Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Projekteerimistingimused riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa 1 . Pikasilla silla asukohaskeem

Km 46,845 asuv

Pikasilla sild

Projekteerimistingimused riigitee 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Lisa 2. Projektiga käsitletav lõik

Km 46,845 asuv

Pikasilla sild

Km 46,351 asuv

Puistu ristmik

„Pikasilla“

bussipeatused

Parkla ja „Ülejõe“

bussipeatus

bussipeatused

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu

km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“

lisa 1

PROJEKTEERIMISTINGIMUSED

Riigitee 52 Viljandi‒Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks

1. EHITUSTEGEVUSE LIIGI TÄPSUSTUS

Ehitustegevuse liik: Rekonstrueerimine

Kasutamise otstarve: Avalikult kasutatav riigitee

2. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE ANDJA

2.1.Asutus: Transpordiamet

2.2.Asutuse registrikood: 70001490

2.3.Ametniku nimi: Kaie Kruusmaa

2.4.Ametniku ametinimetus: Projekteerimise üksuse juhataja

3. TAOTLUSE ANDMED

3.1.Liik: Projekteerimistingimused detailplaneeringu koostamise kohustuse

puudumisel

3.2. Alus: Teehoiukava

Märkus. Taotlust ei esitata. Huvitatud osapool ja menetleja on samad isikud. Aluseks on

haldusmenetluse seaduse § 35 lg 1 p 2

4. EHITAMISEGA HÕLMATAVA KINNISASJA ANDMED

4.1.Katastritunnus*: 61301:005:0911, 17101:001:0957, 60801:001:1401

4.2.Koha-aadress: Valga maakond Tõrva vald (Pikasilla küla) ja Tartu

maakond Elva vald (Purtsi küla)

Projekteeritava teelõigu asukohaskeem on esitatud lisas.

* Punktis 4.1 on toodud projektiga käsitletava riigitee katastriüksused. Projektlahenduse

koostamisel võib osutuda vajalikuks täiendava teemaa omandamine teega piirnevatest

kinnisasjadest. Täiendava teemaa vajadus näidatakse krundijaotuskava joonistel.

5. PROJEKTEERIMISTINGIMUSTE SISU JA PÕHJENDUSED

5.1.Üldised

5.1.1. Olemasolev

olukord

Pikasilla sild (nr 976) on 5-avaline talasild, mis ületab Väikest

Emajõge. Silla pikkus on 124,9 m ning kogulaius 10,2 m. Sild

on ehitatud 1959. aastal ja remonditud 2010. aastal. Teelõigu

aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli teeregistri 2021.

aasta andmetel 2344 autot ööpäevas, millest raskeliiklus oli

8%.

Sild ei vasta tänapäevastele liikluskoormustele. Betoonist

talade otsad kaldasambal murenevad. Talade otstes on

niiskuskahjustused, värv mureneb. Servaprussil on võrkpraod

ja kaldasamba istepadjad on niiskuskahjustustega.

Vahesammastel on betooni murenemine ning armatuur on

väljas. Elastse täitega vuugid pragunevad, on läbijookse.

Rennides vesi seisab ja allaviigu torud lekivad ning alumised

otsad vett eemale ei juhi. Asfaltbetoonil on ebatasasused,

servad on rohtunud ja vuukides kasvab rohi joatorude ümber.

Mõlemal pool silda asuvad eluhooned ning bussipeatused,

mille vahel liikumiseks kergliiklustee puudub. Silla talad on

läbipaindunud.

5.1.2. Projekti eesmärk Olemasoleva silla asemele uue silla kavandamine, jalakäijate ja

jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmine, sõidutee

plaaniraadiuste vastavusse viimine lubatud suurima

sõidukiirusega ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

5.1.3. Lubatud suurim

sõidukiirus

70 km/h

5.1.4. Sõiduradade arv 2

5.1.5. Sõidutee Lähtuda juhendist „Riigiteede ristlõike valimise juhend“.

5.1.6. Kergliiklustee 3 m, põhjendatud juhul kitsam

5.2.Teega seotud rajatised- Pikasilla sild (nr 976)

5.2.1. Projekteerida olemasoleva silla lammutamine ja selle asemele uue silla rajamine.

5.2.2. Arvestada silla projektkoormustega KM1/KM3 3600 kN.

5.2.3. Projekteerida sillale sõiduteest eraldatud kergliiklustee.

5.3.Riigitee, sh ristmikud ja mahasõidud

5.3.1. Lähtuda kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja

kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest.

5.3.2. Projektiga käsitleda riigitee 52 km 46,351 asuva Puistu ristmiku ja riigitee km 47,2

vahelist lõiku. Projektiga käsitletav lõik on näidatud lisas 2. Riigitee ümberehitamine

näha ette minimaalses tehniliselt vajalikus mahus.

5.3.3. Sillast Rõngu suunda jäävas lõigus viia riigitee plaaniraadius vastavusse valitud

lubatud suurima sõidukiirusega.

5.3.4. Näha projektiga ette riigitee km 47,103 asuva parkla säilitamine minimaalses

vajalikus mahus, mis võimaldab parklas mõne sõiduauto parkimist.

5.3.5. Projektala ulatuses kavandada olemasolevate ristmike riigitee suhtes võimalikult

täisnurga alla viimine.

5.3.6. Näha ette projektiga hõlmatud alal olemasolevate mahasõitude remont vastavalt

mahasõidu tüüplahendustele või mahasõidu likvideerimine, kui mahasõit on

ebavajalik või dubleeriv (näiteks: samale kinnistule mitu mahasõitu). Juhul kui

projektlahenduse tõttu kaob mõnele kinnistule juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja

lahendada uus juurdepääs. Täiendavaid mahasõite projektiga mitte kavandada.

5.4.Bussipeatused

5.4.1. Projekteerida tagasipöördekohaga bussipeatuse lahendus olemasolevatesse

„Pikasilla“ bussipeatuste piirkonda. Näha ette „Ülejõe“ bussipeatuse likvideerimine.

5.4.2. Lahendada jalakäijate juurdepääsud bussipeatustesse (jalgteed, teeületuskohad jmt).

5.5.Kergliiklusteed

5.5.1. Projekteerida kergliiklustee „Pikasilla“ bussipeatuste ning sillast Rõngu suunale

jäävate eluhoonete vahelisse lõiku riigitee vasakule poole. Kergliiklustee täpne

paiknemine riigitee suhtes selgitada projekteerimisel.

5.5.2. Kergliiklustee kavandamisel lähtuda Transpordiameti juhendist „Kergliiklustaristu

kavandamise juhend“.

5.6.Teevalgustus

5.6.1. Kaaluda valgustuse projekteerimist vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede

valgustuse kavandamine“.

5.7.Muud projekteerimisel arvestamisele kuuluvad tingimused

5.7.1. Katend projekteerida kasutusajaga vähemalt 20 aastat.

5.7.2. Tagada vete piki- ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida

pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh

vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).

5.7.3. Koostada krundijaotuskava ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt

vajaliku teemaa võõrandamise protsessi läbiviimiseks.

5.8.Piirangud, kitsendused ning nendest tulenevad nõuded

5.8.1. Täpsustada kõik võimalikud piirangud, mis võivad mõjutada tee-ehitust ning taotleda

piirangute kehtestajatelt tingimused, millega arvestada projekti koostamisel.

5.8.2. Taotleda tehnilised tingimused kommunikatsioonide valdajatelt, kelle trasse

projektiga tehtavad tööd puudutavad.

5.8.3. Arvestada Transpordiameti otsustega, mis on esitatud korralduse

„Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu km 46,845 asuva

Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisas 2 „Arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel“.

5.8.4. Projekteerimisel arvestada eriveoste marsruutidega.

5.9.Haljastuse ja heakorra põhimõtted

5.9.1. Haljastuse kavandamisel lähtuda Transpordiameti kodulehel olevatest juhistest

„Kasutus- ja hooldusjuhendi koostamise põhimõtted“ ja „Riigiteede haljastustööde

juhis“.

5.9.2. Näha ette metsa, võsa ning muude takistuste eemaldamine nii olemasoleva kui

perspektiivse tee maa-alalt, samuti tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.

5.10. EHITUSUURINGUTE TEGEMISE VAJADUS

☒ Geodeetilised uurimustööd Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

☒ Geotehnilised uuringud Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus,

maaradari kasutamine on lubatud

☒ Hüdroloogilised uuringud ja

arvutused

Ehitusprojekti koostamiseks vajalikus mahus

5.11. MUUD PROJEKTI KOOSSEISUS TEOSTATAVAD UURINGUD

☐ Liiklusuuringud ja -prognoos Ei kavandata

☐ Kergliiklustee vajaduse hindamine Ei kavandata

5.12. KESKKONNAMÕJUDE HINDAMISE VAJADUS

☒ Keskkonnamõjude

eelhindamine

Enne ehitusloa andmist

☐ Keskkonnamõju hindamine Enne ehitusloa andmist

☐ Ei kohaldu

Koostas: Anni Luht, projekteerimise üksuse projektijuht

Lisad:

1. Pikasilla silla asukohaskeem

2. Projektiga käsitletav lõik

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

1

Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel

1. KOOSKÕLASTUSED

Jrk

nr

Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse

osas

1 Keskkonnaamet

Alus: projektala jääb

Võrtsjärve hoiualale

17.04.2023 nr 6-2/23/6610-

2

07.10.2024 nr 7-9/24/736-6

17.04.2023 kiri

Esitasite ehitusseadustiku § 31 lg 4 alusel kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks

projekteerimistingimused riigitee 52 Viljandi‒Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise

ehitusprojekti koostamiseks. Projekti eesmärk on Pikasilla silla, asukohaga Valga maakond Tõrva vald Pikasilla

küla ja Tartu maakond Elva vald Purtsi küla, asemele uue silla kavandamine, jalakäijate ja jalgratturite

liiklusohutuse taseme tõstmine, sõidutee plaaniraadiuste vastavusse viimine lubatud suurima sõidukiirusega ja

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Pikasilla sild ületab Väike-Emajõge, mis on Võrtsjärve hoiuala (Valga), mis kuulub üleeuroopalisse kaitsealade

võrgutikku Natura 2000 kui Võrtsjärve linnuala ja Võrtsjärve loodusala (Vabariigi Valitsuse 15.12.2005 määruse

nr 311 „Hoiualade kaitse alla võtmine Valga maakonnas“ § 1 lg 1 p 25). Hoiualal ei või ilma kaitstava

loodusobjekti valitseja ehk Keskkonnaameti nõusolekuta anda projekteerimistingimusi (looduskaitseseadus (LKS)

§ 21 lg 1, § 14 lg 1 p 7).

Keskkonnaamet nõustub projekteerimistingimuste andmisega LKS § 14 lg 1 p 7 alusel tingimusel, et arvestatakse

alltooduga:

1. Väike-Emajõgi on elupaigatüübina jõed ja ojad (3260) Võrtsjärve hoiuala ja loodusala kaitse eesmärgiks. Jões

on registreeritud II kategooria tõugja (Aspius aspius) ja III kategooria rohe-vesihobu (Ophiogomphus cecilia),

hingi (Cobitis taenia) ja vingerja (Misgurnus fossilis) elupaigad. Eelnevad liigid on samuti nii Võrtsjärve hoiuala

(v.a rohevesihobu) kui ka Võrtsjärve loodusala kaitse eesmärkideks.

Sild tuleb projekteerida selliselt, et see ei halvendaks Natura 2000 ala kaitse eesmärgiks oleva jõe elupaiga

seisundit, eelistada tuleb olemasolevate veesiseste konstruktsioonide kasutamist. Jõe elupaiga osaks on ka jõe

kaldad ja need tuleb säilitada looduslikena. Olulised muudatused võrreldes olemasoleva lahendusega palume

Keskkonnaametiga kooskõlastada võimalikult varajases faasis.

2. Silla vahetus naabruses on registreeritud Võrtsjärve hoiuala ja loodusala kaitse eesmärgiks olev elupaigatüüp

lamminiit (6450). Lamminiidu kahjustamine ei ole lubatud. Elupaiga piir tuleb kanda projekti joonistele ja

välistada seal sõitmine, parkimine ja ehitusmaterjalide ladustamine. Tööde korraldamist tuleb käsitleda ka

projekti seletuskirjas.

3. Lisaks on projektialal registreeritud ka II kaitsekategooria nahkhiireliikide suurvidevlase (Nyctalus noctula),

pargi-nahkhiire (Pipistrellus nathusii), veelendlase (Myotis daubentonii), tiigilendlase (Myotis dasycneme) ja

põhja-nahkhiire (Eptesicus nilssonii) elupaigad.

Nahkhiired võivad varjuda silla konstruktsioonides, mistõttu võib ette tulla nende vigastamise oht ehitustööde

käigus. Kaitsealuste liikide elupaikades rakendub isendi kaitse (LKS § 48 lg 4), mis tähendab, et kaitsealuste

liikide isendeid ei tohi tahtlikult surmata, püüda ega tahtlikult häirida paljunemise, poegade kasvatamise,

talvitumise ajal ja ilma keskkonnaministri loata loodusest eemaldada (LKS § 55 lg 6). Seetõttu palume

projekteerimisse kaasata nahkhiirte ekspert, kelle ülesandeks on hinnata tööde ohutust kaitstavatele liikidele.

Ühtlasi soovitame koostöös eksperdiga kaaluda võimalusi nahkhiirte varjepaikade kavandamiseks uue silla

projekteerimisel.

07.10.2024 kiri

Esitasite Keskkonnaametile Pikasilla silla rekonstrueerimise eskiislahenduse tutvumiseks. Keskkonnaamet on

eskiislahendusega tutvunud ning täiendused eskiisile puuduvad.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid

piiranguid, keerukaid maastikulisi olusid ning

projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal

piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks eskiisi. Eskiislahendus

edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024. Eskiisiga on

olemasoleva silla asemele kavandatud uue üheavalise silla

rajamine, mis ei eelda uute sammaste rajamist vette. Silla

lahenduse väljatöötamisel on tehtud koostööd Keskkonnaametiga.

Otsus:

1. Arvestada, et projekteeritav lahendus ei tohi halvendada

Natura 2000 ala kaitse eesmärgiks oleva jõe elupaiga

seisundit.

2. Arvestades, et eskiisiga ei ole muudetud Pikasilla silla

põhimõttelist paiknemist olemasoleva olukorraga võrrelduna,

eemaldada projekteerimistingimustest punkt 5.2.2 „Vajadusel

muuta silla nurka jõe suhtes, kui selle abil on projektala

ulatuses tervikuna võimalik saavutada tehniliselt

optimaalsemad ja finantsiliselt mõistlikumad lahendused“.

3. Arvestada projekteerimisel, et jõe elupaiga osaks on ka jõe

kaldad ja projekteeritav lahendus peab võimaldama nende

säilitamist looduslikena.

4. Kanda projekti joonistele lamminiidu (6450) elupaigapiir.

Seletuskirjas sõnastada, et ehitustöödel tuleb välistada

lamminiidul sõitmine, parkimine ja ehitusmaterjalide

ladustamine.

5. Arvestades, et projektialale on registreeritud II

kaitsekategooria nahkhiireliikide elupaigad, kaasata

projekteerimisse nahkhiirte ekspert, et hinnata tööde ohutust

kaitstavatele liikidele. Koostöös eksperdiga kaaluda uue silla

projekteerimisel võimalusi nahkhiirte varjepaikade

kavandamiseks.

6. Projekteerimisel teha koostööd Keskkonnaametiga.

2. ARVAMUSED

2.1.Puudutatud asutused ja isikud

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

2

Jrk

nr

Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Tõrva Vallavalitsus

18.04.2023

26.09.2024 nr 7-

7/2024/1479-2

18.04.2023 kiri

Tõrva Vallavalitsus kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu riigitee 52

Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti

koostamiseks alljärgneva märkusega.

Projekteerida "Pikasilla" bussipeatuste ning sillast Rõngu suunale jäävate

eluhoonete vahelisele lõigule kergliiklustee.

26.09.2024 kiri

Tõrva Vallavalitsusel on Teie esitatud Pikasilla silla rekonstrueerimistööde eskiisi

osas järgmised märkused:

1. Pikasilla kauplus (61301:005:0790) ja Uus-Miku (61301:005:0840) kinnistute

olemasolevaid juurdepääsuteid ei saa likvideerida, kuna kinnistutele puuduvad

alternatiivsed juurdepääsuteed.

2. Lahendatud ei ole jalakäijate ohutu liikumine Viljandi-Rõngu tee paremalt

poolt bussipeatusesse/jalgteele ja tagasi.

Palume edaspidisel projekteerimisel märkustega arvestada ja esitada

muudetud/täiendatud eskiislahendus uuesti ülevaatamiseks.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024.

Eskiislahenduse põhjal märgite, et Pikasilla kauplus (61301:005:0790) ja Uus-Miku

(61301:005:0840) kinnistute olemasolevaid juurdepääsuteid ei saa likvideerida, kuna

kinnistutele puuduvad alternatiivsed juurdepääsuteed. Selgitame, et projektiga ei kavandata

Pikasilla kauplus ja Uus-Miku kinnistute juurdepääsude sulgemist vaid nihutamist uude

asukohta. Pikasilla kauplus kinnistu juurdepääs on eskiisis lahendatud busside

tagasipöördekohalt ning Uus-Miku kinnistu juurdepääs riigiteelt 23189 Põrga-Leebiku-Pikasilla

tee (edaspidi riigitee 23198) läbi Miku kinnistu (61301:005:0650). Eskiislahendus, millelt

nähtuvad muudatused Pikasilla kaupluse ja Uus-Miku kinnistute juurdepääsudes, edastati ka

maaomanikele tutvumiseks.

Lisaks märgite, et eskiisiga ei ole lahendatud jalakäijate ohutu liikumine Viljandi-Rõngu tee

paremalt poolt bussipeatusesse/jalgteele ja tagasi. Selgitame, et eskiisi koostamise ajal kaaluti

jalakäijatele teeületusvõimaluste loomiseks erinevaid variante. Arvestades asjaolu, et eskiisiga

on kavandatud „Pikasilla“ bussipeatuste viimine ühele poole teed ja peatuse lahendamine

tagasipöördekohaga, otsustati muuta teeületuskoha lahendust. Nimelt suundub enamus inimesi

bussipeatusesse samalt teepoolelt, kuhu on projekteeritud tagasipöördekoht ehk olemasoleva

olukorraga võrrelduna muutub teeületamise vajadus. Teiselt poolt riigiteed on potentsiaalseid

bussi peale liikujaid mõnest üksikust majapidamisest. Nendel kaalutlustel leiti eskiisi

koostamisel, et riigitee 52 km 46,351 asuva Puistu ristmiku piirkonnas tee ületamiseks

täiendavate meetmete kavandamise vajadus puudub. Jalakäijad on suunatud teed ületama

otsesihis üle ristmiku, kõige kitsama ristlõikega asukohas.

Otsus:

1. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.5.1 sõnastust „Kaaluda „Pikasilla“

bussipeatuste ning sillast Rõngu suunale jäävate eluhoonete vahelises lõigus kergliiklustee

projekteerimist. Kergliiklustee paiknemine riigitee suhtes selgitada projekteerimisel“

järgnevalt: „Projekteerida kergliiklustee „Pikasilla“ bussipeatuste ning sillast Rõngu suunale

jäävate eluhoonete vahelisse lõiku riigitee vasakule poole. Kergliiklustee täpne paiknemine

riigitee suhtes selgitada projekteerimisel“.

2. Täiendada projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.6 järgneva tingimusega: „Juhul kui

projektlahenduse tõttu kaob mõnele kinnistule juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja

lahendada uus juurdepääs”.

3. Kavandada teeületuskohtade lahendused vastavalt Transpordiameti juhendile

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.

4. Kaasata Tõrva Vallavalitsus ehitusloa menetlusse.

2 Maa-amet

12.04.2023 nr 6-3/23/5902-

2

17.09.2024 nr 6-3/23/5902-

5

12.04.2023 kiri

Transpordiamet teavitas Maa-ametit 03.04.2023 kirjaga nr 8-1/23-063/7377-1

projekteerimistingimuste menetluse algatamisest riigitee 52 Viljandi‒Rõngu km

46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Projekti eesmärk on Pikasilla silla asemele uue silla kavandamine.

Projektiga on hõlmatud Silla (katastritunnus 17101:001:0957) ja Männiveere

(katastritunnus 17101:001:0961) maaüksused, mis on kantud katastrisse, kuid

mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024. Eskiisiga täpsustus

projekteeritava lõigu pikkus. Projekteeritavast lõigust jäi välja Männiveere (katastritunnus

17101:001:0961) maaüksus, millele Maa-ameti 12.04.2023 kirjas viidatud on.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

3

Maa-amet nõustub projekteerimistingimuste eelnõuga. Palume hoida Maa-ametit

kursis edasise menetlusega.

17.09.2024 kiri

Edastasite Maa-ametile tutvumiseks Pikasilla silla rekonstrueerimise projekti

„Riigitee nr 52 Viljandi-Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla põhiprojekt“

(projekti nr P23017) eskiislahenduse. Projektiga on kavas Pikasilla silla asemele

uue silla rajamine, jalakäijate ja jalgratturite liiklusohutuse taseme tõstmine,

sõidutee plaaniraadiuste vastavusse viimine lubatud suurima sõidukiirusega ja

tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Projektiga on hõlmatud Silla (katastritunnus 17101:001:0957) maaüksus, mis on

kantud katastrisse, kuid mille osas ei ole maareformi toimingud lõpule viidud.

Maa-amet nõustub põhiprojekti eskiislahendusega. Palume hoida Maa-ametit

kursis edasise menetlusega.

Otsus:

1. Võtta teadmiseks info, et Silla (katastritunnus 17101:001:0957) maaüksus on kantud

katastrisse, kuid maareformi toimingud ei ole lõpule viidud.

2. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.2 sõnastust “Projektiga käsitleda riigitee

52 km 46,352 asuva Puistu ristmiku ja riigitee km 47,297 asuva Ausamba tee ristmiku

vahelist lõiku. Projektiga käsitletav lõik on näidatud lisas 2. Riigitee ümberehitamine näha

ette minimaalses tehniliselt vajalikus mahus” järgnevalt: “Projektiga käsitleda riigitee 52 km

46,351 asuva Puistu ristmiku ja riigitee km 47,2 vahelist lõiku. Projektiga käsitletav lõik on

näidatud lisas 2. Riigitee ümberehitamine näha ette minimaalses tehniliselt vajalikus

mahus“.

3. Kaasata Maa-amet projektiga seotud menetlustesse.

3 MTÜ Valgamaa

Ühistranspordikeskus

03.04.2023 nr. 8-1/23-

063/7370-1

Valgamaa Ühistranspordikeskus soovitab kavandada bussidele tagasipöörde

võimaluse sillast Viljandi poolsesse lõiku Valga maakonna territooriumil. Sellega

vähendame tühiläbisõidu mahtu oluliselt, reisijate arv „Ülejõe“ peatuses on

märkimisväärselt väike. Aastal 2022 kasutati Ülejõe peatust vaid 144 korda bussi

sisenemiseks ja 158 korda bussist väljumiseks (s.o. ca 0,85 reisijat päevas).

Toetame mõtet Ülejõe bussipeatuse likvideerimiseks ja Pikasilla bussipeatuste

ning sillast Rõngu suunale jäävate eluhoonete vahelises lõigus kergliiklustee

projekteerimiseks.

Kirjale on eraldi failidena lisatud „Ülejõe“ ja „Pikasilla“ bussipeatuste

kasutusstatistika.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024.

Projekteeritavas lõigus asuvad lähestikku kaks bussipeatust „Pikasilla“ ja „Ülejõe“, millest

suurem kasutajate hulk on „Pikasilla“ bussipeatuses“. Kuna bussipeatused asuvad kahe

maakonna piiril esineb projekteeritavas lõigus vajadus busside tagasipööramiskoha järele.

Arvestades bussikasutajate suuremat hulka „Pikasilla“ peatuses ning seda kui lähestikku

peatused teineteisele asuvad, otsustati eskiisi koostamisel loobuda „Ülejõe“ bussipeatusest ning

projekteerida bussidele tagasipööramisvõimalusega lahendus „Pikasilla“ peatuste piirkonda.

Jalakäijatele on „Pikasilla“ bussipeatusesse liikumiseks projekteeritud kergliiklustee.

Bussipeatuste lahenduse arutelule oli projekti koostamise ajal kaasatud ka MTÜ Valgamaa

Ühistranspordikeskus.

Otsus:

1. Eemaldada projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.4.1 “Projektiga näha ette olemasolevate

„Pikasilla“ bussipeatuste säilitamine. Vajadusel kavandada nende ümberehitamine kui see

osutub vajalikuks projekti eesmärkide saavutamiseks“.

2. Muuta projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.4.3 sõnastust „Juhul kui projektlahendusega

ei ole võimalik säilitada riigitee km 47,103 asuvat parklat, mida hetkel kasutatakse ka busside

tagasipööramiskohana, kavandada tagasipöördekoht projektala ulatuses uude asukohta.

Võimalusel sillast Viljandi poolsesse lõiku Valga maakonna territooriumile.

Tagasipöördekoha uude asukohta nihutamisega seoses likvideerida „Ülejõe“ bussipeatus”

järgnevalt: „Projekteerida tagasipöördekohaga bussipeatuse lahendus olemasolevatesse

„Pikasilla“ bussipeatuste piirkonda. Näha ette „Ülejõe“ bussipeatuse likvideerimine“ (uues

numeratsioonis punkt 5.4.1).

3. Seoses „Pikasilla“ bussipeatuste lahenduse muutusega eemaldada projekteerimistingimuste

punkt 5.4.2 „Kaaluda riigitee km 46,382 asuva vasakpoolse „Pikasilla“ bussipeatuse

sõiduteest eemale nihutamist, et parandada Puistu ristmikul (riigitee 52 km 46,352)

nähtavust”.

4. Võtta teadmiseks seisukoht kergliiklustee kavandamise küsimuses Pikasilla bussipeatuse

ning sillast Rõngu suunale jäävate eluhoonete vahelisse lõiku. Kergliiklustee küsimuses on

projekteerimistingimustes muudetud punkti 5.5.1 sõnastust.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

4

4. Eesti Lairiba Arenduse

Sihtasutus (edaspidi

ELASA)

03.04.2023 e-kiri

Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus (ELASA) sidevõrgu haldaja, AS Connecto

Eesti, kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu.

Projekti alasse jäävad ELASA sidevõrgu objektid ELA051 ja ELA101.

Projekteerimisel taotleda ELASA sidevõrgu haldajalt projekteerimise tehnilised

tingimused ja projekti valmides kooskõlastada see.

Otsus:

1. Projekti koostamisel arvestada ELASA kirjas toodud tingimustega.

5. Muinsuskaitseamet

20.04.2023 nr 5.1-17.6/570-

1

27.09.2024 nr 5.1-17.6/570-

6

20.04.2023 kiri

Olete teavitanud Muinsuskaitseametit 03.04.2023 kirjaga nr 8-1/23-063/7370-1, et

olete algatanud projekteerimistingimuste menetluse riigitee 52 Viljandi‒Rõngu km

46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks.

Muinsuskaitseamet on tutvunud projekteerimistingimuste eelnõuga ja selle

lisadega. Projekteeritaval alal kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndeid ei ole,

kuid Pikasilla sillast põhja pool Väike-Emajõe idakaldal on avastatud kiviaegsele

asulale viitavaid leide. Sellest tulenevalt soovitame Pikasilla sillast põhja pool

Väike-Emajõe idakaldal väljaspool (sh teetammist sügavamal) olemasolevat

teetammi teostatavatel pinnasetöödel teostada arheoloogiline uuring (meetodiks:

arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi olemasolul

kaevamised). Arheoloogi kaasamine võimaldab vältida olukorda, kus reaalsete

pinnasetööde ajal satutakse arheoloogilisele kultuurkihile, mille tulemusena

võivad tööd teadmata ajaks peatuda, mis toob kaasa planeeritud tegevuste

edasilükkumise ja sellega kaasnevad planeerimata finantskulud.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Olemasoleva teetammi alal Pikasilla silla rekonstrueerimisel on arheoloogilise

kultuurkihi tööde käigus avastamine vähetõenäoline ning seetõttu ei ole teetammis

toimuvatel kaevetöödel arheoloogilised uuringud esialgu vajalikud.

Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile.

27.09.2024 kiri

Esitasite riigitee 52 Viljandi‒Rõngu km 46,845 asuva Pikasilla silla

rekonstrueerimise ehitusprojekti eskiislahenduse.

Oleme esitatud dokumentidega tutvunud. Nagu oma eelnevas kirjas mainisime, siis

projekteeritaval alal kultuurimälestisi ja nende kaitsevööndeid ei ole, kuid Pikasilla

sillast põhja pool Väike-Emajõe idakaldal on avastatud kiviaegsele asulale

viitavaid leide. Joonisel TL_1-3 ja TL_1-4 on kavandatud maanteest põhja poole

kergliiklustee. Kui see tähendab, et töö teostamisel väljutakse olemasolevast

teetammist, siis soovitame Pikasilla sillast põhja pool Väike-Emajõe idakaldal

väljaspool (sh teetammist sügavamal) teetammi toimuvatel pinnasetöödel teostada

arheoloogiline uuring (meetodiks: arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise

kultuurkihi olemasolul kaevamised). Arheoloogi kaasamine võimaldab vältida

olukorda, kus reaalsete pinnasetööde ajal satutakse arheoloogilisele kultuurkihile,

mille tulemusena võivad tööd teadmata ajaks peatuda, mis toob kaasa planeeritud

tegevuste edasilükkumise ja sellega kaasnevad planeerimata finantskulud.

Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vastava pädevusega isik või ettevõtja

(MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

Otsus:

1. Sõnastada projekti seletuskirjas, et Väike-Emajõe idakaldal on avastatud kiviaegsele asulale

viitavaid leide.

2. Sõnastada projekti seletuskirjas, et Pikasilla sillast põhja pool Väike-Emajõe idakaldal,

lõikudes, kus kergliiklustee ehitamiseks väljutakse olemasolevast teetammist, on soovitatav

väljaspool (sh teetammist sügavamal) teetammi toimuvatel pinnasetöödel teostada

arheoloogiline uuring (meetod: arheoloogiline jälgimine, in situ arheoloogilise kultuurkihi

olemasolul kaevamised). Arheoloogi kaasamine võimaldab vältida olukorda, kus reaalsete

pinnasetööde ajal satutakse arheoloogilisele kultuurkihile, mille tulemusena võivad tööd

teadmata ajaks peatuda, mis toob kaasa planeeritud tegevuste edasilükkumise ja sellega

kaasnevad planeerimata finantskulud.

3. Arvestada, et olemasoleva teetammi alal Pikasilla silla rekonstrueerimisel on arheoloogilise

kultuurkihi tööde käigus avastamine vähetõenäoline ning seetõttu ei ole teetammis

toimuvatel kaevetöödel arheoloogilised uuringud esialgu vajalikud.

4. Arheoloogiliste tööde planeerimisel arvestada, et arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia

vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46-47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69-70).

5. Seletuskirjas sõnastada, et kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste

leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama, jätma leiu

leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

6. Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

5

Olemasoleva teetammi alal Pikasilla silla rekonstrueerimisel on arheoloogilise

kultuurkihi tööde käigus avastamine vähetõenäoline ning seetõttu ei ole teetammis

toimuvatel kaevetöödel arheoloogilised uuringud esialgu vajalikud.

Kogu projektialal tuleb kaevetöödel arvestada arheoloogiliste leidude ja

arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega. Muinsuskaitseseadusest

tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja sellisel juhul kohustatud tööd katkestama,

jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.

Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks Muinsuskaitseametile.

6. Elva Vallavalitsus

20.04.2023 nr 4-11/44-1

30.09.2024 e-kiri

20.04.2023 kiri

/…/

Edastan Elva Vallavalitsuse kui ka Rõngu piirkonnakogu ettepanekud:

1. Sillaotsa parkla on osalt riigi- ja osalt munitsipaalomandis. Näha ette Sillaotsa

parkla vähemalt osaline säilimine. Kui riigimaal olevat osa parklast ei ole

võimalik säilitada, siis näha ette munitsipaalmaal oleva parklaosa

korrastamine.

2. Peatuste kasutamise statistika järgi on Ülejõe bussipeatus aktiivses

kasutamises. Näha ette bussipeatuse säilimine.

30.09.2024 e-kiri

Esitasite Elva vallavalitsusele tutvumiseks Pikasilla silla rekonstrueerimise

eskiislahenduse.

Anname teada, et Elva vallavalitsus tutvus valminud eskiisiga ning oleme välja

pakutud lahendusega nõus. Täiendavad märkused puuduvad.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024. Eskiisist nähtub, et

projektiga on ette nähtud Sillaotsa parkla osaline säilimine. Lahendusega on tagatud

parkimisvõimalus kolmele sõiduautole.

Projekteeritavas lõigus asuvad lähestikku kaks bussipeatust „Pikasilla“ ja „Ülejõe“, millest

suurem kasutajate hulk on „Pikasilla“ bussipeatuses“. Kuna bussipeatused asuvad kahe

maakonna piiril esineb projekteeritavas lõigus vajadus busside tagasipööramiskoha järele.

Arvestades bussikasutajate suuremat hulka „Pikasilla“ peatuses ning seda kui lähestikku

peatused teineteisele asuvad, otsustati loobuda „Ülejõe“ bussipeatusest ning projekteerida

bussidele tagasipööramisvõimalusega lahendus „Pikasilla“ peatuste piirkonda. Jalakäijatele on

„Pikasilla“ bussipeatusesse liikumiseks projekteeritud kergliiklustee.

Bussipeatuste lahenduse arutelule oli projekti koostamise ajal kaasatud ka Elva Vallavalitsus.

Otsus:

1. Muuta projekteerimistingimuste punkt 5.3.4 sõnastust „Kavandada riigitee km 47,103 asuva

parkla likvideerimine juhul kui selle säilitamine ei ole plaaniraadiuse korrigeerimise

tulemusena võimalik“ järgnevalt: „Näha projektiga ette riigitee km 47,103 asuva parkla

säilitamine minimaalses vajalikus mahus, mis võimaldab parklas mõne sõiduauto parkimist“.

2. Kavandada „Ülejõe“ bussipeatuse likvideerimine ning tagasipööramiskohaga bussipeatuse

kavandamine „Pikasilla“ bussipeatuse piirkonda. Antud tingimus on sõnastatud

projekteerimistingimuste punktis 5.4.1.

7. Tartumaa

Ühistranspordikeskus

19.04.2023 nr 3-7/16-1

/…/

Projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.4.3. on märgitud: „Juhul kui

projektlahendusega ei ole võimalik säilitada riigitee km 47,103 asuvat parklat,

mida hetkel kasutatakse ka busside tagasipööramiskohana, kavandada

tagasipöördekoht projektala ulatuses uude asukohta. Võimalusel sillast Viljandi

poolsesse lõiku Valga maakonna territooriumile. Tagasipöördekoha uude

asukohta nihutamisega seoses likvideerida „Ülejõe“ bussipeatus.“

MTÜ Tartumaa Ühistranspordikeskus on seisukohal, et parim lahendus oleks, kui

riigitee km 47,103 asuv parkla säiliks. Ülejõe bussipeatuse likvideerimisel ja

tagasipöördekoha Valga maakonna territooriumile nihutamisel jääks Tartu

maakonnaliini nr 440 näitel viimaseks bussipeatuseks enne ohutut

tagasipöördekohta Purtsi bussipeatus. Purtsi bussipeatuse läbimise järel peaks liini

teenindav buss tagasipöörde sooritama kavandatavas tagasipöördekohas (täpne

asukoht teadmata), mis asub Valgamaal ja ligikaudu 2 kilomeetri kaugusel Purtsi

bussipeatusest. Seega peaks liini teenindav buss tagasipöörde sooritamiseks läbima

kokku 4 kilomeetrit ning läbitud vahemaa sisse ei jääks ühtegi täiendavat

Tartumaal asuvat peatust. Juhul, kui Ülejõe bussipeatuse likvideerimine on

möödapääsmatu ja kavandatakse uus tagasipöördekoht, peab uue

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024.

Projekteeritavas lõigus asuvad lähestikku kaks bussipeatust „Pikasilla“ ja „Ülejõe“, millest

suurem kasutajate hulk on „Pikasilla“ bussipeatuses“. Kuna bussipeatused asuvad kahe

maakonna piiril esineb projekteeritavas lõigus vajadus busside tagasipööramiskoha järele.

Arvestades bussikasutajate suuremat hulka „Pikasilla“ peatuses ning seda kui lähestikku

peatused teineteisele asuvad, otsustati eskiisi koostamisel loobuda „Ülejõe“ bussipeatusest ning

projekteerida bussidele tagasipööramisvõimalusega lahendus „Pikasilla“ peatuste piirkonda.

Jalakäijatele on „Pikasilla“ bussipeatusesse liikumiseks projekteeritud kergliiklustee.

Bussipeatuste lahenduse arutelule oli projekti koostamise ajal kaasatud ka Tartumaa

Ühistranspordikeskus.

Otsus:

1. Kavandada „Ülejõe“ bussipeatuse likvideerimine ning tagasipööramiskohaga bussipeatuse

kavandamine „Pikasilla“ bussipeatuse piirkonda. Antud tingimus on sõnastatud

projekteerimistingimuste punktis 5.4.1.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

6

tagasipöördekoha projekteerimisel olema arvestatud, et Tartu maakonnaliine

teenindavad alates 01.07.2023 bussid, mille maksimaalne pikkus on 13 meetrit.

2. Tagasipööramiskoha projekteerimisel arvestada bussidega, mille maksimaalne pikkus on 13

m.

8. Telia Eesti AS

19.04.2023 e-kiri

16.09.2024 nr EC.1-

5.1/402-4 e-kiri

19.04.2023 e-kiri

Antud tööpiirkonda jäävad Telia Eesti AS siderajatised pinnases, nii vask- kui ka

fiiberoptilised kaablid. Projekti koostamiseks on vajalik taotleda tehnilised

tingimused, Telia tehniliste tingimuste keskkonda Ehitajate portaalis:

https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/

Telia Eesti AS (Telia) sideehitiste kaitsevööndis tegevuste planeerimisel ja

projekteerimisel võtta tehnilisele lahendusele Telia heakskiit (kooskõlastus),

et tagada sideehitise ohutus ja säilimine EhS § 70 lg (2) ja § 78 lg (2) nõuetele

vastavalt.

Täpsemate tingimuste saamiseks, sideehitiste ümberehitamiseks, asukoha

muutmiseks või kaitsemeetmete rakendamiseks ja projektlahenduste

kooskõlastamiseks palume pöörduda Telia kooskõlastuste keskkonda Ehitajate

portaalis: https://www.telia.ee/partnerile/ehitajale-arendajale/

Tööde teostamine liinirajatise kaitsevööndis on lubatud ainult kehtiva

tegutsemisloa alusel.

16.09.2024 e-kiri

Antud eskiislahenduses jääb arusaamatuks, kuidas tagatakse olemasolevate

siderajatiste kaitsemeetmed või ümberpaigaldamise vajadus.

Siderajatiste tingmärgid puuduvad isegi tingmärkide failil, neid nagu ei

eksisteeriks. Kui tingmärgistusse on näidatud likvideeritavad objektid, siis

planeeritavale kõnniteele on jäetud alles sideõhuliini post, mida nagu ei

likvideerita, vaid jäetakse alles?

Kui on olemas Pikasilla silla rekonstrueerimise eskiislahendus, siis peaks olema ka

siderajatiste kaitsemeetmete või ümberpaigaldamise

eskiislahendus/projektlahendus.

Kui pannakse töö hankesse eskiislahenduse põhjal, oleks puudu ju sidetööde maht.

Selgitus:

Projekti koostamiseks on Telia Eesti AS-lt taotletud tehnilised tingimused (tingimused nr

38776848).

Selgitame, et 12.09.2024 edastatud lahendus oli eskiisi staadiumis, mille eesmärk oli tutvustada

lahenduse põhiolemust. Detailsemad lahendused, sh tehnovõrkude osas antakse järgmistes

projekti staadiumites. Käesoleval juhul on eesmärk koostada põhiprojekti staadiumis projekt,

mille alusel viiakse enne ehitamist läbi ehitusloa menetlus.

Otsus:

1. Arvestada projekti koostamisel Telia Eesti AS 19.04.2023 kirjas toodud tingimustega.

9. Elektrilevi OÜ Elektrilevi OÜ pole tähtajaks arvamust avaldanud ega taotlenud tähtaja

pikendamist. Otsus:

Pädev asutus eeldab EhS § 31 lg 6 alusel, et arvamuse avaldaja ei soovinud

projekteerimistingimuste osas arvamust avaldada.

2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud

Jrk

nr

Kinnisasja nimi ja

katastriüksuse tunnus

Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse osas

1 Parve

61301:005:0402

Olen Pikasilla silla rekonstrueerimise projekteerimistingimuste eelnõuga tutvunud.

Lisan ettepaneku, et projekteerimisel palume arvestada naaberkinnistute maaomanike

kõigi huvidega mistahes kujade või piirangute osas, mis võivad mõjutada

naaberkinnistute maa kasutamist või sellele ligipääsu nii ehitustööde ajal kui ka peale

silla rekonstrueerimist. Samuti palun arvestada pinnavete ärajuhtimissüsteemide

rajamisel nende mõjuga naaberkinnistu (Parve kinnistu) maale.

Palun Parve kinnistu omanikku teavitada enne projektlahenduse kinnitamist kõigist

Parve kinnistut mõjutavatest asjaoludest.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele, sh Parve kinnistu omanikule tutvumiseks

12.09.2024.

Selgitame, et projekteerimisel lähtutakse kliimaministri 17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee

projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest ja juhenditest. Antud objekti

puhul edastasime projekteerimistingimuste menetluse ajal puudutatud kinnisasjade omanikele

tutvumiseks ja soovi korral arvamuse avaldamiseks ka eskiisi. Kõikidele maaomanikele, kelle

kinnisasjadest selgub projekti elluviimiseks äralõike vajadus, edastatakse projekti koostamise

ajal tutvumiseks krundijaotuskava. Lisaks kaasame puudutatud kinnisasjade omanikud ehitusloa

menetlusse, kus on soovi korral samuti võimalik lahenduse osas arvamust avaldada.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

7

Otsus:

1. Kaasata Parve kinnistu omanik ehitusloa menetlusse.

2 Pikasilla

60801:001:2202,

60801:001:2201

Esiteks peaks säilima 70 kiirusepiirangu märk, sellel alal on palju avariisid olnud

aastate jooksul, ka surmaga, meie teeotsas kohe peale märki hukkus noor mootorrattur,

peale s kurvi meil turvaline väljasõit.

Teiseks kasvõi paarikohaga parkla, ennemalt kui polnud, ummistasid kalamehed

autodega sillale viiva tee ja meie kodude teeotsad.

Ühtlasi kinnitatakse e-kirjas, et Lepiku kinnistu (katastritunnus 60801:001:0870)

omanik on kirja kätte saanud ning arvamused ühtivad Pikasilla kinnistute omaniku

arvamusega.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024. Eskiislahenduse

väljatöötamisel otsustati majanduslikel kaalutlustel, et projekteeritavas lõigus jäädakse kehtivate

sõidukiiruste juurde ning projekteerimisel arvestatakse lubatud suurima sõidukiirusega 70 km/h.

Seega pole koostatava projektiga projekteeritavas lõigus kavas sõidukiiruseid tõsta.

Pikasilla sillast Rõngu suunas jääva parkla puhul on projektiga kavandatud selle osaline

säilitamine.

Otsus: 1. Muuta projekteerimistingimuste punkti 5.1.3 sõnastust „90 km/h, põhjendatud juhtudel

madalam” järgnevalt „70 km/h“.

2. Näha ette Pikasilla sillast Rõngu suunas oleva parkla osaline säilimine, et võimaldada

sõidukite parkimist. Antud tingimus on sõnastatud projekteerimistingimuste punktis 5.3.4.

3 Aakre metskond 210

60801:001:0028 /…/

Teatate, et projekti raames plaanitakse korrastada Pikasilla sild, mille ehituse ala ulatub

RMK hallatavale maaüksustele Aakre metskond 120 katastritunnus 60801:001:0010.

RMK on tutvunud esitatud materjalidega kooskõlastab projektlahenduse eelpool

nimetatud katastriüksuse osas alljärgnevalt:

1. Projekteerimistingimustes ei nähtu, kas töödega on puutumus RMK hallatava

maaüksusega Aakre metskond 341 katastritunnus 17101:001:0015;

2. Lombi tee ja Ausamba teedele tagada piisava kandevõimega mahasõidud;

3. Ehituse käigus säilitada RMK paigaldatud tähised ja liiklusmärgid;

4. RMK hallatava maa osas on kirjeldatud katastri jagamise vajadus.

Maakorraldustoimingu algatab ja korraldab RMK nõusolekul ning koostöös RMK-

ga Transpordiamet. RMK hallataval katastriüksusel maakorraldustoimingute

teostamiseks tuleb töövõtja selgumisel RMK-lt taotleda volitus. Selleks palume

pöörduda RMK maakorraldustoimingute spetsialist Eleri Laidma (e-post

[email protected], telefon 5304 7558) poole.

Põhjendus: Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024. Eskiisiga täpsustus

projekteeritava lõigu pikkus ning projekteeritavast lõigust jäävad RMK hallatavad kinnisasjad

välja.

Otsus:

Tuginedes eskiisile, millega täpsustus projekteeritava ala pikkus ning selgus, et RMK hallatavad

maaüksused jäävad projekteeritavast lõigust välja, arvamuse andja seisukohtadega mitte

arvestada. Projekteeritava lõigu pikkuse muutus on sõnastatud projekteerimistingimuste punktis

5.3.2.

4 Antsu

60801:001:2261,

60801:001:2262

Puudutatud kinnisasjade (60801:001:2261 ja 60801:001:2262) omanikuna olen

huvitatud projekti kaasamisest.

Rõngu suunale jäävate eluhoonete vahelises lõigus kergliiklustee projekteerimist ei

poolda juhul kui plaanitakse kitsendada kinnistu katastrit nr.60801:001:2261 (kinnistu

on piklik ja kitsas ja sissesõidu tee juba antud hetkel maanteele väga lähedal.) Soovin

krundijaotuskava jooniseid.

Põhjendus: Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024.

Eskiislahendusest nähtub, et kergliiklustee on kavandatud riigiteest vasakule poole (Antsu

kinnisasjast teisele poole riigiteed).

Otsus: Juhul kui kinnisasjast selgub äralõike vajadus, edastada maaomanikule tutvumiseks

krundijaotuskava.

5 Emajõe

60801:001:0710

Seoses Teie kirjaga küsin, kas tee ehitamisega seoses toimub muudatusi meie

kinnisasjal (Emajõe talu, Elva vald, Tartumaa)? Kas kergliiklustee, mille rajamist

kaalutakse, on planeeritud paiknema osaliselt meie kinnisasja praegustes piirides? Kas

sillaga piirnevate kinnistute omanikel on võimalik taotleda müratõkkepiirde rajamist?

Põhjendus: Esmane selgitus maaomanikule saadetud 13.04.2023, mil projektlahendust ei olnud koostama

hakatud. Selles kirjas andsime teada, et sisulist tagasisidet ei ole võimalik Emajõe kinnistule

kavandatavate tegevuste osas anda ning selgitasime, et kergliiklustee poolsust ei ole

projekteerimistingimustega määratud. Müra osas selgitasime, et projekti eesmärkide

saavutamiseks võib olla vajadus riigitee plaaniraadiuse muutmiseks ning kuna projekti

koostamisel kaalutakse ka riigiteel piirkiiruse tõstmist, millega võib kaasneda müraolukorra

muutumine, siis on projekti koostamise käigus kavas läbi viia mürauuring. Mürauuringu

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

8

tulemusena selgitatakse müra normtasemed ning juhul kui seadusandluses kehtestatud

normtasemed on ületatud, nähakse ette leevendusmeetmed.

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024.

Eskiisist nähtub, et riigitee vasakule poolele Emajõe kinnistu poolsesse serva on projekteeritud

kergliiklustee. Kergliiklustee koos muldkehaga ulatub osaliselt Emajõe kinnistule.

Eskiisi koostamise ajal teostati liiklusmüra modelleerimine. Uuringu tulemused näitavad, et

müratasemed jäävad lubatud piirväärtustest madalamaks ning müra kaitse meetmete

rakendamiseks vajadus puudub.

Otsus:

1. Projekteerida kergliiklustee „Pikasilla“ bussipeatuste ning sillast Rõngu suunale jäävate

eluhoonete vahelisse lõiku riigitee vasakule poole. Antud tingimus on sõnastatud

projekteerimistingimuste punktis 5.5.1. Eskiisi alusel ulatub kergliiklustee koos muldkehaga

osaliselt Emajõe kinnistule. Edastada maaomanikule tutvumiseks krundijaotuskava.

2. Müratõkkeseina Emajõe kinnistule mitte kavandada.

6 Kalda

60801:001:0700

Lugesin ja projektiga nõus. Küsimus - kuidas suunatakse liiklus üle silla ehituse ajal?

Selgitus: Selgitav vastus edastatud maaomanikule 10.04.2023 e-kirja teel. Andsime teada, et praeguses

staadiumis ei ole ajutise liikluskorralduse osas võimalik sisulisi selgitusi anda, kuid lisasime, et

tõenäoliselt kavandatakse ümbersõit teiste teede kaudu.

7 Silla

60801:001:2210

/…/

1. Kindlasti ei saa ma nõustuda projekteerimistingimustes oleva p 5.1.3'ga kus on ära

toodud planeeritud uuel lõigul lubatav maksimaalne sõidukiirus 90 km/h (seni on

lubatud suurim kiirus lõigul 70 km/h). Minu elamuga kinnistul (Silla) on vaid üks

väljasõidutee (sama kehtib sellesama tee ääres asuvatesse Suve, Pikasilla,

Luhaveere, Emajõe ja Põhtjärve kinnistutel asuvate elamute kohta) ja väljasõiduteed

kasutatakse vastavate kinnistutel elavate inimese poolt autoga maanteele

väljasõiduks kui ka aktiivselt nii jalgsi kui jalgrattaga teisel pool maanteed

asuvatesse marja- ja seenemetsadesse minekuks. Juba praegu tulevad maanteel

sõitvad Rõngu poolt tulevad autod nii suure hooga kurvi tagant, nii et meie teeotsast

autoga maanteele välja keeramine on väga keeruline (senine 70km/h piirangumärk

on otse meie teeotsa juures ja autod ei võta enne seda hoogu maha). Lausa eluohtlik

on meie teeotsalt maantee ületamine jalgsi või jalgrattaga (seda on vaja teha, kuna

ainsa meie kinnistutelt väljuva teega).

Käesolevaga teen ettepaneku peale rekonstrueerimist vastaval lõigul sõidukiiruse

alandamiseks 50km/h peale. Ja nihutada kiiruspiirangu algus 100m Rõngu poole, et

autod jõuaksid meie teeotsa ajaks hoo maha võtta.

2. Soovime kindlasti säilitada ka riigitee km 47,103 asuvat parklat oma praeguses

asukohas. Väike-Emajõe Rõngu poolne kallas on aktiivses kasutuses kalameeste

poolt, kes tihti tulevad autoga ja üritavad auto jätta jõele võimalikult lähedale.

Varasemalt sõitsid sellised autojuhid tihti meie kinnistutele parkima, kui viimaste

aastate jooksul oleme nad lõpuks saanud suunata üle maantee asuvasse parklasse.

Kui parkla nihutatakse sillast Viljandi poolsesse lõiku, siis see jääks Rõngu poolsest

jõekaldast liiga kaugele ja kalastajad tuleksid jälle meie kinnistutele parkima.

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024. Eskiislahenduse

väljatöötamisel otsustati majanduslikel kaalutlustel, et projekteeritavas lõigus jäädakse kehtivate

sõidukiiruste juurde ning projekteerimisel arvestatakse lubatud suurima sõidukiirusega 70 km/h.

Teete ettepaneku kehtestada projekteeritavas lõigus lubatud suurimaks sõidukiiruseks 50 km/h.

Selgitate, et kohalikku liiklust teenindava Pikassilla tee ristmikult on väga keeruline välja sõita,

sest riigiteel asuva kurvi tagant tulevad sõidukid väga suure hooga. Lisate, et ka riigitee

ületamine on keeruline. Leiame, et antud juhul ei ole projekteeritavasse lõiku 50 km/h

kiirusrežiimi kehtestamine põhjendatud kuivõrd liikluskeskkond seda ei toeta ning

kogemuslikult võib öelda, et kui liikluskeskkond kehtestatud kiirusrežiimi ei toeta, siis ei peeta

sellest ka kinni. Projekteeritav lõik asub hajaasustuses, kus majapidamisi paikneb hõredalt ning

hoonestusjoon ei ole selgelt välja kujunenud. Projekteeritav lõik piirneb valdavalt metsadega.

Ohutuse suurendamiseks kirjas viidatud Pikassilla tee ristmiku piirkonnas on muudetud ristmiku

lõikumisnurka riigitee suhtes selliselt, et see paikneb riigitee suhtes võimalikult risti. Ristmiku

piirkonda on kergliiklejatele teeületamise ohutumaks muutmiseks kavandatud ohutussaarega

teeületuskoht, mis eelduslikult aitab kaasa ka riigiteel sõidukiiruste rahustamisele.

Kergliiklejate ohutuse suurendamiseks on projekteeritavasse lõiku kavandatud kergliiklustee.

Otsus:

1. Projekteerimisel arvestatakse lubatud suurima sõidukiirusega 70 km/h. Muudetud on

projekteerimistingimuste punkti 5.1.3 sõnastust.

2. Projekteerimisel selgitada, kas on põhjendatud kiiruspiirangu pikendamine Rõngu suunas.

3. Näha ette Sillaotsa parkla osaline säilimine. Parkla säilitamine on käsitletud

projekteerimistingimuste punktis 5.3.4.

8 Mäemetsa

61301:005:0592

Läbi vaadanud Pikasilla silla eskiislahenduse tutvustamise projekti esitan kohaliku

elanikuna oma poolsed ettepanekud. Ajalooliselt välja kujunenud lahendused on olnud

siiani parimad. Peale ohutussaare rajamist endise Pikasilla kaupluse kohale ja ühe vana

Selgitus:

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid

maastikulisi olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

9

tee otsa sulgemist ei saa enam bussid siin ringi keerata ja käivad üle silla Tartumaa

poolses parklas ringi keeramas. Kui see parkla likvideeritakse, siis läheb ühistranspordi

olukord veel kehvemaks. Vajalik oleks endise Pikasilla kaupluse vastas hoopis suletud

teeots uuesti avada. See vajadus oli näha ka kaitseväe õppuste ajal kui tehnika kuidagi

liikuda ei saanud ja kasutati ikkagi vana tee kohta. Projekteeritud on ootekoda

elektriliini alla. See sinna ei sobi kuna kõrval on üle 30 meetri kõrgused puud. Need

võivad tugeva tuulega elektriliinile ja projekteeritavale ootekojale kukkuda ka nõutava

liinitrassi laiuse puhul (elektriliinile kukkumisi on viimasel ajal seal esinenud).

Bussioote kohad sobivad oma praegustesse asukohtadesse kõige paremini. Lahendada

tuleks turvaline tee ületamine. Isegi nooremal inimesel on praegu tee ületamine ohtlik,

rääkimata vanematest. Liiklus on liiga tihe ja kiire. Eskiisilt paistis,et on kavas

likvideerida juurdepääsud Uus-Miku ja Pikasilla kauplus kinnistutele ja rajada uus

juurtepääs läbi Miku kinnistu. Ka see ei ole kuidagi loogiline teades olukorda eluaeg

naabruses elanuna. Minu teada on kinnistutel erinevad omanikud. Praegune lahendus

on maaüksuste põhiselt kõige mõistlikum. Alternatiivina saaks kergliiklusteeks

kasutada ka maantee teist serva kui kasutada vana teed Tõrva linna suunale. Siis saaks

vältida Tartumaa poolset kurvi välisserva ja suunata sujuvalt RMK teele.

Transpordiamet projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks

eskiisi. Eskiislahendus edastati menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024.

Projektiga hõlmatud alal asuvad lähestikku „Ülejõe“ ja „Pikasilla“ bussipeatused. Eskiisiga on

kavandatud bussipeatuste lahendusse muudatused. Kavandatud on „Ülejõe“ bussipeatuse

likvideerimine ja mõlemal pool sõiduteed asuvate „Pikasilla“ bussipeatuste projekteerimine

üheks tagasipöördekohaga bussipeatuseks. Ümberkorraldused bussipeatuste lahendusse on

kavandatud põhjusel, et need asuvad teineteisele väga lähestikku. „Pikasilla“ bussipeatuse

säilimist on eelistatud põhjusel, et seda peatust kasutab suurem hulk inimesi. Projektiga

likvideeritavast „Ülejõe“ bussipeatusest „Pikasilla“ bussipeatusesse on jalakäijate

liikumisvõimaluste tagamiseks eskiisiga kavandatud kergliiklustee. Kergliiklustee on

kavandatud sõiduteest vasakule poole kuna sellel teepoolel on suurem arv majapidamisi. Ka

„Pikasilla“ tagasipöördekohaga bussipeatus on kavandatud sõidutee vasakule poole põhjusel, et

vasakul poolel teed on suurem arv majapidamisi. See tagab lahenduse, kus suurem hulk

bussikasutajatest ei pea bussipeatusesse liikumiseks sõiduteed ületama. Nimelt suundub valdav

hulk elanikke „Pikasilla“ bussipeatusesse põhja poolt riigitee 23198 Põrga-Leebiku-Pikasilla tee

äärest. Teisel pool riigiteed 52 on selles piirkonnas ainult mõned üksikud majapidamised. Eskiisi

koostamisel leiti, et kuna elanikke, kes suunduvad „Pikasilla“ bussipeatusesse riigiteest lõuna

poolt, on sedavõrd vähe, et täiendavate meetmete kavandamine riigitee 52 ületamiseks ei ole

vajalik. Ohutussaarega teeületus kergliiklusteele ja kaudsemalt „Pikasilla“ bussipeatusesse

suundumiseks on kavandatud Pikasilla sillast Rõngu poolsesse lõiku.

Uus-Miku ja Pikasilla kaupluse kinnisasjade juurdepääsu osas selgitame, et Pikasilla kaupluse

kinnistule on eskiislahenduse kohaselt tagatud juurdepääs busside tagasipööramiskoha kaudu

ning Uus-Miku kinnistule riigiteelt 23198 läbi Miku (61301:005:0650) kinnistu. Muudatus

juurdepääsude lahenduses tingivad busside tagasipööramiskoht ja sõidutee äärde projekteeritav

kergliiklustee. Eskiislahendused uute juurdepääsu lahendustega on edastatud ka maaomanikele

tutvumiseks.

Otsus:

1. Kavandada „Ülejõe“ bussipeatuse likvideerimine ja tagasipööramiskohaga „Pikasilla“

bussipeatuse rajamine. Antud tingimus on sõnastatud projekteerimistingimuste punktis 5.4.1.

2. Projekteerida kergliiklustee „Pikasilla“ bussipeatuste ning sillast Rõngu suunale jäävate

eluhoonete vahelisse lõiku riigitee vasakule poole. Antud tingimus on sõnastatud

projekteerimistingimuste punktis 5.5.1.

3. Kavandada teeületuskohtade lahendused vastavalt Transpordiameti juhendile

„Kergliiklustaristu kavandamise juhend“.

4. Projekteerimisel lahendada bussiootekoja paiknemine.

9 Luhaveere

60801:001:2080

Maaomanik väljendas kirjas, et ta ei saa materjalide sisust aru, mistõttu võttis

Transpordiameti esindaja temaga 24.10.24 telefoni teel ühendust ning jagas selgitusi.

Telefonikõne põhjal on maaomanikul projektlahendusele järgmised ettepanekud:

1. Pikendada kiiruspiirangut 70 km/h Tartu suunal.

2. Kavandada silla juures olevale trepi piirkonda piirdesse katkestus, et oleks mugavam

trepile liikuda.

Selgitus:

Selgitame, et silla vahetus läheduses oleva trepi näol on tegemist hooldetrepiga, mille eesmärk

on võimaldada juurdepääsu silla konstruktsioonidele nende hooldamiseks. Hooldetrepp ei ole

mõeldud kasutama kohalikele elanikele ja/või kalameestele.

Otsus:

1. Projekteerimisel kaaluda, kas kiiruspiirangu 70 km/h pikendamine Tartu suunal on

põhjendatud.

2. Piirde lahendus hooldetrepi piirkonnas selgitada projekteerimisel.

Transpordiameti korralduse „Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52 Viljandi‒Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“ lisa 2

10

2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud

Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas projekteerimistingimuste menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates arvamust

avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

Kinnisasja nimi Katastriüksuse

tunnus

Jõekalda 60801:001:0780

Lille 61301:005:1420

Miku 61301:005:0650

Männi 60801:001:1450

Pikasilla kauplus 61301:005:0790

Põhtjärve 60801:001:0690

Suve 60801:001:1480

Tamme 60801:001:1140

Tullino 60801:001:1506

Tullino 60801:001:1507

Tõruke 60801:001:1940

Uus-Miku 61301:005:0840

* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul projekteerimistingimuste eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse

projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 31 lg 6).

KORRALDUS

04.11.2024 nr 1.1-3/24/820

Projekteerimistingimuste andmine riigitee 52

Viljandi-Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla

rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

Transpordiamet algatas 03.04.2023 projekteerimistingimuste andmise menetluse riigitee 52

Viljandi-Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks

ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lõigete 1 ja 2 alusel.

1. ASJAOLUD

Projekteerimistingimuste menetluse esemeks olev riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,351 asuva

Puistu ristmiku ja km 47,2 vaheline lõik paikneb kahe maakonna territooriumil. Tartu ja Valga

maakonnas Elva ja Tõrva vallas Purtsi ja Pikasilla külade territooriumil riigi transpordimaa

kinnisasjadel (katastritunnus 61301:005:0911 ja 60801:001:1401) ja sihtotstarbeta maa kinnisasjal

(katastritunnus 17101:001:0957).

Projekteerimistingimused on kooskõlas Elva valla ja Tõrva valla üldplaneeringutega, milles

menetluse esemeks olevat riigiteed on käsitletud kui olemasolevat maanteed olemasolevas

asukohas.

Projekti eesmärk on olemasoleva silla asemele uue silla kavandamine, jalakäijate ja jalgratturite

liiklusohutuse taseme tõstmine, sõidutee plaaniraadiuste vastavusse viimine lubatud suurima

sõidukiirusega ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.

Arvestades projektiga hõlmatud alal levivaid keskkonnaalaseid piiranguid, keerukaid maastikulisi

olusid ning projekteerimistingimuste menetluses kogutud seisukohtasid tellis Transpordiamet

projekteerimistingimuste menetluse ajal piirkonda sobiva lahenduse leidmiseks eskiisi.

Transpordiamet teavitas menetlusosalisi eskiisi tellimisest ja hilisemast lahenduse tutvustamisest

08.09.2023 kirjaga nr 8-1/23-063/19298-1. Samas kirjas oli toodud info, et

projekteerimistingimuste korraldus antakse peale eskiisi tutvustamist. Eskiis esitati

menetlusosalistele tutvumiseks 12.09.2024 ning arvamusi ja ettepanekuid lahendusele oodati kuni

30.09.2024.

Lahenduse täpsustumise ja eskiisi tutvustamise järgselt selgus vajadus muuta

projekteerimistingimusi. Järgnevalt on kirjeldatud, missuguseid projekteerimistingimuste punkte

on korralduse andmisel eelnõuga võrrelduna muudetud.

Projekteerimistingimuste menetluse ajal muutus seadusandlus. Seni teeprojekti koostamise

aluseks olev majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise

2

normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ muutus kehtetuks ning jõustus kliimaministri

17.11.2023 määrus nr 71 „Tee projekteerimise normid“. Seetõttu on muudetud

projekteerimistingimuste eelnõu punkti 5.3.1 sõnastust järgnevalt: „Lähtuda kliimaministri

17.11.2023 määrusest nr 71 „Tee projekteerimise normid“ ja kehtivatest Transpordiameti juhistest

ja juhenditest“. Uuest jõustunud määrusest „Tee projekteerimise normid“ kaotati ära

projekteerimise lähtetasemed, mistõttu eemaldati projekteerimistingimuste eelnõu punkt 5.1.4,

mis määras projekteerimise lähtetasemeks rahuldav.

Eskiislahenduse väljatöötamisel täpsustati algset eesmärki projekteeritava lõigu pikkuse ja lubatud

suurima sõidukiiruse osas. Kui esmalt oli soov lahendada riigitee 52 km 46,352 asuva Puistu

ristmiku ja riigitee km 47,297 asuva Ausamba tee ristmiku vahelist lõiku ning olemasoleva

olukorraga võrrelduna tõsta lubatud suurimat sõidukiirust 90 km/h tunnis, siis eskiislahenduste

väljatöötamise ajal otsustati majanduslikel kaalutlustel lühendada projekteeritava lõigu pikkust

ning lähtuda projekteerimisel hetkel lubatud suurimast sõidukiirusest 70 km/h. Sõidukiiruste

tõstmisega oleks kaasnenud Pikasilla sillast Rõngu poolses osas asuvate kurvide ulatuslik

õgvendamine. Seetõttu on muudetud projekteerimistingimuste eelnõu punktis 5.1.3 lubatud

suurimat sõidukiirust ning projekteerimisel arvestatakse 70 km/h sõidukiirusega. Projekteeritava

lõigu pikkuse muudatus on toodud projekteerimistingimuste punktis 5.3.2 ning sõnastatud

järgnevalt: „Projektiga käsitleda riigitee 52 km 46,351 asuva Puistu ristmiku ja riigitee km 47,2

vahelist lõiku. Projektiga käsitletav lõik on näidatud lisas 2. Riigitee ümberehitamine näha ette

minimaalses tehniliselt vajalikus mahus“. Tulenevalt asjaolust, et eskiisi koostamise ajal otsustati

projekteeritavas lõigus lähtuda lubatud suurimast sõidukiirusest 70 km/h, mis omakorda

võimaldab vältida teelõigul olevate kurvide suuremahulist õgvendamist, selgus võimalus osaliselt

säilitada riigitee km 47,103 asuv parkla. Seega on muudetud projekteerimistingimuste eelnõu

punkti 5.3.4 sõnastust järgnevalt „Näha projektiga ette riigitee km 47,103 asuva parkla säilitamine

minimaalses vajalikus mahus, mis võimaldab parklas mõne sõiduauto parkimist“.

Eskiislahenduse väljatöötamisel kaaluti Pikasilla silla paiknemisel erinevaid variante, mille

tulemusena jõuti lahenduseni, et uus sild on põhjendatud rajada olemasoleva silla asukohta ning

plaanilahenduses suuri muudatusi mitte teha. Seetõttu on eemaldatud projekteerimistingimuste

eelnõu punktis 5.2.2 sõnastatud tingimus „Vajadusel muuta silla nurka jõe suhtes, kui selle abil on

projektala ulatuses tervikuna võimalik saavutada tehniliselt optimaalsemad ja finantsiliselt

mõistlikumad lahendused“.

Eskiislahenduse väljatöötamisel selgus, et kõiki olemasolevaid juurdepääse ei ole võimalik

säilitada olemasolevas asukohas ning juurdepääsude tagamiseks tuleb leida alternatiivne lahendus.

Seetõttu on täiendatud projekteerimistingimuste punkti 5.3.6 tingimusega „Juhul kui

projektlahenduse tõttu kaob mõnele kinnistule juurdepääs, tuleb projektiga tagada ja lahendada

uus juurdepääs“.

Eskiislahenduse koostamisel muudeti projekteeritavas lõigus bussipeatuste lahendust. Praegu

asuvad projektiga käsitletavas lõigus lähestikku kaks bussipeatust „Pikasilla“ ja „Ülejõe“.

„Pikasilla“ bussipeatused asuvad Pikasilla sillast Viljandi poolses osas Valga maakonna

territooriumil ja „Ülejõe“ peatus sillast Rõngu pooles osas Tartu maakonna territooriumil.

„Ülejõe“ bussipeatus asub riigitee km 47,103 asuvas parklas. Kuna projekteeritav lõik asub kahe

maakonna territooriumil tuli eskiisi koostamisel arvestada bussidele tagasipööramiskoha

projekteerimise vajadusega. Eskiisi koostamisel selgitati, et „Pikasilla“ bussipeatust kasutab

oluliselt suurem hulk elanikke kui „Ülejõe“ bussipeatust, mistõttu otsustati tagasipööramiskohaga

bussipeatus projekteerida „Pikasilla“ bussipeatuste piirkonda ning likvideerida

„Ülejõe“ bussipeatus. Kergliiklejate liikumisvõimaluste tagamiseks sillast Rõngu suunale jäävate

eluhoonete piirkonnast „Pikasilla“ bussipeatusesse on eskiisiga kavandatud riigitee äärde

kergliiklustee rajamine. Bussipeatuste lahendusi on eskiisi koostamisel arutatud piirkondlike

3

ühistranspordikeskuste ja kohalike omavalitsustega.

Eskiisi koostamisel selgunud lahendustest tingituna on eemaldatud projekteerimistingimuste

eelnõu punktid 5.4.1 ja 5.4.2 ning muudetud eelnõu punkti 5.4.3 sõnastust järgnevalt:

„Projekteerida tagasipöördekohaga bussipeatuse lahendus olemasolevatesse

„Pikasilla“ bussipeatuste piirkonda. Näha ette „Ülejõe“ bussipeatuse likvideerimine“. Sõnastuste

ja tingimuste muudatusega peatükis 5.4 „Bussipeatused“ on korralduse andmisel eelnõuga

võrrelduna muutunud selle peatüki numeratsioon.

Kergliiklejate ohutuse suurendamiseks projekteeritavas lõigus kavandati eskiisiga kergliiklustee

sõidutee vasakpoolsesse serva. Sellel teepoolel asub projekteeritavas lõigus suurem hulk

majapidamisi, mis loob eelduse, et valdav osa piirkonnas elavaid inimesi ei pea kergliiklusteele

pääsemiseks sõiduteed ületama. Kergliiklustee projekteerimist riigitee vasakule poolele toetab ka

asjaolu, et busside tagasipöördekoht on projekteeritud kergliiklusteega samale teepoolele. See

lahendus vähendab samuti riigitee ületamise vajadust. Eelnevat arvesse võttes on kergliiklusteega

seoses muudetud projekteerimistingimuste punkti 5.5.1 sõnastust järgnevalt: „Projekteerida

kergliiklustee „Pikasilla“ bussipeatuste ning sillast Rõngu suunale jäävate eluhoonete vahelisse

lõiku riigitee vasakule poole. Kergliiklustee täpne paiknemine riigitee suhtes selgitada

projekteerimisel“.

Eskiislahenduse väljatöötamisel leiti, et projekteeritavasse lõiku on põhjendatud terviklahenduse

realiseerimise eesmärgil kaaluda valgustuse projekteerimist. Seetõttu on täiendatud

projekteerimistingimusi punktiga 5.6.1 ning sõnastatud tingimus „Kaaluda valgustuse

projekteerimist vastavalt Transpordiameti juhendile „Riigiteede valgustuse kavandamine“.

2. MENETLUSE KÄIK

Transpordiamet kaasas pädeva asutusena projekteerimistingimuste menetlusse lisas 2 loetletud

menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 31 lõike 3 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud

asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud projekteerimistingimuste menetluse esemega

EhS § 31 lõige 4 punkti 1 alusel.

Transpordiamet esitas projekteerimistingimuste eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud

asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine puudutada EhS § 31

lõige 4 punkti 2 alusel.

Korralduse lisas 2 on projekteerimistingimuste menetluse käigus esitatud arvamuste ja

kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab ka EhS § 31 lõike 5 kohaselt esitatud märkusi ning

Transpordiameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta.

Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt projekteerimistingimuste eelnõu

kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist,

loetakse projekteerimistingimuste eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei

soovinud projekteerimistingimuste eelnõu kohta arvamust avaldada (alus EhS § 31 lõige 6).

Transpordiamet ei ole projekteerimistingimuste menetluse käigus tuvastanud EhS § 32 kohaseid

projekteerimistingimuste andmisest keeldumise aluseid ega projekteerimistingimuste kehtivuseks

pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 33 lõikele 1.

4

3. ÕIGUSLIKUD ALUSED

Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 26 lõike 1, § 99 lõiked 1 ja 2, majandus- ja

taristuministri 03.12.2020 määruse nr 82 „Transpordiameti põhimäärus“ § 10 lõike 3 punkti 1 ning

kooskõlas majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusega nr 84 „Projekteerimistingimuste

taotluste ja projekteerimistingimuste vorminõuded“, otsustab Transpordiamet:

4. OTSUS

1. Anda projekteerimistingimused riigitee 52 Viljandi-Rõngu tee km 46,845 asuva Pikasilla

silla rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks vastavalt korralduse lisale 1.

2. Edastada projekteerimistingimuste andmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul

menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Transpordiameti kodulehel.

5. KORRALDUSE LISADE LOETELU

Korralduse juurde kuuluvad järgnevad lisad:

1. Pikasilla silla rekonstrueerimise projekteerimistingimused;

2. Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel.

6. RAKENDUSSÄTTED

Korralduse peale võib esitada Transpordiametile (Valge 4, 11413 Tallinn) vaide haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,

millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule

halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse

teatavakstegemisest.

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaie Kruusmaa

juhataja

planeerimise osakonna projekteerimise üksus