on osaliselt laiendatud bussipeatuste vahelisi kindlustatud peenraid 1,0 meetrini. Samuti on Paikuse alevi lõigus laiendatud vasakpoolne teepeenar 1,0 meetrini kuna puudub võimalus luua sõiduteest eraldatud jalgtee.
Projekteeritud ristprofiili parameetrid on järgnevad: - Võrdtugeva asfaltkatte laius – 7,0m; - Sõiduradade laius 2x3,0m
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 15
- Kindlustatud peenar –0,5 m; - Tugipeenarde laius – mõlemal pool servas 0,5m (põrkepiirde korral 1,25m); - Mulde pealtlaius 8,0m Maantee põikkalded Sirglõikudel ja plaanikõveratel üle R=300m - Asfaltkattel kahepoolne 2,5% mulde servade poole; - Tugipeenardel 4,0% mulde serva poole; Plaanikõveral R≤300m - Asfaltkattel viraaž 2,5% või 4% mulde siseserva poole; - Sisemisel tugipeenral 4,0% viraažiga samas suunas; - Välimisel tugipeenral 4,0% mulde välisserva poole. Projekteeritaval lõigul on ette nähtud tagada minimaalne teega külgnev vaba ruum, mis on 5m äärmise sõiduraja servast. Tee servas kasvavad puud peamiselt säilitatakse. Alla 4m kaugusel olevad allee koosseisus kasvavad puud on kokkuleppel ette nähtud eemaldada. Alleel kasvavate puude vahel kaevetöid ja kraavi kaevamist ei planeerita. Üldjuhul profileeritakse mulde nõlvade kalded 1:3-le ja viiakse sujuvalt kokku ol.ol nõlva osaga. Tulenevalt vajadusest uus nõlvaosa olemasolevaga ratsionaalselt kokku viia, kasutatakse kraavide ja mulde laienduste puhul ka 1:2-le nõlvakallet. Uute pikikraavide tagumise nõlva kalle on planeeritud 1:1,5-le.
3.2.5 RISTMIKUD
Projekteeritud lõigul rekonstrueeritakse kõik ristmikud ja ristumiskohad kinnistutele:
5680038 Aiandi tee ristmik Katend rekonstrueeritakse koos ülekatteosaga 43m ulatuses; Külgneva haru täiskonstruktsiooni laius on kokkuviimisel 6,8m; Ristmiku harule rajatakse sõiduradasid eraldav ülekäiguosaga liiklussaar; Likvideeritakse olemasolev kiirendusrada Paikuse suunas; Põhiteele rajatakse vasakpöörde aeglustusrada.
19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 2,974
Katend rekonstrueeritakse koos ülekatteosaga 49m ulatuses; Külgneva haru täiskonstruktsiooni laius on kokkuviimisel 7,0m; Rekonstrueeritakse olemasolev kesksaar, lisatakse ülekäiguosa; Rekonstrueeritakse olemasolev Pustuski tee ristumine; Likvideeritakse olemasolev kiirendusrada Paikuse suunas; Rajatakse kergliiklustee ühendus bussipeatusega ja põrkepiire sõidutee eraldamiseks
kergliiklusteest; Rajatakse liiklussaarega ülekäigurada põhiteele ja kergliiklustee ühendused ristmiku,
ülekäigukoha ja Seljametsa kooli vahel 19343 Surju-Seljametsa tee ristmik – riigitee 19277 km 5,766
Katend rekonstrueeritakse koos ülekatteosaga 87m ulatuses; Täiskonstruktsiooni laius on kokkuviimisel 6.5m;
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 16
Ristmiku harule rajatakse sõiduradasid eraldav ülekäiguosaga liiklussaar; Rekonstrueeritavale riigitee 19343 osa paremasse serva rajatakse lisa bussipeatus;
Kohalike teede ja tänavate ristmike rekonstrueerimise üldised põhimõtted:
Kohalike teede ristmiku mõõtmed valitakse vastavalt kasutustihedusele ja otstarbele; Väiksemad kohalike teede mahasõidud mida kasutab kuni 2 maaüksust
rekonstrueeritakse tüüp-I mahasõidu kohaselt (R=5m); Suuremad ja tihedama kasutusega kohalike teede ristmikud rekonstrueeritakse
lähtudes olemasolevast olukorrast ning arvestades pöörderaadiustega vahemikus 7- 12m ning katte laiusega 4,0-5,5m. Katte ulatus sõltub pikikaldest ja situatsioonist.
Uus planeeritav kohalik ristmik on projekteeritud perspektiivsele Kuldvitsa tänavale km 2,176
Kinnistute ristumiskohtade rekonstrueerimise põhimõtted: Enamusele teeäärsetele kinnistutele ja hoonete juurde on projekteeritud ristumiskohad olemasolevasse asukohta. Pöörderaadius ja üldjuhul ka laius vastavad vähemalt tüüplahendusele (tüüp I, R=5m). Juhul, kui olemasoleva mahasõidu raadius on suurem, säilitatakse võimalusel olemasolevad parameetrid. Mahasõidu asfaltkatte ulatus maantee servast on tavaolukorras 8m. Mahasõitude kruusakatte pikkus on erinev, sõltudes pikikaldest või kinnistu piirist. Võimalusel on viidud kahte kinnistut teenindavad mahasõidud kahe kinnistu piirile. Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutele uute mahasõitude rajamine. Otsused mahasõitude likvideerimise või asukoha muutmise osas kooskõlastatakse Transpordiametiga.
4 MULLATÖÖD
4.1 MULDKEHA LAHENDUS Ol.ol maantee mulde laiendused on ette nähtud olemasolevate ristmike laiendamisel või projekteeritud bussitaskute kohas. Projektiga ette nähtud katendikihtide paigaldamiseks tuleb tee alla jäävad aluskihid ja pinnas välja kaevata sügavuseni, mis vastab projekteeritud katendi konstruktsiooni paksusele. Põhitee pikiprofiil on kavandatud selliselt, et uue katendikonstruktsiooni rajamiseks peaks ol.ol mullet minimaalselt välja kaevama. Uue arvutusliku konstruktsiooni põhi peaks maksimaalselt ühtima ol.ol katte kihi põhjaga seetõttu katte pinda on tõstetud keskmiselt 20cm. Olukordades, kus teed ei ole võimalik selliselt tõsta, tuleb rajada liivast täitekiht või profileerida olemasolev mulle. Mulde aluskihi profiili parandamine (sõltuvalt projekteeritud pikiprofiilist) toimub liigse ülakihi eemaldamisega või olemasoleva profiili lohukohtadesse liiva lisamisega. Mulde laienduse rajamisel tuleb vana mulle astmeliselt lahti kaevata. Projekteeritavate uute katendikihtide osas, k.a liivast täitekiht, tuleb astme kõrgused kujundada vastavalt konstruktsioonikihi paksustele. Ol.ol muldkeha materjali väljakaevamisel saadavat ol.ol materjali saab vajadusel kasutada laienduste katendikonstruktsiooni all täiteks, et tagada mulde laienduse alumiste kihtide materjali sarnased omadused olemasoleva mulde materjaliga.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 17
Mulde laienduste põhimõtted on näidatud joonisel 5 „Tüüpristlõiked“. Mahasõitude alt on madala mulde korral kaevamissügavus min 0,70 m projekteeritud katendi pinnast. 4.2 MULDKEHA EHITAMISE NÕUDED Väljakaevatud süvendi põhi tuleb kõrgema, kui 1,5 m mulde korral enne mulde aluskihtide paigaldamist tihendada (min kt=0,95). Mulde aktiivtsoonis h<1,5 m teekatte pinnast tuleb liivpinnasest materjal tihendada (min kt=0,98). Laiendamiseks kasutatav pinnas peab olema samasugune, kui vana mulde pinnas. Pinnaste erinevuse korral peab juurdelisatav olema paremate omadustega. Kogu remondilõigu ulatuses tuleb võimalusel ette näha teekatte kõrgus 1,0m mulde nõlva alt, et tagada mulde aktiivtsooni niiskusrežiim ja katendi tugevus. Põhitee nõlvade kalded võivad kraavi puudumisel muutuda vahemikus 1:2 – 1:3-le. Säilitatava puuderea ees viiakse põhitee mulde nõlv kokku kaldega keskmiselt 1:5-le. Nõlvade kujundamisel ja planeerimisel välja kaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb ära vedada. Kõrgemal, kui 1,0m muldel tuleb muldkeha nõlvad profileerida projektse kaldega ja sujuvalt kokku viia olemasoleva olukorraga. Erineva nõlvakaldega lõigud peavad olema võimalikult terviklikud. Madalama, kui 1,0 m mulde korral tuleb nõlvad profileerida projektse kaldega ja rajada uued külgkraavid või korrastada olemasolevad. Täpsema ülevaate nõlvade ja kraavide kaevamise kohta saab digitaalselt esitatud tööristlõigetelt. 4.3 DREENKIHT Enamasti olemasolevale muldele jääva põhitee katendi konstruktsioonides ei ole otseselt ette nähtud liivast või kruusast dreenkihti. Laiendustega lõikudesse ette nähtud liivast täitepinnase kihi (Kf ≥ 0,5 m/ööp) paksus on tulenevalt katendiarvutusest määratud min 60 cm. Antud kiht jääb osaliselt täitma ka dreenkihi funktsiooni. Põhilist dreenivat funktsiooni põhiteel jääb täitma 12cm killustikust kiht. Riigiteede ristmike uue konstruktsiooniga harudele on ette nähtud dreenkihina uus liivast täitekiht (Kf ≥ 0,5 m/ööp) min paksusega 30cm. Uus liivast täitekiht paksusega min 20 cm on ette nähtud uue konstruktsiooniga kohalikele ristmikele ja mahasõitudele. Liivast täitepinnase filtratsioon - Kf ≥ 0,5 m/ööp. Liivast täitekihi arvestuslik kandevõime vastavalt katendiarvutusele – Tm_105. Liivast täitekihi tihendustegur – kt= 0,98.
5 KATEND
5.1 KATENDIARVUTUS Projekti koosseisus on koostatud eraldi katendi tugevusarvutuste aruanne. Katendi arvutamisel kasutatakse KAP katendi arvutamise programmi (v 2.0, 23.02.2017). Katendi kasutusajaks on 20 aastat.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 18
Vaadeldava lõigu katte seisukorra peamised näitajad on järgmised: - DS, (teekatte defektide summa %) - keskmine väärtus lõigus km 0,0 – 3,0 on 4,8. Lõpu osa kohta teeregistris andmed puuduvad. - IRI, (teekatte tasasus mm/m) - keskmine väärtus 2,91 - Emod, (kandevõime MPa) - keskmiselt 250 - RBS, (roopa sügavus mm) – Andmed puduvad teeregistris Tulenevad liiklusuuringust on katendikonstruktsioonide arvutused teostatud põhiteele ja suuremate riigiteede harudele.
Geoloogilistest uuringutest lähtudes on katendiavutuses aluspinnaseks enamasti võetud B- tolmliiv ja PK8+50 – PK13+25 piirkonnas D-tolmne saviliiv. Antud katendiarvutuse projekt ei näe enamasti ette rajada olemasoleva muldkeha osas muldkeha uuendamist. Olemasolev muldkeha on suures osas piisava laiusega. Osaliselt on vaja rajada mulde laiendusi. Muldkeha kõrgus on 0,5 - 1,2 m.
Tüüp I konstruktsiooni puhul on olol. sobiliku muldematerjali paksused vastavalt geoloogiale piisavad. Ehitamiseks tuleb olol. mulde pind profileerida, tihendada ja seejärel rajada uus 38 cm fikseeritud kihipaksustega konstruktsioon.
Tüüp Ia puhul tuleb mittesobiv aluspinnas välja kaevata, ehitada uue konstruktsiooni alla - 60 cm liivast aluskiht ja seejärel rajada uus 37 cm fikseeritud kihipaksustega konstruktsioon. Tüüp Ia on vajalik põhiliselt rekonstrueeritavate põhitee truupide kohal ja mulde laiendustel.
Ristuvate riigiteede nr 19276 (Taali-Põlendmaa-Seljametsa) ja nr 19343 (Surju-Seljametsa) harudele on võimalik vastavalt KAP kontrollarvutusele ette näha konstruktsioon TÜÜP II.
Pikiprofiil on kavandatud selliselt, et uue konstruktsiooni rajamiseks peaks olol. mullet minimaalselt välja kaevama. Tee punast joont on ette nähtud tõsta keskmiselt 20cm. Selliselt peaks uue konstruktsiooni põhi maksimaalselt ühtima olol. asfaldi kihi freesitud põhjaga.
Mahasõitude ja väiksemate kõrvalteede katendikonstruktsioonid on valitud vastavalt Maanteeameti tüüpkatendikonstruktsioonidele või varasemates projektides heakskiidu saanud katendikonstruktsioonidele.
5.2 KATENDIKONSTRUKTSIOONID
Põhiteele valitud katendikonstruktsioonid on järgmised:
TÜÜP I põhiteel (KAP arvutusprofiilid 1; 3; 4; 5; 6) AC 16 surf 4 cm AC 20 base 6 cm Kompleksstabiliseerimine KS 32 16 cm Killustikust alus min 12 cm Liivast täide, (peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98) Tm_105 vajadusel Aluspinnas- Olev mulde materjal- liiv, Tm_100; B-tolmliiv
Konstruktsiooni tugevus on tagatud olemasoleva (või olemasoleva + juurdeveetava) materjali paksusega. Olemasoleva mulde väljakaeve ja asenduspinnasega tagasitäitmine ei ole vajalik.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 19
TÜÜP Ia põhiteel ja mulde laiendustel (KAP arvutusprofii 2) AC 16 surf 4 cm AC 20 base 6 cm Kompleksstabiliseerimine KS 32 16 cm Killustikust alus min 12 cm Liivast täide, (peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98) Tm_105 min 60 cm Aluspinnas- D-tolmne saviliiv
Olemasoleva katendi all olev pinnas (vajadusel ka selle peal olev ebapiisava paksusega kruusliiva kiht tuleb välja kaevata projekteeritud katendi kihtide paigutamiseks vajaliku sügavuseni.
Riigiteede ristmike aladele valitud katendikonstruktsioon on järgmine:
TÜÜP II riigiteede ristmikud ja Aiandi tee ristmik AC 16 surf 4 cm AC 20 base 6 cm Killustikust alus fr 32/64 (Emin=170MPa) kiilumisega min 25 cm Liivast täide (dreenkiht) (peenosise sisaldus < 7%; Kt≥0,98) Tm_130 min 30 cm Aluspinnas- Peenliiv
Mahasõitudele ja muudele aladele valitud katendikonstruktsioonid on järgmised:
TÜÜP III kohalike teede ristmikud, tänavad (erilahendid) AC 16 surf 4 cm AC 20 base 5 cm Killustikust alus fr 32/64 (Emin=170MPa) kiilumisega min 25 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5m/ööp, Tm_105 min 20 cm Olemasolev pinnas ja/või täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp (vajadusel)
TÜÜP IV ristumiskohtade tüüp-1 asfaltkatend AC 16 surf 6 cm Killustikust alus fr 32/64 (Emin=170MPa) kiilumisega 20 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5m/ööp, Tm_105 20 cm Olemasolev pinnas ja/või täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp (vajadusel)
TÜÜP V kergliiklusteed ja bussiplatvormid AC 8 surf 5 cm Killustikalus fr 16/32 (Emin=140MPa) kiilumisega 20 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5 m/ööp 20 cm Olemasolev pinnas ja/või lisatav täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 20
Mahasõitude kokkuviimine Sidumata segu pos 6, fr 0-32 20 cm Olemasolev pinnas ja/või lisatav kohalik täitepinnas Sõidutee peenar Sidumata segu pos 6, fr 0/32 peenra kindlustus 6-10 cm Peenratäide KS materjaliga (killustiku ja freespuru segu) 14 cm Alus Betoonkividest katend liiklussaarel Betoonkivid (hall) 6 cm Paigaldusliiv 3 cm Killustikalus fr 16/32 20 cm Liivast täide (dreenkiht) k≥0,5 m/ööp 20 cm Olemasolev pinnas ja/või lisatav täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp
Tardkividest katend ristmiku raadiusel Tardkivist täringukivi (vuugid täita vuugiseguga, kivid paigaldada tihedalt üksteise kõrvale)
14x14x14 cm
Betoonalus C35/45 10 cm Killustikalus fr 32/64 20 cm Olemasolev mulle ja/või lisatav täitepinnas liivast k≥0,5 m/ööp
min 30 cm
Haljastus Muru (klass III) Kasvupinnas 5-7 cm Täitepinnas, vajadusel Aluspinnas
5.3 KASUTATAVATE MATERJALIDE KVALITEEDINÕUDED Kõrvalmaantee 19277 ja hargnevad riigiteed Raskeliikluse osakaal prognoositavast liiklussagedusest on >10,0%.
asfaltbetoon AC 16 surf 100/150 AKÖL 20 1500-2999 (EVS_901_3, tabel 7); asfaltbetoon AC 20 base 100/150 AKÖL 20 1500-2999 (EVS_901_3, tabel 9); killustik AKÖL 20 500-3000 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 6).
Kergliiklustee asfaltkatend
asfaltbetoon AC 8 surf 70/100 AKÖL 20 <900 (EVS_901_3, tabel 7); jämetäite materjalina kasutada 100% tardkivi.
killustik AKÖL 20 <500 (KKEJ, tabel 1, veerg nr 7)
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 21
Tugipeenrad Sõiduteede tugipeenrad kindlustada sidmata seguga pos. 6. Segus fr 0/32 peab üle 4mm teri olema >50% ja fr 0/16 peab olema üle 4mm teri >30
ning peenosiste sisaldus 8-15%; Peenratäites võib kasutada ka killustikaluse materjali; Peenratäite killustiksegude terastikuline koostis peab vastama Tee ehitamise
kvaliteedi nõuete (03.08.2015 nr 101) lisa 10 (sidumata segude terastikuline koostis) segu nr 6 nõuetele.
Mulde materjalid
Katendi arvutusega ette nähtud uue mulde kihi rajamisel mittesobiva aluspinnasega lõikudes tuleb täitepinnas killustikaluse all ehitada kruusliivast või liivast, mille filtratsioonimoodul on vähemalt 0,5 m/ööp ja kandevõime Tm_105.
Kohalikust pinnasest muldkeha ehitamisel on lubatud kasutada mitte külmakekerkelisi materjale nagu kruus, kruusliiv, jämeliiv, keskliiv, peenliiv. Töövõtja kohustuseks on kontrollida olemasoleva sobiliku materjali tolmu sisaldust ja filtratsiooni ning granulomeetriat iga 250 m3 kohta;
Betoonkivid, äärekivid peavad olema valmistatud vastavalt standarditele:
„Betoonist äärekivid.“ EVS-EN 1340: külmakindlus - klass 3, paindetugevus - 3,5 MPa; „Betoonist sillutiskivid.“ EVS-EN 1338: külmakindlus - klass 3, lõhestustõmbetugevus -
3,6 MPa. Tardkivist sillutuskivid ja äärekivid: Tardkivist sillutuskivid peavad vastama standardile EVS-EN 1342 ja tardkivist äärekivid peavad vastama standardile EVS-EN 1343 ning mõõtmete osas vastavalt eelnimetatud standardite Klassile 1. Tardkivist äärekivide nähtavate pindade pinnatöötlus põletatud või täksitud (rihtvasardatud). Märkused:
KKEJ – Killustikust katendikihtide ehitamise juhis. Tööde teostamisel juhinduda määrusest „Tee ehitamise kvaliteedi nõuded“. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide
töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Killustikalused ehitada vastavalt juhendile „Killustikust katendikihtide ehitamise
juhis“. Objektil KS32 rajamisest ülejääv freespuru materjali on soovitav ära kasutada
lähedusse jäävatele kõrvalteedele tolmuvaba katte rajamiseks.
5.4 ÄÄREKIVIDE PAIGALDAMINE Erinevate katete eraldamiseks liiklussaartel ja bussiplatvormidel on projektis kasutatud betoonist ja tardkivist äärekive – 15 x 30 x 1000(800). Ristmike raadiustel klombitud kivist ülesõidualade servas, bussiplatvormide esisreas ja põhitee ning ristmike ohutussaartel on kasutatud tardkivist äärekive - 15 x 30 x 1000(800). Liiklussaarte rajamisel peab kasutama saarte otstes raadiusega äärekive.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 22
Äärekivi kõrgus kattelt: 12 cm – üldjuhul sõidutee servas, ooteplatvormidel ja liiklussaartel; 0 cm – asfaltkattega samasse tasapinda viidud bussipeatuste platvormide otstes; 4 cm – tardkivist klompkiviga ülesõiduribadel. Katte servajoonel paiknevad viimaste äärekivide (lõpukivide) otsad tuleb viia alla 0- tasapinda, tähelepanu pöörata põhitee äärde jäävate äärekivide puhul. Projekteeritud äärekivid paigaldada min 5 cm paksusele betoonkihile. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid toestada mõlemalt poolt betooniga. Äärekivi paigaldusbetooni tugevusklass vähemalt C25/30. Äärekivi tuleb viia langetatud kõrguseni 2 kivi pikkuses, kitsendatud oludes võib teha seda 1,5 kivi ulatuses. Ülesõidetavate saarte rajamisel (s.h täringukivi ja äärekivid) kasutatava sängitusbetooni survetugevusklass peab olema vähemalt C35/45, betoonsegu peab olema ette nähtud vastavaks tööks, nt Uninaks „Sängitusbetoon C35“ või omadustelt analoog. Täringukivi vuukide täitmisel tuleb kasutada vuukide täitmiseks ettenähtud spetsiaalseid betoonsegusid liikluspindadele, nt Uninaks „Kiirkivinev vuukimisbetoon KVB“ või omadustelt analoog. Vuugi täitmisel peab vuugitäitebetooni kasutama min 1/3 täringukivi kõrgusest.
6 VEE ÄRAJUHTIMINE
6.1 KRAAVID Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele aladele ja kraavidesse. Maantee külgkraavide korrastamine ja kaevamine teostatakse objektil maksimaalselt kohtades, kus mulde kõrgus on madalam kui 1m. Kraavi põhi kaevatakse vähemalt 0,4m laiuselt ja vastasnõlv planeeritakse kaldega 1:1,5-le või 1:2-le. Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis tuleb ära vedada. Olemasolevalt on sademevete kogumiseks maantee ääres kraavid ning madalamad nõvad, kus sademevesi imbub pinnasesse. Kraavide sademevesi imbub pinnasesse või/ja on suunatud truupide abil sõiduteest eemale loodusesse või olemasolevatesse kraavidesse imbuma. Puhastamist vajavad põiksuunalised kraavid, mis on vajalikud teemaa-alalt vee ärajuhtimiseks. Puhastatavate kraavide asukohad ja pikkused on esitatud plaanijoonistel.
6.2 TRUUBID Maanteele paigaldatavatel truubitorudel peab olema rõngasjäikus SN8. Plastiktruupidel kasutada PE või PP toru. Plastiktorud peavad vastama standardi EN 13476 nõuetele. Kasutatavad truubid peavad omama valmistajatehase sertifikaati, mis lubab neid kasutada sõidutee aluste truupidena. Käesoleva projektiga on ette nähtud rajada põhiteele 6 uut truupi ja samas likvideerida 3 olemasolevat betoontruupi.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 23
Väljavahetamisele kuuluvad kõik mahasõitude all olevad truubid. Kõik truubitorude otsad ja esine min 1,0 m ulatuses kindlustada munakividest laotisega D=10-20 cm betoonalusel. Põhiteetruubid tuleb välja ehitada vastavalt tüüpjoonistele ja põhiteetruupide aruandele. Põhitee truupide ehitusel lähtuda TRAM-i tüüpjoonistest – 08.2015_2 (madal mulle). Truubi päised tuleb kindlustada tardkividega. Mahasõidutruupide ehitus käib vastavalt mahasõidu (Tüüp I ja II) tüüpjoonisele ja truupide aruandele. Truupide otste kindlustustööd on arvatud truubi ehitustööde koosseisu. Likvideeritavad ja projekteeritud truubid on välja toodud plaanijoonistel nr 2 ja 3.
7 VASKJÕE SILD km 5,51
Maantee katendi rekonstrueerimise käigus uuendatakse ka Vaskjõe silla katend, hüdroisolatsioon, deformatsioonivuugid ja piirded. Olemasolev sõidutee gabariit sillal 9,0m. Projektlahendusega tagatakse sillal minimaalselt põrkepiirete vaheline sõidutee gabariit 8,0m, millest sõidurajad laiusega 3,0m, kindlustatud peenar 0,5m ja kindlustatud tugipeenar sillal 0,5m. Projektahendusega säilitatakse ligilähedased silla piki- ja põikprofiilid. Kahepoolne põikkalle sillal 2,5%. Katend Projektse katendikonstruktsioonina sõiduteel ja sillal rajada asfaltkate kahepoolse põikkaldega 2,5%. Katendikonstruktsioon põhiteel vastavalt Teeprojektile. Projektne katendikonstruktsioon sillal:
Hüdroisolatsioon süsteem 2 – 10mm Paigaldada kaitsekiht AC8 bin 70/100 – 30mm Kulumiskiht AC16 surf – 50mm
Silla servapruss peab jääma asfaltkattest minimaalselt 10mm kõrgemaks. Arvestada servaprussi ees paiknevate joatorudega, mis tuleb säilitada ja vajadusel remontida. Nõuded asfaltbetooni ehituskvaliteedile ja materjalidele Asfaltsegude täitematerjalide nõuded ja asfaldist katendikihid rajada vastavalt "Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele“, TA 2021 (AKEJ) ning EVS 901-1 „Tee-ehitus, Osa 1, Asfaltsegude ja pindamiskihtide täitematerjalid“, EVS 901-2 „Tee-ehitus, Osa 2, Bituumensideained“, EVS 901-3 „Tee-ehitus, Osa 3, Asfaltsegud“. Õhukeste asfaltkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30 mm. Konstruktsioonid Betoonkonstruktsioonide keskkonnaklassid vastavalt EVS-EN 206:2014+A2:2021, külmakindlus vastavalt EVS 814:2020 ja betoonkonstruktsioonide ehitamine EVS-EN 13670:2010. Uue sillapiirde kinnituseks vajadusel valada nõuetekohane betoonist C35/45 XC3+XD3+XF4 servapruss uue piirde kinnituseks, mille kõrgus valida vastavalt piirde Toote kõrgusele, et oleks tagatud põrkepiirde kõrgus asfaldi pinnast 0,75 m ja sõidukirinnatise kõrgus 1,10 m.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 24
Pealisehitus Sillalt eemaldada olemasolev katend koos hüdroisolatsiooniga ja deformatsioonivuukidega. Silla pealesõitudel sillatakse vuugid teraslehega. Sillale rajada uus salaoja. Salaoja detailiseerimine lahendada Tööprojektiga. Deformatsioonivuugid Ol. olevad vuugisüsteemid tuleb eemaldada ning korrastada betoonpind uue vuugi paigalduseks. Vuugisüsteemi rajada kaetud vuugisüsteemina, mille tööpõhimõtteks on süvistatud terasplaadiga sillatud ja polümeer täitemastiksiga täidetud veetihe süsteem (Serviseal või analoog). Deformatsioonivuugi paigaldamine tootepõhiselt lahendada Tööprojektiga. Hüdroisolatsioonisüsteem Sõidutee alune hüdroisolatsioon – süsteem 2. Silla hüdroisolatsioonikihi moodustavad paigaldamise järjekorras:
Epoksiidkrunt 2-kihti kulunormiga 800g/m2 Armeeritud bituumen rullmaterjal 2x SBS paksusega 5,0mm Tihe asfaltbetoon AC8 bin 70/100 – 30mm
Hüdroisolatsioon paigaldada puhtale ettevalmistatud aluspinnale. Kasutatavad hüdroisolatsiooni materjalid kooskõlastada eelnevalt tellija ja järelevalvega. Hüdroisolatsiooni paigaldamisel lähtuda projektlahendusest ja tootjapoolsest juhendist. Hüdroisolatsioon peab vastama teetööde tehnilise kirjelduse punkti 6.8 nõuetele. Nõuded toodetele ja ehitusmaterjalidele
Hüdroisolatsiooni materjalid, ehitamine ja töö peavad vastama „Teetööde tehniline kirjeldus“
Bituumen rullmaterjal vastavalt EVS-EN 14695 Asfaltbetoon materjal vastavalt EVS-EN 13108-6:2016 Õhukeste asfaltkihtide paigaldamine vastavalt EVS-EN 13108-2:2016 *20-30mm Asfaltsegud vastavalt EVS 901-3:2021 Tabel B.2 *AC8 bin minimaalsed ja
maksimaalsed kihipaksused Piirded Rajatise servadesse on sõiduohutuse tagamiseks projekteeritud põrkepiirded. Põrkepiire on projekteeritud ankurdusega servaprussi peale. Vastavalt passiivse ohutuse juhendis sätestatud rajatisele nõutav minimaalne ohjeldustase H2 ja nõutav töölaius W3. Piirde sõidukirinnatise kõrgus sillal minimaalselt 1100mm. Projekteeritud põrkepiire sillal Birsta 3P või analoog. Betoonile kinnituva põrkepiirde H2W3 pikkus mõlemas servas on 20,0 m kus betooni külge ankurduvale piirdele järgneb üleminek pikkusega 4,0 m ning seejärel sõidukipiire N2W4, mille otstes paiknevad lõpus mahaviik pikkusega 12,0 m või alguses terminal P2. Üleminekute pikkused on eri tootjatel erinevad, mistõttu peab töövõtja arvestama, et lähtuvalt konkreetsest kasutatavast piirdest ja üleminekust muutuvad põrkepiirete pikkused. Konkreetsest paigaldatavast sõidukipiirdest sõltub ka servaprussi
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 25
kõrgus ja postide vahekaugus. Põrkepiirde kõrgus asfaldi pinnast peab olema 75 cm. Põrkepiirdelt H2W3 üleminek sõidutee põrkepiirdele N2W4 peab toimuma kasutades spetsiaalseid sertifikaati omavaid üleminekuid. Piirde kogupikkus valida vastavalt tootjapoolsetele nõuetele minimaalselt testitud pikkusele. Põrkepiirde esiserv paigaldada servaprussi siseservaga ühele joonele. Põrkepiirete detailiseerimine tootepõhiselt lahendada Tööprojektiga. H2W3 piirde pikkused Ankurdatuna servaprussil 20 m (Birsta 3P)+üleminekud (H2W3-N2W4) 4,0 m+4,0 m N2W4 piirde pikkused Rammitud pinnasesse 72+72m sealhulgas mahaviik 12,0 m või terminal P2 Nõuded põrkepiirdele sillal Analoog tootja kasutamisel lähtuda analoogiast, mis ei tohi olla kehvem projektlahendusega väljatöötatust. Analoogi kasutamine kooskõlastada Tellija ja järelevalvega. Iga kasutatava piirdesüsteemi kohta tuleb töövõtjal esitada vastavussertifikaat, kus on ära toodud piirdesüsteemi ohjeldamise tase ja töölaius (W) vastavalt EVS-EN 1317-2:2010. Kõik väliskeskkonnas paiknevad teraselemendid peavad olema kuumtsingitud vastavalt keskkonnaklassile C3 (EVS-EN ISO 12944-2:2017) ja neid peab paigaldama vastavalt tootja nõuetele. Nõuded paigaldusele Ankrute paigaldamisel arvestada servaprussi ja pealisehitise armatuuri paiknemisega. Põrkepiirete paigaldamise väljamärkimist tuleb alustada rajatise keskelt, et tagada elementide paigaldamise õige järjekord, postide samm ning välistada ülemäärane detailide lõikamine. Piirde mõõtu lõikamine ja piirde tsingist kaitsekihi taastamine teostada vastavalt Tootja poolsetele nõuetele. Piirded tuleb paigaldada vastavalt projektlahendusele ja täpsustada vastavalt tootja poolsele juhendile.
8 LIIKLUSKORRALDUS
Ehituse käigus likvideeritakse Töövõtja poolt projektis märgitud olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid, tähispostid. Likvideeritavad märgid tuleb Töövõtjal utiliseerida jäätmekäitlusjaama. Liikluskorraldusvahendid on esitatud joonistel nr 2-1 – 2-17.
8.1 LIIKLUSOHUTUS Maanteelõigu liiklusohutus paraneb läbi projektlahendusega täindatud liikluskorralduse, kuid ka füüsiliste elementidega nagu liiklussaared ja põrkepiirded. Bussipeatuste omavaheline nihkesseviimine mis võimaldab turvalisemat sõidutee ületamist jalakäijatel. Samuti laiemate kindlustatud peenarde kasutamine peatuste piirkonnas. Tee horisontaal- ja vertikaalgeomeetria on muudetud sujuvamaks ning mahasõidud ja kohalike teede harud viidud vajadusel risti põhiteega. Projekteeritud nähtavuskolmnurgad riigiteede ristmikul (80 km/h) on 200x15m ning samas kohaliku tee ristmikul (80 km/h) - 150x7m.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 26
Lõigule on projekteeritud uus kiirusrežiim 80 ja 60 km /h alates Paikuse alevi piirist km kuni lõigu lõpuni km-ni 5,79. Peamised liiklusohutust parandavad muudatused projektis on:
Objekti algusest kuni Aiandi tee ristmikuni PK2+92 on vasakule poole maanteed projekteeritud 275m pikkune ja 2,5m laiune kergliiklustee.
Põhiteele raldi vasakpöörderaja projekteerimine Aiandi tee ristmikule PK2+92 ning samas ristmikul kiirendusraja likvideerimine riigitee 59 suunas.
Sõidutee põrkepiirete lisamine koos betoontruupide rekonstrueerimisega Sindi oja ristumisel PK-l 5+63.
Sõidusuundade vahelise liiklussaare-šikaani lisamine Paikuse alevi piirile PK12+09. Puuduvate teemärgiste, tähispostide ja liiklusmärkide täiendamine põhiteel ja
mahasõitudel; Üldine lubatud piirkiiruse alandamine 80 km/h peale.
8.2 LIIKLUSMÄRGID Lähtuda tuleb Transpordiameti kehtivast määrusest „Riigiteede liikluskorralduse juhend“
Projekteeritud liiklusmärgid sõiduteel kiirusega üle 50 km/h kuuluvad suurusgruppi II. Liiklusmärgid asulas kuuluvad suurusgruppi I. Ristmiku haru liiklussaartel paiknevad liiklusmärgid 421+687 kuuluvad samuti suurusgruppi I. Suunaviitadel tuleb kasutada põhiteel tähekõrgust 150 mm. Kohalike teede liiklusmärkidel nr 644 „Tee nimi“ kasutada tähekõrgust 100 mm. Kohalikku teed tähistav lm 644 paigaldatakse lm 221 olemasolu korral selle kohale samale postile risti riigitee teljega.
Sõiduteele paigaldatavatel liiklusmärkidel kasutada RA2 valgustpeegeldavat kilet. Märgialused peavad olema valmistatud vähemalt 1,8 mm paksusest alumiiniumplekist. Märgid ja nende komponendid peavad olema CE-märgistatud vastavalt EVS-EN 12899-1.
Liiklusmärkide paigaldamine: Liikluskorraldusvahendite paigaldamisel järgida standardit EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine”.
Liiklusmärgi serv ei tohi jääda teepeenrale lähemale kui 0,5 m, suurtel juhatusmärkidel lähemale kui 2,0 m. Liiklusmärkide paigaldamiseks üldjuhul kupitsaid ei rajata. Töövõtja peab valima sellise postipikkuse, et oleks tagatud liiklusmärkide üldine alumise serva kõrgus teekattest 1,8 m ja liiklusmärkide omavaheline vertikaalne vahe 50 mm. Märgi LM651 kõrgus 1,5 m ning märgi 541 kõrgus platvormi pinnast 2,2 m.
Postid valib paigaldaja arvestades postil olevate liiklusmärkide pindala ja märgi kõrgust maapinnast. Poste võib vajadusel välitingimustes lõigata ning lõikeotsad tuleb sellisel juhul katta korrosioonivastase värviga enne liiklusmärgi kinnitamist posti külge.
Liiklusmärgid tuleb kinnitada postidele vastavalt märgi tootja soovitustele. Kinnitusvahendid peavad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes.
Tee keskele paigaldatavate liiklusmärkidele teha kinnitus, mis võimaldab liiklusmärki operatiivselt (mitte kauem kui 5 minutit) eemaldada koos postiga. Liiklussaarele jääv kinnitus ei tohi olla kõrgem, kui 25 cm teekattest.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 27
Liiklusmärkide üldine paigalduskõrgus on 1,8 m. Minimaalne paigalduskõrgus 1,5 m on suuremõõdulistel viitadel, kilomeetritähistel ja teise märgiga koos olevatel tee numbri tähistel.
Liiklusmärgi posti paigaldamisel lubatud kõrvalekalded tee pikisuunas projektsest märgi paiknemisest on ±2,0 m. Liiklusmärgi paiknemise lubatud kõrvalekalle põikisuunas on ±0,1 m ning liiklusmärgi kõrgus vertikaalasendist ±5 cm. Tellijaga kooskõlastatult võib vajadusel olla ka suurem erinevus projektist.
Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga.
Projekteeritud liiklusmärkide asukohad on välja toodud joonistel 2-1 – 2-17.
8.3 TEEKATTEMÄRGISED Teekate märgistatakse vastavalt standardile EVS 614 “Teemärgised ja nende kasutamine” ja vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede liikluskorralduse juhendile“. Märgistamisel tuleb lisada värvile ja plastiku pinnale klaaskuule, vastavalt Transpordiameti poolt kehtestatud märgistuse nõuetele.
Teemärgised tehakse kuumvaluplastikuga. Valuplastiku tehtud märgiste pinnal peab kasutama klaaskuule, et oleks tagatud nõuetekohane valguspeegelduvus.
Projekteeritud markeering, markeeringu koodid on näidatud liikluskorralduse joonistel 2-1 – 2-17.
8.4 TÄHISPOSTID Tähispostid paigaldada projekteeritud mulde servale asendiplaanil näidatud kohtadesse. Tähispostide vahe on üldjuhul sirglõigul 50m. Tähispostid paigaldatakse mõlemal pool sõiduteed kohakuti.
Plastmassist tähispostide kasutusiga peab olema vähemalt 5 aastat. Tähispostide paigalduskohad ja reflektori värv on antud asendiplaani joonistel ja aruannetes. Tähispostile paigaldatud helkuri ülemise ääre kõrgus sõidutee välisserva pinnast peab olema 0,9m.
Suuremate ristmike raadiustel on kollane tähispost raadiuse alguses, lõpus või vähemalt 10m vahedega. Kollase helkuriga tähispostid paigaldatakse ka bussipeatustesse. Mahasõitudele, mis viivad elumajani, paigaldatakse sinine tähispost mahasõidu sõidusuuna poolse raadiuse lõppu.
Tähistpostide püsivusnõuded ja paigaldusviis peavad vastama ehitusperioodil kehtivale Riigiteede liikluskorralduse juhendile.
NB! Tähispostid peavad jääma tee peenras kulgevast side valguskaablist vähemalt 0,5m. Tähispostide paigaldamisel lähemal kui 0,5 m tuleb paigaldustöid teostada käsitsi. Käsitsi paigaldamise olukorras kutsuda paigaldamise ajal kohale EESTI LAIRIBA ARENDUSE SA esindaja kaabli asukoha näitamiseks ja tööde hindamiseks.
8.5 PÕRKEPIIRDED
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 28
Põrkepiirded on projekteeritaval lõigul ette nähtud rekonstrueeritava truubi ristumisele ja kergliiklusteede eraldamiseks sõiduteest. Maantee mulde serva on projekteeritud põrkepiirded N2W4 tugevusega. Lisaks on ette nähtud uued põrkepiirded Vaskjõe sillale N2W3 tugevusega. Kergliiklusteede eraldamiseks sõiduteest on ette nähtud paigaldada karprauast piire N2W5 või tugevam. Piirded ja terminalid peavad olema vastavuses Transpordiameti juhendiga „Teepiirdesüsteemid“ 2023.
Sõidutee serva projekteeritud põrkepiire paigalda vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Põrkepiirded peavad vastama EVS-EN 1317 osadele 1 ja 2; terminalid ja üleminekud osadele 1 ja 4. Piirete asukohad ja mahud on toodud plaanijoonistel.
9 KESKKONNAKAITSE
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel vastavalt Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Ehitusjäätmete kogumine ja utiliseerimine on ehitaja kohustus.
Maanteelõigust paremal pool km-l 4,9-5,5 külgneb tee kaitsealaga „Vaskjõe looduskaitseala“ Kergliiklustee projekteerimine nimetatud lõigule vajab protsessi käigus keskkonnamõjude eelhinnangu läbiviimist.
10 HALJASTUS
Muruseeme peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne kulu on 2-2,5 kg/100 m² kohta. Seemneid tuleb säilitada kuivas ja valguse eest kaitstud kohas. Ehitustööde ajal vastutab säilitatava ja rajatava haljastuse eest töövõtja. Rajatavat haljastust kasta korrapäraselt. Vajadusel teostada umbrohutõrjet. Projektiga on ette nähtud haljastada maanteede nõlvad kuni kraavi põhjani või kuni ol.ol muldega kokkuviimiseni. Minimaalselt haljastatakse tee serv 1,5 m laiuses peenra servast. Haljasalad rajada nõuetele vastavalt ettevalmistatud kasvupinnasele. Kasvupinnase projekteeritud paksus on keskmiselt 5 - 7 cm. Muru klass III. Kohaliku objektilt saadava mulla nõuetele vastavust tõendatakse vajadusel täiendava mullaanalüüsiga. Kasvumuld peab olema taimekasvuks sobiv ega tohi sisaldada ohtlikke aineid üle piirmäära. Kasvumuld ei tohi sisaldada prahti, kive ega mitmeaastasi juurumbrohte. Ehitustööde käigus rikutud või kahjustatud haljasalad tuleb taastada. Projektiga on ette nähtud likvideerida olemasolevaid puid ja võsa. Likvideerimine on näidatud ära asendiplaani joonistel ja mahtudes. Likvideeritavate puude ja võsa kännud juurida ja utiliseerida. Jäätmete utiliseerimise kohustus lasub ehitajal. Puitmaterjali likvideerimise kohustus on Töövõtjal, kui maaomanikuga ei ole teisiti kokku lepitud.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 29
11 TEHNOVÕRGUD
11.1 ELA SA SIDEVÕRK
Projekteerimisel on arvestatud ELASA Elektroonilise side alased tehniliste tingimustega nr TT2103. Projekteeritaval riigitee 19277 lõigul km 0,0 – 5,79 paikneb objekti algusest kuni km 3,0 vasakus mulde servas optilise sidekaabli (ELA SA) trass.
Projektlahendusega on vajalik siderajatis lahti kaevata ja vajadusel toestada kohtades kus see ristub projekteeritud truupidega. Üldjuhul ei ole vajalik tööde käigus multitoru lahti kaevata. Kui mahasõiduga ristumisel või katte laienduse rajamisel ulatub kaeve põhi kõrguslikult lähemale kui 30cm siis tuleb vajadusel multitoru langetada olemasolevas torus või omakorda kindlustada poolitatava kaitsetoruga D=100mm.
Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELASA) sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalvajaga. Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba.
Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta täpsustada mikrotorustiku paigaldussügavus ning tähistada siderajatise täpne asukoht looduses!
11.2 TELIA SIDEVÕRK
Projekteeritaval maanteelõigul jäävad tööalale ka Telia Eesti AS sideliinirajatised sealhulgas sidesõlm, sidejaotlad, õhuliinikaablid, maakaablid ja sidekanalisatsioon. Nimetatud sideehitised kulgevad kuni Sinioja tänava ristmikuni km 1,16. Paremal pool maanteed kulgeb omavalitsusele kuuluv multitoru koos olemasoleva kergliiklustee valgustuse toitekaabliga.
Käesoleva projektiga ei ole ette nähtud sideehitiste ümberehitust. Mahasõitudega ristuva sidekaabli tarbeks paigaldatakse kaabli kõrvale reservtoru D=100mm koos otste markerpallidega. Kaablite kaitsmisel kasutada poolitatavaid snip-snap torusid. Sõidutee alla on ette nähtud A kategooria sidekanalisatsioonitorud seinapaksusega 4,8 mm. Teostatavate tööde käigus tuleb tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine.
Juhul, kui Telia sideehitise ümberehitamine on tehniliselt võimalik, kannab AÕS §158 lg 5 ja AÕSRS §152 lg 4 kohaselt kõik sideehitiste ümberehitamisega seotud kulud tööde teostaja või asjast huvitatud isik, k.a. sideehitise uues asukohas maakasutamise seadustamisega seotud kulud.
Enne Telia sideehitise ümberehitamist peab ümberpaigaldusest huvitatud isik sõlmima Teliaga sideehitise ümberehitamise lepingu (kolmepoolse kokkuleppe), mille osapoolteks on ümberpaigaldusest huvitatud isik, tööde teostaja ja Telia. Lepingu sõlmimiseks võtta ühendust Telia volitatud esindajaga: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale- arendajale/sideehitiste-hooldus/
Ümberehitatavale Telia sideehitisele vormistada ehitusteatis ja kasutusteatis. Telia väljastab olemasolevate kaablite ümberlülituse loa pärast asendusrajatise maakasutusõiguse dokumentide esitamist ja aktsepteerimist Telia infosüsteemis. Ehitusdokumendid sideehitistega seotud tööde kohta edastada Telia infosüsteemi https://geopank.elion.ee/
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 30
Telia sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel tagada sideehitise ohutus ja säilimine vastavalt EhS §70 ja §78 nõuetele. Tööde teostamisel sideehitise kaitsevööndis lähtuda EhS ptk 8 ja ptk 9 esitatud nõuetest, MTM määrusest nr 73 (25.06.2015) „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“, kohaldatavatest standarditest ning sideehitise omaniku juhenditest ja nõuetest.
Antud kooskõlastus ei ole tegutsemisluba Telia sideehitise kaitsevööndis tööde teostamiseks.
Sideehitise kaitsevööndis on sideehitise omaniku loata keelatud igasugune tegevus, mis võib ohustada sideehitist. Sideehitise kaitsevööndis võib töid teostada ainult Telia volitatud esindaja poolt väljastatud tegutsemisloa alusel. Tegutsemine Telia sideehitiste kaitsevööndis on lubatud peale sideehitise kättenäitamist järelevalve töötaja poolt ning selle fikseerimist kahepoolselt allkirjastatud aktis. Tegutsemisluba taotleda hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega Telia Ehitajate portaalis: https://www.telia.ee/ehitajate-portaal
Teostatavate tööde käigus tagada kujad, sideehitiste terviklikkus ja kaitsemeetmete rakendamine.
Sideehitiste kaitsemeetmete muudatused kooskõlastada enne tööde algust Telia sideehitiste järelevalve töötajaga. Kõik Telia sideehitiste kaitsmise, säilitamise või ümberehitamisega seotud kulud kannab tööde teostamisest huvitatud isik.
11.3 ELEKTRIVARUSTUS
Projekteeritaval maanteelõigul ja sellele külgneval alal asuvad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad elektripaigaldised:
kV õhuliinid ja kaabelliinid; 0.4 kV õhuliinid ja kaabelliinid; 10/0,4 kV alajaamad; 0.4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid.
Käesoleva projektiga ei ole ette nähtud elektripaigaldiste ümberehitust. Projekti plaanijoonistel on näidatud ristuvate õhuliinide andmed ja gabariidid rekonstrueeritava katendi suhtes. Ristumiste andmed on toodud vertikaalplaneeringu ja tehnovõrkude joonistel 3.1 – 3.17 .
Kaevetöödeks ning töödeks liinide kaitsevööndis enam kui 4,5m kõrguste mehhanismidega peab töö teostaja enne tööde algust objektil taotlema kaitsevööndis tegutsemise loa.
11.4 MAAPARANDUSSÜSTEEMID Projektiga käsitletaval või külgneval maa-alal Pärnu linnas, Tammuru ja Seljametsa külas asuvad järgmised maaparandusehitised:
Juhaselja (maaparandussüsteemi/ehitise kood 6114530010040/002) Seljametsa I (MS 6114530010040/001) Seljametsa II (MS 6114760020170/002; 6114760020160/001) Vaskjõe (MS 6114760020150/001)
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 31
Kabli (MS 6114760020130/001)
Seljametsa I maaparandusehitisel on ette nähtud korrastada PK 27+07 teealuse kollektori kraavikaevud (puhastada settest, taastada torude paiknemine, lisada kaaned). Neelukaevud on vajalikud teekraavidest liigvee juhtimiseks suublasse.
Seljametsa II maaparandusehitisel taastatakse käesoleva projektiga kergliiklustee alla jääv drenaažisüsteemi 10 suue. Suudme taastamisel tuleb kasutada kataloogi „Maaparandusrajatiste tüüpjoonised 2019“ tüüpjoonist 2.13. Uuendustööga taastada projekteeritud kergliiklustee alune drenaažilõik 8m ulatuses. Projekteeritud truubi PK 42+01 sissevoolu kõrgus peab jääma vähemalt 0,10m allapoole drenaažisüsteemi 10 suudme väljavoolu kõrgust.
Drenaaž on kantud geodeetilisele alusplaanile teostusjooniste alusel ja asukoht orienteeruv.
Teemaal paiknevad olemasolevad maaparandusrajatised tuleb korrastada vastavalt maaparandusseaduses esitatud nõuetele ja tüüpjoonistele.
Maaparandusrajatised on näidatud asendiplaani joonistel nr 2 ja 3.
11.5 VÄLISVALGUSTUS
Välisvalgustuse põhiprojekt, töö nr 00124, on koostatud Mitiprojekt OÜ poolt oktoobris 2024. Projektmaterjal sisaldub käesoleva projekti koosseisus eraldi kaustas.
Tehnovõrkude kavandamisel on lähtutud TRAM juhendist: MA 2018-015 „Nõuded tehnovõrkude ja -rajatiste teemaale kavandamisel“
Projekteeritud tänavavalgustuse lahendused on välja toodud ka käesoleva teeprojekti asendiplaani joonistel.
12 TÖÖDE TEOSTAMINE
12.1 ÜLDOSA Tööde teostamisel tuleb juhinduda Eestis kehtivatest teehoiutöödega seotud seadustest, standarditest, normdokumentidest ja juhenditest, mis on kättesaadavad Transpordiameti veebilehel www.transpordiamet.ee rubriigist “JUHENDID”. Ehitaja peab järgima kehtivat seadusandlust. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nr 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses” nõutud dokumendid. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Ehitaja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel või sellega vahetult piirneval alal).
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 32
Enne ehitustööde algust on vaja informeerida kirjalikult Ühistranspordi osakonda probleemide vältimiseks ühistranspordi töökorralduses. Ehitustööde käigus tuleb tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve (nt mahasõitude ehitus, piirirajatistega seotud tööd jne). Omanikke tuleb teavitada ka likvideerimistöödest (nt aiad, hekk, puud jmt) ning nendepoolse soovi korral võimaldada neil need endal teostada. Ehitaja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Maaomanike negatiivsete või tingimuslike kooskõlastuste menetlemise määratleb ja teostab Tellija, lähtudes kooskõlastustes toodud võimalike eritingimuste (s.h eitava kooskõlastuse) seaduslikkusest ja põhjendatusest. Ehitaja peab teavitama Tellijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on töövõtja (ehitaja) kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Keskkonnajuhtimiskava Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. Vähendamaks ehituse sotsiaalseid mõjusid peavad kasutatavate mehhanismide summutid olema korras. Ehitustööde ajal säilivate puude läheduses tuleb tüvesid, võra ja juurestikku kaitsta vigastuste eest. Tüvekaitsed ja nende paigaldamine ei tohi omakorda kahjustada puud. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne. Kogu tööde perioodil peavad olema garanteeritud juurdepääsud hoonetele. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada ümbritsevat keskkonda. Kõik ehitustööd tuleb teostada järgides kehtestatud keskkonnakaitse nõudeid. Ehitusel tekkivad jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Täitematerjalide, mulla ja pinnase ladustamiskohad kooskõlastatakse maaomanikuga. Raudbetoonist purunenud truubilülide detailid utiliseeritakse või purustatakse kivipurustis ja võimalusel taaskasutatakse.
12.2 ETTEVALMISTUSTÖÖD Töövõtjal tuleb kavandatavatest töödest informeerida piirinaabreid, vajadusel märkida nende juuresolekul välja ehitusaegseks säilitamiseks piiritähised. Ehitustööde läbiviimine võõral kinnistul maaomanikuga kokku leppimata ei ole lubatud. Kaevetööde teostamiseks tehnovõrkude kaitsevööndis, teavitada sellest eelnevalt trassivaldajaid ning võtta täiendav tööde luba ja märkida välja töötsooni jäävad maa-alused kommunikatsioonid.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 33
Puude, heki ja võsa eemaldamine koos maa-ala planeerimisega on ette nähtud teha peamiselt teemaa-ala ulatuses. Eramaalt ette nähtud puude, heki ja võsa raie tuleb täiendavalt kooskõlastada maaomanikuga. Kännud ja kõlbmatu pinnas tuleb utiliseerida. Kooskõlas „Teetööde tehnilised kirjeldused” tooduga tuleb raadamisel ja juurimisel tekkivad tühimikud (augud) ka täita, kasutades selleks vähemalt augu kõrval olevat samaväärset pinnast. Kõik tööde korrektseks teostamiseks vajalikud ajutised laoplatsid kuuluvad lahutamatu osana iga konkreetse tööetapi juurde. Ajutiste laoplatside asukohad on töövõtja kohustatud ise enne tööde algust leidma ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt Tellijaga enne ehitustööde algust. Kasutuskõlblikud lammutussaadused anda üle tee valdajale, ülejääk utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Kasvumuld koorida tee maa-alalt ulatuses, mis on vajalik teemulde või teemulde laienduse ehitamiseks. Kasvumuld ladustada, hiljem kasutada haljastustöödel. Projekti asendiplaanil näidatud kohtadest kivide eemaldamine ja kiviaedade eemaldamine on arvestatud teemaa puhastamise mahtude koosseisu. NB! Kõigilt riigile kuuluvatelt maadelt, nii Riigimetsa Majandamise Keskuse (edaspidi RMK) hallatavatelt metsamaadelt kui teemaalt raiutav puit kuulub RMK-le. Puidu raadamise, ladustamise ja RMK-le üleandmise tingimused peab Töövõtja kooskõlastama enne tööde algust RMK-ga. RMK-le mittevajalik puit tuleb utiliseerida.
12.3 EHITUSTÖÖDE TEHNOLOOGIA LÜHIKIRJELDUS Kogu objektil on üldiseks põhimõtteks võetud olemasoleva sobiliku mulde materjali säilitamine ja uue konstruktsiooni rajamine minimaalse sobiliku pinnase väljakaevamisega. Projekteeritav uus konstruktsioon rajatakse kogu ulatuses maksimaalselt olemasolevale muldkehale, et vältida mulde laiendusi nõrga aluspinnasega lõikudes. Ehituslikult on otstarbeks tee punast joont tõsta ca 15-35 cm, mis tagab optimaalse väljakaevatava materjali ja muldesse jäetava sobiliku materjali kaevetööde mahu tasakaalu. Suures osas ühtib olol. mulde tasapind peale vana kattekihi eemaldamist ning mulde pinna profileerimist uue konstrutksiooni põhja rajamiseks vajaliku tasapinnaga. Uus tee mulle sobitub olemasoleva tee mulde olukorraga kokku kõige parmini, kui kasutada 1:3 nõlvakaldeid, kraavide korral 1:2 kaldeid. Projektlahenduse realiseerimiseks on sobiv järgmine tehnoloogia:
Olemasolev asfaltkate ja bituumenstabiliseeritud kiht tuleb üles freesida ja ära vedada laoplatsile, (taaskasutatakse kompleksstabiliseeritud aluse ehitusel). Enne freesimistöid tuleb peenrad lahti kaevata ja saadav materjal ladustamispaika vedada.
Maantee laienduste (mulde laiendus, bussitaskud, ristmike õgvendused) alt eemaldatakse kasvupinnas ja planeeritakse kaeviku serva. Kõlbulik kasvupinnas taaskasutatakse haljastustöödel.
Uue konstruktsiooni rajamisel kaevatakse olemasolev mulde pinnas või aluspinnas vastavalt projekteeritud pikiprofiilile välja vajaliku sügavuseni. Olemasoleva säiliva muldkeha pealmine pind profileerida 4% põikkaldega. Saadav sobilik materjal viiakse vajadusel vahelattu. Sobilikku materjali (punane viirutus lõigetel) on soovitav
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 34
kasutada mulde laiendustel arvutuslikust uuest katendi konstruktsioonist allapoole jäävas osas või servades haljastuse alla täiteks.
Väiksemate laienduste korral kaevatakse mulde servad lisatava arvestusliku liivast täite paksuse osas välja. Vajadusel kaevatakse mulde serv lahti astmelisena ja rajatakse laienduse alumised täitekihid.
Suurematel mulde laiendustel, kus ei esine nõrka aluspinnast, kaevatakse kasvukiht välja ja rajatakse uus liivast mulde laiendus. Mulde laienduse astmete põhi kaevata max 10 – 15% põikkaldega. Astmed ehitada vähemalt 1,5 m laiused. Sobiv laienduse astme laius on ca 2,2 m, et tagada rulliga tihendamine. Liivaste pinnaste puhul astmeid ei tehta.
Kaevetööde teostamisel tuleb jälgida, et ei vigastata olemasolevaid tehnovõrke. Enne aluskihtide paigaldamist või aluskihtide paigaldamisele sobivas järgus
teostatakse vajadusel olemasolevate kommunikatsioonide kaitsemeetmed ja ümberehitus.
Planeeritud ja tihendatud muldele paigaldatakse killustikalus, KS32 kihid ja katte kihid. Killustikalus ehitada mulde nõlvani.
Stabiliseerimistöid tehakse poole tee või ühe sõiduraja kaupa, et tagada läbiv liiklus ajutise liikluskorraldusega.
Killustikaluses ja KS32 segus kasutatava killustiku fraktsioonid peavad olema samad. Killustikalus, KS32 segu killustik ja freespuru materjal veetakse välja järjest ning tihendatakse võimalikult samaaegselt. Freespurust kiht töötab ajutise tehnoloogilise kihina, millele on võimalik ajutiselt liiklus peale suunata kuni lõpliku stabiliseerimise ja tihendamiseni. Sõidukid ei tohi sattuda lõplikult tihendamata stabiliseeritud katendikihi peale.
KS32 kihi serv peab ulatuma AC 32 base kihist min 10 cm väljapoole. Peenra alus KS32 kihi paksuses ehitada KS32 segugu materjalidest – killustik,
freespuru veetakse välja koos KS32 kihi ehitamisega. Paigaldada paekivikillutikust (segu 6) peenra katte materjal. Planeerida nõlvad, külvata muru.
Väljakaevatud ja profileeritud mulde pind tuleb enne katendi aluskihtide paigaldamist tihendada (min kt=0,98). Laiendamiseks kasutatav pinnas peab olema samasugune, kui vana mulde pinnas, pinnaste erinevuse korral peab juurdelisatav olema paremate dreenivate omadustega. Mulde nõlvad profileerida 1:3-1:2 kaldega. Erineva nõlvakaldega lõigud peavad olema võimalikult terviklikud.
12.4 EHITUSAEGNE LIIKLUSKORRALDUS Ehitamise ajal tuleb juhinduda määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“ (RT 13.07.2018 nr 43) ja juhendist „Riigiteede ajutine liikluskorraldus. Juhend liikluse korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“ Ehitusaegse liikluskorralduse projekti koostab enne ehitustööde algust töövõtja ja kooskõlastab Tellijaga. Ajutiste ühenduste liikluskorralduse ehitusobjektil korraldab töövõtja vastavalt tema poolt valitud ja teostavate tööde etappidele. Võimalikud ajutised ümbersõiduteed ja ajutine liikluskorraldus peavad olema enne tööde algust kooskõlastatud tee valdajaga.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti koostamine. PÕHIPROJEKT SELETUSKIRI
Tinter-Projekt OÜ töö nr 51-23-TP 35
Kogu projekteeritaval lõigul tagatakse olemasoleval trassil maksimaalselt läbiv kahesuunaline liiklus ehitusperioodi ajaks.
13 TEE HOOLDUSJUHEND Maantee hooldus, sh bussitaskute hooldus teostatakse vastavalt hooldelepingule ning Majandus- ja taristuministri 14.07.2015 vastu võetud määrusele nr 92 „Tee seisundinõuded“ ja Maanteeameti peadirektori 20.02.2015 kinnitatud käskkirjale nr 49 „Teehoolde järelevalve juhend riigimaanteedel“. Seletuskirja koostaja:
29.10.2024
Meelis Kleinson
Töö nr: 23004737| 03.07.2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu
põhiprojekti
Keskkonnamõjude eelhinnang
Tallinn–Tartu 2024
Jaak Järvekülg | keskkonnaekspert (litsents: KMH0162)
Kristiina Tiits | keskkonnaspetsialist
Sisukord 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................................................. 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ........................................................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ............................................................................................. 7
4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ................................................................................ 11
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele ................................................................................................................................ 11
4.1.1. Pärnu maakonnaplaneering (kehtiv) .................................................................................... 11
4.1.2. Paikuse valla üldplaneering (kehtiv) ..................................................................................... 13
4.1.3. Pärnu üldplaneering 2035+ (koostatav) ............................................................................... 14
4.1.4. Mõju maakasutusele ............................................................................................................ 15
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele ................................................................................................. 16
4.3. Mõju kultuuriväärtustele ......................................................................................................... 20
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele ....................................................................................................... 21
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus ............................................................................. 23
4.6. Jäätmekäitlus ........................................................................................................................... 24
4.7. Avariiolukorrad ........................................................................................................................ 25
5. JÄRELDUSED, KESKKONNAMEETMED ............................................................................................ 26
Lisa 1. II kaitsekategooria kaitsealuste liikide paiknemine (looduskaitseseadus § 53 lg 1 alusel vaid asutusesiseseks kasutamiseks)
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
3
1. Sissejuhatus Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekt koosseisu. Rekonstrueeritav riigitee 19277 lõik algab tugimaanteelt 59 Pärnu – Tori ja lõppeb riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga km-l 5,79. Projekteeritav teelõik asub Pärnu linnas ja kulgeb Paikuse alevis ning Seljametsa ja Tammuru külades (vt joonis 1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH) algatamise või algatamata jätmise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel.
Töö koostamisel on lähtutud projekti tehnilisest kirjeldusest ning projekti seletuskirjast ja joonistest seisuga juuni 2024.
Joonis 1 Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
4
2. Taust ja seadusandlikud aspektid KMH vajadust reguleerib keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (edaspidi ka KeHJS)1. Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 21 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 22 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; 18) vee erikasutus* Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“2 (edaspidi ka määrus nr 224) kehtestatud täpsustatud loetelu, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju.
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/111062024007
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/127032024009
* Vee erikasutamise vajaklikkust otsustab Keskkonnaamet
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
5
Vastavalt määrusele nr 224: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; § 15. Muud tegevusvaldkonnad Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda järgmiste muude tegevuste korral: 8) selline tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Kavandatavad tööd kuuluvad KeHJS § 6 lõike 2 p 10 (infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) ja määruse nr 224 § 13 p 8 nimetatud tegevuste hulka (uue kergliiklustee lõigu rajamine). Lisaks on tegemist määruse nr 224 § 15 p 8 nimetatud tegevusega, kuna kavandatava tegevuse piirkonnas asuvad looduskaitsealused objektid. Lähtuvalt eeltoodust peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2, st KMH vajadus sõltub eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 61. Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
6
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 21 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega nr 31.3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (22) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-5 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määruse nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (edaspidi ka määrus nr 31) nõuetest.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
7
3. Kavandatava tegevuse kirjeldus
Käesoleva projekti eesmärgiks riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu rekonstrueerimine. Olemasolev kõrvalmaantee lõik on ehitatud IV klassi maanteena ja kahe sõidurajaga. Sõidutee katte laius ristmikevälistel lõikudel on keskmiselt 7,5 m ning tugipeenra laiused keskmiselt 0,8 m. Olemasoleva katendi ehitusaastateks on peamiselt 1970 ja katteks mustkate. Vaadeldavale teelõigule on valdavas osas 1973. - 1984. aastatel ehitatud mustkate, mida on korduvalt pinnatud. Paremale pool maanteed on välja ehitatud eraldatud kuni 2,5 m laiune asfaltkattega kergliiklustee, mis kulgeb objekti algusest kuni riigitee 19276 ristmikuni km-l 3,1.
Projektiga kavandatava töö eesmärgiks on maanteelõigu kandevõime tõstmine, liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse suurendamine.
Kõrvalmaantee 19277 projekteeritav lõik algab Paikuse alevist riigitee 59 Pärnu – Toritugimaantee ringristmikult ja lõpeb Tammuru külas riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee ristmikuga. Lõigu pikku on 5,79 km.
Käesoleva projekti lahendustega on projekteeritaval lõigul üldjuhul ette nähtud:
▪ uue teekatte konstruktsiooni ehitus kogu lõigul koos muldkeha tugevdamisega; ▪ olemasolevate bussipeatuste rekonstrueerimine ja normidekohane asukoha määramine,
platvormide ehitus ja ootepaviljonide uuendamine; ▪ bussipeatuste piirkonnas jalakäijatele parema juurdepääsu tagamiseks kergliiklusteede
rajamine või kindlustatud peenra laiendamine kuni 1m-ni; ▪ uute liikluskorraldusvahendite ja teemärgistuse rajamine kogu lõigule; ▪ sademevee ärajuhtimissüsteemide korrastamine. Olemasolevate truupide uuendamine ja uute
kraavide kaevamine; ▪ lõigul asuvate kohalike teede ristmike ja mahasõitude rekonstrueerimine. Ristmike
nähtavuse parandamine.
Projektiga on kinnitatud järgnevad lahendused:
▪ Maanteest vasakule uue 2,5m laiuse ja 275m pikkuse kergliiklustee lõigu rajamine lõigus riigitee 59 kuni Aiandi tee (PK0+14 - 2+87);
▪ Aiandi tee ristmikule on projekteeritud eraldi vasakpöörde aeglustusrada ning likvideeritud kiirendusraja lõik riigitee 59 suunas. Lisatud on ülekäiguosaga liiklussaar külgnevale harule.
▪ Projekteeritud on uus kiirusrežiim 80 ja 60 km/h va Paikuse alevi piirkond lõigu algusest kuni km-ni 1,2.
▪ Paikuse alevi piirile km 1,2 on maanteele projekteeritud liikluse rahustamiseks sõiduradasid eraldav liiklussaar – šikaan.
▪ Riigitee 19276 Taali-Põlendmaa-Seljametsa tee ristmiku rekonstrueerimine km 2,974. Bussipeatused viiakse nihkesse, luuakse liiklussaarega ülekäigukohad põhiteel ja külgneval harul. Likvideeritakse kiirendusrada Paikuse suunal. Rajatakse uued kergliikusteede ühendused. Sõiduteega külgneva kergliiklustee eraldmine sõiduteest tehakse põrkepiirdega.
▪ Uute bussipeatuste rajamine km-le 2,15 Pilve tänava piirkond ja km-le 4,9 Seljametsa järve piirkonda. Samuti lisapeatuse rajamine riigitee 19343 Surju-Seljametsa tee harule. Projekteeritud on Seljametsa-Vaskrääma tee 2,7 km pikkune ja 2,5m laiune kergliiklustee maanteest paremal vahemikus km 3,12 – 4,93 (PK31+17 - 49+27);
▪ Perspektiivsena projekteeritud kergliiklustee lõik maanteest paremale Vaskjõe looduskaitse ala servas (PK49+30 - 56+82).
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
8
Plaanilahendus
Sõidutee
Projekteeritud maantee üldine geomeetria jälgib olemasolevat plaanilahendust ja projekteeritud teetelg ühtib enamasti olemasolevaga. Uus katendikonstruktsioon rajatakse kogu ulatuses maksimaalselt olemasolevale muldkehale. Mulde laiendused on planeeritud peamiselt uute bussitaskute tarbeks. Projektis kasutatud ja projekteeritud plaanikõverate väärtused jäävad enamasti üle soovitatava minimaalse ehk üle R 380m. Erandlikud raadiused 80 km/h tsoonis on lõigu km 4,4 (R300m) ja km 5,76 (R230m). Nimetatud plaaniraadiustele on projekteeritud ka 4%-ne viraažikalle.
Bussipeatused
Projektiga rekonstrueeritakse olemasolevad bussipeatused. Bussipeatuste asukohad on projektlahenduses enamasti muudetud. Projekteeritud on kaks uut bussipeatust Pilve tn ja Seljametsa järve piirkonda. Olemasolev amortiseerunud Seljametsa ootekoda likvideeritakse. Bussipeatuste asukohad määratakse lokaalse vajaduse ja jalakäijate liikumissuundade järgi.
Ristlõike lahendused
Projekteeritud ristprofiili parameetrid valitud vastavalt lähteülesandele. Sõiduradade laiuse valikul arvestatud Transpordiameti juhendiga „Riigiteede ristlõike valimise juhend“. Antud projektis on osaliselt laiendatud bussipeatuste vahelisi kindlustatud peenraid 1,0 meetrini. Samuti on Paikuse alevi lõigus laiendatud vasakpoolne teepeenar 1,0 meetrini, kuna puudub võimalus luua sõiduteest eraldatud jalgtee.
Projekteeritaval lõigul on ette nähtud tagada minimaalne teega külgnev vaba ruum, mis on 5 m äärmise sõiduraja servast. Tee servas kasvavad puud peamiselt säilitatakse. Alla 4 m kaugusel olevad allee koosseisus kasvavad puud on kokkuleppel ette nähtud eemaldada. Alleel kasvavate puude vahel kaevetöid ja kraavi kaevamist ei planeerita. Üldjuhul profileeritakse mulde nõlvade kalded 1:3-le ja viiakse sujuvalt kokku olemasoleva nõlva osaga. Tulenevalt vajadusest uus nõlvaosa olemasolevaga ratsionaalselt kokku viia, kasutatakse kraavide ja mulde laienduste puhul ka 1:2-le nõlvakallet. Uute pikikraavide tagumise nõlva kalle on planeeritud 1:1,5-le.
Enamusele teeäärsetele kinnistutele ja hoonete juurde on projekteeritud ristumiskohad olemasolevasse asukohta. Pöörderaadius ja üldjuhul ka laius vastavad vähemalt tüüplahendusele (tüüp I, R=5m). Juhul, kui olemasoleva mahasõidu raadius on suurem, säilitatakse võimalusel olemasolevad parameetrid. Mahasõidu asfaltkatte ulatus maantee servast on tavaolukorras 8 m. Mahasõitude kruusakatte pikkus on erinev, sõltudes pikikaldest või kinnistu piirist.
Võimalusel on viidud kahte kinnistut teenindavad mahasõidud kahe kinnistu piirile. Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutele uute mahasõitude rajamine. Otsused mahasõitude likvideerimise või asukoha muutmise osas kooskõlastatakse Transpordiametiga.
Sademevesi
Sademeveed on juhitud sõidutee kõrval asuvatele aladele ja kraavidesse. Maanteele uute külgkraavide kaevamine teostatakse objektil kohtades, kus mulde kõrgus on madalam kui 1m. Kraavi põhi kaevatakse vähemalt 0,4m laiuselt. Vastasnõlv planeeritakse kaldega 1:1,5-le või viiakse sujuvalt kokku olemasoleva vastasnõlvaga.
Kraavidest väljakaevatavat pinnast on käsitletud kui ehituseks sobimatut pinnast, mis veetakse ära.
Olemasolevad põikkraavid tuleb põhiteetruupide kohal korrastada. Kõik projekteeritud truubitorude päised ja esine tuleb kindlustada munakividest laotisega D=10-20 cm betoonalusel.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
9
Käesoleva projektiga vahetatakse välja kõik olemasolevad raudbetoonist truubid plasttruupide vastu.
Sild
Üle Vaskjõe kulgeva silla ehituse (kergliiklustee tarbeks) jaoks koostatakse eraldi projekt, mistõttu pole käesolevas eelhinnangus silla ehitamisega seotud teemasid väga detailselt (raadamismahud, tööde teostamise kirjeldus jmt) käsitletud. Samas hinnatakse käesoleva eelhinnangu raames silla rajamisega kaasnevaid võimalikke keskkonnamõjusid ning tuuakse välja leevendavad meetmed võimaliku ebasoodsa mõju avaldumise vältimiseks.
Kavandatava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning käesoleva projektiga maavarade täiendavat ammutamist ette ei nähta. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Iga ehitustegevusega kaasneb ka energiakulu. Antud juhul on tegemist tavapärase teeprojektiga, mille energiakulu ei ole alust pidada ebaproportsionaalselt suureks, arvestades projekti vajadust, s.t otseselt projekti energiakasutusest ei tulene olulist keskkonnamõju.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang 10
Joonis 3 Kavandatav tegevus. Joonisel on suurendatud väljavõtetena kuvatud uute kergliiklusteede asukohad. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
11
4. Mõjutatava keskkonna kirjeldus ja kavandatava tegevusega kaasnev potentsiaalselt oluline keskkonnamõju Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata piirkonnas juba olemasoleva liikluse kogumõju. Projektiga kavandatava töö eesmärgiks on maanteelõigu kandevõime tõstmine, liiklusohutuse parandamine ja sõidumugavuse suurendamine. Kavandataval tegevusel on, nt läbi õnnetuste ohu vältimise ja keskkonnasõbralike liiklemisviiside soodustamise, keskkonnale ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on kirjeldatud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille osas on teeprojektide puhul ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5.
Käesolevas eelhinnangus mõjude analüüsimisel on (eel)hinnatud ja arvesse võetud kõiki Keskkonnaministri 16.08.2017 määruses nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ sisalduvaid punkte. Vastavalt määrusele on arvesse võetud ka võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust ja aega, mõju laadi ja tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust, võimalikke koosmõjusid (sh kumulatiivset mõju) ja suurõnnetuste või katastroofide ohtu. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne.
4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele
4.1.1. Pärnu maakonnaplaneering (kehtiv)
Pärnu maakonnaplaneering 2030+ on kehtestatud 29.03.2018 riigihalduse ministri käskkirjaga nr 1.1-4/744. Maakonnaplaneeringus on antud muuhulgas üldised tingimused maanteevõrgu arendamiseks, millega on kavandatav tegevus kooskõlas. Näiteks: maanteede kvaliteedi parandamisel lähtuda eelkõige turvalisusest; teedevõrk peab vastama ettevõtluse, asustuse ja ühistranspordi vajadustele; lahendada juurdepääsude põhimõtted, laiendamise ja kandevõime tõstmine vajadus jne.
Maakonnaplaneeringu seletuskirjas on toodud, et tihedama kasutusega ja ohtlikemates maanteelõikudes tuleb kaaluda tee renoveerimise käigus kergliiklusteede rajamise vajalikkust, sh eraldiseisva kergliiklustee rajamise võimalust. Maakonnaplaneeringus on antud jalg- ja jalgrattateede rajamiseks järgmised üldised tingimused:
▪ kaaluda kergliiklustee mootorsõidukiliiklusest eemale viimiseks võimalusi, eelkõige tiheda liiklusega maanteede ääres, et tagada kergliiklejate jaoks meeldivam ja saastamata keskkond.
▪ Lõikudel ja olukorras, kus kergliiklejaid on väga arvukalt, on mõistlik rajada eraldi rattatee ja jalgtee.
▪ eelisjärjekorras arendada kergliiklusteedega jätkuv ja kasutaja jaoks sujuv ühendus (võrgustik).
Kavandatav tegevus on nimetatud tingimustega kooskõlas ning aitab maakonnaplaneeringus seatud ohutu lähiliikumise eesmärke täita.
4 https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
12
Pärnu maakonnaplaneeringu joonisel „Asustus“ on planeeritav Seljametsa-Tammuru kergliiklustee esitatud (vt joonis 4.1.1.1).
Joonis 4.1.1.1 Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu joonisest „Asustus“. Rekonstrueeritav maanteelõik on tähistatud kollase joonega. Planeeritav jalg- ja jalgrattatee on tähistatud roheliste täppidega (kollasest joonest üleval)
Pärnu maakonnaplaneeringu kaardi „Looduskeskkond“ alusel jääb kavandatav tegevus osaliselt ilusa vaatega tee- ja veelõigule ning mõningal määral rohelise võrgustiku tuumalale ja kaitsealale. Pärnu maakonnaplaneeringu seletuskirja kohaselt tuleb ilusa vaatega koha säilitamiseks reserveerida kohad avalikeks puhkekohtadeks. Kaitsealadel tuleb arvestada looduskaitseseaduse ja kaitseala kaitse-eeskirjade ning kaitseala valitseja (Keskkonnaameti) seisukohtadega. Maakonnaplaneering seab muuhulgas järgmised üldised tingimused rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks: säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist; ja kavandada asjakohaseid abinõusid (nt kiirusepiirang).
Tulenevalt projekti olemusest (enamjaolt olemasoleva maantee rekonstrueerimine), võib aga öelda, et projektiga ei ole ette näha olulise ebasoodsa mõju kaasnemist rohelise võrgustiku alale, projektiga ei suurendata oluliselt barjääri elusloodusele ning lõigule on projekteeritud uus väiksem kiirusepiirang (kohati 80 km/h, kohati 60 km/h). Samuti ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju visuaalsetele ja maastikulistele väärtustele, Projektiga ei nähta ette uusi ümbritseva maastiku suhtes visuaalselt domineerivaid rajatisi.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
13
Joonis 4.1.1.2 Väljavõte Pärnu maakonnaplaneeringu joonisest „Looduskeskkond“. Rekonstrueeritav maanteelõik on tähistatud kollase joonega.
4.1.2. Paikuse valla üldplaneering (kehtiv)
Paikuse valla üldplaneering on kehtestatud Paikuse Vallavolikogu 15.06.2009 määrusega nr 85. Üldplaneeringu seletuskirja kohaselt on esmatähtis parandada peamise planeeringu ala läbiva tee seisukorda ja sõidetavust. Valla teedevõrgustik peab võimaldama Pärnu linnaga senisest tihedamat lõimumist, parandama keskuses osutatavate teenuste kättesaadavust, olema tasakaalustatult arendatav ja soodustama äärelinliku asustuse laienemist üle valla territooriumi. Üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee Paikuse alevikust Seljametsa küla keskusesse (vt joonis 4.1.2)
5 https://www.riigiteataja.ee/akt/421122013051
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
14
Joonis 4.1.2 Väljavõte Paikuse üldplaneeringu kaardist „Paikuse YP valla kaart“. Projektiala on tähistatud kollase joonega, ÜP kohane perspektiivne kergliiklustee katkendliku joonega (tumepunane).
4.1.3. Pärnu üldplaneering 2035+ (koostatav)
Pärnu linna üldplaneeringu 2035+ koostamise eesmärk on kaasajastada linna strateegilised ruumiplaneerimise arengusuunad ja siduda haldusterritoriaalse reformi järgsed alad ruumiliseks tervikuks. Planeeringuala on Pärnu linna haldusterritoorium, mille koosseisu kuuluvad asustusüksustena Pärnu linn, Lavassaare ja Paikuse alev, Audru ja Tõstamaa alevik ning 49 küla (sh Seljametsa ja Tammuru küla). Pärast 2017. a haldusreformi kuulub käsitletav projektiala Pärnu linna koosseisu.
Pärnu linna üldplaneeringu 2035 eskiislahenduse koondkaardil6 on Paikuse-Seljametsa kergliiklustee esitatud. Seljametsa-Tammuru kergliiklustee on esitatud üldplaneeringu koostamisega seotud uuringus ja Pärnu Linnavolikogu 18.04.2024 määruses nr 10 „Pärnu linna jalgrattastrateegia 2030+“7 perspektiivse jalgrattateevõrgustiku osana (tugivõrk). Tugivõrgu peamine funktsioon on ühendada lähte- ja sihtkohad põhivõrguga ning tagada kohalike sõitude võimalus.
6 Pärnu linna üldplaneeringu 2035 eskiislahenduse koondkaart
7 https://www.riigiteataja.ee/akt/423042024038
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
15
Joonis 4.1.3 Väljavõte Pärnu Linnavolikogu määruse nr 10 „Pärnu linna jalgrattastrateegiast 2030+“. Kavandatava tegevuse asukoht on märgitud punase katkendliku joonega.
4.1.4. Mõju maakasutusele
Projekti elluviimisel on tõenäoline mõningane maaeraldus külgnevatest kinnistutest. Tee-maa laius vaadeldaval lõigul on keskmiselt 13 m. Olemasolevad külgkraavid jäävad seetõttu kitsast tee-maa ristlõikest enamasti välja ning paiknevad eramaal või kergliiklustee tarbeks eraldatud maal. Projekti koosseisus koostatakse krundijaotuskava. Krundijaotuskavaga määratakse maaeraldused, mis tulenevad projektlahendusest, nt uue mulde ehitus, uue kraavi rajamine või kergliiklustee ehitamine. Aga arvestades, et kavandatav tegevus on ette nähtud olemasoleva tee kõrval ning tegu pole mahukate maaeraldustega, ei kaasne sellega olulist ebasoodsat mõju.
Antud projektiga ei ole ette nähtud kinnistutele uute mahasõitude rajamist, vaid olemasolevate mahasõitude rekonstrueerimist. Seega juurdepääsusid kinnistutele oluliselt ei halvendata. Käesoleva projektiga parandatakse liikumisvõimalusi nii sõiduteel, kergliiklusteel kui ka ühistranspordiga liikumisel. Projektiga tõstetakse maanteelõigu kandevõimet, parandatakse liiklusohutust ja suurendatakse sõidumugavust.
Oluline ebasoodne mõju maakasutusele puudub.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
16
4.2. Mõju looduskaitseobjektidele
Eesti looduse infosüsteemi (edaspidi ka EELIS) andmetel ulatub osaliselt Vaskjõe looduskaitsealasse (KLO1000567, vt Joonis 4.2.1). Vabariigi Valitus on kehtestanud 30.03.2007 määruse nr 89 „Vaskjõe looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“8 (edaspidi määrus 89), millega võetakse kaitse alla Vaskjõe looduskaitseala, et kaitsta:
▪ elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on jõed ja ojad (3260)2 ning vanad loodusmetsad (9010*).
▪ liike, keda nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning kes on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn (Picus canus; KLO9120023) ja musträhn (Dryocopus martius; KLO9119956).
Kaitseala jaguneb vastavalt kaitsekorra eripärale ja majandustegevuse piiramise astmele kaheks sihtkaitsevööndiks - Tammuru sihtkaitsevöönd ja Poska sihtkaitsevöönd. Kavandatav tegevus ulatub Tammuru sihtkaitsevööndisse, Poska sihtkaitsevööndile kavandatav tegevus ei ulatu. Määrus nr 89 § 7 lg 1 p 3 kohaselt on kaitsealal keelatud uute ehitiste püstitamine, välja arvatud kaitseala valitseja nõusolekul tee rajamine, tehnovõrgu rajatise ja tootmisotstarbeta ehitise püstitamine kaitseala tarbeks ning olemasolevate ehitiste hooldustööd. Määrus nr 89 § 7 lg 2 p 1 kohaselt on kaitseala valitseja nõusolekuta on kaitsealal keelatud muuta katastriüksuse kõlvikute piire ja sihtotstarvet.
EELIS andmetel jääb lähim kaitstav elupaigatüüp, vanad loodusmetsad (9010*), kavandatavast tegevusest ca 150-200 m kaugusele. See elupaigatüüp hõlmab eeskätt puutumatuid või vähese inimmõjuga vanu metsi, aga ka looduslikult uuenenud hiljutisi põlendikke katvaid nooremaid puistuid. Vanades loodusmetsades leiavad elupaiga paljud ohustatud liigid, eriti samblad, samblikud, seened ja selgrootud loomad.
EELIS andmebaasi alusel jäävad hallpea-rähni ja musträhni leiukohad kavandatavast tegevusest ca 1,5 km kaugusele. Musträhni ohustavaks teguriks on sobilike elupaikade pindala vähenemine.
Arvestades kaitstavate elupaikade ja elupaigatüüpide kaugust, projekti mõjuala (piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga) ning kavandatava tegevuse iseloomu (ehitustööd on ajutised ning sarnanevad olemasolevale liiklusmüra häiringule, tööd toimuvad enamjaolt olemasoleval maanteel või maanteeäärse alal), ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist nimetatud elupaigatüüpidele ja liikidele. (Ka maantee külgkraavide rekonstrueerimine ja vajadusel osaliselt uute külgkraavide kaevamine ei mõjuta oluliselt üle 150 m kaugusele jääva elupaigatüübi kasvukohatingimusi.)
Kavandatavast tegevusest ca 180 m kaugusele jääb lisaks Pärnu jõe hoiuala (KLO2000293). Kuna antud hoiuala kuulub ka Natura 2000 võrgustikku, on seda käsitletud eraldi allpool, Natura hindamise käigus.
Kavandatava tegevuse alale jääb II kaitsekategooria kaitsealuse liigi kivisisalik (Lacerta agilis; KLO9115569) leiukoht. Looduskaitseseaduse (edaspidi ka LKS) § 55 lg 6 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine paljunemise ja poegade kasvatamise ajal, mistõttu on raietegevus keelatud 1. maist kuni 31. juulini. Selle tingimusega tuleks arvestada ka käesoleva teeprojekti ehitustöödel.
8 https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023209
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
17
Kavandatavast tegevusest ca 160 m kaugusele jääb ka II kaitsekategooria kaitsealuse liigi laanerähn (Picoides tridactylus; KLO9117396) leiukoht. Laanerähni ohustavad tegurid on metsade majandamine, mille tulemusena väheneb metsade vanus ja rähnile sobivate elupaikade pindala. Liigi kaitseks tuleks võimalusel vältida lage- ja sanitaarraieid ning säilitada surnud ja surevaid okaspuid. Kavandatava tegevusega ei nähta ette tegevusi, mis liigi elupaikade seisundit halvendaks, seega oluline ebasoodne mõju puudub.
Vastavalt LKS § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites keelatud. Seetõttu on nimetatud II kaitsealuste liikide täpsed leiualad esitatud eraldi failis (lisa 1) ning seda võib kasutada ainult asustuste siseselt.
Kavandatavast tegevusest ca 150-600 m kaugusele jäävad järgmised III kaitsekategoora kaitsealuste liikide leiukohad: hiireviu (Buteo buteo; KLO9120116), õõnetuvi (Columba oenas; KLO9119926), roomav öövilge (Goodyera repens; KLO9336924), nõmmelõoke (Lullula arborea; KLO9120005), sulgjas õhik (Neckera pennata; KLO9400898), laanepüü (Tetrastes bonasia; KLO9119909). Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu ja kaugust, ei ole põhjust eeldada ka III kaitsekategooria liikidele olulist ebasoodsat mõju.
Kuna kavandatav tegevus kattub osaliselt kaitsealaga, tuleks kavandatav tegevus Keskkonnaametiga kooskõlastada (LKS § 31; määrus 89 § 7 lg 1 p 3 ). Vajadusel saab Keskkonnaamet ehitusprojekti kooskõlastamisel seada ka täpsemad tingimused ehitustegevuseks.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
18
Joonis 4.2.1 Kavandatava tegevuse paiknemine kaitsealuste liikide ja kaitseala suhtes9. Aluskaart: Maa-amet 2024
9 Joonisel pole kuvatud II kategooria kaitsealuseid liike. Vastavalt looduskaitseseaduse § 53 lg 1 on II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha
avalikustamine massiteabevahendites keelatud.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
19
Natura 2000
Kavandatavale tegevusele lähimaks (jääb kavandatavast tegevusest ca 180 m kaugusele) Natura 2000 võrgustiku alaks on Pärnu jõe loodusala (RAH0000027), mis kattub siseriiklikult kaitstava Pärnu jõe hoiualaga. Pärnu jõe hoiuala on esitatud Natura 2000 võrgustikku vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Loodusala pindala on ca 900 ha ning see on loodud ühe loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi kaitseks ning ühe sama direktiivi II lisas nimetatud liigi ja tema elupaikade kaitseks. Kaitstav elupaigatüübid on: jõed ja ojad (3260), lamminiidud (6450) ja puisniidud (*6530). Liigid, mille elupaiku kaitstakse on järgmised: harilik hink (Cobitis taenia), harilik võldas (Cottus gobio), jõesilm (Lampetra fluviatilis), lõhe (Salmo salar) ja paksukojaline jõekarp (Unio crassus).
Ülejäänud Natura 2000 alad asuvad kavandatavast tegevusest veelgi kaugemal (ca 2-4 km kaugusel).
Arvestades asjaolu, et projektiga plaanitavad ehitustööd on lokaalse mõjuga ja mõjuala piirdub kavandatavate ehitustööde asukohaga, siis keskkonnatingimused kirjeldatud Natura 2000 võrgustiku aladel säilivad olemasolevalt ja need ei asu seega kavandatava tegevuse mõjualas. Detailsema Natura hindamise läbiviimise vajadus puudub.
Joonis 4.2.2 Kavandatava tegevuse paiknemine lähima Natura 2000 loodusala suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
20
4.3. Mõju kultuuriväärtustele
Kultuurimälestiste registri10 andmetel ei jää kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse kultuurimälestisi. Lähimad mälestised (Sindi-Lodja I kiviaja asulakoht (reg nr 27039), Sindi-Lodja II kiviaja asulakoht (reg nr 27040), Sindi-Lodja III kiviaja asulakoht (reg nr 27041)) jäävad kavandatavast tegevusest ca 1 km kaugusele ehk mõjupiirkonnast välja.
EELIS andmebaasi kohaselt ristub kavandatav tegevus kahe pärandkultuuriobjektiga - Pärnu-Sindi kitsarööpmeline raudtee (reg nr 568:RTR:001) ja Seljametsa (Sikasselja) karjäär (reg nr 568:KAR:001). Pärnu-Sindi kitsarööpmeline raudteest, millega kavandatav tegevus ristub, on säilinud 50-90% oma esialgsest funktsionaalsusest. Seljametsa (Sikasselja) karjäär on hästi või väga hästi säilinud. Kavandatava tegevuse lähedusse (ca 30-100 m kaugusele) jäävad veel järgmised pärandkultuuriobjektid: Juhaaselja küla (reg nr 568:KON:002), Sinioja küla (reg nr 568:KON:003), Pustuski meierei (reg nr 624:MEI:001), Seljametsa kooli mälestuskivi (reg nr 624:MAL:001), Pustuski algkool (reg nr 624:KOO:004), Poska küla (reg nr 568:KON:004).
Riigimetsa Majandamise Keskus, mis koordineerib pärandkultuuri kaardistamist, on kaardistamise eesmärgina nimetanud teadmise elushoidmist selle kohta, millist kultuurilist väärtust erinevad objektid kunagi kandnud on. Pärandkultuuriobjektide säilimine ei ole seadusandlikult tagatud, objektid pole otseselt kaitse all, pärandkultuuri kaitsmine ja hoidmine on omaniku vaba voli ja väärikuse küsimus11. Samas on esitatud ka põhimõte, et võimalusel siiski vältida pärandkultuuriobjektide hävimist. Seega, kui arvestada, et emotsionaalsel pinnal on religiooni, folkloori ja ajaloo temaatikaga seonduv inimestele oluline, on soovitatav võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
Üldiselt, arvestades, et kavandatav tegevus nähakse ette enamjaolt olemasoleval maanteel, ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju kultuurimälestistele ega pärandkultuuriobjektidele.
Joonis 4.3.2 Kavandatava tegevuse paiknemine lähimate pärandkultuuri objektide suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
10 https://register.muinas.ee/
11 https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/kkk/parandkultuur
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
21
4.4. Mõju põhja- ja pinnaveele
Kavandatav tegevus ristub Sindi oja (VEE1145300) ja Vaskjõega (VEE1147600). Sindi oja ei ole avalik ega avalikult kasutatav veekogu. Sindi ojale kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m. Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, mille osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 50 m ning piiranguvöönd 100 m.
Kavandatava tegevuse lähedusse jäävad ka Seljametsa järv (VEE2064550) ja nimetu tehisjärv (VEE2064551; liiva kaevandamise tulemusena tekkinud veekogu). Seljametsa järv on avalikult kasutatav veekogu. Seljametsa järve osas kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m. Nimetule tehisjärvele kehtivad järgmised piirangud: veekaitsevöönd 10 m, ehituskeeluvöönd 25 m ning piiranguvöönd 50 m. Teisele nimetule tehisjärvele (VEE2064552) piiranguid seatud ei ole. Tegemist on Seljametsa maardlaga (liivakarjäär, maardla nr 888), kuhu kavandatav tegevus ei ulatu.
Kavandatud kergliiklustee ja Vaskjõge ületav sild jääb Seljametsa järve ja Vaskjõe ehituskeeluvööndisse. Seljametsa järve tavapärane ehituskeeluvöönd on 25 meetrit ning Vaskjõe ehituskeeluvöönd 50 meetrit põhikaardi veepiirist. Rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Keskkonnaameti 27.02.2024 kirja nr 6-2/24/2446-3 kohaselt on Seljametsa järve katastriüksusel on praktiliselt kogu Paikuse-Tammuru teepoolsel osal määratletud metsamaa kõlvik.
LKS § 38 lg 5 p 9, 10 alusel on ehituskeeluvööndis keelatud uute hoonete ja rajatiste ehitamine, kuid ehituskeeld ei laiene kehtestatud detail- või üldplaneeringuga avalikult kasutatavale teele ja sillale. Seljametsa-Tammuru kergliiklusteed ja silda ei ole käesoleval hetkel veel ühegi kehtestatud detail- või üldplaneeringuga kavandatud. Kehtiva Paikuse valla üldplaneeringuga on kavandatud kergliiklustee Paikuse alevikust Seljametsa küla keskussesse, kuid mitte sealt edasi Tammuru küla suunas. Kuna Pärnu linna üldplaneering 2030+ on käesoleval hetkel koostamisel, siis kavandatav Seljametsa-Tammuru kergliiklustee koos sillaga planeeritakse üldplaneeringusse lisada. Sellisel juhul (peale uue Pärnu üldplaneeringu kehtestamist) oleks kavandatav tegevus LKS nõuetega kooskõlas.
Üle Vaskjõe kulgeva silla (kergliiklustee tarbeks) ehituse jaoks koostatakse eraldi projekt, mistõttu pole käesolevas eelhinnangus silla ehitamisega seotud teemasid võimalik detailselt (raadamismahud, tööde teostamise kirjeldus jmt) käsitleda.
Aga kavandatava tegevuse kirjeldusest ja joonistest võib järeldada, et töö maa-alal on vajalik raadamine. Juhul, kui raadamine toimub Seljametsa järve või Vaskjõe veekaitsevööndis, on puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis vajalik Keskkonnaameti nõusolek (veeseadus ehk VeeS § 119 p 2).
Tõenäoliselt silla ehitamise käigus ei muudeta Vaskjõe kaldajoont, jõge ei süvendata ja töid vees ei teostata, kuid kui silla projekti käigus see täpsustub, tuleb arvestada veeseaduse nõuetega:
VeeS § 196 kohaselt on veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimine muuhulgas vajalik juhul kui toimub:
▪ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul;
▪ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5–100-kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine;
▪ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine.
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
22
Arvestades, et Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, on silla rajamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist. Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu vähemalt 30 päeva enne tegevuse alustamist (VeeS § 197 lg 1).
Veeluba kohustuslik, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10) ja juhul, kui silla ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont (VeeS § 187 p 17).
Sademeveed teelt on juhitud sõidutee kõrval asuvatele aladele ja kraavidesse. Teelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Transpordiameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas12. Projekti seletuskirja kohaselt on liiklussagedus on teelõigu alguses 1524 - 1820 autot ööpäevas ja peale 19276 Taali- Põlendmaa-Seljametsa tee ristmikku (km 2,97) 790 autot ööpäevas, millest raskeveokeid on vahemikus 7-10%. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on oluliselt väiksem kui eelmainitud soovituslik piirmäär, pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust käesolevalt teelt ära juhitava sademevee tulemusena.
Lisaks saab välja tuua, et VeeS § 129 lg 3 alusel ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Teekraavide rekonstrueerimisel ja uute rajamisel on soovitatav võimalusel selliseid lahendusi kasutada.
Keskkonnaportaali13 andmete alusel asuvad kavandatavale tegevusele lähimad puurkaevud PRK0065136, PRK0065137, PRK0065138, PRK0050244, PRK0064075, PRK0006517, PRK0006519, PRK0026281, PRK0019773, PRK0020728, PRK0023036, PRK0023037 ca 60-140 m kaugusel (vt joonis 4.4). Lähimatele puurkaevudele PRK0006517, PRK0006519 ja PRK0019773 on kehtestatud 50 m sanitaarkaitseala, kuhu kavandatav tegevus ei ulatu. Kavandatava tegevusega ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju puurkaevudele ja põhjaveele.
Projekti elluviimisel tuleb tööde käigus tähelepanu pöörata ka üldistele veekaitsemeetmetele. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada puurkaevudest ja veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogude lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
Kavandatav tegevus ristub maaparandussüsteemide eesvooludega Seljametsa I (maaparandussüsteemi kood 611453001004, ehitise kood 001) ja Seljametsa II (maaparandussüsteemi kood 6114760020170, ehitise kood 002). Maaparandussüsteemide ehitiste reguleeriva võrgu alad: Juhaselja (maaparandussüsteemi kood 6114530010040, ehitise kood 002), Seljametsa I (maaparandussüsteemi kood 6114530010040, ehitise kood 001), Seljametsa II (maaparandussüsteemi kood 6114760020170, ehitise kood 002), Kullipesa (maaparandussüsteemi
12 https://transpordiamet.ee/maanteed-veeteed-ohuruum/keskkonnamoju/vesi-ja-pinnas 13 https://keskkonnaportaal.ee/
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
23
kood 6114760020120, ehitise kood 001) ja Kabli (maaparandussüsteemi kood 6114760020130, ehitise kood 001).
Maaparandusseaduse14 (edaspidi ka MaaParS) § 5 § 47 alusel tuleb ehitusprojektis arvestada vajadusega tagada maaparandusehitiste nõuetekohane toimimine. MaaParS § 50 lg 1 sätestab, et kui kinnisasjale, millel paikneb maaparandussüsteem, kavandatakse muud ehitist, mis ei ole maaparandussüsteemi hoone ega rajatis, kooskõlastab ehitusprojekti või ehitusteatise alusel ehitise kavandamise või maaparandussüsteemi või selle eesvoolu kaitselõigu veetaseme reguleerimise kavatsuse ehitus- või muu loa andja või ehitusteatise menetlejaga. Lähtuvalt eeltoodust tuleb ehitusprojekt Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks esitada.
Ülal kirjeldatud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna- või põhjaveele.
Joonis 4.4 Kavandatava tegevuse paiknemine veekaitseliste kitsenduste suhtes. Aluskaart: Maa-amet 2024
4.5. Müra, vibratsioon, õhukvaliteet, valgustus
Kavandatava tegevuse ala läheduses asuvad müratundlikud objektid. Lähimad elamud jäävad kavandatava tegevuse vahetusse lähedusse (peamiselt Paikuse alevikus, Seljametsa külas). Kavandatava tegevuse eesmärgiks on eelistada kergliiklust ning vähendada tehniliste lahenduste kaudu sõiduauto igapäevast kasutamist. Lõigul vähendatakse sõidukiirust. Seega on kavandataval tegevusel ehituse järgselt müra, vibratsiooni ja õhusaaste osas eeldatavalt pigem soodne mõju.
14 https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
24
Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; võimalusel vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud vajadusel lähimate tundlike hoonete puhul) tuleb kaaluda keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks vibratsioonitasemete kontrollmõõtmiste teostamist reaalses tööolukorras.
Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on vajadusel soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks võib olla otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole eelhinnangu raames mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Valgustuslahenduse tarbeks on koostatud eraldi projekt ning esitatakse põhiprojekti koosseisus. Üldiselt tuleks valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile (kergliiklusteele), et vältida üleliigset valjustust ümbritseval alal (majapidamistel). Kindlasti peaksid valgustid olema optimaalse võimsusega.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
Eeltoodud meetmete järgmisel on võimalik minimeerida müra, vibratsiooniga ning valgusreostusega seotud võimalikke häiringuid ning seeläbi ära hoida olulise ebasoodsa mõju avaldumist.
4.6. Jäätmekäitlus
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Arvestada tuleks jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
25
omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“15 tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas16 olevate nõuetega.
Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
4.7. Avariiolukorrad
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.
15 https://www.riigiteataja.ee/akt/119102023012
16 https://www.riigiteataja.ee/akt/417012024017?leiaKehtiv
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
26
5. Järeldused, keskkonnameetmed Käesolevas aruandes on esitatud riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti keskkonnamõjude eelhinnang, mille koostamisel lähtuti KeHJS § 61 ja määruses nr 3117 esitatud tingimustest. Eelhinnangus jõuti järeldusele, et käesoleva projekti puhul ei ole KMH vajalik, kuna vastavalt KeHJS ja määruses nr 31 esitatud tingimustele ja kriteeriumitele ei ole alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid: ▪ Kuna kavandatav tegevus kattub osaliselt kaitsealaga, tuleks kavandatav tegevus Keskkonnaametiga
kooskõlastada (looduskaitse seadus § 31; määrus 89 § 7 lg 1 p 3). ▪ Looduskaitseseaduse § 55 lg 6 alusel on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi tahtlik häirimine
paljunemise ja poegade kasvatamise ajal, mistõttu on raietegevus kivisisalike leiukohas keelatud 1. maist kuni 31. juulini (vt ptk 4.2 ning Lisa 1).
▪ Soovitatav on võimalusel vältida nimetatud pärandkultuuriobjektide kahjustamist (sh ehitustegevuse käigus).
▪ Juhul, kui raadamine toimub Seljametsa järve või Vaskjõe veekaitsevööndis, on puu- ja põõsarinde raieks veekaitsevööndis vajalik Keskkonnaameti nõusolek (VeeS § 119 p 2).
▪ Arvestades, et Vaskjõgi on avalikult kasutatav veekogu, on tõenäoliselt vajalik silla rajamiseks vajalik taotleda Keskkonnaametilt veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimist (VeeS § 196). Veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringu taotlus tuleb esitada Keskkonnaametile keskkonnaotsuste infosüsteemi kaudu vähemalt 30 päeva enne tegevuse alustamist (VeeS § 197 lg 1). Veeluba kohustuslik, kui paigutatakse veekogusse tahkeid aineid mahuga alates 100 kuupmeetrist (VeeS § 187 p 10) ja juhul kui silla ehitamiseks on vajalik muuta veekogu kaldajoont (VeeS § 187 p 17).
▪ VeeS § 129 lg 3 alusel ei käsitleta sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Teekraavide rekonstrueerimisel ja uute rajamisel on soovitatav võimalusel selliseid lahendusi kasutada.
▪ Ehitusprojekt esitada Põllumajandus- ja Toiduametile kooskõlastamiseks (MaaParS § 50 lg 1). ▪ Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peavad toimuma selleks ette nähtud kõvakattega
pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada puurkaevudest ja veekogudest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine veekogu lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja põhjavette.
▪ Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile (kergliiklusteele), et vältida üleliigset valjustust ümbritseval alal (majapidamistel). Kindlasti peaksid valgustid olema optimaalse võimsusega.
17 https://www.riigiteataja.ee/akt/119122023011
Riigitee nr 19277 Paikuse – Tammuru km 0,0 – 5,79 lõigu põhiprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
27
▪ Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada.
▪ Võimalike ehitusaegsete müra- ja vibratsioonihäiringute vähendamiseks on soovitatav müra- ja vibratsioonirikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal ning tööpäevadel. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
▪ Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses; võimalusel vältida liigniiske pinnase teket, kus vibratsioon paremini levib jne). Põhjendatud vajadusel lähimate tundlike hoonete puhul) tuleb kaaluda keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks vibratsioonitasemete kontrollmõõtmiste teostamist reaalses tööolukorras.
▪ Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on vajadusel soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks võib olla otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole eelhinnangu raames mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga.
▪ Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Vältida tuleb ehitusaegse tolmu levikut majapidamisteni, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
▪ Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
▪ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele. Arvestada tuleks jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Samuti tuleb arvestada ning Pärnu linna jäätmehoolduseeskirjas olevate nõuetega.
▪ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega jäätmekonteineritega või vastavalt liigile sobivate ladustusaladega. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed, mida ei ole võimalik kohapeal taaskasutada, tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
▪ Kõik materjalid või jäätmed, mis kanduvad ehitusplatsilt välja tuule, vee, autorataste vms mõjul, tuleb koheselt eemaldada (kokku koguda) ning kahjustatud ala tuleb puhastada. Vältida tuleb pinnase või jäätmete pudenemist teedele tööde alalt lahkuvatelt veokitelt ning mistahes sellisel moel tekkinud reostus tuleb koheselt eemaldada.
▪ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnaametit.