Hundi küttimismahu kehtestamine 2024/2025 jahiaastal

K O R R A L D U S

01. november 2024 nr 1-3/24/609

Hundi küttimismahu kehtestamine 2024/2025.

jahiaastaks

1. OTSUS

Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri 30.09.2020

määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2

punkti 3 alusel, otsustan:

1.1. Kehtestan 2024/2025. jahiaasta hundi (Canis lupus) küttimismahuks Eesti Vabariigi

territooriumil esimese osana kokku 90 isendit ja kinnitan küttimismahu jagunemise

ohjamisalade vahel (lisa 1).

1.2. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või

kehtetuks tunnistamise ja/või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmise selliselt, et

Keskkonnaametil on pärast Keskkonnaagentuuri poolsete ettepanekute tegemist õigus

korraldusega kehtestatud huntide küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta.

1.3. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt on keelatud pidada jahti

telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele.

1.4. Tagamaks hundi küttimismahust kinnipidamise, kehtestan hundijahi

registreerimise ja hundi küttimisest teavitamise korra:

1.4.1. Ohjamisalasse jääv jahipiirkond määrab jahihooajaks jahipiirkonna kontaktisiku ning

edastab koheselt jahipiirkonna kontaktisiku nime ja telefoninumbri korralduse lisas 2 nimetatud

ohjamisala kontaktisikule. Kui jahipiirkond jääb mitmesse ohjamisalasse, tuleb saata

kontaktisiku andmed kõigi jahipiirkonda jäävate ohjamisalade kontaktisikutele.

1.4.2. Jahipiirkonna kontaktisik registreerib hundijahi Keskkonnaameti poolt määratud ja

käesoleva korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisiku juures, arvestades korralduse

punktis 1.1 kehtestatud küttimismahtu. Hundijahi registreerimiseks tuleb jahipiirkonna

kontaktisikul ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile saata lühisõnum (SMS), milles tuleb

märkida märksõna „hundijaht”, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number, kus jahti peetakse.

Üks registreerimine kehtib 12 tundi arvates lühisõnumi saatmise hetkest.

1.4.3. Hundi küttimisest peab jahipiirkonna kontaktisik ohjamisala kontaktisikut teavitama

viivitamatult pärast hundi küttimist, saates ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile lühisõnumi

2 (9)

(SMS) sisuga: märksõna „hunt kütitud”, küti nimi, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number,

kus hunt kütiti.

1.4.4. Ohjamisala kontaktisik teavitab viivitamatult kõiki ohjamisala jahipiirkonna

kontaktisikuid (SMS) teel (sisu: „arv“ „hunt(i) kütitud” ja jahipiirkonna nimi ning ohjamisala

number, kus hunt kütiti) hundi küttimisest ning küttimismahu täitumisel ka hundijahi

lõppemisest (sel juhul lisatakse sõnumile teade „jaht lõppenud“). Jahipiirkonna kontaktisik on

kohustatud viivitamatult hundi küttimisest ja/või jahi lõppemisest teavitama kõiki nende

piirkonnas hundijahti pidavaid jahimehi.

1.4.5. Haavatud hundi jälitamisel väljaspool jahimaad jäävale kaitsealale (sh Alam-Pedja

looduskaitseala, Soomaa rahvuspark) tuleb lisaks ohjamisala kontaktisikule viivitamatult

informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) lühinumbril 1247.

1.4.6. Kehtestan hundijahi registreerimise ajavahemiku alates kella 8.00-st kuni kella 18.00-ni.

1.4.7. Kui hundi küttimise ohjamisala kontaktisik ei soovi või ei saa ettenägematute asjaolude

tõttu hundijahti hundi küttimise ohjamisalal enam koordineerida, siis peatub ohjamisalal

hundijaht sellest teavitamise hetkest kuni uue ohjamisala kontaktisiku määramiseni

Keskkonnaameti poolt. Keskkonnaamet teavitab hundijahi peatamisest e-kirjaga kõiki

ohjamisala jahipiirkondi. Jahipiirkonnad (sh jahipiirkonna kontaktisikud) on kohustatud

hundijahi peatumisest viivitamatult teavitama kõiki nende piirkonnas hundijahti pidavaid

jahimehi.

1.5. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud:

1.5.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks jahipiirkonna asukohajärgsesse piirkonda kehtestatud

küttimismahust kinnipidamise;

1.5.2. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise

nõuetest;

1.5.3. teavitama esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui ühe ööpäeva jooksul, hundi

tabamisest lühisõnumiga (SMS) (sisu: „arv“ „hunt(i) kütitud” ja jahipiirkonna nimi ning

ohjamisala number, kus hunt kütiti Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti järgmiselt:

• Harju, Hiiu, Lääne, Rapla ja Saare maakond – Annabel Pindmaa, telefon 54530619;

• Jõgeva, Järva, Tartu, Ida- ja Lääne-Viru maakond – Astrid Levkoi-Epner, telefon

56951405;

• Põlva maakond − Margo Tannik, telefon 516 0148;

• Pärnu, Valga, Viljandi ja Võru maakond – Mihkel Pastik, telefon 5304 4134

1.5.4. esitama Keskkonnaagentuurile esimesel võimalusel või hiljemalt 20. märtsiks 2024

kütitud või hukkununa leitud hundi andmed (ankeet) ja bioproovid (lihaseproov, emakas koos

munasarjadega ja kihva juure lõige).

1.5.5 esitama Keskkonnaametile esimesel võimalusel või hiljemalt kahe ööpäeva jooksul

küttimisest alates kütitud või hukkununa leitud hundi andmed (jahipiirkond, küttimise kuupäev,

küttimise asukoha koordinaadid XY formaadis, jahiloa number), saates teate elektronposti

aadressil [email protected].

3 (9)

1.6. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele ja ohjamisala

kontaktisikutele. Korraldus jõustub allakirjutamisest.

2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED

2.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 6 kohaselt on hunt (Canis lupus) suuruluk. Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le

2 võib hundile pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe

ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.

2.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hundi küttimismahu (edaspidi ka küttimislimiidi) igal

jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning

jahindusnõukogu ettepanekust. Keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite

seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus” (edaspidi

määrus nr 27) §-st 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hundi küttimismahu kehtestamisel

lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri ulukite seire aruandest.

2.3. Euroopa Liidus (edaspidi ka EL) on hunt loodusdirektiivi1 alusel kaitstav liik, kellele on

ette nähtud nii elupaiga- kui ka isendikaitse. Liitumisläbirääkimistel EL-ga taotles Eesti

kõigi kolme suurkiskja (hunt, ilves, karu) asurkondade välja arvamist direktiivi lisast II

(kuhu kantud liikidele on ette nähtud elupaigakaitse) ja lisast IV (kuhu kantud liikidele on

ette nähtud range isendikaitse) ja arvamist lisasse V (kuhu kantud liike on lubatud

kontrollitud tingimustes tegevuskava alusel säästvalt majandada). Eesti deklareeris EL

liitumisläbirääkimistel, et suurkiskjate kaitse tagamiseks koostatakse vastavad

tegevuskavad. Liitumisläbirääkimiste tulemusel on Eestile tehtud geograafiline erand ning

hunt on välja arvatud II ja IV lisast ning üle viidud V lisasse, mis lubab meil liiki

tegevuskava põhiselt küttida. Hundi Balti populatsiooni (sh Eesti osa) seisund on soodne

ja kasvutrendis nii Eestis kui ka piiriülesel tasandil. Euroopa Liidu piiridesse kuuluva Balti

populatsiooni osa arvukuseks on 2018. aastal hinnatud kokku ligikaudu 1700–2200 hunti.

2022. aastal on hundi Balti populatsiooni arvukuseks hinnatud juba 2190–2790 hunti2.

Korraldusega määratud küttimismahu realiseerimisel säilib hundi populatsiooni EL osa

piires huntide ränne sellisel määral, et liik püsib oma looduslikus elupaigas elujõuline

pikema aja jooksul, liigi looduslik levila ei ole vähenemas ning olemas on piisavalt suur

elupaik, mis tõenäoliselt ka tulevikus ei vähene (täidetud on loodusdirektiivi art 1 punkt i).

Hundi populatsiooni seisundi hindamisel teeb Eesti teiste liikmesriikidega (sh Läti ja

Leedu) tihedat koostööd.

2.4. Punktis 2.3 mainitud põhjustel on Eestis koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

aastateks 2022-20313 (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära

toodud vajadus säilitada iga-aastaselt 20-30 kutsikatega hundikarja (hundipesakonna)

olemasolu enne jahihooaja algust. Tegevuskava näeb ühe meetmena ette suurkiskjate

ohjamisalade korra rakendamise (p 6.2.1).

2.5. 2013. ja 2014. aastal viidi ohjamisalade moodustamise otstarbekuse hindamise eesmärgil

läbi kaks teadusuuringut. Esimese uuringuga anti soovitused huntide küttimiseks,

1 Kättesaadav internetiaadressilt: https://eur-

lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF, 02.10.2024. 2 Kättesaadav internetiaadressilt: https://rm.coe.int/inf45e-2022-wolf-assessment-bern-convention-2791-5979-

4182-1-2/1680a7fa47, 02.10.2024. 3 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-

looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad, 02.10.2024.

4 (9)

arvestades maastikulist tsoneeringut4. Teise uuringu tulemusel on tehtud konkreetsemad

ettepanekud suurulukite (sh hundi) küttimise ohjamisalade moodustamiseks5. Uuringute

tulemusel ja lähtudes tegevuskava p-st 6.2.1 on Eestis moodustatud huntide küttimiseks

ohjamisalad. Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam

maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige

kahjustus- ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja

kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne

seisund hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele.

2.6. Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024”

(edaspidi ulukiseire aruanne)6 on 2023. aasta asurkonna suuruse, küttimismahu ja

asurkonna juurdekasvunäitajate põhjal prognoositud hundi arvukuse suurenemist võrreldes

eelneva aastaga. Pikema aja keskmisena on hundi asurkonna potentsiaalne

juurdekasvumäär (aastane juurdekasv võrreldes eelneva aasta sügisese arvukusega) olnud

40% juures. Möödunud aasta (2023) küttimissurve oli 36% ning keskmise

juurdekasvumäära säilimise juures on tänavu sügisel arvukus kasvanud juba 41

pesakonnani. Arvestades sellega, et viimasel üheteistkümnel aastal kaheteistkümnest on

tegelik juurdekasvumäär erinenud keskmisest kuni 14% (vaid ühel aastal 18%), võib pisut

enam kui 90% tõenäosusega arvata, et tänavu sügisel on meil hundi arvukus vahemikus

35-47 pesakonda.

2.7. Keskkonnaagentuuri täpsem ettepanek hundi küttimise korraldamiseks on esitatud

ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hundi küttimise korraldamiseks 2024. aastal

1. osa” (edaspidi ulukiseire aruande lisa). Ulukiseire aruande lisa on Keskkonnaametile

edastatud 15.10.2024. Ulukiseire aruande lisas leiab Keskkonnaagentuur, et hundi arvukus

on võrreldes kolme eelneva aastaga oluliselt suurenenud, kuid lõplik andmestik

pesakondade arvu ja leviku kohta selgub lumikatte saabudes. Käesolevas ettepanekus

jaotatakse hundi küttimislimiit sarnaselt varasematele aastatele ohjamisalade põhiselt ning

planeeritud on esitada tänavune küttimisettepanek kolmes osas.7

2.8. Tuginedes ettevaatusprintsiibile, teadaolevate ja oletatavate pesakondade andmetele ning

kahjustuste esinemisele, on küttimismahu esimese osa suuruseks 90 isendit ning selle

jaotus ohjamisalade kaupa on kajastatud korralduse lisas. Keskkonnaagentuuri ettepanekul

ja tulenevalt tegevuskavast on ohjamise olulisemaks ja peamiseks eesmärgiks tagada

Mandri-Eestis 2024. aastaks 20-30 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni

võimalikult ühtlase jaotumisega sobilike elupaikade vahel, kusjuures säilima peaksid

ennekõike suuremaid loodusmaastikke asustavad hundikarjad.

2.9. JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile hundi küttimise korraldamiseks. Hiiu ja Saare maakondade

jahindusnõukogud tegid ettepaneku hunti mitte küttida. Ida-Viru, Lääne, Lääne-Viru,

Põlva, Tartu, Valga, Viljandi ja Võru maakonna jahindusnõukogude ettepanekud huntide

küttimismahu kehtestamiseks olid võrreldes Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruande lisas

tooduga suuremad8. Ulukiseire aruande lisas tooduga kattub suurel määral Jõgeva

4 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/2021-

12/Ulukid/suurkiskjad/Maastiku%20tsoneerimine%20erineva%20hundi%20ohjamisintensiivusega%20aladeks.pdf

, 02.10.2024. 5 https://rewild.ee/portfolio/reWiLD%202014%20Suurkiskjate%20ohjamisalad.pdf, 02.10.2024. 6 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja-

kuttimine, 02.10.2024. 7 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil:

https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Hunt%20k%C3%BCttimisettepanek_KAUR_2024.pdf, 05.10.2024. 8 Jahindusnõukogude protokollid on kättesaadavad Keskkonnaameti kodulehel aadressil

https://keskkonnaamet.ee/elusloodus-looduskaitse/jahipidamine/jahipiirkonnad-ja-jahindusnoukogud, 02.10.2024.

5 (9)

maakonna jahindusnõukogu ettepanek. Harju, Järva, Pärnu ja Rapla maakonna

jahindusnõukogud otsustasid esialgu arvulist huntide küttimisettepanekut mitte teha.

Lisaks on Järva jahindusnõukogu teinud ettepaneku lubada hunte küttida Järva ohjamisalal

piiranguteta. Lääne jahindusnõukogu tegi ettepaneku lubada hunte küttida ka Põhja-

Läänemaa ohjamisala Noarootsi jahipiirkonnas kariloomade murdmise tõttu. Samadel

põhjustel teeb Rapla maakonna jahindusnõukogu ettepaneku lubada hunte küttida ka Järva

ohjamisala Juuru jahipiirkonnas. Põlva maakonna jahindusnõukogu on teinud ettepaneku

Põlva-Tartu ja Valga-Tartu hundi küttimise ohjamisalade täiendamiseks ning teinud

ettepaneku nimetada ohjamisalad ümber Põlva-Tartu-Setomaa ja Valga-Tartu-Põlva

ohjamisaladeks.

Keskkonnaamet arvestab Rapla maakonna jahindusnõukogu ettepanekuga ja lubab Järva

ohjamisalal lisaks Kõue jahialale ja Leva jahipiirkonnale hundijahti edasiste kahjustuste

ära hoidmiseks ka Juuru jahipiirkonnas, kuna alal liikuv ja kahjustusi põhjustav hundikari

liigub lisaks eelmainitud aladele ka Juuru jahipiirkonna jahimaadel. Keskkonnaamet

arvestab osaliselt ka Põlva maakonna jahindusnõukogu ettepanekut, täiendades Valga-

Tartu ohjamisala nimetust sõnaga „Põlva“. Lääne maakonna jahindusnõukogu ettepaneku

edastas Keskkonnaamet 30.10.2024 arvestamiseks Keskkonnaagentuurile, kuna

korraldusega alates 01.11.2024 Põhja-Läänemaa ohjamisalale hundi küttimismahtu esialgu

ei määrata.

Kütitavate isendite koguarvu erinevus Keskkonnaagentuuri ulukiseire aruandes toodu ja

jahindusnõukogude ettepanekute vahel on kokku 65 isendit (Keskkonnaagentuuri

ulukiseire aruande lisas 90 isendit, jahindusnõukogude ettepanekutes kokku 155 isendit).

Arvestada tuleb, et jahindusnõukogude ettepanekud hundi küttimismahu määramiseks on

tehtud jahiaasta kohta sõltuvalt maakonnast ning on ka osalt kattuvad mõningate

ohjamisalade suhtes.

2.10. 04.10.2024 toimus suurkiskjate koostöökogu koosolek, kus arutati huntide küttimise

korraldamist 2024/2025. jahiaastal. Enamusel koostöökogu (va MTÜ Loomus) liikmetest

ei olnud vastuväiteid kehtestatava küttimismahu (90 isendit) osas, kuna huntide arvukus on

Eestis Keskkonnaagentuuri hinnangul kõrgem võrreldes varasemate aastatega.

2.11. Arvestades ulukiseire aruande lisas toodud ettepanekuid huntide küttimise korraldamiseks

2024/2025. jahiaastal, jäetakse kehtima varasemal perioodil moodustatud 20 ohjamisala.

Osadele ohjamisaladele (Ida-Harju, Hiiu, Ida-Viru, Saare, Tartu-Jõgeva, Viru ja Põhja-

Läänemaa) huntide küttimismahtu esimeses osas ei kehtestata, kuna eelmainitud

ohjamisaladel tervikuna märkimisväärseid hundikahjustusi ei esine. Pärnu-Viljandi

ohjamisalal soovitakse lähtuvalt riiklikust liigipõhisest seire- ja telemeetrilisest

uurimistegevusest säilitada mitut terviklikku hundipesakonda, seetõttu lubatakse hunte

küttida seal vaid Rahnoja jahipiirkonnas, kus 2024. aasta suvel esinesid korduvad rünnakud

piirkonnas elavatele kariloomadele (sh veistele). Ohjamisalad on jahipiirkonniti ära toodud

käesoleva korralduse lisas 1. Hundi küttimismahuta jäänud ohjamisaladele ja

jahipiirkondadele võidakse küttimismaht määrata küttimismahu teise ja kolmanda osana

juhul, kui on kogunenud rohkem informatsiooni hundipesakondade paiknemise ja huntide

liikumise ning lisanduvate kahjustuste kohta.

2.12. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu

hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse

kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile

kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse

kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet

hundi küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja

lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu

6 (9)

muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2.13. Võttes arvesse ulukiseire aruande lisa ettepanekuid küttimismahtude määramiseks ning

jahindusnõukogude toodud ettepanekuid hundi küttimise korraldamiseks, ulukikahjustuste

paiknemist ja olemasolu, on Keskkonnaamet seisukohal, et huntide küttimismahu esimese

osana on otstarbekas kehtestada Eestis 90 isendit. Küttimismaht jaotatakse ohjamisalade

jahipiirkondade vahel vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele ja Keskkonnaameti

kogutud andmetele ulukikahjustuste kohta jahipiirkondades 2024. aastal ajavahemikus

01.05.2024 kuni 30.09.2024. Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hundijahi

registreerimine) sätestamisel arvestatakse jahindusnõukogude esitatud ettepanekutega.

Käesoleva korraldusega kehtestatakse hundi küttimismahu esimene osa. Täiendavate hundi

vaatlusandmete lisandumisel ja kahjustuste esinemisel teeb Keskkonnaagentuur

Keskkonnaametile ettepaneku täiendava limiidi kehtestamiseks. Keskkonnaamet võib

käesolevat korraldust muuta või kehtetuks tunnistada või kehtestada kõrvaltingimuse nagu

on selgitatud eeltoodud korralduse punktis 2.12. Hundi küttimismahu täiendava osa kohta

ettepaneku tegemiseks on lisaks vaatlusandmete edastamisele oluline huntide küttimise

järgselt vastavad ankeedid ja bioproovid võimalikult kiiresti Keskkonnaagentuuri

toimetada.

2.14. Jahist § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 3 lg-dele 2, 3 ja 5 hõlmab see kohustus

kütitud või hukkununa leitud hundi kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise

kohustust. Kuna Keskkonnaametil on vaja kütitud huntide kohta koguda ka täiendavaid

küttimisandmeid (sh jahipiirkond, kus isend kütiti; küttimise kuupäev; küttimise asukoha

koordinaadid XY formaadis ja jahiloa number), kehtestab Keskkonnaamet korralduse

punkti 1.5.5, mille kohaselt tuleb eelmainitud andmed esitada hundi küttinud jahipiirkonna

kasutajal Keskkonnaametile esimesel võimalusel või hiljemalt kahe ööpäeva jooksul

küttimisest alates, saates teate elektronposti aadressil [email protected].

2.15. Ulukiseire aruande lisas teeb Keskkonnaagentuur ettepaneku keelata jahipidamine

telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele. Keskkonnaamet

peab ulukiseire aruande lisas esitatud ettepanekut põhjendatuks. Märgistatud isendite

küttimine ei võimalda nendega seotud teadusuuringuid lõpuni viia ning uuringute käigus

saadavad andmed jäävad poolikuks. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3 kehtestab

Keskkonnaamet kõrvaltingimusena keelu pidada jahti telemeetriliste märgistega

varustatud huntidele ning nende gruppidele (hundikarjale, kelle osad liikmed on

kaelustatud).

2.16. Huntide küttimise paremaks korraldamiseks tegid jahindusnõukogud huntide küttimise

korraldamiseks Keskkonnaametile ettepaneku määrata ohjamisaladele kontaktisikud, kes

vahendavad huntide küttimise ja jahtide registreerimisega seotud informatsiooni.

Jahindusnõukogudes kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on

Keskkonnaametile andnud nõusoleku, et nad on nõus eespool toodud informatsiooni

vahendama. Küttimismahust kinnipidamiseks on vajalik kehtestada hundijahi eelneva

registreerimise süsteem kontaktisiku juures, tagamaks ohjamisalal toimuvatest jahtidest

teadasaamine ning küttidele võimalikust küttimismahu realiseerimisest ajakohase teabe

edastamine. Võimaldamaks kiiret infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem,

määrab Keskkonnaamet jahi registreerimise ja kütitud isendist teavitamise vormiks

lühisõnumi (SMS). Ohjamisalade kontaktisikute nimed ja kontaktid on kehtestatud

käesoleva korralduse lisas 2 „Maakondade ohjamisalade kontaktisikud, kelle juures

registreerida hundi küttimine 2024/2025. jahiaastal“. Ohjamisala kontaktisiku juures

registreeritakse jahipiirkonna kontaktisik.

7 (9)

2.17. Kuna osad jahipiirkonnad jäävad korraga mitme hundi küttimise ohjamisala piiridesse, siis

arusaamatuste vältimiseks tuleb jahi registreerimisel ja hundi tabamisel ning jahi

lõppemisel SMS-iga saadetavasse lühisõnumisse märkida lisaks jahipiirkonnale ka

ohjamisala järjekorra number (ära toodud korralduse lisas 1), millel hundijahti peetakse või

peeti.

2.18. Hundijahis võib ette tulla olukordi, kus looma haavatakse ega suudeta koheselt tabada.

Jahis § 41 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse haavatud suuruluki tabamise korral jahiloale lisaks

tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. Hetkel kehtiva jahiseaduse tõlgenduse

järgi on vajalik väljastada jahiluba haavatud uluki jälitamiseks, kui see lahkub esialgsest

küttimispiirkonnast (jahipiirkonnast). Küttimisloa väljastab jahipiirkond, kuhu haavatud

loom liigub. Samas on Eestis kaitsealasid (Alam-Pedja LK, Soomaa RP) mis on jahimaaga

liitmata ning kus ei toimu tavapärases mõistes jahipidamist. Kui haavatud hunt satub

nendele aladele, siis tuleb haavatud isendi jälitamisel viivitamatult lisaks ohjamisala

kontaktisikule informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) telefoninumbril

1247, kes annab vajadusel nõusoleku haavatud looma jälitamiseks ja küttimiseks.

2.19. Jahipiirkonna kontaktisiku määrab konkreetne jahipiirkond ise ning edastab jahipiirkonna

kontaktisiku nime ja telefoninumbri koheselt, enne jahi algust, ohjamisala kontaktisikule

(telefoni või SMS-i teel). Jahipiirkonna kontaktisik peab koheselt jahis olijatele edastama

ka ohjamisala kontaktisikult saadud info huntide küttimise kohta ohjamisalal või

küttimismahu ammendumise kohta.

2.20. Lihtsustamaks jahipiirkonna kontaktisikute ja ohjamisalade kontaktisikute tööd, on

mõistlik kehtestada ajavahemik, millal ööpäeva jooksul saab hundijahid eelregistreerida.

Selleks määrab Keskkonnaamet mõistliku ajavahemikuna perioodi alates kella 8.00-st kuni

kella 18.00-ni. Väljaspool määratud aega ei ole ohjamisalade kontaktisikud kohustatud

hundijahti registreerima. Varasematel aastatel on ette tulnud olukordi, kus maakonna hundi

küttimislimiidi ammendumisel ja viimase hundi küttimisel on küttimismaht tahtmatult

ületatud (ühe hundi asemel on samaaegselt kütitud kogemata kaks hunti). Kui maakonna

küttimismaht on kuni eelviimase isendini täidetud, siis soovitame viimasele hundile

jahipidamise registreerida ohjamisala kontaktisiku juures ühekaupa – ühele jahimehele või

äärmisel juhul jahipiirkonnale annatakse viimase hundi küttimise loa realiseerimise õigus

kuni üheks ööpäevaks. Kui jahimees või jahipiirkond ei küti selle päeva jooksul maakonna

küttimismahu viimast realiseerimata hunti, siis saab järgmisel päeval küttimise võimaluse

järgmine soovija (konkreetne jahimees või äärmisel juhul jahipiirkond).

2.21. Kui ettenägematute asjaolude tõttu või muudel põhjustel ei saa või ei taha ohjamisala

hundijahi kontaktisik ohjamisalal enam hundijahti koordineerida, siis peatub hundijaht

ohjamisalal automaatselt kuni uue ohjamisala kontaktisiku määramiseni. Keskkonnaamet

teavitab hundijahi peatumisest kõiki ohjamisala jahipiirkondi ning määrab ka eelmainitud

asjaolude puhul käitumise korra korralduse punktiga 1.4.7.

2.22. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta

oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on korralduse eelnõu edastatud

menetlusosalistele arvamuse esitamiseks 14.10.2024 tähtajaga 22.10.2024. 21.10.2024-

23.10.2024 edastasid Keskkonnaametile korralduse kohta arvamuse MTÜ Loomus, Eesti

Jahimeeste Selts (sh Raplamaa jahindusorganisatsioonid), Padise Jahimeeste Selts,

Viljandimaa Jahimeeste Liit, Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liit ning Hiiumaa Jahimeeste

8 (9)

Selts9. 28.10.2024 edastas eelnõu kohta arvamuse MTÜ Eesti Suurkiskjad10. Rohkem

arvamusi Keskkonnaametile edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi arvamuste ja

vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks.

MTÜ Loomus on teinud ettepaneku, mille kohaselt peaks hundijaht olema väga hästi

jälgitav ja läbipaistev, et vähendada võimalikke seaduserikkumisi (sh salaküttimist). Lisaks

tuleks jahi käigus säästa suuri hundikarju ja pöörata suuremat tähelepanu hundikahjustuste

ära hoidmisele ja ennetamisele. Huntide seirel peaks rakendama kaasaegseimaid

meetodeid, et vältida huntide arvukuse võimalikku üle hindamist.

Keskkonnaamet nõustub arvamuse avaldajaga selles osas, et hundi tekitatud kahjustusi

aitavad ära hoida ja ennetada kariloomade kaitseks rakendatavad meetmed. Samas leiame,

et paralleelselt ennetusmeetmetega tuleb rakendada ka jahipidamist, sest arvukuse tõusuga

on paraku korrelatsioonis ka kahjustuste tõus11.

Eesti Jahimeeste Selts, Viljandimaa Jahimeeste Liit ja Raplamaa jahindusorganisatsioonid

on välja toonud, et hundi küttimismahu peaks esimese osana määrama ka ohjamisalale, kus

KAUR-i ettepanekul seda seni tehtud ei ole (sh Ida-Viru, Pärnu-Viljandi ohjamisaladele)

või tuleks küttimismahtu ohjamisala siseselt ringi jagada (nt Alam-Pedja ohjamisalal).

Pärnu-Viljandi ohjamisala puhul on välja toodud, et huntide tekitatud kahjustused on alal

aasta-aastalt suurenenud ning huntide inimpelglikkus on oluliselt vähenenud. Raplamaa

jahindusorganisatsioonid on avaldanud arvamust, et jahipidamist hõlbustaks oluliselt

maakonna põhiste ohjamisalade moodustamine. Padise Jahimeeste Selts on avaldanud

arvamust, et täpsustamist vajaks Põhja-Läänemaa ja Harju ohjamisalade vaheline piir.

Eesti Lamba ja Kitsekasvatajate Liidu hinnangul tuleks kaaluda kahjustuste edasiseks ära

hoidmiseks küttimismahu teises osas suuremal arvul huntide küttimist s.o lisaks 90 hundile

tuleks küttimismahu teiseks osaks Eestis määrata vähemalt 110 isendit.

Keskkonnaameti hinnangul võib eelmainitud ohjamisaladele kehtestatavat küttimismahtu

suurendada või ümber jagada pigem küttimismahu teise osa kehtestamisel, kui on olemas

rohkem informatsiooni hundikarjade suuruse ja liikumise kohta. Pärnu-Viljandi ohjamisala

puhul eraldatakse hundi küttimismaht Rahnoja jahipiirkonda 5 isendi küttimiseks ning see

peaks piirkonnas aitama edasisi hundikahjustusi vähendada. Ka ei pea Keskkonnaamet

otstarbekaks üleminekut maakonnapõhistele hundi küttimise ohjamisaladele, kuna

ohjamisalad peaksid järgima ikkagi hundikarjade liikumis- ja elupaigaterritooriumite, mitte

maakondade administratiivpiire. Eeltoodud põhjustel Keskkonnaamet hundi küttimismahu

määramisel küttimismahtu 90 isendit esialgu ei suurenda ja küttimismahu jaotust

ohjamisalade vahel ei muuda. Eesti Jahimeeste Seltsi ja teiste jahindusorganisatsioonide

edastatud seisukohad ja ettepanekud (sh ohjamisalade vahelise piiride muutmise vajaduse

kohta) ning hundivaatlusinfo edastab Keskkonnaamet Keskkonnaagentuurile, kes saaks

selle info arvesse võtta hundi küttimismahu teise osa määramisel.

Lisaks eelnevale tehti ka ettepanekuid õigusaktide muutmiseks, seiremetoodika

täiustamiseks ning jahindusnõukogude töökorralduse muutmiseks. Nimetatud ettepanekud

ei ole otseselt seotud käesoleva korraldusega ning need võetakse hetkel teadmiseks.

Hiiumaa Jahimeeste Selts ja MTÜ Eesti Suurkiskjad edastasid Keskkonnaametile

arvamuse, milles andsid teada, et eelnõu osas täiendavaid ettepanekuid ei ole.

9 Kirjad on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 21.10.2024 nr 13-11/24/21643 ja 13-

11/24/21680 ning 22.10.2024 nr 13-11/24/21692, 13-11/24/21772, 13-11/24/21782 ja 23.10.2024 nr 13-

11/24/21794 all. 10 Arvamus on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 31.10.2024 nr 13-11/24/22397 all. 11 https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/SEIREARUANNE_2024.pdf, lk 92, 02.10.2024.

9 (9)

3. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide

Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt)

Leelo Kukk

peadirektori asetäitja

Saata: Suurkiskjate koostöökogu liikmed, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Eesti

Jahimeeste Selts, [email protected], Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit - [email protected],

MTÜ Eesti Suurkiskjad - [email protected], Loomus MTÜ - [email protected]

Margo Tannik

peaspetsialist

jahinduse ja vee-elustiku büroo

looduskaitse korraldamise osakond