Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt Laibu lahe kalade rändetee parendamise kavatsusele

Keskkonnaamet

[email protected] (digitaalallkirja kuupäev) nr 3-6.1/2024/6348

Kooskõlastuse ja projekteerimistingimuste küsimine Keskkonnaametilt Laibu lahe kalade

rändetee parendamise kavatsusele

Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja

Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projekti

raames parendatakse kalade rändetingimusi rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadele.

RMK alustab kalade rändetingimuste parendamise kavandamist Laibu lahe (VEE2070420)

väljavoolul Saare maakonnas, Saaremaa vallas, Oju külas eramaaüksusel Niidi (katastritunnus:

30101:003:0026).

Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas „Laibu lahe kalade rändetee parendamise

kavatsus“.

RMK soovib Keskkonnaametilt Laibu lahe väljavoolule kavandatava rändetee parendamise kohta

arvamust, projekteerimistingimusi ning soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja

koostamisel. Samuti palume kooskõlastada tööde kavatsusdokument.

Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palun võtta ühendust RMK

looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Anett Reilent – [email protected], 53 824 350).

Vastuskiri palun saata e-posti aadressil [email protected].

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Anett Reilent

veeökoloog

looduskaitseosakond

Lisa:

Laibu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus.pdf

[email protected]

53824350

Laibu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus

a) Rändetee parendamise eesmärk;

Laibu lahe (VEE2070420) väljavooluks on Pautsaare lahte (VEE2070410) suubuv Kiissa jõgi

(VEE1168601). Kiissa jõgi on kevadeti kogu ulatuses kaladele lihtsasti läbitav, ent väiksemate

vooluhulkade puhul võib rändetõkkeks osutuda jõe Laibu lahes paiknev taimestikku täis

kasvanud lähe. Maastikul eristuv väljavool lahest puudub, vesi voolab valdavalt mööda kitsaid

voolusänge, kuid teatud piirkondades hajub ka täielikult tiheda taimestiku vahele ära. Seetõttu

on raskendatud kalade liikumine Kiissa jõe kaudu Laibu lahest Pautsaare lahte ja vastupidi.

Laibu laht on üheks vähestest olulistest rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadest

Kihelkonna lahe rannikuveega seotud piirkonnas. Kiissa jões registreeriti ihtüoloogide poolt

haugi, ahvena ja särje esinemine ning Laibu lahest tabati linask, hõbekoger ja ahven. 1

Seega kavatseb RMK parendada kalade kuderändeteed voolutee puhastamisega läbi lahe

kinnikasvanud kaldaala ning lahe veetaseme fikseerimisega insenertehnilise lahendusega.

Tegevuste kirjeldus:

Olukorra parandamiseks on kavandatud Kiissa jõe voolutee puhastamine läbi lahe

kinnikasvanud kaldaala ning lahe veetaseme fikseerimine insenertehnilise lahendusega. Tööd

teostatakse nii, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne. Projekteerimise ja edasiste

kooskõlastuste käigus täpsustatakse kuidas käideldakse väljakaevatavat materjali. Peale

voolutee puhastamist teostatakse kaldaala korrastamine ning ala jäetakse looduslikule

taimestumisele. Projekteerimise käigus täpsustakse töödeks kasutatav tehnika ning ligipääsu

vajadus. Projekt kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud osapoolte ja maaomanikega.

Asukoht:

Laibu lahe väljavool ning samas Kiissa jõe läte asub asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas,

Oju külas eramaaüksusel Niidi (katastritunnus: 30101:003:0026) ning Laibu laht asub

eramaaüksustel Niidi (30101:003:0026) ja Kiisametsa (30101:003:0548).

1 Eeluuring Lääne- Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja

kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).

Joonis 1. Kinnikasvanud Laibu lahe väljavoolu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Laibu lahe väljavool ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses ühegi

maaparandussüsteemiga.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Laibu lahe väljavool on täielikult taimestunud (joonis 2 ja 3), kuid Kiissa jõe säng kuni Laibu

lahe kinni kasvanud osani on hästi maastikust eristatav ka veevaesel ajal (joonis 4 ja 5).

Joonis 2. Droonifoto kinnikasvanud, aga nähtavast harunevast Kiissa jõe sängist (roosa ovaal)

(Autor: Rein Nellis 24.03.2022).

Joonis 3. 19.09.24 Laibu lahe taimestunud väljavool. Taamal paistab lahe vabaveeline osa

(Autor: Anett Reilent).

Joonis 4. Kiissa oja Laibu lahe väljavoolul 11.05.2022 (Autor: Imre Taal).

Joonis 5. Kiissa oja Laibu lahe väljavoolul 19.09.24 (Autor: Anett Reilent).

d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Laibu lahe väljavool asub eramaaüksusel Niidi (katastritunnus:

30101:003:0026) ning Laibu laht asub eramaaüksustel Niidi (30101:003:0026) ja Kiisametsa

(30101:003:0548). Ligipääs Laibu lahe väljavooluni on saavutatav üle eramaaüksuse Niidi

(katastritunnus: 30101:003:0026). Puid eemaldatakse ainult vajadusel ja minimaalses koguses.

Kogu puit kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt

maaomaniku soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused

tuleb tööde lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.

Mõju kaitseväärtustele: Laibu lahe väljavoolu ala ja laht ise kattub mitme kaitsealuse liigi

elupaigaga. II kaitsekategooria taimeliikidest soohiilakas (Liparis loeselii) ja loomaliikdiest

apteegikaan (Hirudo medicinalis), III kaitsekategooria taimeliikidest: lääne-mõõkrohi

(Cladium mariscus), harilik porss (Myrica gale), soo-neiuvaip (Epipactis palustris).

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Anett Reilent

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 18.10.2024 nr 3-6.1/2024/6348

Meie 19.11.2024 nr 7-9/24/21555-2

Keskkonnaameti sesiukoht Laibu lahe kalade

rändetee parendamise kavatsusele

Austatud Anett Reilent

RMK kavandab kalade rändetingimuste parandamist Laibu lahes (VEE2070420) selliselt, et

oleks tagatud parem veevahetus ning kalade rändevõimalused Laibu lahe ja Kiissa jõe vahel.

Laibu lahe väljavool ning samas Kiissa jõe läte asub asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas,

Oju külas eramaaüksusel Niidi (katastritunnus: 30101:003:0026) ning Laibu laht asub

eramaaüksustel Niidi (30101:003:0026) ja Kiisametsa (30101:003:0548).

Kalade rändetee parendamiseks kavandatakse Kiissa jõe voolutee puhastamine läbi lahe

kinnikasvanud kaldaala ning lahe veetaseme fikseerimine insenertehnilise lahendusega.

Lahenduse aluseks on Inseneribüroo Urmas Nugin OÜ töö nr 22059 „EELUURING

LÄÄNE-SAAREMAA RANNAJÄRVEDE KUDEALADE TAASTAMISEKS. Topo-

geodeetilised ja geoloogilised uuringud ning tehnilised eskiisid. LAIBU LAHE

VÄLJAVOOL, LEHMALAHE VÄLJAVOOL, NIGU LAHE VÄLJAVOOL, LÄÄGI

TRUUP, TÜRDU TRUUP“.

Olukorra parandamiseks on kavandatud voolutee puhastamine läbi lahe kinnikasvanud

kaldaala ning lahe veetaseme fikseerimine ümarpalgist ülevooluga. Voolutee avatakse ca 3 m

põhjalaiusega nõvana, mille nõlvad kujundada kaldega 1:4…1:5. Nõva lahe poolne ots

kujundatakse laienevana. Väljakaevatav materjal (ca 90 m3) laotatakse õhukese kihina laiali

kõrvalolevatele aladele. Ülevoolupalk (D=0,3..0,4 m) paigaldatakse Kiissa ojale selliselt, et

palgi pealispinna (ülevoolulävi) kõrgusarv oleks 2,05 m abs. Palki tehakse 1..3 sälku

sügavusega 10 cm (kõrgusarv1,95 m abs).

Lähtuvalt mahust vajab tegevus eelnevalt veekeskkonnariskiga tegevuse registreeringut1.

Saare maakonnas olev Kiissa oja ei ole veel kantud registrisse (staatus menetluses) ning

koodiga VEE1168601 veekogu ei ole Keskkonnaportaalist leitav. Kiissa oja on põhikaardil

märgitud ojana. Eesti looduse infosüsteemi põhimääruse järgi on selle andmekogu vastutav

töötleja Keskkonnaagentuur (KAUR). Kui tööd puudutavad ka Kiissa oja, tuleb selgitada kas

on tegemist veekoguga veeseaduse mõistes: a) kui on veekogu, siis KAUR kannab selle

1 VeeS § 196 lg 2 p 2 ja p 5

2 (2)

EELISesse ning sellele kohaldub kogu veekoguks olemise õigusruum, b) kui pole tegemist

veekoguga, siis veekogu puudutav õigusruum ei kohaldu.

Planeeritaval tööalal on registreeritud soohiilaka ja apteegikaani elupaik, lisaks mitmed 3.

kaitsekategooria liikide elupaigad. Ortofoto järgi hinnates ja 04.11.2024 tehtud paikvaatluse

põhjal on Laibu lahest Kiissa oja väljavoolu piirkonnas (tööalal) kasvamas lausalise

katvusega rinnuni lääne-mõõkrohi ja väljavoolu piirkonnas ei ole soohiilakale sobivaid

mikroelupaiku. Seega eeldatavalt tööalale ühtegi soohiilaka isendit ei jää. Apteegikaani

isendite esinemine tööpiirkonnas sõltub veetasemest. Kiissa ojas registreeriti 04.11.2024 pea

terves ulatuses oja-haneputke esinemine ja elupaik lisatakse EELISesse, hetkel on oja-

haneputk Kiissa ojas märgitud ühes kohas punktobjektina.

Tööalal vajalik puittaimede raie teha vajadusel väljaspool lindude peamist pesitsusperioodi, so

15.03-31.07.

Töö teha suvisel madalveeperioodil ajavahemikus 15.juuni kuni 30. september, et tagada

apteegikaanide kaitse ja vältida pinnase kahjustuste tekkimist.

Töö käigus väljakaevatavat materjali ei tohi paigutada kaitstavate liikide elupaikadesse ega

kohta, kust see võib suurveega kanduda Kiissa ojja. Seetõttu tuleb sarnaselt Lehmalahe

projektlahendusele väljakaevatav materjal kohe, st ilma kaldale paigutamata laadida veokile

ning ära vedada. Maastikul kasutada väiksema erisurvega tehnikat (eelistatud on

roomiktehnika), mis võimalikult vähe lõhuks pinnakatet. Töö tagajärjel ei tohi muutuda Laibu

lahe loomulik veetase ja selle dünaamika.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Tarvo Roose

juhataja

Looduskaitse korraldamise osakond

Märt Kesküla 523 4410

[email protected]

Maarja Nõmm 568 20722

[email protected]

Gunnar Raun 568 87157

[email protected]

Laibu lahe kalade rändetee parendamise kavatsus

a) Rändetee parendamise eesmärk;

Laibu lahe (VEE2070420) väljavooluks on Pautsaare lahte (VEE2070410) suubuv Kiissa jõgi

(VEE1168601). Kiissa jõgi on kevadeti kogu ulatuses kaladele lihtsasti läbitav, ent väiksemate

vooluhulkade puhul võib rändetõkkeks osutuda jõe Laibu lahes paiknev taimestikku täis

kasvanud lähe. Maastikul eristuv väljavool lahest puudub, vesi voolab valdavalt mööda kitsaid

voolusänge, kuid teatud piirkondades hajub ka täielikult tiheda taimestiku vahele ära. Seetõttu

on raskendatud kalade liikumine Kiissa jõe kaudu Laibu lahest Pautsaare lahte ja vastupidi.

Laibu laht on üheks vähestest olulistest rannajärvedega seotud siirdekalade koelmualadest

Kihelkonna lahe rannikuveega seotud piirkonnas. Kiissa jões registreeriti ihtüoloogide poolt

haugi, ahvena ja särje esinemine ning Laibu lahest tabati linask, hõbekoger ja ahven. 1

Seega kavatseb RMK parendada kalade kuderändeteed voolutee puhastamisega läbi lahe

kinnikasvanud kaldaala ning lahe veetaseme fikseerimisega insenertehnilise lahendusega.

Tegevuste kirjeldus:

Olukorra parandamiseks on kavandatud Kiissa jõe voolutee puhastamine läbi lahe

kinnikasvanud kaldaala ning lahe veetaseme fikseerimine insenertehnilise lahendusega. Tööd

teostatakse nii, et tagatud on kõikide kalaliikide ränne. Projekteerimise ja edasiste

kooskõlastuste käigus täpsustatakse kuidas käideldakse väljakaevatavat materjali. Peale

voolutee puhastamist teostatakse kaldaala korrastamine ning ala jäetakse looduslikule

taimestumisele. Projekteerimise käigus täpsustakse töödeks kasutatav tehnika ning ligipääsu

vajadus. Projekt kooskõlastatakse selle valmimisel kõikide seotud osapoolte ja maaomanikega.

Asukoht:

Laibu lahe väljavool ning samas Kiissa jõe läte asub asub Saare maakonnas, Saaremaa vallas,

Oju külas eramaaüksusel Niidi (katastritunnus: 30101:003:0026) ning Laibu laht asub

eramaaüksustel Niidi (30101:003:0026) ja Kiisametsa (30101:003:0548).

1 Eeluuring Lääne- Saaremaa rannajärvede kudealade taastamiseks. Ihtüoloogia (sh otoliidi mikrokeemia) ja

kaugseire osa lõpparuanne. Tartu Ülikooli Eesti Mereinstituut, Inseneribüroo Urmas Nugin. (Tartu 2023).

Joonis 1. Kinnikasvanud Laibu lahe väljavoolu asendiplaan.

b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest eesvooludest ja muust infrastruktuurist;

Laibu lahe väljavool ei asu riigi poolt korrashoitaval eesvoolul ega ole ühenduses ühegi

maaparandussüsteemiga.

c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid

Laibu lahe väljavool on täielikult taimestunud (joonis 2 ja 3), kuid Kiissa jõe säng kuni Laibu

lahe kinni kasvanud osani on hästi maastikust eristatav ka veevaesel ajal (joonis 4 ja 5).

Joonis 2. Droonifoto kinnikasvanud, aga nähtavast harunevast Kiissa jõe sängist (roosa ovaal)

(Autor: Rein Nellis 24.03.2022).

Joonis 3. 19.09.24 Laibu lahe taimestunud väljavool. Taamal paistab lahe vabaveeline osa

(Autor: Anett Reilent).

Joonis 4. Kiissa oja Laibu lahe väljavoolul 11.05.2022 (Autor: Imre Taal).

Joonis 5. Kiissa oja Laibu lahe väljavoolul 19.09.24 (Autor: Anett Reilent).

d) Eelhinnang, kuidas truubi rekonstrueerimine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,

infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtteid.

Mõju tulundusmetsale: mõju tulundusmetsale puudub.

Mõju eramaadele: Laibu lahe väljavool asub eramaaüksusel Niidi (katastritunnus:

30101:003:0026) ning Laibu laht asub eramaaüksustel Niidi (30101:003:0026) ja Kiisametsa

(30101:003:0548). Ligipääs Laibu lahe väljavooluni on saavutatav üle eramaaüksuse Niidi

(katastritunnus: 30101:003:0026). Puid eemaldatakse ainult vajadusel ja minimaalses koguses.

Kogu puit kogutakse kokku ja paigutatakse kokkulepitud kohta või utiliseeritakse vastavalt

maaomaniku soovidele. Juhul kui kinnistule tekivad roopad ja/või muud pinnasekahjustused

tuleb tööde lõppemisel need taastada. Kõikidelt osapooltelt võetakse planeeritavate tööde

elluviimiseks vastavad kooskõlastused.

Mõju infrastruktuurile: mõju infrastruktuurile puudub.

Mõju kaitseväärtustele: Laibu lahe väljavoolu ala ja laht ise kattub mitme kaitsealuse liigi

elupaigaga. II kaitsekategooria taimeliikidest soohiilakas (Liparis loeselii) ja loomaliikdiest

apteegikaan (Hirudo medicinalis), III kaitsekategooria taimeliikidest: lääne-mõõkrohi

(Cladium mariscus), harilik porss (Myrica gale), soo-neiuvaip (Epipactis palustris).

Kavandatavad tegevused kooskõlastatakse Keskkonnaametiga.

Mõju ettevõtetele: mõju ettevõtetele puudub.