Põlvamaa, Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek

Saatja: Katrin Trumm <[email protected]>

Saadetud: 26.07.2022 10:05

Adressaat: Katrin Trumm <[email protected]>

Teema: FW: Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek

Manused: image001.png; Kanepi üldplaneeringu avaliku väljapaneku

teavitus2022_kooskõlastuse ja arvamuse saatnud osapooled.asice

From: Kadri Kaska <[email protected]> Sent: Friday, July 22, 2022 10:38 PM To: [email protected]; [email protected]; Maaeluministeerium <[email protected]>; KeM Keskkonnaministeerium <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; PTA Üldine <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: Marika Saks <[email protected]>; Muinsuskaitseamet <[email protected]>; Tiit Timberg <[email protected]> Subject: Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek

Tere

Edastan kirja „Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanekˮ.

Lugupidamisega

Kadri Kaska

Maaspetsialist Kanepi Vallavalitsus

Telefon: +372 79 76 315

Koduleht: www.kanepi.ee

Email: [email protected]

Aadress:Turu põik 1, Kanepi alevik, 63101 Põlvamaa

1

Kanepi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu kooskõlastused ja arvamused

Nr Kooskõlastuse/arvamuse esitaja/kirja kuupäev

Seisukoht Vastusseisukoht

1. Põlva Vallavalitsus

28.04.2021 korraldus nr 2- 3/196

1. Kooskõlastada Kanepi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne. 2. Ettepanek mitte kajastada üldplaneeringu maakasutusplaanil perspektiivse kergliiklustee jätkumist Põlva vallas riigitee 18138 Akste- Häätaru ja riigitee 18118 Karilatsi-Heisri ääres.

1.-

2. Ettepanekuga nõustutakse

2. Terviseamet

28.04.2021 nr 9.3-4/21/4891-2

Amet on tutvunud ÜP ja KSH eelnõuga ning kooskõlastab selle. Amet juhib tähelepanu, et supluskohtade käsitlemisel ÜP ja KSH–s juhinduda sotsiaalministri 03.10.2019 määruse nr 63 „ Nõuded suplusveele ja supelrannale“ nõuetele.

Üldplaneeringu ptk 4.8 täiendatakse. ÜP KSH täpsusastme juures KSH täiendamise vajadus puudub.

3. Põllumajandus- ja Toiduamet

29.04.2021 nr 6.2-1/3725-1

Juhime Teie tähelepanu, et maaparandussüsteemi maa-ala maaparandusseaduse tähenduses on maatulundusmaa, millel paikneb niiskusrežiimi reguleeriv võrk. Maaparandussüsteem võib paikneda ka muu sihtotstarbega maal. Maakasutuses on oluline, et maaparandussüsteemi maa-alale ei oleks määratud muud otstarvet kui põllumajandusmaa (põllukuivendus) või metsamaa (metsakuivendus). Muul maal paiknev maaparandussüsteem või selle osa peab säilitama vee läbilaskmisvõime. Maaparandussüsteemi maa-alal ja eesvoolu kaitsevööndis sihtotstarbe või kasutusotstarbe muutmine, muu ehitise ehitamine, mis ei ole maaparandussüsteemi osa, lisavee juhtimine maaparandussüsteemi väljastpoolt

Üldplaneeringu peatükis 5.10 arvestatakse ettepanekutega ulatuses, mis arvestab üldplaneeringu täpsusastet.

Peatükis täpsustatakse maaparandussüsteemi mõistet, selgitatakse kokkuvõtvalt lahti lubatud tegevusi ja tuuakse välja maaparandussüsteemide alade skeem.

Üldplaneeringute lähenemiseks on mitte dubleerida juba õigusaktides toodud nõudeid (sh nt kaitsevööndite laiusi). Samuti (analoogselt ka teiste taristutega) ei kanta kaitsevööndeid kaardile.

2

maaparandussüsteemi maa-ala, heit-, sade- või muu vee juhtimine drenaaži maa-alale ning lõhkamis-, puurimis-, kaeve ja muu selline töö pinnases tuleb omavalitsuse poolt saata kooskõlastamiseks PTA-le. Avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on kümme ruutkilomeetrit või rohkem, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 15 meetri kaugusele. Avatud eesvoolu kaitsevöönd, mille valgala pindala on alla kümne ruutkilomeetri, ulatub eesvoolu mõlemal kaldal 12 meetri kaugusele. Kollektoreesvoolu kaitsevöönd ulatub kollektori telgjoonest mõlemale poole kümne meetri. Tiheasustusega alal ulatub avatud eesvoolu kaitsevöönd mõlemal kaldal seitsme meetri kaugusele. Sealjuures tuleb arvestada, et kui eelnimetatud tegevused maaparandussüsteemi maa-alal on vältimatud ja antud tegevusega ei ole võimalik säilitada maaparandussüsteemi sihipärane toimimine, tuleb olemasolev maaparandussüsteem ümber ehitada. Koostatavate väärtuste ja piirangut põhjustavate objektide kaartidel tuleb kajastada maaparandussüsteemide asukohti, mis selgitaksid kitsenduste asukohti. Maaparandussüsteemi maa- alad ja eesvoolud koos nendest tulenevate piirangutega (sh piiranguvööndiga) peavad kajastuma üldplaneeringu kaardil. Andmeid maaparandussüsteemide kohta (maaparandussüsteemide maa-alade, eesvoolude ja riigi poolt korrashoitavate ühiseesvoolude paiknemine jms) saab Maa-ameti kaardirakendusest või Põllumajandus- ja Toiduameti Lõuna regiooni Põlva esindusest aadressil [email protected]. PTA soovib, et Kanepi valla üldplaneeringus võetakse arvesse ja kajastatakse ülaltoodut.

4. Transpordiamet Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) jätame

Teemasid arutati Transpordiametiga toimunud koosolekul 12.mail 2021, mille

3

04.05.2021 nr 7.1-2/21/9006-2

planeeringu kooskõlastamata järgmisel põhjusel. Kuna EhS 92 lg 3 mõistes on kõik linnu, aleveid ja alevikke läbivad riigiteed käsitletud tänavatena, siis on neid läbivate riigiteede kaitsevööndi laiuseks automaatselt 10 m (EhS §71 lg3). Meie 21.09.2020 kirjas nr 15-22037247-2 välja toodud riigitee kaitsevööndite ulatuste ettepanekud väljendavad Transpordiameti kui riigitee ohutuse eest vastutaja jaoks vajalikku kaalutlusruumi planeerimis- ja projekteerimisprotsessis. Toonitame, et suuremad kui 10 m kaitsevööndid alevikes on vajalikud siis, kui kiiruspiirang on ≥70 km/h, liikluskeskkond ei toeta kehtivat kiiruspiirangut, nähtavus on piiratud, liiklussagedus on kõrge ja/või kus ehitusloakohustuslike ehitiste ehitamine riigitee kattest 10 m kaugusele võib avaldada eeldatavalt olulist negatiivset mõju inimeste tervisele, varale ja/või heaolule ning vajab koha- ja lahenduspõhist kaalutlemist. Analüüsisime kõik teelõigud veel kord läbi. Koondasime eraldi faili kõik teekaitsevööndid, mille osas on vajalik üldplaneeringu materjale täiendada (vt Lisa 1. Teekaitsevööndite määramisest). Lisas 1 väljatoodud kaitsevööndite muutmata jätmine oleks vastuolus EhS § 71 lg 2, mille kohaselt peab avalikult kasutatava tee kaitsevöönd tagama tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendama teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga ning palume esitada planeering peale korrigeerimist Transpordiametile uuesti kooskõlastamiseks. Vajadusel oleme valmis

tulemusena jõuti kokkulepeteni: arvestatakse punktidega 2, 3 ja 4. Ameti kooskõlastus on toodud järgmises kirjas.

4

koosoleku vormis põhjendama Lisas 1 kajastatud kaitsevööndite määramise vajadust. Lisas 1 märgitud: Järgnevates riigiteede lõikudes Kanepi alevikus peame sobilikuks ja vajalikuks määrata vähemalt 30 m teekaitsevööndid. 1.Kanepi alevikus riigitee nr 18166 Keramäe- Ritsiku km 0-1,005 (kogu pikkuses, riigitee nr 18167 ristumiskohast kuni riigitee nr 71 ristumiskohani). Olenemata kiirusrežiimist 50 km/h, on tegemist kruusateega ja asulavälise liikluskeskkonnaga, kus puudub selge hoonestusjoon. Siin sõltub maakasutus tulevikus palju arendajast. Nt äri- ja tootmismaade puhul on tavapärane, et parklad ning muud manööverduseks vajalikud pinnad kavandatakse riigiteega külgnevalt. Seetõttu on laiem kaitsevöönd ühelt poolt vajalik riigitee ohutuse ja toimivuse tagamiseks, teisalt ei kitsenda see oluliselt hoonete ehitamist. Elamualade kavandamise puhul on võtmeküsimus juurdepääsude võimaldamine. 2. Kanepi alevikus riigitee nr 18167 Kanepi- Ihamaru km 0,900-1,300 (riigitee nr 2 ristumiskohast kuni riigitee nr 18166 ristumiskohani). Riigitee lõik asub Kanepi alevikus, aga kiirusrežiim on 90 km/h ja tegemist on selgelt asulavälise liikluskeskkonnaga. Planeeringuga on teelõigul kavandatud maakasutus kas väärtuslik põllumajandusmaa või väärtuslik maastik, mille juhtotstarbelist kasutust laiema teekaitsevööndiga ei kitsendata. 3. Kanepi alevikus riigitee nr 18294 Kanepi teepiirkonna tee km 0,360-0,449 (riigitee 25183 ristmikust kuni aleviku piirini). Lühike lõik ristmikust alates kuni aleviku piirini moodustab ülejäänud riigiteega terviku. Aleviku piirist edasi

5

jätkub vastavalt EhS § 71 lg 2 järgi 30 m laiune kaitsevöönd. Kanepi aleviku kaardil on antud lõigu osas kajastatud kaks kaitsevööndit. Soovitame alevikus nendes lõikudes, kus tehakse ettepanek 30 m kaitsevööndi määramiseks, kasutada selgemalt eristuvat tingmärki (nt erksama värviga viirutus või pind). 4. Kanepi alevik külgneb idasuunast riigi põhimaanteega nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa km 224,64-226,52. Põhimaantee nr 2 on üleeuroopalise teedevõrgu maantee, kus liiklussagedused on suhteliselt kõrged (2020 a andmetel 4018 autot/ööpäevas), liikluskeskkond on asulaväline. 50 m laiune kaitsevöönd tagab meile riigitee funktsioonile ja asulavälisele liikluskorrale vastava kaasatuse ruumiliste otsuste tegemisse ning jätab tulevikus võimaluse põhimaantee õgvendamiseks või tee rekonstrueerimiseks. Olemasolevad hooned asuvad teest rohkem kui 100 m kaugusel ning 50 m kaitsevöönd ka aleviku poolses küljes hoonete kavandamist oluliselt ei kitsendaks. Seejuures ei tähenda kaitsevöönd ehituskeeluvööndit: oleme nõus juhtumipõhiselt andma nõusoleku kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks, kui kaitsevööndisse kavandatav ehitustegevus ei avalda eeldatavalt olulist mõju riigitee toimivusele ega ohutusele ja/või riigitee ei avalda eeldatavalt olulist mõju kavandatavale ehitustegevusele.

5. Transpordiamet

13.05.2021 nr 7.1-2/21/9006-4

Planeering vastab Lennuameti ja Maanteeameti eelnevatele seisukohtadele ning Transpordiameti 04.05.2021 kirjaga nr 7.1-2/21/9006-2 esitatud ettepanekutele teekaitsevööndite määramise osas. Täname sisulise ja meeldiva koostöö eest. Võttes aluseks planeerimisseaduse ning Transpordiameti põhimääruse, kooskõlastame Kanepi valla üldplaneeringu.

-

6

6. Kaitseministeerium

07.05.2021 nr 12-1/21/1340

Kaitseministeerium kooskõlastab Kanepi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu märkusteta.

-

7. Maa-amet

07.05.2021 nr 6-3/21/6458-2

Seisuga 04.05.2021 asuvad Kanepi valla üldplaneeringu territooriumil osaliselt või täielikult 16 keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevat maardlat, 24 kehtiva kaevandamisloaga mäeeraldist ning menetluses on kaheksa kaevandamisloa taotlust. 1. Tervikliku ruumilahenduse saavutamiseks ning tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palusime oma 08.09.2020 kirjas üldplaneeringus anda mäetööstusmaa juhtotstarve kehtivate lubadega mäeeraldiste ja nende teenindusmaade aladele ning vajadusel anda reserveeritava mäetööstusmaa juhtotstarbe nendele aladele, kus on menetluses maavara kaevandamise loa taotlus. Palusime juhtotstarvete määramisel lähtuda Maa- ametist saadetud mäeeraldiste ja nende teenindusmaade piiridest ning maardlate ja mäeeraldiste andmeid enne lõpliku planeeringulahenduse koostamist ajakohastada. Maardlate, mäeeraldiste ja mäeeraldise teenindusmaade ajakohaste andmete saamiseks on võimalus kasutada ka Maa ameti WFS teenust aadressil https://teenus.maaamet.ee/ows/maardlad?service =WFS&version=1.1.0&request=GetCap abilities või küsida andmete väljavõte GIS failidena. Märgime, et Maa-ametile 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu joonisel nimetusega „Eelnõu“ (faili nimi „2021 04 08 Kanepi valla maakasutusplaan.pdf“, edaspidi Maakasutusplaan) on märkustes kirjeldatud, et mäeeraldiste andmed on seisuga 09.12.2020.

PlanS §85 lg 3 alusel loetakse planeering kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei too välja vastuolu maakonnaplaneeringu või õigusaktiga. Kooskõlastaja muud ettepanekud loetakse arvamusteks (eelistuseks), kuidas üht või teist teemat lahendada. Arvamustega arvestatakse võimalusel. Juhul, kui arvamusega ei arvestata, loetakse planeering siiski kooskõlastatuks. Vastusseisukohtade kujundamisel on arvestatud kokkulepetega, mis saavutati 7.06.2022 toimunud koosolekul.

1. Planeeringus kajastatakse olemasoleva mäetööstusmaa juhtotstarbega mäeeraldised ja nende teenindusmaad, millel on kehtiv kaevandamisluba. Reserveeritavaid mäetööstusmaid planeeringus vallavalitsuse kaalutlusotsusel ei kajastata. Sõreste maardlas näidatakse samuti mäetööstusmaana vaid olemasolevate kaevandamislubadega kaetud maa-alad ja eraldiste teenindusmaad. Täiendava selgitamise vajadus seletuskirjas seega puudub.

7

Maakasutusplaani joonise osal on märgitud mäetööstusmaa juhtotstarve kehtivate kaevandamise lubadega mäeeraldiste aladele. Lisaks on Sõreste liivamaardla kogu maardla ulatuses märgitud mäetööstusmaa juhtotstarbega alaks. Palume määrata mäetööstusmaa juhtotsarve olemasolevate kaevandamise lubadega mäeeraldistele ja ka nende mäeeraldiste teenindusmaadele. Selgitame, et mäeeraldise teenindusmaa on kaevandamisloaga kaevandamiseks määratud ala mäeeraldise ümber või kohal ja ümber ning teenindusmaal on kaevandmise loa kehtivuse ajal lubatud kaevandamisega seotud tegevused. Lisaks palume seletuskirjas selgitada tervele Sõreste maardlale mäetööstusmaa juhtotstarbe määramise asjaolusid, kuna keskkonnaregistri andmetel ei ole kogu Sõreste maardla hõlmatud kehtivate kaevandamise lubadega mäeeraldistega. 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud Maakasutusplaanile ei ole kantud keskkonnaregistris arvel olevate maardlate piire. Varasemalt 08.09.2020 Maa ameti tingimusliku kooskõlastuse saanud üldplaneeringu lahenduses olid maakasutusplaanil maardlate piirid olemas. Palume Maakasutusplaanile kanda keskkonnaregistri maardlate nimistus arvel olevate maardlate piirid, kuna ilma maardlate piirideta ei selgu, millistel aladel on maardlast tulenevad piirangud. 2. 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis „5.5. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused“ on kirjeldatud rohelise võrgustiku säilimiste tingimustes, et rohelise võrgustiku aladel vältida uute maardlate kasutuselevõttu ning avatud maardlate kaevandamistegevuse korraldamisel

Maakasutuskaardil kajastatakse maardlate piirid. Juhime tähelepanu, et 08.09.2020 esitati planeering Maa-ametile esimese avalikustamise raames arvamuse andmiseks. PlanS-i mõistes loetakse kooskõlastamiseks vaid 13.04.2021 esitatud planeeringumaterjali.

2. Rohelise võrgustiku osas sõnastatakse nõue ümber soovituseks. Samuti lisatakse: Maardlate avamine ei tohi vähendada rohevõrgustiku sidusust ja toimimist (nt lõigata läbi rohevõrgustiku koridore).

3. Nõustume ettepanekuga. Tuginedes 7.06.2022 Maa-ametiga toimunud koosolekule, sõnastame tingimuse mitte soovituse, vaid eelistusena: Maardlate kasutuselevõtmine ja olemasolevate karjääride laiendamine ei ole eelistatud üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piiridest 1 km raadiuses. Tiheasustusalale lähemale kui 1 km on karjääri kavandamine võimalik juhul, kui kohapõhised keskkonnatingimused ja leevendusmeetmed seda võimaldavad.

8

tuleb arvestada rohelise võrgustiku eesmärke. Rohelise võrgustiku toimimise tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Maavarade kaevandamisel rohevõrgustiku alal on eesmärk negatiivse keskkonnamõju minimeerimine. Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud alal taastada looduslik keskkond (nt ala metsastada, rajada veekogu või puhkeala). Peatükis „5.12. Maavarad“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Uute maardlate avamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku aladel“. KSH aruande eelnõu peatükis „4.1.1. Roheline võrgustik“ on kirjeldatud, et roheline võrgustik ja maardlate avamine ei ole otseselt teineteist välistavad, küll on aga oluline võimalusel eelistada asukohana ala väljaspool rohelist võrgustikku või võtta kasutusele leevendavad meetmed. Lisaks on kirjeldatud, et käesolev üldplaneering tõlgendab, tulenevalt maakonnaplaneeringu käsitlusest, karjääre ajutise tegevusena, mille järel tuleb ala korrastada ja taastada looduslik olukord. Kuna karjääre võib paremate alternatiivide puudumisel avada seega ka rohelise võrgustiku alal, on ala kasutuselevõtu eelduseks samaväärse (loodusliku) keskkonna taastamine –üldplaneering ei luba rohelise võrgustiku alal kaevandamise lõppemisel oluliselt intensiivsemat maakasutust kui enne maardla avamist (nt elamu-või tootmisala rajamine).“ KSH eelnõus tehakse ettepanek täpsustada maardlate kasutamise tingimusi järgnevalt: „Kaevandamise lõppedes tuleb kaevandatud alal taastada looduslik keskkond (nt ala metsastada, rajada veekogu või puhkeala).“ Nõustume KSH eelnõuga maardlate ja rohelise võrgustiku aladega seonduvas osas.

4. Ettepanekuga nõustutakse, teede tugevdamine sõnastatakse soovitusena.

9

Selgitame, et üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud rohevõrgustiku säilitamise kohustus maardla alal halvendab maavara kaevandamisväärsena säilimise ja maavarale juurdepääsu osas olemasolevat olukorda ja on seetõttu vastuolus MaaPS § 14 lõikega 2. Palume planeeringuga mitte tekitada alasid, kus kaevandamine on keelatud, aga seadusest tulenevat alust kaevandamise piiramiseks ei ole. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus küsitakse kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu osas, mille käigus on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik esitada põhjendatud tingimusi kaevandamisloa andmisele. Esitatud tingimuste suhtes teeb loa andja kaalutletud otsuse. Maa-amet ei saa anda kooskõlastust üldplaneeringule, milles seatakse kaevandamisele täiendavaid piiranguid, mis ei tulene seadusest, nt kui seletuskirjas kirjeldatakse, et uute maardlate avamine ei ole lubatud rohelise võrgustiku aladel. Tagamaks, et maavarale juurdepääsu osas olemasolev olukord ei halvene, palume viidatud nõue sõnastada soovitusena või ära jätta. Maa-ameti poolt 08.09.2020 tingimustega kooskõlastatud üldplaneeringu seletuskirja peatükis „5.12. Maavarad” oli maardlate kasutuselevõtu üldistes põhimõtetes kirjeldatud, et maardlate kasutuselevõtul vältida võimalusel alasid, mis asuvad väärtuslikel põllumajandusmaadel, väärtuslikel maastikel ja rohelises võrgustikus. Juhul, kui nimetatud aladel on kaevandamine majanduslikult otstarbekas, tuleb kaaluda eelnevalt kaasnevaid mõjusid väärtuslikele maastikukomponentidele. Väärtusliku põllumajandusmaa, väärtusliku maastiku ja rohelise võrgustiku toimimise

10

tagamisega tuleb arvestada kaevandamisloale tingimuste seadmisel, korrastamistingimuste andmisel ja nende alusel korrastamisprojekti koostamisel. Vajadusel tuleb lisada kaevandamisloale tingimused leevendavate meetmete rakendamiseks. Nõustusime oma 08.09.2020 kirjas nende tingimustega. Palume 13.04.2021 kooskõlastamiseks esitatud seletuskirja täpsustada ning lähtuda Maa-ameti poolt varasemalt kooskõlastatud tingimustest. 3. Peatükis „5.12. Maavarad“ on kirjeldatud (tsiteerin): „Maardlate kasutuselevõtmine ja olemasolevate karjääride laiendamine ei ole lubatud üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piiridest 1 km raadiuses“. Maa- amet ei nõustu üldplaneeringus tehtud ettepanekuga, mille kohaselt üldplaneeringuga seatakse kaevandamisele seadusest mittetulenevaid piiranguid. Üldplaneeringus kirjeldatud piirang, et maardlate kasutuselevõtmine ja olemasolevate karjääride laiendamine tiheasustusala piiridest 1 km raadiuses ei ole lubatud, halvendab olemasolevat olukorda maavaravarule juurdepääsu osas ning see on vastuolus MaaPS § 14. Kaevandamisloa taotluse menetluse käigus küsitakse kohaliku omavalitsuse üksuse arvamust taotluse ning taotluse kohta antava haldusakti eelnõu osas, mille käigus on kohaliku omavalitsuse üksusel võimalik esitada põhjendatud tingimusi kaevandamisloa andmisele. Esitatud tingimuste suhtes teeb loa andja kaalutletud otsuse. Tagamaks olemasoleva olukorra säilimist maavaravarule juurdepääsu osas palume kõnealune tingimus sõnastada üldplaneeringus soovitusena, mitte nõudena: „Maardlate kasutuselevõtmine ja olemasolevate karjääride

11

laiendamine ei ole soovitav üldplaneeringuga määratud tiheasustusala piiridest 1 km raadiuses“. 4. Seletuskirja peatükis „4.5. Mäetööstuse maa- ala (TM)“ on kirjeldatud maardlate üldistes kasutustingimustes, et maardlate avamisel tugevdada teid (sh muuta tolmuvabaks) ja tagada juurdepääsuvõimalused. Teede tugevdamine on maardla avamisest huvitatud arendaja kohustus. Selgitame, et kaevandamisloaga ei reguleerita väljaspool mäeeraldise ja selle teenindusmaa piire kaevandamisega seotud tegevusi ja neist tulenevat keskkonnamõju. Kui tulevikus hakatakse teid kasutama kaevandatud materjali väljaveoks, tuleb teede valdajal ja kaevandamisloa omajal sõlmida kokkulepe, mis sätestaks konkreetse tee või teelõigu kasutamise õigusega seotud tingimused. Märgime, et üldplaneeringu seletuskirjas kirjeldatud nõuded võivad kujuneda ebaproportsionaalseks ja seetõttu takistada juurdepääsu maavarale ning mõjutada negatiivselt maavara kaevandamisväärsust. Palume seletuskirja muuta, sõnastades teede tugevdamisega seonduva soovitusena (nt soovitav on mustkatte rajamine väljaveoteedele, kuivadel perioodidel teede kastmine jne). Maa-amet kooskõlastab Kanepi valla üldplaneeringu tingimusel, et planeeringu dokumente muudetakse lähtudes eeltoodud märkustest. Maa-ameti märkustega arvestamata jätmisel halvendab üldplaneering maavarale juurdepääsu ning on vastuolus MaaPS § 14. Märgime, et haldusasja nr 3-3-1-1-10 lahendamisel on Riigikohus 15.04.2010 kohtumääruses selgitanud, et tingimuslik kooskõlastus tähendab sisuliselt seda, et kooskõlastust andev haldusorgan ei nõustu planeeringuga sellisel kujul, nagu see on

12

kooskõlastamiseks esitatud. Erinevus kooskõlastusest keeldumisest seisneb üksnes selles, et vastav haldusorgan kirjeldab lisaks heakskiidu mitteandmisele ka n-ö alternatiivset planeeringut, millele ta oleks nõus andma kooskõlastuse.

8. Keskkonnaamet

10.05.2021 nr 6-5/21/7770-2

Keskkonnaamet ei tuvastanud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõus vastuolu õigusaktidele ning KSH aruandes esitatud hinnangud on üldjoones piisavad ja objektiivsed. Arvestades eeltoodut ning tuginedes planeerimisseaduse § 4 lõikele 4, § 85 lõikele 1 ja 3, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §-le 40, Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 punktile 2 kooskõlastab Keskkonnaamet Kanepi valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu järgmiste märkuste ja kommentaaridega: 1. Looduskaitse ÜP eelnõu ptk 5.8.4, KSH ptk 4.1.1 taastuvenergia ja roheline võrgustik, on välja toodud, et tööstuslike tuuleparkide kavandamist ette ei nähta. Kavandatakse arendada väiketuulikute, kogukõrgusega kuni 30 m, paigaldamist oma majapidamise elektrienergia tootmiseks. Seejuures tuleb arvestada ka, et hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi1. I ja II kategooria piiritlemata liikide kaitseks tuleks määrata puhveralad, mille aluseks saab võtta vastava liigi tegevuskavas toodud nõuded. Palume määrata kaugused I kaitsekategooria linnuliikide püsielupaikadest

PlanS §85 lg 3 alusel loetakse planeering kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei too välja vastuolu maakonnaplaneeringu või õigusaktiga. Kooskõlastaja muud ettepanekud loetakse arvamusteks (eelistuseks), kuidas üht või teist teemat lahendada. Arvamustega arvestatakse võimalusel. Juhul, kui arvamusega ei arvestata, loetakse planeering siiski kooskõlastatuks.

1. Väiketuulikute kavandamiseks seatakse planeeringus puhveralad. Kergliiklus ja -matkateede täpsem kavandamine toimub projekteerimise käigus. Looduskaitseliste aspektidega arvestamiseks lisatakse seletuskirja: kergliiklusteede ja matkaradade kavandamisel tuleb vajadusel läbi viia eelhindamine ning trasside kavandamisel on oluline arvestada kaitsealade ja ristipuudega ning vältida elupaikade soodsa seisundi halvendamist. Samuti täiendatakse KSH aruannet, kus kajastatakse teemat vastavalt ÜP täpsusastmele.

13

vastava liigi tegevuskava alusel, et tuulikul ei oleks negatiivset mõju kaitsealusele liigile. ÜP eelnõu ptk 5.7, kergliiklusteed, matka- ja terviserajad, KHS pole konkreetselt toodud välja kavandatavate kergliiklusteede võimalikku mõju teeääres olevatele jõgedele, ojadele, kaitsealadele ja ristipuudele: Vooreküla-Puskaru teelõik, vasakule poole teed jääb III kaitsekategooria liigi tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik (KLO9118800). Uue tee rajamine on soovitatav olemasoleva sõidutee teekaitsevööndis, et elupaika võimalikult vähe kahjustada. Soovitame alles jätta ka kõrghaljastuse. Tee kõrvale jääb ka ristipuid, mille olukorra halvendamist tuleb vältida. Paremale poole teed jääb Tilleoru maastikukaitseala (KLO1000630) Tille sihtkaitsevöönd (KLO1000630) ja Tilleoru piiranguvöönd (KLO1101472). Sihtkaitsevööndis on keelatud uute ehitiste püstitamine2. Piiranguvööndis on lubatud ehitise püstitamine3.Vasakule poole teed jääb Ahja jõe hoiuala (KLO2000027) ning võldase (Cottus gobio) elupaik (KLO9102558). Ahja jõgi kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse“. Tee ehitusel tuleb vältida jõe olukorra halvenemist, punktreostust ja kalda erosiooni. Saverna-Krootuse-Ihamaru teelõik, Piigaste oja (VEE1048300) kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse“. Samuti jääb selle tee kõrvale ristipuid, mille seisukorra halvenemist tuleb vältida. Hilba jõe hoiuala (KLO2000009), Hilba jõgi kuulub „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis-ja elupaikade nimistusse“. Teele jääb Ahja jõe

2. Seletuskirjas nõustutakse sõnastusega: „Tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas lubatud majandustegevus vastavalt metsaseadusele“.

Planeeringusse lisatakse ptk 5.7. Kõrgendatud avaliku huviga metsad, mis suunab raietegevust RMK metsa- aladel. Ptk 4.13. tingimus sõnastatakse järgmiselt: Riigimetsa aladel, mis on kõrgendatud avaliku huviga metsadeks (nn KAH- metsadeks), jälgida ptk 5.7 toodud tingimusi. KAH-alade paiknemine on toodud seletuskirja lisas 1. KAH-ala täpsed piirid selguvad RMK’ga koostöös metsa majandamise kava koostamisel.

3. Viidet jäätmekavale ÜP’s ja KSH’s

täpsustatakse - Termineid parandatakse - Suletud väikeprügilad lisatakse

kaardile. - Lause eemaldatakse, kuna sama

mõte on KSH’s juba välja toodud. - KSH ptk 4.5 täpsustatakse, kuna

reoveesetete komposteerimise vajadus on ära langenud.

- Ptk 5.9. täpsustatakse, kuna Keskkonnaregistri andmetel on jääkreostusobjekt likvideeritud. Leiame, et detailsem ülevaade ei

14

hoiuala (KLO2000027) ning võldase (Cottus gobio) elupaik (KLO9102558). Erastvere-Põlgaste-Puskaru teelõik, Tartu poolsele küljele jääb Erastvere mõisa park (KLO1200091). Pargis on registreeritud tamme- kirjurähna (Dendrocopos medius) elupaik (KLO9128060). Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud detail-ja üldplaneeringu kehtestamine4. Pargis tuleb säilitada kõrghaljastus, teetöödega ei või kahjustada puid, lähemal puuvõra laiuselt tuleb tööd läbi viia väiksemate masinatega või käsitsi, et mitte kahjustada juuri. Pargi valitseja nõusolekuta on pargis keelatud puuvõrade või põõsaste kujundamine ja puittaimestiku raie5. Võru poolsel küljel jääb tee kõrvale kolm ristipuud, mida tuleb säilitada. Kanepi-Ihamaru teelõik, III kaitsekategooria liigi tiigikonna (Pelophylax lessonae) elupaik (KLO9118768). Uue tee rajamine on soovitatav olemasoleva sõidutee teekaitsevööndis, et elupaika võimalikult vähe kahjustada. Samuti jääb selle tee kõrvale palju ristipuid, mille seisukorra halvenemist tuleb vältida. ÜP eelnõu ptk 4.7.Krootuse küla planeeritav matkarada asub Hanitiigi (VEE2110240) ja Kraika tiigi(VEE2110270) kaldal, kus ehituskeeluvööndi laius on 25 meetrit. Samuti planeeritakse alale, osaliselt ehituskeeluvööndisse, väikeelamu ja puhke- ja virgestuse maa-ala6. ÜP eelnõu ptk 5.6.Erastvere küla tee äärde jäävad ristipuud, mida kergliiklustee rajamine võib ohustada ja Erastvere mõisapark, kus valgustus võib mõjutada lindude pesitsemist, kuid võimalik on kasutada looduslähedast valgustust.

ole ÜP täpsusastmes ja juba likvideeritud objekti puhul vajalik.

- Ptk 5.9. täpsustatakse jäätmejaamade teenindajat.

- Ptk 5.9 täpsustatakse termini. - Planeeringut täpsustatakse.

4. - Üldplaneeringu koostamisel ja tingimuste seadmisel on arvestatud veekeskkonna kaitsmisega. Veemajanduskava eesmärke ja meetmeid on arvestatud ÜP’ga lahendatavate/suunatavate teemade lõikes ja ÜP täpsusastmes (nt on arvestatud pinna- ja põhjavee kaitse puhul punkt- ja hajureostuse vähendamise/vältimisega). Koostatava veemajanduskava üheks meetmeks on: Üldplaneeringutes veekaitsemeetmete rõhutamine. Leiame, et ÜP’s on seda juba tehtud konkreetsete ja maakasutusele vastavate tingimuste seadmise kaudu ning veekaitse on integreeritud läbivalt dokumenti, samuti on arvestatud KSH käigus tehtud ettepanekutega, mistõttu leiame, et ÜP kontekstis on teemat piisavas täpsusastmes käsitletud.

- Üldplaneeringu täpsusastmes ei viidata reeglina konkreetsetele õigusakti paragrahvidele, kuna õigusaktid võivad ÜP kehtivuse ajal muutuda. Täpsustame seletuskirjas üldistatult, et erinevate ehitustööde

15

2. Metsandus ÜP eelnõu ptk 5.3. Tingimused rohelise võrgustiku toimimise säilitamiseks: „Tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas lubatud majandustegevus vastavalt metsamajanduskavadele.“ Õigem oleks sõnastada: „Tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas lubatud majandustegevus vastavalt metsaseadusele“. Metsaseadus ei nõua alati metsamajanduskava olemasolu, seega kas on mõistlik seda nõuda üldplaneeringuga. ÜP eelnõu ptk 4.13. Põllu- ja metsa maa-ala, märgitakse, et: „Planeeringuga ei seata täiendavaid metsa raiepiiranguid. KAH-alade metsaraie toimub vastavalt antud ala metsa majandamise kavale ning kogukonna ja RMK koostöös“. Keskkonnaamet peab raiete lubamisel arvestama üldplaneeringust tulenevate piirangutega. Antud juhul peaks Keskkonnaamet jälgima, et KAH aladel kavandatav raie vastaks alale koostatud metsamajandamise kavale. Arusaamatuks jääb, kuidas hakkab toimuma nendel RMK KAH aladel metsade majandamise kavade koostamine. Üldplaneeringu maakasutuskaardil need alad eraldi välja toodud ei ole. Seega märgime, et alad, millele seatakse metsade majandamise piiranguid, peavad saama digitaalsele kaardikihile, et Keskkonnaametil oleks võimalik jälgida aladele seatud piiranguid. 3. Jäätmed KSH ptk 4.5 ja ÜP eelnõu ptk 5.9 on viidatud kehtetule jäätmekavale. Vanapaberi ja papi asemel on korrektne kasutada „paber ja kartong“. Samas punktis on mainitud, et Kanepi vallas toimivat prügilat ei asu. Palume lisada valla territooriumil asuvad suletud väikeprügilad (Lajavangu, Ihamaru, Krootuse, Krootuse II, Sulaoja, Valgjärve) ning kanda need kaardile.

teostamisel veekogus tuleb lähtuda õigusaktide nõuetest.

- Täpsem ülevaade antud teemadest on leitav kehtivast ÜVK arengukavast Kanepi valla ühisveevärgi ja - kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2014-2026. Üldplaneeringu ja KSH täpsusastmes seega infot ei dubleerita ja info kajastamisel jäädakse täpsusastme juurde, mis on vajalik ÜP tasemel tingimuste seadmiseks.

- Sademevee osa lisatakse.

- Juhime tähelepanu, et vastavalt PlanS §75 lg 2-le lähtutakse üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Kanepi üldplaneeringu täpsusastmes ei kanta kaartidele konkreetseid tehnovõrke ja -rajatisi ning nendest tulenevaid kitsendusi. Tehnovõrke käsitlevad täpsemad sektorarengukavad, mida ÜP’s ei dubleerita. Samuti on kitsendused leitavad Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest. Planeeringus kajastatakse skeemina maaparandussüsteemide asukohti, kuna need on ruumiliselt ulatuslikud ja

16

Palume täpsustada lauset: „Valla erinevates osadest toimivad jäätmejaamad.“ Samas, KSH ptk 4.5 on kirjutatud: „Biolagunevate kalmistujäätmete, pargijäätmete ja reoveesetete käitlemise parandamiseks kavandatakse planeeringuga kompostimisväljakud Kanepis ja Savernas, millel on positiivne mõju biolagunevate jäätmete liigiti kogumisele ja käitlemisele.“ Palume hinnata kompostimisega kaasnevat lõhnahäiringut, kuna kompostida kavandatakse ka reoveesetet. Ptk 5.9. „Jäätmekäitlus“ on märgitud järgmist: „Keskkonnaregistri andmetel asub vallas üks jääkreostusobjekt (Valgjärve katlamaja masuudihoidla), kus ohu liigiks on reostunud pinnas. Jääkreostusobjekt tuleb likvideerida ja ala muuta ohutuks“. Palume nimetatud punkti täpsustada ning lisada jääkreostusobjekti staatus (kohaliku tähtsusega objekt), kirjeldada objekti ja seisundit, käsitleda jääkreostusobjektiga seotud maakasutuse piiranguid ja keskkonnariske. ÜP eelnõu ptk 5.9 on välja toodud neli jäätmejaama ning lisanud, et jäätmejaama teenindab AS Epler & Lorenz. Palume täpsustada millist? ÜP eelnõus on viidatud määrusele „Olmejäätmete sortimise kord ning sorditud jäätmete liigitamise alused“ ning välja toodud biolagunevad aia- ja haljastusjäätmed. Juhime tähelepanu, et määruses on nimetus biolagunevad aia- ja haljastujäätmed. ÜP eelnõu punktis 5.9 on kirjutatud: „Üldplaneeringuga on kavandatud täiendavad kompostimisväljakud Kanepis ja Savernas (vt ptk 4.4)“. Palume täpsustada, eelnõu ptk 4.4 on nimetatud Kanepi alevikus kompostimisväljakute rajamine mitmuses ning Saverna kohta info puudub. 4. Vesi

ÜP täpsusastmele vastavaks infokihiks.

KSH:

- Veekogude seisundi aluseks olevaid allikaid uuendatakse.

- Viidet täpsustatakse. - Mõistet täpsustatakse. - Aruannet täiendatakse ÜP

täpsusastmes. Selgitame, et juba suletud jääkreostusobjekti osas puuduvad ÜP’l kavandatavad tegevused. ÜP KSH raames hinnatakse kavandatava tegevuse mõjusid, mistõttu likvideeritud jääkreostusobjekti täiendava mõju hindamise vajadus puudub.

17

Keskkonnaamet juhib tähelepanu, et meetmeprogrammis kavandatud meetmeid tuleb arvesse võtta, kui koostatakse, ajakohastatakse ja muudetakse mh planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kohaseid planeeringuid, mitte arvestada ainult veemajanduskavas püstitatud üldisi eesmärke (veeseadus (edaspidi VeeS) § 46 lg 2). Eeltoodust tulenevalt palume üldplaneeringus täpsustada, kas arendustegevusel arvestatakse Kanepi valla territooriumil asuvate veekogumite veemajanduskavas püstitatud eesmärke ja meetmeprogrammis ettenähtud meetmeid. Kuna üldplaneeringu koostamine ja kehtestamine jääb veemajanduskavade uue perioodi 2021-2027 algusesse, soovitame jälgida meetmete võimalikke muutusi Keskkonnaministeeriumi kodulehelt (veemajanduskavad 2021-2027)7. ÜP eelnõu ptk 4.12, teeme ettepaneku täiendada veekogude üldiseid kasutamis- ja ehitamistingimusi ning tuua välja, et veekogus planeeritud tööde teostamisel, mis on loetletud veeseaduse § 187 ja § 196, tuleb lähtuda kehtivatest õigusaktidest. Teeme ettepaneku lisada iseloomustus või teemakäsitlus (kas ÜP eelnõus või KSHs): piirkonna hüdrogeoloogiliste tingimuste kohta, pinnaveekogudest ja nende seisundist, ülevaade põhjaveest, sh kasutatavaid põhjaveekogumeid ning ajakohast hinnangut nende seisundile. Märgime, et Kanepi vallas põhjaveevarusid kinnitatud ei ole. Kajastada tuleks veekomplekside põhjaveekogumeid vastavalt kehtivale põhjaveekogumite määrusele (keskkonnaministri 01.10.2019 määrus nr 48), sh nimetused ja nime lühendid. ÜP eelnõu ptk 5.8.1. „Vesi ja kanalisatsioon“, soovitame käsitleda sademevee ärajuhtimist asulates. Tuua välja, kas kirjeldatud olukord tagab piisava sademevee ärajuhtimise ning üleujutuste vältimise või on vallas piirkondi kus tuleks rajada

18

sademeveekanalisatsiooni süsteeme või leida muid alternatiivseid lahendusi. Vastavalt PlanS § 75 lg 1 p 3 tuleb lisada maakasutuse plaan (joonis), milles kajastub tehnovõrkude ja -rajatiste üldine asukoht ja nendest tekkivate kitsenduste ulatus. Plaanidel tuleb näidata maakasutuse kitsendusi põhjustavad objektid: pinna- ja põhjaveehaarded (eelkõige ühisveevärgi puurkaevude sanitaarkaitsealad) ning kanalisatsiooniehitised (kujad), sh heitvee väljalaskmete asukohad. Veehaarete sanitaarkaitsealade ja hooldusalade ulatused ja kitsendused on toodud VeeS §-des 148‒154. Kanalisatsiooniehitiste (reoveepuhasti, omapuhasti, reoveepumpla, purgimissõlm) kuja ulatus on kehtestatud keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“ (edaspidi määrus nr 31). Määruse nr 31 § 24 lg 1 kohaselt määruse §-des 4–8 sätestatud kuja ulatust kohaldatakse üld- ja detailplaneeringu kehtestamise ajal kehtinud määruse redaktsioonis. Kui üldplaneeringu koostamisel ilmneb, et keskkonnaregistris on andmed ebatäpsed (puurkaevude asukohad, maapinna kõrgused jmt) tuleb andmete keskkonnaregistris korrastamiseks Keskkonnaagentuurile sellest teada anda. Samuti tuua välja joogiveeallikad, maaparandussüsteemide asukohad ja nendega seotud piirangud, vajadusel maasoojus (puurkaevud). KSH: Ptk 4.1.3. „Põhja- ja pinnavesi“ osas „Pinnavesi“, märgitakse, et Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta vahehinnangu alusel on Jõksi järve ja Otepää Valgjärve ökoloogiline seisund „hea“

19

keemilist seisundit ei ole hinnatud. Ptk 4.1.3. „Põhja- ja pinnavesi“ osas „Mõjude hindamine“, lk 26, on kasutatud materjaliks märgitud „Veekogumite koondseisund 2016, Keskkonnaagentuur“. Palume võimalusel kasutada uuemaid seisundi vahehinnanguid: veemajanduskomisjonile esitatud seletuskirja lisatabel „Eesti pinnaveekogumite seisundi 2019. aasta ajakohastatud vahehinnang8“. Täpsuse huvides tuleks märkida veekogumite järele sulgudesse veekogumi kood ja veekogude järele sulgudesse keskkonnaregistri kood (VEE….). Ptk 4.1.3. „Põhja- ja pinnavesi“ on märgitud järgmist: „Laiemalt aitavad põllumajanduslikku hajureostust vältida erinevad Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava meetmekava läbi kavandatavad meetmed (teavitustööd, piirnormide muutmine, väetamisnormide ja aja muutmine jms)“. Palume viidata dokumendi koostamise hetkel kehtiva veemajanduskava kehtivusperioodile (Ida-Eesti vesikonna veemajanduskava perioodiks 2015– 2021). Palume veekogumite seisundite kirjeldamisel täpsustada, et tegemist on veekogumi seisundiga, nt Eesti pinnaveekogumite seisundi 2018. aasta vahehinnangu alusel on Jõksi järve ja Otepää Valgjärve veekogumite ökoloogiline seisund „hea“ keemilist seisundit ei ole hinnatud. Jõksi järve veekogumi hüdrokeemiliste näitajate puhul on täheldatud kõrgendatud nitraatide ja üldlämmastiku sisaldust. Samuti kasutada sõna „kogum“ asemel sõna „veekogum“. Lisaks palume käsitleda arendusest tulenevat mõju sademeveele ning sademevee (või kanalisatsiooni puudumise) mõju pinnaveekogumile ning jääkreostusobjekti (Valgjärve katlamaja masuudihoidla), selle staatust (kohaliku tähtsusega objekt) ja seisundit ning jääkreostuse mõju põhja- ja pinnaveele.

20

9. Muinsuskaitseamet

10.05.2021, nr 1.1-7/2641-4

Väljavõte Muinsuskaitseameti 27.04.2021 menetluskomisjoni koosoleku protokollist: 11. Kanepi vald. Kanepi valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu. Kooskõlastuse taotlus. Esitaja: Kanepi Vallavalitsus. Anu Lepp tutvustas Kanepi valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 40 lg 6 kohaselt peab strateegilise hindamise aruanne sisaldama hinnangut eeldatavalt olulise vahetu, kaudse, kumulatiivse, sünergilise, lühi- ja pikaajalise, soodsa ja ebasoodsa mõju kohta keskkonnale, /.../ kultuuripärandile ja maastikele, /.../ ning mõju prognoosimise meetodite kirjeldust. Valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruandes on riiklikku kultuuripärandit käsitletud väga üldsõnaliselt, mistõttu ei ole võimalik KeHJS § 40 lg 6 kohaselt üldplaneeringu lahenduse tegelikku mõju riiklikule kultuuripärandile piisavalt hinnata. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: tagastada Kanepi valla keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu täienduste tegemiseks ja esitada järgnevad kommentaarid: 11.1 käsitleda keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõus planeeringu lahenduse mõju riiklikule kultuuripärandile, 11.2 täiendada ptk 4.2.4 „Mõju kultuuripärandile“ ja tuua seal välja ka mitte kaitse all olev arheoloogiapärand (täpsem info selle kohta saadetakse koos käesoleva vastusega). Palume täiendada eelnõud järgmise infoga: Tuginedes nii kaitsealustele mälestistele, varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb arheoloogiapärandi

PlanS §85 lg 3 alusel loetakse planeering kooskõlastatuks, kui kooskõlastaja ei too välja vastuolu maakonnaplaneeringu või õigusaktiga. Kooskõlastaja muud ettepanekud loetakse arvamusteks (eelistuseks), kuidas üht või teist teemat lahendada. Arvamustega arvestatakse võimalusel. Juhul, kui arvamusega ei arvestata, loetakse planeering siiski kooskõlastatuks.

KSH eesmärgiks on hinnata eeldatavalt olulist keskkonnamõju – planeeringu elluviimisega ei kaasne mälestistele olulist negatiivset mõju. KSH vastab seega KeHJS §40 lg 4 p 6’le. Samas oleme nõus mõjuhinnangu täpsustamisega (vt seisukohad allpool):

11.1. Mõjuhinnangut täiendatakse.

11.2. Mõjuhinnangut täiendatakse arheoloogiatundlike alade ehk leidmata arheoloogiapärandi osas vastavalt sellele, millised tingimused seatakse planeeringus. Üheselt väljatoodud teksti KSH’sse üle ei kanta.

11.3. KSH juba sisaldab põhjendusi, miks on vajalik ristipuude kaitse alla võtmine. Lisame nimekirja kergliiklusteede rajamise. Selgitame, et huvitatud osapoolena Muinsuskaitseameti märkimine on pigem seletuskirjas kui KSH aruandes kajastamist

21

hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, millega tuleb arvestada ehitustegevuse planeerimisel (nii KMH-d või detailplaneeringut nõudvate projektide kui ka 500 m2 suuremate ehitiste kavandamisel). Leevendavad meetmed mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi säilimiseks on toodud üldplaneeringu seletuskirjas ja arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga esitatakse üldplaneeringu kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana. 11.3 soovitame täiendada ristipuude ptk 4.1. järgnevalt: Ristipuude kaitse alla võtmise eesmärgiks on ristipuude säilimine teede ääres (vältimaks puude mahavõtmist nt metsa tegemisel, tee laiendamisel või kergliiklusteede rajamisel). Palume lisada, et läbimõeldud ja kõiki osapooli rahuldava tulemuse saavutamiseks palume teede projekteerimisse kaasata Muinsuskaitseamet. 12. Kanepi vald. Kanepi valla üldplaneeringu eelnõu. Kooskõlastuse taotlus. Esitaja: Kanepi Vallavalitsus. Anu Lepp tutvustas Kanepi valla üldplaneeringu eelnõud, mis paistab silma põhjaliku kultuuripärandi käsitlusega. Komisjon, tuginedes muinsuskaitseseadusele, otsustas: Muinsuskaitseamet kooskõlastab Kanepi valla üldplaneeringu, kui on tehtud järgnevad täpsustused: 12.1 soovitame täiendada ptk 2 lauset: kõikides tiheasulates hoitakse asulat loovad märgilased hooned kasutuses või leitakse nendele uus otstarve ja tuua selles välja ka hajaasustusalad, 12.2 palume täpsustada, milliseid hooneid (sh nii pärandkultuuriobjekte kui ka riikliku kaitse all olevaid mälestisi) loetakse üldplaneeringus märgilisteks hooneteks;

vajav teema, kuna seletuskiri seab tingimused objektide säilitamiseks.

Üldplaneeringu eelnõu:

12.1. Arvestades Kanepi valla arengueesmärke ja võimalusi, on esmatähtis märgiliste hoonete säilitamine asulates. Hajaasustusaladele analoogset tingimust ei seata.

12.2.Märgiliste hoonete mõistet täpsustatakse.

12.3.Maastik lisatakse täpsustatud kujul

12.4. Seletuskirja täiendatakse.

12.5. Kanepi-Ala kalmistu juures paikneb olemasolev elamumaa, millele täiendavaid kõrghaljastuse tingimusi ei seata. Maaritsa kalmistu juures ei näe omavalitsus ühest vajadust metsaraiet kõrghaljastuse säilitamise nimel piirata.

12.6. Tingimusi täpsustatakse. Selgitame, et märgilistele hoonetele ei seata eraldi tingimusi. Kui märgiline hoone on mälestis, tuleb lähtuda mälestisele seatud tingimustest; kui märgiline hoone ei ole mälestis (on nt pärandkultuuriobjekt) lähtuda vastavalt seatud tingimuses jne.

12.7. Prognoositud arheoloogiatundlike alade käsitlus lisatakse üldistatult. Seletuskirja lisatakse tingimused:

22

12.3 soovitame lisada kohaliku tähtsusega maastike hulka Sahkri: Maaritsa-Sulaoja- Krüüdneri-Veski piirkond. Ala kattub osaliselt end Valgjärve valla üldplaneeringu järgi Krüüdneri- Maaritsa ja Veskimõisa-Maaritsa rohelise võrgustiku tuumikaladega, seal asuvad mitmed nimetatud üldplaneeringuga ja ka käesoleva planeeringuga kavandatud matkarajad, mis ühendaksid piirkonna vaatamisväärsusi (Krüüdneri mõisakompleks, Kiirusmägi jt). Sahkri ja Veski küla on ajalooliselt oluline piirkond, mis on vahetult seotud Sahkri vesiveski kompleksi ja ajalooliste ühendusteedega Krüüdneri mõisa ja ümberkaudsete veskite vahel, 12.4 soovitame täiendada riikliku kultuuripärandi käsitlust, lisades seletuskirja lõigu mälestiste kaitsevööndi otstarve kohta: Kultuurimälestised näitavad piirkonna ja kultuurmaastiku ajaloolist mitmekesisust, seetõttu tuleb edasises tegevuses (detailplaneeringu koostamisel, projekteerimistingimuste andmisel) lähtuda mälestisi säästvast põhimõttest ning arvestada avaliku huviga. Kinnismälestise kaitseks on kehtestatud kaitsevöönd, mille mõte on tagada mälestiste säilimine ajalooliselt väljakujunenud maastikustruktuuris ja mälestist väärivas keskkonnas. Kui kinnismälestisele või kaitsevööndisse soovitakse ehitada või rajada teid, liine, trasse vm, tuleb kavandatav tegevus kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. 12.5 soovitame täiendada ptk 4.14 Kalmistu maa-ala ja lisada tingimused: Kanepi-Ala kalmistu: säilitada kalmistust lõuna pool kavandataval elamumaal olemasolev kõrghaljastus puhveralana kalmistu ja elamute vahelisel alal. Maaritsa kalmistu: säilitada kalmistu ümber olemasolev kõrghaljastus 50 m ulatuses; 12.6 täpsustada p 6 ja eristada tingimuste juures selgemalt nõudeid riiklikele mälestistele ja kohaliku tähtsusega objektidele (sh märgilistele hoonetele),

prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m²; Samuti lisatakse tingimus: arheoloogiapärandi avastamisel tuleb lähtuda muinsuskaitseseadusest.

Kuna MuKS §31 lg 3 juba reguleerib KMH’de kontekstis arheoloogilise uuringu vajadust, siis tingimust planeeringus ei dubleerita.

12.8. Lisatakse selgitus, et üldplaneeringus käsitletakse vaid kinnismälestisi.

12.9. Nimekirja korrigeeritakse.

12.10. Üldplaneeringu mõõtkava arvestades ei kanta planeeringukaardile mälestiste numbrit ja nime, kuna planeeringukaardid ei jää loetavad. Leppemärkide kujutamist täpsustatakse.

12.11. Objekte kajastatakse tekstis, samuti on objektid leitavad Maa-ameti kaardirakenduses (pärandkultuuriobjektid), mistõttu eraldisesivalt neid planeeringu kaartidele ei kanta.

Teeme ametile omakorda ettepaneku viia 20.sajandi arhitektuuripärandi objektide

23

12.7 täiendada ptk 5.3 ja lisada kultuuriväärtuslike objektide hulka ka mitte kaitse all olev arheoloogiapärand. Lisada peatükki järgmine info (prognoositud arheoloogiatundlike alade kaardikihid koos seletuskirjaga edastatakse Kanepi vallale koos käesoleva vastusega): Kanepi vallas on praegu riikliku kaitse all 131 arheoloogiamälestist. Lisaks nendele on kultuurimälestiste registris arvele võetud 4 muistist. Arheoloogiapärand on kaitse all umbes 1998. aasta avastuste seisuga. Pärast seda on üle Eesti leitud rohkem kui 1500 objekti, millele igal aastal lisandub infot 50–100 avastatud muistise kohta. Kahjuks pole viimase 20 aasta avastatud muististest suuremat osa jõutud kaitse alla võtta. Arheoloogiapärandi kaitse seisukohast on seetõttu määravaks see, kuidas riik ja kohalik omavalitsus käsitlevad planeeringutes mitte riikliku kaitse all olevat arheoloogiapärandit. Tuginedes nii varasemalt teada olevale infole mitte kaitse alustest objektidest ning asjaolule, et arheoloogide, hobiotsijate ja koduloohuviliste inimeste tegevus toob igal aastal juurde uut infot arheoloogiliste paikade kohta, mida ei jõuta kaitse alla võtta, tuleb riigil ja kohalikul omavalitsusel arheoloogiapärandi hävimise vältimiseks tagada meetmed selle kaitseks (MuKS § 76 lg 1). Muinsuskaitseamet on prognoosiva meetodina alustanud võimalike arheoloogiatundlike alade analüüsimist, välja selgitamist ning kaardile kandmist, mille abil on võimalik vähendada arheoloogiapärandi hävimise riski ehitustegevust kavandatavates kohtades. Arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga esitatakse üldplaneeringu kaartidel ning seletuskiri üldplaneeringu lisana. Kuna nimetatud info on ajas täienev, siis edaspidi on kavas arheoloogiatundlike alade asjakohast infot kajastada loodavas Muinsuskaitseameti veebirakenduses. Leevendavad meetmed mitte kaitse all oleva arheoloogiapärandi säilimiseks:

register ruumiandmete kujule – nii on need analoogselt mälestistele ja pärandkultuuriobjektidele lihtsamini leitavad, mis toetab ruumiotsuste tegemisel nendega arvestamist.

24

• KMH kohustusega tegevuste kavandamisel (kogu valla territooriumil ja ka juhul, kui KMH nõudest loobutakse) alati eelnevalt Muinsuskaitseametiga kooskõlastada arheoloogilise uuringu läbiviimise vajadus (MuKSi § 31 lg 3); • prognoositud arheoloogiatundlikel aladel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida planeeringu või ehitise kavandamisel Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta, kui: - algatatakse detailplaneeringut; - kaevanduse või ehitiste alla jääva kaevatava ala pindala on enam kui 500 m²; • tagada üldplaneeringus esitatud arheoloogiatundlikel aladel kui ka mujal arheoloogiapärandi avastamisel arheoloogiapärandi kaitseks muinsuskaitseseaduses ette nähtud tegevused (vt § 31). Üldplaneeringu kaardil on esitatud arheoloogiatundlikud alad 2021. aasta seisuga, kuhu planeeringu või ehitise kavandamisel tuleb kohalikul omavalitsusel küsida Muinsuskaitseameti arvamust arheoloogilise uuringu läbiviimise vajaduse kohta. 12.8 korrigeerida lk 37 pealkirja ja asendada kultuurimälestised kinnismälestiste terminiga; 12.9 eemaldada II klassi maastike loetelust Võõpsu asula, mis paikneb Räpina vallas, 12.10 korrigeerida planeeringu kaardimaterjali, mis pole selgelt loetav. Kultuurimälestised on märgitud vaid punktidena, ilma, et oleks lisatud objekti nime või numbrit. Punktide ja alade tähistus kaardil ei kattu kaardi legendis olevate märkidega, mille tulemusel alana esinevad mälestised on endiselt kaardil väga raskesti loetavad (ainult pruuni piirjoonega). Kaardimaterjal peab vastavalt Määrus "Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded", § 2 lg 7 p 2, 3, 5. toetama planeeringu selgust ja loetavust; 12.11 soovitame kaardile lisada ka kohaliku tähtsusega pärandkultuuri- ja 20. sajandi objektid (ja üldplaneeringus esile tõstetud märgilised hooned).

25

10. Maaeluministeerium

12.05.2021 nr 4.1-5/1946-4

Maaeluministeerium esitas 11.09.2020 kirjaga nr 4.1-5/1946-1 üldplaneeringu avalikul väljapanekul ministeeriumi seisukohad ning tähelepanekud, millele Kanepi Vallavalitsus andis 21.10.2020 kirjaga nr 7-6/2020/185-1 vastused. Vastustest nähtub, et Maaeluministeeriumi tähelepanekutega on arvestatud ning üldplaneeringu dokumentide eelnõusid on vastavalt korrigeeritud. Maaeluministeerium analüüsis Kanepi valla üldplaneeringu eelnõu maakasutusplaanil kavandatud väärtuslike põllumajandusmaade ruumiandmeid ja võrdles saadud tulemeid Põllumajandusuuringute Keskuse poolt 2015. aastal välja töötatud ja 2017. aastal täpsustatud põllumajandusmaa massiive kajastava kaardikihi andmetega. Analüüsist nähtub, et Põllumajandusuuringute Keskuse poolt koostatud kaardiandmetel peaks olema Kanepi vallas väärtuslikke põllumajandusmaid u 11 800 hektarit. Kanepi valla üldplaneeringu juurde kuuluva kaardikihi andmetel on nendest maadest kavandatud määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks u 11 100 hektarit ehk u 700 hektarit (6%) vähem. Lisaks kavatsetakse üldplaneeringuga määrata väärtuslikeks põllumajandusmaadeks ka ligi 200 hektarit alla kahe hektari suuruseid massiive. Kaardikihilt nähtub, et suuremas ulatuses paiknevad need massiivid, mida ei kavatseta väärtuslikuks põllumajandusmaaks määrata, Näräpää, Karste, Krootuse ja Maaritsa külas. Üldplaneeringu seletuskirja jaotises 2 „Kanepi valla ruumilise arengu põhimõtted“ on märgitud, et valla asustuse suunamisel lähtutakse olemasolevast asustusstruktuurist. Tiheasustusega alad on Kanepi alevik ja tihedamalt asustatud külakeskused Savernas, Krootusel, Valgjärvel ja Põlgastes. Nimetatud

Väärtuslike põllumajandusmaade kihti uuendatakse.

Seletuskirja täiendataks väärtuslikust põllumajandusmaast väljaarvamise põhjendustega.

Viide eelnõule lisatakse seletuskirja.

26

jaotises on kinnitatud, et tiheasustusega aladele nähakse ette täiendavaid elamu- ja tööstusalasid ning vajadusel muu otstarbega maa-alasid: antud asulates on maakasutuslikult mõistlik kompaktsust suurendada ja kasutada ära juba olemasolevaid taristuid. Valla muudes osades säilib hajus asustusmuster. Üheselt mõistetavuse tagamiseks soovitame üldplaneeringu seletuskirjas tuua täpsemalt välja ja argumenteerida avalikku huvi, mis põhjendaks väärtuslike põllumajandusmaade väljaarvamist. Maaeluministeerium, keskendudes jätkuvalt eelkõige väärtusliku põllumajandusmaaga seotud temaatikale, on seisukohal, et Kanepi valla üldplaneeringus määratud väärtuslikud põllumajandusmaad ja nende kaitse- ja kasutustingimused on üldises kooskõlas käesoleva aasta 12. jaanuaril Riigikogu poolt menetlusse võetud väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva seaduse eelnõus (Maaelu ja põllumajandusturu korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (309 SE)) toodud põhimõtetega. Seaduse eelnõu menetluse tulemused ei ole teada, kuid kuna väärtuslike põllumajandusmaade kaitsel on maakasutusküsimuste hilisemal käsitlemisel oluline mõju ja selleks, et vältida üldplaneeringu elluviimisel võimalikke vastuolusid seadusest tulenevate normidega, soovitame üheselt mõistetavuse tagamise eesmärgil lisada seletuskirja jaotisesse 5.4 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ klausel, et väärtuslikku põllumajandusmaad käsitleva õigusakti kehtestamisel tuleb järgida sellega sätestatavaid tingimusi ja nõudeid. See on kooskõlas ka Põlva maakonnaplaneeringu 2030+ jaotises 3.2.1 „Väärtuslik põllumajandusmaa“ toodud vastava nõudega.

27

Maaeluministeerium kooskõlastab Kanepi valla üldplaneeringu ja selle KSH aruande eelnõu.

11. Keskkonnaministeerium

13.05.2021 nr 7-15/20/3922-8

Võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 41 pikendame kooskõlastamise üle otsustamise tähtaega kuni 31.05.2021 seoses täiendava menetlusaja vajadusega.

-

12. Riigimetsa Majandamise Keskus

14.05.2021 nr 3-1.1/2609

Esitatud arvamus: Tutvusime Kanepi valla üldplaneeringu (ÜP) eelnõuga. RMK poolt esitatud ettepanekutega on arvestatud ja täiendused-korrektuurid eelnõusse sisse viidud. ÜP eelnõusse (seletuskiri lk 54, lisa 1) on lisatud Kanepi valla territooriumil paiknevad riigimetsa kõrgendatud avaliku huviga (KAH) alad.

-

13. Keskkonnaministeerium

31.05.2021 nr 7-15/20/3922- 9

1. Erastvere külas asuvale Teenurga

(katastritunnus 28502:004:0168, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala 11846 m²) kinnisasjale on joonisel 1. Maakasutusplaan märgitud olemasolev põllu- ja metsa maa-ala juhtotstarve. Teeme ettepaneku määrata kinnisasjale kavandatav tootmise maa-ala juhtotstarve kuna kinnisasi piirneb põhjast ja lõunast tootmismaadega.

2. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.1.

Roheline võrgustik toob rohelise võrgustiku kasutamistingimuste mõjude hinnang välja, et rohevõrgustikus on oluline võrgustiku tugialade suuruse tagamine ja sidususe hoidmine rohelise võrgustiku koridoride kaudu. Oleme varem tähelepanu juhtinud, et üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused toodud kasutustingimus nr 1 on

Planeeringu eelnõu:

1. Tootmismaa otstarvet ei määrata, kuna kõrvalkinnistule (Päevalille) on rajatud elamu.

KSH:

2. Ptk 4.1.1. tingimus 1 on välja toodud selgitamaks, et metsamajandus on rohelise võrgustiku alal lubatud ning seega asjakohane planeeringu kasutaja seisukohast. Vastavalt Keskkonnaameti ettepanekule muudetakse tingimuse sõnastust: metsamajanduskavadele asendatakse sõnaga metsaseadusele.

3. Mõistest looduslikud alad eemaldatakse haritavad maad.

4. Selgitame, et maastikulist mitmekülgsust aitab rohevõrgustiku alal säilitada tingimus 2 Säilitada maastikulist mitmekesisust:

28

meie hinnangul üldsõnaline ning sellisel kujul ei näe me selle spetsiifilist seost rohevõrgustikuga, tugialade ja koridoride säilimise ja sidususe hoidmisega. Varasem sõnastus, et tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas lubatud majandustegevus vastavalt metsamajanduse arengusuundadele ja –kavadele on asendatud sõnastusega, et tugialadel ja koridorides on tulundusmetsas lubatud majandustegevus vastavalt metsamajanduskavadele. Juhime tähelepanu, et metsamajandamiskava ei ole metsaseaduse (edaspidi MS) alusel kohustuslik dokument ning seda ei koostata, kui metsaomanik seda ei soovi (MS § 11 lg 43). Metsamajandamiskava kohustuslikkus esineb üksiku erandiga (MS § 42 lg 11). Kuna viidatud kasutamistingimuses puudub praegu veel spetsiifika ja konkreetsus, teeme ettepaneku see üle vaadata ja kasutustingimuse täiendamisel selgitada, milliseid MS-ist tulenevaid tingimusi rohevõrgustiku olulistes kohtades rakendada. Palume põhjendused esitada KSH aruande eelnõus ja muuta ka üldplaneeringu sõnastust.

3. Täname loodusliku ala mõiste täpsustamise eest üldplaneeringu seletuskirja peatükis 5.5. Rohelise võrgustiku toimimist tagavad tingimused toodud kasutustingimuse 3 puhul. Meie hinnangul ei ole vajalik ja põhjendatud loodusliku ala koosseisu ning 90% loodusliku alana säilitamisnõude hulka arvata haritavat maad. Pool-looduslikud kooslused, mis on rohevõrgustiku koosseisus

mitmekesisust suurendavaid põlluservasid, kraave, tee- ja metsaservasid ning väikesepinnalisi biotoope (nt kivikuhjad ja põlluvahe-metsatukad).

Rohevõrgustiku aladel, mis asuvad kaitsealadest väljaspool, toetavad erinevate koosluste säilimist rohevõrgustikule seatud üldised tingimused – 90% looduslike alade säilitamise nõue, erinevad ehitusnõuded. Tingimused suunavad üldiselt seda, et looduslikud alad ei asenduks tehisaladega. Koosluste säilimist mõjutavad eelkõige metsaraie ja maardlate avamine. Vallavalitsuse kaalutlusotsuse alusel ei seata üldplaneeringuga metsaraiele täiendavaid tingimusi. Maardlate avamise osas on välja toodud soovitus vältida maardla avamist rohevõrgustikus ning ka täpsustatud tingimusi juhuks, kui avamine on vajalik.

Kooslusekeskseid tingimusi seega kokkuvõtvalt väljaspool kaitsealasid asuvatele rohevõrgustiku aladele ei seata.

5. Juhime omakorda tähelepanu, et PlanS §75 lg 1 täitmisel arvestatakse §75 lg 2- ga: Üldplaneeringuga lahendatavate ülesannete otsustamisel lähtutakse kohaliku omavalitsuse üksuse ruumilistest vajadustest ja planeeringu eesmärgist. Omavalitsus seega otsustab, millises täpsusastmes ja kuidas antud teemasid üldplaneeringus lahendada.

29

olulised, on eeldatavalt käsitletud rohumaade, mitte haritava maa all. Tavapäraselt majandatud põllumaa puhul ei ole meie hinnangul selle loodusliku alana käsitlemine põhjendatud, kuna see ei panusta tõenäoliselt rohevõrgustiku toimimisse. Palume olukorda selgitada ja vajadusel teksti täpsustada.

4. Oleme varem teinud ettepaneku, et

üldplaneeringu seletuskirja ja KSH aruande eelnõu rohevõrgustiku peatükis on oluline selgitada, millisena nähakse looduskaitseseaduse regulatsioonidega katmata rohevõrgustiku osa panust koosluste säilitamisse ja maastiku mitmekesisuse loomisse, ja KSH aruande eelnõus selgelt osutada, millised spetsiifilised regulatsioonid selle panuse tagavad. Toetame KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.1. Roheline võrgustik toodud seisukohas, et väljaspool looduskaitseobjekte (kus kaitse- ja kasutamistingimusi reguleerib seadus), on endiselt oluline võrgustiku tugialade suuruse tagamine ja sidususe hoidmine rohelise võrgustiku koridoride kaudu, samuti maastikulise mitmekesisuse säilitamine, mõtet, et oluline on rohevõrgustiku sidusus ja toimimine ka väljaspool kaitstavaid objekte. Kuid juhime kommentaari korras tähelepanu sellele, et üldine viide, nagu oleksid rohevõrgustiku kaitse- ja kasutustingimused seadus(t)es, ei ole meie hinnangul meie ettepaneku puhul asjakohane, kuna seadustest võib leida palju

Üldplaneeringus täiendavate tingimuste seadmist metsa- ja põllumajanduse suunamiseks ei peeta vajalikuks. KSH’s täpsustatakse, miks täiendavad tingimused ei ole vajalikud.

6. Ettepanekuga arvestatakse ja tingimusi täpsustatakse lähtuvalt kaitsealuste objektide ja liikide soodsa seisundi säilitamise vajadust arvestades.

7. Aastaarv eemaldatakse. 8. Käsitlust täiendatakse. 9. Kommentaar eemaldatakse.

30

erinevaid ja ka vastandlikke kasutus- ja kaitsetingimusi, üldplaneeringu puhul on aga oluline konkreetse valla rohevõrgustiku ja keskkonna spetsiifikast lähtudes ka spetsiifiliste tingimuste seadmine.

5. Oleme varem märkinud, et muude Eestis

tüüpiliste majandustegevuste, nagu põllu- ja metsamajandus, võimalikke mõjusid rohevõrgustikule KSH aruande eelnõus välja toodud ei ole (lk 14-15). Palume KSH aruandes need võimalikud mõjud rohevõrgustikule ja tema toimimisele välja tuua ja anda põhjendatud hinnang, kas ja kuidas üldplaneering on nende majandustegevuste võimalikke mõjusid rohevõrgustiku sidususe ja toimimise seisukohast arvestanud, sellest lähtuvalt tuleb vajadusel täiendada üldplaneeringu kasutustingimusi. KSH aruande eelnõu peatükis 4.1.1. Roheline võrgustik on öeldud järgmist: Üldplaneeringu täpsusastmes ja olukorras, kus riigil puudub metsamajanduse arengukava, ei ole võimalik ja vajalik seada täpsemaid tingimusi rohevõrgustikus asuva maatulundusmaa erinevatele osadele – põllu- või metsamaale. Märgime, et rohevõrgustikule selle toimimist tagavate kasutustingimuste seadmine valla tasemel on PlanS § 75 lõike 1 punktis 10 seatud ülesanne, mitte ei tulene riiklikust metsanduse arengukavast. Tingimuste seadmisel on kasutada erinevad seaduslikud tööriistad, sh MS. Seetõttu

31

jääme oma varasema ettepaneku juurde (11.01.2021 kirja nr 7-15/20/3922-4 punkt 15).

6. Üldplaneeringu peatükk 5.8.4. Taastuvenergeetika seab üldised arendamistingimused tuulikute kavandamisele. Kuigi üldplaneeringuga ei nähta ette tööstuslike tuuleparkide kavandamist, peame oluliseks, et ka väiketuulikute puhul lisada tingimuseks, et tuulikuid tuleb planeerida viisil, mis tagab kaitstavate loodusobjektide (kaitsealad, hoiualad, Natura 2000 võrgustiku alad, kaitsealused liigid, kaitstavad looduse üksikobjektid) säilimise ning kavandatav tegevus ei tohi avaldada negatiivset mõju kaitstavatele loodusobjektidele ja nende kaitse-eesmärkidele.

7. KSH aruande eelnõus on lk 40 viide standardile EVS 842:2003. Kuna töös on selle standardi uustöötlus, on soovitav viidata vaid standardi numbrile ilma aastaarvuta.

8. Teeme ettepaneku KSH aruande eelnõu peatükis 4.3.1. Müra toodud tööstusmüra mõju hindamise all hinnata ka karjääridest tuleneva müra mõju.

9. Juhime tähelepanu, et KSH aruande eelnõu peatükki 4.4. Kliimamuutusega kaasnevad mõjud (lk 45) on jäänud sisse ühe eksperdirühma liikme kommentaar.

32

Kanepi Vallavalitsus

Rahandusministeerium Kaitseministeerium Maaeluministeerium Keskkonnaministeerium Keskkonnaamet Maa-amet Transpordiamet Muinsuskaitseamet Põllumajandus- ja Toiduamet Päästeamet Terviseamet Riigimetsa Majandamise Keskus Kambja Vallavalitsus Põlva Vallavalitsus Võru Vallavalitsus Antsla Vallavalitsus Otepää Vallavalitsus Meie 21.07.2022 nr 7-6/2022/129-1

Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek

Täname, et esitasite Kanepi valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis oma seisukohad. Palume Teil tutvuda valla vastusseisukohtadega ettepanekutele, mis on lisatud käesolevale kirjale (lisa 1).

Samuti anname teada, et Kanepi Vallavolikogu on 16.06.2022. a otsusega nr 1-3/19 vastu võtnud Kanepi valla üldplaneeringu, tunnistanud nõuetele vastavaks keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande ning suunanud üldplaneeringu avalikule väljapanekule vastavalt planeerimisseaduse § 87 lg-le 1.

Kanepi valla üldplaneeringu avalik väljapanek toimub 8.08.2022–6.09.2022.

Planeeringu materjalidega on võimalik avaliku väljapaneku ajal tutvuda Kanepi Vallavalitsuse kodulehel: https://kanepi.kovtp.ee/uldplaneering

Lisaks on planeeringuga võimalik tutvuda tööaegadel:

 Kanepi Vallavalitsuses, Turu põik 1, Kanepi alevik, Kanepi vald  Saverna Rahvaraamatukogus, Kooli tee 5, Saverna küla, Kanepi vald  Põlgaste raamatukogu-külakeskuses, Saia tee 2, Põlgaste küla, Kanepi vald

Turu põik 1 Telefon 797 6311 Arvelduskonto Kanepi alevik EE152200001120263205 63101 PÕLVA MAAKOND E-post: [email protected] Registrikood 77000186 Internet: www.kanepi.ee

Planeeringulahenduse kohta saab avaliku väljapaneku jooksul esitada kirjalikult ettepanekuid, vastuväiteid ja küsimusi: [email protected] või Turu põik 1, Kanepi alevik, Kanepi vald, 63101. Kanepi valla üldplaneeringu koostamine ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine algatati Kanepi Vallavolikogu 19.06.2018 otsusega nr 1-3/2018/14. Üldplaneering koostatakse kogu valla territooriumile. Kanepi valla üldplaneeringu eesmärgiks on planeerimisseaduse § 75 toodud ülesannete lahendamine. Planeeringuga määratakse ruumilise arengu põhimõtted ja tingimused, mis vastavad valla sotsiaalmajanduslikele, kultuurilistele ja looduskeskkondlikele arenguvajadustele ja -suundumustele. Üldplaneeringu eesmärgiks on tagada elukvaliteet kahaneva rahvaarvu juures ning toetada valla keskuse jätkuvat mitmekülgset arengut. Üldplaneeringuga ei kavandata olulisi muudatusi juba väljakujunenud asustusstruktuuris. Üldplaneeringuga paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH), mis tõi välja planeeringu elluviimisega kaasnevaid võimalikke strateegilisi mõjusid ning esitas ettepanekuid planeeringu täiendamiseks. Planeeringu elluviimisega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju ega riigipiiri ülest keskkonnamõju. Avaliku väljapaneku järgsete avalike arutelude toimumise ajad annab vallavalitsus teada peale avaliku väljapaneku lõppemist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mikk Järv vallavanem Lisa 1. Kanepi valla üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõule kooskõlastamise ja arvamuse andmise etapis esitatud ettepanekute ja vastusseisukohtade koondtabel Kadri Kaska, 797 6315, [email protected]