| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/6349 |
| Registreeritud | 18.10.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaamet
[email protected] (18.10.2024) nr 3-6.1/2024/6349
Arvamuse küsimine Keskkonnaametilt (Ahtama jõgi)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide
raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti
tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele.
RMK alustab siirdekalade kudetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Märjamaa
vallas Mõisamaa külas Reose katastriüksusel (50403:001:1010) ning Rapla vallas Nõmmkülas
Kärdimetsa (65402:003:0552) ja Metskülas Lokata katastriüksuste (65401:004:0230) piiril
kulgevas Ahtama jões.
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Ahtama koelmu“.
RMK soovib Ahtama jões koelmualade parandamise kavandamise kohta Keskkonnaameti
arvamust ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Juhime tähelepanu asjaolule, et kevadisel perioodil võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna
parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad
kõikide seotud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende
olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1: Tööde kavatsus_Ahtama koelmu.pdf
56287678 [email protected]
1
Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsus
a) Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk
Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada
siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.
Ahtama jõel (VEE1111500) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade
parandamiseks1, mille käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja kasvualade kogupindalaks 0,48 ha ning
forelli taastootmispotentsiaaliks 428 samasuvist noorjärku aastas. Valdav osa forelli
taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule. Jõe ülemjooks Raikküla – Päärdu maanteest ülesvoolu
on veevaene ning ei oma forelli sigimis- ja elupaigana tähtsust. Praktiliselt kõik forellile sobilikud
sigimisalad Ahtama jões sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Jõesilmu vastsete elupaiku on oluliselt
halvendanud jões tehtud maaparandustööd (setete eemaldamine), ent siiski on lõiguti säilinud
jõesilmu vastsetele sobivaid elupaiku kogu jõe ulatuses.
Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks on ihtüoloogid teinud ettepaneku parandada forelli sigimis- ja
kasvualasid järgmistes jõelõikudes:
1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (72,26…72,30 km merest) - vajalik lisada vee-elustikule
jõesängi mitmekesisemaks muutmise eesmärgil suuremaid kive ja kudealade parandamiseks
kudesubstraati (lõik paikneb Reose katastriüksusel tunnusega 50403:001:1010);
2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu (77,45…77,50 km
merest) - vajalik parandada jõelõigu elupaigalist kvaliteeti kivide lisamise teel.
Tegevuste kirjeldus:
1) jõelõik põllutruubist allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning terve lõigu ulatuses
lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. 2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning
terve lõigu ulatuses lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada
purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:
1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm
2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.
Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel
tasandada ja korrastada.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Tabel 1. Ahtama parandatavate jõelõikude ülevaade.
Ahtama jõe lõik
Katastriüksus Koordinaadid (algus)
Koordinaadid (lõpp)
Koordinaadid (kudepadjand)
Lõigu pikkus
(m)
Kude- padjand
(tk)
Veerise hulk
(m3/tk)
Kivid d=30-
50 cm
Lõik 1 50403:001:1010 X=6527242 Y=533278
X=6527244 Y=533293
X=6527243 Y=533286
15 1 20 45
Lõik 2 65402:003:0552; 65401:004:0230
X=6526407 Y=538141
X=6526409 Y=538197
X=6526406 Y=538174
60 1 40 100
Asukoht:
1) jõelõik põllutruubist allavoolu asub Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Mõisamaa külas Reose katastriüksusel 50403:001:1010 (joonis 1).
Joonis 1. Ahtama 1) jõelõigu asendiplaan.
3
2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu asub Rapla maakonnas, Rapla vallas, Nõmmkülas Kärdimetsa 65402:003:0552 ja Lokata 65401:004:0230 katastriüksustel (joonis 2).
Joonis 2. Ahtama 2) jõelõigu asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Ahtama jõgi on parandatavatel lõikudel riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, mille sängi on
kuivendussüsteemi rajamise käigus sirgestatud ja süvendatud. Ühtlasi paiknevad parandatavad
jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Ahtama jõgi saab alguse Purku külast kilomeeter kirdes, olles Vigala jõe keskjooksu vasakpoolne
lisajõgi2, mille pikkus on 15,7 km, valgala pindala 52,7 km2. Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra sillast
ca 300 m kirdes vasakult Vigala jõkke. Tähtsaim lisaoja on alamjooksul ca 2 km suudmest suubuv
Loopealse kraav (VEE1110407). Jõgi on täies pikkuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe lähiümbruses on
ülekaalus hõreda asustusega põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe keskjooksul. Maa-ameti
andmetel on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 53,5 m ja suudmes 34,5 m. Keskmine lang on 1,2
m/km. Lang on väikseim alamjooksul suudme-eelses lõigus ja ülemjooksul lähte piirkonnas, mujal
suhteliselt ühtlaselt mõõdukas1.
2 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 09.10.2024)
4
Ahtama jõgi on Raikküla – Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav Looduskaitseseaduse
§51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana.
Hüdromorfoloogiliste uuringute käigus on tehtud ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid
kahes jõelõigus:
1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (joonis 3)
Jõesängile on võimalik juurde pääseda mööda 20166 Lipa-Mõisamaa teed ning kruusakattega
eraomandis (Reose katastriüksus 50403:001:1010) põlluteed.
3 Keskkonnaministri 15.06.04 määrus nr 73 – “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv)
Joonis 3. Ahtama 1) jõelõik, vaade ülesvoolu.
5
2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee sillast allavoolu (joonis 4).
Jõesängile on võimalik juurde pääseda 20166 Lipa-Mõisamaa teelt Ahtama silla (nr 3114) juurest jõe paremalt kaldalt Kärdimetsa katastriüksuselt (65402:003:0552). Parandatav jõelõik paikneb osaliselt ka Lokata katastriüksusel (65401:004:0230), millel on tuvastatud kaitsealuse taimeliigi kasvukoht, mistõttu
ei ole ligipääs jõe vasakult kaldalt soovitav.
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Ahtama jões kalade kudealade parandamine mõjutab eelkõige Kärdimetsa
(65402:003:0552) ja Reose (50403:001:1010) kinnistuid, mille kaudu toimub ligipääs parandatavatele
jõelõikudele. Mõju Lokata (65401:004:0230) kinnistule puudub. Maaomanikelt küsitakse planeeritud
tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Ahtama jões parandatavad jõelõigud kuuluvad riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude loetellu, ühtlasi paiknevad jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu
mõjualas. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused
tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja
maaparandussüsteemi toimivusele.
4 Maa-ameti geportaal (külastatud 09.10.2024).
Joonis 4. Ahtama 2) jõelõik, vaade allavoolu.
6
Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Ahtama jões on jõe degradeeritud
füüsiline kvaliteet – jõgi voolab kogu pikkuses kanaliseeritud sängis, mistõttu on tegu tugevasti
muudetud veekoguga. Jõe alam- ja keskjooksul on aastatel 2020-2021 läbi viidud maaparandustöid,
mille käigus on jõest eemaldatud setteid ja põhjasubstraati ning jõe kallastel on lõiguti teostatud
lageraiet1.
Negatiivse mõjutegurina vee-elustikule loetakse veel jõe ülemjooksu madalveeaegset veevaegust.
Arvestades, et tegemist on loodusliku mõjuteguriga, sõltub jõe elupaigaline väärtus sademete hulgast
ja sesoonsusest. Samuti on ihtüoloogilistes uuringutes mõjuteguritena välja toodud põllumajanduslik
tegevus, mille tõttu võib jões arvestada hajureostuse ohu ja mõjuga, ning koprapaisud, mis võivad
häirida forelli rännet keskjooksu kudealadele.
Arvestades, et Ahtama jõgi on Raikküla-Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav
Looduskaitseseaduse §51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana, omavad kavandatavad tööd
(kudepadjandite parandamine ja varjepaikade lisamine) positiivset mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.
Tööde tulemusel paranevad eelpool toodud jõelõikudes siirdekalade sigimis- ja elupaigatingimused
ning oodatav on forelli taastootmispotentsiaali suurenemine.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
1
Ahtama jõe kudealade parandamise kavatsus
a) Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk
Ahtama jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada
siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.
Ahtama jõel (VEE1111500) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade
parandamiseks1, mille käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja kasvualade kogupindalaks 0,48 ha ning
forelli taastootmispotentsiaaliks 428 samasuvist noorjärku aastas. Valdav osa forelli
taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule. Jõe ülemjooks Raikküla – Päärdu maanteest ülesvoolu
on veevaene ning ei oma forelli sigimis- ja elupaigana tähtsust. Praktiliselt kõik forellile sobilikud
sigimisalad Ahtama jões sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule. Jõesilmu vastsete elupaiku on oluliselt
halvendanud jões tehtud maaparandustööd (setete eemaldamine), ent siiski on lõiguti säilinud
jõesilmu vastsetele sobivaid elupaiku kogu jõe ulatuses.
Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks on ihtüoloogid teinud ettepaneku parandada forelli sigimis- ja
kasvualasid järgmistes jõelõikudes:
1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (72,26…72,30 km merest) - vajalik lisada vee-elustikule
jõesängi mitmekesisemaks muutmise eesmärgil suuremaid kive ja kudealade parandamiseks
kudesubstraati (lõik paikneb Reose katastriüksusel tunnusega 50403:001:1010);
2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu (77,45…77,50 km
merest) - vajalik parandada jõelõigu elupaigalist kvaliteeti kivide lisamise teel.
Tegevuste kirjeldus:
1) jõelõik põllutruubist allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning terve lõigu ulatuses
lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. 2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu: jõelõiku rajatakse üks kudepadjand ning
terve lõigu ulatuses lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt tabelile 1. Kudepadjandi materjal peab olema looduslikust kruusast sõelutud veeris, vajadusel tuleb lisada
purustatud kruusa, et materjal ei oleks liiga ümar ja voolus ebastabiilne. Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:
1) ca 50±10% diameetriga 2...5 cm
2) ca 50±10% diameetriga 5...8 cm.
Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel
tasandada ja korrastada.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Tabel 1. Ahtama parandatavate jõelõikude ülevaade.
Ahtama jõe lõik
Katastriüksus Koordinaadid (algus)
Koordinaadid (lõpp)
Koordinaadid (kudepadjand)
Lõigu pikkus
(m)
Kude- padjand
(tk)
Veerise hulk
(m3/tk)
Kivid d=30-
50 cm
Lõik 1 50403:001:1010 X=6527242 Y=533278
X=6527244 Y=533293
X=6527243 Y=533286
15 1 20 45
Lõik 2 65402:003:0552; 65401:004:0230
X=6526407 Y=538141
X=6526409 Y=538197
X=6526406 Y=538174
60 1 40 100
Asukoht:
1) jõelõik põllutruubist allavoolu asub Rapla maakonnas, Märjamaa vallas, Mõisamaa külas Reose katastriüksusel 50403:001:1010 (joonis 1).
Joonis 1. Ahtama 1) jõelõigu asendiplaan.
3
2) jõelõik Lipa-Mõisamaa tee Ahtama sillast allavoolu asub Rapla maakonnas, Rapla vallas, Nõmmkülas Kärdimetsa 65402:003:0552 ja Lokata 65401:004:0230 katastriüksustel (joonis 2).
Joonis 2. Ahtama 2) jõelõigu asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Ahtama jõgi on parandatavatel lõikudel riigi poolt korrashoitav ühiseesvool, mille sängi on
kuivendussüsteemi rajamise käigus sirgestatud ja süvendatud. Ühtlasi paiknevad parandatavad
jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Ahtama jõgi saab alguse Purku külast kilomeeter kirdes, olles Vigala jõe keskjooksu vasakpoolne
lisajõgi2, mille pikkus on 15,7 km, valgala pindala 52,7 km2. Jõgi suubub Mõisamaa külas Moodra sillast
ca 300 m kirdes vasakult Vigala jõkke. Tähtsaim lisaoja on alamjooksul ca 2 km suudmest suubuv
Loopealse kraav (VEE1110407). Jõgi on täies pikkuses süvendatud ja õgvendatud. Jõe lähiümbruses on
ülekaalus hõreda asustusega põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe keskjooksul. Maa-ameti
andmetel on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 53,5 m ja suudmes 34,5 m. Keskmine lang on 1,2
m/km. Lang on väikseim alamjooksul suudme-eelses lõigus ja ülemjooksul lähte piirkonnas, mujal
suhteliselt ühtlaselt mõõdukas1.
2 EELIS (Eesti Eluslooduse Infosüsteem), Keskkonnaagentuur (kasutatud 09.10.2024)
4
Ahtama jõgi on Raikküla – Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav Looduskaitseseaduse
§51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana.
Hüdromorfoloogiliste uuringute käigus on tehtud ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid
kahes jõelõigus:
1) lõik: alamjooksul põllutruubist allavoolu (joonis 3)
Jõesängile on võimalik juurde pääseda mööda 20166 Lipa-Mõisamaa teed ning kruusakattega
eraomandis (Reose katastriüksus 50403:001:1010) põlluteed.
3 Keskkonnaministri 15.06.04 määrus nr 73 – “Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/127062022011?leiaKehtiv)
Joonis 3. Ahtama 1) jõelõik, vaade ülesvoolu.
5
2) lõik: klibune ritraalne lõik Lipa-Mõisamaa tee sillast allavoolu (joonis 4).
Jõesängile on võimalik juurde pääseda 20166 Lipa-Mõisamaa teelt Ahtama silla (nr 3114) juurest jõe paremalt kaldalt Kärdimetsa katastriüksuselt (65402:003:0552). Parandatav jõelõik paikneb osaliselt ka Lokata katastriüksusel (65401:004:0230), millel on tuvastatud kaitsealuse taimeliigi kasvukoht, mistõttu
ei ole ligipääs jõe vasakult kaldalt soovitav.
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Ahtama jões kalade kudealade parandamine mõjutab eelkõige Kärdimetsa
(65402:003:0552) ja Reose (50403:001:1010) kinnistuid, mille kaudu toimub ligipääs parandatavatele
jõelõikudele. Mõju Lokata (65401:004:0230) kinnistule puudub. Maaomanikelt küsitakse planeeritud
tööde elluviimiseks vastavad kooskõlastused.
Mõju infrastruktuurile: Ahtama jões parandatavad jõelõigud kuuluvad riigi poolt korrashoitavate
ühiseesvoolude loetellu, ühtlasi paiknevad jõelõigud maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu
mõjualas. Põllumajandus- ja Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused
tegevuste elluviimiseks ning hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja
maaparandussüsteemi toimivusele.
4 Maa-ameti geportaal (külastatud 09.10.2024).
Joonis 4. Ahtama 2) jõelõik, vaade allavoolu.
6
Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Ahtama jões on jõe degradeeritud
füüsiline kvaliteet – jõgi voolab kogu pikkuses kanaliseeritud sängis, mistõttu on tegu tugevasti
muudetud veekoguga. Jõe alam- ja keskjooksul on aastatel 2020-2021 läbi viidud maaparandustöid,
mille käigus on jõest eemaldatud setteid ja põhjasubstraati ning jõe kallastel on lõiguti teostatud
lageraiet1.
Negatiivse mõjutegurina vee-elustikule loetakse veel jõe ülemjooksu madalveeaegset veevaegust.
Arvestades, et tegemist on loodusliku mõjuteguriga, sõltub jõe elupaigaline väärtus sademete hulgast
ja sesoonsusest. Samuti on ihtüoloogilistes uuringutes mõjuteguritena välja toodud põllumajanduslik
tegevus, mille tõttu võib jões arvestada hajureostuse ohu ja mõjuga, ning koprapaisud, mis võivad
häirida forelli rännet keskjooksu kudealadele.
Arvestades, et Ahtama jõgi on Raikküla-Päärdu maanteest suubumiseni Vigala jõkke kaitstav
Looduskaitseseaduse §51 alusel3 lõheliste kudemis- ja elupaigana, omavad kavandatavad tööd
(kudepadjandite parandamine ja varjepaikade lisamine) positiivset mõju jõe füüsilisele kvaliteedile.
Tööde tulemusel paranevad eelpool toodud jõelõikudes siirdekalade sigimis- ja elupaigatingimused
ning oodatav on forelli taastootmispotentsiaali suurenemine.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.