Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsusele

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6530

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt Nigu lahe kalade

rändetee parendamise kavatsusele

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu veekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projekti raames

parendatakse kalade rändetingimusi rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadele.

RMK alustab kalade rändetingimuste parendamise kavandamist Nigu lahe (VEE2086410)

väljavoolul Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Jõgela külas RMK maaüksusel Kihelkonna

metskond 510 (katastritunnus: 43301:001:1129) ja eramaaüksusel Sepa (katastritunnus:

44001:003:0107).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas „Nigu lahe kalade rändetee parendamise

kavatsus“.

RMK soovib Keskkonnaametilt Nigu lahe väljavoolule kavandatava rändetee parendamise kohta

arvamust, projekteerimistingimusi ning soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja

koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – [email protected], 53 824 350).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus

a) Rändetee parendamise eesmärk;

Parendustööde eesmärgiks on parendada siirdekalade rändevõimalusi mõlemasuunaliselt

Süllalahe (VEE2086420) Nigu lahe (VEE2086410) vahel ning samas tekitada olukord, kus

kevadise suurveeaegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem, millest tingituna paraneks ka

kalade sigimisedukus. Nigu lahe potentsiaali suurendamiseks kalade koelmualana on

kavandatud abinõud lahe veetaseme stabiliseerimiseks. Nigu laht koos Süllalahega on üheks

vähestest olulistest rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadest kogu Kihelkonna lahe

rannikuveega seotud piirkonnas. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalastiku katsepüükidel

registreeriti Nigu lahes haugi, särje, roosärje, viidika, kogre, hõbekogre ja ahvena esinemine

ning Süllalahes registreeriti vikerforell, särg, roosärg, teib, säinas, viidikas, latikas, vimb, koger,

hõbekoger, ogalik, luukarits, ahven ja kiisk.1

Seega kavandab RMK parendada kalade kuderändeteed Nigu lahe ja Süllalahe vahel sulgedes

kõrvalised läbivooluteed pinnasvallidega ning kujundades ühe olemasoleva läbivoolutee

põhiläbivooluks.

Tegevuste kirjeldus:

Olukorra parandamiseks on kavandatud Nigu lahe ja Süllalahe vaheliste läbivooluteede

sulgemine pinnasvallidega ning ühe olemasoleva läbivoolu kujundamine üheks

põhiläbivooluks. Läbivoolude sulgemine pikendab üleujutuse aega olukorras, kus magevesi

voolab Nigu lahest merre ja lühendab üleujutuse aega olukorras, kus soolane vesi voolab merest

Nigu lahte. Kavandatav tegevus tuleb läbi viia selliselt, et Nigu lahe tühjenemine mageveest ja

täitumine soolase veega hakkaks toimuma praegusest aeglasemalt, kuid tööde eesmärgiks ei ole

Nigu lahe suvise veetaseme tõstmine. Seega kevadise suurvee lõppedes (tõenäoliselt hiljemalt

aprilli lõpus/mai alguses) peab taastuma praegune looduslähedane olukord. Veetaseme tõustes

valli harjast kõrgemale algab ülevool kogu valli ulatuses, nii nagu see toimub praegugi.

Pinnasvallid rajatakse arvestusega, et kõrgete mereveetasemete korral on võimalik vee

mõlemasuunaline voolamine üle vallide. Nigu lahte suubuva magevee peale-vool on suurel

määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub mere taseme ajutisest tõusust. Parendustööde

eesmärgiks on hõlbustada siirdekalade rändevõimalusi Süllalahest Nigu lahte ning samas

tekitada olukord, kus kevadise suurvee aegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem. 1 Ühtlasi

parandab kavandatav tegevus kalade kudemis- ja elutingimusi ning on samuti kasulik

veekoguga seotud kaitsealustele linnuliikidele.

Tööd teostatakse nii, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne. Projekteerimise käigus

täpsustatakse kui pikk saab olema läbivoolutee ning mis parameetritega pinnasvallid. Tööde

lõppedes teostatakse kaldaala korrastamine ning ala jäetakse looduslikule taimestumisele.

1 Eeluuring Lääne-Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja

kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).

Projekteerimise käigus täpsustakse töödeks kasutatav tehnika ning ligipääsu vajadus. Projekt

kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud osapoolte ja maaomanikega.

Asukoht:

Nigu lahe väljavool asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Jõgela külas RMK maaüksusel

Kihelkonna metskond 510 (katastritunnus: 43301:001:1129) ja eramaaüksusel Sepa

(katastritunnus: 44001:003:0107). Süllalaht asub RMK maaüksusel Süllalaht (katastritunnus:

43301:001:0960).

Joonis 1. Nigu-Süllalahe süsteemi asendiplaan.

Joonis 2. Nigu-Süllulahe vaheline ühendus.

Joonis 3. Nigu-Süllulahe vahelise ühenduse kolm väljajoonistuvat vooluteed ning ka inimeste

loodud kivitee. Kavandatavate töödega planeeritakse alles jätta üks voolutee ja teised sulgeda

pinnasvalliga.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Nigu ja Süllulahe vaheline ala ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses

ühegi maaparandussüsteemiga.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid.

Nigu laht on Süllalahega ühenduses kolme nimetu voolutee abil (joonis 3), millest kaladele on

kõige paremini läbitav keskmine. Idapoolne voolutee on inimeste poolt laotud kivide tõttu

siirdekalade rändeks suletud ja läänepoolne voolutee on kolmest väikseima veehulgaga, mis

teeb antud voolutee enamasti raskesti läbitavaks. Kõikide vooluteede läbitavus sõltub merevee

tasemest. Kõrgema merevee taseme korral on vooluteed kaladele rändeteena kasutatavad.

Joonis 4. Droonivõte Nigu ja Süllalahe vahelisest ühendusest 10.03.22 (Autor: Lauri Saks).

Joonis 5. Kõrvalised vooluteed on läbitavad kaladele vaid kõrgema mereveetaseme korral

(Autor: Anett Reilent 19.09.24).

Joonis 6. Keskmine läbivoolutee on sügavaim ja veerohkeim ning seetõttu kaladele enamasti

läbitav (Autor: Anett Reilent 19.09.24).

d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Pool kavandatavate tööde alast asub eramaaüksusel Sepa (katastritunnus:

44001:003:0107). Ligipääs alale on saavutatav pinnasteedelt (ETAK ID 4735136 ja 4738248)

üle eramaaüksuste Pilguse (44001:003:0259), Pilguse karjamaa (44001:003:0083) ja Sepa

(44001:003:0107). Puid eemaldatakse ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.

Mõju kaitseväärtustele

Endise kivitee puhul on tegemist pärandkultuuri objektiga, mille kaardistamisega tegeles RMK

ning projekti koostamisel võetakse seda arvesse.

Kogu kivitee ja lahtede vaheline ala kattub mitme kaitsekategooria linnuliikide elupaigaga: II

kategooriast hüüp (Botaurus stellaris) ja laululuik (Cygnus cygnus), III kat hallpõsk-pütt

(Podiceps grisegena), väiketiir (Sternula albifrons) ja ristpart (Tadorna tadorna). Nigu laht on

elupaigaks II kaitsekategooria loomaliigile apteegikaan (Hirudo medicinalis). Süllalahe kirde

osa on elupaigaks II kat taimeliikidele: mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), oja-haneputk

(Berula erecta). Kogu huvialune ala kuulub Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310)

territooriumile ning kivitee idapoolne osa on ühtlasi pool-looduslik kooslus rannaniit. Nigu

lahte suubuva magevee peale-vool on suurel määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub

mere taseme ajutisest tõusust. Läbivoolu teede sulgemine ei muudaks rannaniitude veerežiimi.

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 28.10.2024 nr 3-6.1/2024/6530

Meie 19.11.2024 nr 7-9/24/22151-2

Keskkonnaameti seisukoht Nigu lahe kalade

rändetee parendamise kavatsusele

Austatud Anett Reilent

RMK kavandab kalade rändetingimuste parandamist Süllalahe (VEE2086420) ja Nigu lahe

(VEE2086410) vahel ning samas tekitada olukord, kus kevadise suurveeaegsed

keskkonnatingimused kestaksid kauem, millest tingituna paraneks ka kalade sigimisedukus.

Tegevuskoht asub Saaremaa vallas Jõgela külas Kihelkonna metskond 510 kinnistul

(katastritunnus 43301:001:1129) ja Sepa kinnistul (katastritunnus 44001:003:0107).

Kalade rändetee parendamiseks kavandatakse Nigu lahe ja Süllalahe vaheliste läbivooluteede

sulgemist pinnasvallidega ning ühe olemasoleva läbivoolu kujundamist üheks põhiläbivooluks.

Lahenduse aluseks on Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr 22059 „EELUURING LÄÄNE-

SAAREMAA RANNAJÄRVEDE KUDEALADE TAASTAMISEKS. Topo-geodeetilised ja

geoloogilised uuringud ning tehnilised eskiisid. LAIBU LAHE VÄLJAVOOL, LEHMALAHE

VÄLJAVOOL, NIGU LAHE VÄLJAVOOL, LÄÄGI TRUUP, TÜRDU TRUUP“.

Karala-Pilguse hoiuala

Tööala asub tervikuna Karala-Pilguse hoiualal1, mille kaitse-eesmärk on nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ I lisas nimetatud elupaigatüüpide ning II lisas nimetatud liigi – kauni kuldkinga

(Cypripedium calceolus), Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/147/EÜ I lisas

nimetatud linnuliikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Ala kuulub

ühtlasi Natura 2000 võrgustikku2 Karala-Pilguse linnuala ja Karala-Pilguse loodusalana.

Hoiualade kaitsekord tuleneb looduskaitseseaduse (edaspidi LKS) §-dest 14, 32 ja 33. LKS § 4

lg 3 kohaselt on hoiuala elupaikade ja kasvukohtade kaitseks määratud ala, mille säilimise

tagamiseks hinnatakse kavandatavate tegevuste mõju ja keelatakse ala soodsat seisundit

kahjustavad tegevused.

1 Karala-Pilguse hoiuala on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 27.07.2006 määruse nr 176 „Hoiualade kaitse

alla võtmine Saare maakonnas“ 08.06.2007 jõustunud redaktsiooniga 2 Vabariigi Valitsuse 05.08.2004 korraldus nr 615 „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade

nimekiri”

2 (4)

Hoiualal on keelatud nende elupaikade ja kasvukohtade hävitamine ja kahjustamine, mille

kaitseks hoiuala moodustati ning kaitstavate liikide oluline häirimine, samuti tegevus, mis seab

ohtu elupaikade, kasvukohtade ja kaitstavate liikide soodsa seisundi3.

LKS § 14 lg 1 p 6 kohaselt ei või hoiualal ilma kaitstava loodusobjekti valitseja

(Keskkonnaameti4) nõusolekuta lubada ehitada ehitusteatise kohustusega või

ehitusloakohustuslikku ehitist. LKS § 33 lg 1 kohaselt peab hoiuala piires asuva kinnisasja

valdaja esitama hoiuala valitsejale teatise muuhulgas ka järgmiste tegevuste kavandamise

korral: tee rajamine, loodusliku kivimi või pinnase teisaldamine, veekogude veetaseme ja

kaldajoone muutmine.

Tööalal on osaliselt inventeeritud loodusdirektiivi5 I lisa elupaigatüüp rannaniidud (1630*).

Nigu laht on inventeeritud elupaigatüübina rannikulõukad (1150). Tööala piirneb

elupaigatüüpidega kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) ja vanad loodusmetsad (9010*).

Kõikide nimetatud elupaigatüüpide kaitse on hoiuala eesmärgiks. Tööde käigus on keelatud

kaitstavate elupaigatüüpide soodsa seisundi kahjustamine.

Nigu laht ja Sülla laht on II kaitsekategooria liikide apteegikaani (Hirudo medicinalis), hüübi

(Botaurus stellaris) ja laululuige (Cygnus cygnus) ning mitmete III kaitsekategooria

linnuliikide elupaigaks.

Apteegikaani kaitse tagab elupaiga kaitse. Vajalik on Nigu lahega vahetult piirnevate

rannaniitude ja loopealsete karjatamine loomadega, sest apteegikaan on selgroogsete loomade

välisparasiit, kelle eluks on vältimatult vajalik peremeesorganismide perioodiline esinemine6.

Ornitoloogiliselt on tegemist väärtusliku piirkonnaga, mis hõlmab nii veekogusid, avatud

maastikke kui ka metsamaastikke, olles seeläbi pesitsus- ja toitumispaikadeks mitmetele

linnuliikidele, sh kaitsealustele linnuliikidele, kellest mitmed on seatud ka hoiuala ja linnuala

kaitse-eesmärgiks. Näiteks on piirkonnas teada järgmiste kaitsealuste linnuliikide elupaigad:

sookurg (Grus grus), hüüp (Botaurus stellaris), punaselg-õgija (Lanius collurio), vööt-

põõsalind (Curruca nisoria), hallpõsk-pütt (Podiceps grisegena), ristpark (Tadorna tadorna),

väikekajakas (Hydrocoloeus minutus), laululuik (Cygnus cygnus), väiketiir (Strenula albifrons),

raudkull (Accipiter nisus). Karala-Pilguse hoiuala kaitsekorralduskavas on Nigu lahe osas välja

toodud, et see on oluline ala roostikulindude ja haneliste jaoks, võimalik taastada niidulindude

jaoks. Selelst tulenevalt võiks Nigu lahe osas eelistada roostiku säilitamist, hooldus ei ole

vajalik. Võimalik ka ala idaosa majandamine niidualana.

LKS § 55 lg 6 kohaselt on keelatud kaitsealuse loomaliigi isendi püüdmine ja tahtlik häirimine

paljunemise, poegade kasvatamise, talvitumise ning rände ajal.

Tööala kattub osaliselt ka II kaitsekategooria taimeliigi oja-haneputk (Berula erecta)

kasvukohaga. LKS § 55 lg 7 kohaselt on keelatud I ja II kaitsekategooria taimede ja seente

kahjustamine, sealhulgas korjamine ja hävitamine.

Kavandatavad tööd ei tohi halvendada kaitsealuste liikide elupaikade seisundit.

3 LKS § 32 lg 2 4 LKS § 21 lg 1 5 nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (EÜT

L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 6 Karala-Pilguse hoiuala ja Pussa käpaliste püsielupaiga kaitsekorralduskava 2018-2027;

https://infoleht.keskkonnainfo.ee/getdok/-644055186

3 (4)

Ehituskeeluvöönd

Ehitusala jääb valdavas ulatuses Nigu lahe ja Süllalahe kalda ehituskeeluvöönditesse (50 m).

Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud7. LKS § 38 ei tee

erandeid ajutiste ehitiste ega ehitusteatist või ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamisele.

Seetõttu on ka ajutiste või ehitusteatist ja ehitusluba mittenõudvate ehitiste ehitamine ranna

ehituskeeluvööndis keelatud.

Ehitusseadustik ütleb, et ehitis on inimtegevuse tulemusel loodud ja aluspinnasega ühendatud

või sellele toetuv asi, mille kasutamise otstarve, eesmärk, kasutamise viis või kestvus

võimaldab seda eristada teistest asjadest8. Ehitis on hoone või rajatis. Hoone on

väliskeskkonnast katuse ja teiste välispiiretega eraldatud siseruumiga ehitis. Rajatis on ehitis,

mis ei ole hoone.9

Ehitamine on ehitise püstitamine, rajamine, paigaldamine, lammutamine ja muu ehitisega

seonduv tegevus, mille tulemusel ehitis tekib või muutuvad selle füüsikalised omadused.

Ehitamine on ka pinnase või katendi ümberpaigutamine sellises ulatuses, millel on oluline püsiv

mõju ümbritsevale keskkonnale ja funktsionaalne seos ehitisega10.

Nigu lahe ja Süllalahe vahelisel alal on Eesti põhikaardi kohaselt üks kraav – kraavi, millest

soovitakse kujundada peamine läbivool. Olemasolevate ehitiste sh kraavide rekonstrueerimine

ja hooldamine ehituskeeluvööndis keelatud ei ole. Olemasoleva kraavi asukohas ei esine

kaitstavaid elupaigatüüpe (on puutumus rannikulõuka elupaigaga) ega kaitsealuste taimeliikide

kasvukohti.

Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsuse kohaselt kavandatakse lisaks peamise

väljavoolu kujundamisele olemasoleva kraavi asukohas ka Nigu lahe ja Süllalahe vaheliste

läbivooluteede sulgemist pinnasvallidega. Lahenduse aluseks on Inseneribüroo Urmas Nugin

OÜ töö nr 22059 „EELUURING LÄÄNE-SAAREMAA RANNAJÄRVEDE KUDEALADE

TAASTAMISEKS. Topo-geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning tehnilised eskiisid.

LAIBU LAHE VÄLJAVOOL, LEHMALAHE VÄLJAVOOL, NIGU LAHE VÄLJAVOOL,

LÄÄGI TRUUP, TÜRDU TRUUP“. Nimetatud töös on toodud, et harja laiuseks on arvestatud

5,0 m ja nõlvade kaldeks 1:8 või laugem. Pinnasvallid kaetakse biolagunduva

erosioonitõkkematiga kinnitatud huumuspinnase ja pilliroo mätastega. Töös on esitatud kolm

pinnasvallide paigutuse varianti:

1) Pinnasvallid rajatakse kiviteest Süllalahe poole;

2) Pinnasvallid rajatakse kiviteest Nigu lahe poole;

3) Pinnasvallid rajatakse kivitee kohale.

Antud asukohas on küll pärandkultuuriobjektina kaardistatud kividest ülekäigutee, kuid see ei

ole arvel ehitisena. Lisaks ei ole selge, kas pinnasvalli asukoht üldse jääb kividest ülekäigutee

asukohta või mitte. Seega ei saa Urmas Nugin OÜ töös nr 22059 kavandatud tegevust käsitleda

kivitee ümberehitusena.

Keskkonnaameti hinnangul on pinnasvalli ehitamisel tegemist uue ehitise rajamisega, mis ei

ole kalda ehituskeeluvööndis lubatud. Olemasoleva kraavi rekonstrueerimine ja vajadusel

7 LKS § 38 lg 3 8 Ehitusseadustik § 3 lg 1 9 Ehitusseadustik § 3 lg 2 10 Ehitusseadustik § 4 lg 1

4 (4)

laiendamine kuni 1/3 ulatuses ei ole vastuolus LKS-ga11, kui tööde projekteerimisel ja

läbiviimisel arvestatakse ala kaitseväärtustega.

Seisukoht

Keskkonnaamet peab võimalikuks Nigu lahe ja Süllalahe vahelise olemasoleva kraavi

rekonstrueerimist ja sellest peamise läbivoolu kujundamist järgmistel tingimustel:

1. kaitstavate elupaigatüüpide kahjustamine ei ole lubatud, st et tegevuse käigus ei tohi

tekitada pinnasekahjustusi ning kasutada tuleb töödeks sobivaid väikese erisurvega

masinaid;

2. oja-haneputke elupaiga kahjustamine, sh seal masinatega sõitmine ja sinna

ehitusmaterjalide või pinnase ladustamine ei ole lubatud;

3. pinnase ja materjalide ladustamine tuleb kavandada väljapoole kaitstavate

elupaigatüüpide ja oja-haneputke levikuala;

4. kui töödega kaasneb raievajadus, siis tuleb arvestada, et lindude peamise

pesitsusperioodiga, mis kestab 15. märtsist 31. juulini.

5. tööd planeeritakse suvisele madalveeperioodile 15.juunist 30.septembrini

Kalda ehituskeeluvööndis on uute hoonete ja rajatiste ehitamine keelatud. Sellest tulenevalt ei

ole võimalik Nigu lahe ja Süllalahe kalda ehituskeeluvöönditesse rajada Urmas Nugin OÜ töös

nr 22059 kavandatud pinnasevalli. Juhul kui olemasolev kividest ülekäigutee kantakse

ehitisregistrisse, on võimalik selle rekonstrueerimine, mille käigus saaks kiviteed tihendada, et

vähendada vee läbivoolu.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvo Roose

juhataja

Looduskaitse korraldamise osakond

Märt Kesküla 523 4410

[email protected]

Meeli Kesküla 534 54246

[email protected]

11 LKS § 38 lg 4 p 5 kohaselt ei laiene ehituskeeld olemasoleva ehitise esmakordsele juurdeehitisele juhul, kui

juurdeehitise maht on väiksem kui üks kolmandik olemasoleva ehitise kubatuurist

Nigu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus

a) Rändetee parendamise eesmärk;

Parendustööde eesmärgiks on parendada siirdekalade rändevõimalusi mõlemasuunaliselt

Süllalahe (VEE2086420) Nigu lahe (VEE2086410) vahel ning samas tekitada olukord, kus

kevadise suurveeaegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem, millest tingituna paraneks ka

kalade sigimisedukus. Nigu lahe potentsiaali suurendamiseks kalade koelmualana on

kavandatud abinõud lahe veetaseme stabiliseerimiseks. Nigu laht koos Süllalahega on üheks

vähestest olulistest rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadest kogu Kihelkonna lahe

rannikuveega seotud piirkonnas. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituudi kalastiku katsepüükidel

registreeriti Nigu lahes haugi, särje, roosärje, viidika, kogre, hõbekogre ja ahvena esinemine

ning Süllalahes registreeriti vikerforell, särg, roosärg, teib, säinas, viidikas, latikas, vimb, koger,

hõbekoger, ogalik, luukarits, ahven ja kiisk.1

Seega kavandab RMK parendada kalade kuderändeteed Nigu lahe ja Süllalahe vahel sulgedes

kõrvalised läbivooluteed pinnasvallidega ning kujundades ühe olemasoleva läbivoolutee

põhiläbivooluks.

Tegevuste kirjeldus:

Olukorra parandamiseks on kavandatud Nigu lahe ja Süllalahe vaheliste läbivooluteede

sulgemine pinnasvallidega ning ühe olemasoleva läbivoolu kujundamine üheks

põhiläbivooluks. Läbivoolude sulgemine pikendab üleujutuse aega olukorras, kus magevesi

voolab Nigu lahest merre ja lühendab üleujutuse aega olukorras, kus soolane vesi voolab merest

Nigu lahte. Kavandatav tegevus tuleb läbi viia selliselt, et Nigu lahe tühjenemine mageveest ja

täitumine soolase veega hakkaks toimuma praegusest aeglasemalt, kuid tööde eesmärgiks ei ole

Nigu lahe suvise veetaseme tõstmine. Seega kevadise suurvee lõppedes (tõenäoliselt hiljemalt

aprilli lõpus/mai alguses) peab taastuma praegune looduslähedane olukord. Veetaseme tõustes

valli harjast kõrgemale algab ülevool kogu valli ulatuses, nii nagu see toimub praegugi.

Pinnasvallid rajatakse arvestusega, et kõrgete mereveetasemete korral on võimalik vee

mõlemasuunaline voolamine üle vallide. Nigu lahte suubuva magevee peale-vool on suurel

määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub mere taseme ajutisest tõusust. Parendustööde

eesmärgiks on hõlbustada siirdekalade rändevõimalusi Süllalahest Nigu lahte ning samas

tekitada olukord, kus kevadise suurvee aegsed keskkonnatingimused kestaksid kauem. 1 Ühtlasi

parandab kavandatav tegevus kalade kudemis- ja elutingimusi ning on samuti kasulik

veekoguga seotud kaitsealustele linnuliikidele.

Tööd teostatakse nii, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne. Projekteerimise käigus

täpsustatakse kui pikk saab olema läbivoolutee ning mis parameetritega pinnasvallid. Tööde

lõppedes teostatakse kaldaala korrastamine ning ala jäetakse looduslikule taimestumisele.

1 Eeluuring Lääne-Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja

kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).

Projekteerimise käigus täpsustakse töödeks kasutatav tehnika ning ligipääsu vajadus. Projekt

kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud osapoolte ja maaomanikega.

Asukoht:

Nigu lahe väljavool asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Jõgela külas RMK maaüksusel

Kihelkonna metskond 510 (katastritunnus: 43301:001:1129) ja eramaaüksusel Sepa

(katastritunnus: 44001:003:0107). Süllalaht asub RMK maaüksusel Süllalaht (katastritunnus:

43301:001:0960).

Joonis 1. Nigu-Süllalahe süsteemi asendiplaan.

Joonis 2. Nigu-Süllulahe vaheline ühendus.

Joonis 3. Nigu-Süllulahe vahelise ühenduse kolm väljajoonistuvat vooluteed ning ka inimeste

loodud kivitee. Kavandatavate töödega planeeritakse alles jätta üks voolutee ja teised sulgeda

pinnasvalliga.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Nigu ja Süllulahe vaheline ala ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses

ühegi maaparandussüsteemiga.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid.

Nigu laht on Süllalahega ühenduses kolme nimetu voolutee abil (joonis 3), millest kaladele on

kõige paremini läbitav keskmine. Idapoolne voolutee on inimeste poolt laotud kivide tõttu

siirdekalade rändeks suletud ja läänepoolne voolutee on kolmest väikseima veehulgaga, mis

teeb antud voolutee enamasti raskesti läbitavaks. Kõikide vooluteede läbitavus sõltub merevee

tasemest. Kõrgema merevee taseme korral on vooluteed kaladele rändeteena kasutatavad.

Joonis 4. Droonivõte Nigu ja Süllalahe vahelisest ühendusest 10.03.22 (Autor: Lauri Saks).

Joonis 5. Kõrvalised vooluteed on läbitavad kaladele vaid kõrgema mereveetaseme korral

(Autor: Anett Reilent 19.09.24).

Joonis 6. Keskmine läbivoolutee on sügavaim ja veerohkeim ning seetõttu kaladele enamasti

läbitav (Autor: Anett Reilent 19.09.24).

d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Pool kavandatavate tööde alast asub eramaaüksusel Sepa (katastritunnus:

44001:003:0107). Ligipääs alale on saavutatav pinnasteedelt (ETAK ID 4735136 ja 4738248)

üle eramaaüksuste Pilguse (44001:003:0259), Pilguse karjamaa (44001:003:0083) ja Sepa

(44001:003:0107). Puid eemaldatakse ainult vajadusel ja minimaalses koguses. Kogu puit

kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt maaomaniku

soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused tuleb tööde

lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde elluviimiseks

vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.

Mõju kaitseväärtustele

Endise kivitee puhul on tegemist pärandkultuuri objektiga, mille kaardistamisega tegeles RMK

ning projekti koostamisel võetakse seda arvesse.

Kogu kivitee ja lahtede vaheline ala kattub mitme kaitsekategooria linnuliikide elupaigaga: II

kategooriast hüüp (Botaurus stellaris) ja laululuik (Cygnus cygnus), III kat hallpõsk-pütt

(Podiceps grisegena), väiketiir (Sternula albifrons) ja ristpart (Tadorna tadorna). Nigu laht on

elupaigaks II kaitsekategooria loomaliigile apteegikaan (Hirudo medicinalis). Süllalahe kirde

osa on elupaigaks II kat taimeliikidele: mustjas sepsikas (Schoenus nigricans), oja-haneputk

(Berula erecta). Kogu huvialune ala kuulub Karala-Pilguse hoiuala (KLO2000310)

territooriumile ning kivitee idapoolne osa on ühtlasi pool-looduslik kooslus rannaniit. Nigu

lahte suubuva magevee peale-vool on suurel määral hooajaline ja soolase vee sissevool sõltub

mere taseme ajutisest tõusust. Läbivoolu teede sulgemine ei muudaks rannaniitude veerežiimi.

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.