Dokumendiregister | Päästeamet |
Viit | 7.2-3.4/1574-1 |
Registreeritud | 18.03.2024 |
Sünkroonitud | 26.03.2024 |
Liik | Sissetulev kiri |
Funktsioon | 7.2 Ohutusjärelevalve korraldamine |
Sari | 7.2-3 Päästekeskuste ehitusvaldkonna alane kirjavahetus |
Toimik | 7.2-3.4 |
Juurdepääsupiirang | Avalik |
Juurdepääsupiirang | |
Adressaat | Hiiumaa Vallavalitsus |
Saabumis/saatmisviis | Hiiumaa Vallavalitsus |
Vastutaja | Galina Kiivit (Lääne päästekeskus, Ohutusjärelevalve büroo) |
Originaal | Ava uues aknas |
Saatja: <[email protected]>
Saadetud: 18.03.2024 15:40 Adressaat: PÄA Lääne <[email protected]>
Teema: 9-6.1/635 Kooskõlastuse taotlus Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringule Manused: Kooskõlastuse taotlus Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplane.asice
TÄHELEPANU! Tegemist on väljastpoolt asutust saabunud kirjaga. Tundmatu saatja korral palume linke ja faile
mitte avada!
Tere
Hiiumaa Vallavalitsus edastab digitaalselt allkirjastatud kirja "Kooskõlastuse taotlus Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringule" (manuses)
Lugupidamisega
Heli Üksik Hiiumaa Vallavalitsus
sekretär
____________________________________________________________________________________
3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste mõjude hindamine ning seire aitavad kaasa planeeringulahenduse elluviimisele parimal võimalikul viisil. Planeeringuga määratud tegevused võivad avaldada mõningast mõju pinnasele, loodusressursside kasutamisele, elurikkusele, välisõhu kvaliteedile, jäätmemajandusele, energiakasutusele ning teistele loodus- ja elukeskkonna aspektidele, kuid need on lokaalsed, minimaalse mõjuga, paljud lühiajalised ning ei oma seetõttu arvestatavat mõju.
Planeeringu elluviimisega kaasneda võivad lokaalsed mõjud ning asjakohastel juhtudel nende seiremeetmed:
• planeeringualal on põhjavesi nõrgalt kaitstud. Igakordne kinnistu omanik peab kasutama põhjavett säästlikult ning tagama ja tarvitusele võtma meetmed põhjavee kaitsmiseks;
• regulaarselt tellida olemasoleva puurkaevu vee keemilise seisundi analüüs;
• planeeringualal ei paikne loodusvarasid, mida saaks ehitustegevuses kasutada, kogu vajaminev materjal tuleb kohapeale transportida mujalt. Ehitustegevuses kasutatavate materjalide mahte ei ole võimalik detailplaneeringu koostamise raames hinnata, kuid materjalide ning vee kogustesse tuleb suhtuda säästvalt;
• kui planeeritud tegevuste käigus järgitakse nii kohaliku omavalitsuse territooriumil kui riiklikult kehtestatud norme, siis eeldatavalt ei ületa jäätmete käitlemisel tekkinud mõju piirkonna keskkonnataluvust;
• ehitusperioodil toimuvad kaevetööd muudavad osaliselt olemasolevat pinnast, kuid eeldatavalt ei viida kaevetööde käigus pinnasesse ohtlikke aineid ning sel tegevusel negatiivset ega pikaajalist mõju ei ole;
• täiendav müra ja vibratsioon võivad kaasneda eelkõige uute hoonete ehitamise perioodil ning sellega kaasnevad mõjud on ajutised;
• ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb regulaarselt hooldada, et vältida võimalikku keskkonnareostust (nt lekked).
Detailplaneeringuga planeeritud tegevused ei näe ette majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid sellises mahus, mida oleks võimalik asjakohaselt hinnata.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 Lisa 3.2. / 1
____________________________________________________________________________________
3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolte kohustused Planeerimisseaduse § 3 kohaselt kuuluvad planeeringu juurde lisad, mis sisaldavad teavet planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajadusel nende järjekorra kohta. Planeeringu elluviimine on tegevus, mille eesmärgiks on planeeringus sätestatu realiseerimine ning planeeringulistest nõuetest kinnipidamise tagamine. Tegevuste järjekorda või sisu võib muuta kui see on mõistlik ja võimalik, ei ole detailplaneeringu põhilahendusega vastuolus ning on kõikide seotud osapooltega kooskõlastatud.
Planeeritud tegevuste elluviimisel ega valminud objektide kasutamisel ei tohi põhjustada kahjusid kolmandatele osapooltele. Kahju tekkel peab kahju hüvitama kinnistu omanik, kes kahju põhjustas või kelle tellimusel kahju põhjustatud tegevus toimus.
3.1.1. Maakorraldus- ja kinnistutoimingud Planeringuala jaotamiseks kruntideks ning katastriüksuste moodustamiseks peab planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või seaduses sätestatud isik tellima vastavat tegevusluba omavalt maamõõtjalt katastrimõõdistamise. Maamõõtja vastutab tema teostatud mõõdistamise andmete õigsuse ja katastrimõõdistamise seaduslikkuse eest.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud kruntide jagamisel eraldiseisvateks katastriüksusteks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik või kinnisasja omanik.
Omandisuhted:
Maakorraldustoimingute teostamise järgselt on võimalik notariaalse toiminguna jagada kinnistu, sõlmida servituudilepped ning teostada võõrandamistoimingud.
3.1.2. Projekteerimine Projekteerimistööde aluseks on käesolev detailplaneering. Vajadusel võib detailplaneeringu täpsustamiseks kohalik omavalitsus välja anda täiendavaid projekteerimistingimusi tagades, et planeeringu terviklahendus projekteerimistingimuste tulemusel ei muutu. Projekteerimistingimustega ei tohi muuta olemuslikku detailplaneeringu planeerimislahendust - täpsustamine eeldab, et üldiselt on kehtestatud planeeringu elluviimine võimalik ja osapooled seda endiselt soovivad.
Olulisemad projekteerimistööd:
• avalikult teelt mahasõit ja elamukruntide ligipääsutee, parkimiskohad;
• tehnovõrgud ja -rajatised;
• hooned.
Kõik projekteerimistööd võib lahendada hoone ehitusprojekti ning selle eriosade koosseisus, või eraldiseisva projektiga.
__________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 Lisa 3.1. / 1
_____________________________________________________________________
Osapoolte kohustused:
Planeeritud projekteerimistööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise projekteerimisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Projekteerimistööde tulemuse autoriõigusi ja muid omandisuhteid reguleerib tellija ja teostaja vaheline leping.
3.1.3. Ehitamine Enne ehitustööde algust tuleb ehitamisest teavitada pädevat asutust (üldjuhul kohalik omavalitsus). Lähtuvalt projekteeritud ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib teatud ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada ehitusteatis.
Olulisemad ehitustööd:
• juurdepääsude rajamine (mahasõit + ligipääsutee Krunt 1 maa-alale), krundisisesed liikumisteed, sõidukite parkimiskohad ja manööverdamisalad krundi omaniku/elaniku ning külaliste jaoks;
• rajatakse krunte teenindav puurkaev, biopuhasti, kruntide elektriühendus ning krundisisesed trassid ja võrgud;
• püstitatakse hooned.
Osapoolte kohustused:
Planeeritud ehitustööde teostamiseks puudub avalik huvi ning nendega seotud tööd tellib ja finantseerib planeeringust huvitatud isik, kinnisasja omanik või muu seaduses sätestatud isik. Tellija peab järgima, et töö teostaja täidaks tegevusalal tegutsemise kvalifikatsiooninõudeid ning vajadusel täidaks nende tõendamise kohustust.
Tehnovõrgu ja -rajatise rajamisel tuleb järgida võrguvaldaja poolt või kasutatavate elementide tootja poolt seatud tingimusi.
Omandisuhted:
Ehitustööde tulemuse valminud hoone ja krundisiseste rajatiste omanikuks jääb peale ehitustööde lõppu üldjuhul kinnisasja omanik (v.a. näiteks olukord kui mitme kinnistu omanikud rajavad ühiselt tehnovõrke ja -rajatisi). Võrku ühendatud tehnovõrkude ja -rajatiste omanikuks kuni krundi liitumispunktini jääb üldjuhul tehnovõrgu kaudu teenust pakkuv ettevõte.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 Lisa 3.1. / 2
X= 6534200
Y= 408900
X= 6534350
Y= 408900
PK
KRUNT 1
KRUNT 2
+ +
+
+
+ +
+
+ +
+
+
+ +
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
+
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
E1
V2
V2
V2
V2
V2
E1
E1
E1
E1
E1
E1
8,5 V2
V2 V2
V2 V2
V2
E1
E1
E1 E1
E1 E1
E1 E1
K2K2K2
K2
EP
EP JM
JM
K2
K2
K2
20
20
20
20
20
20
20
20
lk lk
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering Joonis: Põhijoonis Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Jaanuar 2024 Töö nr. DP21-07 Väljatrükk: 05.03.2024
* Planeeringuala on visuaalse selguse huvides joonisel kujutatud tegelikkusest suuremana
JN100_Paope_Laaneotsa_Põhijoonis.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Tee (Kr - kruus, Pk - pinnas )
Kraav
Kõlviku piir Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef Haljastus
Liikluspind
KITSENDUSED
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd
III kategooria kaitsealuse liigi kasvuala
Truup
Paope loo hoiuala
Olemasolev kinnistu
Krundi kasutamise piirangud ja ehitusnõuded
K ru
nd i n
r
Laaneotsa
Planeeritud parkimis- kohtade
arv
Kinnistul kehtivad piirangud
Minimaalne tulepüsivus-
klass
Kinnistule planeeritud piirangud
Krundi ehitusõigused
Krundi kasutamise sihtotstarve
Krundi pindala
(ha)
Hoonete suurim
lubatud arv
Hoonete suurim lubatud
ehitisealune pind (m²)
Hoonete suurim lubatud maksimaalne
kõrgus maapinnast (m)
Hoonete maapealse osas suurim
lubatud korruselisus
Peamised arhitektuurilised ja kujunduslikud tingimused
Hoone katuse tüüp
ja kalle
Hoonete suurim lubatud suletud netopind (m²)
Olulisemad arhitektuurilised ja kujunduslikud nõuded
PLANEERINGULAHENDUSE LEPPEMÄRGID
Krundi number Krundi piir
Servituut
LIIKLUS, PARKIMINE
Avaliku kasutusega tee Juurdepääsutee
Juurdepääs krundile
Parkimiskoht
HOONED, RAJATISED
Krundi hoonestusala
PLANEERINGULAHENDUSE VÕIMALIK ASUKOHT
Kõrghaljastus, üksik puu Hekk
Hoone
Kraav Elektri maakaabel
Veetrass Kanalisatsioonitrass Biopuhasti (+ kuja)
Puurkaev (+ hooldusala) Elektri liitumiskilp
PK
KRUNT 1
lk
+
+ +
+
E1
V2
K2
Truup 20 Vahemaa
Maakasutus: üksikelamumaaEP
JäätmemajaJM
1
2
2
2
TP3
TP3
Maakütte kontuur
-maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd -kalda veekaitsevöönd -III kategooria kaitsealuste liikide kasvuala
-puurkaevu hooldusala -puhasti kuja -juurdepääsuservituut -elektri maakaabli isiklik kasutusõigus
EP100% 1,21 ha 3 tk 300 m² 8 m 2 -viilkatus -30°..45° 450 m² -arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste
projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale -hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjalivalikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetel levinud materjalide kasutamist -ühel krundil paiknevad erinevate hoonete stiil ja arhitektuurne vorm peavad olema samased
-maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd -kalda veekaitsevöönd -III kategooria kaitsealuste liikide kasvuala
-puurkaevu hooldusala -puhasti kuja -elektri maakaabli isiklik kasutusõigus
EP100% 1,22 ha 3 tk 300 m² 8 m 2 -viilkatus -30°..45° 450 m²
Maakaabel alajaama Paope 3:(Hiiu) fiidrist F1
Likvideeritav kraavi lõik
Detailplaneeringu koostamise korraldamise osalise üleandmise leping nr 8-4.1/4
Lepingu kuupäev on digiallkirjastamise viimane
1. Lepingu osapooled Käesoleva lepingu (edaspidi Leping) poolteks (edaspidi üksikult Pool, ühiselt Pooled) on:
1.1. Hiiumaa Vallavalitsus (edaspidi Vallavalitsus), keda esindab vallavanema asendaja Hergo Tasuja
1.2. Paope küla Laaneotsa maaüksuse (katastritunnus 39201:002:0346) detailplaneeringu (edaspidi Detailplaneering) koostamise algatamise taotluse esitanud Janar Pähn. .
2. Lepingu objekt Planeerimisseaduse § 130 lõike 1 alusel on Lepingu objektiks Vallavalitsuse poolt Hiiu maakonna Paope küla Laaneotsa maaüksuse (katastritunnus 39201:002:0346) detailplaneeringu koostamise korraldamise osaline üleandmine detailplaneeringu koostamiseks Huvitatud isikule ning Poolte kohustuste kindlaks määramine Detailplaneeringu koostamise korraldamisel.
3. Poolte kohustused 3.1. Vallavalitsus kohustub:
3.1.1. korraldama planeerimisalast tegevust seoses Detailplaneeringu koostamisega planeerimisseadusega sätestatud korras:
juhib Detailplaneeringu koostamist; teostab kõik Detailplaneeringu koostamise käigus vajalikud menetlustoimingud; tagab Detailplaneeringu koostamisel avalike huvide ja väärtuste ning huvitatud isikute
huvide tasakaalustatud arvestamise; teatab Detailplaneeringu koostamise algatamisest vastavas ajalehes ühe kuu jooksul pärast
planeeringu algatamise otsuse tegemist;
edastab teate Detailplaneeringu koostamise algatamise kohta planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, ja naaberkinnisasjade omanikele;
tagab Detailplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ning huvitatud isikutele kättesaadavuse;
korraldab vajadusel Detailplaneeringu lähteseisukohti ja eskiislahendusi tutvustavaid väljapanekuid ja avalikke arutelusid;
kaasab Detailplaneeringu koostamisse puudutatud isikuid.
3.1.2. esitama Huvitatud isikule tasuta Detailplaneeringu koostamise algatamise järgselt kõik Vallavalitsuse valduses olevad Detailplaneeringu koostamisega seotud dokumendid ja lisamaterjalid.
3.1.3. täitma Detailplaneeringu menetlemisel Vallavalitsuse pädevuses olevad
Vallavalitsus Huvitatud isik
seadusjärgsed toimingud, mida ei ole Lepinguga Huvitatud isikule üle antud. 3.1.4. arvestama Huvitatud isiku seaduslikke, mõistlikke ning põhjendatud
ettepanekuid Detailplaneeringu menetlemisel. 3.1.5. hankima Detailplaneeringu lähteseisukohtades määratud kooskõlastused
riigiasutustelt.
3.2. Huvitatud isik kohustub: 3.2.1. koostama pädevuse korral ise või tellima Vallavalitsuse poolt
Detailplaneeringu algatamise korraldusega väljastatud lähteseisukohtadele, esitatud ettepanekutele, Lepingule, Eesti Vabariigi seadustele ja projekteerimisnormidele vastava planeeringulahenduse koostamise planeerimisseaduse § 4 lg 5-le vastavalt spetsialistilt.
3.2.2. koostama ja esitama Vallavalitsusele Detailplaneeringu kahe aasta jooksul planeeringu lähtetingimuste kinnitamise päevast alates. Hiiumaa Vallavalitsus võib põhjendatud taotluse alusel pikendada detailplaneeringu esitamise tähtaega. Taotlus detailplaneeringu esitamise tähtaja pikendamiseks esitada hiljemalt üks kuu enne detailplaneeringu esitamise tähtaja lõppemist. Detailplaneeringu vastavaks tähtajaks mitteesitamisel kaotavad detailplaneeringu lähtetingimused kehtivuse.
3.2.3. tegema Detailplaneeringu koostamisel koostööd tehnovõrkude omanike või valdajatega ning teiste huvitatud või puudutatud isikutega.
3.2.4. tagama Detailplaneeringu koostamise käigus kogutud andmete ja materjalide säilimise ja huvitatud isikutele kättesaadavuse kuni Detailplaneeringu Vallavalitsusele üleandmiseni.
3.2.5. viima Detailplaneeringusse mõistliku aja jooksul sisse parandused ja täiendused vastavalt Vallavalitsuse suunistele, nõuetele ja/või ettepanekutele.
3.2.6. Vallavalitsuse nõudel andma aru tööde käigust ning võimaldama Vallavalitsusel Detailplaneeringu koostamise ajal teostada kontrolli ja järelevalvet tehtavate tööde mahu ja kvaliteedi vastavuse üle Lepingus ja selle lisades toodule.
3.2.7. tasuma Detailplaneeringu koostamise korraldamisega seotud kulutused Vallavalitsusele vastavalt esitatud arvetele planeerimisseaduses ette nähtud toimingute eest:
Detailplaneeringu koostamise algatamise, vastuvõtmise, avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu korraldamise ning kehtestamisega seotud teadete avaldamine vastavas ajalehes;
Detailplaneeringu koostamise algatamise teate avaldamine ametlikus väljaandes;
Detailplaneeringu koostamise algatamise, vastuvõtmise, avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu korraldamise ning kehtestamisega seotud teadete saatmine planeeritava maa-ala kinnisasjade omanikele, kes ei ole detailplaneeringu algatamise ettepanekut teinud, naaberkinnisasjade omanikele ning muudele puudutatud ja huvitatud isikutele;
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja vajadusel avaliku arutelu korraldamine.
Vallavalitsus Huvitatud isik
3.2.8. tasuma Detailplaneeringu koostamisega seotud kulutused:
Detailplaneeringu koostamine või koostamise tellimine planeerimisseaduse § 4 lg 5 vastava planeerija poolt;
Detailplaneeringu avaliku väljapaneku ja/või avaliku arutelu tulemuste alusel detailplaneeringusse vajalike muudatuste sisse viimine;
Detailplaneeringu kooskõlastamine.
3.2.9. hankima Detailplaneeringu lähteseisukohtades määratud kooskõlastused eraõiguslikelt isikutelt.
3.2.10. enne kehtestamist esitama Vallavalitsusele tasuta Detailplaneeringu kahes eksemplaris paberkandjal ja ühes eksemplaris digitaalselt. Vastuvõtmiseks esitatakse planeering ühes eksemplaris.
3.2.11. vajadusel enne Detailplaneeringu kehtestamist sõlmima Vallavalitsusega lepingu, milles sätestatakse Huvitatud isiku ja Vallavalitsuse rollid Detailplaneeringu elluviimisel – tehnovõrkude, teede jne väljaehitus, omandiõigus ja ekspluateerimistingimused.
4. Poolte õigused 4.1. Vallavalitsusel on õigus:
4.1.1. Detailplaneeringu menetluse käigus tekkinud probleemide lahendamiseks anda Huvitatud isikule suuniseid ja teha parandusettepanekuid Detailplaneeringu koostamiseks.
4.2. Huvitatud isikul on õigus: 4.2.1. esitada põhjendatud ettepanekuid Vallavalitsusele Detailplaneeringu
menetluse käigus. 4.2.2. tutvuda kõikide Detailplaneeringu menetlemise materjalidega ja saada teavet
Detailplaneeringu menetluse käigust. 5. Vastutus
5.1. Lepinguga võetud kohustuste täitmata jätmise või mittenõuetekohase täitmise eest vastutavad Pooled Eesti Vabariigi õigusaktidega ette nähtud korras ja ulatuses;
5.2. Kohustuste rikkumine on vabandatav, kui Pool rikkus kohustust vääramatu jõu tõttu. Vääramatu jõud on asjaolu, mida Pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta Lepingu sõlmimise või Lepinguvälise kohustuse tekkimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks. Kui vääramatu jõu mõju on ajutine, on kohustuste rikkumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
6. Lepingu kehtivus 6.1. Leping jõustub pärast allkirjastamist tehtud vallavalitsuse korraldusega
detailplaneeringu algatamiseks; 6.2. Leping loetakse täidetuks Lepingus sätestatud Poolte kohustuste nõuetekohase
täitmisega; 6.3. Kõik Lepingu ja selle lisade muudatused ja täiendused vormistatakse kirjalikult
Vallavalitsus Huvitatud isik
Lepingu lisadena, kirjaliku vormi mittejärgimisel on muudatused ja täiendused kehtetud; 6.4. Vallavalitsus võib Lepingut ühepoolselt muuta, lõpetada või selle täitmise peatada,
kui see on vajalik vältimaks avaliku huvi kahjustamist. Sellisel juhul teavitab Vallavalitsus Lepingu muutmisest, lõpetamisest või täitmise peatamisest ja selle põhjustest Huvitatud isikut koheselt kirjalikult;
6.5. Kui käesoleva Lepingu üksik säte muutub kehtetuks selle vastuolu tõttu seadusega, ei too see kaasa Lepingu või selle teiste sätete kehtetust. Seadusega vastuolus olev säte asendatakse Vallavalitsuse ja Huvitatud isiku kokkuleppel sellele sisult ja mõttelt kõige lähedasema seadusega kooskõlas oleva sättega;
6.6. Lepingule allakirjutamisega tõendavad Pooled, et nad on järginud kõiki reegleid, protseduure ja kooskõlastusi, mis on neile ette nähtud Lepingus sätestatud kohustuste võtmiseks, et neil on käesoleva Lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused ning et Lepingu sõlmimine ja täitmine ei riku ega ületa olemasolevaid volitusi.
7. Vaidluste lahendamine 7.1. Vaidluste lahendamisel lähtuvad Pooled Lepingust, selle lisadest ja Eesti Vabariigis
kehtivatest õigusaktidest; 7.2. Lepingust tulenevad vaidlused püütakse lahendada Poolte kokkuleppel
läbirääkimiste teel. Kokkuleppe mittesaavutamisel lahendatakse vaidlus Tallinna Halduskohtus.
8. Poolte rekvisiidid
Vallavalitsus Huvitatud isik
Hiiu Vallavalitsus Keskväljak 5a 92413 Kärdla Hiiu maakond Eesti Vabariik [email protected] 4636082
Esindaja: Hergo Tasuja vallavanema asendaja
Janar Pähn Kasesalu talu Luidja küla Hiiumaa vald Hiiu maakond Eesti Vabariik Telefon: +372 5060374 E-post: [email protected]
Vallavalitsus Huvitatud isik
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Hiiumaa vald Kõrgessaare Osavalla
Valitsus
Paope külas Laaneotsa maaüksuse
detailplaneering
Hiiumaa valla Kõrgessaare Osavalla Valitsus andis 09.11.2021 Rahandusministeeriumile
teada Paope külas Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringu (edaspidi detailplaneering)
algatamisest planeerimisseaduse (edaspidi ka PlanS) § 128 lõike 8 alusel. Lisatud on
algatamise otsus ja detailplaneeringu lähteseisukohad.
Detailplaneering on algatatud Hiiumaa Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldusega nr 620.
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis oleks olulise keskkonnamõjuga
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse mõistes, mistõttu
keskkonnamõju strateegilist hindamist ei algatatud.
Planeeringuala, suurusega 2,44 ha, on hoonestamata, maatulundusmaa sihtotstarbega
Laaneotsa maaüksus (39201:002:0346), kõlvikuliselt koosseisult mets ja muu maa.
Juurdepääs planeeringualale on Paope-Niidimetsa avaliku kasutusega vallateelt.
Detailplaneeringu eesmärk on planeeringuala jagada kaheks 1 ha suuruseks krundiks, määrata
kummalegi krundile ehitusõigus elamu ja kahe abihoone püstitamiseks ehitisealuse pinnaga
kokku 300 m2, samuti määrata teede paiknemise ja liikluskorralduse põhimõtted,
arhitektuursed tingimused, tehnovõrkude ja rajatiste paigutus ning servituutide ja kitsenduste
vajadus.
Planeeringuala piirneb maaparandussüsteemi eesvooluga ja kattub vähesel määral
maaparandushoiualaga. Detailplaneeringu koostamisel tehakse koostööd Põllumajandus- ja
Toiduametiga.
Kõrgessaare valla 17.01.2003 kehtestatud üldplaneeringu (edaspidi üldplaneering) ja
12.11.2010 kehtestatud üldplaneeringu teemaplaneeringu „Maakasutusreeglite ja
ehitustingimuste määramine“ (edaspidi teemaplaneering) kohaselt paikneb planeeringuala
piirkonnas, kuhu maakasutuse juhtotstarvet ei ole määratud.
Lähtudes esitatud materjalidest märgime järgmist:
1. Planeeringuala paikneb Hiiu maakonnaplaneeringu 2030+ (edaspidi
maakonnaplaneering) kohaselt rohelise võrgustiku koridoris. Maakonnaplaneeringu
kohaselt võib rohelise võrgustikuna määratletud aladel arendada majandustegevust,
kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning
kui see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist. Palume detailplaneeringu
koostamisel arvestada rohelise võrgustiku põhimõtete ja kasutustingimustega.
Teie 09.11.2021 nr 8-3/234
Meie 26.11.2021 nr 14-11/7854-2
2
2. Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt II klassi maakondliku
tähtsusega Luidja-Paope-Jõeranna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu
kohaselt sobivad külad suvilaehituseks, kuid uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku
sobitada. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad teede
jm kommunikatsioonivõrkude läheduses. Palume detailplaneeringu koostamisel
järgida maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja
kasutussoovitusi.
3. Planeeringualal on III kaitsekategooria taimeliigi esinemise tõenäosus. Palume
Keskkonnaamet lisada lähteseisukohtadesse täiendavalt asutuseks, kellega tuleb
detailplaneeringu koostamisel koostööd teha.
4. Juhime tähelepanu, et teemaplaneeringu kohaselt on minimaalne ühepereelamu
ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurus tiheasustusaladel ja Lauka külas
2500 m2; teemaplaneeringuga määratud elamumaal, elamuehituse reservmaal ja
kompaktse hoonestuse alal 1 ha ning kõikidel muudel juhtudel 2 ha.
Palume täiendavalt hinnata, kas Laaneotsa maaüksuse detailplaneering on
üldplaneeringu kohane või muudab seda.
PlanS § 142 lõike 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada
kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. PlanS § 142 lõige 7
sätestab, et kui detailplaneering sisaldab kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut, peab kuuluma detailplaneeringu koosseisu üldplaneeringu teksti ja jooniste
vastava osa muudatuste ettepanek. Samuti peab detailplaneeringus üldplaneeringu muutmise
vajadust igakülgselt põhjendama.
Juhul kui tegemist on üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamisega, siis
kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Juhime tähelepanu, et
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist
hindamist, lähtudes KeHJS § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6
kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.
Koostöö tegemisel tuleb lähtuda Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruses nr 133
„Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise
alused“ sätestatud nõuetest. Palun kohalikul omavalitsusel tagada, et detailplaneeringu
koostamisse oleksid kaasatud kõik isikud, kelle õigusi võib planeeritava tegevuse elluviimine
puudutada, ja isikud, kes on avaldanud soovi olla kaasatud planeerigu koostamisel.
Vastavalt PlanS § 3 lõikele 4 kuuluvad planeeringu koosseisu lisad, mis sisaldavad teavet
planeeringu algatamise taotluse ning planeerimismenetluse käigus tehtud menetlustoimingute
ja koostöö kohta, planeeringu elluviimiseks vajalike tegevuste ja vajaduse korral nende
järjekorra kohta ning muud planeeringuga seotud ja säilitamist vajavat teavet. PlanS § 127
lõike 5 kohaselt detailplaneeringu koostamise vältel avalikustatakse see koos olulisemate
lisade, eelkõige uuringute, kooskõlastuste, arvamuste ja muu ajakohase teabega
detailplaneeringu koostamise korraldaja veebilehel.
Palume hoida Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakonna Hiiu talitust kursis
Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringu koostamisega ja teavitada kõikidest avalikest
aruteludest e-posti aadressile [email protected].
3
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Kaia Sarnet
regionaalvaldkonna asekantsler
Lisaadressaat: Hiiumaa Vallavalitsus
Urve Pill 715 5809
TEHNILISED TINGIMUSED 410779
TAOTLUSE ESITAJA Nimi / ärinimi
Kuusk, Arno
Isiku- või registrikood
38208210236
Kontaktaadress Tänav / maja / korter
Kärdla, Metsa tn, 35a
Sihtnumber
92413
Maakond
Hiiu maakond
Telefon
526 7075
e-post
Kontaktisik Nimi
Telefon e-post
VÕRGUÜHENDUSE ASUKOHT Võrguühenduse kasutamise asukoht / aadress
Laaneotsa Paope küla Hiiumaa vald Hiiu maakond
Tarbimiskoht Katastriüksuse number
39201:002:0346
Minimaalne 1-faasiline lühisvool Maksimaalne 3-faasiline lühisvool
Piirkonna alajaam Toitefiider Jaotusalajaam Jaotusfiider
TOOTEVALIK Tehnilised tingimused detailplaneeringuks
SOOVITUD VÕRGUÜHENDUSE JA MÕÕTESÜSTEEMI ANDMED Faaside arv
3
Amprite arv
50 A
ELEKTRILEVI TEGEVUSED Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1/2
TEHNILISED TINGIMUSED 410779
KLIENDI TEGEVUSED 1. Olemasoleva alajaama Paope 3:(Hiiu) fiidri F1 baasil näha ette näha ette uutele objektidele toide 0,4 kV maakaabelliinina. Objektide elektrivarustuseks planeerida kinnistute piiridele 0,4 kV liitumiskilbid ja jaotuskilbid. Liitumiskilbid planeerida tarbijate kruntide piiridele soovitavalt mitmekohalistena teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad. 2. Elektritoide liitumiskilbist objektini näha ette maakaabliga. 3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagada servituudialana, alajaamadele eraldi katastriüksusi mitte moodustada. 4. Kõikide planeeritavate tänavate äärde näha ette perspektiivsete 10 ja 0,4 kV maakaablite koridor. 5. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud planeerida teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse. 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks pöörduda Enefit Connecti piirkonna elektrivõrgu inseneri poole (Kardo Link, tel. 5884 4354, [email protected]). 7. Detailplaneering kooskõlastada Elektrilevi OÜ-ga. Projektide kooskõlastamist on võimalik teostada läbi iseteeninduse portaali ja infot on võimalik saada Elektrilevi kodulehel: https://www.elektrilevi.ee/et/teenused/projektide-kooskolastamine 8. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele. Detailplaneerimise projektiga määrata ka väljaspool detailplaneerimise ala kulgevate kaablite trasside servituudi alad. Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus. 9. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
TEHNILISTE TINGIMUSTE KOOSTAJA Nimi: Kardo Link
Elektrilevi OÜ volitatud esindaja
5884 4354 | [email protected]
Koostatud: 26.05.2022
Kehtib kuni: 26.05.2024
2/2
S
X= 6534200
Y= 408900
X= 6534350
Y= 408900
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering Joonis: Tugiplaan Koostaja: AA Arhitektid OÜ Esituskuju mõõtkava: M 1:500 Arhitekt: Margus Veskimeister Koostamise aeg: Jaanuar 2024 Töö nr. DP21-07 Väljatrükk: 27.02.2024
* Planeeringuala on visuaalse selguse huvides joonisel kujutatud tegelikkusest suuremana
2. Kõrgused EH2000 süsteemis.
1. Koordinaadid L-Est.97 süsteemis
3. Piirid Maa-ameti digitaalselt katastrikaardilt seisuga aprill 2022
4. Kõrguste määramisel on kasutatud
Trimble® VRS Now Eesti GNSS võrku
MÄRKUSED:
Mõõtkava 1:500
Joonis nr.1
Joonise sisu
TOPOGRAAFILINE ALUSPLAAN
Töö nr.
Kuupäev
02.04.2022
17-2022
Koostas
Janno Valdna
Paope küla Hiiumaa vald
Laaneotsa 39201:002:0346
reg.nr.12415226 Lasteia 5-4, Taebla 90801 Lääne mk GEOMAN OÜ
Hiiu maakond
Objekti nimetus ja aadress
[email protected] Kutsetunnistus 139751 MTR reg. nr: EEG000415
kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed
ML106_Paope_Laaneotsa_Tugiplaan.dwgVäljatrüki fail: Väljatrüki formaat: ISO full bleed A1 (594.00 x 841.00 MM)
LEPPEMÄRGID
Planeeringuala* Katastriüksuse piir Katastriüksuse lähiaadress Katastriüksuse tunnus Tee (Kr - kruus, Pk - pinnas )
Kraav
Kõlviku piir Maapinna kõrguspunkt Maapinna reljeef Haljastus
Liikluspind
PLANEERINGUALA PAIKNEMISE SKEEM M 1:200000
PLANEERINGUALA ASUKOHA SKEEM M 1:20000
KITSENDUSED
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevöönd III kategooria kaitsealuse liigi kasvuala
Truup
Paope loo hoiuala
____________________________________________________________________________________
5.1. Ruumilised illustratsioonid Planeerimisseaduse § 135 lõike 4 kohaselt esitatakse kavandatavast keskkonnast ja hoonestusest ruumilise ettekujutuse saamiseks avalikul väljapanekul detailplaneeringu lisana vähemalt üks planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon.
__________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksust detailplaneering
Töö nr. DP21-07 Lisa 5.1. / 1
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 Lisa 5.1. / 2
_____________________________________________________________________
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 Lisa 5.1. / 3
AA Arhitektid OÜ Telliskivi 60A, 10412 Tallinn
Reg kood: 11484739 www.aaarhitektid.ee [email protected]
Paope küla Laaneotsa maaüksuse
detailplaneering
Planeeringuala: Hiiu maakond, Hiiumaa vald,
Paope küla, Laaneotsa maaüksus
Planeeringu koostamise korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Planeeringust huvitatud isik: Janar Pähn
Planeeringu koostamise aeg: Jaanuar 2024
Väljatrükk: 13.03.2024
Töö number: DP21-07
Tallinn, Kärdla / 2024
___________________________________________________________________________________
1. SELETUSKIRI
Sisukord
1. Detailplaneeringu üldandmed.......................................................................................4 2. Planeeringuala ja selle mõjuala....................................................................................6
2.1. Planeeringuala......................................................................................................6 2.1.1 Asukoht...........................................................................................................6 2.1.2 Maakasutus....................................................................................................7 2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus...................................................................9 2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse..................................................................9 2.1.5 Kitsendused..................................................................................................10
2.2. Planeeringuala mõjuala......................................................................................10 2.2.1 Asukoht.........................................................................................................10 2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus.........................................................................10 2.2.3 Maakasutus...................................................................................................11 2.2.4 Hooned ja rajatised.......................................................................................11 2.2.5 Tehnovarustus...............................................................................................11
3. Ruumilise arengu eesmärgid......................................................................................12 3.1. Maakonnaplaneering..........................................................................................12 3.2. Üldplaneering......................................................................................................13 3.3. Detailplaneeringud..............................................................................................15 3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused........................16
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused....................................17 4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine..................................................................17 4.2. Krundi hoonestusala määramine........................................................................17 4.3. Krundi ehitusõiguse määramine..........................................................................18
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed...................................................................18 4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal.....18 4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind....................................................19 4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus..........................................................19
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine..................................................................................................20
4.4.1 Elektrivarustus..............................................................................................20 4.4.2 Veevarustus..................................................................................................20 4.4.3 Kanalisatsioonivarustus................................................................................21 4.4.4 Sidevarustus.................................................................................................22 4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine................22
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine.............................................................22 4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine................................22 4.5.2 Energiakasutus.............................................................................................23 4.5.3 Loodusvarade kasutus..................................................................................23 4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine.......................................24
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine...........................24 4.6.1 Materjalivalik.................................................................................................24 4.6.2 Hooned.........................................................................................................24
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 2
___________________________________________________________________________________
4.6.3 Piirded, väikevormid.....................................................................................25 4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine............................................................25 4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine..........................................25 4.9. Tegevuspõhimõtted maaparandussüsteemi piirkonnas......................................26 4.10. Kuja määramine................................................................................................26 4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine....................................26 4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine........................................................27 4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine.................................................28 4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav.........................................................................28
2. JOONISED
Joonis 1.1. Tugiplaan ............................................................................................................... 29 Joonis 1.2. Põhijoonis ............................................................................................................. 30
3. PLANEERINGU JUURDE KUULUVAD LISAD
1. Menetlusdokumendid Lisa 1.1. Hiiumaa Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldus nr 620 ............................................... 31 Lisa 1.2. Hiiumaa Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldus nr 620 lisa 1 ...................................... 32 Lisa 1.3. Rahandusministeeriumi 26.11.2021 arvamus .......................................................... 37 Lisa 1.4. Elektrilevi OÜ 26.05.2022 tehnilised tingimused nr 410779 ..................................... 39
2. Uuringute dokumendid Lisa 2.1. Geoman OÜ topograafiline alusplaan, töö nr 17-2022 ............................................. 41
3. Elluviimise tegevuskava Lisa 3.1. Elluviimise tegevuskava tegevused ning osapoolt kohustused .................................. 42 Lisa 3.2. Planeeringu elluviimisega kaasnevate asjakohaste majanduslike, kultuuriliste, sotsiaalsete ja looduskeskkonnale avalduvate mõjude hindamise kirjeldus ning seiremeetmed ............................................................................................................................ 44
4. Lepingud Lisa 4.1. Detailplaneeringu koostamise ning finantseerimise haldusleping .............................. 45
5. Ruumilised illustratsioonid Lisa 5.1. Ruumilised illustratsioonid .......................................................................................... 49
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 3
___________________________________________________________________________________
1. Detailplaneeringu üldandmed Planeerimisseaduse1 (PlanS) kohaselt koostatakse detailplaneering kohaliku omavalitsuse üksuse territooriumi osa kohta ehitiste planeerimiseks ning detailplaneeringu eesmärgiks on eelkõige üldplaneeringu elluviimine ja planeeringualale ruumilise terviklahenduse loomine. Seaduse kohaselt võib detailplaneeringu alusel kinnisomandile seada kitsendusi ning see võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Detailplaneeringu olemasolul või selle koostamise kohustuse korral on see ehitusprojekti koostamise ja lähiaastate ehitustegevuse alus.
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringu üldandmed:
Planeeringuala2: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Paope küla, Laaneotsa maaüksus (katastritunnus 39201:002:0346, registriosa 19419050)
Detailplaneeringu koostamise alus: Hiiumaa Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldus nr 620 „Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringu koostamise algatamine”3
Detailplaneeringu koostamise eesmärgid: Laaneotsa maaüksuse kruntimine kaheks 1 ha suuruseks krundiks, ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni 2 abihoone püstitamiseks (hoonete ehitisealune pindala kokku kuni 300 m²), teede ning liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine, servituutide ja kitsenduste vajaduse määramine, arhitektuursete tingimuste tingimuste määramine hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine elamumaaks.
Detailplaneeringu koostamise menetluse korraldaja: Hiiumaa Vallavalitsus
Detailplaneeringu koostaja: AA Arhitektid OÜ
Arhitekt: Margus Veskimeister (diplomeeritud arhitekt, EKR tase 7, Eesti Arhitektide Liidu kutse nr 156251)
Projektijuht: Arno Kuusk
Detailplaneeringu koostamise aeg: Jaanuar 2024
1 Planeerimisseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023057 2 Planeeringuala: maa-ala, mille kohta koostatakse terviklik ruumilahendus, millega määratakse seaduses
sätestatud juhtudel maakasutus- ja ehitustingimused 3 Hiiumaa Vallavalitsuse 27.10.2021 korraldus nr 620: https://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=217038
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 4
___________________________________________________________________________________
Jooniste koostamise alusmaterjal: Laaneotsa 39201:002:0346 Paope küla Hiiumaa vald Hiiu maakond topograafiline alusplaan (Geoman OÜ, töö nr 17-2022, 02.04.2022)
Lähtuvalt planeeringuala asukohast, olemasolevast situatsioonist, kehtivatest kitsendustest ja muudest asjaoludest, arvestatakse detailplaneeringu koostamisel valdkondlike seaduste ning nendest tulenevate määruste ja kõrgema liigi planeeringutega:
• Hiiu maakonnaplaneering 2030+4
• Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine5
• Tuleohutuse seadus6
• Ehitusseadustik7
• Rahvatervise seadus8
• Asjaõigusseadus9
• Jäätmeseadus10
• Maaparandusseadus11
Detailplaneeringu koostamise perioodil kehtib planeeringualal üldplaneeringuna Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine, mis on kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19.
Hiiumaa Vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsusega nr 90 on algatatud Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkkonnamõjude strateegilise hindamise koostamine12, mille eelnõu avalik väljapanek ja keskkonnamõju strateegilise hindamise programmi/väljatöötamise kavatsuse avalikustamine toimus 01. märtsist 03. aprillini 2023.
4 Hiiu maakonnaplaneering 2030+: https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/hiiumaa/ 5 Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringu seletuskiri:
https://vald.hiiumaa.ee/documents/17721527/24570720/2010_11_11_Korgessaare_TP_Seletuskiri.pdf/0f3a1a0e- 8775-4f6a-aa48-4fc58123bf0e
6 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 7 Ehitusseadustik: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023003 8 Rahvatervise seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/103022023007 9 Asjaõigusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023057 10 Jäätmeseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/117032023037 11 Maaparandusseadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/130062023038 12 Hiiumaa vallavolikogu 18. oktoober 2018 otsus nr 90: http://atp.amphora.ee/hiiumaavv/index.aspx?itm=146644
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 5
___________________________________________________________________________________
2. Planeeringuala ja selle mõjuala
2.1. Planeeringuala
2.1.1 Asukoht Detailplaneeringus on planeeringualaks määratud Hiiumaa valla Kõrgessaare osavalla Paope küla Laaneotsa maaüksus (pindala 2,44 ha), mis paikneb küla territooriumi lääneosas. Planeeringuala piirneb kirdest avaliku kasutusega Paope-Niidimetsa teega.
Planeeringuala paikneb ca 400 m Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteest lõunas. 5,5 km kaugusel kirdes paikneb Kõrgessaare alevik, kus pakuvad teenuseid lasteaed, raamatukogu, vaba aja keskus ja spordisaal, ilusalong, hostel ja restoran, kauplus, pangaautomaat ning vabatahtlik päästekomando. Planeeringualast 6,5 km kaugusel idas paikneb Lauka küla, kus on piirkonna ainus põhikool. 19 km kaugusel kirdes asub maakonnakeskus Kärdla, kus on paljud riigiasutused, haigla ja kiirabiteenistus, riiklik päästekomando ning politseijaoskond, bussijaam, gümnaasium, pangakontor, apteegid ning erinevad tootmis- ja teenindusettevõtted.
Olulisemate objektide ja maamärkide kaugus planeeringualast (linnulennul):
• Kõrgessaare alevik (osavalla halduskeskus) – 6,2 km;
• Kõrgessaare sadam (kalasadam, kalakohvik) – 6,5 km;
• Reigi kirik – 7,3 km;
• Kõpu tuletorn – 13 km;
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 6
Joonis 1: Planeeringuala situatsiooniskeem Paope küla territooriumil, M 1:50000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
• Kärdla linn (maakonnakeskus) – 19 km;
• Kärdla lennujaam (Tallinn-Kärdla lennuliin) – 24 km;
• Sõru sadam (Triigi-Sõru parvlaevaliin) – 28 km;
• Heltermaa sadam (Rohuküla-Heltermaa parvlaevaliin) – 37 km.
Kõik planeeringualaga piirnevad maaüksused on riiklikus maakatastris registreeritud:
Tabel 1: Planeeringualaga piirnevate katastriüksuste andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Katastriüksuse lähiaadress
Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve
Peebo 39201:002:0101 38,61 ha 100% maatulundusmaa
Laaneluite 39201:002:0402 16677 m² 100% maatulundusmaa
Paope-Niidimetsa tee
20501:001:0749 19906 m² 100% transpordimaa
Koidu 39201:002:0208 9,19 ha 100% maatulundusmaa
2.1.2 Maakasutus Riikliku maakatastri järgi on planeeritava kinnistu sihtotstarve 100% maatulundusmaa. Kõlvikuliselt on planeeringualal metsamaa (2,35 ha) ja muu maa (0,9 ha) kõlvikud. Aastatel 2014-2015 on maa-alal teostatud lageraie ja kasvama jäetud üksikud säilikpuud. Maa-alalt on välja juuritud kännud ning kooritud pinnast.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 7
Joonis 2: Planeeringuala situatsiooniskeem Paope küla territooriumil, M 1:5000 Allikas: Maa-ameti kaardirakendus, http://xgis.maaamet.ee
___________________________________________________________________________________
Planeeringuala maa-ala tasase reljeefiga, keskmine maapinna absoluutkõrgus jääb +4,20 .. +4,50m merepinnast.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 8
Joonis 3: Katastriüksuse kõlvikulise koosseisu kaart Allikas: Maa-ameti ruumiandmete katastriüksuse kõlvikute päring https://geoportaal.maaamet.ee/est/Ruumiandmed/Maakatastri-andmed/Katastriuksuse- kolvikute-paring-p631.html
___________________________________________________________________________________
Tabel 2: Planeeritava Laaneotsa maaüksuse andmed Allikas: Maa-ameti avalik infoportaal http://xgis.maaamet.ee
Maakond Hiiu maakond
Vald Hiiumaa vald
Asustusüksus Paope küla
Lähiaadress Laaneotsa
Katastriüksuse tunnus 39201:002:0346
Katastriüksuse registreerimise aeg 14.08.2008
Sihtotstarve maatulundusmaa 100%
Pindala 2,44 ha
Sh metsamaa 2,35 ha
Sh muu maa 0,09 ha
Registriosa 19419050
Omandivorm Eraomand
Hinnatsoon H039200213 100%
Viljakustsoon V039200214 100%
2.1.3 Hooned, rajatised, tehnovarustus Planeeringuala on hoonestamata, alal ei paikne rajatisi ega tehnovarustust.
2.1.4 Keskkond, haljastus, looduskaitse Planeeringuala on endine metsamaa, kus on teostatud lageraie ja kasvama jäetud üksikud seemnepuud. Maa-alalt on välja juuritud kännud ning kooritud pinnast.
Piirkond paikneb alal, kus on õhukese pinnakattega ala, pinnakatte paksus on < 1 m.
Planeeringuala kaguosas on inventeeritud III kategooria kaitsealuse taime tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) kasvuala. Planeeringuala kagupoolsest piirist ca 10 m kaugusele ulatub Paope loo hoiuala piir.
Planeeringuala ida- ja põhjaküljes paiknev magistraalkraav on Laasma maaparandusüsteemi eesvoolu osa. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal.
13 Hinnatsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/392.pdf 14 Viljakustsoonid: http://www.maaamet.ee/hv/392.pdf
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 9
___________________________________________________________________________________
2.1.5 Kitsendused
Tabel 3: Planeeringualal kehtivad kitsendused ja piirangud Allikas: Maa-ameti kitsenduste päringu portaal: http://kitsendused.maaamet.ee
Kitsendav objekt Nimi ID Omanik Pindala
Maaparandus- süsteemi eesvool kuni 10 km²
Laasma
716000011001 00011M
Maaparandus- süsteemid - Põllumajandusamet
54,28 m²
Eesvoolu kaitsevöönd 3570,06 m²
Ranna või kalda veekaitsevöönd
235,66 m²
Elektriõhuliin alla 1 kV MP elektriline seos 596307049
Elektrilevi OÜ 2,64 m²
Elektripaigaldise kaitsevöönd
16,75 m²
III kategooria kaitsealused liigid ja kivistised
Epipactis atrorubens (tumepunane neiuvaip)
KLO9337373
EELIS, Keskkonnaagentuur
2.2. Planeeringuala mõjuala Planeeringuala mõjuala analüüs annab sisendi planeeringulahenduse koostamiseks ning valikute põhjendusteks. Mõjuala on määratud arvestusega, et sel on planeeringualaga samased looduslikud, geograafilised tingimused ning alale kavandatud tegevused võivad vastastiku mõjutada.
2.2.1 Asukoht Planeeringuala mõjualana käsitleb detailplaneering Paope küla lääneosa, Paope-Niidimetsa tee äärde jäävaid krunte ja maaüksusi. Vaadeldavasse mõjualasse jääb ca 15 majapidamist ning erinevas suuruses põllu- ja metsamaa kõlvikuga maaüksusi. Paljudel juhtudel on maaüksused mitme hektari suurused, mille koosseisus on samaaegselt nii hoonestatud õueala ning ka põllu- kui metsamaad. Hoonegrupid paiknevad teineteisest vähemalt 100..150 m kaugusel, kaugemate kruntide puhul on lähimad naabrid 300..400 m kaugusel.
Mõjuala maapinna reljeef on tasane ja kerge tõusuga kagu suunal. Paope-Niidimetsa tee maanteepoolses otsas on maapinna absoluutkõrgus ca +3 m, tee lõpus (ca 1,5 km maanteest) on maapinna absoluutkõrgus tõusnud +6 m.
2.2.2 Juurdepääs, liikluskorraldus Planeeringuala mõjuala maaüksusi teenindab Heltermaa-Kärdla-Luidja maanteelt alguse saav ca 1,5 km pikkune kahesuunaline Paope-Niidimetsa tee (katastritunnus 20501:001:0749), mille omanik ja haldaja on kohalik omavalitsus. Tee on heas seisus ja ca 3,5 m laiuse kruuskattega.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 10
___________________________________________________________________________________
2.2.3 Maakasutus Planeeringuala mõjualas on kolm peamist maakasutust: hoonestatud õuealad ja nende lähiümbrus ning hoonestamata põllu- ja metsamaad, kõige suurema osakaaluga on metsamaa.
Piirkonna katastriüksuste suurused varieeruvad väga suures ulatuses. Valdavalt on hoonestatud maaüksuste pindalad vähemalt 1 ha suurused, suuremad hoonete ja metsamaaga maaüksused on enam kui 10 ha suurused.
2.2.4 Hooned ja rajatised Planeeringuala mõjualasse püstitatud hoonestuse vanus on väga erinev - piirkonna vanemad hooned pärinevad aastast 1883, tuvastatavad ehitusperioodid on 1920- ning 1960ndatel ning uusimad hooned pärinevad viimase kümne aasta perioodist. Valdavalt on krundi põhihooneks üksikelamu, mille ümber on mitu väiksemat abihoonet.
Valdavalt levinud hoonestusmudeli järgi on üksikelamu 1- või 2-korruseline ning erinevas kõrguses abihoone 1-korruseline. Peamiselt on hoonestusel lihtne ristküliku-kujuline põhiplaan, millel kahepoolne viilkatus, vanematele hoonetele erinevatel perioodidel tehtud erinevates mahtudes juurdeehitusi.
2.2.5 Tehnovarustus Veevõtuks on piirkonna kruntidele rajatud lokaalsed puurkaevud ning heitvee käitlemiseks lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid.
Paope küla territooriumil paikneb neli alajaama, kust valdavalt on hoonestuseni rajatud õhuliinid. Viimasel kümnendil on osaliselt õhuliine asendatud ka õhukaablitega. Uued liitumised teostatakse valdavalt maakaablitega.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 11
___________________________________________________________________________________
3. Ruumilise arengu eesmärgid Ruumilise planeerimise peamine ülesanne on leida tasakaal ja leppida kokku konkreetse maa- ala arengu põhimõtetes, et seeläbi tagada demokraatia, pikaajaline vaade ning kestlik areng. Ruumilise keskkonna planeerimisel tuleb arvestada ka looduslikke, majanduslikke, sotsiaalseid, kultuurilisi ning muude valdkondade vajadusi ja suundumusi.
Ruumilise arengu tagamiseks tuleb detailplaneeringu koostamisel arvestada iga liigilt kõrgema planeeringuga kehtestatud sätteid:
• täpsusastmelt on kõige üldisem üleriigiline planeering „Eesti 2030+“, mis seab eesmärgiks tagada olemasolevas asustussüsteemis inimestele võimalikult hea elukvaliteet, erinevate piirkondade arengupotentsiaali maksimaalne ärakasutamine ja asustusvõrgu tõrgeteta toimimine;
• maakonnaplaneering koostatakse eelkõige maakonna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks, kohalike omavalitsuste üleste huvide väljendamiseks ning riiklike ja kohalike vajaduste ja huvide tasakaalustamiseks. Maakonnaplaneering on aluseks üldplaneeringute koostamisel;
• üldplaneeringu eesmärk on konkreetse valla või linna ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemine. Üldplaneeringus määratakse üldised ruumilise arengu visiooni aluseks olevad väärtused, võetakse arvesse rahvastiku arengusuundumusi ja prognoositakse elamualade mahtu, hinnatakse olulisemate ressursside mõju arendustegevusele, kavandatakse maakasutuse muudatusi, järgitakse taristu arengu võimalusi jne;
• detailplaneeringu kontekstis on ruumilise arengu eesmärgiks viia ellu üldplaneeringuga määratud tegevusi ja võimalusi ning leida planeeringuala maaüksusele sobilik hoonestusmaht ja -laad, mis maksimaalselt arvestaks planeeringuala mõjuala hoonestuslaadi, maakasutust ning muid piirkonnale omaseid asjaolusid.
3.1. Maakonnaplaneering Hiiu maakonnaplaneering 2030+15 on kehtestatud riigihalduse ministri 20.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/65.
Maakonnaplaneeringu kohaselt paikneb planeeringuala rohelise võrgustiku koridoris, kus võib arendada majandustegevust kui see ei ole vastuolus kehtivate seaduste, kaitse-eeskirjade või planeeringutega ning see ei ohusta rohelise võrgustiku toimimist.
Planeeringuala paikneb maakonnaplaneeringu kohaselt II klassi maakondliku tähtsusega Luidja-Paope-Jõeranna väärtuslikul maastikul. Maakonnaplaneeringu kohaselt sobivad külad suvilaehituseks, kuid uusi hooneid tuleb hoolikalt maastikku sobitada. Sobivad ehituskohad on eelkõige endised taluasemed ja kultuurmaad teede jm kommunikatsioonivõrkude läheduses.
15 Hiiu maakonnaplaneering 2030+ | Maakonnaplaneering.ee
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 12
___________________________________________________________________________________
3.2. Üldplaneering Planeeringualal kehtib üldplaneeringuna Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneering – Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine, mis on kehtestatud Kõrgessaare Vallavolikogu 12.11.2010 määrusega nr 19. Üldplaneeringuga ei ole planeeringuala maa-alale juhtotstarvet määratud.
Planeeringuala ja selle mõjuala saab lugeda kompaktse hoonestusega piirkonnaks, sest planeeringualast 500 m raadiuses on vähemalt kümme maaüksust, millel paikneb kokku enam kui 50 elu- ja abihoonet ning kruntidega seotud õuealade suurused on alla 2 ha. Riiklike maakasutusreeglite kohaselt puudub kohustus õuealast suuremate katastriüksuste jagamiseks eraldiseisvateks elamu- ja muu sihtotstarbega katastriüksusteks.
Üldplaneeringuga määratud nõuded, mida on planeeringuala asukohast, suurusest ja maakasutusest võimalik või mõistlik tegevuste planeerimisel aluseks võtta:
• minimaalsed ühepereealume ehitamiseks lubatud krundi või maaüksuse suurus – kompaktse hoonestusega alal minimaalselt 1 ha. Nõude seadmise eesmärgiks on vältida liialt tiheda asustuse tekkimist ja säilitada juba välja kujunenud asustusstruktuur ja keskkond (sh roheline võrgustik);
• maapealse ehitise kaugus krundi piirist kompaktse hoonestusega alal on minimaalselt 5 m. Maapealse ehitise kaugus krundipiirist muudel juhtudel on krundi tee poolsest servast minimaalselt 10 m jt krundi/maaüksuse külgedest minimaalselt 20 m;
• kompaktse hoonestusega aladel peab elamute miinimumkaugus olema 20 m, muudel juhtudel elamute või elamugruppide vahekaugus vähemalt 50 m;
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 13
Joonis 4: Väljavõte Hiiu maakonnaplaneering 2030+ põhijoonisest
___________________________________________________________________________________
• krundile tohib rajada ühe elamu ja detailplaneeringuga lubatud hoonete arvust ühe võrra vähem abihooneid; määratud nõude eesmärk on vältida, et abihooneks planeeritud hooneid kasutataks elamutena;
• ühepereelamu ning selle juurde kuuluvate abihoonete maksimumkõrgus on 8 m olemasolevast maapinnast;
• liigvesi ja vihmaveed tuleb ära juhtida kraavide baasil või immutada omal krundil. Kinnistute kõvakattega pindade osakaal võiks olla võimalikult väike, et sademevee imbumine ei oleks takistatud;
• nõrgalt kaitstud põhjaveega aladel tuleb ehitamisel ja majandustegevuse arendamisel kasutada täiendavaid abinõusid põhjavee reostuse vältimiseks;
• rohevõrgustiku alal tuleb vältida kompaktse asustuse tekkimist ja ulatuslikumaid uusehitisi (va talukohad ja üksikud elamud hajaasustusviisil). Rohevõrgustiku alal ei tohi uus elamu paikneda naaberkinnistul olevale elamule lähemal kui 100 m.
2017. aastal ühinesid varasemalt eraldiseisvad Hiiumaa omavalitsused Hiiumaa vallaks. Hiiumaa vallavolikogu algatas 18. oktoobri 2018 otsusega nr 90 Hiiumaa valla uue üldplaneeringu ja keskkonnamõjude strateegilise hindamise (KSH) koostamise. Dokumendi kohaselt paikneb planeeringuala üldplaneeringuga planeeritud rohevõrgustiku koridori alas. Kavandatud maakasutuseks on maalise kasutusega ala, millel tulenevalt asustustihedusest ja planeeringu eesmärkidest ei ole otstarbekas detailsema maakasutuse juhtotstarbe määramine.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 14
Joonis 5: Väljavõte Kõrgessaare valla üldplaneeringu teemaplaneeringust Maakasutusreeglite ja ehitustingimuste määramine
___________________________________________________________________________________
Maalise asustuse ala hõlmab endas metsa- ja põllumaid ning teisi looduslikke kõlvikuid koos hajali paiknevate hoonegruppidega, mis moodustavad väiksemaid külakeskusi.
3.3. Detailplaneeringud Planeeringualal on varasemalt kehtestatud Maripuu kinnistu detailplaneering (Dagopen OÜ töö nr 07-117), millega ei ole planeeringuala maaüksusele ehitusõigust määratud ning maaüksuse sihtotstarbeks on määratud haljasala. Käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel kaotab nimetatud detailplaneering planeeringuala ulatuses kehtivuse.
Planeeringualast 500 m raadiuses on koostatud detailplaneeringud:
Tabel 4: Planeeringualal ja selle mõjualas koostatud detailplaneeringud Allikas: https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/planeeringud/
PlanID Ametlik nimetus Eesmärk ÜP muutev Seisund
51000 Lubjaselja kinnistu Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv
50835 Uue-Tagapõllu maaüksuse
Ehitusõiguse määramine uue põhihoone ehitamiseks ja sihtotstarbe muutmine
Ei Kehtiv
51005 Nigusma maaüksuse
Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv
51014 Koolimaja kinnistu Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 15
Joonis 6: Väljavõte Hiiumaa valla üldplaneeringu eelnõu põhijooniselt Allikas ja tingmärkide seletus: https://vald.hiiumaa.ee/uldplaneering
___________________________________________________________________________________
51004 Maripuu kinnistu Ei ole teada Ei ole teada Kehtiv
96373 Paope küla Valve maaüksuse detailplaneering
Sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine
Ei Kehtiv
3.4. Planeeringuala ja selle mõjuala analüüsil põhinevad järeldused Planeeringuala ja selle mõjuala on arengudokumendid käsitlenud piirkonnana, millele ei ole määratud konkreetseid juhtfunktsioone ega ka olulisi kitsendusi.
Planeeringuala sobib planeeritud ehitustegevuseks, sest:
• planeeringuala paikneb piirkonnas, kuhu on hooneid järjepidevalt püstitatud juba üle- eelmise sajandi lõpuperioodist. Planeeringuala piirneb avaliku kasutusega teega ning piirkonnas on tsentraalsed tehnovõrgud (säästliku ja kestliku arengu üheks oluliseks eelduseks on võimalikult suures mahus ära kasutada olemasolevat ja vähem rajada uut);
• planeeringualast 500 m raadiuses paikneb enam kui kümmekond eluhoonetega hoonestatud maaüksust;
• mõne kilomeetri raadiuses on kõik vajalikud teenused kaasaegse ja kvaliteetse elukorralduse tagamiseks – lasteaed, kool, erinevad riiklikud teenused ning erasektori teenindusettevõtted jne;
• planeeringuala paikneb ühtehoidva küla territooriumil, looduslikult kaunis asukohas metsade keskel. Planeeringuala suurus ja paiknemine võimaldavad kaasaegse arhitektuuri kaasabil luua elukeskkonna, mis arvestab ja toob esile piirkonna väärtusi;
• lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala on varasemalt olnud metsamaa, kus on ca 10 aastat enne käesoleva detailplaneeringu koostamist teostatud lageraie, ei ole võimalik maa-ala sihotstarbe muutmisel järgida maakonnaplaneeringus ja üldplaneeringus toodud nõuet, mille kohaselt ei tohiks rohelise võrgustikuna piiritletud aladel looduslike alade (mets, märgala, niit) osatähtsus langeda alla 80%;
• detailplaneeringu koostamisel järgitakse maakonnaplaneeringus toodud väärtusliku maastiku hooldus- ja kasutussoovitusi, sest planeeritud hooned paiknevad teede ja kommunikatsioonivõrkude läheduses;
• planeeritud hooneid on võimalik paigutada hajusalt, et oleks täidetud maakonnaplaneeringu nõue, mille kohaselt ei tohi rohevõrgustiku alal uus elamu paikneda naaberkinnistul olevale elamule lähemal kui 100 m.
Võttes arvesse detailplaneeringu koostamise algatamise ja koostamise aluseks olevaid andmeid, võib eeldada, et planeeritud tegevused planeeringuala maaüksuse jagamisel kruntideks ning maa-ala kasutuselevõtul elamualana on kooskõlas valla arengusuundadega ning vastab kehtivatele nõuetele.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 16
___________________________________________________________________________________
4. Planeerimislahenduse kirjeldus, kaalutlused ja põhjendused Detailplaneeringu planeerimislahendus näeb ette planeeringuala jaotamise kaheks elamukrundiks ning planeeritavatele kruntidele hoonestusala ja ehitusõiguse määramise uute hoonete püstitamiseks. Lisaks määratakse planeeringuga üldised arhitektuurilised, kujunduslikud ja ehitustingimused, liiklus- ja parkimiskorraldus, käsitletakse tehnovõrkude ja - rajatiste vajadust ning nende rajamise võimalusi ja määratakse kitsenduste vajadus.
Planeeringualale ei planeerita olulise avaliku huviga rajatisi, millest tulenev mõju ulatuks mitmele kinnisasjale, mille ehitamise osas oleks suur avalik huvi või millest võib tõusetuda kõrgendatud oht või mis oleks suure külastajate hulga ja pika külastusajaga ehitis.
Kui planeeritud tegevuste elluviimisel järgitakse üldplaneeringus, detailplaneeringus ja muudes arengudokumentides toodud põhimõtteid ja nõudeid ehitus-, arendus- ning käitlustegevusele, siis eeldatavalt ei kujuta need olulisi ega pöördumatult negatiivseid mõjusid.
4.1. Planeeringuala kruntideks jaotamine Detailplaneeringuga jaotatakse Laaneotsa maaüksus kaheks eraldiseisvaks krundiks:
• Krunt 1 – krunt paikneb planeeringuala teepoolsel küljel ja on pindalaga 1,21 ha;
• Krunt 2 – krunt paikneb planeeringualaga piirneva tee vastasküljel ja on pindalaga 1,22 ha.
4.2. Krundi hoonestusala määramine Mõlemale planeeringuala krundile määratakse üks hoonestusala, kuhu võib püstitada ehitusõigusega lubatud hooneid ja rajatisi:
• Krunt 1 – hoonestusala pindalaga ca 4851 m²;
• Krunt 2 – hoonestusala pindalaga ca 4940 m².
Hoonestusalade asukoha ja suuruse määramisel on lähtutud järgmistest põhimõtetest:
• hoonestusala paikneb igas suunas krundi piirist minimaalselt 20 m kaugusel;
• hoonestusala ei ulatu III kaitsekategooria taimeliikide kasvualadele;
• hoonestusalad paiknevad teineteisest ning naaberkruntide hoonestusest piisavalt kaugel, et tagada nõuetekohased tuleohutuskujad.
Hoonestusalad on määratud suuremana kui planeeritud hoonete ehitisealune pind, et võimaldada planeeringu elluviimisel valida täpsemalt hoonete asukohti ning paigutada need hajusalt. Hoonestusaladel on piisavalt ruumi, et püstitada hooned, rajada hoonetevahelised sõidu- või liikumisteed ning rajada privaatsust ja tuule, müra, tolmu jm eest kaitset pakkuvat haljastust.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 17
___________________________________________________________________________________
Iga projekteeritav hoone peab paiknema täies ulatuses planeeringuga määratud krundi hoonestusala sees. Hoonestusalast väljapoole võib äärmisel vajadusel ulatuda kuni 0,5 m ulatuses hoone räästas, varikatus või hoone külge ehitatud terrassi katmata osa eeldusel, et see ei paikne naaberkinnistu hoonestusest tulenevas tuleohutuskujas.
Planeeritud hoonestust teenindavad ligipääsuteed, parkimiskohad, tehnovõrgud ja -rajatised jne ei pea paiknema krundi hoonestusala sees.
4.3. Krundi ehitusõiguse16 määramine Planeeringuga määratakse mõlemale planeeritud krundile ehitusõigus üksikelamu ja abihoonete püstitamiseks.
4.3.1 Krundi kasutamise sihtotstarbed
Tabel 5: Krundi kasutamise sihtotstarbed17
Krundi nr
Krundi kasutamise sihtotstarve
Sihtots- tarbe osakaal
Tähis Sihtotstarbe selgitus
1 Pereelamu maa 100% EP Maa ühele perele sobivas suuruses elamu
ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks
2 Pereelamu maa 100% EP Maa ühele perele sobivas suuruses elamu
ja seda teenindavate abihoonete ehitamiseks
Elamumaa sihtotstarbe määramine järgib üldist levinud põhimõtet, mille kohaselt on detailplaneeringuga jaotatud kruntidel üks sihtotstarve, mis tuleneb planeeritud hoonestuse põhihoone kasutusviisist.
4.3.2 Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
Tabel 6: Hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
Krundi nr
Hoonete suurim lubatud arv maa-alal Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud arv maa-alal
1 3 -
2 3 -
16 Planeerimisseaduse § 126 lõike 4 kohaselt määratakse krundi ehitusõigusega: krundi kasutamise sihtotstarve või sihtotstarbed; hoonete või olulise avaliku huviga rajatise suurim lubatud arv või nende puudumine maa-alal; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste lubatud maksimaalne kõrgus; hoonete või olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud sügavus.
17 Krundi kasutamise sihtotstarve määrab, millisel otstarbel võib krunti pärast planeeringu kehtestamist kasutada. Krundi kasutamise sihtotstarbe alusel määrab kohalik omavalitsus katastriüksuse sihtotstarbe ja ehitise kasutamise otstarbe. Krundile võib määrata mitu kasutamise sihtotstarvet.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 18
___________________________________________________________________________________
Kruntidele määratud hoonete suurim lubatud arv maa-alal lähtub hoonestusala asukohast, suurusest ning vajaduspõhisusest - võrreldes varasemate aastakümnete jooksul püstitatud talu- ja elamukohtadest ei ole kaasaegsetel elamukruntidel palju väikesi erineva funktsiooniga abihooneid, vaid üksikud suurema mahuga abihooned, millel üheaegselt mitu kasutusotstarvet.
4.3.3 Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Tabel 7: Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind18
Krundi nr Hoonete suurim lubatud ehitisealune pind
Olulise avaliku huviga rajatiste suurim lubatud ehitisealune pind
Krundi täisehituse osakaal suurima lubatud ehitisealuse pinna ehitamisel
1 300 m² - 2,5%
2 300 m² - 2,5%
Planeeringuga võimaldatud ehitusmaht ei ole maksimaalse täisehituse korral keskkonnale koormav - lisaks hoonestusele jääb planeeringualale ka piisavalt ruumi juurdepääsu- ja liikumisteede, tehnovõrkude ning madal- ja kõrghaljastuse rajamiseks, väikevormide paigaldamiseks jms.
4.3.4 Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus
Tabel 8: Hoonete suurim lubatud kõrgus
Krundi nr Hoonete lubatud maksimaalne kõrgus olemasolevast maapinnast
Hoonete lubatud maksimaalne korruselisus
Hoonete lubatud maksimaalne absoluutkõrgus
1 8,0 m, sh abihoone lubatud maksimaalne
kõrgus 6 m
2 + 12,5 m
2 8,0 m, sh abihoone lubatud maksimaalne
kõrgus 6 m
2 + 12,5 m
Hoonete lubatud maksimaalset kõrgust arvestatakse hoone asukoha maapinnast.
Detailplaneeringuga määratud hoonete lubatud maksimaalne kõrgus ja korruselisus tulenevad planeeringualal kehtivast üldplaneeringust ning TP3 hoonestusele kehtivatest tuleohutuse
18 Ehitisealune pind - hoone ja rajatise maapealse osa aluse pinna ja maa-aluse osa aluse pinna projektsioon horisontaaltasapinnal. Hoonealuse pinna leidmisel ei võeta arvesse hoone vihmaveesüsteemi, päikese- kaitsevarjestust, terrassi, kaldteed ning treppi, valguskasti, vundamendi taldmikku, tehnosüsteemi ja -seadme osa, liikuvat või alla kahe ruutmeetrise horisontaalprojektsiooniga maapinnale mittetoetuvat varikatust, kuni ühe meetri laiust katuseräästast, hoone kujunduslikke või muid mitteolulisi elemente.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 19
___________________________________________________________________________________
nõuetest. Hoonestuse kõrgusele ja korruselisusele määratud maksimaalsed määrad kehtivad ka juhul kui projekteeritakse kõrgema tuleohuklassiga kui TP3 hooneid.
Kui planeeritud hoonete alust ja selle lähiümbruse maapinda täidetakse ja tõstetakse niiskusrežiimi tagamiseks ning sajuvete hoonetest eemale juhtimiseks, tohib maksimaalse absoluutkõrguse erinevus võrreldes planeeringu koostamise aluseks oleval geodeetilisel alusplaanil näidatud maapinna absoluutkõrgusega olla kuni +0,5 m.
4.4. Detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsude võimaliku asukoha määramine Hoonete kasutamiseks ja teenindamiseks vajalike tehnovõrkudena on planeeritud elektri-, vee- ning kanalisatsioonivarustus. Planeeringu elluviimisel on võimalik rajada ka täiendavaid tehnovõrke ja -rajatisi, mille korral tuleb taotleda vastava teenuse pakkujalt tehnilised tingimused. Tehnovõrgud on võimalik projekteerida ehitusloakohustusliku hoone ehitusprojekti koosseisus kui ka eraldiseisva projektiga.
Avalikule teele juurdepääsuks rajatakse üks ühine mahasõit planeeringuala kagunurka.
4.4.1 Elektrivarustus Kruntide elektrivarustusega liitumiseks on Elektrilevi OÜ väljastanud 22.05.2022 tehnilised tingimused nr 410779, mille kohaselt tuleb uute kruntide elektritoide ette näha 0,4 kV maakaabelliinina olemasoleva alajaama Paope 3:(Hiiu) fiidri F1 baasil. Planeeritud kruntide ühisele piirile, juurdepääsutee serva planeeritakse mitmekohaline liitumiskilp, mis peab olema alati vabalt teenindatav.
Liitumiskilbist kuni hoone peakilbini jääv ühendus tuleb rajada maakaabliga.
4.4.2 Veevarustus Planeeritud kruntide veevarustuse tagamiseks rajatakse Krunt 2 idaossa uus kahe krundi ühine veehaarde puurkaev. Planeeritud puurkaevu veevõtt on alla 10 m³ ööpäevas ning selle ümber määratakse 10 m raadiusega hooldusala. Puurkaevust rajatakse kuni planeeritud kruntide hooneteni maa-alune veetrass, millelt tehakse sobivas kohas väljavõte ning lisatakse sulgemist võimaldav maakraan.
Uue puurkaevu täpse asukoha määramisel ja kaevu puurimise tehnoloogia valikul tuleb lähtuda järgnevatest asjaoludest:
• arvestatakse maa-ala hüdrogeoloogilisi tingimusi;
• piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud;
• planeeritud puurkaevu hooldusala välispiirist 50 meetri raadiuses ei tohi paikneda kanalisatsiooni imbväljakut ega toimuda heitvee juhtimist kraavi.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 20
___________________________________________________________________________________
4.4.3 Kanalisatsioonivarustus
Planeeritud kruntidele rajatakse lokaalsed kanalisatsioonisüsteemid. Kanalisatsioonisüsteemi valik sõltub konkreetse krundi perspektiivsest kasutuskoormusest:
• kui planeeritud hoonestuse kasutus ei ole regulaarne või aastaringne ning veetarbimine on väike, saab tekkiva reovee koguda suletud kogumismahutisse, mille tühjendamiseks tuleb tellida tühjendusteenus. Kogumismahuti tuleb varustada täitumisanduriga ning selle asukohas tuleb tagada aastaringne purgimisautoga ligipääsuvõimalus;
• regulaarse kasutuskoormuse korral on võimalik rajada igale planeeringuala krundile lokaalne biopuhasti, milles töödeldud reovesi juhitakse kraavi või hajutatult immutatakse pinnasesse imbväljaku kaudu.
Biopuhasti asukoha määramisel tuleb lähtuda tingimustest:
• puhasti tühjendus- ja hooldustööde teostamiseks peab puhasti asukohas olema tagatud purgimissõiduki ligipääsuvõimalus;
• valitud asukoht peab paiknema joogiveekaevu suhtes allanõlva ning põhjavee liikumissuuna suhtes allavoolu, et mitte ohustada puhasti avarii korral põhjavett;
• asukohta ei ohusta üleujutused;
• on arvestatud maa-ala ehitus- ja geoloogilisi tingimusi;
• pealt kinnise omapuhasti kuja on >5 m.
Biopuhastis töödeldud vett võib juhtida planeeritud kraavi või hajutatult immutada pinnasesse imbväljaku kaudu järgmistel tingimustel:
• peale reovee bioloogilist puhastust peab heitvesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused”23 § 3 lg 3 nõuetele;
• tegevuste planeerimisel ja elluviimisel tuleb järgida Hiiumaa Vallavolikogu määrust „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiumaa vallas”19;
• imbväljak paikneb planeeritud puurkaevust allavoolu;
• immutada on lubatud kuni 10 m³ ööpäevas;
• immutusväljaku immutussügavus peab olema aasta ringi vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest;
• imbväljaku minimaalne kaugus hoonest, teest ja krundi piirist vähemalt 10 m ja vähemalt 50 m puurkaevu hooldusala välispiirist.
19 Hiiumaa Vallavolikogu 24.01.2019 määrus nr 49 „Reovee kohtkäitluse ja äraveo eeskiri Hiiumaa vallas”: https://www.riigiteataja.ee/akt/402022019025
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 21
___________________________________________________________________________________
Omapuhasti ega imbväljaku kohale ei ole lubatud istutada taimestikku, mis võib süsteemi rikkuda.
4.4.4 Sidevarustus Planeeringuala mõjualas ei paikne olemasolevaid sideliini rajatisi, millega oleks võimalik liituda. Telefoni-, tv- ja internetiühenduse kasutamiseks on võimalik liituda kliendi poolt valitud üle mobiilse võrgu teenust pakkuva sideteenuse ettevõttega.
4.4.5 Avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine Planeeringuala piirneb avaliku kasutusega Paope-Niidimetsa teega. Planeeringuala kagunurka rajatakse avalikult teelt mahasõit ning mahasõidust kuni planeeritud hoonestusaladeni pääsemiseks tuleb rajada ca 100 m pikkune juurdepääsutee Krunt 1 maa-alale.
4.5. Ehitise ehituslike tingimuste määramine20
Ehitiste projekteerimisel ja püstitamisel tuleb lähtuda Tuleohutuse seadusest21, majandus- ja taristuministri määrustest “Nõuded ehitusprojektile”22 ja siseministri määrusest „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded”23 ning radooniohtutu elamu ehitamise üldnõuetest.
Hoonete projekteerimisel ja ehitamisel tuleb takistada metsloomade ja hulkuvate loomade pääsemine hoonetesse.
4.5.1 Võimalikust tuleohust lähtuvate tingimuste määramine
Tabel 9: Võimalikust tuleohust lähtuvad ehituslikud nõuded
Krundi nr
Hoonete liik Hoone liigitus tuleohutuse järgi
Hoone tule- ohutusklass
Suurim lubatud kõrgus
Suurim lubatud korruse- lisus24
1 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8,0 m Kuni 2
2 Eluhooned I kasutusviis TP3 (tuldkartev) Kuni 8,0 m Kuni 2
Üldjuhul peab hoonetevaheline kuja olema vähemalt 8 meetrit. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala kruntidele planeeritud hooned on samast tuleohuklassist ning kruntidele ei planeerita hooneid, mille summaarne ehitisealune pind jääb üle 300 m², saab ühe kinnistu piires
20 Ehitise ehituslikud tingimused on eelkõige ehitise konstruktsiooni ja selle eripära käsitlevad nõuded, mis lähtuvad ehitisele esitatavatest nõuetest seoses mehhaanilise vastupidavuse ja stabiilsusega, tuleohutusega, hügieeni, tervise ja keskkonnaga, ehitise kasutamise ohutuse ja juurdepääsuga, kaitsega müra eest, energiasäästlikkuse ja -tõhususega ning loodusvarade säästva kasutamisega.
21 Tuleohutuse seadus: https://www.riigiteataja.ee/akt/116122022020 22 Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023292 23 Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17: https://www.riigiteataja.ee/akt/123022021013 24 Ehitisele esitatavate tuleohutusnõuete kehtestamise määruse lisa 2:
https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1230/2202/1013/Lisa_2.pdf
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 22
___________________________________________________________________________________
paiknevad hooned lugeda üheks hoonetekompleksiks, mille puhul on lubatud planeeritud hoonete omavaheline kuja vajadusel jätta väiksemaks kui 8 m.
Naaberkinnistutel paiknevate eluhoonete tulelevik teistele ehitistele peab olemas takistatud vähemalt 30 minutit.
Iga hoone eluruum tuleb varustada autonoomse tulekahjusignalisatsioonianduriga, ja kui hoones on tahkekütusel töötav küttesüsteem, tuleb lisaks paigaldada ka vähemalt üks autonoomne vingugaasiandur.
Kuna detailplaneering näed planeeritud kruntidele ette uute I kasutusviisiga hoonete püstitamine, mis asuvad üksteisest kaugemal kui 40 meetrit, võib siseministri 18.02.2021 määruse nr 1025 alusel hoone veevõtukohana käsitada lähimaid nõuetele vastavaid veevõtukohti. Lähim veevõtukoht paikneb planeeringualast linnulennul ca 800 m (mööda teed ca 1,4 km) kaugusel Paope küla Uuepõllu maaüksusel (katastritunnus 39201:002:0201). Lähim vabatahtlik päästekomando paikneb Kõrgessaare alevikus (kaugus ca 6 km), lähim riiklik päästekomando paikneb Kärdlas (kaugus ca 18 km).
Tuleohutuse tagamiseks võib hoone omanik ette näha täiendavaid tehnilisi lahendusi ehitises tulekahju avastamiseks, kustutamiseks ja hoones viibijate teavitamiseks (näiteks: automaatne tulekahjusignalisatsioon, automaatne tulekustutussüsteem jne).
4.5.2 Energiakasutus Iga hoone projekteerimisel ning ehitamisel tuleb lähtuda konkreetsele hoonetüübile kehtivatest energiatõhususe miinimumnõuetest26 ning pöörata tähelepanu tarbimise säästlikkusele.
Planeeritud hoonete soojavarustus lahendatakse lokaalsete lahendustega iga hoone projekteerimise käigus. Soovituslikult kasutada täies ulatuses, osaliselt või kombineeritult maakütet, päikesekütet, energiat tootvaid päikesepaneele ning muid keskkonnasõbralikke kütteviise.
4.5.3 Loodusvarade kasutus Ehitiste rajamisel ja kasutamisel tarbitakse paratamatult loodusvarasid (nt maa, energia, ehitusmaterjalid), kuid arvestades planeeritud ehitusmahte ei põhjusta see nende varude kättesaadavuse vähenemist olulisel määral.
Planeeringualal ei paikne kohapealseid loodusvarasid, mida saaks planeeritud ehitustegevuse tarvis kasutada. Lähim olemasolev kohalik loodusvara, mida saab ehitamisel kasutada, on liiv (kaevandatakse Puski liivakarjääris, kaugus ca 3,5 km) ning kruus (suurepsi kruusakarjäär, kaugus ca 13,5 km). Kohalikku puitmaterjali saab Lauka saeveskist (kaugus ca 6 km).
Kõiki loodusvarasid tuleb kasutada säästlikult, võimalusel taaskasutada varasemalt kasutuses olnud ning füüsilised omadused säilitanud materjale.
25 Siseministri 18.02.2021 määrus nr 10: https://www.riigiteataja.ee/akt/104042023005 26 Ettevõtlus- ja tehnoloogiaministri 11.12.2018 määrus nr 63: https://www.riigiteataja.ee/akt/105072023309
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 23
___________________________________________________________________________________
4.5.4 Radooniohuga arvestamine ja selle vähendamine Lääne-Eestis ja saartel jääb radooni tase üldiselt normi piiresse. 2004. aastal välja antud kaardi27 järgi on Malvaste ja Luidja vaheline piirkonda määratud normaalse radooniriskiga alaks, kus võib lokaalselt esineda kõrge ja madala radoonisisaldusega pinnaseid. 2020. aastal uuendatud kaardi28 andmetel on Hiiumaa valla radooniriski klass keskmine või madal.
Enamasti pääseb radoon hoonetesse halvasti ehitatud või nõuetekohaselt isoleerimata vundamendi kaudu. Uutes hoonetes ei tohi radoonitase ületada 200 Bq/m³. Radooniohtlikel aladel tuleb esimesel korrusel soovituslikult eelistada raudbetoonpõrandaid, mis rajatakse koos radoonimembraaniga ning kus liitekohad ja läbiviigud on hoolikalt tihendatud.
Uue hoone projekteerimisel ja ehitamisel tuleb radooniohuga arvestada ning võtta tarvitusele kaitsemeetmed vastavalt radooniohutu elamu juhendmaterjalidele29 ning standardile30.
4.6. Ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine31
Arhitektuursete tingimuste määramine lähtub soovist luua planeeringualale elukeskkond, mis on ühtaegu nii kaasaegne, hubane kui piirkonna looduslikke objekte ja väärtusi, ehitus- ja arhitektuurivõtetega arvestav.
4.6.1 Materjalivalik Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste projekteerimisel eelistada väikesema keskkonnamõjuga, naturaalseid ja kohalikul toorainel baseeruvaid või kohapeal saadaolevaid materjale. Ehitus- ja viimistlusmaterjalidena eelistada puitu, kivi, krohvi, tellist, betooni ja klaasi. Eelistatud katusekattematerjalid on kivi-, roo-, sindel- või laastukatus, plekk-katuse korral eelistada profiilplekile valtsplekki.
Hoonete fassaadi ja sokli viimistlusmaterjalivalikul tuleb vältida imiteerivate või tootmis- ja tööstushoonetel levinud materjalide kasutamist (näiteks: plastvooder, profiilplekk, sandwich- paneelid, plastraamiga aknad jne).
Hoonete katusel päikesepaneelide kasutamise soovi korral valida selline tehnoloogia, mille puhul on paneelid katusekattematerjali integreeritud või mis on eraldi katusekattematerjali peale paigaldamise korral välimuselt ning konstruktiivselt tagasihoidlikumad.
4.6.2 Hooned Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb hoonete projekteerimisel arvesse võtta:
27 Eesti radooniriski levilate kaart, 2004: https://envir.ee/media/1445/download 28 Eesti pinnase radooniriski kaart (2020. aasta seisuga):
https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc875375e 29 Radooniohutu elamu: https://envir.ee/media/3996/download 30 EVS 840:2023 „Juhised radoonikaitsemeetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes”:
https://www.evs.ee/et/evs-840-2023 31 Ehitise arhitektuurilised tingimused on eelkõige tingimused ehitise ruumilisele terviklahendusele, kujunduslikud
tingimused käsitlevad ehitise terviklahenduse raames näiteks ehitise detaile
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 24
___________________________________________________________________________________
• kohustuslikku ehitusjoont detailplaneeringuga ei määrata. Planeeritud hoone asukoht tuleb arhitektil sobitada hoonestusalale nii, et see arvestaks jalgsi ja sõidukiga juurdepääsuks vajaliku ruumiga ning vaadetega teelt ja naaberkruntidelt, arvestaks hoone asukohas valitsevate looduslike tingimustega – ala niiskusrežiim, ilmakaared, valitsevad tuuled, perspektiivne kõrghaljastus jne.
• hoone asukoht peab tagama tehniliseks teenindamiseks, päästetöödeks vms vajadusteks sõidukiga juurdepääsuvõimaluse;
• piirkonnas levinud hoonestusmustri põhimõtete järgi tuleks üldjuhul projekteerida elamu suurema ja kõrgemana kui elamut teenindavad abihooned;
• hoonete tehnilised seadmed (õhksoojuspumbad, ventilatsiooniavad, liitumiskapid jms) paigutada selliselt, et need ei rikuks hoone välisilmet;
• hoonestusele projekteerida ühe- või kahepoolne viilkatus, katusekalde vahemik 30º..45º.
4.6.3 Piirded, väikevormid Arhitektuursete ja insenertehniliste lahenduste osas tuleb piirete ja väikevormide projekteerimisel arvesse võtta:
• tõkkepuude paigaldamine ei ole lubatud;
• krundi või selle osa võib soovi korral piirata kuni 1,5 m kõrguse läbipaistva piirdeaia või hekiga. Piirde materjalina eelistada hõredat puitu.
Krundile piirde rajamisel arvestada, et seda ei pea rajama vaid füüsilise ruumi piiramiseks, vaid selle üheks osaks on ka hoonete esile toomine ning aiakujunduse ja väikevormide rõhutamine.
4.7. Liikluskorralduse põhimõtete määramine Juurdepääs planeeringualale toimub mööda avaliku kasutusega Paope-Niidimetsa teed. Planeeringualale ligipääsuks rajatakse teele uus mahasõit ning Krunt 1 lõunapiiriga paralleelselt vähemalt 100 m pikkune ligipääsutee, mis tagab ligipääsu mõlemale planeeritud krundile.
Planeeritud ligipääsutee peab kogu pikkuses olema minimaalselt 3,5 m laiuse kattega osaga, piisava pöörderaadiusega ning piisava kandevõimega, et aastaringselt kanda pääste- ning rasketehnikat (nt päästemasin, ehitustransport, lumetraktor, jäätmeveok jne).
Sõidukite parkimine lahendatakse iga planeeritud krundi territooriumil. Parkimiskohtade32 hulga määramisel hajaasustuses ei ole kehtivaid normatiive, hinnanguliselt peaks elanike ja külaliste sõidukitele olema minimaalselt kaks parkimiskohta igal krundil.
4.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine Krunt tuleb heakorrastada ja haljastada kohe peale ehitusperioodi lõppu - hoonestuse lähiümbrusesse rajada muru ja sillutatud alad, istutada kasvukohale ja -tingimustele sobivaid puid ning põõsaid. Kogu planeeringualal tuleb tagada regulaarne hooldus ja heakord.
32 Arvestuslik sõiduauto parkimiskoha suurus 2,5 m X 5 m
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 25
___________________________________________________________________________________
Tuule, müra, tolmu jm mõjutuste eest kaitseks ning loodusliku miljöö osakaalu suurendamiseks tuleb planeeringualale istutada uued puud (puid ei tohi istutada hoonetele lähemale kui 3 m).
Hoonete katustelt ning kõvakattega aladelt kogutud sadeveed tuleb immutada krundi piires. Selleks, et sajuveed ei valgusk naaberkruntidele, rajatakse planeeringuala kahe krundi piirile ühine kraav, samuti rajatakse ühised kraavilõigud planeeringuala lõunapoolse naaberkrundiga. Täpsemad vertikaalplaneerimise tingimused määratakse hoone ehitusprojektis.
Jäätmekäitluse üldised põhimõtted:
• olmejäätmete vedu toimub valla territooriumil organiseeritult vastavalt kehtivale jäätmehoolduseeskirjaga. Maaüksuse omanikul on kohustuslik ühineda Hiiumaa vallas korraldatud jäätmeveoga. Vastavalt jäätmehoolduseeskirjale tuleb jäätmevedajaga sõlmida jäätmeveo leping, mille abil tagatakse koordineeritud jäätmevedu;
• erinevad jäätmeliigid (nt olmejäätmed, pakendijäätmed, ehitusjäätmed) tuleb krundil kohapeal sorteerida, koguda kinnisesse jäätmemahutisse ning toimetada Hiiumaa jäätmejaama (Ristivälja küla, Käina osavald) või anda üle jäätmevedajale.
4.9. Tegevuspõhimõtted maaparandussüsteemi piirkonnas Planeeringuala ida- ja põhjaküljes paiknev magistraalkraav on Laasma maaparandusüsteemi (7160000110010) eesvool, mille kaudu juhitakse liigvesi kuivendusvõrgust ära. Eelvooluks oleva kraavi ümber on maaparandusüsteemi kaitsevöönd ulatusega 12 m mõlemal kaldal. Maaharimise keeld ulatub 1 m kraavi pervest, veekaitsevöönd 1 m eesvoolu süvendi servast mõlemal kaldal.
Maaparandussüsteemi eesvoolu kaitsevööndis peab hoiduma tegevusest, mis võib kahjustada eesvoolu ja sellel paiknevat rajatist, takistada selle nõuetekohast toimimist või maaparandushoiutöö tegemist, sealhulgas ei tohi rajada kõrghaljastust ega püsivat piirdeaeda ning tõkestada juurdepääsu eesvoolule ega selle rajatisele.
Kuna maaparandussüsteemid on pindalalt suured ja kulgevad üle mitmete kinnisasjade, siis on oluline, et süsteem toimiks tõrgeteta igas lõigus.
4.10. Kuja33 määramine • Naaberkruntidel paiknevate hoonete vaheline tuleohutuskuja peab olema minimaalselt 8
m;
• pealt kinnise omapuhasti kuja 5 m.
4.11. Kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine Eestis kuulub kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine detailplaneeringu ülesannete hulka, sest ruumilise keskkonna sihipärase kujundamise kaudu on võimalik ennetada kuritegevust ja vähendada kuriteohirmu34.
33 Kuja ulatus näitab vähimat lubatud ehitiste vahemaad 34 Kuritegevuse riskide vähendamist käsitleb Eesti standard EVS 809-1:2002 „Kuritegevuse ennetamine -
Linnaplaneerimine ja arhitektuur Osa 1: Linnaplaneerimine”
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 26
___________________________________________________________________________________
Planeeringuala paikneb hajaasustatud piirkonnas, mis ühest küljest suurendab privaatsust ja loob sellega kaasneva turvatunde. Teisalt võimaldab eraldatus ka varjatud tegevusi, mis võivad turvatunnet kõigutada eriti juhtudel, mil kõik planeeritud tegevused ei ole veel ellu viidud ning planeeritud hoonestus ei ole alalises kasutuses.
Arvestades planeeringuala asukohta, paiknemist, lähipiirkonda ja muid tingimusi, peetakse oluliseks järgnevate põhimõtete järgimist:
• selgelt on eristatud nii krundi ligipääs kui hoone sissepääs, välditakse tagumisi ja/või peidetud juurdepääsusid;
• hoone sissepääsu lähiümbrus on varustatud hämaraanduri- või liikumisele reageeriva välisvalgustusega;
• hoonete vahel on hea vaadeldavus;
• hoone on varustatud vähemalt autonoomse tulekahjuanduriga seadmega, tahkekütusega küttekeha kasutamisel ka vingugaasianduriga;
• krunt on aastaringselt korrastatud ja haljastatud;
• hoone uksed on alati suletud, välisustel on turvalukud;
• hoone tuleb projekteerida ning püstitada kvaliteetsetest ehitusmaterjalidest.
Üldise turvalisuse üheks komponendiks on kindlasti ka hea läbisaamine ja tihe läbikäimine lähipiirkonna teiste elanikega, et toimiks parimas mõttes n-ö naabrivalve süsteem.
4.12. Müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja insolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine Planeeringualale ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke objekte ega tegevusi.
Üldised määrangud müra-, vibratsioon-, saasteriski- ja insolatsioonitingimuste tagamiseks:
• planeeringu elluviimisel ja hoonestuse sihtotstarbelisel kasutuselevõtul ei kaasne eeldatavalt müra normtaseme ületamist planeeringualal ja puudub vajadus mürahinnangu koostamiseks. Igapärane müratase võib suurem olla ehitustegevuse perioodil, kuid tuleb järgida, et ehitustegevuse perioodil ei teostata mürarikkaid töid kella 21 ja 07 vahel;
• hoonete kasutusperioodil eeldatavalt müratase praegusest oluliselt ei erine. Mürahäiringute vähendamiseks tuleb hoonetest väljapoole jäävad tehnoseadmed (nt ventilatsiooniseadmed, generaator või küttesüsteemide osad) paigutada selliselt, et oleks tagatud nende tekitatava müranivoo jäämine lubatud piiridesse või kasutada täiendavaid meetmeid müra summutamiseks;
• juurdepääsuks kasutatav tee on väga väikese liikluskoormusega ega põhjusta olulist müra-, vibratsiooni- ega saasteriski. Mürahäiringute leevendamiseks tuleb säilitada või rajada hoonete ümbrusesse hekkidest või puude gruppidest puhveralasid. Liiklusmürast tekitatud hoonesisest müra saab hoone omanik vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega;
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 27
___________________________________________________________________________________
• krundid ja nende hoonestusalad on piisavalt suured, et planeeringuala hooned ning kõrghaljastus paigutada selliselt, et need ei tekita teineteisele mingeid varje. Eluruumide täpsed insolatsioonitingimused määratakse ehitusprojekti koostamise käigus;
• ehitustehnika ja -seadmete kasutamisel tekkida võiva keskkonnareostuse (nt õli või kütuse imbumine pinnasesse) ennetamiseks tuleb kasutada kaasaegseid ja õigeaegselt hooldatud seadmeid.
Planeeringualal on inventeeritud III kategooria kaitsealuse taime tumepunane neiuvaip (Epipactis atrorubens) kasvukoht. Looduskaitseseaduse § 55 nõude kohaselt on keelatud kaitsealuste taimede hävitamine ja loodusest korjamine ulatuses, mis ohustab liigi säilimist selles elupaigas.
4.13. Servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine
• ligipääsu tagamiseks märgib detailplaneering Krundile 1 juurdepääsuservituudi seadmise vajaduse Krunt 2 igakordse omaniku kasuks;
• planeeringuala teenindavate elektrimaakaablite ja võrguga seotud tehnorajatiste talumiseks määrab detailplaneering Krundile 1 isikliku kasutusõiguse seadmise vajaduse võrguvaldaja (Elektrilevi OÜ) kasuks.
4.14. Nendele ehitistele tingimuste seadmine, mille ehitamiseks ei ole detailplaneeringu koostamine nõutav Planeeringualale on lubatud täiendavalt püstitada hoonestuse kasutamiseks ja teenindamiseks vajalikke rajatisi, mida ei käsitleta detailplaneeringu koostamise kohustusega hoonete või ehitistena – näiteks sõidukite parkimisplats, hoonete või rajatiste vahelised liikumisteed või - rajad, lipumast, erinevad väikevormid vms. Taoliste ehitiste vajaduse või asukoha määramiseks on detailplaneeringu üldistusaste liiga suur ning need projekteeritakse hoonete ehitusprojektide koosseisus või eraldiseisva projektiga.
Kõik projekteeritavad rajatised peavad vormilt, mahult ja kujunduslikult sobituma ülejäänud ehitiste ning hoonetega. Lähtuvalt ehitise gabariitidest või kasutusotstarbest võib taoliste ehitiste rajamise puhul kas ehitusloakohustus puududa või on vajalik esitada kohalikule omavalitsusele ehitusteatis.
_____________________________________________________________________________
Paope küla Laaneotsa maaüksuse detailplaneering
Töö nr. DP21-07 28
2. Kõrgused EH2000 süsteemis.
1. Koordinaadid L-Est.97 süsteemis
3. Piirid Maa-ameti digitaalselt katastrikaardilt seisuga aprill 2022
4. Kõrguste määramisel on kasutatud
Trimble® VRS Now Eesti GNSS võrku
MÄRKUSED:
Mõõtkava 1:500 Joonis nr.1
Joonise sisu
TOPOGRAAFILINE ALUSPLAAN
Töö nr.
Kuupäev
02.04.2022
17-2022
Koostas
Janno Valdna
Paope küla Hiiumaa vald
Laaneotsa 39201:002:0346
reg.nr.12415226 Lasteia 5-4, Taebla 90801 Lääne mk GEOMAN OÜ
Hiiu maakond
Objekti nimetus ja aadress
[email protected] Kutsetunnistus 139751 MTR reg. nr: EEG000415
W
S
N
E
kihil "PIIR" esitatud piirijoonte asukohad on informatiivsed
X= 6534200
Y= 408900
X= 6534350
Y= 408900
HIIUMAA VALLAVALITSUS
Keskväljak 5a Telefon: + 372 463 6082 Registrikood 77000424
92413 Kärdla e-post: [email protected] EE632200001120048941 Swedbank
Hiiumaa vald, EE361010602008926008 SEB Pank
Hiiu maakond
Päästeamet
Lääne Päästekeskus
[email protected] Meie: 18.03.2024 nr 9-6.1/635
Kooskõlastuse taotlus Paope küla
Laaneotsa maaüksuse detailplaneeringule
Hiiumaa Vallavalitsuse 27.10.2024 korraldusega nr 620 algatati Laaneotsa maaüksuse
(katastritunnus 39201:002:0346) detailplaneeringu koostamine ja väljastati lähtetingimused.
Planeeringuala näol on tegemist 2,44 ha suuruse maatulundusmaaga.
Detailplaneeringu eesmärgiks on Laaneotsa maaüksuse kruntimine kaheks 1 ha suuruseks
krundiks, ehitusõiguse määramine üksikelamu ja kuni 2 abihoone püstitamiseks, teede ning
liikluskorralduse põhimõtete planeerimine, tehnovõrkude ja -rajatiste paigutuse määramine,
servituutide ja kitsenduste vajaduste määramine, arhitektuursete tingimuste määramine
hoonetele, kruntidele sihtotstarbe määramine elamumaaks. Tulekaitse abinõud on täpsemalt
kirjeldatud detailplaneeringu seletuskirja punktis 4.5.1.
Taotleme kooskõlastust AA Arhitektid OÜ poolt koostatud tööle nr DP21-07 ”Paope küla
Saarelepa maaüksuse detailplaneering”. Kui kooskõlastaja ei ole 30 päeva jooksul
detailplaneeringu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud ega taotlenud tähtaja
pikendamist, loetakse detailplaneering vaikimisi kooskõlastatuks (Planeerimisseadus § 133 lõige
2).
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Üllar Laid
abivallavanem
Lisa: Paope küla Laaneotsa detailplaneering
Maiken Lukas