Vastuskiri

Märjamaa Vallavalitsus

[email protected]

Teie: 17.09.2024 nr 7-1.2/2957

Meie: 29.10.2024 nr 3-1.1/2024/5655

V.a. Triin Matsalu

RMK arvamus Märjamaa valla üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise

aruande eelnõudele

Olete oma 17.09.2024 kirjaga RMKle esitanud arvamuse avaldamiseks Märjamaa valla

üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõud . Olles tutvunud

keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande, üldplaneeringu kaardimaterjalide ja

seletuskirjaga, avaldame järgmist:

- Palume eemaldada väärtuslike põllumaade kihist järgmistel RMK halduses olevatel

riigimaa katastriüksustel asuvad alad, kuna tegu on kas looduskaitse all olevate pool-

looduslike kooslustega või on alad looduslike protsesside tulemusel juba metsastumas ja

nende põllumajanduslik kasutus ei ole otstarbekas: 42701:002:0088, 42701:002:0520,

42701:003:0190, 42702:001:0197, 42702:001:0205, 42703:001:0490, 50301:001:0386,

50401:001:0031, 50401:001:0032, 50401:001:0038, 50401:001:0391, 50401:001:0528,

50401:001:0575, 50401:001:0626, 50401:001:0706, 50401:003:0028, 50401:003:0035,

50401:005:0187, 50401:005:0188, 50402:001:0181, 50403:003:0560, 88401:001:0369,

88401:004:0180.

- Palume eemaldada elamualade kihist RMK halduses olevatel riigimaa katastriüksustel

88401:001:0478 ja 88401:002:0780 asuvad alad kuna antud alasid soovib RMK säilitada

metsamaana loodushoiu ja metsakasvatuse eesmärke silmas pidades.

- Teeme ettepaneku täiendada mõistete peatükki ka ökosüsteemi teenuste mõiste

defineerimisega antud üldplaneeringu tähenduses.

- Üldplaneeringu seletuskirja peatükk 3.24.7 (Rohevõrgustik) on keskendunud selle kaitse

funktsioonide kirjeldamisele, tähelepanuta on jäänud, et rohevõrgustik hõlmab ka põllu- ja

metsamajanduslikel eesmärkidel kasutatavaid kõlvikud, mille eesmärk on inimestele

vajalike bioressursside (materjalid ja energia) tootmine, mis komplektis kaitsealadega

tagavadki kõik loetletud rohevõrgustiku eesmärgid. Need bioressursid on taastuvad ja

süsinikuneutraalsed. Palume antud peatükki selles osas täiendada.

- Juhime tähelepanu, et seoses transporditaristuga on üldplaneeringu seletuskirjas

põhjalikult käsitletud selle mõju ulukitele, aga käsitlemata on transporditaristu mõju

linnustikule. Asko Lõhmuse poolt 1994. aastal koostatud uuring tuvastas, et juba siis

hukkus asfaltkattega teedel 1,8 lindu iga 10 kilomeetri kohta keskmiselt iga päev, mis teeb

66 lindu kilomeetri kohta aastas ja näiteks Via Baltica Märjamaa valda jääva 48-

kilomeetrise lõigu kohta 3154 lindu aastas, millest 2/3 hukub pesitsusajal (st kaasneb ka

poegade hukkumine). Arvestades 30 aastaga kasvanud liikluskoormust on tulemus kaasajal

ilmselt kordades suurem. Via Baltica läbib ka Vardi, Märjamaa järtade ja Märjamaa

looduskaitsealasid, kus linnustiku kaitse on üks kaitse-eesmärke. Teeme ettepaneku

üldplaneeringu koostamise raames uurida ja välja töötada meetmed transpordi mõju

vähendamiseks linnustikule.

- Peatükis 3.26 (Kliimamuutustega arvestamine) tuuakse ainsa meetmena välja süsiniku

sidumist ökosüsteemidesse. Juhime tähelepanu, et väidetav antropogeene kliimamuutus on

tingitud fossiilsest süsinikuheitest, mis on viimase 170 aasta jooksul jõudsalt kasvanud.

Samal ajavahemikul on maakasutuse süsinikuheide püsinud stabiilne ja see ei tulene mitte

niivõrd põllu ja metsa majandamisest vaid maakasutuse muutustest, st see heide ei ole mitte

põllu- või metsamajanduslik. Raielangile kasvavad tagasi puud (mitte nafta või maagaas)

ja ikka samas mahus mis seal varasemalt kasvas. Ökosüsteemid seovad valdavalt

hingamisest tingitud eneseemissiooni, mis on varasema biomassi fotosünteesiga samas

mahus. Fossiilse lisasüsiniku sidumisel saab arvestada vaid mulda edasi liikunud süsiniku

arvelt ringesse tekkinud vaba ruumiga, kuid see on planeedi maismaa süsinikubilanssi

silmas pidades fotosünteesitud süsiniku mahust vähemalt 40 korda väiksem. Kui soovime

väidetavat antropogeenset kliimamuutust päriselt ohjeldada, peame tegelema selle

põhjusega ehk fossiilse süsinikuheitega. Teeme ettepaneku lisada antud peatükki selge ja

üheselt mõistetav eesmärk – hoida ja suurendada edaspidi biotoorainel tuginevate

materjalide ja energia kasutamist ja rakendada ressursside säästlikuma kasutamise ja

tarbimise juurutamiseks reaalseid meetmeid kõigis eluvaldkondades. Erilist tähelepanu

tuleb pöörata säästlikkusele taastumatute ressursseide kasutamisel, sest need saavad ühel

päeval otsa.

- Teeme ettepaneku peatükis 3.19.6 (Soojavarustus, maakütte tingimused ja küttesüsteemide

planeerimine kriisiolukordades hakkama saamiseks) toodud tingimus võimalusel minna

kõikides kaugküttekatlamajades üle fossiilsetelt kütustelt taastuvale biotoorainele antud

kirjas toodud eelnevat punkti ja selgitust silmas pidades kohustusena.

- Teeme ettepaneku paetükis 3.21 (Maaparandussüsteemid) toodud lause

maaparandussüsteemide rekonstrueerimisel või laiendamisel tuleb kaaluda

keskkonnakaitsemeetmete rakendamise vajadust kui liiga üldine ja mitmeti tõlgendatav

eemaldada. Keskkonnakaitsemeetmena võib tõlgendada nii vajadust liigniiskuse tekke

soodustamiseks elurikkuse suurendamise eesmärgil kui ka kuivendamise vajadust

biomassi efektiivsema kasvatamise eesmärgil.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]

505 3387

Koopia: [email protected], [email protected]

MÄRJAMAA VALLAVALITSUS

Tehnika tn 11 Telefon +372 489 8851 Registrikood 77000447

Märjamaa alev E-post [email protected] SEB Pank EE 411010802004561005 78304 Rapla maakond http://marjamaa.kovtp.ee/uldinfo Swedbank EE122200001120076243

Vastavalt nimekirjale 17.09.2024 nr 7-1.2/2957

Märjamaa valla üldplaneeringu eelnõu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise

hindamise aruande eelnõu avaliku väljapaneku korraldamine

Märjamaa Vallavalitsus korraldab planeerimisseaduse (PlanS) § 82 kohaselt üldplaneeringu

eelnõu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku

väljapaneku ajavahemikul 02.10.2024 – 31.10.2024 Märjamaa Vallavalitsuse ruumides.

Üldplaneeringu eelnõu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise aruande eelnõu avaliku

väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub 13. novembril 2024 kell 17.00 Märjamaa Valla

Rahvamajas (Sauna 2, Märjamaa alev).

Märjamaa valla üldplaneering hõlmab kogu valla territooriumit pindalaga 1163.52 km².

Üldplaneeringu eesmärk on Märjamaa valla ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste

määratlemine. Üldplaneering koostatakse Märjamaa valla territooriumi kohta järgmise 10-15

aasta perspektiivis. Üldplaneering on kohaliku omavalitsuse eriplaneeringu ja detailplaneeringu

koostamise ja detailplaneeringu koostamise kohustuse puudumisel projekteerimistingimuste

andmise aluseks.

Praegustes piirides Märjamaa vald on tekkinud endise Märjamaa alevi, Märjamaa valla ning

Loodna valla ühinemisel (2002) ning Vigala valla ühinemise (2017) tulemusel. 2017. aasta

ühinemise käigus ühendati elanike soovil Märjamaa vallaga endise Raikküla valla Riidaku,

Pühatu ja Kõrvetaguse külad.

Üldplaneeringuga lahendatakse valla ruumilistest vajadustest lähtuvalt PlanS § 75 toodud

ülesanded. Märjamaa valla üldplaneeringu eesmärgiks on ruumilise terviklahenduse koostamine

Märjamaa valla territooriumil ning seeläbi eelduste loomine hea keskkonna kujunemiseks.

Praegusel hetkel kehtivad Märjamaa valla erinevates osades mitu erinevat üldplaneeringut, mis

ei ole enam aktuaalsed ja asjakohased suunamaks valla ruumilist arengut. Samuti mitmes vallas

osas (ühinemiseelses Loodna ning Vigala vallas) senini puudub üldplaneering. Hetkel kehtib

Märjamaa vallas ühinemiseelne Märjamaa valla (2000), Märjamaa alevi (2000) ning Raikküla

valla (2002) üldplaneering. Koostatava üldplaneeringu ülesanne on ühtlustada kogu valla

territooriumi osas maakasutus- ja ehitustingimused, teadvustada muutunud arengutingimused

ning järjestada ruumikasutuse prioriteedid.

Üldplaneeringu koostamisega paralleelselt viidi läbi keskkonnamõju strateegiline hindamine.

KSH eesmärgiks on keskkonnakaalutlustega arvestamine üldplaneeringu koostamisel ning

seeläbi sotsiaal- ja looduskeskkonna mõjusid arvestava tasakaalustatud lahenduse leidmine.

Keskkonnamõju hindamise aruanne on koostatud paralleelselt üldplaneeringuga ning need

dokumendid moodustavad üksteist täiendava terviku. KSH tulemused kajastuvad üldplaneeringu

lahenduses maakasutus- ja ehitustingimuste määratlemisega. KSH koostamisel ei tuvastatud

planeeringulahendusest tulenevaid olulisi negatiivseid keskkonnamõjusid.

(allkirjastatud digitaalselt)

Triin Matsalu

vallavanem

Lisa: MÄRJAMAA VALLA ÜLDPLANEERING EELNÕU (OÜ Entec Eesti)

Märjamaa valla ÜP eelnõu avalikustamiseks

Ott Valdma

5380 5285 [email protected]