Vastuskiri

Suur-Ameerika 1 / 15056 Tallinn / 625 6101/ [email protected] / www.agri.ee Registrikood 70000734

Riigimetsa Majandamise Keskus

Tere 21.10.2024 kiri nr 3-1.1/2024/6953

Meie (kuupäev digiallkirjas) nr 14-5.1/930-36

Vastus Eesti-Läti neljanda elektriühenduse

riigi eriplaneeringu avalikustamisel esitatud

ettepanekule

Täname Teid Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu (edaspidi REP)

lähteseisukohtadele ja mõjude hindamise programmile (edaspidi LS ja programm) esitatud

ettepaneku eest ning vastame ettepankutele alljärgnevalt.

1. Tegite ettepaneku, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust. Selgitame, et oleme teie ettepanekuga juba arvestanud.

Alljärgnevat viidatud tegevusi ning kriteeriume rakendame edasises planeerimise ja mõjude

hindamise protsessis.

LS ja programmi ptk-is 3 "Asukoha eelvaliku metoodika" on sõnastatud, et planeeringualal

asuvad olemasolevad 35 kV ja 110 kV trassikoridorid. Kuna neid koridore on võimalik

kasutada ka 330 kV õhuliini kavandamiseks, käsitletakse ühe võimaliku alternatiivina ka

olemasolevate trassikoridoride laiendamist koos võimalike õgvenduste või möödaviikudega.

Olemasoleva trassikoridori laiendamisel peetakse silmas, et üldjuhul laiendatakse kaitsevöönd

olemasoleva õhuliini keskteljest võrdselt mõlemale poole, v.a juhtudel, kus võrdne

laiendamine ei osutu võimalikuks, kuna laiem kaitsevöönd kattuks trassikoridoride

visandamiseks ette nähtud aluskriteeriumidega (vt ptk 3.1). Seega on lisaks uutele

visandatavatele trassikoridorile käesolevas planeeringus käsitletavaks alternatiiviks ka

olemasolevate 35 kV ja 110 kV õhuliinide koridorid koos vajalike õgvenduste või

möödaviikudega.

LS ja programmi ptk-is 3.2. on kirjeldatud trassikoridoride alternatiivide, sh olemasolevate

koridoride möödaviikude, visandamise põhimõtteid. Lisaks erinevatele tehnilistele nõuetele,

näiteks trassikoridor peab olema võimalikult lühike või sirge, on visandamise põhimõttena

sätestatud ka, et trassikoridor paikneb võimalusel olemasoleva trassi koridoris, sellele

võimalikult lähedal. Seda põhjusel, et eelduslikult on olemasolevasse liinikoridori uut liini

lihtsam ja odavam paigaldada, sellel on ka väiksemad mõjud looduskeskkonnale (olemasolev

liin on looduses juba olemas, liinikoridor on juba raadatud) ning maaomanikele ja

kogukondadele (kaitsevööndi ulatus olemas).

LS ja programmi lisa 1 on trassikoridoride alternatiivide võrdluskriteeriumide tabel. Selles

tabelis on toodud kriteeriumid, mille alusel erinevaid visandatud trassikoridoride alternatiive

edasises protsessis võrdlema asutakse, et võrdluse tulemusel valida elektriühenduse

2

kavandamiseks sobivaim trassikoridor. Majanduslike kriteeriumide alajaotuses on muuhulgas

kriteeriumina sõnastatud - metsamajanduslik maakasutus, mille kohaselt on eelistatud

trassikoridor, millel on väiksem maakasutus metsamaaga.

LS ja programmi lisa 1 on trassikoridoride alternatiivide võrdluskriteeriumide tabel. Selles

tabelis on toodud kriteeriumid, mille alusel erinevaid visandatud trassikoridoride alternatiive

edasises protsessis võrdlema asutakse, et võrdluse tulemusel valida elektriühenduse

kavandamiseks sobivaim trassikoridor. Looduskeskkonna kriteeriumide alajaotuses on

sõnastatud kriteerium - mõju taimestikule ja vääriselupaikadele, mille kohaselt on eelistatud

trassikoridori alternatiiv, mis avaldab kõige vähem mõju taimestikule ja vääriselupaikadele.

Selle kriteeriumi hindamisel hinnatakse muuhulgas taimestikule ja vääriselupaikadele

avalduvaid otseseid (nt raadamine, väärtusliku taimkatte kadu) ja kaudseid (nt taimeliikide

populatsioonide isoleerimine, servaefekt raadatava trassikoridori naabruses jms) mõjusid.

2. Tegite ettepaneku eemalda LS-st lause „Juhul, kui riigimaale jäävate vääriselupaikade

raadamine on siiski möödapääsmatu, on vajalik koostöös Keskkonnaametiga leida hävivatele

või tugevalt mõjutatud vääriselupaikadele asendus-alasid, mida saaks võtta asendusaladena

kaitse alla.“ Selgitame, et LS ja programmi ptk 3.1. kohaselt on vääriselupaigad määratletud

kui tõenäoliselt ebasobivad alad, kuhu trassikoridori visandamine ei ole eelistatud.

Vääriselupaikade jäämine liinikoridori tähendaks vääriselupaikade raadamist ehk olulist

negatiivset mõju. Mõjud võivad avalduda ka juhul, kui vääriselupaiku jääb raadatava

liinikoridori piirile, kuna muutub nende valgus- ja tuulerežiim ning mikrokliima ja elustikule

avaldub nn servaefekt. Eeltoodust lähtuvalt arvestatakse trasside visandamisel ka

vääriselupaikade asukohtadega ning nende raadamist püütakse vältida olulise negatiivse mõju

välistamiseks. Sellega seonduvalt on planeeringu kohaselt esimeseks eelistuseks ka teie

ettepanekus sisalduv soov mitte võtta täiendavaid alasid riigimetsades vääriselupaikadena

kaitse alla. Kui aga trassikoridoride visandamisel, nende võrdlemisel ja kaasnevate mõjude

hindamisel ilmneb, et mõne vääriselupaiga vältimine ei ole täielikult või osaliselt võimalik,

tuleb raadatavale vääriselupaigale leida asendusala. See on levinud praktika vääriselupaikade

kao hüvitamisel ning sellist lähenemist on toetanud ka Keskkonnaamet. Seega teie

ettepanekuga ei saa arvestada. Hoiame Teid planeeringu koostamisega kursis ja vastavalt

vajadusel korraldame koostöö kohtumisi ka RMK-ga.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Heddy Klasen

ruumilise planeerimise osakonna juhataja

Marju Kaivapalu

58510632 [email protected]

Regionaal- ja Põllumajandusministeerium

[email protected]

Teie: 09.09.2024 nr 14-5.1/930

Meie: 21.10.2024 nr 3-1.1/2024/6953

V.a. Heddy Klasen

Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude

hindamise programmist

Küsite oma 09.09.2024 RMKle saadetud kirjaga arvamusi Eesti-Läti neljanda elektriühenduse riigi

eriplaneeringu lähteseisukohtade ja mõjude hindamise programmile. Planeeringualas on ka riigimaa

kinnistuid, milliste riigivara volitatud asutuseks on RMK.

Olles tutvunud eriplaneeringu kaardimaterjalide ning lähteseisukohtade ja mõjude hindamise

programmiga, avaldame järgmist:

- Leiame, et üldprintsiibis tuleks trassikoridori valikul eelistada võimalikult palju

olemasolevaid trasse, et rajatav taristuobjekt mõjutaks võimalikult vähe metsamaa pindala

vähenemist ja seeläbi ka elurikkust.

- Vääriselupaiku käsitlevas jaotises lk 81 on toodud lause: Juhul, kui riigimaale jäävate

vääriselupaikade raadamine on siiski möödapääsmatu, on vajalik koostöös

Keskkonnaametiga leida hävivatele või tugevalt mõjutatud vääriselupaikadele asendus-

alasid, mida saaks võtta asendusaladena kaitse alla. Selline sõnastus viitab, justkui oleks

looduse kaitsmine statistiline, mitte sisuline tegevus. Juhime tähelepanu, et vääriselupaiku

inventeerivad vastava koolituse saanud metsakorraldajad igapäevaselt, juhindudes

Keskkonnaministri 04.01.2007 määrusega nr 2 kinnitatud metoodikast. Seega tekib

vääriselupaiku juurde juhul kui antud metsaosas on täidetud inventeerimise juhendis antud

tingimused (ja kaob kui looduslike või inimtekkeliste protsesside tulemusena need

tingimused kaovad). Looduse sisulise kaitse asendamine plaanimajandusega on ebakohane

ja devalveerib ka looduskaitse põhimõtteid. Sellest lähtuvalt palume antud lause dokumentist

eemaldada.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Jürgen Kusmin

RMK Kinnisvaraosakond

Planeeringute spetsialist

[email protected]; 505 3387

Koopia: [email protected]