| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/6530 |
| Registreeritud | 28.10.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaamet
[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6530
Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt Nigu lahe kalade
rändetee parendamise kavatsusele
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu veekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projekti raames
parendatakse kalade rändetingimusi rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadele.
RMK alustab kalade rändetingimuste parendamise kavandamist Nigu lahe (VEE2086410)
väljavoolul Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Jõgela külas RMK maaüksusel Kihelkonna
metskond 510 (katastritunnus: 43301:001:1129) ja eramaaüksusel Sepa (katastritunnus:
44001:003:0107).
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas „Nigu lahe kalade rändetee parendamise
kavatsus“.
RMK soovib Keskkonnaametilt Nigu lahe väljavoolule kavandatava rändetee parendamise kohta
arvamust, projekteerimistingimusi ning soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja
koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – [email protected], 53 824 350).
Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Anett Reilent
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisa:
Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus.pdf
53824350
Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus
a) Rändetee parendamise eesmärk;
Parendustööde eesmärgiks on parendada siirdekalade rändevõimalusi mõlemasuunaliselt
Süllalahe (VEE2086420) Nigu lahe (VEE2086410) vahel ning samas tekitada olukord, kus
kevadise suurveeaegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem, millest tingituna paraneks ka
kalade sigimisedukus. Nigu lahe potentsiaali suurendamiseks kalade koelmualana on
kavandatud abinõud lahe veetaseme stabiliseerimiseks. Nigu laht koos Süllalahega on üheks
vähestest olulistest rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadest kogu Kihelkonna lahe
rannikuveega seotud piirkonnas. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalastiku katsepüükidel
registreeriti Nigu lahes haugi, särje, roosärje, viidika, kogre, hõbekogre ja ahvena esinemine
ning Süllalahes registreeriti vikerforell, särg, roosärg, teib, säinas, viidikas, latikas, vimb, koger,
hõbekoger, ogalik, luukarits, ahven ja kiisk.1
Seega kavandab RMK parendada kalade kuderändeteed Nigu lahe ja Süllalahe vahel sulgedes
kõrvalised läbivooluteed pinnasvallidega ning kujundades ühe olemasoleva läbivoolutee
põhiläbivooluks.
Tegevuste kirjeldus:
Olukorra parandamiseks on kavandatud Nigu lahe ja Süllalahe vaheliste läbivooluteede
sulgemine pinnasvallidega ning ühe olemasoleva läbivoolu kujundamine üheks
põhiläbivooluks. Läbivoolude sulgemine pikendab üleujutuse aega olukorras, kus magevesi
voolab Nigu lahest merre ja lühendab üleujutuse aega olukorras, kus soolane vesi voolab merest
Nigu lahte. Kavandatav tegevus tuleb läbi viia selliselt, et Nigu lahe tühjenemine mageveest ja
täitumine soolase veega hakkaks toimuma praegusest aeglasemalt, kuid tööde eesmärgiks ei ole
Nigu lahe suvise veetaseme tõstmine. Seega kevadise suurvee lõppedes (tõenäoliselt hiljemalt
aprilli lõpus/mai alguses) peab taastuma praegune looduslähedane olukord. Veetaseme tõustes
valli harjast kõrgemale algab ülevool kogu valli ulatuses, nii nagu see toimub praegugi.
Pinnasvallid rajatakse arvestusega, et kõrgete mereveetasemete korral on võimalik vee
mõlemasuunaline voolamine üle vallide. Nigu lahte suubuva magevee peale-vool on suurel
määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub mere taseme ajutisest tõusust. Parendustööde
eesmärgiks on hõlbustada siirdekalade rändevõimalusi Süllalahest Nigu lahte ning samas
tekitada olukord, kus kevadise suurvee aegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem. 1 Ühtlasi
parandab kavandatav tegevus kalade kudemis- ja elutingimusi ning on samuti kasulik
veekoguga seotud kaitsealustele linnuliikidele.
Tööd teostatakse nii, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne. Projekteerimise käigus
täpsustatakse kui pikk saab olema läbivoolutee ning mis parameetritega pinnasvallid. Tööde
lõppedes teostatakse kaldaala korrastamine ning ala jäetakse looduslikule taimestumisele.
1 Eeluuring Lääne-Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja
kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).
Projekteerimise käigus täpsustakse töödeks kasutatav tehnika ning ligipääsu vajadus. Projekt
kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud osapoolte ja maaomanikega.
Asukoht:
Nigu lahe väljavool asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Jõgela külas RMK maaüksusel
Kihelkonna metskond 510 (katastritunnus: 43301:001:1129) ja eramaaüksusel Sepa
(katastritunnus: 44001:003:0107). Süllalaht asub RMK maaüksusel Süllalaht (katastritunnus:
43301:001:0960).
Joonis 1. Nigu-Süllalahe süsteemi asendiplaan.
Joonis 2. Nigu-Süllulahe vaheline ühendus.
Joonis 3. Nigu-Süllulahe vahelise ühenduse kolm väljajoonistuvat vooluteed ning ka inimeste
loodud kivitee. Kavandatavate töödega planeeritakse alles jätta üks voolutee ja teised sulgeda
pinnasvalliga.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Nigu ja Süllulahe vaheline ala ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses
ühegi maaparandussüsteemiga.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid.
Nigu laht on Süllalahega ühenduses kolme nimetu voolutee abil (joonis 3), millest kaladele on
kõige paremini läbitav keskmine. Idapoolne voolutee on inimeste poolt laotud kivide tõttu
siirdekalade rändeks suletud ja läänepoolne voolutee on kolmest väikseima veehulgaga, mis
teeb antud voolutee enamasti raskesti läbitavaks. Kõikide vooluteede läbitavus sõltub merevee
tasemest. Kõrgema merevee taseme korral on vooluteed kaladele rändeteena kasutatavad.
Joonis 4. Droonivõte Nigu ja Süllalahe vahelisest ühendusest 10.03.22 (Autor: Lauri Saks).
Joonis 5. Kõrvalised vooluteed on läbitavad kaladele vaid kõrgema mereveetaseme korral
(Autor: Anett Reilent 19.09.24).
Joonis 6. Keskmine läbivoolutee on sügavaim ja veerohkeim ning seetõttu kaladele enamasti
läbitav (Autor: Anett Reilent 19.09.24).
d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Pool kavandatavate tööde alast asub eramaaüksusel Sepa (katastritunnus:
44001:003:0107). Ligipääs alale on saavutatav pinnasteedelt (ETAK ID 4735136 ja 4738248)
üle eramaaüksuste Pilguse (44001:003:0259), Pilguse karjamaa (44001:003:0083) ja Sepa
(44001:003:0107). Puid eemaldatakse ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit
kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt maaomaniku
soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde
lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.
Mõju kaitseväärtustele
Endise kivitee puhul on tegemist pärandkultuuri objektiga, mille kaardistamisega tegeles RMK
ning projekti koostamisel võetakse seda arvesse.
Kogu kivitee ja lahtede vaheline ala kattub mitme kaitsekategooria linnuliikide elupaigaga: II
kategooriast hüüp (Botaurus stellaris) ja laululuik (Cygnus cygnus), III kat hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena), väiketiir (Sternula albifrons) ja ristpart (Tadorna tadorna). Nigu laht on
elupaigaks II kaitsekategooria loomaliigile apteegikaan (Hirudo medicinalis). Süllalahe kirde
osa on elupaigaks II kat taimeliikidele: mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), oja-haneputk
(Berula erecta). Kogu huvialune ala kuulub Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310)
territooriumile ning kivitee idapoolne osa on ühtlasi pool-looduslik kooslus rannaniit. Nigu
lahte suubuva magevee peale-vool on suurel määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub
mere taseme ajutisest tõusust. Läbivoolu teede sulgemine ei muudaks rannaniitude veerežiimi.
Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.
Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus
a) Rändetee parendamise eesmärk;
Parendustööde eesmärgiks on parendada siirdekalade rändevõimalusi mõlemasuunaliselt
Süllalahe (VEE2086420) Nigu lahe (VEE2086410) vahel ning samas tekitada olukord, kus
kevadise suurveeaegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem, millest tingituna paraneks ka
kalade sigimisedukus. Nigu lahe potentsiaali suurendamiseks kalade koelmualana on
kavandatud abinõud lahe veetaseme stabiliseerimiseks. Nigu laht koos Süllalahega on üheks
vähestest olulistest rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadest kogu Kihelkonna lahe
rannikuveega seotud piirkonnas. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalastiku katsepüükidel
registreeriti Nigu lahes haugi, särje, roosärje, viidika, kogre, hõbekogre ja ahvena esinemine
ning Süllalahes registreeriti vikerforell, särg, roosärg, teib, säinas, viidikas, latikas, vimb, koger,
hõbekoger, ogalik, luukarits, ahven ja kiisk.1
Seega kavandab RMK parendada kalade kuderändeteed Nigu lahe ja Süllalahe vahel sulgedes
kõrvalised läbivooluteed pinnasvallidega ning kujundades ühe olemasoleva läbivoolutee
põhiläbivooluks.
Tegevuste kirjeldus:
Olukorra parandamiseks on kavandatud Nigu lahe ja Süllalahe vaheliste läbivooluteede
sulgemine pinnasvallidega ning ühe olemasoleva läbivoolu kujundamine üheks
põhiläbivooluks. Läbivoolude sulgemine pikendab üleujutuse aega olukorras, kus magevesi
voolab Nigu lahest merre ja lühendab üleujutuse aega olukorras, kus soolane vesi voolab merest
Nigu lahte. Kavandatav tegevus tuleb läbi viia selliselt, et Nigu lahe tühjenemine mageveest ja
täitumine soolase veega hakkaks toimuma praegusest aeglasemalt, kuid tööde eesmärgiks ei ole
Nigu lahe suvise veetaseme tõstmine. Seega kevadise suurvee lõppedes (tõenäoliselt hiljemalt
aprilli lõpus/mai alguses) peab taastuma praegune looduslähedane olukord. Veetaseme tõustes
valli harjast kõrgemale algab ülevool kogu valli ulatuses, nii nagu see toimub praegugi.
Pinnasvallid rajatakse arvestusega, et kõrgete mereveetasemete korral on võimalik vee
mõlemasuunaline voolamine üle vallide. Nigu lahte suubuva magevee peale-vool on suurel
määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub mere taseme ajutisest tõusust. Parendustööde
eesmärgiks on hõlbustada siirdekalade rändevõimalusi Süllalahest Nigu lahte ning samas
tekitada olukord, kus kevadise suurvee aegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem. 1 Ühtlasi
parandab kavandatav tegevus kalade kudemis- ja elutingimusi ning on samuti kasulik
veekoguga seotud kaitsealustele linnuliikidele.
Tööd teostatakse nii, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne. Projekteerimise käigus
täpsustatakse kui pikk saab olema läbivoolutee ning mis parameetritega pinnasvallid. Tööde
lõppedes teostatakse kaldaala korrastamine ning ala jäetakse looduslikule taimestumisele.
1 Eeluuring Lääne-Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja
kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).
Projekteerimise käigus täpsustakse töödeks kasutatav tehnika ning ligipääsu vajadus. Projekt
kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud osapoolte ja maaomanikega.
Asukoht:
Nigu lahe väljavool asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Jõgela külas RMK maaüksusel
Kihelkonna metskond 510 (katastritunnus: 43301:001:1129) ja eramaaüksusel Sepa
(katastritunnus: 44001:003:0107). Süllalaht asub RMK maaüksusel Süllalaht (katastritunnus:
43301:001:0960).
Joonis 1. Nigu-Süllalahe süsteemi asendiplaan.
Joonis 2. Nigu-Süllulahe vaheline ühendus.
Joonis 3. Nigu-Süllulahe vahelise ühenduse kolm väljajoonistuvat vooluteed ning ka inimeste
loodud kivitee. Kavandatavate töödega planeeritakse alles jätta üks voolutee ja teised sulgeda
pinnasvalliga.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;
Nigu ja Süllulahe vaheline ala ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses
ühegi maaparandussüsteemiga.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid.
Nigu laht on Süllalahega ühenduses kolme nimetu voolutee abil (joonis 3), millest kaladele on
kõige paremini läbitav keskmine. Idapoolne voolutee on inimeste poolt laotud kivide tõttu
siirdekalade rändeks suletud ja läänepoolne voolutee on kolmest väikseima veehulgaga, mis
teeb antud voolutee enamasti raskesti läbitavaks. Kõikide vooluteede läbitavus sõltub merevee
tasemest. Kõrgema merevee taseme korral on vooluteed kaladele rändeteena kasutatavad.
Joonis 4. Droonivõte Nigu ja Süllalahe vahelisest ühendusest 10.03.22 (Autor: Lauri Saks).
Joonis 5. Kõrvalised vooluteed on läbitavad kaladele vaid kõrgema mereveetaseme korral
(Autor: Anett Reilent 19.09.24).
Joonis 6. Keskmine läbivoolutee on sügavaim ja veerohkeim ning seetõttu kaladele enamasti
läbitav (Autor: Anett Reilent 19.09.24).
d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.
Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Pool kavandatavate tööde alast asub eramaaüksusel Sepa (katastritunnus:
44001:003:0107). Ligipääs alale on saavutatav pinnasteedelt (ETAK ID 4735136 ja 4738248)
üle eramaaüksuste Pilguse (44001:003:0259), Pilguse karjamaa (44001:003:0083) ja Sepa
(44001:003:0107). Puid eemaldatakse ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit
kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt maaomaniku
soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde
lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.
Mõju kaitseväärtustele
Endise kivitee puhul on tegemist pärandkultuuri objektiga, mille kaardistamisega tegeles RMK
ning projekti koostamisel võetakse seda arvesse.
Kogu kivitee ja lahtede vaheline ala kattub mitme kaitsekategooria linnuliikide elupaigaga: II
kategooriast hüüp (Botaurus stellaris) ja laululuik (Cygnus cygnus), III kat hallpõsk-pütt
(Podiceps grisegena), väiketiir (Sternula albifrons) ja ristpart (Tadorna tadorna). Nigu laht on
elupaigaks II kaitsekategooria loomaliigile apteegikaan (Hirudo medicinalis). Süllalahe kirde
osa on elupaigaks II kat taimeliikidele: mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), oja-haneputk
(Berula erecta). Kogu huvialune ala kuulub Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310)
territooriumile ning kivitee idapoolne osa on ühtlasi pool-looduslik kooslus rannaniit. Nigu
lahte suubuva magevee peale-vool on suurel määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub
mere taseme ajutisest tõusust. Läbivoolu teede sulgemine ei muudaks rannaniitude veerežiimi.
Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.
Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.