Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Haru

Teile on saadetud Pärnu Linnavalitsuse dokumendihaldussüsteemi kaudu dokument. Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse detailplaneering ja KSH 8-4/1312/2024-20.

Digiallkirjastatud dokumendi avamiseks on vaja ID-tarkvara, mis on kättesaadav internetis: https://installer.id.ee/ Kui Te ei ole selle kirja õige adressaat, siis palun teavitage sellest kohe kirja saatjat ja kustutage kiri koos kõikide lisadega ning ärge avaldage kirjas sisalduvat teavet kolmandatele isikutele.

Pärnu Linnavalitsus Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu linn, Pärnu linn 444 8200 | [email protected]

From: <[email protected]> Sent: 29/10/2024 10:16:34 To: "RMK" <[email protected]> Cc:

Subject: 8-4/1312/2024-20 Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse detailplaneering ja KSH /kaasatavad isikud

Töö number 23000100

Tellija POWER2X B.V.

Konsultant Skepast&Puhkim OÜ

Laki põik 2, 12919 Tallinn

Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected]

Registrikood: 11255795

Kuupäev 21.10.2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee

mets P4 katastriüksuse detailplaneering ja

keskkonnamõju strateegiline

hindamine Lähteseisukohad ja KSH programm

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

2 / 44

Versioon 3

Kuupäev 21.10.2024

Koostanud: Aide Kaar, Piret Kirs, Vivika Väizene, Marion Mets, Marko Lauri

Projekti nr 24000089

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

3 / 44

Kasutatud lühendid:

DP - detailplaneering

EELIS - Eesti looduse infosüsteem

KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus

KSH - keskkonnamõju strateegiline hindamine

KSHP - KSH programm

KOV - kohalik omavalitsus

LS - lähteseisukohad

MuKS - muinsuskaitseseadus

PEP - püsielupaik

PlanS - planeerimisseadus

VEP - vääriselupaik

REKK - Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

4 / 44

Sisukord

SISSEJUHATUS ............................................................................................................... 6

DETAILPLANEERINGU JA KSH OSAPOOLED .................................................................... 7

1. DETAILPLANEERINGU LÄHTESEISUKOHAD ....................................................... 8

1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest ....................................................................... 8 1.2. Pärnu linna lähteseisukohad .................................................................................. 9 1.3. Tegevuse etapid ................................................................................................. 11

2. SEOSED STRATEEGILISTE ARENGUDOKUMENTIDEGA ..................................... 12

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ................................................................. 12 2.2. Eesti energiamajanduse arengukava ..................................................................... 12 2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 ..................................................... 13 2.4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 2030 ................................................... 13 2.5. Pärnu maakonnaplaneering 2030 ......................................................................... 14 2.6. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering2025+ ..................................................... 14 2.7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering2035+ ..................................................... 15

3. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .................................... 16

3.1. Asustus ja maakasutus ....................................................................................... 16 3.2. Taristu .............................................................................................................. 17 3.3. Jääkreostusobjekt .............................................................................................. 18 3.4. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia .................................................................... 19 3.5. Veekeskkond ..................................................................................................... 20 3.6. Kaitstavad loodusobjektid ................................................................................... 22 3.7. Vääriselupaigad ................................................................................................. 25 3.8. Natura 2000 ...................................................................................................... 28 3.9. Kultuurimälestised .............................................................................................. 29

4. EELDATAVALT KAASNEVA OLULISE MÕJU HINNANG ....................................... 30

4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja loomadele ......... 30 4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele .................................................. 30 4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile ...................................................................... 32 4.4. Mõju õhukvaliteedile, müra, vibratsioon ................................................................ 33 4.4.1. Välisõhk ............................................................................................................ 33 4.4.2. Müra................................................................................................................. 34 4.4.3. Vibratsioon ........................................................................................................ 35 4.5. Mõju tervisele ja heaolule .................................................................................... 36 4.6. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta ................................................................. 36 4.7. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega .......................................................... 37 4.8. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus ............................................ 37 4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale ............................................................... 37 4.10. Muude asjakohaste mõjude hindamine .................................................................. 38

5. HINDAMISMETOODIKA JA VAJALIKUD UURINGUD .......................................... 40

5.1. Detailplaneeringu ja KSH käigus läbiviidavad uuringud ............................................ 41

6. AJAKAVA JA KOOSTÖÖ .................................................................................... 42

6.1. Ajakava ............................................................................................................ 42 6.2. Kaasamine ja koostöö ......................................................................................... 43 6.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest LS ja KSH programmi kohta ............................... 44

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

5 / 44

Lisad

Lisa 1. DP ja KSH koostamise käigus läbi viidavate uuringute lähteülesanded

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

6 / 44

Sissejuhatus

Puhtale energiale üleminekule spetsialiseerunud Hollandi arendaja Power2X kavandab Eestisse

roheenergia üksust ning eesmärk on rajada Pärnusse kompleks, mis kasutab loodavaid tuuleenergia

võimsusi vesiniku valmistamiseks, mis on omakorda koos biomassiga lähteaineks keemiatööstuses

ja kütusena kasutatava bio- ja e-metanooli tootmiseks (edaspidi ka tehas).

Detailplaneering ja selle elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) on

algatatud Pärnu Linnavolikogu 18.04.2024 otsusega nr 20. Otsuse kohaselt võidakse kavandatava

detailplaneeringuga teha ettepanek Pärnu maakonna planeeringu muutmiseks Pärnu üldplaneeringu

kaudu. Selline vajadus selgitatakse välja detailplaneeringu koostamise käigus.

KeHJS § 33 lg 1 kohaselt tuleb KSH algatada, kui strateegilise planeerimisdokumendiga

kavandatakse KeHJS § 6 lg 1 p 11 nimetatud tegevust ja KeHJS § 6 lg 1 p 33 nimetatud võimalikku

tegevust.

Vastavalt KeHJS § 6 lg 1 p 11 on olulise keskkonnamõjuga tegevus aine tootmine tööstuslikus mahus

keemilise protsessi abil, kui mitu seadet on järjestatud ja omavahel funktsionaalselt seotud ning

toodavad orgaanilisi või anorgaanilisi põhikemikaale, fosfor-, lämmastik- või kaaliumväetisi liht- või

liitväetisena, taimekaitsevahendeid või biotsiide, ravimeid keemilise või bioloogilise protsessi käigus

või lõhkeaineid. KeHJS § 6 lg 1 p 33 tulenevalt on olulise keskkonnamõjuga tegevus ohtlikke

kemikaale käitleva käitise rajamine, kui see on kemikaaliseaduse kohaselt A-kategooria

suurõnnetuse ohuga ettevõte.

Kui KSH algatatakse KeHJS seaduse § 33 lg 1 alusel, otsustatakse KSH algatamine üheaegselt

strateegilise planeerimisdokumendi koostamise algatamisega.

KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala

keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja

heaolu, kultuuripärandi või vara. Planeeringu koostamise käigus läbiviidavale keskkonnamõju

strateegilisele hindamisele kohaldatakse planeerimisseadusest tulenevaid menetlusnõudeid.

Käesolev dokument on detailplaneeringu lähteseisukohad ja keskkonnamõju hindamise programm

(LS ja KSH programm). LS ja KSH programmi eesmärk on sätestada ülesandepüstitus

detailplaneeringu koostamiseks (eesmärkide ja põhimõtete sõnastamine, lahendatavate ülesannete

määratlemine) ning anda alus planeeringu mõjude hindamise läbiviimiseks (olemasoleva olukorra

kirjeldus, KSH läbiviimisel hinnatavate mõjude kirjeldus jms). LS ja KSH programmis on esitatud ka

planeeringu koostamise ja KSH läbiviimise ajakava, peamised kaasatavad osapooled jms planeeringu

koostamise korraldamist puudutav informatsioon, et kõigil planeeringu koostamises ja KSH

läbiviimises osalejatel oleks ühesugune informatsioon eesootavast tööst.

Vastavalt arendaja soovile viiakse käesolev KSH läbi täpsusastmes, mis võimaldab pärast DP

kehtestamist anda välja vajalikud tegevusload- ehitusluba ja keskkonnakompleksluba. Sellise

täpsusastme saavutamiseks peab keskkonnamõjude hindamise aluseks olema tehase ehitusprojekt

vähemalt eelprojekti staadiumis majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määruse nr 97 „Nõuded

ehitusprojektile“ mõistes.

LS ja KSH programm avalikustatakse, et anda kõigile huvitatud isikutele võimalus esindada oma

huve ja õigusi ning esitada seisukohti planeeringulahenduse kohta, teha ettepanekuid

ülesandepüstituse täpsustamiseks, läbiviidavate uuringute loetelu täiendamiseks ning muid

ettepanekuid, mida planeeringu koostamisel ja mõjude hindamise läbiviimisel silmas tuleb pidada.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

7 / 44

Detailplaneeringu ja KSH osapooled

Käesolevas peatükis on esitatud DP ja KSH koostamise osapooled ning DP töörühma ja KSH

eksperdirühma koosseis.

Tabel 1. Tööstusrajatise DP ja KSH koostamise osapooled

Osapool Asutus Kontaktisik Kontaktid

Otsustaja (DP kehtestaja)

Pärnu Linnavolikogu Siim Suursild [email protected]

DP ja KSH koostamise

korraldaja

Pärnu linn Kaido Koppel [email protected]

DP koostamise konsultant ja KSH läbiviija

Skepast&Puhkim OÜ Jüri Hion [email protected]

Arendaja Power 2X Sulev Alajõe [email protected]

DP töörühma ja KSH eksperdirühma koosseis:

• Jüri Hion – projektijuht;

• Piret Kirs – planeerija, BSc maastikuarhitektuur (EMÜ, võrdsustatud MSc-ga);

• Aide Kaar – KSH juhtekspert, (KMH juhteksperdi litsents nr KSH0123;

• Raimo Pajula - Mõju kaitstavatele loodusobjektidele; mõju taimestikule, loomastikule,

rohevõrgustikule ja bioloogilisele mitmekesisusele;

• Vivika Väizene - Geoloogilised tingimused; mõju pinnasele, pinnaveekogudele ja põhjaveele;

• Kaisa Kesanurm – välisõhu saasteained ja nende leviku modelleerimine, mõju välisõhu

kvaliteedile;

• Kaarel Karolin – tegevuse mõju kliimamuutustele ja kliimamuutustega kohanemine;

• Annemari Kask – jäätmeteke ja ringmajanduse võimalused;

• Rain Kurg (Storkson OÜ)- riskianalüüsi koostamine;

• Marion Mets - Asjakohaste sotsiaalsete, majanduslike ja kultuuriliste mõjude hindamine;

• Marko Lauri – GIS analüüs

• Kajaja Acoustics OÜ –müra ja vibratsiooni modelleerimine ja mõjude hindamine

Täiendavalt kaasatakse vastava vajaduse ilmnemisel valdkonnaeksperte detailplaneeringu

koostamise ja KSH läbiviimise käigus.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

8 / 44

1. Detailplaneeringu lähteseisukohad

1.1. Ülevaade kavandatavast tegevusest

Planeeringuga kavandatava arenduse eesmärk on ehitada ja käitada tööstusrajatist, mis muundab

1 000 000 m³ puitbiomassi 500 000 tonniks roheliseks metanooliks aastas ning ehitada ja käitada

400 MW elektrolüüsiseadet rohelise vesiniku tootmiseks. Planeeritava tehase rajamiseks on vajalik

maa-ala suurusega ca 30 ha, head olemasolevad logistikavõimalused (sadam, raudtee) ja

elektrolüüsiseadme jaoks elektrituru seaduse kohast otseliiniga taastuvelektri varustust. Lisaks

vajatakse puiduvarumise ja tööjõu värbamise võimalusi lähipiirkonnast.

Planeeringuala hõlmab Pärnu linnas järgnevaid maaüksusi (Joonis 1):

• Niidu tn 17 (katastritunnus 62517:050:0180; suurus 82541 m2),

• Harutee mets P4 (katastritunnus 62401:001:2620; suurus 175 517 m2),

• Kauba tn 10 (katasritunnus 62516:001:0770; suurus 72 188 m2) ning

• Kauba tn 12 (katastritunnus 62401:001:2621; suurus 81 426 m2.

Tegemist on tootmismaa, maatulundusmaa, elamumaa ja sihtotstarbeta maa katastriüksustega.

Joonis 1. Detailplaneeringu ala on märgitud punasega. Lisaks on toodud eeldatavad

ühendused tehovõrkudega. Väljavõte Maa-ameti kaardirakendusest

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

9 / 44

Detailplaneeringu eesmärk on piirkonnale tervikliku ruumilahenduse leidmine, kinnistutele sobivaima

krundistruktuuri ja ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja linnaehituslike tingimuste ning

haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine, kommunikatsioonide kavandamine, vajadusel

servituudialade määramine, maa omandiküsimuste määratlemine. Planeeringu koostamise käigus

määratakse krundi kasutamise sihtotstarbed ja osakaalud.

Lahenduse koostamisel arvestatakse alal järgmiste objektidega:

1. Kontorid

2. Kontrollruum

3. Veoautode mahalaadimisjaam

4. Biomassi ladustamine

5. Tehnosüsteemid

6. Õhueraldusseade

7. Biomassi töötlemine

8. Gaasistamine

9. Sünteesgaasi reguleerimine

10. Metanooli tootmine

11. Mahutid

12. Põleti (kõrgus 60m, ülejäänud oluliselt madalamad ehitised)

13. Happelise gaasi eemaldamine

14. Süsihappegaasi eemaldamine

15. Veepuhastus

16. Elektrolüüsi ala

Detailplaneeringu koostamise käigus analüüsitakse rajatava jaama jääksoojuse kasutamist

kaugküttes, millele aitab kaasa asukoht koostootmisjaama kõrval. Projekt hõlmab elektrivõrguga

ühendatud pöörleva reservjõuturbiini rajatise loomist, mis toimib süsteemis paindliku tootjana.

Tehase rajamine annab olulise tõuke kohalikule majandusele, pakkudes rohelist soojust, elektrit ja

kütuseid, andes tellimusi rajatavale Rail Baltica kaubajaamale. Vesinikku hakatakse kasutama

lähteainena rohelise metanooli tootmisel ning müüma kohalikule Eesti turule.

1.2. Pärnu linna lähteseisukohad

Pärnu linnavolikogu on esitanud oma lähteseisukohad 18.04.2024 Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba

tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise algatamise otsusega nr 20.

• Detailplaneeringu koostamise ülesandeks on piirkonnale tervikliku ruumilahenduse leidmine,

kinnistutele sobivaima krundistruktuuri ja ehitusõiguse välja selgitamine, arhitektuursete ja

linnaehituslike tingimuste ning haljastus-, liiklus- ja parkimislahenduse määramine,

kommunikatsioonide kavandamine, vajadusel servituudialade määramine, maa

omandiküsimuste määratlemine. Krundi kasutamise sihtotstarbed ja osakaalud määratakse

planeeringu koostamise käigus.

• Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala tootmise

maa-alal (T) ning puhke- ja haljasala maa-alal (P). Detailplaneering sisaldab üldplaneeringu

muutmise ettepanekut: ala maakasutuse juhtfunktsiooniks kavandatakse tootmise maa-ala

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

10 / 44

(T). Juhul, kui planeeringu koostamise käigus selguvad täiendavad asjaolud, võidakse jätkata

menetlust kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu vormis.

• Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on vääriselupaikadega (VEP) kaetud planeeringuala

osa määratletud maakonna tähtsusega puhkemetsaks, kus on kehtestatud

kasutustingimused. Muuhulgas on oluline vältida senise maa juhtfunktsiooni (metsamaa) ja

sihtotstarbe (maatulundusmaa) muutmist. Kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel

võimalik muuta maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa,

põllumaa) üldplaneeringuga.

• Planeeringuala läbib Niidu oja. Näha vajadusel ette ehituskeeluvööndi vähendamine või oja

kanaliseerimine torusse.

• Planeeringuala võidakse detailplaneeringu koostamise käigus laiendada või muul viisil muuta

vastavalt soovile tervikliku paikkondliku lahenduse saavutamiseks.

• Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada liigseid häiringuid ümbritsevas

linnaruumis ja naaberkinnistutel ning planeerimisel tuleb lähtuda eesmärgist vähendada

võimalikult suures ulatuses keskkonnahäiringuid, vältimaks ebasoodsat mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimivat mõju inimese tervisele, heaolule ja varale,

kultuuripärandile. Planeeringulahendus peab arvestama avalike ja kaasatavate isikute

huvidega.

• Koos planeeringuga esitada piirkonna laiem liiklusskeem arvestades erinevate

liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi, kaasata kontaktvöönd, olulised liikumissuunad ja -

koridorid. Näha ette ühendused Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse

ja kaubaterminaliga ning vajadusel kõrvalasuvate tööstusaladega.

• Tagada sõidukite manööverdusalad ja standardikohane parkimisvõimalus (sh jalgrataste

parkimisvõimalus) omal krundil.

• Keemiliste ja füüsikaliste keskkonnamõjudega käitiste kavandamisel tuleb arvestada

ümbritseva maakasutuse ja valdavate tuulte suundadega. Hea elukeskkonna kavandamise

eesmärgil tuleb vältida tootmisalade ja müratundlike alade (elamualad, puhkealad) kõrvuti

planeerimist ja teisi olukordi, sh keskkonnaohtu, mis võivad kaasa tuua häiringuid

ümbritsevale elukeskkonnale või vajada täiendavate leevendavate meetmete rakendamist.

• Kruntimise ja hoonestamise põhimõtted (korruselisus, hoonete arv krundil, hoonete

paiknemine krundil jms) määratakse igakordselt eraldi lähtuvalt ettevõtte toimimise

vajadustest ja ümbritsevast linnaruumist.

• Krundi minimaalne haljastusprotsent tootmise maa-alal on 15%. Haljastuse kavandamisel

tuleb valdavas osas kasutada kõrghaljastust, maksimaalselt olemasolevat säilitada.

• Haljastuslahenduse kavandamisel tuleb arvestada vajadusega näha ette puhvertsoonid

tootmistegevuse ja muu kasutusega alade vahele ning võimalusel ka erinevate

tootmistegevuste vahele, et leevendada ettevõtlusest tulenevaid mõjusid, liigendada

territooriumi, vältida ulatuslikke kõvakattega pindu, vähendada kuumasaarte teket,

vähendada tolmu jm ainete lendumist ning tagada esteetilisem ning puhtam keskkond. Müra

vähendamise eesmärgil kavandatav puhverhaljastus tuleb lahendada mitmerindeliselt.

Välialade lahendus antakse haljastusprojektiga.

• Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kavandamisel ning olemasolevates ettevõtetes

muudatuste tegemisel tuleb arvestada ümbritsevat maakasutust, võimalike ohtlike veoste

marsruute ja seadusest tulenevaid nõudeid turvalisuse tagamiseks. Planeerimise või

projekteerimise käigus tuleb tekkivaid riske hinnata igakordselt eraldi ning vajadusel

rakendada leevendavaid meetmeid riskide vähendamiseks.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

11 / 44

• Detailplaneeringute ja projektide koostamise raames määratakse ära tootmisettevõtja

kohustused (vajadusel ka seiremeetmed), et mõju ulatusse jäävatel elamukruntidel oleks

tagatud elamisväärne ja normidele vastav elukeskkond.

• Piirkonna väärtuslikud metsaalad on määratud maakonna puhkemetsadeks. Planeeringu

koostamise käigus tuleb arvestada juurdepääsu võimaldamist piirkonna puhkemetsadele.

• Planeeringu koostamisel tuleb vaadata rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna (sh täpsustada

rohelise võrgustiku tugialade ja koridoride asukohad) ning tagada rohevõrgustiku toimimine.

• Planeeringu alal paiknevad VEP-d, kavandatavast muutusest tulenevalt on vajalik täpsustada

elupaikade seisund, väärtused ja võimalusel tagada VEP-de säilimine ja/või võimalik

ümberistutamine asjaomaste asutuste nõusolekul.

• Vajadusel seada meetmed ettevõtlustegevusest ja kaasnevast liiklusest tulenevate

mõjudeleevendamiseks.

• Koostada terviklik sademevee ärajuhtimise analüüs kuni Pärnu jõeni välja.

• Arvestada planeeringuaga külgnevatel aladel kehtivate ja koostatavate

detailplaneeringutega.

1.3. Tegevuse etapid

Mõjude hindamisel käsitletakse võimalikke mõjusid seoses tehase järgmiste etappidega:

• ehitamine – ala ettevalmistamine ehitustegevuseks (nt metsa raadamine, maa

kuivendamine, pinnasetööd) ja ehitustegevuse läbiviimine (ehitiste rajamine, tehase

teenindamiseks vajaliku taristu väljaehitamine);

• kasutamine – tehase töötamine, teenindava taristu kasutamine, hooldamine ja remont;

• sulgemine (likvideerimine) – tehase likvideerimine (ehitiste, vundamentide eemaldamine)

ja kasutusel olnud alade korrastamine.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

12 / 44

2. Seosed strateegiliste arengudokumentidega

2.1. Kliimapoliitika põhialused aastani 20501

Eesti kliimapoliitika põhialuste arengudokument annab edasi Eesti kliimapoliitika pikaajalise visiooni

nii valdkondlikes kui ka kogu majandust hõlmavates poliitikasuundades. Eesti kliimapoliitika tugineb

rahvusvahelistele arengudokumentidele ja kokkulepetele: Konkurentsivõimeline vähese CO2-heitega

majandus 2050. aastaks – edenemiskava, Energia tegevuskava aastani 2050, Euroopa ühtse

transpordipiirkonna tegevuskava – liikumine konkurentsivõimelise ja ressursitõhusa transpordi-

süsteemi suunas ja Pariisi kliimakokkulepe (COP21).

Eesti kliimapoliitika põhialustega seati eesmärgid, kuidas leevendada kliimamuutusi aastani 2050,

kuidas kohaneda kliimamuutustega ning kuidas vähendada kasvuhoonegaase. Eesti kliimapoliitika

visioon aastaks 2050 näeb ette, et aastaks 2050 jõutakse Eestis konkurentsivõimelise vähese

süsinikuheitega majanduseni. Eesti kliimapoliitika peamine pikaajaline eesmärk on vähendada

kasvuhoonegaaside heidet ligi 80% aastaks 2050 võrreldes 1990. a heitetasemega. Arvestatakse, et

taastuvate energiaallikate osakaal energiatootmisel suureneb aastaks 2050 ¾-ni, sealjuures kõige

suurem osakaal on biomassi ja tuuleenergia kasutusele võtmisel.

Kavandatava metanoolitehase eesmärk on vähendada CO2 heitkoguseid 800 000 tonni võrra aastas.

Sellest lähtuvalt saab järeldada, et planeeringuga kavandatav tegevus on Eesti kliimapoliitika

põhialustega otseselt kooskõlas ning aitab kliimapoliitika eesmärke ellu viia.

2.2. Eesti energiamajanduse arengukava2

ENMAK kirjeldab Eesti energiapoliitika eesmärke aastani 2030, energiamajanduse visiooni aastani

2050, üld- ja alaeesmärke ning meetmeid nende saavutamiseks. Arengukava järgi on Eesti

energiamajanduse visioon aastaks 2050 järgmine: Eestist on kujunenud Põhja-Balti energiaturul

moodsaid ja keskkonnasõbralikke tehnoloogiaid kasutav energiat eksportiv riik. Eesti energeetiline

sõltumatus ja selle pikaajaline kindlustamine on riigi elanike majandusliku heaolu, riigis tegutsevate

ettevõtete konkurentsivõime ja Eesti energiajulgeoleku peamine alustala.

Arengukava üheks eesmärgiks on soodustada taastuvatest energiaallikatest toodetava energia

tootmise ja tarbimise osakaalu Eestis. Arengukava järgi on taastuvenergeetika tootmise osakaalu

indikatiivne sihttase aastal 2030 50% (võrreldes 25,8% algtasemega 2012. a). Arengukava üks

alaeesmärke on varustuskindluse ehk pideva energiatarve tagamine Eestis. Muuhulgas seatakse

mõõdetavaks eesmärgiks taastuvenergia osakaalu suurenemine elektrienergia lõpptarbimises 14%-

lt 2014. aastal vähemalt 50%-ni aastaks 2030. Arengukavas seatud eesmärkide täitmisel on aga

tuuleenergeetikal biomassi kasutusele võtmise kõrval üks olulisemaid rolle.

Selle alusel saab väita, et metanoolitehase rajamine aitab otseselt ENMAK-i eesmärke ellu viia ning

detailplaneeringuga kavandatav tegevus on energiamajanduse arengukavaga kooskõlas. Läbi

vesiniku tootmise ning taastuvenergiavõimsuste kasutamise soodustamise on võimalik vahelduva

tootmisega tootmisüksusi vajadusel sisse-välja lülitada. Seeläbi tagatakse kiirelt reageerivate

tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine, mis on vastavuses Eesti energeetilise

sõltumatuse tagamise eesmärgiga

2021. a on algatatud ENMAK aastani 2035 koostamine, et ajakohastada hetkel kehtivat ENMAK-i.

Arengukava koostatakse, lähtudes Euroopa Liidu ning Eesti energia- ja kliimapoliitika eesmärkidest

ja suundumustest aastani 2030 ja 2050 ja strateegiast „Eesti 2035“ ja selle tegevuskavast, kus on

1 Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 | Kliimaministeerium 2 Energiamajanduse arengukava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee)

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

13 / 44

muuhulgas seatud vajalikuks muutuseks üleminek kliimaneutraalsele energia tootmisele tagades

energiajulgeoleku.

2.3. Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 20303

Eesti riiklik energia- ja kliimakava aastani 2030 (REKK 2030) koondab Eesti kliima ja energiapoliitika

eesmärgid ning meetmed nende saavutamiseks. Dokument põhineb Eesti teistel arengu-

dokumentidel, aga ka uutel uuringutel ja analüüsidel. REKKi laiem eesmärk on avalikkuse ning

ettevõtjate informeerimine, selleks et Eesti kliima ja energiapoliitika eesmärkide saavutamiseks

vajalikke investeeringuid planeerida ja ette valmistada.

REKKi eesmärgid on muu hulgas:

• Eesti kasvuhoonegaaside heite vähendamine 80% aastaks 2050 (sh 70% aastaks 2030).

• Transpordi, väikeenergeetika, põllumajanduse, jäätmemajanduse, metsamajanduse ja

tööstuse sektorites vähendada aastaks 2030 võrreldes 2005. aastaga kasvuhoonegaaside

heidet 13%.

• Taastuvenergia osakaal energia summaarsest lõpptarbimisest peab aastal 2030 olema

vähemalt 42%.

Energeetikavaldkonna meetmete hulka kuulub ka roheenergia üksuste rajamine. Seega ühtib

planeeringuga kavandatav tegevus otseselt REKK-i suundadega ning aitab Eesti kliima- ja

energiapoliitika eesmärkide täitmisele otseselt kaasa. Seda läbi madala süsiniku heitega

transpordikütuste tagamise (vesinik ja metanool) transpordi sektoris, vähendades heidet ning

sõltuvust fossiilsetest kütustest. Lisaks on kavandatava metanoolitehase eesmärk on vähendada CO2

heitkoguseid 800 000 tonni võrra aastas.

2.4. Kliimamuutustega kohanemise arengukava 20304

Arengukava eesmärk on suurendada Eesti riigi, piirkondliku ja kohaliku tasandi valmisolekut ja

võimekust kliimamuutuste mõjudega kohaneda. Arengukavas tuuakse välja, et oodatavad

kliimamuutused Eestis on temperatuuri tõus, sademete hulga suurenemine, merevee taseme tõus,

tormide sagenemine ja sellest tulenevad keskkonnamuutused.

Arengukava üheks ala-eesmärgiks on energeetika ja varustuskindlus, sh energiasõltumatus, -

turvalisus, -ressursid, energiatõhusus, soojatootmine ja elektritootmine. Energiasõltumatuse

juhtmõte on sõltumatus energiakandjate impordist, energiatootmisel tuginemine kodumaistele

kütustele ja eelkõige taastuvatele kütustele ning taastuvenergiaallikate kasutamine ja

energiatootmise portfelli mitmekesistamine. Tõhus ehk säästev energiakasutus aitab vähendada

riski, et äärmuslikest ilmastikunähtustest tulenev lisakoormus avaldab energiataristule ja -süsteemile

kahjulikku mõju.

Energeetika ja varustuskindluse eesmärkide tagamiseks seab arengukava meetmeks kliima-

muutustest tingitud riskide ennetamise energiavõrkudes ja taastuvenergia kasutamisel. Energia-

sõltumatuse, varustuskindluse ja energiajulgeoleku valdkonna meetme tegevused on tihedalt seotud

Energiamajanduse arengukavaga aastani 2030, suurendavad energiasõltumatust, energiaga

varustuse kindlust ja energiaturvalisust nii praegu kui ka karmistuvate ilmastikuolude ja võimalike

äärmuslike ilmastikunähtuste sagenemise korral, seda nii riiklikul kui regionaalsel tasemel.

3 Riiklik energia- ja kliimakava | Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (mkm.ee) 4 Kliimamuutustega kohanemise arengukava | Kliimaministeerium

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

14 / 44

Energia varustuskindluse tagab parimal moel piisavate ja kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste

olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Kava kohaselt on suurima kasutuspotentsiaaliga

taastuvad energiaressursid: tuule- ja päikeseenergia.

Roheenergia üksuste kavandamine on kooskõlas arengukava eesmärgiga tagada varustuskindlus,

kuna nendega suurendatakse taastuvenergia kasutamist ja väärindamist ning tagatakse seeläbi

kiirelt reageerivate tootmisvõimsuste olemasolu ja energiatootmise hajutamine. Lisaks kasutab tehas

madala väärtusega biomassi eksportimise asemel seda ise.

Kliimamuutustega kohanemise arengukava liidetakse uue koostatava keskkonnavaldkonna

strateegiadokumendiga „Keskkonnavaldkonna arengukava aastani 2030“ (KEVAD); mis tähendab, et

KOHAK eraldiseisva dokumendina kaotatakse. KEVAD hakkab sisaldama suuniseid kliimapoliitika

üleste valdkondade poliitikate ja meetmete planeerimiseks ning arendamiseks.

2.5. Pärnu maakonnaplaneering 20305

Pärnu maakonnaplaneering määratleb maakonna ruumilise arengu põhimõtted ja suundumused

ajaraamis 2030+.

Vastavalt maakonnaplaneeringu lahendusele asub planeeringuala vääriselupaikadega (VEP) kaetud

osa maakonna tähtsusega rohelise võrgustiku puhkemetsa alal, kus kehtivad täpsemad

maakasutustingimused. Pärnu maakonna planeeringu seletuskirja p 3.3.1 „Üldised tingimused

maakonna taseme rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks ja säilitamiseks“ alusel on kohalikul

omavalitsusel põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja

juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga. Tingimusena on toodud veel, et olukorras,

kus negatiivse keskkonnamõjuga, kõrge keskkonnariskiga ning teiste tööstus- ja

infrastruktuuriobjektide kavandamist rohelise võrgustiku alale ei ole võimalik vältida, tuleb rajatise

asukoht valida hoolikalt ning rakendada rohelise võrgustiku toimimiseks vajalikke leevendus - ja

kompensatsioonimeetmeid. Rohelise võrgustiku struktuuri olulist muutmist ettenägeva tegevuse

kavandamisel on kohustuslik läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Oluline on säilitada maastikulist

ja bioloogist mitmekesisust – metsakooslusi, poollooduslikke ja looduslikke niite ja neid ühendavaid

koridore.

2.6. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering2025+6

Pärnu linna üldplaneering on linna olulisim ruumilise arengu dokument, mille eesmärgiks on ruumilise

arengu põhimõtete ja üldiste ehitus- ning kasutustingimuste seadmine, mis on aluseks edasiste

ruumiliste otsuste tegemisel.

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala tootmise maa-alal

(T) ning puhke- ja haljasala maa-alal (P). Tootmise maa-ala (T) valdav otstarve on tööstus- ja

laohooned, logistika- ja jaotuskeskused ja valdkonnaga seotud rajatised; elektri- ja soojusenergia

tootmise ja jaotamise maa; transpordivahendite teeninduse, hoolduse ja hoiuga seotud hooned ja

rajatised (tanklad, garaažid, hooldusjaamad, pesulad jms); piirkonda sobivad spetsialiseerunud

kaubandusettevõtted (aiandid, ehitustarvete poed, autode- ja tehnikaseadmete müük jms).

Juhtotstarvet toetavad otstarbed on piirkonda teenindava kaubandus-, toitlustus-, teenindus-,

kontori- ja büroohoone maa. Puhke- ja haljasala maa-ala (P) on avalikuks kasutamiseks mõeldud

metsade, parkide, looduslike haljasalade jms alune maa koos seda teenindavate hoonete ja

rajatistega.

5 Kehtestatud Riigihalduse ministri 29.03.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/74

https://maakonnaplaneering.ee/maakonna-planeeringud/parnumaa/parnu-maakonna-planeering/ 6 Kehtestatud Pärnu linnavolikogu 20. mai 2021 otsusega nr 21

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

15 / 44

Suurõnnetuse ohuga ja ohtlike ettevõtete kavandamisel ning olemasolevates ettevõtetes

muudatuste tegemisel tuleb arvestada ümbritsevat maakasutust, võimalike ohtlike veoste marsruute

ja seadusest tulenevaid nõudeid turvalisuse tagamiseks. Planeerimise või projekteerimise käigus

tuleb tekkivaid riske hinnata igakordselt eraldi ning vajadusel rakendada leevendavaid meetmeid ohu

vähendamiseks.

Arvestades, et tiheasustusalal on võimaliku õnnetusjuhtumi poolt potentsiaalselt mõjutatud inimeste

arv oluliselt suurem kui hajaasustuses, tuleb esimeses järjekorras kaaluda ohtliku ettevõtte jaoks

sobivaima asukoha leidmist väljaspool tiheasustusala. Kavandatava tegevuse osas on üldplaneeringu

koostamise käigus kaalutud erinevaid asukohaalternatiive.

Pärnu maakonnaplaneeringuga on määratud Rail Baltic kaubajaama võimalik asukoht, milleks on

Pärnu linna olemasolev Kaubajaama ala ning kuhu üldplaneeringuga nähakse ette tingimused ala

arendamisel. Kavandatav ala kattub osaliselt Kaubajaama alaga. Üldplaneeringus on toodud, et

arenguala kavandamisel on vajalik kaaluda arenguala kooseisu kuuluvate metsaalade kasutamist

puhkealana ning RB kaubajaama, jaama juurdepääsude ning ettevõtluspiirkonna arendamise

vajadusi. Puhkemetsadele ja rabale tuleb tagada juurdepääs. Ettevõtluspiirkonda ümbritsevad

metsaalad tuleb säilitada tootmistegevust eraldava puhvervööndina.

Detailplaneeringu lahendus on kehtivat Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringut 2025+

muutev. Detailplaneeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks ala

maakasutuse juhtfunktsiooni osas.

2.7. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneering2035+

Koostamisel on Pärnu linna üldplaneering 2035+ . Pärnu linna omavalitsuse territoorium moodustub

endiste Audru, Paikuse ja Tõstamaa valdade ning Pärnu linna territooriumist. Kogu omavalitsuse

territooriumil kehtib kokku 6 üldplaneeringut, mis on koostatud erineval ajal ning sisaldavad kehtinud

õigusruumist tulenenud planeerimise põhimõtteid ning tingimusi. Pärnu Linnavolikogu 21.06.2018

otsusega nr 63 algatati Pärnu linna üldplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Pärnu

linna üldplaneeringu 2035+ koostamise eesmärk on kaasajastada linna strateegilised

ruumiplaneerimise arengusuunad ja siduda haldusterritoriaalse reformi järgsed alad ruumiliseks

tervikuks.

Koostamisel oleva üldplaneeringuga käsitletakse erinevaid asukohaalternatiive võimaliku ORME

objekti rajamiseks ning lahendatakse ORME objekti asukoha vajadus. Selle tulemusena on muudetud

Harutee mets P4 katastriüksuse osa juhtotstarvet, kus VEP-e sisaldav metsaala on arvatud välja

rohelise võrgustiku ja puhkealade koosseisust. Piirkond on määratud Niidu tootmismaa alaks.

Eeltoodust tulenevalt tehakse koostatavas üldplaneeringus ettepanek maakonnaplaneeringu

muutmiseks puhkealade ja rohelise võrgustiku osas.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

16 / 44

3. Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus

3.1. Asustus ja maakasutus

Planeeringuala asub Pärnu maakonnas Pärnu linnas neljal katastriüksusel: Niidu tn 17, Kauba tn 10,

Kauba tn 12 ja Harutee mets P4 (vt Joonis 2 ja Tabel 2). Planeeringuala pindala on kokku ca 33,2

ha. Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala tootmise (T),

puhke- ja haljasala (P), elamumaa (E) ning sihtotstarbeta maa-alal. Detailplaneering sisaldab

üldplaneeringu muutmise ettepanekut: ala maakasutuse juhtfunktsiooniks kavandatakse tootmise

maa-ala (T).

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringuga 2025+ on loodud A14 Pärnu Kaubajaama arenguala,

mille eesmärk on Rail Baltic raudtee äärsetele aladele kaubajaama ja Rail Balticu infrastruktuuri

hoolduskeskuse (depoo) arendamine ning piirkonna sidumine Niidu ettevõtluspiirkonnaga.

Tingimuslikult on loodud võimalus tootmise laiendamiseks Rail Balticu infrastruktuuri hoolduskeskuse

ja kaubaterminali piirkonna sidumisel Niidu ettevõtluspiirkonnaga.

Planeeringuala kattub osaliselt Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneeringu (K-Projekt AS töö nr 20081, huvitatud isik OÜ Rail Baltic Estonia)

Kauba tn 10 ja 12 kinnistute alaga.

Joonis 2. Elamud planeeringuala lähiümbruses. Aluskaart: Maa-amet, 2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

17 / 44

Tabel 2. Detailplaneeringualale jäävad katastriüksused

Katastriüksus Katastriüksuse tunnus Pindala Sihtotstarve

Niidu tn 17 62517:050:0180 82 541 m2 tootmismaa 100%

Kauba tn 10 62516:001:0770 72188 m2 sihtotstarbeta maa 100%

Kauba tn 12 62516:001:0190 1448 m2 elamumaa 100%

Harutee mets P4 62401:001:2620 175 517 m2 maatulundusmaa 100%

331 694 m2

(ca 33,2 ha)

Ida suunas asub lähim elamu asub7 planeeringualast 40 m kaugusel Kauba tn 8 kinnistul (KÜ

62516:001:0760). Elamu asub Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminali detailplaneeringu alal (ID 86592) ning eeldatavasti võõrandatakse Rail Balticu

arendustegevuse käigus.

Planeeringualast lääne suunas asuvad lähimad elamud vähemalt 30 m kaugusel kinnistutel Niidu tn

22a (KÜ 62505:047:0310) ja Niidu tn 22 (KÜ 62505:047:9480) ning vähemalt 220 m kaugusel

kinnistutel Liblika tn 16 (KÜ 62505:046:0001), Liblika tn 18 (KÜ 62505:046:9380) ja Liblika tn 20

(KÜ 62401:001:2089). Planeeringualast edelas vähemalt 300 m kaugusel asuvad elamud kinnistutel

Kodara tn 16 (KÜ 62505:049:0006), Kodara tn 14 (KÜ 62505:049:0380) ja Kodara tn 12 (KÜ

62505:049:0520).

3.2. Taristu

Juurdepääs planeeringualale on võimalik Niidu tänavalt ja Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna

hoolduskeskuse ja kaubaterminali detailplaneeringuga kavandatavalt Lauka tänavalt, mis on

perspektiivselt väljaehitatav veotänavana, kust on võimalik tagada täiendav juurdepääs

planeeritavale hoolduskeskuse ja kaubaterminali kompleksile ja ühtlasi luua ühendus Pärnu suure

ümbersõiduga.

Planeeringuga nähakse ette vajadus mitme ühenduse loomiseks. Vaja on head ühendust uue

raudteega, mõistlikku kaugust sadamast, põhivõrguga elektriühendust, võimalust tuua juurde uusi

kommunikatsioone, koostootmisjaama (kaugküttevõrgu) lähedust, toormevedu tagavat juurdesõitu,

ühistransporti. Näha ette ühendused Rail Balticu infrastruktuuri Pärnu piirkonna hoolduskeskuse ja

kaubaterminaliga ning vajadusel kõrvalasuvate tööstusaladega.

Lisaks vajatakse elektrolüüsiseadme jaoks elektrituru seaduse kohast otseliiniga taastuvelektri

varustust ja selleks siseneva elektrikaabli asukoha määramist. Soojuse, elektri ja auru vahetuseks

otseliiniga üle Niidu tänava asuva Gren koostootmisjaamaga annab planeering asukohalise lahenduse

kahe energiaettevõtte vahel. Biomass on võimalik alale tuua Gren jaama vastast Niidu tn 17, toodang

väljastada torujuhtme kaudu.

Lisaks on ette nähtud rajada metanoolitoru tehasest sadamasse olemasoleva gaasitrassi koridoris

ning tehasest kõrvale rajatava Edelaraudtee raudteeharu ja kaubajaamani. Vesinikutoru jaoks võiks

olla trassikoridor Utilitase Audru alajaamast samasse koridori.

Vajaminevad tehnovõrgud ja eeldatavad ühendused nendega on toodud Joonis 1. Keskkonnamõjude

hindamise aluseks on tehase ehitusprojekt. Projekteerimise käigus tehakse muuhulgas selgeks kas

kohalikul vee-ettevõttel on suutlikkus tehast vajaliku veega varustada ning võtta vastu tehases

7 Ehitisregistri andmetel seisuga 13.08.2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

18 / 44

tekkiva reovesi. Planeeringuga nähakse ette krundistruktuuri muutmine, maakasutus- ja

ehitustingimuste seadmine kavandatavate tootmisvarade, tehnovõrkude, lao- ja büroohoonete

rajamiseks.

3.3. Jääkreostusobjekt

Jääkreostus on minevikus inimese tegevuse tagajärjel tekkinud maa ja veekeskkonna (pinnase- või

põhjavee) reostunud piirkond või keskkonda jäetud kasutuseta ohtlike ainete kogum, mis võib

ohustada ümbruskonna elanike tervist ja elusloodust.

EELIS-e andmetel8 asub planeeringualal jääkreostusala Pärnu naftabaas (JRA0000014). Reostus

paikneb raudtee-estakaadi ja pumpla juures, ala keskosas raskekütuste mahutite piirkonnas ja ala

lõunaosas kergkütuse hoidla piirkonnas. Maapinnalähedane põhjavesi oli reostunud kogu

territooriumil naftasaaduste, aromaatsete süsivesinike, fenoolide ja polütsükliliste aromaatsete

süsivesinikega9.

Joonis 3. Jääkreostusobjektid, heiteallikad ja ohtlikud ettevõtted planeeringuala

lähiümbruses. Aluskaart: Maa-amet, 2024

8 EELIS, seisuga 21.08.2024 9 Pärnu Linnavolikogu otsus 18.04.2024 nr 20 Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning

Harutee mets P4 katastriüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

19 / 44

2016. a Pärnu Naftabaasi alal läbiviidud jääkreostuse alase uuringu10 käigus kaevati 9 kaevandit.

Kõigis kaevandites haises pinnas naftasaaduste järele, kuid laborianalüüsid näitasid tööstusmaa

piirnormi ületavat väärtust vaid kolmes: K3 (raudteeharu taga, proov võeti ca 2 m sügavuselt), K7

(naftasaaduste ladustamiseks kasutatud piirkonna alumine parempoolne nurk, proov võeti ca 3 m

sügavuselt) ja K8 (naftasaaduste ladustamiseks kasutatud piirkonna alumine administratiivhoonete

poolne nurk, proov võeti ca 2,8 m sügavuselt). Leiti, et maapinnalähedases õhustatud pinnasekihis

oli õlihaisu eelmiste uuringutega võrreldes vähem, mis viitab isepuhastuse toimimisele. Reostust ja

haisu täheldati aga kohtades, kus seda varem ei leitud. Kergelt liikuvad reoained on seega liikvel,

pinnases on õli ning sademevesi peseb seda liikuma. Varasemad uuringud viitavad vajadusele

esmajärjekorras puhastada põhjavett. Selgus ka, et reostust on leitud naaberkruntide salvkaevu

vees.

2018. aastal läbi viidud jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuuri ja veekvaliteedi hindamise11

kohaselt on vaja jätkata jääkreostusobjekti seirega.

Jääkreostusalal paikneb EELIS-e andmetel uuringute tarbeks 2 hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevu

(PRK0019875 ja PRK0019828). Rail Balticu kaubaterminali ja hoolduskeskuse detailplaneeringu

andmetel on AS Maves 2018. a läbiviidud jääkreostusobjektide seire aruande põhjal Niidu tn 17

kinnistul asunud puurkaev PRK0019875 hävinud ja PRK0019828 avariiline.

Jääkreostus on EELIS-e andmetel suures osas likvideeritud. Tööstusheiteseaduse § 57 lg 1 kohaselt

tuleb tehase asukoha kohta koostada ja Keskkonnaametile esitada lähteolukorra aruanne.

Lähteolukorra aruanne on dokument, milles esitatakse andmed pinnase ja põhjavee asjakohaste

ohtlike ainetega saastatuse kohta käitise tegevuskohas. Lähteolukorra aruande koostamiseks

vajaliku uuringu lähteülesanne on Lisa 1. Juhul, kui lähteolukorra aruande koostamisel tuvastatakse

jääkreostuse esinemine alal, siis tuleb koostada ja Keskkonnaametiga kooskõlastada jääkreostuse

likvideerimise projekt ning jääkreostus selle põhjal likvideerida.

3.4. Pinnas, sh niiskusrežiim ja geoloogia

Pinnakatte moodustavad planeeringualal peenliivad (purdsete valdava terasuurusega 0,063-0,5 mm,

milles võib peenemat ja/või jämedamat fraktsiooni leiduda <50% sette mahust) üksikute viirsavi

laikudega. Pinnakatte paksus on planeeringualal u 25-30 m.12

Aluspõhja moodustavad planeeringuala lääneosas Muhu kihistu dolokivid ja idaosas Kesk-Devoni

ladestiku Pärnu kihistu liivakivi aleuroliidi ja savi vahekihtidega, lamamis tihti õhuke dolokivikiht.

Planeeringualast idas ca 100 m kaugusel asub kirde-edela suunaline aluspõhja kivimites esinev

oletatav tektooniline rike — Pärnu rike.13

Pinnasevesi liigub planeeringualast kirdes asuva Rääma raba suunast edelas asuva Pärnu jõe poole14.

Planeeringuala servad on ääristatud kraavidega.

Piirkonnas on sademevee ärajuhtimise probleemid.15 Sademevee käitlemise võimalusi ja vajadusi

käsitletakse lähteolukorra aruandes (vt Lisa 1).

10 Pärnu Naftabaasi uuringuaruanne. M. Kriispalu, K.-M. Pehme. 2016 11 Jääkreostusobjektide seirevõrgu inventuur ja veekvaliteedi hindamine. AS Maves, 2018 12 Maa-ameti geoloogiline baaskaart, seisuga 22.08.2024 13 Maa-ameti geoloogiline baaskaart, seisuga 22.08.2024 14 Pärnu Naftabaasi uuringuaruanne. M. Kriispalu, K.-M. Pehme. 2016 15 Transpordiameti kiri 20.03.2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

20 / 44

3.5. Veekeskkond

Põhjavesi ja kaitstus

Üle terve planeeringuala jääb Ordoviitsiumi-Kambriumi põhjaveekogum Lääne-Eesti vesikonnas

(04§2019), mille 2020. a koondseisund16 on hea, kuid ohustatud keemilise seisundi tõttu ja Siluri-

Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogum (12§2019), mille 2020. a koondseisund on hea, kuid ohustatud

keemilise seisundi tõttu.

Põhjavesi on planeeringualal ja selle piirkonnas looduslikult suhteliselt kaitstud maapinnalt lähtuva

reostuse suhtes.17

Maapinnalt esimene põhjaveekiht asub 1,7-2,4 m sügavusel.18 Sügaval asuv Siluri-Ordoviitsiumi

põhjaveekiht on kaitstud tüseda savikihi poolt.19

Joonis 4. Vooluveekogud ja puurkaevud ning kitsendused. Allikas: EELIS, seisuga

28.08.2024. Aluskaart: Maa-amet 2024

16 Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava 2022-2027, kinnitatud 07.10.2022 käskkirjaga nr 357 17 Maa-ameti geoloogiline kaart 1 : 400 000 18 EELIS puurkaevude PRK0019875 ja PRK0019828 andmetel, seisuga 22.08.2024 19 Pärnu Naftabaasi uuringuaruanne. M. Kriispalu, K.-M. Pehme. 2016

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

21 / 44

Planeeringualal asuvad kaks puurkaevu - PRK0019875 ja PRK001982820. Tegemist on

hüdrogeoloogilise uuringu puurkaevudega, millel puuduvad sanitaarkaitsealad- ja hooldusalad.

Planeeringualal ja selle ümbruses ei asu põhjavee ülevoolu piirkonda21, allikaid ja karsti.

Põhjavee kaitse küsimusi käsitletakse lähteolukorra aruandes (vt Lisa 1).

Veekogud22

Planeeringuala läbib Niidu oja (VEE1123581) (Joonis 4), mis on 2,5 km pikkune ja 8,8 km2 valgalaga

vooluveekogu, mis suubub Pärnu jõkke. Niidu ojal on 50 m laiune kalda piiranguvöönd, 25 m laiune

kalda ehituskeeluvöönd, 10 m laiune kalda veekaitsevöönd.

1) VeeS § 119 kohaselt on veekaitsevööndis keelatud: maavara ja maa-ainese kaevandamine

ning maavara ja maa-ainese kaevandamist ette valmistava geoloogilise uuringu tegemine;

2) puu- ja põõsarinde raie VeeS § 118 lõike 2 punktides 1 ja 2 loetletud veekogude rannal või

kaldal Keskkonnaameti nõusolekuta, välja arvatud maaparandussüsteemi ehitamiseks ja

hoiuks;

3) VeeS § 121 lg 1 kohaselt võib veekogude veekaitsevööndis puu- ja põõsarinnet raiuda

Keskkonnaameti nõusolekul;

4) VeeS § 121 lg 2 kohaselt kui puu- ja põõsarinde raieks taotletakse nõusolekut veekogude

veekaitsevööndis ja raieks on metsaseaduse kohaselt vajalik metsateatis, antakse nõusolek

raieks metsaseaduse kohaselt metsateatise menetlemise käigus metsateatise osana

5) maaharimine, väetise ja reoveesette kasutamine ning sõnnikuhoidla ja -auna paigaldamine;

6) keemilise taimekaitsevahendi kasutamine VeeS § 196 lõikes 1 nimetatud registreeringuta;

7) ehitamine, välja arvatud juhul, kui see on kooskõlas VeeS § 118 lõikes 1 nimetatud

eesmärgiga ning looduskaitseseaduses sätestatud ranna- ja kaldakaitse eesmärkidega;

8) pinnase kahjustamine ja muu tegevus, mis põhjustab veekogu ranna või kalda erosiooni või

hajuheidet.

LKS § 38 lg 3 kohaselt on ranna või kalda ehituskeeluvööndis uute hoonete ja rajatiste ehitamine

keelatud.

LKS § 37 lg 3 Ranna või kalda piiranguvööndis on keelatud:

1) reoveesette laotamine;

2) matmispaiga rajamine;

3) jäätmete töötlemiseks või ladustamiseks määratud ehitise rajamine ja laiendamine, välja

arvatud sadamas;

4) maavara kaevandamine;

5) mootorsõidukiga sõitmine väljaspool selleks määratud teid ning maastikusõidukiga sõitmine.

20 EELIS, seisuga 22.08.2024 21 Maa-ameti kaardirakendus, seisuga 22.08.2024 22 Eesti looduse infosüsteem (EELIS), Keskkonnaagentuur, seisuga 22.08.2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

22 / 44

Joonis 4. Vooluveekogud ja puurkaevud ning kitsendused. Allikas: EELIS, seisuga

28.08.2024. Aluskaart: Maa-amet 2024

Lisaks asuvad planeeringualal 1-2 m laiused kraavid (ETAK ID 2794414, 2791600, 2791601,

8054805, 2790860, 2791546, 2795367 2799938, 2802255, 2795340 ja 2799937) ning tiik (ETAK

ID 2019905), millel pole veekaitse-, ehituskeelu- ja piiranguvööndit.

Maaparandussüsteeme ja nende eesvoole planeeringualal ei asu.

3.6. Kaitstavad loodusobjektid

Kaitsealad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses kaitsealasid ei asu. Lähim kaitseala, Niidu maastikukaitseala

(KLO1000321), asub planeeringualast ca 1 km kaugusel lõunas (Joonis 5).

Hoiualad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses hoiualasid ei asu. Lähim hoiuala, Pärnu jõe hoiuala (Pärnu)

(KLO2000293), asub planeeringualast ca 1,5 km kaugusel lõunas (Joonis 5).

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

23 / 44

Joonis 5. Kaitsealad, hoiualad ja projekteeritavad kaitsealad planeeringuala piirkonnas.

Allikas: EELIS, seisuga 28.08.2024. Aluskaart: Maa-amet 2024

Kavandatavad kaitstavad alad

Planeeringualal ja selle lähiümbruses kavandatavaid kaitstavaid alasid ei asu. Lähim kavandatav

kaitseala, Tammiste metsade kaitseala, asub planeeringualast idas ca 700 m kaugusel (Joonis 5).

Kaitstavad looduse üksikobjektid, KOV kaitstavad loodusobjektid

Planeeringualal ja selle lähiümbruses kaitstavaid looduse üksikobjekte ja kohaliku omavalitsuse

tasandil kaitstavaid loodusobjekte ei asu.

Kaitstavate liikide elupaigad

Planeeringualal ega selle lähiümbruses ei ole registreeritud III kaitsekategooria liikide elu- ega

leiukohti.

Planeeringualast 280 m kaugusel lõunas asub III kaitsekategooria linnuliigi hiireviu (Buteo buteo)

elupaik (Joonis 6).

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

24 / 44

Planeeringualast 370 m kaugusel põhja suunas Rääma rabas asuvad III kaitsekategooria linnuliikide

elupaigad: punajalg-tilder (Tringa totanus), suurkoovitaja (Numenius arquata), teder (Tetrao tetrix),

rüüt (Pluvialis apricaria), mudatilder (Tringa glareola), hänilane (Motacilla flava), punaselg-õgija

(Lanius collurio), väikekoovitaja (Numenius phaeopus) ja sookurg (Grus grus).

Planeeringualast 1,5 km kaugusel lõuna suunas Pärnu jões asuvad III kaitsekategooria kalade

elupaigad: hink (Cobitis taenia) ja võldas (Cottus gobio) ning III kaitsekategooria linnuliigi mustviires

(Chlidonias niger) elupaik.

Planeeringualast 500 m kaugusel lõuna suunas asuvad III kaitsekategooria kasvukohad: siberi

võhumõõk (Iris sibirica) ja kahelehine käokeel (Platanthera bifolia).

Planeeringualast lõuna suunas enam kui 900 m kaugusel asuvad II kaitsekategooria liikide elupaigad:

põhja-nahkhiir (Eptesicus nilssonii), pargi-nahkhiir (Pipistrellus nathusii), hõbe-nahkhiir (Vespertilio

murinus), kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), suurvidevlane (Nyctalus

noctula), pruun-suurkõrv (Plecotus auritus), tiigilendlane (Myotis dasycneme), veelendlane (Myotis

daubentonii).

Planeeringualast 280 m kaugusele kagu suunda ja 560 m kaugusele lõuna suunda jäävad II

kaitsekategooria taime niidu-kuremõõga (Gladiolus imbricatus) kasvukohad.

Planeeringualast 800 m kaugusel kagu suunas asub II kaitsekategooria männi-soomussambliku

(Carbonicola anthracophila) kasvukoht.

Planeeringualast ca 500 m kaugusel põhja suunas asub I kaitsekategooria liigi kassikakk Rääma

püsielupaik ja 740 m kaugusel kagus Tammiste kassikaku püsielupaik.

Planeeringualast 930 m kaugusele põhja suunda, 740 m kaugusele kagusse ja enam kui 1,2 km

kaugusele lõunasse jäävad I kaitsekategooria kassikaku (Bubo bubo) elupaigad.

Pärnu kaubaterminali rajamise ja kasutamisega kaasnev linnustiku uuringuga (Hannes Pehlak, OÜ

Xenus 2021) tuvastati mitmete linnuliikide elupaigad planeeringualal ja selle lähipiirkonnas. Uuringu

tulemused võetakse keskkonnamõjude hindamisel arvesse. Lisaks viiakse planeeringuala läbi

taimestiku ja loomastiku uuring, mille üks eesmärk on kaitstavate liikide tuvastamine ja

registreerimine – vt Lisa 1.

I ja II kaitsekategooria liikide asukohta ei ole joonisel näidatud, kuna looduskaitseseaduse kohaselt

on I ja II kaitsekategooria liigi isendi täpse elupaiga asukoha avalikustamine massiteabevahendites

keelatud (looduskaitseseaduse § 53 lg 1)23.

23 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/116062021003?leiaKehtiv

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

25 / 44

Joonis 6. Kaitsealused liigid planeeringuala piirkonnas. Allikas: EELIS, seisuga 28.08.2024.

Aluskaart: Maa-amet 2024

3.7. Vääriselupaigad

Vääriselupaik (VEP) on ala metsas, kus kitsalt kohastunud, ohustatud, ohualdiste või haruldaste

liikide esinemise tõenäosus on suur. Keskkonnaministri 04.01.2007 määruse nr 2 alusel on kõik

avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvad vääriselupaigad kaitstud.

Keskkonnaregistrisse kantud avalik-õigusliku isiku omandis olevas metsas ja riigimetsas asuvas

vääriselupaigas on keelatud raie, va erandkorras tehtav raie ja kujundusraie Keskkonnaameti

nõusolekul. Eraomanikule kuuluvas metsas on vääriselupaiga kaitsmine vabatahtlik.

Planeeringuala kinnistul Harutee mets P4 asub neli vääriselupaigaks tunnistatud metstükki:

VEP161005, VEP161006, VEP161007, VEP161008 ja VEP161009 kokku 11,33 ha suurusel alal (Tabel

3 ja Joonis 7).24

24 EELIS, seisuga 21.08.2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

26 / 44

Joonis 7. Planeeringualal registreeritud vääriselupaigad. Allikas: EELIS, seisuga

29.08.2024. Aluskaart: Maa-amet 2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

27 / 44

Tabel 3. Planeeringualal asuvate VEP-ide endmed EELIS-e põhjal

VEP-i tunnus

Pindal a

Põhitüüp Kasvukoha tüüp

Märkused Kirjeldus

VEP161005

0,83 ha

Männikud ja männisegametsad

Pohla kasvukohatüüp

Mitte

raiuda;

Surnud ja lamapuitu mitte

eemaldada

Puistu on üle

minemas lehtpuistuks (Ks, Hb). Leidub üksikuid tammesid.

Suurtest

pihlakatest moodustunud praktiliselt III rinne. Kui männi puistut soovida säilitada tuleks teha suhteliselt

tugevaastmeline raie. Vastasel juhul jätta puutumata. Kuna männikuid (vanu) on ümbruses

piisavalt,

soovitaksin võimaldada puuliikide vaheldumist. Hea potentsiaaliga VEP. Sanitaarraie tehtud

10-15 a. tagasi. Puistu vanus vähemalt 150 a., võimsad dimensioonid.

VEP161006 1,17 ha

Männikud ja männisegametsad

Mustika kasvukohatüüp

Mitte kuivendada;

Mitte raiuda;

Surnud ja lamapuitu

mitte eemaldada.

Puistu üle minemas lehtpuistuks (Hb, Ks). Alusmetsas

vana pihlakas, millel on omaette väärtus. San.raie tehtud 5-10 a. tagasi. Hea potentsiaaliga VEP. Puistu vanus 140

a.

VEP161007 2,72

ha

Männikud ja

männisegametsad

Jänesekapsa-

mustika kasvukohatüüp

Üksikpuude

vabaksraie MA 30;

Surnud ja

lamapuitu

Hõre, valgusele

hästi avatud kaunite ja avarate vaadetega kuivem

männik.

Männitüvede varjamise

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

28 / 44

Kõik loetletud VEP-id asuvad avalik-õiguslikul maal ja on inventeeritud 07.10.2000.

3.8. Natura 2000

Natura 2000 võrgustiku alasid planeeringualal ja selle lähiümbruses ei ole. Lähimad Natura 2000

alad asuvad lõuna suunas – Pärnu jõe loodusala (RAH0000027) asub 1,5 km kaugusel, Rannaniidu

loodusala (RAH0000324) 3 km kaugusel ja Pärnu lahe linnuala (RAH0000131) 4,9 km kaugusel.

Kui sageli viiakse juba KSH programmi etapis läbi Natura eelhindamine võimalike ebasoodsate

mõjude tuvastamiseks ning selgitamaks välja, kas ja milliste Natura alade osas on KSH raames

vajalik läbi viia asjakohane hindamine, siis käesolevalt ei ole see otstarbekas põhjusel, et puudub

täpne planeeringulahendus ning sellega seotud mõjusid ei ole võimalik prognoosida.

mitte eemaldada.

vältimiseks tuleks osa järelkasvust (ca 50%) raiuda üksikpuude

ümbert. Olulisemaks väärtuseks on kõrged päikesele avatud mändide rohkus. VEP vanuse ja hea

potentsiaali tõttu. Vanus 130 a.

VEP161008

4,73 ha

Männikud ja männisegametsad

Mustika kasvukohatüüp

Mitte raiuda

Surnud ja lamapuitu mitte eemaldada

Mitte kuivendada.

Ca 5 a. tagasi

tehtud kuivanud puude raiet. Eraldust läbib kraav, mis pole puistuplaanile märgitud. Kraav on ca 1,5 m sügav.

Selles tuleks vett tõkestada. Kraav rajatud paralleelselt er.4 kagu servaga, mis

kopeerib lameda seljandiku nõlva.

Eraldise kirdeosa kaldega kraavi suunas. Metsakorraldus pole koosseisu märkinud vanu

haralisi mustleppi kraavi kallastel. Eraldise edela ja lääneosa pigem PVEP.

VEP161009 1,88 ha

Männikud ja männisegametsad

- - -

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

29 / 44

Detailplaneeringu KSH raames tehakse Natura eelhindamine ning hinnatakse Natura asjakohase

mõju hindamise vajalikkust. Kui osutub vajalikuks, viiakse KSH raames läbi asjakohane hindamine.

Natura hindamisel on metoodiliseks aluseks „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi

artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“25.

3.9. Kultuurimälestised

Kultuurimälestis on riigi kaitse alla võetud kultuuriväärtusega kinnis- või vallasasi, selle osa, asjade

kogum, maa-ala või ehituslik kompleks. Mälestiste liigid on ajaloomälestis, arheoloogiamälestis,

ehitismälestis, kunstimälestis, ajalooline looduslik pühapaik, tehnikamälestis.

Arheoloogiline leiukoht on maa- või veeala, kust on leitud arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste

ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis

võib neid elemente jätkuvalt sisaldada. Muinsuskaitseseaduse26 kohaselt tuleb arheoloogilises

leiukohas teha enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid

uuring (§ 26 lg 1). Arheoloogilised leiukohad avaldatakse kultuurimälestiste registris (§ 25 lg 5).

Kultuurimälestiste registri andmete põhjal27 ei ole detailplaneeringu alal kultuurimälestisi, sh

arheoloogilisi leiukohti registreeritud. Samuti ei ulatu planeeringualale ühegi kinnismälestise ega

muinsuskaitseala kaitsevöönd.

25 A. Aunapu, R. Kutsar, K. Eschbaum, 2019. „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6

lõike 3 rakendamisel Eestis“. 26 https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019013?leiaKehtiv#para26 27 22.08.2024 seisuga

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

30 / 44

4. Eeldatavalt kaasneva olulise mõju hinnang

Eeldatav mõjuala oleneb planeeritava tehase ja selle toimimiseks vajaliku taristu paiknemisest ja

tegevuse iseloomust (vt ptk 1.3) ning mõjutatavast keskkonnaelemendist. Lähtuvalt eeltoodust

analüüsitakse KSH läbiviimisel vajadusel ka väljastpoolt planeeringuala tulenevaid mõjusid ja

mõjutatavaid keskkonnaelemente. Mõju ulatus sõltub konkreetsest mõju liigist ja seda täpsustatakse

KSH aruande koostamisel.

4.1. Mõju bioloogilisele mitmekesisusele, populatsioonidele, taimedele ja

loomadele

Pärnu maakonna planeeringu kohaselt on vääriselupaikadega (VEP) kaetud planeeringuala osa

määratletud maakonna tähtsusega puhkemetsaks, kus on kehtestatud kasutustingimused.

Muuhulgas on oluline vältida senise maa juhtfunktsiooni (metsamaa) ja sihtotstarbe

(maatulundusmaa) muutmist. Kohalikul omavalitsusel on põhjendatud juhtudel võimalik muuta maa

senist sihtotstarvet (maatulundusmaa) ja juhtfunktsiooni (metsamaa, põllumaa) üldplaneeringuga.

Krundi minimaalne haljastusprotsent tootmise maa-alal on 15%. Haljastuse kavandamisel tuleb

valdavas osas kasutada kõrghaljastust, maksimaalselt olemasolevat säilitada.

Kinnistul Harutee mets P4 (62401:001:2620) on metsamaaga kaetud 16,4 ha suurune ala, mis

planeeringuga läheb raadamisele.

Planeeringuala külgneb valdavalt tootmis- ja transpordimaaga. Piirkonnas on peamiseks müraallikaks

teistest tootmisettevõtetest tulenevad häiringud, raudtee- ja maanteeliiklus.

Pärnu ÜP KSH aruandes28 on välja toodud, et Pärnu linnaterritooriumile sattunud suurtel loomadel

on raske metsadesse tagasi pääseda, sest teedevõrk on tihe ja rohealad omavahel isoleeritud.

Seetõttu on linnakeskkonnas laiade ökoloogiliste rohekoridoride üks funktsioone võimaldada linna

sattunud suurtel imetajatel lahkuda ilma stressi ja konfliktsituatsioone tekitamata. Sellised

rohekoridorid vajavad säilitamist.

Planeeringuala tootmismaa hoonestamine vähendab võimalust linna sattunud loomadel lihtsamini

linnast välja pääseda.

Mõju loomastikule avaldavad nii tootmisala rajamiseks vajalik ehitustegevus, kui ka hilisem ala

kasutamisest tingitud häiringud (tootmisest tulenev müra, sõidukite müra, hoonete valgus ja

tänavate valgustus, inimeste liikumine)..

KSH aruande koostamiseks viiakse planeeringualal läbi taimestiku ja loomastiku uuring, mille

lähteülesanded on Lisa 1. Hindamisel võetakse arvesse ka asjakohased varem tehtud uuringute ja

mõjuhindamiste tulemused – nt Rail Baltic Pärnu kaubaterminali ulukiuuring (Hendrikson&Ko, 2021).

Negatiivset mõju taimestikule avaldavad tootmisala rajamiseks vajalik raadamine ja kasvupinnase

eemaldamine. Raadamise ja kliimamõjude uuringu lähteülesanne on Lisa 1.

4.2. Mõju rohelisele võrgustikule ja vääriselupaikadele

Roheline võrgustik

Vastavalt maakonnaplaneeringu lahendusele asuvad kinnistute Kauba tn 10 (62516:001:0770) ja

Kauba tn 12 (62516:001:0190) alad maakonna tähtsusega rohelise võrgustiku puhkemetsa alal.

Ortofotodelt29 on näha, et mets on raadatud ajavahemikus 2018-2019 a.

28 Pärnu üldplaneeringu KSH aruanne. OÜ Hendrikson&Ko, Tartu-Pärnu 2014/2019 29 Maa-ameti ortofotod lennuaeg 12.04.2018 ja 03.06.2019

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

31 / 44

Vastavalt detailplaneeringu algatamise ettepanekule soovitakse tootmismaa lõunapiirile jätta

olemasoleva puistu baasil roheline eraldusvöönd.

Maakonna planeeringu rohekoridor rabast jõeni väheneb.

Harutee mets P4 kinnistu rohevõrgustikule koostatud analüüsi andmetel30 Pärnu

maakonnaplaneeringu kohaselt kattub ala rohevõrgustikuga. Maakonna rohevõrgustiku tugialad

paiknevad linna piiril, ulatudes Rääma rabast mööda linnapiiril paiknevaid metsaalasid Rannaniidu

looduskaitsealale. Harutee mets P4 alale ulatub Pärnu linnalähiümbruse puhkemets, mis on

planeeritud selleks, et linnade elanikel oleks võimalus puhata, korjata seeni ja marju, teha

tervisesporti ka kodu lähedal, linnalähiümbruse metsades.

Joonis 8. Väljavõte Pärnu linna 2025+ üldplaneeringust, kus vaadeldav piirkond on

tähistatud musta ovaaliga31

30 Harutee mets P4 kinnistu rohevõrgustiku analüüs. Skepast&Puhkim OÜ, 2024 31 Harutee mets P4 kinnistu rohevõrgustiku analüüs. Skepast&Puhkim OÜ, 2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

32 / 44

Pärnu linna üldplaneeringu järgi toetavad rohelist võrgustikku Pärnu linna lähiümbruse metsad, mis

on lisaks rohelise võrgustiku staatusele, maakonnaplaneeringuga määratud puhkemetsadeks ja kus

kehtivad täpsemad maakasutustingimused.

Harutee mets P4 kattub Niidu-Tammiste metsade ja Rääma raba puhkealaga. Kogu puhkeala on

ulatuslik ning suuresti metsaga kaetud. Piirkond haarab Niidu maastikukaitseala, Rääma raba ääreala

ning Niidu ettevõtluspiirkonda ümbritsevaid metsaalasid, kus paiknevad mitmed vääriselupaigad.

Tegemist on ka ulatusliku alaga, mis on mitmete infrastruktuuri objektide poolt killustunud

väiksemateks osadeks (Tammiste tee, Tallinn-Pärnu-Ikla mnt (T4), olemasolev raudtee,

kavandatava kiirraudtee Rail Baltic koridor) ning kus võib olla vajadus ettevõtlusalade laiendamiseks.

Üldplaneeringuga on välja toodud:

• Kaubajaama ja Tammiste arengualade lahendamisel kavandada ühendused maakonna

rohevõrgustikuga. Rohevõrgustiku toimivuse tagamiseks kaubajaama piirkonnas, tuleb vaadata

rohevõrgustikku piirkonnas tervikuna. Kaubajaama projekteerimise etapis on vajalik arvestada

loomastiku liikuvuse uuringutega, et täpselt välja selgitada kohad, kus loomade liikumisrajad

ristuvad raudteega ning vajadusel töötada välja tehnilised lahendused loomade liikumise

võimaldamiseks üle raudtee.

Niidu ettevõtlus/tööstusala juurde jääva Harutee mets P4 ala puhul on tegemist heas seisundis

metsamaastikuga, kus peapuuliikidena kasvavad männi-, kase- ja haava metsaeraldised. Tegemist

on mustika ning jänesekapsa-mustika kasvukohatüüpi metsatukkadega. Kasvav puistu on noor kuni

keskealine metsapuu, VEP-ide alal oluliselt vanem. Alusmets alal on kohati tihe.

Ala on nii maakonnaplaneeringus kui ka üldplaneerinngus käsitletud puhkemetsana, mis tagaks

linlastele täiendava puhkevõimaluse.

Harutee mets P4 metsaala jääb suures osas juba olemasolevate raudteeharude territooriumi äärde

ning piirkond on juba mingil määral inimtegevusest kahjustatud. Samas kõrvale kavandatakse

tulevase Rail Balticu kaubaterminali. Alast põhjasuunas jääva Rääma rabaäärsetest metsadest

liiguvad ulukid üle ala lõunasuunas. Kõnealune metsaosa Pärnu linna Niidu tööstusala ja kavandatava

RB kaubaterminali vahelisel alal moodustab nn puhkemetsa „taskuna“ potentsiaalse ökolõksu, kus

põhjast piirneks metsaala raudteega, läänest hoonestatud tootmismaa ning idast tulevase

kaubaterminaliga. Sellest lähtuvalt ei toimiks rohevõrgustik antud kohas ning vältida tuleb ka

loomade võimalikku suunamist alale. Ühendused saab tagada tulevasest kaubaterminalist ida pool,

kus ulukite liikumine on võimalik suunata RB põhitrassile kavandatava suurimetajate altpääsuni ning

sealt edasi toimib ühendustee Tammiste rohevõrgustiku tugialaga ning ka Silla piirkonna

rohealadega.

Rekreatsioonialana toimib lõunasuunale jääv peamiselt valgusküllane männik — Pärnu linna

puhkemetsa ala (Niidu park).

Piirkonda jäävatele rohevõrgustiku tugialade kvaliteedile ja toimimisele antud puhkemetsa ala

vähendamine mõjusid ei avalda.

4.3. Mõju veekvaliteedile ja veerežiimile

Mõju hindamisel veekeskkonnale võetakse arvesse kavandatava tegevuse mõju pinnaveele ja

põhjaveele. Tehase rajamise peamine mõju põhjavee kvaliteedile ja looduslikule ressursile ning

piirkonna puur-ja salvkaevudele lähtub selle võimalikust veevajadusest ja reovee tekkest. Tehas

vajab metanooli tootmiseks 20 t/h ja valikuliseks vee elektrolüüs 60 t/h tehnoloogilist vett, mis

saadakse Pärnu linna veevärgist. KSH aruandes kirjeldatakse ja hinnatakse kavandatava tegevuse

veevajadust ja selle keskkonnamõju. DP ala jääb osaliselt Pärnu reoveekogumisalale

(keskkonnaregistri nr RKA067029544). Kuna Pärnu reoveekogumisala koormus ületab 2000

inimekvivalenti, siis on tuginedes veeseaduse § 124 lg 4 alal omapuhastite kasutamine keelatud

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

33 / 44

(keeld ei kohaldu eelpuhastitele ega tööstusreoveepuhastitele). Veeseaduse § 128 lg 8 tuginedes on

alal keelatud ka heitvee pinnasesse juhtimine.

Heide veekeskkonda on seotud alalt kokku kogutava sademeveega. Sademevee käitlemisel tuleb

eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee

reostumist. Selleks peab sademevesi vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määruse nr 61

„Nõuded reovee puhastamise ning heit -, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse

juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“

Lisas 1 kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele. Sademeveest vabanemiseks

tuleb eelistada looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja

muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu.

Piirkonnas on sademevee ärajuhtimise probleemid32. Koostada tuleb terviklik sademevee

ärajuhtimise analüüs kuni Pärnu jõeni välja.

Vajadusel tuleb näha ette Niidu oja (VEE1123581) ehituskeeluvööndi vähendamine või oja

kanaliseerimine torusse. Selleks on arendajal vaja koostada ja esitada veeseaduse § 196 lg 2 p 2

ja 5 kohane veekeskkonna riskiga tegevuse registreerimise taotlus.

Planeeringualal asuvate puurkaevude PRK0019875 ja PRK0019828 seisukord ja edasine tegevus

tuleb planeeringu koostamise käigus kindlaks teha.

Mõju hindamise üheks aluseks on koostatav lähteolukorra aruanne (vt Lisa 1). Mõju hindamise

tulemustest lähtuvalt tehakse vajadusel ettepanekud leevendus- ja seiremeetmete rakendamiseks.

Mõju hinnang põhja- ja pinnaveele on sisendiks teiste mõjuvaldkondade hinnangutele, nt

tervisemõjude hindamisele.

4.4. Mõju õhukvaliteedile, müra, vibratsioon

4.4.1. Välisõhk

Mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile on seotud tootmisala hoonete ehituse ja kasutamise,

tehnoloogilisest protsessis tekkivate ja välisõhku väljutatavate saasteainete ning piirkonda lisanduva

liikluskoormusega.

Ehitusaegne mõju on seotud tolmu (tahkete osakeste) tekke ja levikuga ning on ajutine – esineb

ehitustööde ajal ning lõpeb pärast tööde lõppu. Ehitusaegse tolmu teke ja levik piirdub üldjuhul

ehitusobjekti lähialadele ning seda on võimalik vähendada töökorralduslike meetmetega

(ilmastikuolude jälgimine tööde teostamisel, materjali niisutamine vms). Teatud töödega (nt

tehnoloogilistest protsessidest ja asfalteerimistöödega) on võimalik ka ebameeldiva lõhna teke ja

levik.

Välisõhu kvaliteeti mõjutavad paiksed heiteallikad ja liiklus. Planeeringualaga külgnevad kaks

tootmisettevõtet, millel on heiteallikad (Joonis 2):

• Planeeringualast läänes asub Gren Eesti AS-le kuuluv Pärnu elektri ja soojuse

koostootmisjaam, milles on kaks heiteallikat ja millele on väljastatud keskkonnakaitseluba

nr KKL/318381.

• Planeeringualast lõunas asub Metsä Wood Eesti AS, mille tegevusala on spooni ja vineeri

tootmine. Ettevõtte kaheksale heiteallikale on väljastatud keskkonnakaitseluba nr

L.ÕV/328737.

KSH programmi koostamise aja puudub info tootmisprotsessi käigus tekkivate ja välisõhku

suunatavate saasteainete nomenklatuuri ja koguste kohta. Selleks koostatakse õhusaaste uuring (vt

32 Transpordiameti kiri 20.03.2024

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

34 / 44

Lisa 1) ja vastav info esitatakse KSH aruandes koos hinnangutega tegevuse mõju kohta välisõhu

kvaliteedile.

4.4.2. Müra

Tehase rajamisega kaasneb ehitustegevusega seotud müra levimine lähipiirkonna aladele.

Ehitusmüra on põhjustatud ehitusprotsessidest ning ehitustehnika kasutamisest. Alljärgnevalt

antakse hinnang ehitusaegse mürataseme mõju olulisusele ning leevendusmeetmete rakendamise

vajadusele.

Ehitusaegse müra normid

Keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 7133 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme

mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kohaselt rakendatakse ehitusmüra piirväärtusena

ajavahemikus kella 21.00–7.00 asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset (vt Tabel 4).

Muul ajal ehitusmürale piirnormid ei kehti.

Tabel 4. Tööstusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel)

I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria

Müra

piirväärtus

55/40 60/45 65/50 65/50

Müra

sihtväärtus

45/35 50/40 55/45 55/45

Kasutusaegse müra normid

Välisõhus leviva müra normtasemed on kehtestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71

„Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise

meetodid“34. Välisõhus leviva müra normtasemed ei kehti alal, kuhu avalikkusel puudub juurdepääs

ja kus ei ole püsivat asustust, ning töökeskkonnas, kus kehtivad töötervishoidu ja tööohutust

käsitlevad nõuded.

Müra normtasemete kehtestamisel lähtutakse:

• päevasest (7.00–23.00) ja öisest (23.00–7.00) ajavahemikust;

• müraallikast: liiklus (auto-, raudtee- ja lennuliiklus) või tööstus (paiksed

müraallikad);

• mürakategooriast.

Mürakategooriad määratakse vastavalt ÜP maakasutuse juhtotstarbele järgmiselt:

• I kategooria – virgestusrajatiste maa-alad ehk vaiksed alad;

• II kategooria – haridusasutuste, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekande-asutuste ning elamu

maa-alad, maatulundusmaa õuealad, rohealad;

• III kategooria – keskuse maa-alad;

• IV kategooria – ühiskondlike hoonete maa-alad;

• V kategooria – tootmise maa-alad;

33 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027 34 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

35 / 44

• VI kategooria – liikluse maa-alad.

Atmosfääriõhu kaitse seaduse35 kohaselt jaotatakse müra normtasemed järgmiselt:

• müra piirväärtus – suurim lubatud müratase, mille ületamine põhjustab olulist

keskkonnahäiringut ja mille ületamisel tuleb rakendada müra vähendamise abinõusid;

• müra sihtväärtus – suurim lubatud müratase uute üldplaneeringutega aladel.

Liiklus- ja tööstusmürale on kehtestatud eraldi normtasemed.

Tabel 5. Liiklus- ja tööstusmüra normtasemed (LpA,eq,T, dB, päeval/öösel)36

I kategooria II kategooria III kategooria IV kategooria

Liiklus Tööst

us

Liiklus Tööst

us

Liiklus Tööst

us

Liiklu

s

Tööstu

s

Müra

piirväärtus 55/50 55/40

60/55

651/60 1

60/4

5

65/55

701/601 65/50

65/55

701/60 1

65/50

Müra

sihtväärtus 50/40 45/35 55/50 50/40 60/50 55/45 60/50 55/45

1 müratundliku hoone teepoolsel küljel

Kuigi on olemas ka mürakategooriad V ja VI, siis keskkonnamüra nõudeid neile kehtestatud ei ole.

Müraallika valdaja peab tagama, et tema müraallika territooriumilt (mitme müraallika olemasolul

nende koosmõjus) ei levi mingile alale kehtestatud normtaset ületavat müra. Vastavalt

keskkonnaministri määrusele nr 71 ei tohi tööstusmüra hinnatud tase ületada vastava kategooria

normtaset ning maksimaalne helirõhutase vastava mürakategooriaga aladel ületada müra normtaset

rohkem kui 10 dBA. Kui mingile alale kehtestatud müra normtaset ületatakse, siis tuleb rakendada

meetmeid müra vähendamiseks.

Seoses kavandatava tegevusega viiakse KSH läbi tehase kasutusaegse mürataseme leviku

modelleerimine (mürauuring – vt Lisa 1). Eraldi modelleeritakse liiklusmüra ja tööstusmüra, kuid

vaadatakse ka koosmõju.

4.4.3. Vibratsioon

Vibratsiooni tekitavad peamiselt tasakaalustamata mehhanismide perioodiliselt muutuvad

inertsijõud. Soovimatu vibratsioon võib põhjustada tervisekahjustusi töötajatel ning ehitiste,

masinate jm tarindite kahjustusi või isegi purunemisi.

Hoonete ehitusel tekkiv vibratsioon on seotud ehitusmasinate ja -seadmete tööga. Tegemist on

lühiajalise häiringuga.

Sotsiaalministri 17.05.2002 määrusega nr 78 on kehtestatud „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja

ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, et vältida inimeste

tervisekahjustusi.

Seadmeid, masinaid ja muid vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil,

et nende poolt tekitatud vibratsioon ei ületa nimetatud määrusega sätestatud piirväärtusi.

Töökeskkonna riskianalüüsi käigus määratakse kindlaks vibratsiooni allikad, millega töötajad kokku

puutuvad ning vajadusel mõõdetakse vibratsiooniga kokkupuudet.

35 § 56„Atmosfääriõhu kaitse seadus“; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/123122016002?leiaKehtiv 36 Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/121122016027?leiaKehtiv

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

36 / 44

Vibratsiooni levikut mõjutab ka pinnase niiskus, niiskes pinnases levib vibratsioonilaine paremini.

Vibratsioonilainete liikumist aitab summutada aga mõnede taimede juurestik. Planeeringualal levivad

peenliivad üksikute viirsavi laikudega (vt ptk 3.4), mis on vibratsiooni levikut soodustavad. Müra ja

vibratsiooni uuringu lähteülesanne on Lisa 1.

4.5. Mõju tervisele ja heaolule

Detailplaneeringuga kavandatud tegevused ei tohi põhjustada liigseid häiringuid ümbritsevas

linnaruumis ja naaberkinnistutel ning planeerimisel tuleb lähtuda eesmärgist vähendada võimalikult

suures ulatuses keskkonnahäiringuid, vältimaks ebasoodsat mõju keskkonnale, sealhulgas

keskkonna kaudu toimivat mõju inimese tervisele, heaolule ja varale, kultuuripärandile.

Mõju tervisele

Olulisemad inimese tervist mõjutavad keskkonnategurid on välisõhu ja vee kvaliteet ning müra ja

vibratsiooni tase. Elanike tervise kaitsmiseks on nendele keskkonnateguritele kehtestatud normid,

millega keskkonnamõju põhjustavate tegevuste kavandamisel tuleb arvestada. Planeeringualaga

külgnevad teised tootmisalad, piirkonnas asuvad üksikud elamud. Vastavalt detailplaneeringu

algatamise ettepanekule soovitakse tootmismaa lõunapiirile jätta olemasoleva puistu baasil roheline

eraldusvöönd, mis toimib puhvrina ning vähendab planeeringualalt jõudvaid häiringuid.

Kavandatava tegevusega kaasnev negatiivne mõju inimeste heaolule võib avalduda läbi häiringute.

Häirivuse all mõeldakse tegurit, mida üksikisik või rühm tajub negatiivsena, ebameeldivana ja

soovimatuna ning seda ei ole võimalik normtasemetega reguleerida.

KSH käigus hinnatakse tegevuse mõju inimese tervisele ja heaolule lähtuvalt kehtestatud normidest

eksperthinnangu meetodil.

4.6. Hinnang jäätmetekke võimaluste kohta

Jäätmetekke ja jäätmekäitluse mõju on seotud nii ehitus- kui kasutusetapiga.

Ehitusaegne jäätmete mõju on seotud nende kogumise, ajutise ladustamise ja edasisele käitlemisele

sellesk vastavat luba omavale ettevõttele suunamisega. Kui see ei toimu nõuetekohaselt, on oht

jäätmete keskkonda sattumiseks, pinnase ning pinna- ja põhjavee saastumiseks. Seda saab vältida

töökorralduslike meetmetega (jäätmed tuleb koguda liigiti, sobivatesse kogumisvahenditesse, et

vältida jäätmete laialikandumist tuulega ja sademetega ning teostada pidevat ala kontrolli vms).

Nõuded jäätmete kogumisele, ajutisel ladustamisel ning edasise käitlemise korraldamisele on

sätestatud jäätmeseaduses ning kohaliku omavalitsuse jäätmehoolduseeskirjas. Nõudeid järgides

olulist negatiivset mõju ei kaasne. Ka on ehitusetapiga seotud jäätmeteke ajutine ja lõpeb

ehitustööde lõppemisel.

Kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõju on seotud eeskätt tootmisprotsessis tekkivate

jäätmetega -räbu, filtrijäätmed, kasutatud katalüsaatorid ja absorbendid, kuivatusained ning muud

inertsed materjalid. Jäätmekäitluse korraldamisel tuleb silmas pidada jäätmehierarhiat - jäätmeliigid,

millele on Eestis olemas taaskasutusvõimalused, suunata taaskasutusse, eelistatult ringlussevõttu.

Veelgi olulisem on jäätmetekke vältimine.

Kuna programmi koostamise ajaks ei ole teada, millised on tootmisprotsessis tekkivad jäätmed, siis

kasutusaegse jäätmetekke ja -käitluse mõjude hindamise vajaduse üle otsustamine toimub KSH

käigus.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

37 / 44

4.7. Võimalikud mõjud seoses kliimamuutustega

Eesti pikaajaline eesmärk on minna üle vähese süsinikuheitega majandusele, mis tähendab järk-

järgult majandus- ja energiasüsteemi ümberkujundamist ressursitõhusamaks, tootlikumaks ja

keskkonnahoidlikumaks. Selleks kiitis Riigikogu aprillis 2017. aastal heaks dokumendi „Kliimapoliitika

põhialused aastani 2050“, milles esmakordselt lepiti kokku Eesti kliimapoliitika pikaajalises visioonis

ning tegevussuunad selle poole liikumisel. Eesti on võtnud kohustuse kasvuhoonegaaside (KHG)

heite ja sidumise tasakaalustamise hiljemalt 2050. aastaks, viies KHG netoheide nullini.

detailplaneeringu ja selle KSH koostamise käigus hindame me kavandatava metanoolitehase

kliimamõju eelkõige süsiniku jalajälje ehk CO2ekv heite hindamise kaudu. Maakasutuse heitmete

valdkonnas rakendame töös IPCC LULUCF sektori metoodikat37, kus on arvesse võetud Eesti

maakasutuse inventuuri eriheitetegureid 1990-2021. aasta andmete põhjal (Greenhouse Gas

Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report)38. Ülejäänud valdkondades rakendame

tunnustaud metoodikate elemente lähtuvalt algandmete kättesaadavusest ning eeldatavalt kõige

suurema heitega tegevustest.

4.8. Kumulatiivse ja piiriülese mõju esinemise võimalikkus

Koosmõju muude tegevustega võib avalduda koos teiste Niidu ettevõtluspiirkonna ettevõtetega kui

ka sellest väljaspool tegutsevate ettevõtetega. Võimalikud koosmõjud selgitatakse välja DP ja KSH

koostamiseks läbi viidavate uuringutega – vt Lisa 1.

4.9. Mõju sotsiaalsetele vajadustele ja varale

Mõju tööhõivele ja sotsiaalsele taristule (lasteaiad, koolid)

Tehase rajamisel tekib piirkonda hinnanguliselt 200 uut töökohta. Mõju hindamisel analüüsitakse

Statistikaameti andmete alusel seda, kui suur on praegu piirkonna tööhõive ning kui suur vajadus

on piirkonnas uute töökohtade järele. 2023. aastal oli Eesti keskmine tööhõivemäär 69,2%; Pärnus

70,8%. Mainimist väärib, et Pärnumaal on viimastel aastatel olnud keskmisest veidi kõrgem

tööhõivemäär, mis ei viita üldise hinnanguna olulisele tööpuudusele piirkonnas. Seega võib

esmahinnangul eeldada, et vähemalt osa töötajatest peavad piirkonda sisse rändama, mis tekitab

küsimuse, kas piirkonnas on neile piisavalt eluruume ning nende lastele piisavalt lasteaia- ja

koolikohti. Seetõttu analüüsitakse mõju hindamisele ka neid küsimusi, tuginedes Statistikaameti

andmetele ning muudele avalikele allikatele. Hindamise metoodika ning uurimisküsimused ja nende

valiidsus täpsustuvad mõju hindamise käigus.

Mõju ohutusele

KemS alusel on kehtestatud majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määrus nr 10 „Kemikaali

ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria

määramise kord”. Ettevõtte ohtlikkuse määramisel tuleb arvesse võtta ohtliku kemikaali

maksimaalset võimalikku kogust, mis käitises on või võib olla olemas. Ohtlik kemikaal, mis võib

kuuluda rohkem kui ühte ohukategooriasse, paigutatakse madalaimat künniskogust või ohtlikkuse

alammäära nõudvasse ohukategooriasse.

37 2006 IPCC Guidelines for National Greenhouse Gas Inventories Volume 4 Agriculture, Forestry and Other

Land Use 38 Greenhouse Gas Emissions in Estonia 1990-2021 National Inventory Report, Republic of Estonia Ministry of

the Environment. Dokument leitav:

https://www.google.com/url?sa=t&rct=j&q=&esrc=s&source=web&cd=&ved=2ahUKEwjB-

YikjPCBAxVQKBAIHac2CdkQFnoECBMQAQ&url=https%3A%2F%2Fkliimaministeerium.ee%2Fmedia%2F9350%2

Fdownload&usg=AOvVaw3RpJUqOr1TJ55Tdzo41vb1&opi=89978449

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

38 / 44

KSH programmi koostamise etapis ei ole teada metanooli ega vesiniku tootmiseks vajalike

kemikaalide nomenklatuur ega nende üheaegselt hoiustatavad kogused. Seega saab kavandatava

ettevõtte ohtlikkuse määramisel lähtuda ainult toodangust- metanool ja vesinik. Mõlemad kemikaalid

on määruse nr 10 lisa kohaselt ohtlikud ained. Metanooli ohtlikkuse alammääraks on toodud 10 tonni,

B-kategooria suurõnnetuse ohu alammääraks 500 tonni ja A-kategooria suurõnnetuse ohu

alammääraks 5000 tonni. Vesiniku ohtlikkuse alammääraks on toodud 0,5 tonni, B-kategooria

suurõnnetuse ohu alammääraks 5 tonni ja A-kategooria suurõnnetuse ohu alammääraks 50 tonni.

Seega, arvestades tehase kavandatud aastatoodangut (vt ptk 1.1), on eeldatavalt tegemist A-

kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõttega.

Tehasest tulenevaid ohte ning nende realiseerumise tõenäosust hinnatakse kemikaaliriskide uuringu

käigus – vt Lisa 1. Ohualadele võib jääda tundlikke objekte nagu elamud, õuealad, ühiskondlikud

hooned, sotsiaalne taristu (kohad, kus viibib tavapäraselt rohkem inimesi, nagu koolid ja lasteaiad,

aga ka enamkasutatavad puhkekohad, restoranid ja baarid, kauplused jms). Kui sellised objektid

jäävad ohualadele, suurendab see ohtu seal viibivatele inimestele. Seetõttu antakse hinnang, kui

palju jääb tekkivatele ohualadele tundlikke objekte ning tuuakse välja, millised piirangud objektidele

koos ohualadega laienevad.

KemS kehtestab erinõuded maakasutuse planeerimisel ja ehitiste projekteerimisel. Säilitada tuleb

ohutuse tagamiseks vajalik vahemaa käitise ning elamurajoonide, avalikus kasutuses olevate

hoonete ja alade, puhkealade ning võimaluse korral peamiste transpordiliinide vahel. Välja tuleb

selgitada doominoefekti tekkevõimalus. Tegevuste kavandamisel tuleb juhinduda Päästeameti poolt

koostatud juhendist (Päästeamet 2018) , mis seab piirangud ja tingimused ohuala erinevatesse

tsoonidesse nii elamute kui ka mitteeluruumide, tööstus- ja laohoonete ning taristuobjektide

planeerimisele.

4.10. Muude asjakohaste mõjude hindamine

Hindamaks, millised on need asjakohased mõjud, mida on planeeringu üle informeeritud otsuse

tegemiseks vaja hinnata, lähtutakse Pärnu linna kui planeeringu üle otsustaja lähteseisukohtadest

(nagu need on kajastatud alapeatükis 1.2).

Mõju inimeste puhkamisvõimalustele

Planeeringuala vahetus läheduses asub Niidu-Tammiste metsade ja Rääma raba puhkeala, mida

kasutatakse ka puhkemetsana ning millele tuleb Pärnu linna hinnangul juurdepääs tagada. Mõju

hindamisel analüüsitakse, kas inimestele on planeeringu elluviimise järgselt ette nähtud ligipääs

puhkemetsa ning kas puhkemets säilib. Mõju hindamisel ei kasutata kvantitatiivseid meetodeid ega

mudeleid, vaid antakse kvalitatiivne ekspertarvamus.

Mõju liikumisvõimalustele

Koos planeeringuga esitatakse lähteseisukohtade järgi ka piirkonna laiem liiklusskeem arvestades

erinevate liiklejagruppide juurdepääsu vajadusi. Asjakohase mõju hindamises antakse üldine

hinnang, kas planeeringus esitatud liiklusskeemis on arvestatud erinevate liiklejagruppide

vajadustega. Mõju hindamisel ei kasutata kvantitatiivseid meetodeid ega mudeleid, vaid antakse

kvalitatiivne ekspertarvamus.

Mõju elukeskkonnale

Pärnu linn on lähteseisukohtades väljendanud, et tuleb vältida tootmisalade ja müratundlike alade

(elamualad, puhkealad) kõrvuti planeerimist. Mõju hindamisel analüüsitakse kaardianalüüsina

planeeringuala paiknemist elamu- ja puhkealade suhtes ning antakse üldine hinnang, kuidas võib

planeeringu elluviimine elukeskkonda mõjutada. On selge, et hinnang elukeskkonna meeldivusele on

subjektiivne ning sõltub iga inimese eelistustest ja huvidest. Mõju hindamise raames ei viida läbi

uuringut elanike hinnangute ja arvamuste selgitamiseks, vaid tuginetakse avalikustamisel ja

kaasamisel esitatavatele seisukohtadele, samuti muudele avalikele allikatele.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

39 / 44

Mõju kaasatavate isikute ja avalikele huvidele

Pärnu linn on lähteseisukohtades sätestanud põhimõtte, et planeeringulahendus peab arvestama

avalike ja kaasatavate isikute huvidega. Planeeringu koostamisel ei ole tõenäoliselt saavutatav

lahendus, kus kõikide huvisid on võrdsel määral arvesse võetud (paratamatult kujutab planeerimine

endast huvide kaalumist ning võib eeldada, et vähemalt mõned nendest on detrimentaalselt erinevad

ega võimalda samaaegset arvestamist). Siiski on võimalik anda üldine hinnang, mil määral on

erinevaid huvisid arvestatud (andes seeläbi ka planeeringu üle otsustajale väärtuslikku teavet

põhjendatud otsuse tegemiseks).

Kaasatavate isikute huvid selguvad avalikustamise käigus ning neid ei ole võimalik ette määrata.

Avalikest huvidest käsitletakse järgmisi:

• üldine mõju Eesti majandusele – mõju hindamisel ei tehta täpsemat teostatavus- ja

tasuvusanalüüsi ega turuanalüüsi (need teeb arendaja enda äritegevuse planeerimisel), vaid

hinnatakse üldiselt, kas Eestis on piisavalt toorainet, et planeeritavat tegevust ellu viia, ning

kas tehase toodangule võiks maailmas olla turgu (et ekspordi kaudu majandusse lisaraha

tuua);

• mõju energeetika valdkonna eesmärkide saavutamisele – antakse üldine hinnang, kuidas on

planeeritud tegevus kooskõlas Eesti strateegiliste eesmärkidega energeetika valdkonnas.

Oluline sisend tuleb hinnangusse ka kliimamõjude analüüsist.

Võimalik on müratasemete suurenemine piirkonnas. Piirkonna teiste ettevõtetega koosmõjus on

võimalik mõju piirkonna välisõhu kvaliteedile.

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

40 / 44

5. Hindamismetoodika ja vajalikud uuringud

KSH läbiviimisel juhindutakse keskkonna säilitamise, kaitse ja kvaliteedi parandamise, inimeste

tervise ja heaolu kaitse ning loodusressursside kaalutletud ja mõistliku kasutamise põhimõttest.

Detailplaneeringu koostamise käigus antakse hinnang eeldatavalt olulisele keskkonnamõjule.

Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust,

põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu,

kultuuripärandi või vara39.

Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse Eestis ja Euroopa Liidus kehtivate asjakohaste õigusaktide

nõuetest. Mõjude olulisuse tuvastamisel lähtutakse eelkõige õigusaktides määratud normidest.

Peamised menetlust suunavad õigusaktid on keskkonnamõju hindamise ja keskkonna-

juhtimissüsteemi seadus (KeHJS)40 ning planeerimisseadus (PlanS)41. KSH aruande koostamisel

järgitakse KeHJS-e §-s 40 esitatud nõudeid, arvestades muuhulgas strateegilise

planeerimisdokumendi eesmärke ja käsitletavat territooriumi. Hindamise läbiviimisel kasutatakse

Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatut jt asjakohaseid metoodilisi juhendeid.42 Samuti

võetakse keskkonnamõju hindamisel arvesse keskkonnamõju hindamise alaseid teadmisi ja

üldtunnustatud hindamismetoodikat.

KSH käigus analüüsitakse, hinnatakse ja võrreldakse:

• mõju looduskeskkonnale, kaitstavatele loodusobjektidele, vääriselupaikadele,

rohevõrgustikule, taimestikule, loomastikule, pinna- ja põhjaveele jms;

• mõju inimese tervisele ning sotsiaalsetele vajadustele ja varale, sh asustusele,

ettevõtluskeskkonnale, tööhõivele, teenuste ja toodete kättesaadavusele;

• mõju kultuurilisele keskkonnale.

Eeldatavalt tekkivaid mõjusid hinnatakse vastavalt mõjude suurusele (tugevusele), kestvusele (lühi-

ja pikaajalisus), mõjude iseloomule, kumulatiivsusele ning mõjude olulisusele. Kus see on

asjakohane, tuuakse mõju hindamise käigus esile nende tegurite omavahelised seosed.

Kasutatav hindamismetoodika põhineb eelkõige kvalitatiivsel hindamisel, mille hulka kuuluvad:

• teemakohase kirjanduse ja muude asjakohaste dokumentide läbitöötamine;

• detailplaneeringu ala kohta koostatud uuringute ja analüüside läbitöötamine;

• ekspertarvamused mõju olulisuse selgitamiseks;

• konsultatsioonid olulist teavet omavate asutustega;

• konsultatsioonid üldsuse ja kolmandate osapooltega.

KSH käigus:

• hinnatakse kavandatava tegevusega kaasnevaid võimalikke olulisi keskkonnamõjusid,

määratletakse mõjude ulatus;

• pööratakse tähelepanu piirkonna senisest ja kavandatavast maakasutuse spetsiifikast

tulenevatele probleemidele ja valdkondadele: roheline võrgustik, asustuse paiknemine, mõju

põhja- ja pinnaveele, inimese tervist ja heaolu mõjutavad tegurid (ohuriskid, müra,

õhusaaste, joogivee kvaliteet) jms;

• hinnatakse võimalikke koosmõjusid;

39 KeHJS-e § 22; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 40 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045?leiaKehtiv 41 eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104?leiaKehtiv 42 Vt Keskkonnaministeeriumi veebileht: https://www.envir.ee/et/ksh-juhendid-ja-uuringud

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

41 / 44

• antakse soovitused võimalike negatiivsete mõjude vältimiseks ja leevendamiseks.

KSH käigus selgitatakse välja kavandatavad tegevused, millel võib eeldatavasti olla oluline negatiivne

mõju või ka positiivne mõju. Planeeringulahenduse väljatöötamise üheks põhimõtteks on, et

kavandatav tegevus avaldaks tulevikus planeeringuala keskkonnale kokkuvõttes võimalikult väikest

negatiivset mõju. KSH ekspertide analüüsitulemused edastatakse planeeringu koostajale teadmiseks

ja arvestamiseks.

Keskkonnahäiring on inimtegevusega kaasnev vahetu või kaudne ebasoodne mõju keskkonnale,

sealhulgas keskkonna kaudu toimiv mõju inimese tervisele, heaolule või varale või kultuuripärandile.

Keskkonnahäiring on ka selline ebasoodne mõju keskkonnale, mis ei ületa arvulist normi või mis on

arvulise normiga reguleerimata43.

Olulise keskkonnahäiringu tekkimist eeldatakse:44

1) keskkonna kvaliteedi piirväärtuse ületamisel (keskkonna kvaliteedi piirväärtus on keskkonna

keemilisele, füüsikalisele või bioloogilisele näitajale kehtestatud piirväärtus, mida ei tohi

inimese tervise ja keskkonna kaitsmise huvides ületada);

2) saastatuse põhjustamisel (saastatus on saastamisest põhjustatud oluline ebasoodne muutus

õhu, vee või pinnase kvaliteedis);

3) keskkonnakahju põhjustamisel;

4) olulise keskkonnamõju põhjustamisel.

KSH aruandes esitatakse detailplaneeringu elluviimisega kaasneva olulise negatiivse keskkonnamõju

vältimiseks ja leevendamiseks kavandatud meetmed.

Otsene mõju avaldub tegevuse otsestes tagajärgedes tegevusega samal ajal ja kohas. Arvestatakse

nii toimimisega kaasnevaid kui ka hädaolukordadega seotud mõjusid ning käsitletakse nii

soovimatuid negatiivseid kui ka positiivseid mõjusid.

Kaudne mõju kujuneb keskkonnaelementide omavaheliste põhjus-tagajärg seoseahelate kaudu. See

võib avalduda vahetust tegevuskohast eemal ning mõju võib välja kujuneda alles pikema aja jooksul.

Erinevad asjaolud mõjutavad konkreetseid kavandatava tegevusega seotud otseseid, kaudseid ja

kumulatiivseid mõjusid ning mõjude interaktiivsust. Vastavalt sellele valitakse töö käigus sobiv(ad)

ja praktiline(sed) metoodika(d) või nende kombinatsioonid, mille puhul saab arvesse võtta mõju

iseloomu, saadaolevate andmete olemasolu ja kvaliteeti ning aja ja muude ressursside olemasolu.

5.1. Detailplaneeringu ja KSH käigus läbiviidavad uuringud

• Müra- ja vibratsioonitasemete modelleerimine

• Õhusaaste ja leviku modelleerimine

• Riskianalüüs

• Ulukite, lindude ja käsitiivaliste inventuur

• Taimestiku inventuur

• tööstusheite seaduse kohane lähteolukorra aruanne.

Kõigi uuringute lähteülesanded on toodud Lisa 1.

43 KeÜS § 3 lg 1; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv 44 KeÜS § 3 lg 2; § 7 lg 3 ja 5; eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/128062016019?leiaKehtiv

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

42 / 44

6. Ajakava ja koostöö

6.1. Ajakava

Detailplaneeringu koostamise ja KSH läbiviimise protsess järgib järgmist orienteeruvat ajakava.

Tabel 6. Orienteeruv ajakava

TOIMUMISE AEG/TÄITMINE

DP koostamise ja KSH läbiviimise algatamine 18.04.2024

Lepingu sõlmimine ehk tööde algus 26.06.2024

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi etapp

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi koostamine 30.09.2024

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta ettepanekute küsimine planeerimisseaduses nimetatud isikutelt ja asutustelt (tähtaeg seisukoha esitamiseks antakse mitte vähem kui 30 päeva)

01.11.2024

Laekunud ettepanekutele vastamine, materjalide täiendamine 21.11.2024

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi (koos esitatud ettepanekutega) avalikustamine veebilehel

31.12.2024

Uuringud 01-06.2025

KSH aruande ja DP põhilahenduse koostamise etapp

DP põhilahenduse ja KSH aruande eelnõu koostamine 01.09.2025

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust kaasatavate ja koostöö tegijate teavitamine (14 päeva enne avalikustamist)

15.09.2025

DP ja KSH aruande eelnõu avalikust väljapanekust teavitamine ajalehes ja

kodulehel ning koostöö tegijatele ja kaastavatele e-postiga

15.09.2025

DP ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek (30 päeva) 30.10.2025

Kirjalikele arvamustele vastatakse kirjalikult 30 päeva jooksul peale avaliku väljapaneku lõppu ja esitatakse seisukoht ajalehes

01.12.2025

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine ettepanekute alusel 15.12.2025

Avaliku arutelu ajast teavitamine ajalehes ja linna kodulehel 01.01.2026

DP ja KSH aruande eelnõu avalik arutelu 15.01.2026

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine tulenevalt avalikustamise tulemustest

15.02.2026

DP ja KSH aruande eelnõu kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks esitamine kaasatutele

15.03.2026

DP ja KSH aruande eelnõu täiendamine vastavalt seisukohtadele

Laekunud seisukohtadele vastamine

Vajadusel kooskõlastamise kordamine

KSH tulemuste lisamine DP-sse

15.04.2026

DP vastuvõtmine, avalikust väljapanekust ja avalikust arutelust

teavitamine ajalehes ja linna kodulehel ning kirjaga asutustele, koostöö tegijatele ja kaasatavatele e-postiga

15.04.2026

DP avalik väljapanek, arutelu ja kirjalikult esitatud arvamustele vastamine 15.08.2026

DP kehtestamine ja sellest teavitamine 01.10.2026

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

43 / 44

6.2. Kaasamine ja koostöö

Vastavalt PlanS-i § 142 lg-le 3 lähtutakse ÜP-d muutva DP menetlemisel koos KSH-ga ÜP

menetlusnõuetest. Seetõttu koostatakse PlanS § 76 alusel DP koostöös valitsusasutusega, kelle

valitsemisalas olevaid küsimusi DP käsitleb ning DP ja KSH koostamisse kaasatakse regionaal-ja

põllumajandusminister kui valdkonna eest vastutav minister ja isikud, kelle õigusi planeering võib

puudutada, isikud, kes on avaldanud soovi olla selle koostamisse kaasatud, samuti asutused, keda

detailplaneeringu rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab või

kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju vastu, sealhulgas

valitsusvälised keskkonnaorganisatsioonid neid ühendava organisatsiooni kaudu ning planeeritava

maa-ala elanikke esindavad mittetulundusühingud ja sihtasutused.

Kaasatavate asutuste ja isikute loetelu koostamisel on aluseks PlanS-i § 81 lg 2, Vabariigi Valitsuse

17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute

kooskõlastamise alused“ (VVm nr 133) § 3 ja KeHJS-e § 23 ja planeerija ning omavalitsuse kogemus

planeeringute koostamisel.

Isikud ja asutused, keda strateegilise planeerimisdokumendi alusel kavandatav tegevus võib

eeldatavalt mõjutada või kellel võib olla põhjendatud huvi selle strateegilise planeerimisdokumendi

ja eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu on hetkeseisuga (DP lähteseisukohtade ja KSH

programmi koostamise hetkel) esitatud alljärgnevas tabelis (Tabel 7). Kaasatavate nimekiri

täpsustub DP ja KSH koostamise käigus.

Tabel 7. Detailplaneeringu ja KSH koostamise protsessi kaasatavad isikud ja asutused

Asutus/isik Kaasamise põhjendus

Keskkonnaamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 13345 § 3 p 2 (planeeringu

elluviimisega võib kaasneda oluline keskkonnamõju, samuti kui planeeringualal asub kaitseala, hoiuala, püsielupaik, kaitstava looduse üksikobjekt või selle kaitsevöönd või ala), KeHJS § 23

Maa-amet PlanS § 81 lg 2

Tarbijakaitse- ja Tehnilise Järelevalve Amet

PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 11

Päästeameti Lääne päästekeskus

PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 10

Transpordiamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 14

Terviseamet PlanS § 81 lg 2, VVm nr 133 § 3 p 12, KeHJS § 23

Regionaal-ja Põllumajandusministeerium

PlanS § 81 lg 2 ja 3, § 90

Muud isikud ja asutused

Riigimetsa Majandamise

Keskus (RMK)

Riigimetsa majandamisega seotud teemad

Naaberkinnistute omanikud Puudutatud isikud

Laiem avalikkus

45 Vabariigi Valitsuse 17.12.2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja

planeeringute kooskõlastamise alused“

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline hindamine

Lähteseisukohad ja KSH programm

44 / 44

Asutus/isik Kaasamise põhjendus

Piirkonna asutused ja ettevõtted ning elanikud

Võimalikud asjast huvitatud või mõjutatud isikud

DP lähteseisukohtade ja KSH programmi kohta küsitakse seisukohti eelolevas tabelis nimetatud

ministeeriumidelt, ametitelt, Regionaal-ja Põllumajandusministeeriumilt (planeeringu heakskiitja).

Lähtudes PlanS-i § 81 lõikest 3 on Regionaal- ja Põllumajandusministeeriumil õigus määrata lisaks

lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele ja kaasatavatele isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha

planeeringu koostamisel koostööd või keda tuleb planeeringu koostamisse kaasata. Tehnovõrkude

valdajaid, naaberkinnistute omanikke ja laiemat avalikkust kaasatakse DP ja KSH aruande eelnõude

koostamise ja avalikustamise etappides.

Kaasamise viisidena kasutatakse:

• informeerimist – teavitus lehes, info kodulehekülgedel internetis, teavitus e-kirjaga,

teated, avalikel infostendidel, mille asukohad on eelnevalt kokku lepitud.

• konsulteerimine, seisukoha küsimine – konkreetsed küsimused (küsimustikud) või

töödokumentidega tutvumine, mille osas oodatakse tagasisidet võimalike täienduste

osas.

• osalus – arutelud, koosolekud, töögrupid.

6.3. Ülevaade laekunud seisukohtadest LS ja KSH programmi kohta

Lisatakse dokumenti pärast nende laekumist.

Suur-Sepa 16, 80098 Pärnu, Pärnu linn 444 8200 [email protected] www.parnu.ee

Detailplaneeringu koostamisse

kaasatavad isikud

28.10.2024 nr 8-4/1312-20

Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja 12

kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse

detailplaneering ja keskkonnamõju strateegiline

hindamine

Pärnu Linnavolikogu 18.04.2024 otsusega nr 20 on algatatud Pärnu linnas Niidu tn 17, Kauba tn

10 ja 12 kinnistute ning Harutee mets P4 katastriüksuse detailplaneeringu ja keskkonnamõju

strateegilise hindamise koostamine.

Planeeringuala asub Pärnu linnas Niidu tööstuspiirkonnas, kus paiknevad mitmed tootmis-,

logistika-, ning laondusettevõtted ja hõlmab eraomandis kinnistuid Niidu tn 17, Kauba tn 10 ja

Kauba tn 12 ning katastriüksust Harutee mets P4. Planeeringuala pindala kokku on 331694 m2

(ca 33,2 ha).

Pärnu linna asustusüksuse üldplaneeringu 2025+ kohaselt paikneb planeeringuala tootmise maa-

alal (T) ning puhke- ja haljasala maa-alal (P).

Hollandi investor Power2X kavandab Eestisse roheenergia üksust. Puhtale energiale üleminekule

spetsialiseerunud Hollandi ettevõte Power2X on hetkel Eestisse rohelise energia tootmise

kavandamise faasis. Strateegilise investeeringu eesmärk on rajada Pärnusse kompleks, mis

kasutab loodavaid tuuleenergia võimsusi vesiniku valmistamiseks, mis on omakorda koos

biomassiga lähteaineks keemiatööstuses ja kütusena kasutatava e-metanooli tootmiseks.

Detailplaneeringu koostamisega samaaegselt viiakse läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine

(KSH). Koostatav detailplaneering sisaldab üldplaneeringu muutmise ettepanekut: ala

maakasutuse juhtfunktsiooniks kavandatakse tootmise maa-ala (T).

Planeerimisseaduse (PlanS) § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse

korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Nimetatud

paragrahvi lõikest 2 tulenevalt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut

sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust.

Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid.

Eelpool öeldut arvestades ja PlanS § 81 lg 1 kohaselt edastame PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud

isikule või asutusele ettepanekute saamiseks detailplaneeringu lähteseisukohad ja KSH

programmi (Skepast&Puhkim OÜ töö nr 23000100). PlanS § 81 lg 2 alusel esitavad PlanS § 76

lg 1 ja 2 nimetatud isikud ja asutused detailplaneerigu lähteseisukohtade ja KSH programmi

kohta oma pädevusvaldkonnast lähtudes ettepanekud, samuti hinnangu KSH programmi

asjakohasuse ja piisavuse kohta. PlanS § 81 lg 3 tulenevalt on valdkonna eest vastutaval ministril

või tema volitatud ametnikul õigus määrata lisaks lähteseisukohtades nimetatud koostöötegijatele

2

ja kaasatavatele isikuid ning asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu koostamisel koostööd või

keda tuleb üldplaneeringu koostamisse kaasata. Kui PlanS § 76 lg 1 ja 2 nimetatud isik või

asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi edastatu

kohta ettepanekuid esitada (alus PlanS § 81 lg 4).

Materjalid on lisatud kaaskirjale.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Kaido Koppel

planeerimisosakonna juhataja

Janno Poopuu

524 6280, [email protected]