| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/6554 |
| Registreeritud | 29.10.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Saabumis/saatmisviis | Põllumajandus- ja Toiduamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Põllumajandus- ja Toiduamet
[email protected] (29.10.2024) nr 3-6.1/2024/6554
Tehniliste tingimuste taotlus Põllumajandus- ja Toiduametilt (Kasari jõgi)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide
raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti
tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele.
RMK alustab siirdekalade kudetingimuste parandamise kavandamist Kasari jões Lääne
maakonnas Lääne-Nigula vallas Keskküla (katastriüksused 45203:003:0062, 45203:003:0061) ja
Kasari (katastriüksus 45203:003:0143, 44101:001:1144) külades ning Pärnu maakonnas
Lääneranna vallas Kirbla külas (katastriüksused 41103:001:0141, 41103:001:0143,
41103:001:0149, 41103:001:0091) ja Mõisimaa külas (katastriüksus 43001:001:0575).
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Kasari koelmu“.
RMK palub Põllumajandus- ja Toiduametilt Kasari jões koelmualade parandamise kavandamise
kohta tehnilisi tingimusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Juhime tähelepanu asjaolule, et kevadisel perioodil võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna
parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad
kõikide seotud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende
olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.
Anname teada, et Kasari jõe tööde kavatsus on viimane Kasari jõestikku kuuluvate jõgede paketist
(koos Ahtama, Luiste ja Rõue jõgedega). Lähitulevikus lisandub veel 2 jõgede paketti, mille tööde
kavatsused koondame ja edastame Teile kompaktsema kirjana.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
1
Kasari jõe alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamise kavatsus
a) Kasari jõe alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamise eesmärk
Kasari jõe (VEE1107000) alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamise eesmärk on tagada jõe vee-
elustikule rikkalikum elukeskkond voolumustri mitmekesistamise kaudu.
Kasari jõel on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade parandamiseks 1.
Uuringute tulemusel hinnati lõhele sobilike sigimis- ja taastootmisalade kogupindalaks 5870 m2, kust
võiks igal aastal merre laskuda kuni 165 noorkala. Taastootmisala kvaliteet hinnati valdavalt kesiseks.
Ihtüoloogid on teinud ettepaneku lisada sirgesse jõelõiku Virtsu-Risti silla läheduses voolurahustuskive.
Hinnanguliselt tõuseb parandustööde tulemusel potentsiaalsete lõhe laskujate hulk 250 kalani.
Tegevuste kirjeldus:
Kasari jõe alamjooksu füüsilist kvaliteeti parandatakse kolmes lähestikku paiknevas jõelõigus Virtsu-
Risti silla läheduses maakivide lisamisega jõesängi (tabel 1). Tabel 1. Ülevaade parandatavatest Kasari jõe lõikudest.
Kasari
jõe lõik
Katastriüksus Koordinaadid
(algus)
Koordinaadid
(lõpp)
Lõigu
pikkus (m)
Kivid lõigule
d=60…80cm
Kivid lõigule
d=80…120cm
Lõik 1 45203:003:0062
41103:001:0141
X=6510655
Y=499304
X=6510536
Y=499343
130 - 26
Lõik 2 45203:003:0061 41103:001:0143
X=6510447 Y=499385
X=6510434 Y=499392
15 - 6
Lõik 3 45203:003:0061 41103:001:0143; 41103:001:0149;
43001:001:0513; 45203:003:0143;
44101:001:1144; 43001:001:0575; 41103:001:0091
X=6510395 Y=499415
X=6510213 Y=499534
250 50 50
Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku
eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Asukoht: Kasari jõe parandatavate jõelõikude uuringuala paikneb Lääne ja Pärnu maakondade piiril (joonis 1).
Lääne maakonnas asub jõelõik Lääne-Nigula vallas Keskküla ja Kasari külades ning Pärnu maakonnas
Lääneranna vallas Kirbla ja Mõisimaa külades.
Joonis 1. Ülevaade Kasari jõe tööde alast.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Kasari jõge ületab tööde alas tee nr 10: Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee.
Samuti ületab Kasari jõge tööde alas tee nr 16198: Kasari vana silla tee, mille sild on registreeritud
ehitismälestisena Kasari sild (kultuurimälestiste register 15489).
Kasari jõkke suubub jõe paremkaldalt Kasari vanast sillast ca 80 m ülesvoolu maaparandussüsteemide
eesvool valgalaga kuni 10 km2.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Kasari jõestik on Lääne-Eestis suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2
(EELIS2). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe
olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja
2 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024
3
(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi
jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.
Kasari jõge tuleb lugeda kogu ulatuses soojaveeliseks. 2022. a juuli oli keskmisest jahedam ja vihmasem
ning seetõttu polnud maksimaalseid veetemperatuure võimalik mõõta. Samuti polnud võimalik
hinnata, millised näevad välja kärestikulised jõelõigud veevaesel perioodil. Jõe alamjooks kuni Vigala
jõe sissevooluni on suhteliselt veerikas, ilmselt on selles lõigus vooluhulk ka põuasematel perioodidel
ligikaudu 1 m3/s. Vigala jõe ühinemiskohast ülesvoolu on Kasari jõgi oluliselt väiksema vooluhulgaga.
Kohalike inimeste väitel võib juba Teenuse piirkonnas põuastel aastatel vooluhulk praktiliselt puududa 1.
Kasari jõge uuriti suudmest kuni Russalu veski vareni (112,7 km suudmest)1. Jõe hüdromorfoloogiat
ning lõhe ja meriforelli taastootmise potentsiaali uuriti ajavahemikul 15.07-11.08.2022 ning
katsepüüke viidi läbi 12-13.08.2022. Kontrollpüüke tehti kärestikulistes biotoopides ning
domineerivateks kalaliikideks olid tippviidikas, särg, turb, lepamaim, trulling ja võldas. Ehkki Kasari jõest
ei tabatud katsepüükidel ühtegi lõhe- ega forellitähnikut, elutseb teadaolevalt väike forellipopulatsioon
Vigala jões ja mõnes selle harujões. Seega võib tõenäoliseks pidada, et forell on suuteline levima ka
Kasari jões asuvatele sobilikele jõelõikudele. Lõhe kudealadeks sobivad ainult suhteliselt veerohked ja
kärestikulised jõelõigud, selliseid lõike on Kasari jõestikus väga vähe. Kõige veerikkaim 3290 m2 suurune
kärestik asub Virtsu-Risti maantee juures. Selle ala kvaliteeti hinnati kesiseks ja rahuldavaks. Uuringu
tulemusel saaks kärestiku kvaliteeti parandada sellesse lõiku suuri kive paigutades - kui lõhe peaks
Kasari jõge koloniseerima, siis see lõik oleks ilmselt kõige esimene kudeala, mis kasutusele võetaks.
Praktiliselt kõik forellile sobilikud sigimisalad sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Silmuvastsetele
sobivaid elupaiku leidub üle kogu jõe. Jõe soojaveelisus silmuvastsete jaoks probleemiks pole.
Joonis 2. Parandatav jõelõik 1, Risti-Virtsu maanteesillast allavoolu (11.08.2022, M. Kesleri foto).
4
Joonis 3. Parandatav jõelõik sildade vahel (11.08.2022, M. Kesleri foto).
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Kasari jõesängi füüsilise kvaliteedi parandamine mõjutab eelkõige kinnistuid, mille
kaudu hakkab toimuma ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud
tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile:
Kasari jõge ületab uuringualas tee nr 10: Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee ja tee nr 16198: Kasari
vana silla tee. Viimane nendest on muinsuskaitseobjekt: Kasari sillast ülesvoolu paiknevad
parandatavad jõelõigud kattuvad ehitismälestise Kasari sild (kultuurimälestiste register 15489)
kinnismälestise kaitsevööndiga3.
Kasari jõkke suubub jõe paremkaldalt Kasari vanast sillast ca 80 m ülesvoolu maaparandussüsteemide
eesvool valgalaga kuni 10 km2. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist
tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid
eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.
Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju loetletud infrastruktuuriobjektidele. Planeeritavad tööd
kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.
Mõju kaitseväärtustele:
Kasari jõgi kuulub Kasari sillast allavoolu jäävas jõelõigus Matsalu rahvuspargi koosseisu, seega jääb
kaitsealale ka Kasari jõesängi parandamistööde lõik 1. Lõik 1 asub Matsalu rahvuspargi Laiküla
sihtkaitsevööndis (KLO1102039), mis omakorda paikneb mõlemal jõe kaldal. Tegemist on hooldatavate
luhaniitudega (6450). Ühtlasi kuulub sama piirkond Natura 2000 linnualade (Väinamere linnulala,
RAH0000133) ja loodusalade (Väinamere loodusala, RAH0000605) nimekirja2.
3 Maa-ameti geoportaal https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (külastatud 15.10.2024)
5
Lisaks asub lõik 1 Matsalu piiranguvööndis (KLO1100749), mille eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja
kaitsealuste liikide kaitse; maa kasutamisest mõjutatud traditsioonilise maastikuilme, sealhulgas
maastikus mosaiikselt paiknevate poollooduslike koosluste, puistute ja märgalade säilitamine ning
taastamine; miljööväärtusliku kultuuripärandi, sealhulgas taluarhitektuuri, traditsioonilise
asustusstruktuuri ja rahvakultuuri ning ajaloolis-kultuuriliste objektide kaitse ja säilitamine2.
Kasari jõgi on III kaitsekategooriasse arvatud liigi hink (Cobitis taenia) elupaik.
Arvestades, et Kasari jõgi on looduslikult väikese languga ja jõe suvine minimaalne vooluhulk on jõe
valgala suuruse kohta väga väike, on lõhe ja forelli potentsiaalsed sigimis- ja kudealad väga väikesed ja
valdavalt kesise kvaliteediga. Kavandatud jõesängi parandamistööd tõstaksid jõe elupaigalist väärtust
voolumustri mitmekesistamise kaudu.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
1
Kasari jõe alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamise kavatsus
a) Kasari jõe alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamise eesmärk
Kasari jõe (VEE1107000) alamjooksu füüsilise kvaliteedi parandamise eesmärk on tagada jõe vee-
elustikule rikkalikum elukeskkond voolumustri mitmekesistamise kaudu.
Kasari jõel on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade parandamiseks 1.
Uuringute tulemusel hinnati lõhele sobilike sigimis- ja taastootmisalade kogupindalaks 5870 m2, kust
võiks igal aastal merre laskuda kuni 165 noorkala. Taastootmisala kvaliteet hinnati valdavalt kesiseks.
Ihtüoloogid on teinud ettepaneku lisada sirgesse jõelõiku Virtsu-Risti silla läheduses voolurahustuskive.
Hinnanguliselt tõuseb parandustööde tulemusel potentsiaalsete lõhe laskujate hulk 250 kalani.
Tegevuste kirjeldus:
Kasari jõe alamjooksu füüsilist kvaliteeti parandatakse kolmes lähestikku paiknevas jõelõigus Virtsu-
Risti silla läheduses maakivide lisamisega jõesängi (tabel 1). Tabel 1. Ülevaade parandatavatest Kasari jõe lõikudest.
Kasari
jõe lõik
Katastriüksus Koordinaadid
(algus)
Koordinaadid
(lõpp)
Lõigu
pikkus (m)
Kivid lõigule
d=60…80cm
Kivid lõigule
d=80…120cm
Lõik 1 45203:003:0062
41103:001:0141
X=6510655
Y=499304
X=6510536
Y=499343
130 - 26
Lõik 2 45203:003:0061 41103:001:0143
X=6510447 Y=499385
X=6510434 Y=499392
15 - 6
Lõik 3 45203:003:0061 41103:001:0143; 41103:001:0149;
43001:001:0513; 45203:003:0143;
44101:001:1144; 43001:001:0575; 41103:001:0091
X=6510395 Y=499415
X=6510213 Y=499534
250 50 50
Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku
eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Asukoht: Kasari jõe parandatavate jõelõikude uuringuala paikneb Lääne ja Pärnu maakondade piiril (joonis 1).
Lääne maakonnas asub jõelõik Lääne-Nigula vallas Keskküla ja Kasari külades ning Pärnu maakonnas
Lääneranna vallas Kirbla ja Mõisimaa külades.
Joonis 1. Ülevaade Kasari jõe tööde alast.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Kasari jõge ületab tööde alas tee nr 10: Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee.
Samuti ületab Kasari jõge tööde alas tee nr 16198: Kasari vana silla tee, mille sild on registreeritud
ehitismälestisena Kasari sild (kultuurimälestiste register 15489).
Kasari jõkke suubub jõe paremkaldalt Kasari vanast sillast ca 80 m ülesvoolu maaparandussüsteemide
eesvool valgalaga kuni 10 km2.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Kasari jõestik on Lääne-Eestis suurim jõestik. Kasari jõe pikkuseks on 114,7 km ja valgala 3221,4 km2
(EELIS2). Jõe lähe asub Rabivere tee ristist 300 m loode poole ning jõgi suubub Matsalu lahte. Kasari jõe
olulisemad lisajõed on: Jutapere oja (VEE1107400), Vardi jõgi (VEE1107500), Konnaveski oja
2 EELIS – Eesti Eluslooduse Infosüsteem, 2024
3
(VEE1108000), Ellamaa oja (VEE1108200), Luiste jõgi (VEE1109800), Vigala jõgi (VEE110400) ja Tuudi
jõgi (VEE1117900). Kasari jõe absoluutne kõrgus lähtel on 64,5 m ning keskmine lang on 0,58 m/km.
Kasari jõge tuleb lugeda kogu ulatuses soojaveeliseks. 2022. a juuli oli keskmisest jahedam ja vihmasem
ning seetõttu polnud maksimaalseid veetemperatuure võimalik mõõta. Samuti polnud võimalik
hinnata, millised näevad välja kärestikulised jõelõigud veevaesel perioodil. Jõe alamjooks kuni Vigala
jõe sissevooluni on suhteliselt veerikas, ilmselt on selles lõigus vooluhulk ka põuasematel perioodidel
ligikaudu 1 m3/s. Vigala jõe ühinemiskohast ülesvoolu on Kasari jõgi oluliselt väiksema vooluhulgaga.
Kohalike inimeste väitel võib juba Teenuse piirkonnas põuastel aastatel vooluhulk praktiliselt puududa 1.
Kasari jõge uuriti suudmest kuni Russalu veski vareni (112,7 km suudmest)1. Jõe hüdromorfoloogiat
ning lõhe ja meriforelli taastootmise potentsiaali uuriti ajavahemikul 15.07-11.08.2022 ning
katsepüüke viidi läbi 12-13.08.2022. Kontrollpüüke tehti kärestikulistes biotoopides ning
domineerivateks kalaliikideks olid tippviidikas, särg, turb, lepamaim, trulling ja võldas. Ehkki Kasari jõest
ei tabatud katsepüükidel ühtegi lõhe- ega forellitähnikut, elutseb teadaolevalt väike forellipopulatsioon
Vigala jões ja mõnes selle harujões. Seega võib tõenäoliseks pidada, et forell on suuteline levima ka
Kasari jões asuvatele sobilikele jõelõikudele. Lõhe kudealadeks sobivad ainult suhteliselt veerohked ja
kärestikulised jõelõigud, selliseid lõike on Kasari jõestikus väga vähe. Kõige veerikkaim 3290 m2 suurune
kärestik asub Virtsu-Risti maantee juures. Selle ala kvaliteeti hinnati kesiseks ja rahuldavaks. Uuringu
tulemusel saaks kärestiku kvaliteeti parandada sellesse lõiku suuri kive paigutades - kui lõhe peaks
Kasari jõge koloniseerima, siis see lõik oleks ilmselt kõige esimene kudeala, mis kasutusele võetaks.
Praktiliselt kõik forellile sobilikud sigimisalad sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Silmuvastsetele
sobivaid elupaiku leidub üle kogu jõe. Jõe soojaveelisus silmuvastsete jaoks probleemiks pole.
Joonis 2. Parandatav jõelõik 1, Risti-Virtsu maanteesillast allavoolu (11.08.2022, M. Kesleri foto).
4
Joonis 3. Parandatav jõelõik sildade vahel (11.08.2022, M. Kesleri foto).
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Kasari jõesängi füüsilise kvaliteedi parandamine mõjutab eelkõige kinnistuid, mille
kaudu hakkab toimuma ligipääs parandatavatele jõelõikudele. Maaomanikelt küsitakse planeeritud
tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile:
Kasari jõge ületab uuringualas tee nr 10: Risti-Virtsu-Kuivastu-Kuressaare tee ja tee nr 16198: Kasari
vana silla tee. Viimane nendest on muinsuskaitseobjekt: Kasari sillast ülesvoolu paiknevad
parandatavad jõelõigud kattuvad ehitismälestise Kasari sild (kultuurimälestiste register 15489)
kinnismälestise kaitsevööndiga3.
Kasari jõkke suubub jõe paremkaldalt Kasari vanast sillast ca 80 m ülesvoolu maaparandussüsteemide
eesvool valgalaga kuni 10 km2. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist
tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid
eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.
Jõesisesed tööd ei oma negatiivset mõju loetletud infrastruktuuriobjektidele. Planeeritavad tööd
kooskõlastatakse vastavate ametiasutusega.
Mõju kaitseväärtustele:
Kasari jõgi kuulub Kasari sillast allavoolu jäävas jõelõigus Matsalu rahvuspargi koosseisu, seega jääb
kaitsealale ka Kasari jõesängi parandamistööde lõik 1. Lõik 1 asub Matsalu rahvuspargi Laiküla
sihtkaitsevööndis (KLO1102039), mis omakorda paikneb mõlemal jõe kaldal. Tegemist on hooldatavate
luhaniitudega (6450). Ühtlasi kuulub sama piirkond Natura 2000 linnualade (Väinamere linnulala,
RAH0000133) ja loodusalade (Väinamere loodusala, RAH0000605) nimekirja2.
3 Maa-ameti geoportaal https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/kultuurimalestised (külastatud 15.10.2024)
5
Lisaks asub lõik 1 Matsalu piiranguvööndis (KLO1100749), mille eesmärk on elustiku mitmekesisuse ja
kaitsealuste liikide kaitse; maa kasutamisest mõjutatud traditsioonilise maastikuilme, sealhulgas
maastikus mosaiikselt paiknevate poollooduslike koosluste, puistute ja märgalade säilitamine ning
taastamine; miljööväärtusliku kultuuripärandi, sealhulgas taluarhitektuuri, traditsioonilise
asustusstruktuuri ja rahvakultuuri ning ajaloolis-kultuuriliste objektide kaitse ja säilitamine2.
Kasari jõgi on III kaitsekategooriasse arvatud liigi hink (Cobitis taenia) elupaik.
Arvestades, et Kasari jõgi on looduslikult väikese languga ja jõe suvine minimaalne vooluhulk on jõe
valgala suuruse kohta väga väike, on lõhe ja forelli potentsiaalsed sigimis- ja kudealad väga väikesed ja
valdavalt kesise kvaliteediga. Kavandatud jõesängi parandamistööd tõstaksid jõe elupaigalist väärtust
voolumustri mitmekesistamise kaudu.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.