Orava autotrafopunkti rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise teade

kiri_digiallkirjaga_16-12_24-13531-001.asice

Digiallkirjad

Allkirjade kehtivust ei ole kontrollitud.

LIINA ROOSIMÄGI PNOEE-48606172214 2024-10-15 13:02:12

Eelhinnang_Orava ATP_EELNÕU.pdf

EELNÕU

Orava autotrafopunkt

Keskkonnamõju hindamise eelhinnang

Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet

Koostaja: Hanna-Liis Heinla 620 1752, [email protected]

2

SISUKORD

1. Üldine teave ..................................................................................................................................... 3

2. Kavandatav tegevus ......................................................................................................................... 5

2.1. Tegevuse iseloom ja maht ....................................................................................................... 5

2.2. Tegevuse seos asjakohaste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja

planeeritavate tegevustega ................................................................................................................... 5

Üleriigiline planeering Eesti 2030+..................................................................................................... 5

2.3. Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine ................................................................. 6

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon,

valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine ....................................... 6

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite suurus) .. 7

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadlike andmete alusel) ............. 7

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond ................................................................... 7

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad tegevused ....... 7

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus) nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime ....................................................... 7

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete alade,

jõesuudmete, randade ja kallaste merekeskkonna, pinnavormide, maastike, metsade, Natura 2000

võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus õigusaktidega kehtesatud nõudeid on

ületatud või võidakse ületada, tiheasustus alade ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade

vastupanuvõime ................................................................................................................................... 8

3.4. Inimese tervis ha heaolu ja elukeskkond ................................................................................. 9

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele ............................................................................................... 9

4.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju ilmnemise tõenäosus, tugevus, kestus, sagedus ja pöörduvus .......... 9

4.2. Mõju piiriülesus ....................................................................................................................... 9

4.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele ................................................................................... 10

4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega ........................................................................................................................................ 10

4.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalused . 10

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise

kohta koos põhjenduse kokkuvõttega .....................................................................................................11

6. Kasutatud materjalid ...................................................................................................................... 12

3

1. Üldine teave

Käesolev keskkonnamõju hindamise (KMH) eelhinnang on koostatud ehitiste SSP8.3 Orava

autotrafopunkti (ehitisregistri ehk EHR kood 221453961), SSP8.3 Orava juurdepääsutee (EHR

kood 221453962), SSP8.3 Orava piirdeaia (EHR kood 221453963) ja SSP8.3 Orava hoone

(EHR kood 121419151) ehitusloa taotluse menetluses.

Taotleja Ardanuy Ingenieria SA (registrikood V00016, Hispaania, e-post

[email protected]) (projekti omanik ja tellija aktsiaselts Eesti Raudtee, registrikood

11575838, e-post [email protected]) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

(TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa, Endla tn

10a, 10122, e-post: [email protected]) EHR kaudu 12.07.2024 ehitusloa taotluse nr 2411271/02155

(EHR menetlus nr 440245) järgnevate rajatiste ehitamiseks:

1. SSP8.3 Orava autotrafopunkti (EHR kood 221453961)

2. SSP8.3 Orava juurdepääsutee (EHR kood 221453962)

3. SSP8.3 Orava piirdeaia (EHR kood 221453963)

4. SSP8.3 Orava hoone (EHR kood 121419151)

Kõik kavandatavad ehitised asuvad Võru maakonnas Võru vallas Kliima külas kinnistul Tartu-

Petseri 78,6-80,1 km (katastritunnus 54701:002:0094). Asukoht on näidatud joonistel 1 ja 2.

Joonis 1. Kavandatava SSP8.3 Orava hoone asukoht (väljavõte EHR)

4

Joonis 2. Asukoha skeem (väljavõte ehitusloa taotlusest)

Võru Vallavalitsuse poolt on väljastatud projekteerimistingimused nr 2011802/05126

raudteeliinide elektrifitseerimiseks.

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 3 lõike 1 punkti

1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevuseluba või selle muutmist.

Kavandatav tegevus ei kuulu KeHJS § 6 lõikes 1 toodud selliste olulise keskkonnamõjuga

tegevuste hulka, mille puhul on KMH algatamine kohustuslik. KMH algatamise vajalikkust

ehitusloa menetluse raames kaalutakse tulenevalt KeHJS § 6 lõike 2 punktist 10 ning Vabariigi

Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (määrus nr 224) § 15

punktist 8. Määruse nr 224 § 15 punkti 8 kohaselt tuleb anda keskkonnamõju hindamise

vajalikkuse eelhinnang sellise tegevuse puhul, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega

või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt

mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti.

Kavandatava tegevuse asukoht jääb II kaitsekategooria liigi metsise (Tetrao urogallus)

leiukohta (Eesti looduse infosüsteemi kood KLO9133983). Looduskaitse seaduse (LKS) § 4

lõike 1 punkti 3 kohaselt on kaitstavad loodusobjektid muuhulgas kaitsealused liigid. Vastavalt

LKS § 4 lõikele 4 on kaitsealune liik looma-, taime- või seeneliigi taksonoomiline üksus, mille

isendeid, elupaiku, kasvukohti või leiukohti kaitstakse LKS alusel.

5

Eelhinnang on koostatud olemasoleva teabe ja avalikult kättesaadavate andmete põhjal

vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud

nõuded“. KeHJS § 9 kohaselt on otsustaja tegevusloa andja. Ehitusseadustiku § 89 alusel annab

raudteerajatiste ehitusloa TTJA, seega on antud juhul TTJA otsustajaks KeHJS tähenduses.

KeHJS § 11 lõike 22 kohaselt peab otsustaja enne KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade

tegevuse KMH vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt,

esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning KMH algatamise või algatamata jätmise

otsuse eelnõu.

2. Kavandatav tegevus

Peatükis kirjeldatakse planeeritavat tegevust ning sellega kaasnevaid tegureid.

2.1. Tegevuse iseloom ja maht

Autotrafopunkt-sektsioneerimispost SSP 8.3 asub raudteelõigul 5: Tartu-Koidula-Piusa ning

ehitatakse eesmärgiga varustada raudtee kontaktvõrku elektrienergiaga. Selle veoalajaama

jaoks on projekteeritud tsingitud terasmoodulelementidest juhtimishoone, mille mõõtmed on 12,50 x 7,50 m. Juhtimishoone paigaldatakse raudbetoonplaatidele. Hoone juures on kaks

isoleeritud vundamenti kahe kontaktvõrgu toitemasti jaoks, samuti autotrafo vundament koos

vaheseintega ning maa-alune õlimahuti, maa-alused drenaaži- ja kanalisatsioonivõrgud, maa-

alused torud ja betoonrennid kaablite jaoks. Siseteed on tasandusbetoonist, muud pinnad

kruusakattega. Ala ümbritsetakse piirdeaiaga.

2.2. Tegevuse seos asjakohaste planeerimisdokumentidega ning lähipiirkonna praeguste

ja planeeritavate tegevustega

Üleriigiline planeering Eesti 2030+

Üleriigiline planeering Eesti 2030+ on strateegiline dokument, mille eesmärk on otstarbeka

ruumikasutuse saavutamine Eesti kui terviku mastaabis ning on koostatud kogu riigi

territooriumi kohta. Üldplaneeringu kohaselt on mandri-Eesti toimepiirkondade omavahelisel

sidumisel ja suuremate keskuste vaheliste liikumisvõimaluste tagamisel oluline roll

reisirongiliiklusel. Reisirongiliikluse muutmine konkurentsivõimeliseks eeldab sihipäraseid ja

järjepidevaid investeeringuid taristu ja veeremi nüüdisajastamiseks ning korralduslikke

meetmeid rongikasutuse lihtsustamiseks. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus üleriigilise

planeeringuga Eesti 2030+.

Võru maakonnaplaneering 2030+ ja Põlva maakonnaplaneering 2030+

Riigihalduse minister kehtestas 13.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/81 maakonnaplaneeringu Võru

maakonnas Antsla vallas, Rõuge vallas, Võru linnas ning osaliselt Setomaa vallas ja Võru

vallas. Võru maakonnaplaneering on koostatud ja kehtestatud maakonnapiirides, mis kehtisid

enne haldusreformi. Võru maakonnaga liitunud endisel Põlva maakonna territooriumil kehtib

Põlva maavanema poolt 18.08.2017 korraldusega 1-1/17/676 kehtestatud „Põlva maakonna

planeering 2030+“ lahendus. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Võru ega Põlva

maakonnaplaneeringutega.

6

Võru valla üldplaneering (koostamisel)

Võru Vallavolikogu 11.04.2018 otsusega nr 53 algatati Võru valla üldplaneeringu ja

keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine, mille eesmärgiks on ühtsete ruumiliste

suuniste ja reeglite kujundamiseks haldusreformi käigus ühinenud vallas, mis tagaks

tasakaalustatud arengu ja strateegiliste eesmärkide saavutamise. Koostamisel oleva

üldplaneeringu kohaselt ehitatakse Tartu-Koidula liinil välja kontaktvõrk ja nende

teenindamiseks vajalikud autotrafopunktid, autotrafopunktide ja kontaktvõrgu vahelised

toitekaablid, õhuliinid, mastid jms rajatised raudtee elektrifitseerimise otstarbeks. Kavandatav

tegevus ei ole vastuolus Võru valla koostamisel oleva üldplaneeringuga.

2.3. Ressursside (sealhulgas loodusvarade, nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja

looduslik mitmekesisus, näiteks loomastik ja taimestik) kasutamine

Veoalajaama jaoks on projekteeritud tsingitud terasmoodulelementidest juhtimishoone, mille

mõõtmed on 12,50 x 7,50 m. Juhtimishoone paigaldatakse raudbetoonplaatidele.

Raudbetoonvundamendid projekteeritakse ja dimensioneeritakse vastavalt maastiku

iseärasustele, mille info saadakse geotehnilistest uuringutest ning iga konstruktsiooni korral

arvestatakse kõige ebasoodsamate tingimuste koosmõju. Juhtimishoone juurde rajatakse viie

meetri laiune kruusakattega juurdepääsutee. Projektialal eemaldatakse pinnas kuni kaevetaseme

saavutamiseni. Täitmine toimub sobiva pinnasega või loodusliku sorteeritud materjaliga.

2.4. Tegevuse energiakasutus

Energiakasutus leiab aset ehitusperioodil ehitusmasinate kütuse tarbimisel (bensiin, diisel) ja

teiste seadmete elektritarbimise näol samuti toimub energiakasutus kasutusperioodil.

Ehitustegevus teostatakse eesmärgiga varustada raudtee kontaktvõrku elektrienergiaga.

2.5. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra,

vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) ja tekkivad jäätmed ning nende käitlemine

Ehitustegevusega kaasnevad ehitusmasinat heitgaasid, peenosakeste sisalduse suurenemine

õhus (tolm). Avariiolukorras või kui ei kasutata töökorras seadmeid ja masinaid, on võimalikud

õli või -kütuselekked pinnasesse ja põhjavette, ehitusmasinate töötamisega kaasneb kõrgenenud

mürafoon ja vibratsioon, samuti võimalik valgusreostus ehitustehnikaga tööala valgustamisel.

Viidatud tegurite mõju jääb eeldatavalt tööde teostamise piirkonda ning on ajutise iseloomuga.

Hoone kasutamisel talvisel perioodil on vaja hoonet kütta. Kiirguse ja lõhna teket ei ole ette

näha.

Ehitustöödel tekib ehitusjäätmeid, ka ohtlike jäätmeid. Jäätmed tuleb koguda liigiti, tööde

käigus tekkinud ehitusjäätmed tuleb taaskasutada või anda üle käitlemiseks vastavat luba

omavale jäätmekäitlejale.

7

2.6. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus (sealhulgas heite

suurus)

Ehitusperioodil võib esineda erinevate vedelike või kütuste leket maapinnale ja seeläbi

põhjavette. Samuti esineb tulekahju oht nii ehitus- kui kasutusperioodil ning seeläbi mürgiste

põlemisjääkide eraldumine õhku. Tuleohtu võib põhjustada vandalism, tööohutuse nõuete

rikkumine või mitte töökorras seadmed või masinad. Hoonesse paigaldatavad seadmed peavad

olema projekteeritud vastavalt kehtivatele standarditele. Ehitustööde käigus tuleb järgida

ettenähtud ohutusnõudeid. Avarii korral tuleb teavitada viivitamatult Päästeametit.

2.7. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht (sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht teadlike andmete

alusel)

Kavandatava tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sealhulgas

kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ehitustegevuse teostamisel

teadaolevalt puudub.

3. Kavandatava tegevuse asukoht ja mõjutatav keskkond

Peatükis kirjeldatakse ehitusalal planeeritava tegevuse keskkonda nii tegevuse eelselt kui ka

tegevuse käigus ning asjakohasel juhul tegevuse lõppedes.

3.1. Olemasolev ja planeeritav maakasutus ning seal toimuvad või planeeritavad

tegevused

Planeeritav ehitusala asub Võru maakonnas Võru vallas Kliima külas kinnistul Tartu-Petseri

78,6-80,1 km (täpsem asukoht on toodud eelhinnangu peatükis 1) 100% transpordimaal, kus

asub juba raudtee. Raudteetrass piirneb kavandatava tegevuse asukohas maatulundusmaadega.

Tegevuskoha lähiala on asustuseta. Lähim elamumaa jääb kavandatava tegevuse asukohast ca

1,7 km kaugusele.

3.2. Alal esinevad loodusvarad (sealhulgas maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik

mitmekesisus) nende kättesaadavus, kvaliteet ja taastumisvõime

Kavandatava tegevuse asukohas on õhuke pinnakate (paksus <1 m). Tegevuse planeeritav

asukoht on tasase reljeefiga, kus maapinna kõrgus merepinnast on keskmiselt 83 m.

Kavandatava tegevuse piirkonnas ei ole kinnitatud maavaravarusid.

Ehitustegevuse käigus on oluline vältida reostuse levikut pinna- ja põhjavette. Tegevusekoha

lähisel ei asu pinnaveekogusid. Kavandatava tegevuse lähipiirkonda ei jää registreeritud

puurkaevusid. Kavandatav tegevuseasukohas on esimene aluspõhjaline veekompleks

maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud. Alal levib Kesk-Devoni põhjaveekogum

Ida-eesti vesikonnas. Vastavalt Ida-Eesti veemajanduskavale 2022-2027 oli 2020. aastal

8

nimetatud veekogumi keemiline seisund hinnatud seisundiklassi „halb“ ning koguseline

seisund hinnatud seisundiklassi „hea“. Veekogumi seisundit ei tohi halvendada.

Ehitustöödega kavandatud ala asub osaliselt kõrge radooniriskiga pinnasega piirkonnas. Kõrge

ja eriti kõrge radooniriskiga (>50 kBq/m³) alad on iseloomulikud eelkõige Põhja-Eesti

klindivööndile Narvast kuni Pakri saarteni, kus radoonisisaldus võib kohati ületada 500 kBq/m³

piiri. Kõrge radooniriskiga alasid leidub aga ka Kagu- ja Lõuna-Eestis, mujal Eestis harvemini

ja hajutatult.

Kavandatavad ehitised jäävad metsise (Tetrao urogallus) leiukohta ning Kliima metsisemängu

lähedusse (alla 100 m mängu piirist). Metsis kuulub Eesti kaitstavate liikide II

kaitsekategooriasse ja on määratud Euroopa Nõukogu linnudirektiivi (79/409/EMÜ) I lisa

liikide hulka. Metsis on paikne liik, kes veedab olulise osa elust valdavalt 3 km raadiuses ümber

mängupaiga. Noorlindude hajumine toimub enamasti kuni 10 km kaugusele sünnipaigast.

Mänguala suuruseks on Eestis hinnatud 12-67 ha. Pesa võib paikneda kõikides metsatüüpides

ning pesakond võib liikuda hiljem sadu meetreid eemal asuvasse sobivasse toitumispaika.

Pesakonnaga emaslinnud eelistavad toituda vanades niisketes metsades, kus puhmarindes

domineerib mustikas. Talvel eelistavad metsised vanu, rohkem kui 100 aasta vanuseid

männikuid. Eesti punase nimestiku järgi (2008) on kohalik asurkond hinnatud ohualtisse

seisundisse ning liik on arvatud LKS alusel II kategooria kaitsealuste liikide hulka. Eestis on

metsisekukkede arvukus 1980-ndate aastate alguse 2000-3000 isendilt langenud umbes 1100-

1200 isendini. Euroopas on pesitseva asurkonna suuruseks hinnatud (2012) 0,76-1 miljonit

paari (25-49% globaalsest arvukusest) ning üldist trendi hinnatakse langevaks. Euroopa Liidu

liikmesriikides on populatsiooni suuruseks hinnatud 300-430 tuhat paari ning arvukust

mõõdukalt langevaks (10-50%). Boreaalsetes metsas on leitud metsisemängude piirkonnas

kõrgem liigirikkus metsalindude ja imetajate seas ning seetõttu toimib metsis teiste liikide

suhtes katusliigina. Metsist peamiselt ohustavateks teguriteks on elupaikade killustumine ja

kadumine, elupaiga kvaliteedi langus kuivenduse mõjul ning kisklus. Metsise elupaikades peab

oluliselt piirama ning suunama metsamajanduslikku tegevust ning seetõttu peavad mängualad

ja seda ümbritsev looduslik elupaik olema tsoneeritud sihtkaitsevööndisse. Arvukuse oluline

vähenemine Lääne- ja Kesk-Euroopas on viinud metsise lokaalse väljasuremiseni ning enamik

säilinud populatsioonidest on väikesed (<200 isendi).

3.3. Keskkonna vastupanuvõime, mille hindamisel lähtutakse märgalade, jõeäärsete

alade, jõesuudmete, randade ja kallaste merekeskkonna, pinnavormide, maastike,

metsade, Natura 2000 võrgustiku alade, kaitstavate loodusobjektide, alade, kus

õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada, tiheasustus alade

ning kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alade vastupanuvõime

Märgalasid kavandatava tegevuse alal ega selle lähipiirkonnas ei ole. Samuti ei ole tegevuskoha

lähisel Natura 2000 võrgustiku alasid ning ehitusalal puuduvad kultuurimälestised.

Kavandatavad ehitised jäävad II kaitsekategooria metsise (Tetrao urogallus) leiukohta ning

Kliima metsisemängu lähedusse. Vastavalt LKS § 55 lõikele 6 on keelatud kaitsealuse

loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise

ning rände ajal. Vältimaks inimese poolt (helihäiringud, rasketehnika liikumine, trassi raie,

9

ehitiste püstitamine jmt), tuleb tööd teostada väljaspool metsise pesitsusperioodi (metsise

pesitsusperiood on 01.02-31.08).

3.4.Inimese tervis ha heaolu ja elukeskkond

Kavandatavate ehitustööde lähipiirkonda ei jää elamualasid. Lähim elamumaa jääb

kavandatava tegevuse asukohast ca 1,7 km kaugusele. Ehitusaegne müra ja vibratsiooni

esinemine on ajutise iseloomuga. Müra summutamiseks kasutatakse ehitusmasinaid- ja

seadmeid, mis ei tekita valju või järsku müra. Seadmed projekteeritakse vastavalt kehtivatele

nõuetele ja standarditele. Hoone on piiritletud piirdeaiaga. Teisalt on raudtee elektrifitseerimisel

positiivne mõju, kuna tagatakse jätkusuutlikum transport, ning uuendatud raudteetaristu.

Tehtavad muudatused võimaldavad tulevikus reisirongide sõidukiirust tõsta kuni 160 km/h.

Ehitustöid teostavad töötajad peavad olema kompetentsed ning vastavate oskustega ning

kasutama töökaitsevahendeid, et vältida tööõnnetusi.

4. Hinnang keskkonnamõju olulisusele

Peatükis on toodud eelhinnangu peatükkide 2 ja 3 põhjal otsustaja hinnang, kas kavandataval

tegevusel võib olla KeHJS § 31 lõikes 2 kirjeldatud otsene või kaudne oluline keskkonnamõju.

4.1. Mõju suurus, mõjuala ulatus (näiteks geograafiline ala ja tõenäoliselt mõjutatava

elanikkonna suurus) ning mõju ilmnemise tõenäosus, tugevus, kestus, sagedus ja

pöörduvus

Kavandatava tegevuse mõju keskkonnale on olemas võrreldes olukorraga, kui kavandatavat

tegevust ellu ei viida, kuid mõju on lokaalne ning piirneb peamiselt kinnistuga, kus

ehitustegevust planeeritakse. Vähesel määral võib müra, vibratsioon ning ehitustolm kanduda

kõrvalkinnistutele. Tegevuse teostamisel rakendatakse keskkonnameetmeid (jäätmed

sorteeritakse, kasutatakse töökorras seadmeid ja masinaid), misläbi on minimeeritud

keskkonnamõju sellisel määral, et keskkonna kvaliteet tegevusekohas ei ületa taluvusläve.

Maapinnal kasutatavate seadmete ja masinate avariiolukorras võib olla mõjutatud piirkonna

põhjavesi. Arvestades, et ehitustegevus on ajutise iseloomuga, siis ei mõjuta tegevus põhjavee

koguselist ega keemilist seisundit. Maa-alune õlimahuti paigaldatakse vähemalt 45 cm

paksusele raudbetoonvundamendile ja 25 cm paksusele liivakihile. Hoone on varustatud

õlikogumissüsteemiga, mistõttu on õli keskkonda sattumise võimalus viidud miinimumini.

Töövõtja peab tagama, et tema tegevus või tegevusetus ei tekita keskkonnakahju ning tegevus

ei ületaks õigusaktides määratud piirväärtusi.

4.2. Mõju piiriülesus

10

Piiriülesus on seotud mõju levimisega naaberriikide territooriumile. Arvestades kavandatava

tegevuse asukohta (tegevuse täpsem asukoht on toodud eelhinnangu peatükis 1) ja kavandatava

tegevusega eeldatavalt kaasnevaud mõjusid piiriülene mõju puudub.

4.3. Mõju Natura 2000 võrgustiku aladele

Kavandatava tegevuse asukohas ega lähiümbruses Natura 2000 alasid ei ole ning Natura 2000

aladele tegevus mõju ei avalda.

4.4. Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas

planeeritavate tegevustega

Kavandatava tegevuse koosmõju muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate

tegevustega ei ole ette näha.

4.5. Ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise

võimalused

KeHJS § 33 lõike 1 alusel on keskkonnameetmed kavandatava tegevuse elluviimisega kaasneva

ebasoodsa keskkonnamõju ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise ning

põhjendatud juhul heastamise meetmed. Järgnevalt on toodud keskkonnameetmed, millega

tuleb tööde teostamisel arvestada:

1. Mürarikkaid ehitusöid tuleb võimalusel teostada eelkõige tööpäevadel ajavahemikul kella

8-17 ning nädalavahetusel ja riiklikel pühadel mürarikkaid ehitustöid mitte teostada.

Kasutada müra summutamisega ehitusmasinaid ja -seadmeid, mis ei tekita valju või järsku

müra.

2. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida

õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut

naaberkinnistutele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada.

3. Tööde teostamiseks kasutatav tehnika ning seadmed peavad olema tehniliselt heas

seisukorras. Masinate parkimine/hoidmine pehmel pinnasel ei ole lubatud, samuti ei ole

lubatud ehitusalal teostada masinate hooldust (sh pesemist) või tankimist. Ehitustööde

käigus tuleb kasutada mehhanisme ja tehnoloogiat, mis välistavad kütuse- ja määrdeainete

sattumise pinnasesse ning seeläbi põhjavette.

4. Jäätmed tuleb koguda liigiti ning kasutada lekkekindlaid mahuteid. Jäätmete, eriti ohtlike

jäätmete, keskkonda sattumist tuleb vältida kasutades selleks spetsiaalseid suletavaid

kogumiskonteinereid. Jäätmete keskkonda sattumist tuleb vältida. Jäätmed, mis sobivad

taaskasutamiseks, tuleb suunata maksimaalselt taaskasutamiseks.

5. Vastavalt LKS § 55 lõikele 6 on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik

häirimine paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal. Vältimaks

metsise häirimist inimese poolt (helihäiringud, rasketehnika liikumine, trassi raie, ehitiste

11

püstitamine jmt), tuleb tööd teostada väljaspool metsise pesitsusperioodi. Metsise

pesitsusperiood on 01.02-31.08.

5. Järeldus kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamise või

algatamata jätmise kohta koos põhjenduse kokkuvõttega

Arvestades keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnangu punktides 2-4 toodut, ei ole

keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Ehitustegevus on lühiajaline ning tegevusel ei

ole meetmete rakendamisel olulist mõju välisõhukvaliteedile, maavaradele, pinnasele, põhja-

või pinnaveele, kaitstavatele loodusobjektidele, Natura 2000 võrgustiku aladele ega

kultuuripärandile. Samuti ei kahjustata inimese tervist, heaolu ega vara. Täiendavate

keskkonnauuringute läbiviimine ei ole vajalik.

12

6. Kasutatud materjalid

Eesti Looduse Infosüsteem. https://infoleht.keskkonnainfo.ee/.

Eesti pinnase radooniriski kaart. Andmed 2023. aasta seisuga. Eesti Geoloogiateenistus.

https://gis.egt.ee/portal/apps/experiencebuilder/experience/?id=f4363bc3bae34fe19e04458dc8

75375e.

Eesti raudtee infrastruktuuri elektrifitseerimine. Veoalajaamade eelprojekt. Lõik 5: Tartu-

Koidula-Piusa. SSP 8. Orava autotrafopunkti projekteerimine. Eelprojekt, töö nr 5006.

Ehitusseadustik (RT I, 11.06.2024, 6).

Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027. Keskkonnaministeerium.

Keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ (RT I,

19.12.2023, 11).

Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (RT I, 11.06.2024, 7).

Keskkonnaportaal. https://keskkonnaportaal.ee/.

Looduskaitseseadus ( RT I, 11.06.2024, 10).

Maa-ameti geoportaal, kaardirakendused. https://geoportaal.maaamet.ee/est/kaardirakendused-

p2.html.

Põlva maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko. Töö nr 2131/14 . Tartu-Põlva 2013-

2017.

Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda

keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ (RT I, 27.03.2024, 9).

Võru maakonnaplaneering 2030+. OÜ Hendrikson & Ko. Töö nr 2131/14. Võru-Tartu 2018.

Võru valla üldplaneering- AB Artes Terrae OÜ. Töö nr 1867ÜP3. Versioon 01.04.2024.

Üleriigiline planeering Eesti 2030+. Tallinn 2013.

OTSUS_Orava ATP_EELNÕU.pdf

EELNÕU

1

OTSUS

Orava autotrafopunkti rajamise keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Ardanuy Ingenieria SA (registrikood V00016, Hispaania) (projekti omanik ja tellija aktsiaselts

Eesti Raudtee, registrikood 11575838) esitas Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile

(edaspidi TTJA, registrikood 70003218, aadress Harju maakond, Tallinn, Kesklinna linnaosa,

Endla tn 10a, 10122) ehitisregistri (edaspidi EHR) kaudu 12.07.2024 ehitusloa taotluse nr

2411271/02155 (EHR menetlus nr 440245) järgnevate rajatiste ehitamiseks:

1. SSP8.3 Orava autotrafopunkti (EHR kood 221453961)

2. SSP8.3 Orava juurdepääsutee (EHR kood 221453962)

3. SSP8.3 Orava piirdeaia (EHR kood 221453963)

4. SSP8.3 Orava hoone (EHR kood 121419151)

Võru Vallavalitsuse on väljastanud projekteerimistingimused nr 2011802/05126 raudteeliinide

elektrifitseerimiseks.