Lisa 3 isikuandmete töötlemise nõuded volitatud töötlejale

Lisa
RMK ja Jolos OÜ vahelise 05.11.2024 lepingu nr 1-18/2024/201 juurde
ISIKUANDMETE TÖÖTLEMISE NÕUDED VOLITATUD TÖÖTLEJALE
(hiliseima digitaalallkirja kuupäev)
1. Üldine
1.1. Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK) (edaspidi vastutav töötleja) edastab Jolos OÜ-le (edaspidi volitatud töötleja) punktis 2.1 nimetatud andmeid ja volitab volitatud töötlejat neid andmeid töötlema ainult juhul, kui andmete töötlemine on vajalik tulenevalt vastutava ja volitatud töötleja vahel 05.11.2024 sõlmitud lepingust nr 1-18/2024/201 (edaspidi leping).
1.2. Käesoleva lisa eesmärk on kokku leppida volitatud töötleja õigustes ja kohustuses lepingu täitmise käigus saadud isikuandmete töötlemisel, millest pooled juhinduvad lepingu täitmisel.
1.3. Vastuolude korral lepingu ja käesoleva lisa sätete vahel tuleb juhinduda käesoleva lisa sätetest.
1.4. Käesolevas lisas sätestatud nõuded kohalduvad lepingu täitmisele niivõrd, kuivõrd on lepingu esemest tulenevalt olemuslikult asjakohased.

2. Isikuandmete töötlemise eesmärk ja kirjeldus
2.1. Vastutav töötleja kirjeldab ära isikuandmete töötlustoimingud tabelis 1, milles sätestatakse:
2.1.1. andmete töötlemise eesmärgi/eesmärgid, milleks isikuandmeid vastutava töötleja nimel töödeldakse;
2.1.2. andmesubjektide kategooriad, kelle isikuandmeid töödeldakse;
2.1.3. töödeldavate isikuandmete koosseisu;
2.1.4. töötlemise alused;
2.1.5. andmete säilitustähtajad.
Töötlemise eesmärk
Andmete kategooriad
Andmete koosseis
Töötlemise alused
Säilitustähtajad
Lepingu täitmisega seotud tegevused
RMK töötajad
Volitatud töötleja poolt läbi viidavatel RMK üritustel osalevad isikud
Nimi
(Harvematel juhtudel ka isikukood ja kontakt-andmed)
Lepingu täitmine
Vähim vajalik, aga mitte kauem kui lepingu lõppemise või lõpetamiseni
Tabel 1. Isikuandmete töötlustoimingute tabel
3. Isikuandmete töötlemise kestus ja säilitamise nõuded
3.1. Volitatud töötleja töötleb isikuandmeid üksnes minimaalses vajalikus mahus ja lepingus kindlaksmääratud aja jooksul, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva seaduse alusel.
3.2. Käesoleva lisa raames tuleb andmeid säilitada vastavalt tabelis 1 sätestatud ajale. Selle aja möödudes tuleb andmed volitatud töötleja süsteemidest kustutada.
3.3. Peale teenuslepingu lõppemist tuleb vastutava töötleja teave volitatud töötleja hallatavatest süsteemidest turvaliselt kustutada, küsides enne selleks vastutavalt töötlejalt kirjaliku kinnituse. Kinnituse küsimisel tuleb kirjeldada plaanitav turvalise kustutuse meetod.

4. Nõuded volitatud töötlejale
4.1. Volitatud töötleja on kohustatud kasutama ja töötlema tabelis 1 olevaid andmeid üksnes lepingu täitmiseks ja vastutava töötleja dokumenteeritud juhiste alusel, välja arvatud juhul, kui volitatud töötleja on kohustatud teavet töötlema volitatud töötleja suhtes kohalduva õiguse alusel. Viimati nimetatud juhul teavitab volitatud töötleja vastutavat töötlejat vastava kohustuse olemasolust enne teabe töötlemist, kui selline teavitamine ei ole olulise avaliku huvi tõttu volitatud töötleja suhtes kohalduva õigusega keelatud.
4.2. Volitatud töötleja peab täitma kõiki kehtivaid andmete töötlemisalaseid nõudeid, andmete turvalisust puudutavaid ning andmete kaitse alaseid Euroopa Liidu ja Eesti Vabariigi õigusakte ja muid eeskirju.
4.3. Volitatud töötleja on kohustatud aitama vastutavat töötlejat järgmiste nõuete täitmise tagamisel, võttes arvesse andmetöötluse laadi ja volitatud töötlejale kättesaadavat teavet:
4.3.1. kohustus hinnata kavandatavate töötlemistoimingute mõju isikuandmete kaitsele (edaspidi „andmekaitsealane mõjuhinnang“), kui teatava töötlemisviisiga kaasneb tõenäoliselt suur oht füüsiliste isikute õigustele ja vabadustele;
4.3.2. kohustus tagada isikuandmete õigsus ja ajakohasus, teavitades vastutavat töötlejat viivitamata, kui volitatud töötleja saab teada, et tema töödeldavad isikuandmed on ebaõiged või aegunud;
4.3.3. kohustus teavitada vastutavat töötlejat kohe, kui vastutava töötleja nõuded ja juhised lähevad volitatud töötleja arvates vastuollu isikuandmete kaitse üldmäärusega või kohaldatavate liidu või liikmesriigi andmekaitsealaste sätetega.

5. Alamtöötleja kaasamine
5.1. Volitatud töötleja ei telli käesolevate nõuete kohaselt vastutava töötleja nimel tehtavate töötlemistoimingute tegemist alamtöötlejalt ilma vastutava töötleja eelneva kirjaliku eriloata. Volitatud töötleja esitab eriloa taotluse vähemalt 14 kalendripäeva enne kõnealuse alamtöötleja kaasamist koos teabega, mis on vajalik, et vastutav töötleja saaks loa kohta otsuse teha. Luba registreeritakse lepingu külge lisana.
5.2. Kui volitatud töötleja kaasab konkreetsete töötlemistoimingute tegemiseks (vastutava töötleja nimel) alamtöötleja, teeb ta seda lepinguga, millega kehtestatakse alamtöötlejale sisuliselt samad andmekaitsealased nõuded, mis on volitatud töötlejal käesolevate nõuete kohaselt.
5.3. Volitatud töötleja tagab, et alamtöötleja täidab volitatud töötleja suhtes käesolevaid nõudeid.
5.4. Volitatud töötleja jääb vastutava töötleja ees täielikult vastutavaks alamtöötleja nõuete täitmise eest vastavalt volitatud töötlejaga sõlmitud lepingule. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat, kui alamtöötleja ei täida oma lepingulisi nõudeid.

6. Tehnilised ja korralduslikud meetmed, sealhulgas tehnilised ja korralduslikud meetmed andmete turvalisuse tagamiseks
6.1. Volitatud töötleja kohustub tarvitusele võtma asjakohased tehnilised ja korralduslikud meetmed lepingu alusel toimuva andmete töötlemise loata või ebaseadusliku töötlemise, juhusliku kaotamise või hävitamise või kahjustumise vältimiseks.
6.2. Volitatud töötleja tagab organisatsioonisisese metoodilise ja süstemaatilise infoturbe haldamise, eelistatult laialdaselt tunnustatud turvasmetoodika põhjal (nt ISO/IEC 27001, SOC2, CIS Security Controls, Eesti riiklik infoturbe standard E-ITS vms), sh rakendades:
6.2.1. infoturbe riskihalduse;
6.2.2. varahalduse, sh arvestades RMK varadega;
6.2.3. infoturbe rollide ja vastutuse kindlaksmääramine;
6.2.4. pääsuõiguste halduse;
6.2.5. turvaintsidentide halduse;
6.2.6. jätkuvuse halduse, sh oma tarneahela ulatuses;
6.2.7. tööjaamade ja teiste IT-seadmete ja tarkvarade tugevdamise ja konfiguratsioonihalduse;
6.2.8. kahjurvara tõrje;
6.2.9. krüptograafiliste meetmete halduse;
6.2.10. auditilogi ja turvaseire olemasolu;
6.2.11. nõrkuse ja paigahalduse;
6.2.12. füüsiliste turvameetmete halduse;
6.2.13. turvameetmete perioodilise läbivaatuse (vähemalt kord aastas).
6.3. Kõik need infoturbe protsessid peavad tagama RMK varade konfidentsiaalsuse, tervikluse, käideldavuse ja organisatsiooni kohanemisvõime muutuvas küberohtude keskkonnas.

7. Andmete turvalisus edastamisel ja talletamisel
7.1. Volitatud töötleja on kohustatud hoidma lepingu täitmise käigus teatavaks saanud andmeid rangelt konfidentsiaalsena ning mitte kasutama ega avaldama andmeid, mis tahes muul kui käesolevas lepingus sätestatud eesmärgil.
7.2. Konfidentsiaalse teabe edastamisel arvutivõrgu kaudu peab teave olema krüpteeritud turvalise krüptomeetme abil vastavalt kokkulepitud andmeedastuse viisile, kas:
7.2.1. rakenduste vahelisel suhtlusel üle API kasutades turvalist šifrikomplektiga TLS (HTTPS) veebiseanssi;
7.2.2. inimkasutajale andmete jagamisel üle veebiliidese kasutades turvalist šifrikomplektiga TLS (HTTPS) veebiseanssi;
7.2.3. kaugpääsuga andmete jagamisel kasutades VPN ühendust turvalise konfiguratsiooniga;
7.2.4. e-kirjaga andmete edastamisel kasutades krüpteeritud manuseid (.cdoc).
7.3. Konfidentsiaalse teabe talletamisel (andmed jõudeolekus) peab rakendama turvalisi krüptomeetmeid. Näiteks kogu ketta krüpteerimine, mälupulga krüpteerimine, krüpteeritud andmebaas või andmebaasi kirjed.
7.4. Turvaline krüptomeede on lahendus, mis rakendab turvalist krüptoalgoritmi, võtmepikkust, krüptovõtme käsitlust, tarkvara jms. Valikul peab lähtuma uusimast RIA avaldatud krüptograafiliste algoritmide elutsükli uuringust (https://www.ria.ee/amet-uudised-ja-kontakt/uudised-pressikontakt/uuringud-ja-analuusid?view_instance=2¤t_page=1&sort_property=1&sort_direction=desc#kruptouuringud).
7.5. Volitatud töötlejal pole lubatud edastada andmeid väljapoole Euroopa Liidu liikmesriikide ja Euroopa Majandusühendusse kuuluvate riikide territooriumit ilma vastutava töötleja sellekohase selgesõnalise kirjaliku nõusolekuta.

8. Pääsuhalduse meetmed
8.1. Volitatud töötleja on kohustatud oma töötajatele andma töödeldavatele isikuandmetele juurdepääsu üksnes ulatuses, mis on vajalik lepingu täitmiseks, haldamiseks ja selle täitmise üle tehtavaks järelevalveks. Volitatud töötleja tagab, et isikuandmeid töötlema hakkavad volitatud isikud on kohustatud järgima isikuandmete töötlemise nõudeid või nende suhtes kehtivaid asjakohaseid seadusjärgseid konfidentsiaalsuskohustusi.
8.2. Vastutava töötleja konfidentsiaalse teabega dokumentatsioon peab olema vastavalt märgistatud, kui vastav märgistus on juba seotud alusdokumentatsioonil või kui need juhised on vastutava töötleja poolt antud. Dokumentatsioonil saab kasutada märgistust: asutusesiseks kasutamiseks ning vastav viide õigusaktile või “RMK siseseks kasutamiseks”.
8.3. Vastutava töötleja süsteemides talletatud ja üksnes seal töötlemiseks mõeldud teavet ei tohi kopeerida volitatud töötleja süsteemidesse, kui ei ole kirjalikult kokku lepitud teisiti.
8.4. Vastutava töötleja konfidentsiaalsele teabele juurdepääsu jagamisel tuleb arvestada konkreetsete töötajate teadmisvajadusega ning rakendada minimaalõiguste printsiipi.
8.5. Juurdepääsu võimaldavat teavet (nt paroolid, PIN-koodid, salajased või privaatvõtmed, tookenid jne) tohib talletada ainult krüpteeritud kujul (nt tarkvaraline paroolihoidla, vault) või füüsiliselt kaitstud hoidlas (nt seifis).
8.6. Juurdepääsul peab kõikidele kasutajatele jõustama mitmetasemelised autentimisviisid ja keelama üksnes ühetasemelised autentimisviisid.
8.7. Vastutava töötleja süsteemides loodud kasutajakontosid võib kasutada ainult volitatud töötleja töötaja, kellele nimeline konto on loodud ja kellele on pääsuõigused üle antud. Konto jagamine on keelatud.
8.8. Volitatud töötleja peab vastutavat töötlejat viivitamata teavitama kasutajakonto sulgemisese vajadusest, kui mõni volitatud töötleja töötajatest on töölt lahkunud, ei ole enam seotud lepingu täitmisega või pääsuandmed on sattunud ohtu (nt lekkinud).

9. Töötluskoha füüsilise turbe meetmed
9.1. Vastutava töötleja konfidentsiaalset teavet tohib töödelda ainult nendes ruumides, kus on tagatud piisav kaitse füüsiliste turvaohtude eest, näiteks seadme vargus või volitamata juurdepääs, ekraani või klaviatuuri jälgimine jms.

10. Andmete kvaliteedi tagamise meetmed
10.1. Volitatud töötleja peab vastutava töötleja konfidentsiaalset teavet töötlema viisil, et andmete õigsus, täielikkus ja ajakohasus oleks tagatud. Võimalusel peab rakendama sisendandmete valideerimist, töödeldud andmete testimist ja kindlustama volitatud töötleja poolt kasutatava tarkvara korrektne toimimine.

11. Sündmuste logimine ja seire
11.1. Volitatud töötleja tagab konfidentsiaalse teabe töötlemisega seotud revisjonlogi (audit logi) olemasolu ja pideva turvaseire.
11.2. Logisid peab säilitama 2 aastat.

12. Jätkuvuse ja muudatuse meetmed
12.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat kirjalikult kõigist muudatustest, mis võivad mõjutada volitatud töötleja võimet või väljavaateid pidada kinni käesolevast lisast ja vastutava töötleja kirjalikest juhistest. Pooled lepivad kõigis käesolevat lisa puudutavates täiendustes ja muudatustes kokku kirjalikult.
12.2. Volitatud töötleja tagab oma teenuste kättesaadavuse, arvestades võimalike probleemidega enda tarneahelas.
12.3. Vastutava töötleja poolsel pärimisel annab volitatud töötleja teavet oma toodetes kasutatavatest süsteemi-komponentidest ja turvafunktsioonidest.
12.4. Teenuseid mõjutavatest muudatustest ja võimalikest plaanilistest katkestustest antakse vastutavale töötlejale teada enne muudatust või katkestust.

13. Turvameetmete teavitus ja kontroll
13.1. Vastutav- ja volitatud töötleja peavad suutma tõendada käesolevate nõuete täitmist.
13.2. Volitatud töötleja peab võimaldama vastutaval töötlejal või tema poolt volitatud audiitoril teha auditeid ja kontrolle ning panustama nendesse.
13.3. Vastutav- ja volitatud töötleja teevad auditi käigus saadud teabe ja auditite tulemused taotluse korral kättesaadavaks pädevale järelevalveasutusele.
13.4. Volitatud töötleja tagab oma töötajate teavitamise käesolevatest turvameetmetest.
13.5. Volitatud töötleja tagab iseseisvalt enda ja alltöövõtjate organisatsioonis pideva turvameetmete rakendatuse kontrolli.
13.6. Volitatud töötleja organisatsioonisisest infoturbehaldust peab auditeerima sõltumatu osapool vähemalt üks kord aastas. Selle korraldab volitatud töötleja.
13.7. Tunnustatud turvasertifikaadi (nt ISO/IEC 27001, SOC2) või auditiaruande (E-ITS auditi aruanne) korral ei pea eraldiseisvat sõltumatud auditit lisaks läbi viima, kui sertifikaat või auditi aruanne:
13.7.1. on kehtiv;
13.7.2. käsitlusala katab ära RMK varadega seotud teenused või tooted;
13.7.3. tehakse vastutavale töötlejale kättesaadavaks.
13.8. Võimalikud erandid ja kõrvalekalded nimetatud meetmetest tuleb kirjalikult kooskõlastada vastutava töötlejaga enne erandi rakendamist.
13.9. RMK võib igal ajahetkel kontrollida ja auditeerida nimetatud turvameetmete rakendatust ja volitatud töötleja peab seda toetama.

14. Andmetega seotud rikkumisest teavitamine
14.1. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat andmetega seotud rikkumistest või kui on alust kahtlustada, et selline rikkumine on aset leidnud, ilma põhjendamatu viivituseta alates hetkest, kui volitatud töötleja või tema poolt kasutatav alamtöötleja saab teada andmetega seotud rikkumisest või on alust kahelda, et selline rikkumine on aset leidnud, kuid mitte hiljem kui kakskümmend (20) tundi pärast sellest teada saamist.
14.2. Volitatud töötleja teeb vastutava töötlejaga igakülgset koostööd turvaintsidentide käsitlemisel, sh analüüsimisel, isoleerimisel ja normaalse olukorra taastamisel.
14.3. Volitatud töötleja peab oma sisemised lahendused ja protsessid korraldama selliselt, et intsidendi korral vastutava töötlejaga seotud äriprotsessid ja -teenused toimiksid võimalikult vähese häiringuga.
14.4. Vastutava töötleja nõudmisel peab volitatud töötleja ilma põhjendamatu viivituseta edastama vastutavale töötlejale kogu andmetega seotud rikkumist puudutava asjakohase informatsiooni.
14.5. Teates tuleb kirjeldada vähemalt järgmist:
14.5.1. toimunud andmetega seotud rikkumise laad, andmesubjekti kategooriad ja ligikaudne arv ning isikuandmete liigid ja ligikaudne arv;
14.5.2. eeldatav kuupäev ja kellaaeg;
14.5.3. isikuandmetega seotud rikkumise tõenäolised tagajärjed;
14.5.4. volitatud töötleja asjakohase kontaktisiku nimi ja kontaktandmed, kellelt saab täiendavat informatsiooni;
14.5.5. meetmeid, mida volitatud töötleja rikkumise lahendamiseks on tarvitusele võtnud või võtab, et vältida andmetega seotud rikkumisi tulevikus, ja vajaduse korral ka meetmeid, mille abil leevendada rikkumise võimalikke negatiivseid mõjusid;
14.5.6. esitama muud teavet, mis on mõistlikult nõutav, et vastutav töötleja saaks täita kohaldatavaid andmekaitsealaseid nõudeid, sealhulgas riigiasutustega seotud teavitamise ja avaldamise kohustusi, näiteks teavet, mis on nõutav andmesubjekti tuvastamiseks;
14.5.7. Juhul kui kogu teavet ei ole võimalik esitada korraga, peab esialgne teade sisaldama sel ajal kättesaadavat teavet ning täiendav teave esitatakse viivituseta pärast selle saamist.
14.6. Teavet andmetega seotud rikkumistest ja turvaintsidentide kohta loetakse konfidentsiaalseks ja see tuleb edastada krüpteeritult.
14.7. Teavitus tuleb edastada:
14.7.1. E-posti aadress: [email protected];
14.7.2. telefon: +372 676 7000.
14.8. Vastutav töötleja teavitab vajadusel kolmandaid osapooli, avalikkust ja järelevalveasutusi, sh Andmekaitse Inspektsiooni, Riigi Infosüsteemi Ametit ja Politsei- ja Piirivalveametit. Volitatud töötleja ei teosta avalikku suhtlust osas, mis võimaldab tuvastada vastutavat töötlejat ja tema kliente.

15. Lõppsätted
15.1. Kui volitatud töötleja ei täida käesolevatest nõuetest tulenevaid kohustusi, võib vastutav töötleja anda volitatud töötlejale korralduse peatada isikuandmete töötlemine seniks, kuni volitatud töötleja järgib käesolevaid nõudeid või leping lõpetatakse. Volitatud töötleja teavitab vastutavat töötlejat viivitamata, kui ta ei suuda käesolevaid nõudeid mis tahes põhjusel täita.
15.2. Vastutaval töötlejal on õigus lõpetada leping , kui:
15.2.1. vastutav töötleja on volitatud töötleja poolse isikuandmete töötlemise punkti 15.1 kohaselt peatanud ja kui käesolevaid nõudeid ei hakata järgima mõistliku aja jooksul või hiljemalt ühe kuu jooksul pärast peatamist;
15.2.2. volitatud töötleja rikub oluliselt või jätkuvalt käesolevaid nõudeid või isikuandmete kaitse üldmäärusest tulenevaid nõudeid.
15.3. Volitatud töötlejal on õigus lõpetada leping isikuandmete töötlemise osas pärast seda, kui ta on vastutavat töötlejat punkti 4.3.3 kohaselt teavitatud, et tema juhised lähevad vastuollu kohaldatavate õigusnõuetega, kuid vastutav töötleja nõuab nende juhiste järgimist.
15.4. Pärast lepingu lõpetamist kustutab volitatud töötleja vastutava töötleja valikul kõik vastutava töötleja nimel töödeldud isikuandmed ja kinnitab vastutavale töötlejale, et ta on seda teinud, või tagastab kõik isikuandmed vastutavale töötlejale ja kustutab olemasolevad koopiad, välja arvatud juhul, kui seaduses kohaselt nõutakse isikuandmete säilitamist. Volitatud töötleja jätkab nendele nõuetele vastavuse tagamist seni, kuni andmed kustutatakse või tagastatakse.

Lisa 1 TEHNILINE KIRJELDUS

ÜLDINE
1.1. Hanke esemeks on sündmusturunduse teenuse tellimine (sh ideed ja teostus vastavalt igakordsele tellimusele), sh vajadusel hübriid- ja veebisündmused. Igal aastal korraldab RMK (edaspidi hankija) tavapäraselt sündmusi ja üritusi töötajatele, klientidele, partneritele ja laiemale avalikkusele (sh sündmused klientidele alates 15 inimesest, RMK-sisesed 50-800 inimest ning laiemale avalikkusele suunatud kuni 5000 inimest). Sündmused on mõeldud näiteks teenuste (RMK matkarajad, loodushariduse võimalused, RMK külastuskeskused, valminud objektide avaüritused, konverentsid, looduskaitsevaldkonna teavitussündmused jne) tutvustamiseks, klientide ja/või töötajate rahulolu hoidmiseks ja tõstmiseks, partnerite ja klientide tänamiseks jms ning need võivad toimuda samaaegselt, erineva või sarnase formaadiga üle Eesti.
1.2. Hankega valitakse välja sündmusturunduse strateegiline partner, kes vastavalt hankija poolt esitatud lähteülesannetele pakub välja loovlahendused, teostab hankija poolt kooskõlastatud ja väljavalitud sündmuse ning organiseerib vajalikud allhanked (s.o teenuse osutamiseks täiendavate teenuste ja/või asjade tellimine ja/või ostmine) (edaspidi teenus).

PAKKUJA ÜLESANDED TEENUSE OSUTAMISEL
2.1. Teenuse osutamine vastavalt hankija vajadustele. Hankija märgib, et tehnilises kirjelduses toodud loetelu teenuse raames osutatavatest toimingutest pole lõplik ning võib lähtuvalt teenuse eesmärgist ja hankija vajadustest muutuda. Hankija ei ole kohustatud ühe sündmuse raames tellima kõiki alljärgnevas loetelus toodud toiminguid või tellimise korral tellima neid täies mahus.
Pakkuja peab teenuse raames:
2.1.1. pakkuma loovlahendusi, mis on unikaalsed ja mis sobituvad hankija teenuste, väärtuste, brändi ja ambitsioonidega, mille täpsem sisu nähtub RMK stiiliraamatust (lisa 1.3). Oluline sündmuste kontseptsiooni väljatöötamisel on hankija tegevusvaldkonna tajumine, tuleb jälgida sobivust RMK arengukavas kirjutatuga ja toetada seal seatud eesmärkide täitmist ja hankija poolt pakutavate teenuste osutamist;
2.1.2. pakkuma allhangete osas hinna-kvaliteedi suhtelt kõige optimaalsemaid lahendusi;
2.1.3. edastama hankija soovil hankijale allhanke hinnapakkumusi;
2.1.4. pakkuma projektijuhtimist nii ettevalmistuse, sündmuse toimumise kui ka järeltegevuste ajal (vajalike muudatuste tegemine, tellitud esinejate olemasolu ning tehniliste lahenduste töö toimimise garanteerimine) ning tehniline järelevalve;
2.1.5. sündmuse koha leidmine (sündmus võib toimuda ka vabas õhus), broneerimine, kasutamine;
2.1.6. tehnilise teostuse (heli-, video- ja valgustehnika, lavade jms) lahenduste väljatöötamine ja vajadusel tehnilise teostuse jaoks vajaliku ehituse koordineerimine;
2.1.7. toitlustaja leidmine ning tema tegevuse koordineerimine, sealjuures eelistada teenusepakkujana ettevõtteid, kes lähtuvad jätkusuutliku tegutsemise põhimõtetest (toidu ülejääkide tarbeks on võimalus koostöö Toidupanga vms asutusega, söögiriistade korduvkasutus jmt);
2.1.8. esinejate, koolitajate ja õhtujuhtide leidmine, nende broneerimine ja nendega suhtlemine;
2.1.9. soengute ja meigi tegemine/organiseerimine ning riietuste leidmine esinejatele, koolitajatele ja õhtujuhtidele;
2.1.10. turvateenuse tellimine ja koordineerimine sündmuse tarbeks;
2.1.11. vajadusel osalejate majutuse ja transpordi organiseerimine;
2.1.12. parkimise korraldamine;
2.1.13. erinevate turundusmaterjalide organiseerimine (kingitused esinejatele, nimesildid, kõnekaardid, esinejate slaidide kohandamine, ekraanigraafika, tutvustavad materjalid, viited õues/ruumis sees jne);
2.1.14. toimumiskoha (sh ruumide) dekoreerimine;
2.1.15. videomaterjalide tootmine, lavastamine ja filmimine, monteerimine, subtiitrite lisamine või selle organiseerimine;
2.1.16. vajadusel pakkuma kujundusi näiteks kutsetele, sündmuse plakatile, päevakava jms;
2.1.17. sündmusele registreerimise korraldamine, sh registreerimisvormi loomine, vajadusel osalejate paigutamine laudadesse, hilisem kokkuvõte osalenutest;
2.1.18. vajadusel sündmuse toimumise käigus kasutatava inventari hankimine ja või rentimine, näiteks tööriistad istutuspäevaks või matkatarbed;
2.1.19 loovülesande (tehnilise kirjelduse p 3) alusel pakutud sündmuse ellu viimine, juhul kui hankija selle pärast raamlepingu sõlmimist tellib, vastavalt esitatud pakkumusele ja vajadusel hankija poolt tehtud muudatustele.
2.2. Sündmuste kirjelduses ja nende hinnapakkumuses tuleb minimaalselt välja tuua:
2.2.1. Loovkontseptsioon (sh loovidee sõnastus, eesmärk, mood board)
2.2.2. Ideelahendus ja projektijuhtimine (pakkumuste hindamise aluseks). Projektijuhtimist kirjeldades tuleb pakkujal tuua välja ka üldine ajaraam, mille raames pakkuja kavatseb konkreetseid toiminguid teostada, koos toimingute kirjeldusega, sh meeskonna planeeritavad töötunnid;
2.2.3. Ruumide rentimise vajadusel ruumide asukoht ja eeldatav renditasu;
2.2.4. Toitlustuse pakkuja ning toitlustuse eeldatav maksumus;
2.2.5. Tehnika rendi (vajadusel) pakkuja ja renditasu ja nimekiri tehnikast, mida eeldatavasti sündmusel kasutatakse;
2.2.6. Esineja, õhtujuhi (vajadusel) nimi ja tasu;
2.2.7. Sündmuse kutse lahendus (visuaal ja tekst);
2.2.8. Ülejäänud sündmuse läbiviimiseks vajaminevad vahendid, millega hankija peab arvestama.
2.3. Teenuse osutamisel tuleb hankijaga kohtumise raames ning arutelu vormis esitada iga tellija poolt soovitava sündmuse toimumise järel hankijaga kooskõlastatud aja jooksul sündmuse kohta analüüsiv kokkuvõte (mis läks hästi ja mis on arengukohad). Tellija tagasiside teostatud sündmuse kohta on täitjale järgnevate sündmuste planeerimisel ja läbiviimisel arvestamiseks kohustuslik.

PROOVITÖÖ/LOOVÜLESANNE (RMK-d tutvustav kogupere sündmus avalikkusele) 
3.1. Koos pakkumusega peab pakkuja esitama proovitööna pakkumise järgmise sündmuse korraldamiseks: RMK-d ja tema põhivaldkondi tutvustav kogupere-sündmus avalikkusele (maksimaalselt 2000-le inimesele), mis on publikut kaasav ning mille eelarve ei ületa 50 000 eurot (ei sisalda käibemaksu) (edaspidi ka „sündmus“). 
3.2.    Sündmuse eesmärk on pakkuda Eesti avalikkusele loovat, meeldejäävat, „käed-külge“ võimalusega ning meediakajastuste potentsiaaliga elamust (sündmus pakub elamuse huvitaval ja eristuval moel, mis võimaldaks meeldejäävat ja meelelahutuslikku kogemust pakkuda nii füüsiliselt kohalolijatele kui laiemale publikule läbi kokkuvõtva lühivideo – täpsem kirjeldus all). Sündmus peab sisaldama hariduslikku tegevust. Sündmus võib leida aset nii siseruumides kui ka vabas õhus või kombineeritult nii siseruumides kui ka vabas õhus.  Arvestada tuleb, et osalejate seas võib olla erivajadustega (näiteks liikumis- ja kuulmispuudega) isikuid.
3.3.     Pakkuja peab arvestama pakutava proovitöö maksumusse kõik kulud, mis kaasnevad proovitöö lahenduses esitatud teenuste ja toodete hõlmamisel sündmuse lahendusse.  
3.4. Hankes pakkumiseks  ja proovitöö esitamiseks ei pea pakkuja tegema soovitatud kohtadele, vajadusel bändidele jt planeeritud tegevustele, tegelikke broneeringuid. Küll aga peab nende hinnatase vastama tegelikkusele. Iga detaili eraldi hinnastada ei ole vaja, vaid suuremad tööd vastavalt punktis 3.5 toodule, tuleb ühe summana välja tuua. Hinnataseme tegelikkusele vastavuse hindamiseks on hankijal õigus nõuda pakkujalt tõendeid, mis kinnitavad hinnataseme tegelikkust (st need ei pea olema esitatud koos pakkumusega) – näiteks väljavõte ettevõtte/isiku avalikust ja kehtivast hinnakirjast või hinnapäring vastavale ettevõttele/isikule seoses konkreetse sündmuse jaoks tellitava teenuse või ostetava asjaga. 
3.5. Sündmuse kirjelduses tuleb minimaalselt välja tuua:  
3.5.1. Loovkontseptsioon (sh loovidee sõnastus, eesmärk, moodboard);  
3.5.2. Ideelahendus ja projektijuhtimine (pakkumuste hindamise aluseks). Projektijuhtimist kirjeldades tuleb pakkujal tuua välja ka üldine ajaraam, mille raames pakkuja kavatseb konkreetseid toiminguid teostada, koos toimingute kirjeldusega;  
3.5.3. Sündmuse esmane eelarve; 
3.5.4. Ruumide või välisündmuseks sobivate telkide rentimise vajadusel ruumide asukoht ja eeldatav renditasu;  
3.5.5. Sündmusele külastajale tasu eest toitlustusteenust pakkuva partneri leidmine (sealjuures eelistada teenusepakkujana ettevõtteid, kes lähtuvad jätkusuutliku tegutsemise põhimõtetest (toidu ülejääkide tarbeks on võimalus koostöö Toidupanga vms asutusega, söögiriistade korduvkasutus jmt);  
3.5.6. Tehnika rendi (vajadusel) pakkuja, renditasu ja nimekiri tehnikast, mida eeldatavasti sündmusel kasutatakse;  
3.5.7. Esineja (nt DJ, bänd, muu meelelahutaja vms), õhtu- või päevajuhi (vajadusel) nimi ja tasu;  
3.5.8  Haridusliku tegevuse sisu ja sellega kaasnevad kulud;  
3.5.9. Kutse lahendus (visuaal ja tekst);  
3.5.10. Produktsioonikulu: sündmusest valmib kuni pooleteistminutiline aftermovie; 
3.5.11 Ülejäänud sündmuse läbiviimiseks vajaminevad vahendid (sh nende maksumus), millega hankija peab arvestama.  
3.6. Sündmuse kirjelduse lubatav maht on kuni 4 lk sisulist teksti (s.o ilma piltide, hinnapäringute jm sarnase materjalita, mis ei pea mahtuma 4 lehekülje raamesse), esitatuna pdf-formaadis.  

Lisad:
 
Lisa 1.1 RMK arengukava  
https://media.rmk.ee/files/RMK_arengukava_2024-2028.pdf 

Lisa 1.2 RMK tegevust tutvustav video ja tegevusvaldkonnad  
https://www.rmk.ee/organisatsioon/tegevusvaldkonnad 
 
Lisa 1.3 RMK stiiliraamat 
https://www.rmk.ee/organisatsioon/pressiruum/firmastiil/firmastiilikasiraamat 
 
Lisa 1.4 RMK aastaraamat 2023 
https://media.rmk.ee/files/RMK_aastaraamat_2023.pdf  
 
Lisa 1.5 RMK sotsiaalmeediakontod  
https://www.facebook.com/riigimets  
https://www.instagram.com/riigimets/ 

Lisa 1.6 RMK kui organisatsiooni tutvustus
(eraldi fail)

RAAMLEPING nr 1-18/2024/201

Käesoleva raamlepingu (edaspidi leping) on sõlminud

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi tellija), registrikood 70004459, keda RMK põhimääruse ning RMK juhatuse poolt 14. mail 2019 kinnitatud RMK lepingute menetlemise juhendi punkti 4.5 alusel esindab juhatuse liige Agne Aija, ühelt poolt
ja
Osaühing Jolos (edaspidi täitja), registrikood 11646604, keda põhikirja alusel esindab juhatuse liige Martin Rauam, teiselt poolt,

ühiselt nimetatud pool või pooled, alljärgnevas.

1. Lepingu sõlmimise alus ja ese
1.1 Leping sõlmitakse lähtudes tellija poolt läbiviidud sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse “Sündmusturundusteenus” (viitenumber 276223) riigihanke alusdokumentidest (edaspidi riigihange) ning nimetatud riigihanke raames täitja poolt esitatud pakkumusest.
1.2 Tellija sõlmib lepingu täitjaga, tuginedes täitja pakkumusele, lepingus fikseeritud täitja avaldustele ja kinnitustele ning eeldades heas usus täitja professionaalsust ja võimekust lepingut nõuetekohaselt täita. Alltöövõtjate kasutamise korral jääb lepingu nõuetekohase täitmise eest tellija ees vastutavaks täitja.
1.3 Täitja avaldab ja kinnitab, et:
1.3.1 temal ja tema esindajal on lepingu sõlmimiseks kõik õigused ja volitused;
1.3.2 ta on lepinguga ja riigihanke alusdokumentidega tutvunud ning mõistab täielikult enesele võetavate kohustuste sisu ja tagajärgi ning on nõus nendes toodud tingimustega;
1.3.3 lepingu täitmisega ei kahjustata kolmandate isikute õigusi ning puuduvad mistahes asjaolud, mis välistaksid tema õigusi sõlmida leping ja seda nõuetekohaselt täita;
1.3.4 ta omab lepingu täitmiseks vajalikke kehtivaid lubasid, registreeringuid, esindusõigusi ja sertifikaate ning nende lõppemisel lepingu kehtivusperioodil kohustub neid pikendama/uuendama. Kui lubade, registreeringute, esindusõiguste ja sertifikaatide pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel, on täitja kohustus tellijat sellest koheselt teavitada.
1.4 Lepingu esemeks on sündmusturundusteenus (edaspidi teenus), mis on kirjeldatud riigihanke alusdokumentide tehnilises kirjelduses (lisa 1).
1.5 Sõltuvalt hankelepingu esemest sätestatakse teenuse täpne sisu, liik, tähtaeg ja muu vajalik teave hankelepingu(te)s.
1.6 Teenus peab vastama riigihanke alusdokumentidele ja täitja poolt esitatud pakkumusele (lisa 2), mis on ühtlasi lepingu lahutamatuks osaks. Antud lisa sisaldab täitja ärisaladust ning ei ole füüsiliselt lepingule lisatud.

2. Lepingu osad
2.1 Lepingu lahutamatuteks osadeks on riigihanke alusdokumendid, lepingu lisad, riigihanke menetluse ajal antud selgitused, kinnituskirjad, lepingu alusel esitatud pakkumused, lepingu alusel sõlmitud hankelepingud, poolte vahel edastatud teated ning kõik sõlmitavad lepingu muudatused ja lisad.
2.2 Hankelepingutena on käsitletavad ka tellimused, tellimiskirjad, ostutellimused vmt, millega võetakse rahaline kohustus.
2.3 Täitja teenuse osutamist reguleerivad tüüptingimused (nende olemasolu korral) saavad rakenduda ainult osas, mis pole vastuolus käesolevas lepingus sätestatud tingimustega.
2.4 Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte poolt määratud tähtajal.

3. Poolte õigused ja kohustused
3.1 Täitja kohustub:
3.1.1 osutama teenust vastavalt lepingus määratletud tingimustele, kvaliteetselt ja õigeaegselt, valides teenuse osutamiseks oma äranägemisel vajalikud meetodid ning juhindudes seejuures lepinguga saavutatavast eesmärgist;
3.1.2 tagama teenuse osutamiseks lepinguga kokkulepitud tasu eest vajaliku tööjõu, vahendid, materjalid jms, mis on vajalikud eesmärgi saavutamiseks;
3.1.3 pakkuma lepingu kestuse perioodil sama teenust, mille ta esitas riigihanke menetluses või selle täiendatud versiooni vastavalt tellija nõuetele;
3.1.4 tegema vajadusel koostööd tellija teiste lepingupartneritega;
3.1.5 võtma arvesse tellija ettepanekuid sündmuste teostamise osas;
3.1.6 kooskõlastama tellijaga kõik plaanitavad muudatused kokkulepitud sündmuse või selle osa kontseptsioonis;
3.1.7 esitama tellija nõudmisel määratud perioodi osas koondväljavõtte MS Excel formaadis või tellijaga kokkuleppel muus formaadis 10 päeva jooksul vastava nõude saamisest, tellitud teenuste kohta (sh tellimuse tegemise kuupäev, teenuse nimetus, kogused ja summa km-ta, teenuste maksumus kokku km-ta), kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti;
3.1.8 teavitama tellijat lepingu täitmist takistavatest asjaoludest;
3.1.9 tellija nõudmisel esitama informatsiooni (maht ja otstarve) alltöövõtjate kohta. Juhul, kui vastavasisuline informatsioon on esitatud enne lepingu sõlmimist, peab täitja kooskõlastama eelnevalt eespool nimetatud isikute vahetumise.
3.2 Täitjal on õigus:
3.2.1 teha tellijale ettepanekuid teenuse parema organiseerimise osas;
3.2.2 saada lepinguliste kohustuste täitmise eest kokkulepitud tasu.
3.3 Tellija kohustub:
3.3.1 vastama mõistliku aja jooksul kõikidele täitja poolt esitatud pöördumistele juhiste täpsustamiseks;
3.3.2 informeerima täitjat esimesel võimalusel probleemidest, mis on seotud teenuse osutamisega.
3.4 Tellijal on õigus:
3.4.1 jooksvalt nõuda ja kontrollida lepingust tulenevate kohustuste täitmist;
3.4.2 konsulteerida vajadusel täitjaga lepingu esemega seotud küsimustes;
3.4.3 teha täitjale ettepanekuid teenuse organiseerimise ja muudatuste osas;
3.4.4 kontrollida täitja poolt esitatud arvete, kalkulatsioonide ja muude kulutuste vastavust tegelikkusele, seejuures vajadusel küsida alltöövõtjate arvete esitamist;
3.4.5 nõuda teenuse osutamise katkestamist või lõpetamist, kui teenuse osutamisel selgub, et teenus ei vasta lepingutingimustele. Tellija keeldumisel teenuse osutamisest peab täitja osutama tellijale nõuetekohase teenuse. Nõuetekohase teenuse osutamiseni tellijale loetakse täitja teenuse osutamisega viivitanuks.
3.5 Lepingu täitmine toimub vastavalt tellija vajadustele sõlmitavate hankelepingute alusel. Leping ilma hankelepingu või tellimuseta ei kohusta tellijat teenust tellima.
3.6 Hankelepingute sõlmimisel juhinduvad pooled järgmisest:
3.6.1.1 Tellija esitab kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis (e-kirja teel) tellimuse kohalduvate sisuliste tingimustega lepingu lisa 1 tehnilise kirjelduse alusel, täpsustades muuhulgas planeeritava sündmuse nimetust, eesmärki, toimumise aega ja täiendavaid nõudeid ning tuues välja soovitavate teenuste loetelu ja täpsustused ning muu vajaliku, mille alusel on võimalik pakkumuse esitamine, samuti pakkumuse esitamise tähtaja ja viisi.
3.6.1.2 Täitja kohustub esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul peale tellimuse kättesaamist, juhul kui pooled ei ole kokku leppinud pikemas tähtajas, esitama tellijale pakkumuse, mis sisaldab muuhulgas sündmuse eelarvet, mis esitatakse detailse hinnakirja kujul (tuues eraldi välja kõik kuluread), lahendusi, kontseptsioone (lähtudes tellimuses küsitust) ja vastuseid teistele tellija küsimustele.
3.6.1.3 Tellija kinnitab pakkumuse või lükkab selle tagasi esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 3 tööpäeva jooksul peale pakkumuse kättesaamist.
3.6.1.4 Hankeleping loetakse sõlmituks, kui tellija on pakkumuse kinnitanud.
3.6.1.5 Kui hankelepingu maksumus on võrdne või suurem kui 15 000 eurot ilma km-ta, sõlmitakse hankeleping kahepoolselt allkirjastatud dokumendina.
3.6.1.6 Tellija poolt pakkumuse kinnituse edastamata jätmist ettenähtud tähtaja jooksul tõlgendatakse pakkumusest loobumisena (v.a. juhul, kui pooled on konkreetse tellimuse puhul kokku leppinud pikemas tähtajas).
3.6.1.7 Juhul, kui teenus vajab järeltegevusi või täiendavaid tegevusi, mida tellija ei osanud tellimuse esitamisel ette näha, täpsustatakse antud asjaolud poolte vahel tellimuse täitmise käigus.
3.7 Tellija võib täitjaga sõlmida ka kestuslepinguid, st hankelepinguid, mis ei ole mõeldud ühekordseks ostuks vaid kindlaksmääratud perioodiks (nt 3, 6 kuud või 1 aasta), mille alusel teostatakse püsivaid või korduvaid (ühetaolisi) oste või täidetakse esitatud tellimusi.

4. Lepingu maksumus ja maksetingimused
4.1 Lepingu alusel sõlmitavate hankelepingute maksimaalne kogumaksumus on kogu riigihanke eeldatav maksumus 2 200 000,00 eurot, millele lisandub käibemaks kehtivas määras. Lepingus sätestatud hinnad on lõplikud ja sisaldavad kõiki kulusid ja makse (v.a käibemaks), mis täitjale osutatud teenuste eest tasumisele kuuluvad.
4.2 Raamlepingu täitmisel rakendatavad tunnihinnad:
4.2.1 Loovjuhi 1 (ühe) töötunni hind 30,00 eurot (lisandub käibemaks kehtivas määras);
4.2.2 Projektijuhi 1 (ühe) töötunni hind 50,00 eurot (lisandub käibemaks kehtivas määras);
4.2.3 Tehnilise toe spetsialisti 1 (ühe) töötunni hind 25,00 eurot (lisandub käibemaks kehtivas määras).
4.3 Täitja esitab tellijale ostutatud teenuste eest arve(d) e-arvena (masintöödeldavas XML-formaadis) mitte sagedamini kui 1 (üks) kord kuus.
4.3.1 Maksja (täpsustatakse hankelepingus) andmed:
Riigimetsa Majandamise Keskus, aadress Mõisa/3, Sagadi küla Haljala vald Lääne-Virumaa 45403, registrikood 70004459;
Muud arvele mägitavad andmed:
lepingu ja hankelepingu või tellimuse nr (selle olemasolul);
hanke viitenumber 276223;
tellija kontaktisiku nimi ja muu vajalik info.
4.4 Tellija tasub lepingutingimustele vastava teenuse eest arvel esitatud arveldusarvele 30 päeva jooksul pärast lepingu tingimustele vastava arve kättesaamist. Tellijal on õigus keelduda arve tasumisest, kui talle või tema poolt volitatud teenust vastu võtvale isikule ei ole täitja poolt antud võimalust teenust üle kontrollida.
4.5 Tellija ei aktsepteeri arvet, mis ei vasta lepingutingimustele. Sellisel juhul esitab täitja uue arve viie tööpäeva jooksul. Tellija ei maksa viivist arvelt, mille esitamata jätmise või valesti esitamise eest ei vastuta tellija.
4.6 Tasumine loetakse teostatuks tellija panga poolt maksekorralduse vastuvõtmisest.
4.7 Ettemaksu lepingu alusel esitatavate tellimuste täitmiseks ei teostata.

5. Konfidentsiaalsus
5.1 Konfidentsiaalse teabe all mõistavad pooled lepingu täitmisel teatavaks saanud teavet, isikuandmeid, selgelt tähistatud asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud dokumente ning muud teavet, mille avalikuks tulek võiks kahjustada tellija huve. Konfidentsiaalne teave ei hõlma endas teavet, mille avalikustamise kohustus tuleneb õigusaktidest tingimusel, et selline avaldamine viiakse läbi võimalikest variantidest kõige piiratumal viisil.
5.2 Konfidentsiaalsusnõude kohaselt kohustub täitja mitte avaldama lepingu kehtivuse ajal ega hiljem tellija kirjaliku nõusolekuta tellija konfidentsiaalset teavet. Täitja kaitseb temale lepingu täitmise käigus teatavaks saanud teabe konfidentsiaalsust.
5.3 Täitja kohustub mitte kasutama tellija kirjaliku nõusolekuta lepingu juurde kuuluvat dokumenti või informatsiooni, v.a juhtudel, mis on vajalikud lepingu täitmiseks.
5.4 Asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe avaldamine mistahes kolmandatele isikutele ei ole lubatud.
5.5 Avalikkusele suunatud lepingu eseme või selle täitmisega seotud teavitus, sh pressiteated, tellijale viitamine reklaamis või võrguväljaandes, on lubatud tellija sõnaselgel kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis e-kirjaga antud nõusolekul.

6. Poolte vastutus
6.1 Täitja vastutab igasuguse lepingurikkumise eest, eelkõige kui teenus ei vasta lepingus ja selle lisades kokkulepitud nõuetele. Teenus loetakse muu hulgas mittevastavaks juhul, kui täitja ei esita teenuse osutamise kohta nõuetekohast dokumentatsiooni, ei anna seda tähtajaks üle, ei osuta seda nõuetekohaselt või jätab tellijale lepingu täitmise kohta informatsiooni esitamata vms.
6.2 Kui täitja rikub lepingust tulenevat kohustust, mille heastamine on võimalik, on tellijal õigus esitada täitjale nõue rikkumise kõrvaldamiseks (edaspidi ka pretensioon), andes täitjale rikkumise kõrvaldamiseks mõistliku tähtaja (sõltuvalt teenuse iseloomust, rikkumise asjaoludest jms). Kirjeldatud pretensiooni tegemist kohaldatakse vaid selliste rikkumiste korral, mille puhul tellija seda kohustuse olemusest tulenevalt mõistlikuks peab ja kui tal on heastamise vastu huvi. Kui täitja pretensioonist tulenevat kohustus selleks antud tähtaja jooksul ei täida, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi kuni 0,5% hankelepingu hinnast iga viivitatud päeva eest kuid mitte rohkem kui 50% hankelepingu maksumusest. Kui heastamine ei ole võimalik või tellijal puudub selle vastu huvi, peab täitja maksma tellijale leppetrahvi 5% hankelepingu hinnast.
6.3 Kui täitja ületab teenuse osutamise või üleandmisel lepingus kokku lepitud tähtpäeva, on tellijal õigus nõuda täitjalt leppetrahvi, mille suurus on kuni 1% hankelepingu hinnast iga viivitatud päeva eest.
6.4 Konfidentsiaalsusnõude rikkumise korral on tellijal õigus nõuda ja täitjal kohustus maksta leppetrahvi kuni 5 000 eurot iga vastava juhtumi korral.
6.5 Juhul, kui tellija viivitab arve tasumisega, on täitjal õigus nõuda tellijalt võlaõigusseaduse § 113 lg 1 sätestatud viivist tähtajaks tasumata summalt iga tasumisega viivitatud päeva eest 0,25% päevas, tingimusel, et viivitusest on tellijale teada antud 30 päeva jooksul selle tekkimisest. Viivise kogusuurus ei ületa 10% viivituses oleva summa suurusest.
6.6 Lepinguga võetud kohustuste mittetäitmise või mittenõuetekohase täitmisega tellijale ja kolmandatele isikutele tekitatud kahju korral kohustub täitja taastama kahju tekitamisele eelnenud olukorra või hüvitama tellija poolt olukorra taastamiseks kantud kulud, kui see ei lähe vastuollu vastava valdkonna õigusaktis sätestatud õigusnormiga.
6.7 Leppetrahvid ja viivised tasutakse 30 päeva jooksul vastava nõude saamisest arvates. Tellijal on õigus arvestada tellija poolt esitatud leppetrahvi nõuete summad ja kahjuhüvitiste summad maha täitjale tasumisele kuuluvast tasust.
6.8 Leppetrahvide ja viiviste nõudeõigus on 180 päeva alates vastava rikkumise avastamisest arvates.
6.9 Leppetrahv on kokkulepitud kohustuse täitmise tagamiseks, mitte kohustuse täitmise asendamiseks. Leppetrahvi nõudmine ei võta tellijalt õigust nõuda täiendavalt lepingu rikkumisega tekitatud kahju hüvitamist.

7. Vääramatu jõud
7.1 Lepingust tulenevate kohustuste rikkumine on vabandatav, kui pool on rikkunud kohustust vääramatu jõu tõttu. Pooled loevad vääramatuks jõuks asjaolu, mida kohustust rikkunud pool ei saanud mõjutada ja mõistlikkuse põhimõttest lähtudes ei saanud temalt oodata, et ta lepingu sõlmimise ajal selle asjaoluga arvestaks või seda väldiks või takistava asjaolu või selle tagajärje ületaks, näiteks loodusõnnetusi, üldisi elektrikatkestusi, sõjategevust, blokaadi. Pooled ei loe vääramatuks jõuks täitja kolmandast isikust lepingupartneri suutmatust lepingut täita.
7.2 Kui mistahes vääramatu jõu tingimustele vastav asjaolu tõi kaasa lepingu mittetäitmise lepingus või selle lisades ettenähtud tähtajal ning selle mõju on ajutine, on lepingust tulenevat kohustust rikkunud poole käitumine vabandatav üksnes ajal, mil vääramatu jõud kohustuse täitmist takistas.
7.3 Vääramatu jõu esinemise tõttu lükatakse lepingulise kohustuse täitmise tähtaeg edasi vastavalt asjaolu mõjumise ajale, kuid mitte enamaks kui 90 päeva.
7.4 Pool, kes ei suuda oma kohustusi vääramatu jõu tõttu täita, peab viivitamatult teatama teisele poolele nimetatud olukorra tekkimisest ja lõppemisest. Mitteteatamine või mitteõigeaegne teatamine võtab poolelt õiguse viidata rikkumise vabandatavusele, s.o vääramatu jõu esinemisele ning teavitamise kohustust rikkunud pool vastutab lepingulise kohustuse rikkumise eest vastavalt lepingus sätestatule.
7.5 Kui vääramatu jõu mõju on alaline ning ei võimalda pooltel täita lepingulisi kohustusi täielikult või osaliselt, on pooltel õigus leping üles öelda või taganeda, tehes teisele poolele vastava lepingust ülesütlemis- või taganemisavalduse.
7.6 Covid 19 pandeemiast tulenevat ei käsitle pooled käesoleva lepingu sõlmimise hetkel vääramatu jõuna. Juhul, kui pärast käesoleva lepingu sõlmimist kehtestatakse uusi ettenägematuid piiranguid, mis on seotud Covid 19 pandeemiaga ning millest johtuvalt ei ole võimalik või on takistatud lepingu täitmine, siis võib see olla käsitletav vääramatu jõuna.

8. Lepingu lõpetamise alused
8.1 Tellija annab lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel täitjale mõistliku tähtaja lepingu täitmiseks, mis ei või üldjuhul olla pikem kui 30 päeva. Lepingu täitmiseks antav tähtaeg ei vabasta poolt vastutusest kohustuse rikkumise eest.
8.2 Tellija ei ole kohustatud lepingu(st) ülesütlemisel/taganemisel andma tähtaega lepingu täitmiseks olulise lepingurikkumise korral. Sel juhul esitab tellija täitjale mõistliku aja jooksul olulisest lepingurikkumisest teadasaamisest arvates kirjaliku lepingu ülesütlemis-/taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine/taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemis-/taganemisavalduse kättesaamisest.
8.3 Lepingu täitmiseks antud täiendava tähtaja möödumisel võib tellija esitada täitjale kirjaliku lepingu(st) ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse. Lepingu(st) ülesütlemine või taganemine loetakse toimunuks täitja poolt ülesütlemise avalduse või taganemisavalduse kättesaamisest arvates. Lepingu(st) ülesütlemise avaldust või taganemisavaldust ei ole vaja esitada, kui täiendava tähtaja andmisel on tellija eelnevalt kirjalikult selgitanud, et tähtaja jooksul lepingujärgse kohustuse täitmata jätmisel ütleb tellija lepingu üles/taganeb tellija lepingust. Sel juhul lõpeb leping tellija poolt lepingu täitmiseks määratud tähtaja möödumisel ja tingimusel, et täitja ei ole pakkunud tellijale kohast täitmist.
8.4 Poolel on õigus leping täiendava tähtajata üles öelda või lepingust taganeda, kui teine pool on lepingust tulenevaid kohustusi oluliselt rikkunud (oluline lepingurikkumine). Oluliste lepingurikkumistega on muuhulgas tegemist, kui:
8.4.1 rikutakse lepingust tulenevaid kohustusi tahtlikult või raske hooletuse tõttu;
8.4.2 täitja on jätnud tellija poolt antud täiendava tähtaja jooksul oma kohustused täitmata;
8.4.3 täitja edastab tellijale teate täitmisest keeldumise kohta;
8.4.4 esitatakse valeteavet või võltsitud andmeid;
8.4.5 rikutakse konfidentsiaalsuskohustust;
8.4.6 kohustuse rikkumine annab tellijale mõistliku põhjuse eeldada, et täitja ei täida kohustust ka edaspidi;
8.4.7 täitjal esineb lepingu perioodil seadusrikkumisi lepingu esemeks oleva teenuste osutamisega.

8.5 Tellijal on õigus leping erakorraliselt üles öelda, kui täitja suhtes on tehtud pankrotiotsus või on algatatud likvideerimisprotsess või täitjal lõppevad lepingu täitmiseks vajalikud load ning täitja ei pikenda neid või lubade pikendamine ei ole võimalik temast sõltumata asjaoludel.
8.6 Tellijal on õigus leping igal ajal üles öelda või lepingust taganeda, teatades sellest täitjale vähemalt 90 päeva ette.
8.7 Ülesütlemisel ei ole pooled kohustatud lepingut täitma. Pooled on lepingu üles ütlemisel või taganemisel kohustatud tagastama teineteisele lepingu lõpetamisele järgneva aja kohta juba ette üleantud võlaõigusseaduses sätestatud korras.

9. Kontaktisikud
9.1 Tellija kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Triin Küttim, kommunikatsiooni- ja turundusosakonna juhataja, [email protected], 5063238.
9.2 Tellimuste esitaja(te)ks on tellija kontaktisik ja tema poolt volitatud isikud:
9.2.1 Anu Lill, turundusjuht, [email protected], 5204584;
9.2.2 Signe Vaks-Saareoja, personalijuht, [email protected], 5245615.
9.3 Täitja kontaktisik lepinguga seotud küsimustes on Martin Rauam, juhatuse liige, [email protected], 5200501.
9.4 Täitja esindajateks lepingu jooksval täitmisel ja tellimuste haldamisel, on:
9.4.1 Kadi-Liis Allen, [email protected], 607 0311;
9.4.2 Merili Valdaru, [email protected], 607 0311;
9.4.3 Melissa Mühlberg, [email protected], 607 0311.
9.5 Kõik teated, millel ei ole õiguslikku tagajärge, võivad olla esitatud kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis ning peavad olema adresseeritud lepingu kontaktisikutele, kui lepingus ei ole sätestatud teisiti.
9.6 Kontaktisiku või muude andmete muutumisest teatab pool ühepoolse avaldusega teisele poolele viivitamata, hiljemalt 5 päeva jooksul muudatuse toimumisest arvates. Nimetatud teadet ei loeta lepingu muudatuseks.

10. Lõppsätted
10.1 Leping jõustub allkirjastamisest ning kehtib 24 kuud jõustumisest arvates või kuni lepingu maksimaalse maksumuse täitumiseni (kohaldub esimene täituv tingimus).
10.2 Lisaks riigihangete seaduses sätestatule, on tellijal õigus raamlepingut muuta järgmistel tingimustel:
10.2.1 lepingu perioodi samaväärsetel tingimustel pikendada kuni 10 kuu võrra,
10.2.2 suurendada raamlepingu rahalist mahtu kuni 30% võrra.
10.3 Punktides 10.2.1 ja 10.2.2 sätestatud muudatusi on tellijal õigus rakendada nii eraldi kui koos.
10.4 Raamlepingu muutmise õiguse rakendamisest teavitab tellija täitjat ette vähemalt 1 kuu.
10.5 Lepingu täitmise keel on eesti keel, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.6 Lepingu täitmisel ja lepingust tulenevate vaidluste korral lähtutakse Eesti Vabariigi õigusaktidest, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti.
10.7 Pooled on kokku leppinud võtta tarvitusele kõik abinõud omavaheliste erimeelsuste lahendamiseks läbirääkimiste teel. Kokkuleppele mittejõudmisel lahendatakse vaidlus vastavalt Eesti Vabariigi õigusele Harju Maakohtus, väljaarvatud kui pooled on kokku leppinud teisiti.
10.8 Lepingu üksiku sätte kehtetus ei too kaasa kogu lepingu või lepingu teiste sätete kehtetust.
10.9 Kumbki pool ei oma õigust oma lepingulisi õigusi ja kohustusi üle anda kolmandatele isikutele teise poole kirjaliku nõusolekuta.
10.10 Sõlmitud lepingu muutmises võib kokku leppida riigihangete seaduses toodud alustel ja mahus.
10.11 Lepingu muudatused kehtivad juhul, kui need on vormistatud kirjalikult. Kirjaliku vorminõude mittejärgimisel on lepingu muudatused tühised. Kõik lepingu muudatused jõustuvad pärast nende allkirjastamist poolte poolt või poolte määratud tähtajal.
10.12 Lepinguga seotud teated edastatakse teisele poolele lepingus märgitud e-posti või postiaadressil. Aadressi muutusest on pool kohustatud koheselt informeerima teist poolt.
10.13 Poolte vaheliste õiguslikku tähendust omavate teadete ja muu info edastamine peab toimuma kirjalikult või e-posti teel digitaalselt allkirjastatuna. Teatis loetakse kätte saaduks ka juhul, kui see on edastatud postiasutuse poolt tagasisaadetava väljastusteatega lepingus tähendatud aadressil ja teate posti panemisest on möödunud 5 päeva. E-posti teel teate saatmise korral loetakse teade kätte saaduks järgmisel päeval.
10.14 Käesolev leping on allkirjastatud digitaalselt mõlema poole poolt.

11. Lisad

11.1 Lisa 1. Tellija tehniline kirjeldus
11.2 Lisa 2. Täitja pakkumus