RMK siseauditi memo 114

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Siseaudititalitus

1

MEMO nr 114 17.06.2022.a

RMK lepingulised suhted – puidu müügi kestvuslepingud

RMK siseaudititalitus viis läbi ajaperioodil 28.03 - 17.06.2022 auditi „RMK lepingulised suhted –

puidu müügi kestvuslepingud.“ Audit viidi läbi RMK nõukogu ülesandel, et hinnata metsmaterjali

müüki kestvuslepingute alusel ning leida vastus avaliku huvi tõttu keskkonnaministri poolt tõstatatud küsimustele: „Kas Eesti riik ja rahvas on kandnud kahju kestvuslepingute tõttu?“

1. ULATUS

Auditiga püüti anda ülevaade RMK kestvuslepingutest läbi järgmiste auditiküsimuste: 1. Kas RMK sisemised korrad ja juhendid vastavad õigusaktidele?

2. Kuidas on RMK-s sisemisi kordasid ellu viidud?

3. Kuidas jõutakse kestvuslepinguteni?

4. Kas Eesti riik ja rahvas on kandnud kahju kestvuslepingute tõttu?

Auditis tugineti mh advokaadibüroo TGS Baltic, audiitorbüroode Ernst & Young Baltic ning Grant

Thornton Baltic poolt teostatud analüüside tulemustele.

2. TAUSTINFO Vastavalt kehtivale „Eesti metsapoliitikale“ (vastu võetud Riigikogu poolt 11.06.1997) on alates

1997. a Eesti riigi suundumus metsa- ja puidutööstuse arenguks sobiva keskkonna loomisele

eesmärgiga toetada riigi kui terviku majanduslikku tugevnemist, aidates kaasa regionaalsele arengule, piirates monopolide teket ning suunates avatud turumajandust ja olla vaba konkurentsi suunajaks.

Poliitika kohaselt on metsa- ja puidutööstuse toetamise strateegia eesmärgiks tõsta puiduturu stabiilsust ning kindlustada turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab investeeringuid

puidu keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse. Puidu efektiivseks kasutamiseks tagatakse

selle kompleksne ja sihtotstarbeline kasutamine, arendatakse puidutöötlemist vabariigis ja eksporditakse puitu võimalikult kõrgelt vääristatuna. Nimetatud eesmärkide saavutamiseks on täiendatud varasemalt kasutatud, enampakkumisel põhinevat kasvava metsa müügi süsteemi, juurutades pikaajaliste lepingute sõlmimist ja ümarmetsamaterjalide müüki sortimentidena.

Põhimääruse kohaselt on RMK üheks tegevusalaks metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müümine (PM § 9 p 5). Põhimääruses on RMK kohustuste ja õigustena sätestatud oma majandustegevusest tulu saamine (PM § 10 p 1).

Lähtuvalt Eesti metsapoliitikast ja Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korrast (Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrus nr 1) müüb RMK kestvuslepingute (edaspidi ka: KL)

alusel riigimetsast varutud metsamaterjali.

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Siseaudititalitus

2

3. TULEMUSED

3.1 Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müüki reguleerivate RMK sisemiste kordade vastavus õigusaktidele

RMK korraldab metsamaterjali müüki vastavalt Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korra põhimõtetele.

RMK siseselt reguleerivad kestvusepingute alusel metsamaterjali müüki: RMK puiduturustusstrateegia (20.11.2018);

RMK juhend metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel (22.09.2021).

Advokaadibüroo TGS Baltic poolt teostati 2022. a I kv analüüs, mille käigus hinnati kas RMK juhend

metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel (edaspidi: juhend) on kooskõlas riigivaraseadusega, konkurentsiseadusega, Euroopa Liidu Toimimise Lepingu riigiabi reeglitega, haldusmenetluse

seadusega, avaliku teabe seadusega, metsaseadusega ja Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrusega nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord” (edaspidi: müügi kord).

Vastus küsimusele nr 1:

Õigusliku analüüsi tulemusena leidis TGS Baltic, et:

1. Üheski hinnatud õigusvaldkonnas ei ole riskide tase märkimisväärne (risk kas puudub

sootuks või on riskitase minimaalne/väike). 2. RMK juhend kuulub terviklikku hierarhilisse süsteemi koos metsaseadusega ja müügikorraga.

RMK on juhendiga oluliselt parandanud õigusselgust, läbipaistvust ja võrdset kohtlemist – juhendiga on püütud mõõdetavalt täpsustada MS-is ja müügikorras puuduvat. Samuti on RMK juhendiga mitme õigusliku regulatsiooni põrkumiskohas ja keerukas faktilises olukorras suhteliselt optimaalselt minimeerinud õiguslikke riske, eelkõige seonduvalt riigiabi ja konkurentsiõigusega.

3. Riskide täiendava minimeerimise soovi korral tuleks pigem terviklikult üle vaadata metsaseadus ja Vabariigi Valitsuse poolt 04.01.2007. a kehtestatud müügikorra määrus

ning hinnata, kas nendes võetud õiguspoliitilised valikud on jätkuvalt asjakohased ja regulatsiooni detailsus piisav või on vajalik algatada õigusliku tervikregulatsiooni muutmine

(vt p 4 Tähelepanek).

3.2 RMK metsamaterjali müügisüsteemi elluviimine

Eesti metsanduse arengukava aastani 20201 (edaspidi: MAK 2020) kohaselt on pikas perspektiivis

jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses, mis tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Eestis on pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12–15 miljonit m³ metsamaterjali aastas, mis on

hinnanguliselt samas suurusjärgus metsa aastase juurdekasvuga.

MAK 2020 järgi täidab riigimets suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja funktsiooni.

RMK puiduturustusstrateegias sätestatud eesmärgiks on müüa RMK majandatavast riigimetsast saadud puit kasumlikult võimalikult suurt lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele, kasutades müügiviise, mis aitavad kaasa puiduturu stabiilsusele ning jätkuvale investeerimise atraktiivsusele.

1 kinnitatud Riigikogu otsusega nr 909 (15.02.2011)

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Siseaudititalitus

3

RMK senise teadmise ja kogemuse põhjal on läbi kestvuslepingute võimalik anda kindlust puidutööstuse arenguks. Metsamaterjali müügil kestvuslepingutega tagatakse stabiilsus nii ostjatele

kui RMK-le. Ostjatele pideva puiduvoo ja tarnete ning investeerimiskindlusega. RMK-le stabiilsete

partnerite ja konkurentsistatud puidu müügi hindade näol. Seetõttu müüakse valdav osa (ca 85%) RMK poolt riigimetsast varutava metsamaterjali sortimentidest pikaajaliste lepingute alusel.

Kaubagruppide lõikes kestvuslepingute alusel müüdud metsamaterjali osakaalude % kogu müügimahust on esitatud alljärgneval joonisel.

RMK arengukavas 2021 – 20222 sätestatud eesmärkideks on varuda ja müüa riigimetsast 3,8 mln m³ puitu aastas ning teenida 33 miljonit eurot kasumit aastas. Keskkonnaministri 17.11.2021 määrusega nr 51 „Riigimetsa majandajatele aastateks 2022 – 2026 riigimetsa uuendusraie optimaalse pindala

määramine“ vähendati RMK-le 2022. aastaks püstitatud riigimetsast puidu varumise ja müümise mahtu – 3,5 mln m³ aastas3.

RMK arengukavas püstitatud puidu müügi mahud ja RMK kasum4 aastate lõikes on kajastatud alljärgnevates tabelites ja joonistel.

Tabel 1 Puidu varumine ja müük (miljonit m³)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

2022

(31.05)

Eesmärk 3,50 3,60 3,70 3,80 3,90 4,00 3,80 1,43

Täitmine 3,60 4,00 3,80 3,70 3,90 3,80 3,82 1,595

2 Kuna RMK arengukava kokkupanemise aluseks oleva riikliku metsanduse arengukava (MAK 2030) koostamine

viibib, pikendati RMK nõukogu heakskiidul kehtivat RMK 2015-2020 arengukava kahe aasta võrra (RMK nõukogu 11.12.2020 koosoleku protokoll nr 1-11/8).

3 Arengukava muudatus on kinnitatud RMK nõukogu 17.12.2021 hääletusprotokolliga nr 1-11/7 4 RMK kasumist 99% moodustab üldjuhul puidu müügi kasum. 5 Seisuga 31.05.2022 oli täidetud 2022. aasta mahulisest eesmärgist 42,6%.

87

80 84

92

87 85 85

91

80

84 86

85

70

75

80

85

90

95

2019 2020 2021 2022 (31.05)

KL müüdud metsamaterjali maht kogu müügimahust %

küte paber palk

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Siseaudititalitus

4

Tabel 2 Kasumi teenimine (miljonit eur)

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021

2022

(31.05)6

Eesmärk 35 37 39 41 43 45 33 33

Täitmine 36 51 49 89 76 33 84 33

Vastus küsimusele nr 2:

RMK poolt majandatavast metsast metsamaterjali müümisel on lähtutud Eesti metsapoliitikast ja

kehtivast metsanduse arengukavast ning on võetud arvesse riiklikes regulatsioonides ja nende alusel

kehtestatud RMK sisemistes õigusaktides sätestatud nõudeid.

3.3 Kestvuslepingute sõlmimine, muutmine ning lõpetamine

Kestvuslepingute puhul on tegemist sisuliselt raamlepingutega, mille sõlmimisel kvalifitseeritakse nõuetele vastavad potentsiaalsed metsamaterjali ostjad, kes saavad lepingu

perioodil kandideerida – teha hinnapakkumisi RMK poolt müüdava metsamaterjali ostmiseks.

Metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga sõlmitakse viieaastase tähtajaga kestvuslepinguid võttes arvesse Ametlikes Teadaannetes ja RMK kodulehel avaldatud müügikuulutuses sisalduvaid tingimusi

ja läbirääkimiste7 tulemusi. Kvalifitseerunud pakkujad esitavad RMK poolt määratud tähtpäevaks

6 RMK 2022. a kasumieesmärk oli seisuga 31.05.2022 täidetud. 7 KL sõlmimiseks korraldatakse läbirääkimised lähtudes Vabariigi Valitsuse 4. jaanuari 2007. a määrusest nr 1 „Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord”.

0,00

1,00

2,00

3,00

4,00

5,00

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

(31.05)

Puidu varumine ja müük (miljonit m3 )

Eesmärk Täitmine

35 37 39 41 43 45 33 3336

51 49

89 76

33

84

33 0

50

100

2015 2016 2017 2018 2019 2020 2021 2022

(31.05)

Kasum (miljonit eur)

Eesmärk Täitmine

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Siseaudititalitus

5

täidetud pakkumise vormi koos mahulise ostusoovi ja hinnapakkumisega ostja laos (DPU). Esitatud

pakkumine on kuni pakkumismenetluse lõpuni siduv ja pakkuja ei saa sellest taganeda.

KL-i kohaselt müüja kohustub müüma ja ostja kohustub ostma metsamaterjali KL-is sätestatud koguses ja kvaliteediga lepingus ette nähtud tingimustel ja korras. Müüja kohustub metsamaterjali omal kulul müügiks kohase hoolsusega ette valmistama ja tarnekohta vedama.

KL-i lisadeks on tarnegraafik, metsamaterjali kvaliteedinõuded, hinnakokkulepe, mõõtmisraporti vorm. KL koos lisadega moodustab ühtse ja tervikliku lepingu, mis asendab kõiki samade poolte vahel varem sama lepinguobjekti suhtes sõlmitud mis tahes suulisi või kirjalikke kokkuleppeid.

KL-is reguleerimata küsimuste osas rakendatakse RMK metsamaterjali müügilepingu tüüptingimusi, mille kehtiv versioon on avaldatud www.rmk.ee.

Müüjal on õigus tüüptingimusi ühepoolselt muuta tüüptingimustega ettenähtud korras.

KL koos lisade ja tüüptingimustega sisaldab endas poolte täieliku kokkuleppe ja sisaldab kõiki lepingus metsamaterjali müüki puudutavaid tingimusi, milles pooled on soovinud kokku leppida.

RMK juhendi p. 3.2.11 kohaselt „Kui edukaks tunnistatud pakkuja keeldub tarneperioodi

ostukohustuse täitmisest, kaotab ta õiguse osaleda järgmise kahe tarneperioodi TTK ja EPK pakkumistel ning sõltuvalt keeldumise ulatusest ja lähtuvalt metsamaterjali müügilepingu tüüptingimustest võib müügi korraldaja lepingust taganeda.“.

Metsamaterjali müügilepingu tüüptingimused artikkel 7. Lepingu kehtivus kohaselt võib lepingu lõpetada ennetähtaegselt poolte kirjaliku kokkuleppega. Kirjalikus vormis tuleb koostada ja esitada ka lepingust taganemise, lepingu ülesütlemise ja lepingu tühistamise avaldus.

Tüüptingimuste kohaselt võib KL ennetähtaegselt lõpetada kui: 1. pooled ei ole saavutanud müüdava metsamaterjali hinnakokkulepet 30 päeva jooksul

alates hinnakokkuleppe kehtivuse lõppemisest; 2. ostja ei ole tasunud temale üleantud metsamaterjali eest täies ulatuses maksetähtajale

järgnevaks päevaks või kui ostja lepingust tulenevate rahaliste kohustuste kogusumma ületab krediidilimiiti või kui ostja ei ole vastavateks maksetähtpäevadeks tasunud muid

võlgnevusi müüjale, on müüjal õigus ilma ostjale täiendavat täitmise tähtaega määramata leping üles öelda ja nõuda ostjalt lisaks viivistele ka kahju hüvitamist.

Auditi läbiviimise ajal oli RMK-l (29.04.2022 seisuga) 111 aktiivset kestvuslepingut, millest

valdav osa lõppeb jooksval aastal.

KL lõppemise aeg KL arv Osakaal %

31.12.2022 80 72,07

31.12.2024 12 10,81

31.12.2025 15 13,51

31.12.2026 4 3,60

Kokku 111 KL

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Siseaudititalitus

6

Vastus küsimusele nr 3:

RMK jõuab kokkuleppehinnaga kestvuslepinguteni läbi sellekohase teate avaldamise avalikes teadaannetes ja RMK veebilehel, pakkujate kvalifitseerimistingimustele vastavuse hindamise ning

potentsiaalsete ostjate poolt erinevate asukohtade lõikes tehtud metsamaterjali sortimentide

ostusoovide (mahtude ja hinnapakkumiste) kaalumise. Viieks aastaks sõlmitavate kestvuslepingute

alusel tehtud mahuliste ostusoovide ja hinnapakkumiste kaalumine toimub (st konkreetse

tarneperioodi hind selgub) enne igat tarneperioodi (kalendriaasta on jagatud kolmeks tarneperioodiks). Kestvuslepingutega metsamaterjali müümisel võetakse aluseks vastava sortimendi ostmiseks vahelattu taandatuna kõrgeima hinnaga pakkumine, st müüdava metsamaterjali hind kujuneb turul.

3.4 Kas Eesti riik ja rahvas on kandnud kahju kestvuslepingute tõttu?

Eesti Metsa- ja Puidutööstuse Liidu tellimusel 2020. a Ernst & Young Baltic AS poolt läbiviidud metsa- ja puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüsist8 selgus, et metsa- ja puidutööstuse kui

suurima lisandväärtusega töötleva tööstuse haru kogulisandväärtus on 2,1832 miljardit eurot, mis moodustab ligikaudu 14,7%9 kogu Eestis loodavast lisandväärtusest (võttes arvesse nii sektori otsest, kaudset kui ka kaasnevat panust).

Eesti metsa- ja puidutööstus on arenenud kõrgtehnoloogiliseks tööstusharuks. Seda just puidu mehaanilisel töötlemisel, millega tegelevaid suurettevõtteid on Eestis 15, keskmise suurusega ettevõtteid 71, väikeettevõtteid 143 ning 676 mikroettevõtet. Samas tegeleb puidu keemilise töötlemisega Eestis kaks suurettevõtet: Horizon Tselluloosi ja Paberi AS ja Estonian Cell AS. Metsa-

ja puidusektori müügitulu ja ärikasum moodustasid vastavalt 7% ja 6,8%10, loodud lisandväärtus 14,7% Eesti ettevõtete vastavatest näitajatest.

Metsa- ja puidusektoris tegutseb Eestis ligikaudu 3500 ettevõtet. Metsa- ja puidusektori ettevõtted moodustasid 2017. aastal 4% Eesti aktiivsetest ettevõtetest. 2018. aastal andis sektor tööd otseselt 28 178 inimesele, mis moodustas ca 6% kõikide ettevõtete töötajatest. Sealhulgas on sektoril oluline roll töökohtade loomisel väljaspool peamisi tõmbekeskusi. Kaudset ja kaasnevat mõju arvesse võttes loob sektor peaaegu 60 000 töökohta, millest suur osa jääb Kesk-Eestisse ja Lõuna-Eestisse (moodustades ca 15% regiooni tööhõivest).

RMK puiduturustusosakonna juhataja selgituste kohaselt annab E&Y koostatud metsa- ja

puidusektori sotsiaalmajandusliku mõju analüüs tervikliku ülevaate, kuidas on sektori harud suutnud areneda ning milline on sektoris tegutsevate ettevõtete mõju, mis on ühtlasi ka kestvuslepingute

kasulikkuse mõõdikuks.

Advokaadibüroo TGS Baltic on seisukohal, et arvestades RMK praktikat oleks väga keerukas tagantjärele tuvastada, kas konkreetsetel juhtudel RMK tehingud vastasid või ei vastanud turuhinnale, mis sõltub nii müüdava metsamaterjali kogusest, kvaliteedist, asukohast kui ka lao

seisudest.

Audiitorbüroo Grant Thornton analüüsis keskkonnaministri soovi saada RMK siseauditi osakonnalt vastust „Kas Eesti riik ja rahvas on kandnud kahju kestvuslepingute tõttu?“.

Vastus küsimusele nr 4:

Kestvuslepingud on üks osa suuremast metsa- ja puidustrateegiast, millel on laiemad eesmärgid kui pelgalt tulu maksimeerimine (metsa- ja puidutööstuse arenguks sobiva keskkonna loomine, tõsta

8 E&Y analüüs põhineb 2018.a andmetel. 9 Arvutatuna kõikide Eesti ettevõtete loodavast lisandväärtusest (EKOMAR baasil). 10 Indikatiivne number 2017. aasta Statistikaameti andmetel, 2018. aasta statistika puudub.

RIIGIMETSA MAJANDAMISE KESKUS Siseaudititalitus

7

puiduturu stabiilsust ning kindlustada turumehhanismide toimimine viisil, mis soodustab

investeeringuid puidu keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse). Teostatud auditi ja analüüside tulemusel on leitud, et kestvuslepingutega seotud RMK sisemised tööjuhendid ja -korraldus olid

kooskõlas metsaseadusega, konkurentsiõigusega, riigihangete reeglitega ning Euroopa Liidu aluslepinguga. Seetõttu võib järeldada, et kestvuslepingute sõlmimisega ei ole RMK kahju tekitanud.

Pigem oleks asjakohane analüüsida ja hinnata, kas tehtud strateegilised valikud11 on saavutanud

soovitud tulemuse (investeeringud puidutöötlemisse, tööhõive suurendamine, lisandväärtuse kasv, regionaalne areng, jne) ning kas kestvuslepingud kui üks Eesti metsapoliitika ja puidustrateegia

eesmärkide saavutamise vahend on praegusel ajal veel vajalik ja otstarbekas meede eesmärkide saavutamiseks. Selle analüüsi teostamiseks oleks vaja vaadelda Eesti puidu- ja metsasektorit laiemalt,

mitte ainult RMK piires. Ühiskonna eri huvide tasakaalustamine on poliitiliste valikute küsimus ning metsanduses, kus protsessid kestavad väga pikalt, on keeruline hinnata valikute pikaajalist mõju (sh kasu ja kahju). Seda olukorras kus teadmised valdkonna kohta pidevalt täienevad ning seisukohad muutuvad.

4. TÄHELEPANEKUD JA SOOVITUSED

Tähelepanek 1: RMK müügistrateegiliste otsuste aluseks olevad riiklikud regulatsioonid (valitsuse

määrus ja metsaseadus) ja nõuded, sh kestvuslepingute alused, vajaksid ülevaatamist ning ajakohastamist, tulenevalt metsa- ja puidutööstuse valdkonnas ettevõtete profiili muutumisest ning tuginedes analüüsidele, mille kohaselt on puidutöötlemise meetodid ning töödeldud puidu osakaal kehtiva metsanduspoliitika kehtestamise ajaga võrreldes oluliselt muutunud. Määruse võimalikule muutmise vajadusele on RMK siseaudititalitus tähelepanu juhtinud ka varasemalt.

Risk 1: Riiklikud regulatsioonid ei ole kooskõlas metsa- ja puidutööstuses toimunud arengutega.

Soovitus 1: Teha Keskkonnaministeeriumile ettepanek RMK metsamaterjali müügi aluseks olevate nõuete ja põhimõtete ülevaatamiseks ning vajadusel ajakohastamiseks (vt p 3.1).

Nõus/ei ole nõus: Nõus

Pakutav lahendus: Ettepaneku tegemine Keskkonnaministeeriumile metsaseaduse ja valitsuse

määruse uuendamiseks.

Vastutav(ad) isik(ud): juhatuse liige Täitmise tähtaeg: 31.12.2022

11 Eesti metsapoliitika kohaselt on alates 1997. a Eesti riigi suundumus metsa- ja puidutööstuse arenguks sobiva keskkonna loomisele, tõstes puiduturu stabiilsust ning kindlustades turumehhanismide toimimine viisil, mis

soodustab investeeringuid puidu keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse.

Eesti metsanduse arengukava aastani 2020 (MAK 2020) järgi täidab riigimets eelkõige puiduturu erapooletu tasakaalustaja funktsiooni.

Memo koostanud: Memo vastu võtnud:

Piret Lantin

Siseaudititalituse juhataja

Aigar Kallas

RMK juhatuse esimees

Riigimetsa Majandamise Keskus

Siseaudititalitus

Metsamaterjali müügi korraldus

kestvuslepingute alusel

2022 I - II kvartal

Auditi aruanne nr 115

27.06.2022

Jaotus:

Aigar Kallas

Juhatuse esimees

Ulvar Kaubi

Puiduturustusosakonna juhataja

Aruande koostas:

Piret Lantin

Siseaudititalituse juhataja

- 2 -

SISUKORD

1. ÜLDINFORMATSIOON ................................................................................... 3

1.1 TAUSTAINFORMATSIOON .................................................................................... 3

1.2 AUDITI EESMÄRK ................................................................................................. 4

1.3 FINANTSINFORMATSIOON ................................................................................... 4

1.4 AUDITI ULATUS .................................................................................................... 4

1.5 VÄLISTUSED ......................................................................................................... 5

1.6 AUDITI KRITEERIUMID (SOOVITUD OLUKORD) ................................................... 5

1.7 MÕISTED JA LÜHENDID ....................................................................................... 5

2. OLULISED TÄHELEPANEKUD .................................................................... 5

3. JÄRELDUS ......................................................................................................... 6

4. AUDITEERITAVA TAGASISIDE AUDITI RAPORTILE .......................... 8

5. AUDITI JÄRELTOIMINGUD ......................................................................... 8

6. TÄHELEPANEKUD JA SOOVITUSED ......................................................... 9

6.1 KESTVUSLEPINGUTE ALUSEL METSAMATERJALI MÜÜKI REGULEERIVATE RMK SISEMISTE ÕIGUSAKTIDE NING DOKUMENTATSIOONI TÄPSUS JA TÄIELIKKUS . 9

6.1.1 EBASEADUSLIKU RIIGIABI VÄLTIMINE (1) .......................................................... 9

6.1.2 EBASEADUSLIKU RIIGIABI VÄLTIMINE (2) ........................................................ 10

6.1.3 TEABE ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS TUNNISTAMISE KEELD .................... 10

6.1.4 PAKKUMISE TULEMUSTE DOKUMENTEERIMINE ................................................ 11

6.2 KESTVUSLEPINGUTE ALUSEL METSAMATERJALI MÜÜGI KORRA ELLUVIIMINE (SISEKONTROLLISÜSTEEM) ......................................................................................... 12

6.2.1 PAKKUJATE KVALIFITSEERIMINE ..................................................................... 13

6.2.2 PAKKUMISTE HINDAMINE ................................................................................ 14

6.2.3 KESTVUSLEPINGUTE MAHUD ........................................................................... 15

6.2.4 METSAMATERJALI MÜÜGIPROTSESSI SISEKONTROLLISÜSTEEM ....................... 16

7. LISAD ................................................................................................................ 18

- 3 -

1. ÜLDINFORMATSIOON

1.1 Taustainformatsioon

Kehtiva Eesti metsapoliitika1 kohaselt on alates 1997. a Eesti riigi suundumus metsa-

ja puidutööstuse arenguks sobiva keskkonna loomisele eesmärgiga toetada riigi kui terviku majanduslikku tugevnemist, aidates kaasa regionaalsele arengule, piirates

monopolide teket ning suunates avatud turumajandust ja vaba konkurentsi suunajaks.

Poliitika kohaselt on metsa- ja puidutööstuse toetamise strateegia eesmärgiks tõsta puiduturu stabiilsust ning kindlustada turumehhanismide toimimine viisil, mis

soodustab investeeringuid puidu keskkonnasõbraliku töötlemise arendamisse.

Eesti metsanduse arengukava aastani 20202 (edaspidi: MAK 2020) kohaselt on pikas

perspektiivis jätkusuutliku metsamajanduse peamiseks kriteeriumiks metsaressurssi võimalikult ühtlane kasutamine juurdekasvu ulatuses, mis tagab ühiskonna jaoks pideva tulu, säilitades seejuures metsa võime pakkuda nii majanduslikke, sotsiaalseid, keskkonnaalaseid kui kultuurilisi hüvesid. Eestis on

pikaajaliselt jätkusuutlikuks eesmärgiks kasutada 12–15 milj. m³ metsamaterjali aastas. Hinnanguliselt kasvab selline kogus puitu igal aastal metsa juurde.

MAK 2020 järgi täidab riigimets suhteliselt väikesepindalalise ja mitmetel põhjustel väheaktiivselt majandatud erametsaomandi taustal eelkõige puiduturu erapooletu

tasakaalustaja funktsiooni. Puiduturu ühtlane varustamine toormega on osutunud strateegiliselt väga põhjendatuks ümarmaterjali impordi seiskumisel ning madalate müügimahtude korral erametsadest.

Tulenevalt RMK põhimäärusest (edaspidi: PM) on RMK üheks tegevusalaks metsamaterjali ja teiste metsasaaduste müümine (PM § 9 p 5). Põhimääruses sätestatud RMK kohustuste ja õigustena on oma majandustegevusest tulu saamine (PM § 10 p 1).

RMK puiduturustusstrateegias sätestatud eesmärgiks on müüa RMK majandatavast riigimetsast saadud puit kasumlikult võimalikult suurt lisandväärtust anda

suutvatele ettevõtjatele, kasutades müügiviise, mis aitavad kaasa puiduturu

stabiilsusele ning jätkuvale investeerimise atraktiivsusele. Seetõttu müüakse valdav osa (ca 85%) RMK poolt riigimetsast varutava metsamaterjali sortimentidest

pikaajaliste lepingute e kestvuslepingute (edaspidi ka: KL) alusel.

Käesoleva auditi raames kontrolliti kestvuslepingute alusel metsamaterjali müüki

reguleerivate RMK sisemiste kordade täpsust ja täielikkust ning nendes sätestatud põhimõtete järgimist metsamaterjali müügil perioodil 2019 – 2021.

1 Riigikogu poolt vastu võetud 11.06.1997.a 2 kinnitatud Riigikogu 15.02.2011. a otsusega nr 909

- 4 -

1.2 Auditi eesmärk

Auditi eesmärgiks oli hinnata:

1. kestvuslepingute sõlmimist reguleerivate RMK sisemiste kordade ning

dokumentatsiooni täpsust ja täielikkust; 2. kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi korra elluviimist

(sisekontrollisüsteem).

1.3 Finantsinformatsioon

Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi tulem kaubagruppide lõikes (miljon eurot) on esitatud alljärgnevas tabelis ja joonisel.

Aasta Küte Paber Palk Kokku

2019 16 48 109 173

2020 14 35 96 145

2021 14 37 127 177

2022 (31.05) 7 18 56 81

Joonis 1: Kestvuslepingute alusel müüdud kaubagruppide maksumus

1.4 Auditi ulatus

• Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müüki reguleerivate RMK sisemiste kordade õigusaktidele vastavuse hindamisel on mh arvesse võetud advokaadibüroo TGS Baltic poolt teostatud õigusliku analüüsi tulemusi

(16.03.2022 memorandum);

• RMK sisemistest regulatsioonidest tulenevate nõuete järgimine metsamaterjali müügil kestvuslepingute alusel (sisekontrollisüsteem);

• Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügisüsteemi tulemuslikkust;

• Müügitegevusi toetavaid IT-süsteeme ja aruandlust;

• Tegevuste vastavus standardite nõuetele (ISO9001, ISO 14001).

16 14 14 748 35 37 18

109 96

127

56

0

50

100

150

2019 2020 2021 2022 (31.05)

KL müüdud metsamaterjali maksumus

(miljon eur)

Küte Paber Palk

- 5 -

1.5 Välistused

• Hakkpuidu ja jäätmete müük3

• 017).

1.6 Auditi kriteeriumid (soovitud olukord)

• Kestvuslepingutel põhinev müügisüsteem tagab pikemas perspektiivis riigile stabiilse tulubaasi ning nii RMK-le kui ka omanikule kindluse;

• Metsamaterjali müük on korraldatud vastavalt õigusaktidele ja sisemistele regulatsioonidele;

• Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi protsess on läbipaistev ja potentsiaalseid ostjaid mittediskrimineeriv;

• Müüdava metsamaterjali hinnastamise põhimõtted tagavad müügitehingute teostamise parimate võimalike tehinguhindadega (turuhinnad);

• RMK IT lahendused toetavad müügiotsuste tegemist ning kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi protsessi;

• Sisekontrollisüsteem on tõhus: tagab RMK-le püstitatud eesmärkide saavutamise ning metsamaterjali kestvuslepingute poolte (nii ostjad kui ka

RMK) kohustuste täitmise; • Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügil on järgitud asjakohaseid

standardite nõudeid.

1.7 Mõisted ja lühendid

• KL – kestvusleping;

• TTK – KL tinglikult tagatud kogus aastas (arvutatakse tarnekoha põhiselt); • EPA – avalik enampakkumine;

• EPK – kinnine enampakkumine, millel saavad osaleda KL kliendid;

• PTO – puiduturustusosakond;

Auditi käigus intervjueeriti järgmis RMK juhtkonna liikmeid ja töötajaid: Aigar Kallas – juhatuse esimees;

Ulvar Kaubi - puiduturustusosakonna juhataja;

Urmas Treial – turustuse peaspetsialist (paberipuit, männipalk); Jaanus Reinvee – turustusspetsialist (lehtpuupalk, majapalk, postid);

Mart Enel – turustusspetsialist (küttepuit, kuusepalk, sorditu palk); Rainer Laigu – tootmis ja finantskontroller;

Mare Hiiesalu – õigusosakonna juhataja.

2. Olulised tähelepanekud 1. RMK metsamaterjali müügi protsessi sisekontrollisüsteem vajab täiendamist, et

paremini tagada kehtestatud nõuete järgimist ja ennetavalt võimalikest kõrvalekalletest teavitamist. Näiteks: teavitus, kui ühele ostjale müüdava metsamaterjali sortimendi aastane müügimaht läheneb maksimaalsele tasemele või kui pakutud metsamaterjali hinna ja hariliku väärtuse suhe ei jää lubatavatesse piirides jne (6.1.1; 6.2.1; 6.2.3).

3 Kestvuslepingute aluse ei müüda sortimente: hakkpuit; jäätmed

- 6 -

2. RMK puiduturustusstrateegias sätestatud eesmärgiks on müüa RMK majandatavast riigimetsast saadud puit kasumlikult võimalikult suurt lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele. Lisandväärtuse andmise eelduseks on võimalikult lühike tarneahel ja materjali töötlemine puidu ostja poolt. RMK juhend pakkujate

hindamist nimetatud kriteeriumi alusel ette ei näe, mistõttu seda pakkumuste kaalumisel senini arvesse võetud ei ole (6.2.2).

3. Järeldus Auditi järelduses on kirjeldatud põhjendused, miks auditile antud reiting omistati ning

välja toodud audit käigus tehtud olulisemad positiivsed tähelepanekud.

Auditi

läbiviimise aeg

Auditi läbiviimise põhjus

Auditi käigus tehtud

tähelepanekute arv

Oluliste

tähelepane kute arv

Reiting

Käesolev audit I - II kv 2022 PL 8 2 B

Eelmine auditit IV kv 2019 -

I kv 2020

EK 16 2 B

Auditi põhjuse selgitus:

PL - Siseaudititalituse tööplaanis olev audit; EK - Auditikomitee, RMK juhatuse või Siseaudititalituse algatusel läbiviidav plaaniväline audit. Reitingu selgitus:

A – Auditeeritud protsess ning riskide juhtimiseks loodud sisekontrollisüsteem toimib efektiivselt (fikseeritud selged tööülesanded, tagatud funktsioonide lahusus, tööprotsessi integreeritud kontrollid, täpne ja täielik tegevusalane informatsioon jne); B – Auditeeritud protsessis ja sisekontrollisüsteemis esinevad üksikud vähemolulised puudused (töökorralduslikud juhendmaterjalid on ebapiisavad või ajakohastamata, sisekontrolli toimingud ei ole automatiseeritud, optimeerimata töökorraldus jne); C – Mitmed puudused auditeeritud protsessis või sisekontrollisüsteemis (ebaregulaarsed või juhuslikud sisekontrolli toimingud, mittetäielik finants- ja

tegevusalane informatsioon, tegevuste mittevastavus kinnitatud regulatsioonidele, ei

ole tagatud funktsioonide lahusus, võimalik kahju mainele jne); D – Auditeeritud protsessis ja sisekontrollisüsteemis esinevad olulised puudused (kõrgenenud või tulevikus realiseeruda võivad olulised riskid, ebausaldusväärne finants- ja tegevusalane informatsioon, ebapiisav varade kaitse, maine kahjustamine

jne);

E – Auditeeritud protsess ja sisekontrollisüsteem ei võimalda saavutada RMK strateegilisi eesmärke (esineb olulisi kõrvalekaldeid õigusaktide nõuetest, RMK arengukavast ja strateegilistest eesmärkidest, oht protsessi jätkusuutlikkusele, oluline kahju mainele jne);

F – Auditeeritud protsessis on maandamata kriitilised riskid. Vajalikud on kohesed

muudatused töökorralduses ja sisekontrollisüsteemis.

- 7 -

Audiitori põhjendus, mille tõttu auditeeritud protsessile antud reiting omistati:

1. RMK metsamaterjali müügi protsessi sisekontrollisüsteem vajab täiendamist, et paremini tagada kehtestatud nõuete järgimist ja ennetavalt võimalikest kõrvalekalletest teavitamist (6.1.1; 6.2.1; 6.2.3).

2. RMK puiduturustusstrateegias sätestatud eesmärgiks on müüa RMK majandatavast riigimetsast saadud puit kasumlikult võimalikult suurt lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele. Lisandväärtuse andmise eelduseks on võimalikult lühike tarneahel ja materjali töötlemine puidu ostja poolt. RMK juhend pakkujate hindamist nimetatud kriteeriumi alusel ette ei näe, mistõttu seda pakkumuste kaalumisel senini arvesse võetud ei ole (6.2.2).

3. RMK puiduturustusstrateegias ja RMK juhendis on nõue, et RMK poolt korraldatavatel puidu müügi pakkumistel saavad osaleda riigi ees korrektselt kohustusi, sh maksukohustused täitvad isikud, siis tuleks vastava nõude täitmist kontrollida nii uute kui ka olemasolevate kestvuslepinguga klientide puhul mitte

ainult kalendriaasta alguses, vaid igale tarneperioodile eelneval hinnapakkumise

tegemisel, reeglina kolm korda aastas (6.2.1).

4. RMK kuulutab kestvuslepingute pakkumisi välja igal aastal. Väljakujunenud praktika kohaselt ei sõlmita pakkumismenetluses edukaks osutunud pakkujaga uut kestvuslepingut, kui tal on juba varasemalt sõlmitud kehtiv kestvusleping, vaid metsamaterjali müük vormistatakse olemasolevale lepingule lisakokkuleppena.

Eelnevalt kirjeldatud praktikat rakendatakse lepingute täitmise hõlbustamiseks, st

igal ostjal on üks leping.

5. Puiduturustusstrateegia kohaselt peab puidu müük olema selge, ühetaoline ja läbipaistev. Teave müügiks pakutava puiduressursi kohta peab olema ligipääsetav ja ajakohane. Nimetatud nõudeid oli täidetud auditi käigus kontrollitud perioodidel kestvuslepingutega müügi korraldamisel. RMK teated läbirääkimistest metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel olid avaldatud nii RMK kodulehel ka ametlikes teadaannetes, kajastades infot nii müügiobjekti kui ka -tingimuste kohta (Lisa 5);

6. RMK on välja töötanud ja kasutab metsamaterjali kvaliteeditingimuste üheselt mõistetavuse tagamiseks ja kvaliteedi hindamiseks RMK palkide standardit; RMK

virnmaterjalide standardit ning RMK ABC kvaliteediga okaspuupalkide diameetri-

ja pikkusjaotust;

7. Kõikidest müüdud sortimentidest peab RMK puiduturustusstrateegia järgi moodustama kestvuslepingute alusel müük 85%. Vastavat nõuet on auditeeritud perioodil valdavalt järgitud;

8. RMK PTO korraldab süsteemselt klientide rahulolu seiret (võimalusel kaheaastase intervalliga). Turu-uuringute AS poolt 2021. a mais teostatud uuringust: „Kliendi rahulolu RMK puidumüügi tegevusega“ selgus, et kliendid on RMK puidumüügiga üldiselt rahul: 90% vastanuist hindab RMK puidumüügi tegevusi viimase kahe aasta jooksul väga heaks, heaks või pigem heaks;

9. Kokkuleppehinnga metsamaterjali müügi läbirääkimiste läbiviimiseks, pakkumuste hindamiseks ning müügiotsuste kaalumiseks on PTO juhata käskkirjaga määratud volitatud isikud: (4 PTO töötajat);

10. Kestvuslepingute sooviavalduste hindamise ning kestvuslepingute läbirääkimiste edukate pakkumuste tulemuste kohta vormistatavad protokollilised otsused kinnitab

PTO juhataja haldusaktiga. Auditi valimis olnud perioodil: 2019 – 2021 on

nimetatud nõuet järgitud;

- 8 -

11. Võimalike krediidiriskide juhtimiseks on RMK-s moodustatud krediidikomitee

(edaspidi: KreKo), mille ülesandeks on maksetähtaja ületanud võlgnevuste käsitlemine, sh viivise nõuete rakendamine; maksetähtaegadest mittekinnipidamise tõttu erikontrolli alla võetud lepingute täitmise üle regulaarse järelevalve teostamine ning kliendile standardsetest erinevate maksetingimuste, krediidilimiitide ja tagatiste

määramise lubamine. KreKo koosolekud toimuvad üldjuhul 2 korda kuus. KreKo 31.05.2022. a protokolli nr 1-45/11 kohaselt oli kuni 120 päeva üle maksetähtaja metsamaterjali ostjate võlgnevus summas 27 926.23 eurot, mis moodustab 2022. a

viie kuu KL müügimahust 0,03%. Pikemaajalisi võlgnevusi turustuse valdkonnas 31.05.2022. a seisuga ei olnud.

12. Müügiotsuste kaalumiseks on välja töötatud rakendus (MOK), mille eesmärgiks on leida RMK-le parim müügiotsus, luua parem sidusus RMK töölaudade vahel, kindlustada müügiinfo kiirem liikumine ja sortimendile läbipaistvam müügiotsus;

13. Potentsiaalsete ostjate väljaselgitamiseks hinnatakse nende vastavust kvalifitseerimistingimustele ning kaalutakse erinevate sortimentide ja tarnekohtade

lõikes tehtud hinnapakkumisi võrreldavale tasemele (taandades tehtud pakkumised RMK planeerimispiirkonna vahelattu).

4. Auditeeritava tagasiside auditi raportile

Siseaudititalitus ootab auditeeritava poolt kavandatud meetmeid käesolevas aruandes esitatud tähelepanekute osas 14.07.2022.

Tagasiside peab sisaldama märget soovitusega nõustumise või mittenõustumise kohta (“Nõustun”/ “Ei nõustu”) koos plaanitud tegevuskava, RMK poolt rakendatavate

standardite nõudele mittevastavuse korral mittevastavuse põhjust, täitmise tähtaja ning vastutava isiku nimega.

Soovitusega mittenõustumisel esitab juhtkond mittenõustumise põhjenduse koos alternatiivse lahendusega või täiendava selgitusega.

Auditeeritava vastus aruandele saabus: 14.07.2022.

5. Auditi järeltoimingud

Siseaudititalitus viib läbi regulaarseid Auditi Järeltoiminguid auditeerimisel välja toodud puuduste kõrvaldamiseks rakendatavate parandusmeetmete osas. Auditi Järeltoiminguid viiakse läbi Auditi Aruande lõpetamisele järgneval kvartalil, võttes arvesse juhtkonna poolt määratud parandusmeetmete realiseerimise tähtaegu.

Siseaudiitorite tähelepanekutes välja toodud puuduste kõrvaldamise eest vastutavad isikud on kohustatud kirjalikult informeerima Siseaudititalitust muudatustest järeltegevuste täitmistähtaegade osas ning esitama viivituse põhjused koos uute täitmistähtaegadega.

- 9 -

6. Tähelepanekud ja soovitused

Taustinformatsioon: Metsamaterjali müügil kestvuslepingute alusel tuleb juhinduda metsamaterjali müügi korrast (VV määrus 12.01.2007). Müügi korrale lisaks ka RMK puiduturustusstrateegiast ja RMK juhendist metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel ning metsamaterjali tüüptingimustes sätestatud põhimõtetest.

6.1 Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müüki reguleerivate RMK sisemiste

õigusaktide ning dokumentatsiooni täpsus ja täielikkus

Taustainformatsioon:

ISO 9001:2015 4.4.2 Organisatsioon peab vajalikul määral: a) toimivana hoidma dokumenteeritud teabe oma protsesside toimimise toetamiseks;

b) säilitama dokumenteeritud teabe, kindlustamaks protsesside läbiviimise kavandatud viisil.

RMK juhendi eesmärgiks on tagada, et metsamaterjali müük kestvuslepingute alusel oleks pakkujate jaoks läbipaistev ja kontrollitav ning tingimused võrdsed ja ettenähtavad. Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi korraldus on kirjeldatud käesoleva aruande Lisas 3.

6.1.1 Ebaseadusliku riigiabi vältimine (1)

Taustinformatsioon: Riigiabi esinemise välistamiseks on eelkõige oluline tagada, et kaupade (metsamaterjal) müük toimuks turutingimustel. Riigiabi välistamiseks saab ühe võimalusena kasutada konkureerivat, läbipaistvat, piisavalt hästi avalikustatud, mittediskrimineerivat ja tingimusteta menetlust.

Klassikalises mõttes avalikku enampakkumist ei ole kestvuslepingute osas praktilistel kaalutlustel võimalik teha, kuna PTO juhataja selgituste kohaselt ei ole kuni aastaste

lepingutega võimalik saavutada puiduga seonduvaid metsapoliitilisi eesmärke. Samas tegelikkuses kujunevad kestvuslepingutega metsamaterjali müügihinnad siiski

pakkumismenetluses – RMK võtab parimaid pakkumisi arvesse tehinguhindade

kokkuleppimisel.

Samuti teostab RMK võimalusel jooksvat võrdlusanalüüsi vastavalt teiste riikide infole

ja enda varasemale hinnastatistikale. RMK määratleb vajadusel alghinna ning lükkab ka tegelikkuses tagasi harilikule väärtusele 4 mittevastavad pakkumised (vt näited perioodil 2019 – 2021 edukaks mittetunnistatud kestvuslepingute pakkumiste kohta

Lisas 6).

Tähelepanek 1: Metsaseaduse § 46 lg-s 5 on sätestatud, et raieõiguse ja metsamaterjali kokkuleppehind ei tohi olla väiksem raieõiguse ja metsamaterjali harilikust väärtusest. Määruse § 17 lg 1 kohaselt müüakse kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel

arvestusega, et kokkuleppehind ei tohi olla madalam metsamaterjali harilikust

väärtusest.

4 TSÜS § 65 kohaselt on eseme harilik väärtus selle kohalik keskmine müügihind.

- 10 -

Nimetatud nõudele viitab ka RMK juhend. Juhendisse on lisatud hariliku väärtuse arvestamise metoodika, turumoonutustega pakkumise regulatsioon ja vahelaohinna

määramise kohustus, kuid puuduvad põhimõtted müügihinna ja hariliku väärtuse suhte

määramiseks (vt 6.2.4).

Risk 1: Määrusele mittevastavuse oht, metsamaterjali kokkuleppehinna, st müügihinna ja hariliku väärtuse suhte kohta reeglite puudumise tõttu.

Soovitus 1: Täiendada juhendit peatükiga, milles oleks fikseeritud põhimõtted müügihinna ja hariliku väärtuse suhte määramiseks, et tagada kooskõla määruse § 3 ja § 17 tulenevate reeglitega.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Täiendada juhendit peatükiga, milles oleks fikseeritud põhimõtted müügihinna ja hariliku väärtuse suhte määramiseks.

Vastutav isik: Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2022

6.1.2 Ebaseadusliku riigiabi vältimine (2)

Tähelepanek 2: Juhendi p 4.2 järgi määrab RMK enne kalendriaasta esimese tarneperioodi algust hinnapunkti väärtuse kuupmeetri kohta. Samal ajal pole juhendis reguleeritud, kuidas hinnapunkti väärtuse määramine toimub.

Risk 2: Õigusselguse puudumise oht.

Soovitus 2: Õigusselguse tagamiseks oleks soovitatav näha juhendis ette, mis

kriteeriumitest lähtuvalt ja millise valemi alusel hinnapunkti väärtuse määratakse.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Täiendada juhendit peatükiga, milles oleks fikseeritud

hinnapunkti väärtuse määramise põhimõte.

Vastutav isik: Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2022

6.1.3 Teabe asutusesiseseks kasutamiseks tunnistamise keeld

Taustinformatsioon: Seoses kestvuslepingutes sisalduva teabe avalikustamise

nõudega on RMK täitnud järgmised AKI ettekirjutused: AKI ettekirjutus-hoiatus

2.1.-3/21/1875 (02.07.2021); AKI ettekirjutus-hoiatus 2.1.-3/21/2756 (12.10.2021).

- 11 -

Väljastati küsitud puidumüügi kestvuslepingud, kattes neist kinni juurdepääsupiirangut sisaldavad osad: RMK ja klientide ärisaladus. Lisati ka selgitused, milles seisneb ärisaladus (19.11.2021).

Tähelepanek 3: RMK on kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks teabe,

mille avalikustamine võib kahjustada ärisaladust (AvTS § 35 lg 1 p 17). Samal ajal ei tohi RMK dokumendid olla asutusesisesed osas, milles need puudutavad RMK vara ja

varalisi kohustusi (AvTS § 36 lg 1 punktid 10 ja 11). Küsimus on avaldatava teabe detailsuses. Avalik võiks olla teave puidu müügi üldsummade ja lõppkoguste kohta, kuid mitte hinna elemendid või ühikuhinnad.

Risk 3: AvTS-ile mittevastavuse oht, kuna ostjatega sõlmitud lepingud ei ole tervikuna avalikud.

Soovitus 3: Kaaluda kestvuslepingute täies mahus avalikustamise võimalusi. Samuti

võiks avalikustada RMK kodulehel kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel

teostatud müügi koondtulemused (sortimentide lõikes müügimahud ja

kogumaksumused).

Nõustun /ei nõustu: Nõustun osaliselt

Pakutav lahendus: Kehtivate kestvuslepingute osas puudub RMK-l õigus kliendi ärisaladust avaldada kui klient sellega ei nõustu. Selgitada välja, kas edaspidi

sõlmitavate uute kestvuslepingute müügi tingimusi saab selliselt määrata, et kliendil ei ole õigust RMK-ga sõlmitavates lepingutes lugeda puidu ühikuhindu ja krediidilimiiti enda ärisaladuseks ning johtuvalt sellest lähtuda tingimuste seadmisel.

Vastutav isik: Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2022

6.1.4 Pakkumise tulemuste dokumenteerimine

Tähelepanek 4: Kokkuleppehinnaga metsamaterjali müügi edukate pakkumuste

hindamise tulemusi kajastavates protokollides, sh nimetatud protokollide väljavõtetes, mis on avaldatud RMK kodulehel, on õigusliku alusena märgitud ebaõige õigusnorm –

metsaseaduse § 46 lg 1 p 1. Õige on metsaseaduse § 46 lg 1 p 3.

Risk 4: Õiguskindluse puudumise oht.

Soovitus 4: Tagada riigimetsast raiutava metsamaterjali müügiks kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel pakkujate edukaks tunnistamise ja kestvuslepingute sõlmise otsuste tegemisel ning vastavate tulemuste dokumenteerimisel (protokollis)

korrektsetele õiguslikele alustele viitamine.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

- 12 -

Pakutav lahendus: Tagatakse õiged viited õigusaktidele

Vastutav isik: Urmas Treial

Täitmise tähtaeg: viivitamatult

6.2 Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi korra elluviimine

(sisekontrollisüsteem)

Taustainformatsioon:

ISO 9001:2015 5.1.2 Kliendikesksus

Tippjuhtkond peab näitama kliendikesksuse osas eestvedamist ja pühendumist, tagades et:

a) kliendi ja kohaldatavad seadusjärgsed ja normatiivsed nõuded on kindlaks määratud, arusaadavad ja neid täidetakse järjekindlalt; b) toodete ja teenuste nõuetele vastavust mõjutada võivad riskid ja võimalused ning suutlikkus suurendada klientide rahulolu on kindlaks määratud ja nendega tegeldakse;

PTO juhataja arvamuse kohaselt on RMK senise teadmise ja kogemuse põhjal ainult kestvuslepingutega müügi läbi võimalik anda kindlust puidutööstuse arenguks. Kestvuslepingute sõlmimisega tagatakse stabiilsus nii ostjatele kui RMK-le. Ostjatele

pideva puiduvoo ja tarnete ning investeerimiskindlusega. RMK-le stabiilsete partnerite

ja konkurentsistatud puidu müügi hindade näol.

Lähtuvalt kehtivast Eesti metsapoliitikast ja Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi korrast5 müüb RMK valdava osa riigimetsast varutavast

metsamaterjalist kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel (ca 85%), vähem enampakkumisel (ca 15%).

Joonis 2 KL % kokku kogu müügimahust aastate lõikes

5 Vabariigi Valitsuse 04.01.2007 määrus nr 1

84 84 85 94

0

2 000 000

4 000 000

2019 2020 2021 2022 (31.05)

KL % kokku kogu müügimahust aastate lõikes (m3)

KOKKU KL (m3)

- 13 -

6.2.1 Pakkujate kvalifitseerimine

Taustinfo: RMK puiduturustusstrateegia kohaselt on RMK poolt korraldatavatel

metsamaterjali müügi pakkumistel võimalus osaleda kõigil isikutel: 1. kes on RMK ees võetud ostukohustuste täitnud viimase kolme aasta jooksul6;

2. kellel puuduvad asukohamaa ees maksuvõlad (Eestis mitteregistreeritud

ettevõtjatel esitada asukohamaa pädeva riigiasutuse tõend); 3. kelle sooviavaldus vastab müügiteates avaldatud sisulistele nõuetele ja osaleja

on esitanud müügiteatega ning veebilehel www.rmk.ee avaldatud RMK metsamaterjali müügi tüüptingimustega nõusoleku kohta kirjaliku kinnituse.

Juhendi kohaselt kutsutakse kestvuslepingu läbirääkimistele sooviavaldused esitanud pakkujad, kes vastavad juhendi punktis 3.1.4 nimetatud kvalifitseerimise tingimustele.

Juhendi punkti 3.1.5 kohaselt ei pea kestvuslepingu sooviavaldust esitama pakkuja,

kellel on kehtiv kestvusleping, kuid selline pakkuja peab iga kalendriaasta alguses

läbi viidava pakkumise ajal vastama juhendis sätestatud järgmistele nõuetele: 1. RMK ees võetud ostukohustuste täitmine viimase kolme aasta jooksul

(p 3.1.4.1.);

2. asukohamaa ees maksuvõlgade puudumine (p 3.1.4.2.).

Auditeeritud perioodil kestvuslepingutega metsamaterjali müügiks korraldatud läbirääkimistel (03.10.2019; 02.10.2020; 23.09.2021) oli erinevatel põhjendustel tagasi lükatud 11 kvalifitseerimise tingimustele mittevastavat sooviavaldust. Mittekvalifitseerunud kestvuslepingute pakkumised koos põhjendustega on esitatud Lisas 6.

Tähelepanek 5: Auditi käigus metsamaterjali müüki kestvuslepingute alusel reguleeriva RMK juhendi ülevaatamisel ja auditeeritavate intervjueerimisel selgus, et kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügiotsuseid (hinnakokkulepped, maksetingimused, -tähtajad jne), millega võib kaasneda krediidiriski realiseerumine, tehakse enne igat tarneperioodi, st kolm korda aastas. Samas olemasolevate

kestvuslepingutega klientide vastavust kontrollitakse iga kalendriaasta alguses (vastav

nõue juhendi p 3.1.5).

Risk 5: Puudulike ennetavate meetmete tõttu krediidiriski realiseerumise võimalus, st ostja poolt ostukohustuse täitmata jätmise risk.

Soovitus 5: Kuna RMK puiduturustusstrateegias ja RMK juhendis on sisuliselt nõue, et RMK poolt korraldatavatel puidu müügi pakkumistel saavad osaleda riigi ees korrektselt kohustusi, sh maksukohustused täitvad isikud, siis tuleks vastava nõude täitmist kontrollida nii uute kui ka olemasolevate kestvuslepinguga klientide puhul

mitte ainult kalendriaasta alguses, vaid igale tarneperioodile eelneval hinnapakkumise

tegemisel (reeglina kolm korda aastas – kolmeks tarneperioodiks).

Nõustun /ei nõustu: Ei nõustu

6 Rakendatakse ettevõtjate suhtes, kellega on varem sõlmitud lepinguid, mille täitmisest pooled ei ole

taganenud või enne kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt, olenemata põhjusest, üles öelnud.

Lepingust taganemise või üles ütlemise korral lähtutakse taganemise või üles ütlemise põhjusest.

- 14 -

Pakutav lahendus: KL pakkumismenetlus järgmiseks tarneperioodiks algab eelneva tarneperioodi ajal (ca 1,5 kuud enne selle lõppu) ja pakkumismenetluses

on mitmed tähtajad. Esiteks, pole võimalik öelda, et üks tähtaeg (esmane hinnapakkumine, TTK vastuvõtmine, EPK pakkumine) on teistest vähemtähtis ja seetõttu on raske kehtestada kindlat tähtpäeva võlgade kontrollimiseks enne iga tarneperioodi. Teiseks, samal ajal toimub kehtiva tarneperioodi koguste

tarnimine ning iga kliendi võlgnevusi jälgitakse pidevalt. Võlgnevusi käsitletakse ka krediidikomitees ja PTO töölaua arenduses tahame jõuda lahenduseni, kus võlglasele pole tehniliselt võimalik tarnida. Lisaks on lepingute täitmise tagamiseks nõutud tagatised ja vajadusel realiseerime garantii, seetõttu täiendava administratiivse piirangu seadmine ei ole vajalik.

Vastutav isik:

Täitmise tähtaeg:

6.2.2 Pakkumiste hindamine

Taustinfo: RMK puiduturustusstrateegias sätestatud eesmärgiks on müüa RMK majandatavast riigimetsast saadud puit kasumlikult võimalikult suurt lisandväärtust anda suutvatele ettevõtjatele. Potentsiaalsed ostjad esitavad RMK-le müügiteates määratud tähtpäevaks täidetud pakkumise vormi koos mahulise ostusoovi ja hinnapakkumisega ostja laos (DPU). Esitatud pakkumine on kuni

pakkumismenetluse lõpuni siduv ja pakkuja ei saa sellest taganeda.

Metsamaterjali müügilepingu tüüptingimuste p 2.1.3 kohaselt sätestatakse kestvuslepingu esimese ja kõigi järgnevate hinnaperioodide hinnakokkulepetega juhendi kohaselt pakkumise hindamise kriteeriumitest lähtuv pakkuja hinnapunktide summa, mida võetakse arvesse müüdava metsamaterjali koguse arvutamisel.

RMK juhendi p 4.1 on esitatud kestvuslepingute alusel metsamaterjali müümisel pakkuja poolt tehtud pakkumise hindamise kriteeriumid ja nende eest antavad

hinnapunktid (vt Lisa 4). Enne kalendriaasta esimese tarneperioodi algust määratakse hinnapunkti väärtus eurodes kuupmeetri kohta. Hinnapunktid liidetakse ja saadud summa korrutatakse hinnapunkti väärtusega. Saadud summat kasutatakse TTK võrdlemisel vastu hinnapakkumise tegemisel ning kõigi pakkujate vahel EPK

pakkumise läbiviimisel.

Tähelepanek 6: RMK juhendi punktis 4.1. esitatud kestvuslepingute alusel pakkujate

hindamise kriteeriumite hulgas võimalikult suure lisandväärtuse andmise kriteeriumit nimetatud ei ole, mistõttu seda pakkumuste kaalumisel senini arvesse võetud ei ole. Lisandväärtuse andmise eelduseks on võimalikult lühike tarneahel ja materjali töötlemine puidu ostja poolt.

- 15 -

Risk 6: Metsamaterjali ostja poolt soetatavale materjalile võimalikult suure lisandväärtuse andmise hindamiseks vastava nõude puudumise tõttu ei pruugi kestvuslepingute müügi protsess täita metsapoliitikas ja puiduturustusstrateegias sätestatud vastavat eesmärgi saavutamist parimal võimalikul moel.

Soovitus 6: Lisada üheks kestvuslepingute raames tehtavate pakkumuste kaalumise kriteeriumiks potentsiaalsete ostjate poolt soetatavale materjalile töötlemise kaudu lisandväärtuse andmine, võttes arvesse metsamaterjalist valmistatavate toodete

elukaart. Töötada välja ja rakendada vastava kriteeriumi hindamise metoodika ja protseduurid.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Vaadata üle RMK puiduturustusstrateegia ja kaaluda võimalust seada täiendavaks kvalifitseerimise tingimuseks puidule lisandväärtuse andmine, mille tulemusena KL alusel müüdaks puitu ainult töötlejatele. (Kehtiva puiduturustusstrateegia kohaselt müüakse palke ainult töötlejatele, kuid paberi- ja küttepuitu ka puidukaubandusega tegelevatele ettevõtetele.)

Vastutav isik: Ulvar Kaubi

Täitmise tähtaeg: 31.12.2022

6.2.3 Kestvuslepingute mahud

Taustinfo: Puiduturustusstrateegias kajastuvate müügi üldpõhimõtete järgi müüakse ühele pakkujale kokkuleppehinnaga kestvuslepingute alusel kuni 50% sortimendi

aastamahust.

Joonis 3 Kestvuslepingutega erinevate kaubagruppide ostjate arv aastate lõikes

Tähelepanek 7: Auditi käigus perioodil 2019 – 2021 kestvuslepingute alusel

klientidele müüdud sortimentide aastaste mahtude (m³) kontrollimisel selgus, et valdavale osale klientidest müüdud metsamaterjali mahud sortimentide lõikes

43 44 49 52

66 66 58 58

107 120 127 124

0

50

100

150

2019 2020 2021 2022 (29.05)

Kestvuslepingutega erinevate kaubagruppide ostjate arv

Küte Paber Palk

- 16 -

vastasid puiduturutustrateegias kehtestatud nõudele, st jäid alla 50% sortimendi aastasest mahust. Perioodil 2019 – 2022 erinevate sortimentide ostjate hulk aastate

lõikes on esitatud Lisas 7.

Auditeeritud perioodil oli kestvuslepingute alusel müüdud metsamaterjali mõningate sortimentide aastastest kogumahtudest oluline osa väiksele hulgale klientidele. Näiteks: 100% sortimentidest kuusepost ja männipost Rahel Puit OÜ (aastatel 2019, 2020, 2021); ca 78% haavapaberipuidu mahust Estonian Cell AS (aastal 2020) jne.

PTO töötajate sõnul on puidust elektripostide tootja Rahel Puit kuuse- ja

männipostide ainsaks ostjaks. Kuuse- ja männipostide müük toimub vahelaos. Väikesortimentide müüki RMK ei prognoosi ega eelarvesta ning nende kohta ei

arvutata kestvuslepingu TTK-d (vt 6.2.2).

Sortimentide lõikes perioodil 2019 – 2021 enam kui 50% sortimentide aastamahust

KL klientidele müüdud metsamaterjali mahud (m³) on esitatud Lisas 8.

Risk 7: Ühe sortimendi puhul liiga väheste pakkujate korral ei pruugi tekkida konkurentsi, mistõttu sellistes olukordades ei pruugi olla sobilik RMK

kestvuslepingutega müügiprotsessi (metsamaterjali müügihinnad kujunevad kinnise enampakkumise tulemustest lähtuvalt) rakendamine.

Soovitus 7: Leida lahendus, täna kestvuslepingute alusel müüdavate, väikese ostjate hulgaga sortimentide ja erisortimentide müümisel regulatiivsete nõuete järgimiseks ja konkurentsi tagamiseks.

Näiteks: moodustada sortimentide grupid, mis hõlmaksid ka väikese ostjate hulgaga

erisortimente, mida kasutada metsamaterjali müügimahtude prognoosimisel ja

hindamisel. Sortimendigruppide jaotuse põhimõtted reguleerida juhendis.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Kaaluda alternatiivsete müügiviiside plusse ja miinuseid

väikese ostjate arvuga sortimentide müümisel ning seejärel valida sobivaim viis.

Vastutav isik: Jaanus Reinvee

Täitmise tähtaeg: 31.12.2022

6.2.4 Metsamaterjali müügiprotsessi sisekontrollisüsteem

Taustinfo: Kestvuslepingute näol on tegemist sisuliselt raamlepingutega ning

kestvuslepingute läbirääkimistel pakkujate poolt konkureerivate pakkumiste

tegemisel minikonkurssidega, mille osas on sätestatud nii riiklikud kui ka RMK

sisemised nõuded, millest tuleb kinni pidada.

- 17 -

Tähelepanek 8: RMK metsamaterjali müügi protsessi sisekontrollisüsteem vajab

täiendamist, et tagada kehtestatud nõuete järgimist ja ennetavalt võimalikest kõrvalekalletest teavitamist. Näiteks: teavitus, kui ühele ostjale müüdava metsamaterjali sortimendi aastane müügimaht läheneb maksimaalsele tasemele

(vt 6.2.3) või kui metsamaterjali müügihinna ja hariliku väärtuse suhe ei jää

lubatavatesse piirides (vt 6.1.1) jne.

Risk 8: Puudulik kontrollikeskkond ei minimeeri inimliku eksimuse ohtu ega enneta

vigasid. Võimalik rahaline ja mainekahju.

Soovitus 8: Töötada välja ja rakendada kõigi kaubagruppide lõikes metsamaterjali müügitehingute kontrolli ja aruandluse süsteem, mis teavitaks ennetavalt

võimalikest ohuolukordadest ning raporteeriks kehtestatud nõuete mittejärgimisest.

Nõustun /ei nõustu: Nõustun

Pakutav lahendus: Vaadata üle RMK puiduturustusstrateegia ja kaaluda võimalust ühele kliendile maksimaalselt müüdava mahu paindlikuks muutmiseks ning täiendada müügiaruandlust arendamisel oleva PTO töölaua rakendusega seoses.

Vastutav isik: Ulvar Kaubi / Urmas Treial

Täitmise tähtaeg: 31.12.2022

Aruande koostanud: Aruande vastu võtnud:

Siseaudititalituse juhataja Auditeeritava protsessi eest vastutav

juhatuse esimees

Piret Lantin Aigar Kallas

Aruanne kooskõlastatud:

Siseaudiitor

Teet Tomson

- 18 -

7. Lisad

Lisa 1: Õigusaktid

1. Metsaseadus

2. Eesti Metsapoliitika (vastu võetud Riigikogu poolt 11.06.1997) 3. Metsanduse arengukava aastani 2020 (kinnitatud Riigikogu otsusega 15.02.2011)

4. Riigimetsas kasvava metsa raieõiguse ja metsamaterjali müügi kord (Vabariigi Valitsuse määrus nr 1; 04.01.2007)

5. RMK põhimäärus

Lisa 2: RMK sisemised regulatsioonid

1. Puiduturustusosakonna põhimäärus

2. RMK arengukava 2021-2022

3. RMK arengukava 2015 - 2020

4. RMK puiduturustusstrateegia

5. RMK juhendi metsamaterjali müügiks kestvuslepingute alusel 6. Metsamaterjali müügilepingu tüüptingimused

7. RMK palkide standard

8. RMK virnmaterjalide standard

9. RMK ABC kvaliteediga okaspuupalkide diameetri- ja pikkusjaotus

10. Metsamajanduslike müügilepingute registreerimine

11. RMK kaupade müügil, teenuste osutamisel ja riigivara kasutusse andmisel maksetingimuste kohaldamise juhend

12. RMK krediidikomitee reglement

13. Võlgnevuste menetlemise juhend

14. Metsamaterjali müügi toimingute ettevalmistamiseks ja läbiviimiseks volitatud isikute määramine

15. Metsamaterjali üleandmiseks ja vastuvõtmiseks volituste andmine

16. RMK puiduturustusosakonna töötajatele volituste andmine müügilepingute sõlmimiseks

17. RMK puiduturustusosakonna töötajatele volituste andmine garantiidest ja käendustest tulenevate nõuete esitamiseks

18. Protsessiskeem: Metsamaterjali müük PT 1

19. RMK metsamaterjali kontrollmõõtmise juhend

20. RMK mittekvaliteetse metsamaterjali toimingute juhend

21. RM FSC ja PEFC tarneahela kontrollisüsteemi rakendamise juhend

22. Metsamaterjali müügi dokumendid (DHS 3-3.4)

23. Metsamaterjali müügilepingud (DHS 3-3.6.1)

- 19 -

Lisa 3: Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müügi korraldus

1.1. Pakkujate kvalifitseerimine ja pakkumuste nõuetele vastavus

1.1.1. Kestvuslepingu läbirääkimistel osalemiseks esitavad pakkujad sooviavaldused

müügiteates märgitud korras ja tähtpäevaks. 1.1.2. Kestvuslepingu läbirääkimistele kutsutakse järgmistele kvalifitseerimise

tingimustele vastavad sooviavalduse esitanud pakkujad:

1.1.2.1. RMK ees võetud ostukohustuste täitmine viimase kolme aasta jooksul. Kvalifitseerimata võib jääda pakkuja, kellega on varem sõlmitud lepinguid, millest pooled on taganenud või mida pooled on enne kehtivuse tähtaja saabumist ühepoolselt üles öelnud. Lepingust taganemise või ülesütlemise korral lähtutakse kvalifitseerimata jätmisel taganemise või ülesütlemise põhjusest;

1.1.2.2. asukohamaa ees maksuvõlgade puudumine (Eestis mitteregistreeritud ettevõtjatel esitada asukohamaa pädeva riigiasutuse tõend);

1.1.2.3. sooviavaldus vastab müügiteates avaldatud sisulistele nõuetele ja pakkuja on esitanud kirjaliku kinnituse müügiteates esitatud tingimustega ja RMK metsamaterjali müügilepingu tüüptingimustega (veebileht https://www.rmk.ee/puidumuuk-1/puidumuuk) nõustumise kohta;

1.1.2.4. pakkuja töötajate keskmine brutokuupalk võrdlusperioodil on mitte väiksem kui 70% sama ajavahemiku Statistikaameti poolt avaldatavast keskmisest

brutokuupalgast puidutöötlemise või paberi ja paberitoodete tegevusalal (võrdlusperiood viimane avaldatud aasta);

1.1.2.5. leht- ja/või okaspuupalki Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) riigis ja Šveitsis ümber töötlev või ümber töötlemist rajav ettevõtja või tema ema- või tütarettevõtja, kes omab vähemalt 50% palki töötleva ettevõtja aktsiatest või osadest või leht- ja/või okaspuupaberipuitu Euroopa Majanduspiirkonna

(EEA) riigis ja Šveitsis ümber töötlev või ümber töötlemist rajav ettevõtja või tema ema- või tütarettevõtja, paberipuitu osta soovijana samuti ettevõtja, kelle tegevusalade hulka äriregistri või majandusaasta aruande kohaselt

kuulub metsamaterjali ost-müük ja vahendamine (puidukaubandus), sh selle tegevuse osakaal müügikäibest moodustab vähemalt 50% või küttepuitu Euroopa Majanduspiirkonna (EEA) riigis ja Šveitsis puitkütuste (halud, pellet, puitbrikett, puusüsi jmt) valmistamiseks või energia tootmiseks või muu toodangu (puitplaat jmt) valmistamiseks kasutav või ümber töötlemist rajav ettevõtja või tema ema- või tütarettevõtja, küttepuitu osta soovijana samuti ettevõtja, kelle tegevusalade hulka äriregistri või majandusaasta

aruande kohaselt kuulub metsamaterjali ost-müük ja vahendamine (puidukaubandus), sh selle tegevuse osakaal müügikäibest moodustab vähemalt 50%.

1.1.3. Kestvuslepingu sooviavaldust ei pea esitama kehtiva kestvuslepingu

olemasolul, kuid pakkuja peab enne iga kalendriaasta algust läbi viidava pakkumise ajal vastama punktide 1.1.2.1. ja 1.1.2.2 nõuetele.

- 20 -

1.2. Pakkumuste hindamine ja tulemuste avaldamine

1.2.1. Müügi korraldaja arvestab igaks aastaks RMK sortimentide kogusest 85% kestvuslepingute alusel müüdavaks koguseks. Sellisel viisil arvutatud kogusest moodustab TTK 70% ja EPK 30%. TTK arvutuskäik on toodud punktis 1.2.3. Enne iga tarneperioodi avaldab müügi korraldaja info müüdavate koguste kohta.

1.2.2. Pakkujale, kellega oli varem sõlmitud kestvusleping või avaliku enampakkumise leping, arvutatakse uue kestvuslepingu TTK. Kui uuel

kvalifitseerunud pakkujal TTK puudub, saab ta esimesel aastal osaleda ainult

EPK koguse pakkumisel. Kalendriaasta jaotatakse kolmeks tarneperioodiks,

millest esimene on pikkusega kuus kuud ning teine ja kolmas pikkusega kolm

kuud.

1.2.3. Pakkuja aastane tinglikult tagatud sortimendi kogus arvutatakse tarnekoha

põhiselt valemiga:

TTK = pakkuja 3a (KL+EPA)/3 / kõigi pakkujate 3a7 (KL+EPA)/3 * (prognoosikogus -

reservkogus) * 0,78,

sealjuures pakkuja maksimaalne TTK ≤ pakkuja 3a (KL+EPA)/3, kus

1.2.4. Müügi korraldaja määrab vajadusel enne iga tarneperioodi algust ja lähtuvalt juhendi punktist metsamaterjali harilikule väärtusele vastavad sortimentide alghinnad ostja laos (DPU, Incoterms 2020), samuti arvestuslikud hinnad

vahelaos, millest madalama hinnaga pakkumusi ei arvestata ja valmistab ette

pakkumise vormi, sh okaspuupalkide korral kehtiva lõikusskeemi ning edastab need pakkujatele.

1.2.5. Pakkujad esitavad määratud tähtpäevaks müügi korraldajale täidetud pakkumise vormi koos mahulise ostusoovi ja hinnapakkumisega ostja laos (DPU). Pakkuja

võib teha müügi korraldajale põhjendatud ettepaneku pakkumise vormi sisestatud kehtivate ostutingimuste muutmiseks ja okaspuupalkide ostu korral

kehtiva lõikusskeemi muutmiseks. Esitatud pakkumine on kuni pakkumismenetluse lõpuni siduv ja pakkuja ei saa sellest taganeda.

1.2.6. Müügi korraldaja arvutab hinnapakkumiste ja mahuliste ostusoovide põhjal igale sortimendile edukate pakkumuste kaalutud keskmise hinna ostja laos

(DPU) ning edukate pakkumuste hinnad planeerimispiirkondade lõikes vahelaos (EXW, Incoterms 2020). Juhul, kui müügi korraldaja on määranud juhendi punkti alghinnad ostja laos, siis metsamaterjali sortimentide

alghindadest madalama hinnaga pakkumusi kaalumisel arvesse ei võeta. Lisaks leiab müügi korraldaja MOK-i abil pakkujale arvutatud TTK logistilise

paiknemise planeerimispiirkondade lõikes. 1.2.7. Müügi korraldaja ja pakkuja vahel toimuvad enne kestvuslepingu sõlmimist ja

vajadusel enne iga tarneperioodi algust läbirääkimised ostutingimuste ja muude asjaolude täpsustamiseks. Läbirääkimised protokollitakse ja nendes fikseeritud

7 3a – kolm eelnevat kalendriaastat. 8 0,7 – 70% kestvuslepingute aastasest kogusest

- 21 -

tingimused on aluseks pakkumise hindamisel (pakkumise hindamise

kriteeriumid on loetletud käesoleva aruande Lisas 4). 1.2.8. Läbirääkimistel teatatakse pakkujale sortimendi edukate pakkumuste kaalutud

keskmine hind ostja laos (DPU) ja pakkuja potentsiaalselt edukas TTK. Kui

pakkuja edukas kogus on väiksem talle arvutatud TTK-st, teeb müügi korraldaja pakkujale vastu hinnapakkumise kogu TTK ostuks kaalutud keskmise hinnaga,

mis sisaldab pakkuja pakutud hinnaga edukat kogust ning vastavas

planeerimispiirkonnas eduka pakkuja hinnaga pakkuja mitteedukat kogust.

Müügi korraldaja poolt vastu hinnapakkumine arvutatakse valemiga:

∑plan piirkond (((parima pakkuja hind vahelaos + hinnapunktide summa) – (pakkuja hind

vahelaos + hinnapunktide summa))* kogus) / pakkuja TTK + pakkuja pakutud hind

ostja laos

Kui pakkuja ei kinnita müügi korraldaja poolt tehtud hinnapakkumist TTK ostuks, lisatakse TTK kogus, mille osas pakkuja hinnapakkumus ei olnud parim, teisel etapil

kõigi pakkujate vahel toimuva EPK mahu hulka.

1.2.9. Peale TTK osas edukate pakkujate selgumist viib müügi korraldaja läbi EPK tarneperioodi kestvuslepingu vabadele kogustele. Pakkujad esitavad määratud tähtpäevaks soovi korral uue hinnapakkumuse, mis ei või olla madalam kõigi edukate TTK pakkumuste kaalutud keskmisest hinnast. Pakkujad mahulist

ostusoovi muuta ei saa. Uue hinnapakkumise esitamata jätmisel ja juhul kui pakkuja ostusoov on suurem kui tema edukaks tunnistatud TTK, kasutatakse

EPK läbiviimisel pakkuja esmast hinnapakkumust kui see ületab kõigi edukate

TTK pakkumuste kaalutud keskmist hinda. Pakkumiste kaalumisel lahutatakse

pakkuja pakutud ostja lao hinnast maksimaalsest hinnapunktide summast

eurodes kuupmeetri kohta puudu jääv summa. 1.2.10. Kõigile pakkujatele teatatakse vastaval tarneperioodil juhendi alusel edukaks

tunnistatud pakkujate sortimentide vahelaohinnad ja koguste geograafiline

paiknemine vaheladudes planeerimispiirkondade lõikes. Esimese tarneperioodi infoga koos avaldatakse aastane TTK kokku.

1.2.11. Kui edukaks tunnistatud pakkuja keeldub tarneperioodi ostukohustuse

täitmisest, kaotab ta õiguse osaleda järgmise kahe tarneperioodi TTK ja EPK pakkumistel ning sõltuvalt keeldumise ulatusest ja lähtuvalt metsamaterjali müügilepingu tüüptingimustest võib müügi korraldaja lepingust taganeda.

1.2.12. Edukate uute pakkujatega sõlmitakse punkti 1.2.2 arvesse võttes kestvuslepingud ja kehtiva kestvuslepingu pakkujatega lepingu lisad.

1.2.13. Kui EPK voorus ei esitata piisavalt pakkumusi või jäävad pakutud hinnad taandatuna planeerimispiirkonna vahelattu allapoole metsamaterjali harilikku

väärtust, lisatakse müümata jäänud metsamaterjali maht reservkoguse hulka.

- 22 -

Lisa 4: Kestvuslepingute alusel metsamaterjali müümisel pakkumuste hindamise kriteeriumid ja nende eest antavad hinnapunktid

Hinnatav kriteerium \ Hinnapunkt Virnmaterjal Palgid

Puidu vastuvõtt tagatakse tarneperioodil ilma üle kahenädalase vastuvõtu pausita. 1 1

FSC ja/või PEFC serditud ning piiranguta sertimata metsamaterjali ostmine. 3 3

RMK poolt tuvastatud puidu mõõtmise või kvaliteedi hindamise reeglite pikemaajalise

rikkumise tõttu esitatud rahalise hüvitise nõue viimase 12 kuu jooksul. -3 -3

RMK poolt esitatud viivisearve viimase 12 kuu

jooksul. -1 -1

Ostetavaid pikkusi okaspuupalkidel kolm või enam, sh pikkuste osakaal vastavalt RMK palkide

standardi lõikusmaatriksile või ostetavad pikkused ainult <4,2m ja lehtpuupalgil kaks või enam (arvestatakse pikkusi, mille maht on üldmahust vähemalt 10%) või ostetav pikkus kasepalkidel

≤3,2m, haava- ja sanglepapalkidel ≤3,0m ning >3,3m lehtpuupalkide osakaal kuni 40%. - 3

Ostetavaid järjestikusi diameetrigruppe okaspuupalkidel:

kolm või enam; või kaks; või üks. -

3

1

0

Kitsendused sorteerimis- ja laadimistingimustele:

pikkusi ei ole vaja eraldi sorteerida ega latvu ühes suunas keerata;

pikkused eraldi (ei kehti latiostjatele) või ladvaotsad ühes suunas; pikkused eraldi ja ladvad ühes suunas või erinevad pikkused seotud erineva diameetrivahemikuga.

2

1

0

2

1

0

Vastuvõtt tarnekohas võimaldatakse tarneperioodil, v.a riigipühad ja kokkulepitud puhkus: Esmaspäev – Pühapäev; Esmaspäev – Laupäev; Esmaspäev – Reede.

2

1

0

2

1

0

Paberi- ja/või küttepuit töödeldakse pakkujale või tema emaettevõtjale, kes omab vähemalt 50% pakkuja aktsiatest või osadest, kuuluvas ettevõttes. 3 -

Hinnapunkte kokku maksimaalselt 11 14 okas; 11 leht

- 23 -

Lisa 5: Ametlikes teadaannetes ja RMK kodulehel avaldatud kestvuslepingutega

metsamaterjali müügi teadaanded

Teadaande avaldamine Teadaande nr KL periood

12.09.2019 1519297 2020 - 2024

11.09.2020 1653302 2021 – 2025

02.09.2021 1810919 2022 – 2026

Lisa 6: Mittekvalifitseerunud kestvuslepingute pakkumised perioodil 2019- 2021

Pakkumise

KP

Pakkumise

kinnitamine Protokoll Pakkuja Põhjendus

03.10.2019 10.10.2019 3-3.4/30 Oerzen OÜ

Pakkuja ei täitnud müüja ees kohustusi

03.10.2019 10.10.2019 3-3.4/30 Savarmu Puit OÜ

Keskmine brutokuupalk ei

vastanud nõuetele

03.10.2019 27.12.2019 3-3.4/35 Estonian Cell AS

Pakkumine ei osutunud

konkurentsivõimeliseks

03.10.2019 27.12.2019 3-3.4/35

Lemeks Jõgeva AS

Pakkumine ei osutunud

konkurentsivõimeliseks

02.10.2020 06.10.2020 3-3.4/11 Grossmark OÜ

Pakkuja keskmine

brutopalk on alla

kehtestatud alampiiri

02.10.2020 06.10.2020 3-3.4/11 Hiielaid OÜ

Pakkuja keskmine

brutopalk on alla

kehtestatud alampiiri

02.10.2020 06.10.2020 3-3.4/11 Narvo OÜ

Pakkujal on maksuvõlg riigi ees

02.10.2020 06.10.2020 3-3.4/11 Serengeti OÜ

Pakkuja keskmine

brutopalk on alla

kehtestatud alampiiri

02.10.2020 04.12.2020 3-3.4/15 Woodinvest OÜ

Pakkuja ei esitanud

pakkumist

23.09.2021 14.10.2021 3-3.4/13

Kuberi OÜ

Pakkujal on maksuvõlg riigi ees ja tema keskmine

brutopalk on alla

kehtestatud alampiiri

23.09.2021 14.10.2021 3-3.4/13

Pihlakobara OÜ

Pakkujal on esitamata

tõend brutopalga maksmise kohta

- 24 -

Lisa 7: Kestvuslepingutega sortimentide ostjate arv 2019 – 2022 aastate lõikes

Kaubagrupp Sortiment

Ostjaid

2019

Ostjaid

2020

Ostjaid

2021

Ostjaid 2022

5k

Küte Kuuseküttepuit 12 11 13 14

Küte Küttepuit 20 23 26 27

Küte Männiküttepuit 11 10 10 11

Paber Haavapaberipuit 7 7 7 7

Paber Kasepaberipuit 19 21 21 21

Paber Kuusepaberipuit 15 14 10 10

Paber Männipaberipuit 14 13 9 10

Palk Hall-lepapalk 3 1 2 4

Palk KasepalkM 2 2 3 2

Palk Kasesaepalk 0 0 0 0

Palk Kasespoonipakk 5 6 6 5

Palk Kasevineeripakk 10 8 10 8

Palk kuuselatt 3 3 0 0

Palk Kuusepalk 19 22 23 23

Palk KuusepalkM 5 8 13 13

Palk Kuusepost 1 1 1 1

Palk Männi majapalk 2 2 3 3

Palk männilatt 4 4 0 0

Palk Männipalk 21 24 21 21

Palk MännipalkM 7 6 10 7

Palk Männipost 1 1 1 1

Palk Sanglepapalk 12 14 13 17

Palk Muu lehtpuupalk 1 1 0 0

- 25 -

Lisa 8: Kestvuslepinguga klientidele enam kui 50% sortimentide kogu müüdavast aastamahust perioodil 2019 – 2021 müüdud sortimentide mahud (m³)

Aasta Ostja Sortiment

Ostetud

aastane

kogus

(m³)

Sortimendi

kogu

aastane

maht (m³)

Ostetud

kogus

kogu

sorti-

mendi

aastasest

mahust

(%)

Ostjate

arv

2019 Rahel-Puit OÜ Kuusepost 751 751 100,00 1

2019 Rahel-Puit OÜ Männipost 3 047 3 047 100,00 1

2019 Palmako AS Kuuselatt 20 136 36 710 54,85 3

2020

Estonian Cell

AS Haavapaberipuit 198 625 255 998 77,59 7

2020 Hobbiton OÜ Männi majapalk 1 770 2 608 67,87 2

2020 Rahel-Puit OÜ Kuusepost 1 102 1 102 100,00 1

2020 Rahel-Puit OÜ Männipost 2 931 2 931 100,00 1

2020

Sawmill of

Sadala OÜ Hall-lepapalk 444 868 51,17 1

2020 Palmako AS Kuuselatt 10 117 16 888 59,90 3

2021 Rahel-Puit OÜ Kuusepost 796 795 100,00 1

2021 Rahel-Puit OÜ Männipost 2 900 2 900 100,00 1

2021

MO-Puit

Jõgeva AS KasepalkM 2 496 4 284 58,26 3

Ülle Harju Teie 16.10.2024

Postimees Grupp AS

[email protected] Meie (digitaalallkirja kuupäev) nr 10-

1/2024/6300

Vastus teabenõudele

Austatud Ülle Harju

Vastuseks Teie 16.10.2024 kell 19:21 esitatud teabenõudele edastan 2022.a teostatud plaanilise

siseauditi: “Metsamaterjali müügi korraldus kestvuslepingute alusel” ja RMK nõukogu

küsimustele vastamiseks teostatud siseauditi: “RMK lepingulised suhted – puidu müügi

kestvuslepingud” tulemusi kajastavad aruanded (lisatud). Kestvuslepingutega müüdud puidu

kohta on nimetatud audititest ajaliselt hiljem läbi viinud Riigikontroll auditi: „Riigimetsa

Majandamise Keskuse puidumüük kestvuslepingutega kokkuleppehinna alusel“ (auditi aruanne

02.07.2024).

Märgin, et RMK siseaudititalitus on iseseisvalt ja erinevate nõustajate kaasamisel

(advokaadibürood, finantsaudiitorid) pidevalt hinnanud RMK puidu müügi protsessi, sh

kestvuslepinguid, nende lisasid ning nendega seotud erinevaid aspekte.

Siseauditite tulemusi tuleb käsitleda auditeeritaval perioodil kehtinud õigusruumis ning arvestades

auditeeritava teema konteksti.

Juhin ka tähelepanu asjaolule, et auditeerimine on väljavõtteline ja toimub piiritletud ajaperioodi

ja valimi põhiselt. Seetõttu on võimalik auditi arvamus kujundada kontrollitud andmete ja

dokumentide alusel, mistõttu  erinevate auditite tulemused ei pruugi olla võrreldavad.

Tänaseks on Teile esitatud siseauditites antud soovitused on valdavas osas realiseeritud või töös:

1. Muudetud on Vabariigi Valitsuse müügikorra määruses (edaspidi VV määrus) sätestatud

protseduurilisi reegleid, täiendatud on pakkumiste hindamiskriteeriumeid (lisandväärtus, kestlik

kasutamine), lisatud on delegatsiooni norm, RMK metsamaterjali müügi täpsema metoodika

väljatöötamisteks.

2. Ajakohastatud on RMK sisemist metsamaterjali müügi regulatsiooni (edaspidi RMK juhend).

VV määrusega kooskõla tagamiseks on täiendatud on RMK juhendit (juhendisse on lisatud

metsamaterjali alghinna määramise ja hariliku väärtuse arvestamise metoodika).

3. Kestvuslepingute raames tehtavate pakkumuste kaalumise kriteeriumitena hindab RMK mh ka

ostjate poolt soetatavale metsamaterjalile lisandväärtuse andmist ja selle elukaart.

4. Kohaliku puidu väärindamiseks ja paberipuidu töötlemise arenguks sõlmib RMK

kestvuslepinguid vaid Eestis puitu töötlevate ettevõtetega (vahendajatele ei müüda).

5. Väikese ostjate arvuga metsamaterjali müümisel konkurentsi tagamiseks on juurutatud

põhimõte, mille kohaselt võrreldakse pakkumisi kvaliteedi skaalal aste madalamal oleva

sortimendi hindadega ning positiivne müügiotsus tehakse ainult juhul kui hind on sellest kõrgemal.

6. Alates 2024 aastast on kõik RMK sõlmitavate kestvuslepingute tingimused avalikud.

7. Arendatud on puiduturustusosakonna töölaud - IT-rakendus müügilepingute, aktide ning arvete

menetlemiseks.

8. Väljatöötamisel on metsamaterjali müügitehingute kontrolli ja aruandluse süsteem, mis

teavitaks kõigi kaubagruppide lõikes ennetavalt võimalikest ohuolukordadest ning raporteeriks

kehtestatud nõuete mittejärgimisest.

2

Palun mulle saata ülevaatamiseks Teie artiklis siseauditit puudutav osa, enne selle avalikustamist.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Piret Lantin

juhataja

siseaudititalitus

Lisad:

RMK siseauditi aruanne 115, 115- Metsamaterjali müügi korraldus kestvuslepingute alusel_(27-

06-2022).pdf

RMK siseauditi memo 114, 114- rmk siseauditi memo_ rmk kestvuslepingud_(17-06-2022).pdf

5038530 [email protected]