KeA kooskõlastus - Kirna soometsade loodusliku veerežiimi taastamise kavatsus

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Maret Gerz

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 26.08.2024

Meie 25.10.2024 nr 7-9/24/17758-4

Kirna soometsade loodusliku veerežiimi

taastamise kavatsusest

Austatud Maret Gerz

Pöördusite Keskkonnaameti Jõgevamaal Kirna soometsade kuivenduskraavide likvideerimise

kavatsuse kooskõlastamiseks. Kraavide likvideerimise eesmärk on taastada Jõgevamaal Kirna

soometsade looduslik veerežiim, et peatada märgade metsade degradeerumine ja luua sobivad

tingimused ökosüsteemi funktsioonide taastumiseks.

Kirna soometsade taastamisala (pindala 208,5 ha) asub Jõgevamaal Põltsamaa vallas Jürikülas

Alam-Pedja looduskaitsealal1 Kunila2, Jüriküla3 ja Madise4 sihtkaitsevööndites. Alam-Pedja

looduskaitseala üheks kaitse-eesmärgiks5 tervikuna on tagada võimalikult suurel alal

metsakoosluste looduslik areng. Kunila sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk6 on metsakoosluste

arengu tagamine loodusliku protsessina ja kaitstavate liikide elupaikade kaitse ning alal on

lubatud kaitseala valitseja nõusolekul (Keskkonnaamet7) loodusliku veerežiimi taastamine8.

Jüriküla ja Madise sihtkaitsevööndite kaitse-eesmärgina9 on välja toodud samuti

metsakoosluste liigilise ja vanuselise struktuuri hoidmine.

Järgnevalt on välja toodud kaitsealuste liikide ning elupaigatüüpide esinemine, tegevuse mõju

neile ning täiendavad tingimused tegevuse läbiviimiseks.

Mõju kaitsealustele liikidele:

Taastamisala põhjaosas, Kunila sihtkaitsevööndis on registreeritud I kategooria kaitsealuse

linnuliigi suur-konnakotkas (Clanga clanga)10 elupaik. Tegu on Eesti ohustatud liikide punane

nimestiku alusel „kriitilises seisundis” ning ühtlasi väljasuremisohus oleva liigiga. Vastavalt

1 EELIS registrikood KLO1000455 2 EELIS registrikood KLO1000455 3 EELIS registrikood KLO1101353 4 EELIS registrikood KLO1100595 5 Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 määrus nr 153 „Alam-Pedja looduskaitseala kaitse-eeskiri“ (edaspidi kaitse-

eeskiri) § 1 lg 1 p 1 6 Kaitse-eeskiri § 11 lg 3 7 Kaitse-eeskiri § 3 8 Kaitse-eeskiri § 12 lg 2 p 5 9 Kaitse-eeskiri § 11 lg 6 10 EELIS registrikood KLO9127511

2 (4)

liigi kaitse tegevuskavale11 kahjustab selle liigi pesapaiku oluliselt metsakuivendus, mis

muudab puistu koosseisu, liituvust ning struktuuri. Lisaks otsesele suur-konnakotka pesitsust

kahjustavale mõjule, muudab kuivendus märgalad ning metsad sobivamaks väike-konnakotkale

ning seeläbi suureneb nende liikide ristumise tõenäosus. Seega on kuivendamise negatiivse

mõju vähendamine positiivne ja tegevuskavaga siin vastuolu pole.

Keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja

kahjustamine või pesade kõrvaldamine ning tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade

üleskasvatamise ajal12. Vastavalt liigi kaitse tegevuskavale on suur-konnakotka häirimistundlik

pesitsusperiood väga pikk (15. märts – 31. august), millest lähtuvalt on mürarohked

tegevused pesitsusajal keelatud.

Taastamisala idaosas, Kunila sihtkaitsevööndis on registreeritud II kategooria kaitsealuse

linnuliigi laanerähni (Picoides tridactylus)13 elupaik. Sellest tulenevalt töid mitte teostada

laanerähni pesitsusperioodi ajal, milleks on 15. aprill – 20. juuli.

Taastamisala edelaosas, Madise sihtkaitsevööndis, Pikknurme ning Pedja jõe ristumiskohas on

registreeritud veelendlase (Myotis daubentonii)14, hõbenahkhiire (Vespertilio murinus)15 ning

tiigilendlase (Myotis dasycneme)16 elupaigad. Häiringute vältimiseks piirata piiritletud

elupaikades majandustegevust (sh raieid) nahkhiirte poegimiskolooniate ajal

1. maist – 15. augustini.

Taastamisala edelaosas, Madise ja Kunila sihtkaitsevööndites on registreeritud mitmed

kaitsealused taimeliigid. II kaitsekategooria liigist on esineb kahar parthein

(Glyceria lithuanica)17 ning III kaitsekategooria liikidest esinevad alal haavanääts

(Junghuhnia pseudozilingiana)18, vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii)19 ja lodukannike

(Viola uliginosa)20. Kahara partheina populatsioonide hävimise peamiseks ohuteguriks on

kuivendamine. Võttes arvesse, et partheina populatsioon vahetult kraavide äärde ei jää, millest

lähtuvalt võib kraavide likvideerimine pikas perspektiivis kahara partheina populatsioonile

hoopis soodsalt mõjuda. Potentsiaalsed trassiraied läbivad mõlemat haavanäätsu levikuala ning

võivad liigile negatiivselt mõjuda. Leevendava abinõuna tuuakse välja, et trassiraiel võiks

võimalusel jätta kasvama vanu haabu. Vööthuul-sõrmkäpp ja lodukannike on mõlemad pigem

niiskete kasvukohtade taimed ning lodukannikest ohustavaks teguriks on metsakuivendus.

Kraavide likvideerimine ja seeläbi loodusliku veerežiimi taastamine mõjub nendele liikidele

positiivselt. Täiendavalt on taimede säilimise seisukohalt oluline raie teostada külmunud

pinnasega ning kokkuveoteede rajamine ja raidmete hoiustamine kasvukohtades on

keelatud21.

Mõju elupaigatüüpidele:

Eestimaa Looduse Fondi tellimusel teostas Anneli Palo alal augustis-septembris 2024

metsaelupaikade inventuuri ning hindas kraavide sulgemise mõju neile metsadele. Alal tuvastati

järgmised elupaigatüübid:

11 Kinnitatud Keskkonnaameti 4.04.2024 korraldusega nr 1-3/24/150. Suur konnakotka (Clanga clanga) kaitse

tegevuskava, https://keskkonnaamet.ee/sites/default/files/documents/2024-04/Suur-

konnakotka%20tegevuskava.pdf 12 Riigikogu 21.04.2004 „Looduskaitseseadus“ (edaspidi LKS) § 55 lg 61 13 EELIS registrikood KLO9113863 14 EELIS registrikood KLO9104782 15 EELIS registrikood KLO9100112 16 EELIS registrikood KLO9101297 17 EELIS registrikood KLO9343932 18 EELIS registrikood KLO9600787 19 EELIS registrikood KLO9343831 20 EELIS registrikood KLO9344064 21 LKS § 55 lg 8

3 (4)

• taastamisala kirdeosas 9010* (vanad loodusmetsad) (potentsiaalse esinduslikkusega),

• ala keskel ja idaosas 9080 (soostuvad ja soo-lehtmetsad) (arvestatava või potentsiaalse

esinduslikkusega),

• ala keskel laialdaselt 91E0* (lammi-lodumetsad) (esinduslik või arvestatava

esinduslikkusega),

• Pikknurme jõega piirneval idaosal 91F0 (laialehelised lammimetsad) (lõunaosas väga

esinduslik või esinduslik ning põhja osas potentsiaalse või arvestatava

esinduslikkusega).

Kunila skv-Peetri ojast läänes (Peetri oja ja Pikknurme jõe vahel):

Võib sulgeda kõik kraavid, arvestades, et alal on looduslikult olnud tugeval läbivooluline

veerežiim ning ala keskmises keskosas kohtusid tulvaveed läänest ja idast. Reljeefi kalle on

lõunasse, seega ei tohi rajaga alal metsaalusest maapinnast kõrgemaid tammisid. Eelkõige

on oluline täita põhja-lõunasuunalised kraavid ning mõõdukalt tõsta Pikknurme jõkke

suunduvate vallist läbikaevatud kraavide suudmeid. Väike voolunõva kaldavalli kohale

peakski pigem jääma. Kõrge tamm, mis vee liikumist täielikult takistab ja vallitaguse

liikuva veega lammi-lodumetsa püsivalt üle ujutab, tooks kaasa häiringu ja sellel kasvava

liigivaese soostuva noore metsa - seni väga mõõdukate kuivenemiskahjustustega liigirikas

lammimetsakooslus häviks, asendudes liigivaese noore kaasikuga. Kuigi vesi liigub

Pikknurme-Peetri oja vahel keskosas pigem lõunasse, peab suurvee lahkumine toimuma

ikka nagu varemgi – jõgede kaudu üle ja läbi kaldavallide.

Peetri oja äärsed metsad on nii hästi säilinud, et sinnapoole tuleks töid teostada nii vähe kui

võimalik. Kuna kraavitammidele on langenud kohati juba üsna ohtralt puid ning kasvab võsa

(saared, sanglepad), tuleb ilmselt enne läbi viia nende puhastamine. Tüved võiks veeretada

kraavi. Kraavid tuleb täis kuhjata kraavitammimaterjaliga, säästes kraavitammidel kasvavaid

vanemaid hea tervisega pärnasid, jalakaid, saari ja sangleparühmi. Need tuleb enne tähistada ja

puust 3-4m kaugusel ei peaks tammimaterjali kaevama. Väljamärgitud suuremate puude juurde

võib jätta alles täitmata kraavilohud. Niisugused lombid on nendele metsatüüpidele väga

iseloomulikud, samas ei ole vaja kopaga sisse kaevata uusi kunstlikke lohkusid, sest see tekitaks

kõrval kasvavates metsades ulatuslikud vanametsa häiringud. Kraavivalli kraavi kuhjamisel

tuleb vältida kõrvalkasvavate metsapuude vigastamist.

Kunila skv-Peetri ojast idas:

Siin hoiavad vett ülal Pedja jõe üleujutusala (ning teetamm sellel) ja Peetri oja, vesi laskub

kirdekaarelt. Seetõttu on väga oluline kinni panna eelkõige ida-läänesuunalised kraavid, et

need vett kiiresti läände vooluvetesse ei juhiks. Ida-läänesuunalistel kraavidel on lai selge

tamm, mida kraavi sisse ammutada. Põhja-lõunasuunalised kraavid on siin üsna kitsad ja

madalad, olulise kraavita, ilmselt ei ole mõtet neid trasse lahti raiuda seal, kus kõik juba

puudega kattunud ning tammi sisuliselt pole nähagi.

Muud soovitused on samad mis eelmises punktis: voolamist takistavaid tammisid ei ole vaja,

sest vesi peabki jõgede poole liikuma. Materjali ärauhtumist takistavad tõkked ei tohi olla

kõrgemad kui metsaalune maapind. Peetri jõe poolne vall on väga madal, mets on mosaiik

madalamatest ja kõrgematest mikrovormidest, vesi voolaski idasuunal vabalt nii lammi sisse

kui välja. Põhiline on peatada idasuuna kõrgendikelt tulevate sula- ja vihmavete kiire

äravalgumine alanenud jõkke, mitte kinni panna voolu kui niisugust.

4 (4)

Keskkonnaamet on seisukohal, et eeltoodud täiendavate tingimuste arvesse võtmisel ei

ohusta Kirna soometsade loodusliku veerežiimi taastamise kavatsus Alam-Pedja

looduskaitseala kaitse eesmärke ega ole vastuolus kaitse-eeskirja ega

looduskaitseseadusega. Palume täiendada kavatsust lähtudes eeltoodust.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Ülle Kass 5384 7494

[email protected]