AKT - Peipsi siia vastsete ja ühesuviste noorkalade kasvatamine ja asustamine

Töö üleandmine-vastuvõtmine

Käesolevaga töövõtja annab üle ja tellija võtab vastu RMK ja Peipsi Alamvesikonna

Kalurite Liidu vahel 15. juunil 2024. a. sõlmitud lepingu nr 17-5/2024/7 kohaselt tehtud

teise etapi töö vastavalt lepingu punktidele 1.2.3 ja 1.2.4 ning 2.1.

Lepingu täitmiseks koguti koostöös TÜ Eesti Mereinstituudi Peipsi Kalanduse töörühma

töötajatega 2024. aasta sügisel peipsi siia marja ja niiska järgmiselt.

1. TÜ EMI Peipsi kalanduse töörühm püüdis 2024. aasta teisel poolel Peipsi järvest Omedu

- Kallaste vaheliselt alalt Sassukvere piirkonnast teaduspüügiks väljaantud eripüügiloa

alusel peipsi siia sugukalu marja ja niisa saamiseks. Püütud kalad paigutati sumpadesse.

Seoses sooja sügise ja suhteliselt kõrge veetemperatuuriga novembrikuu alguspoolel

hilines siiamarja küpsemisaeg nädala-paari võrra ja suguprodukte sai hakata võtma alles

novembri lõpus. Töövõtja võttis sumpadesse paigutatud kaladelt marja ja niiska ning viis

need Põlula kalakasvatuskeskuse karantiinihoonesse viljastamiseks ja edaspidiseks

hautamiseks.

Kõigilt suguprodukte andnud kaladelt võeti koeproovid geneetiliseks uuringuks Eesti

Maaülikoolis. Marja ja niiska käidi võtmas neljal korral. Suguprodukte andnud kalade

arvud on järgmised:

• 28. nov – kokku 43 kala, sh 19 emas- ja 24 isaskala

• 29. nov – kokku 7 kala, sh 2 emas- ja 5 isaskala

• 01.dets – kokku 37 kala, sh 16 emas- ja 21 isaskala

• 04. dets – kokku 15 kala, sh 5 emas- ja 10 isaskala

Niiskade kvaliteeti hinnati spermide liikuvuse põhjal viiepallisüsteemis. Kõik niisad olid

väga hea või hea kvaliteediga. Viljastamisel kasutati viljastamisskeemi 1:1 (ühe emaskala

mari ja ühe isaskala niisk), osaliselt ka poolfaktoriaalset viljastamisskeemi, kus ühe

emaskala mari jagati 2 osaks, mis viljastati eri isaskalade niiskadega. Kokku saadi marja

42 emaskalalt ning viljastamiseks kasutati 59 isaskala niiska.

2. Hauduma pandud viljastatud ja paisunud marja kogus oli 10,7 liitrit, mis on

arvestuslikult 516 tuhat marjatera.

20.märtsi 2025 seisuga on pärast puhastamist ning surnud ja viljastamata marjaterade

väljanoppimist alles 350 tuhat silmtäppstaadiumis marjatera. Hauduva marja jaoks on

veetemperatuur seadistatud madalale, 0,5-kraadisele temperatuurile, et ära hoida

siiavastsete väljakoorumist ajal, mil looduses puuduvad veel nendele sobivad

toiduobjektid.

Lisa nr 2

RMK ja Peipsi Alamvesikonna

Kalurite Liidu vahel 15. juunil 2024.a.

sõlmitud töövõtulepingule

Nr 17-5-/2024/7

AKT

26. märts 2025

2

Riigi Laboriuuringute ja Riskihindamise Keskuses LABRIS on silmtäppstaadiumis peipsi

siia mari uuritud ohtlike viirushaiguste esinemise suhtes, haigusetekitajaid ei leitud.

3. Lepingu teise etapi töö on täidetud nõutavas mahus ja hea kvaliteediga.

4. Vastavalt lepingu punktile 3 tasub tellija II etapi tööde eest 18 544,51 (kaheksateist tuhat

viissada nelikümmend neli eurot ja 51 senti), millele lisandub käibemaks. Koos

käibemaksuga kuulub tasumisele 22 624,30 eurot (kakskümmend kaks tuhat kuussada

kakskümmend neli eurot ja 30 senti).

Käesolev akt on koostatud kahes eksemplaris, üks tellijale ja teine töövõtjale.

Tellija Töövõtja

(allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt)

Kunnar Klaas Mati Kärmas

Põlula kalakasvatustalituse juhataja Peipsi Alamvesikonna Kalurite Liit

Riigimetsa Majandamise keskus Sõpruse tn 149, Kasepää küla, Mustvee vald

Sagadi küla, Haljala vald, L-Virumaa Jõgeva maakond