| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 3-6.1/6339 |
| Registreeritud | 18.10.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 3-6.1 |
| Sari | Looduskaitse ja jahinduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Keskkonnaamet |
| Saabumis/saatmisviis | Keskkonnaamet |
| Vastutaja | |
| Originaal | Ava uues aknas |
Keskkonnaamet
[email protected] (18.10.2024) nr 3-6.1/2024/6339
Arvamuse küsimine Keskkonnaametilt (Rõue jõgi)
Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK) viib Euroopa Merendus-, Kalandus- ja
Vesiviljelusfondi toel ellu vooluveekogude tervendamise projekte perioodil 2021-2027. Projektide
raames parandatakse siirdekalade kudemistingimusi Eesti jõgedes vastavalt Keskkonnaameti
tellitud Euroopa Merendus- ja Kalandusfondi 2014-2020 toel läbiviidud eeluuringutele.
RMK alustab siirdekalade kudetingimuste parandamise kavandamist Rapla maakonnas, Kehtna
vallas Sauna külas (Jõeäärse katastriüksus 29301:001:0228 ja Pinna katastriüksus
66801:001:2113) ning Kumma külas (Vana-Kiio katastriüksus 29201:001:0048).
Kavandatavad tegevused on täpsemalt kirjeldatud lisas 1: „Tööde kavatsus_Rõue koelmu“.
RMK soovib Rõue jões koelmualade parandamise kavandamise kohta Keskkonnaameti arvamust
ja soovitusi, millega arvestada projekti tellimisel ja koostamisel.
Juhime tähelepanu asjaolule, et kevadisel perioodil võib projekti lisanduda jõe elukeskkonna
parandamise eesmärgil täiendavaid meetmeid. Valmiva tööprojekti kooskõlastavad projekteerijad
kõikide seotud osapooltega eraldi. Tööprojektis on täpsemalt kirjeldatud tööde järjekord, nende
olemus ning ülevaade, milliseid töid teostatakse veekogude siseselt.
Küsimuste tekkimisel või lisainformatsiooni saamiseks palume võtta ühendust RMK
looduskaitseosakonna veeökoloogiga (Tuuli Teppo - kontakttelefon: 562 876 78).
Vastuskiri palume saata e-maili aadressil [email protected].
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tuuli Teppo
veeökoloog
looduskaitseosakond
Lisad:
Lisa 1: Tööde kavatsus_Rõue koelmu.pdf
56287678
1
Rõue jõe kudealade parandamise kavatsus
a) Rõue jõe kudealade parandamise eesmärk
Rõue jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada
siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.
Rõue jõel (VEE1110600) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade
parandamiseks1. Vee hulga ja omaduste poolest on Rõue jõgi hinnatud forellile sobivaks elupaigaks
alamjooksul ning keskjooksul kuni Räägu paisjärveni. Jõe keskjooksu ülemine osa kuni Nadalama-Kalbu
tee sillani, sobiks elupaigaks suurematele forellidele, kuid jõelõik jääb paisutuse mõjualasse ning
sobivad sigimisalad forellile puuduvad. 2022. a väliuuringute käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja
kasvualade kogupindalaks Rõue jões 0,59 ha ning taastootmispotentsiaaliks ca 760 samasuvist
noorjärku aastas. Praktiliselt kõik forellile sobilikud sigimisalad sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule.
Silmuvastsetele sobivaid elupaiku on jões piisavalt. Vigala jõel olevate paisude tõttu jõesilm praegu
Rõue jõkke sigimisrändel tõusta ei saa.
Peamised ohu- ja mõjutegurid Rõue jões on Räägu pais ja paisjärv, mis on kaladele ülesvoolu rändel
ületamatu, ning jõe degradeeritud füüsiline kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses
kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas
põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab
hajureostuse ohtu.
Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks on tehtud ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid
järgmistes jõeosades:
1) Allikakraavi suudmest ca 0,4 km allavoolu – osaliselt kivine jõelõik, mida on süvendatud. Vajalik
on rajada forellile kudekohtadeks sobivaid klibuseid põikmadalikke ning lisada jõesängi
suuremaid kive, mis pakuksid kaladele varjet ja suurendaksid voolumustri mitmekesisust;
2) Kumma – Kuusiku jõe teest 0,1 km ülesvoolu – vajalik on rajada forellile kudekohtadeks
sobivaid klibuseid põikmadalikke ning lisada jõesängi suuremaid kive, mis pakuksid kaladele
varjet ja suurendaksid voolumustri mitmekesisust.
Tegevuste kirjeldus:
Ettepanekuna esitatud jõelõikudesse rajatakse kudepadjandid ning lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt allolevas tabelis 1 ettenähtud parameetritele.
Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi kruusa ja veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:
1) 50±10% diameetriga 2...5 cm
2) 50±10% diameetriga 5...8 cm.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Tabel 1. Parandatavad jõelõigud.
Rõue jõe lõik
Katastriüksus Koordinaadid (algus)
Koordinaadid (lõpp)
Lõigu pikkus
(m)
Kudepadjand (tk)
Veerise hulk
(m3/tk)
Kivid d=40-
60 cm
Lõik 1 29301:001:0228,
66801:001:2113
X=6535550
Y=545206
X=6535542
Y=545212
10 1 30 40
Lõik 2 29201:001:0048 X=6532834 Y=547306
X=6532824 Y=547335
30 2 30 60
Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku
eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.
Asukoht:
1) Rõue jõe lõik 1 kattub kahe katastriüksusega: Rapla maakond, Kehtna vald, Saunaküla, Jõeäärse
katastriüksus (29301:001:0228) ja Rapla vald, Raela küla, Pinna katastriüksus (66801:001:2113).
2) Rõue jõe lõik 2 kattub ühe katastriüksusega: Rapla maakond, Kehtna vald, Kumma küla, Vana Kiio katastriüksus (29201:001:0048).
Joonis 1. Rõue jõe lõik 1 asendiplaan.
3
Joonis 2. Rõue jõe lõik 2 asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Rõue jõe lõik 1
• Lõik kuulub maaparandussüsteemide loetellu nimetusega Kaerepre32.
• Jõe paremkaldal paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala.
• Katastriüksusel 66801:001:2113 paikneb jõest ca 50 m kaugusel Rail Baltic raudtee trassi
koridor2.
Rõue jõe lõik 2
• Lõik kuulub maaparandussüsteemide loetellu nimetusega Kumma22.
• Jõe vasak- ja paremkaldal paiknevad maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Rõue jõgi asub kogu ulatuses Raplamaa territooriumil. EELISe2 andmetel on jõe pikkus 22,5 km, valgala
pindala 97,4 km2. Jõgi suubub Vigala jõkke vasakult Kuusiku asulast kilomeeter idas. Tähtsamad lisaojad
on alamjooksul 4 km suudmest suubuv allikatoiteline kraav ja Pargioja (VEE1110604). Jõe alam- ja
keskjooksu ning ülemjooksu ülemist osa on õgvendatud ja süvendatud. Ülemjooksu alumises osas
voolab jõgi lühildalt looduslikus sängis. Jõe lähiümbruses on ülekaalus võrdlemisi tiheda asustusega
2 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.
4
põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe ülemjooksul. Kaardimaterjali põhjal
(www.maaamet.ee) on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 67,5 m ja suudmes 49,0 m. Keskmine
lang on 0,8 m/km. Jõe lang on väike jõe alamjooksul, alates keskjooksust lang suureneb. Lang on suurim
jõe keskjooksul Pargioja suudmest Viljandi maanteeni1.
Hüdromorfoloogiliste uuringute käigus on tehtud ettepanek parandada Rõue jõe kudealasid kahes lõigus. Esimene lõik paikneb Jõeäärse katastriüksuse (29301:001:0228) ja Pinna katastriüksuse
(66801:001:2113) piiril, milleks on jõe telg. Ligipääs jõele on parim üle Jõeäärse katastriüksuse, mis välitööde ajal oli kasutuses heina- või rohumaana. Jõe kallas on ca 2 m kõrge ning küllatki järsk. Tööde
tegemiseks tuleb eelnevalt hinnata võsa raie vajadust. Siiski tuleb silmas pidada, et võsa ei raiuta lausaliselt, sest see toimib puhverribana põllu ning jõe vahel. Ühtlasi varjutab kaldal olev võsa voolulveekogu, säilitades selles sobivad elutingimused (vari, takistab jõesiseste taimede kasvu jne) jõe
elustikule (joonis 3).
Joonis 3. Rõue jõe lõik 1 Jõeäärse ja Pinna maaüksuste piiril, vaade allavoolu (22.08.2024).
Teine parandatav jõe lõik paikneb Vana-Kiio katastriüksusel (29201:001:0048), kus ligipääs jõele on
parem jõe vasakult kaldalt.
5
Joonis 2. Rõue jõe lõik 2 Vana-Kiio maaüksusel, vaade allavoolu (22.08.2024).
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Rõue jõkke kalade kudealade rajamine mõjutab eelkõige Jõeäärse
(29301:001:0228) ja Vana-Kiio (29201:001:0048) kinnistute eraomanikke, kelle maaüksustelt toimub
ligipääs parandatavatele koelmualadele. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused. Mõju Pinna (66801:001:2113) katastriüksusele puudub.
Mõju infrastruktuurile: Rõue jões parandatavad kudealade lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide
loetellu ning paiknevad maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas. Põllumajandus- ja
Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning
hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.
Katastriüksusel 66801:001:2113 paikneb jõest ca 50 m kaugusel Rail Baltic raudtee trassi koridor2,
seega küsitakse seotud osapoolelt arvamust kavandatud tööde läbiviimiseks.
Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Rõue jões on jõe degradeeritud füüsiline
kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-
õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning
paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab hajureostuse ohtu.
6
Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli sigimis- ja kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab
kudemiseks sobivate alade hulka jões ning maakivide lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema
elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri mitmekesisust.
Hüdromorfoloogilised väliuuringud Rõue jõel viidi läbi 2022. aastal, mil välitööde käigus uuriti jõge
lausaliselt suudmest Tallinna – Rapla maanteeni ning lisaks edasi lõiguti kuni Tallinna – Pärnu raudteeni.
Hüdromorfoloogiliste uuringute põhjal hinnati forelli taastootmispotentsiaali Rõue jões 768-le
samasuvisele isendile aastas. Valdav osa forelli taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule
allikakraavi suudme ja Pargioja vahelisele lõigule (vastavalt ca 556 forelli samasuvist is, ehk 72% kogu
jõe potentsiaalist). Pargioja suudmest ülesvoolu jääval lõigul esines sobilikke sigimisalasid vaid kuni
Räägu paisjärveni. Jõe kesk- ja ülemjooks Räägu paisjärvest ülesvoolu oli peamiselt potamaalse ilmega
ning forellile sobilikke sigimisalasid seal ei esinenud. Samuti on jõe ülemjooks veevaene ning ei oma
forelli elupaigana tähtsust1.
Uuringus1 on tehtud ettepanek võtta Rõue jõgi suudmest kuni Räägu paisjärveni kaitse alla lõhelaste
elupaigana ning kehtestada seal piirangud vastavalt Looduskaitseseaduse § 51, mis sätestab tingimused
koelmuala kaitseks.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.
1
Rõue jõe kudealade parandamise kavatsus
a) Rõue jõe kudealade parandamise eesmärk
Rõue jõe kudealade parandamise eesmärk on jõe füüsilise kvaliteedi tõstmine selleks, et parandada
siirdekalade sigimis- ja kasvualasid.
Rõue jõel (VEE1110600) on 2022. aastal läbi viidud ihtüoloogilised eeluuringud jõe elupaikade
parandamiseks1. Vee hulga ja omaduste poolest on Rõue jõgi hinnatud forellile sobivaks elupaigaks
alamjooksul ning keskjooksul kuni Räägu paisjärveni. Jõe keskjooksu ülemine osa kuni Nadalama-Kalbu
tee sillani, sobiks elupaigaks suurematele forellidele, kuid jõelõik jääb paisutuse mõjualasse ning
sobivad sigimisalad forellile puuduvad. 2022. a väliuuringute käigus hinnati forellile sobilike sigimis- ja
kasvualade kogupindalaks Rõue jões 0,59 ha ning taastootmispotentsiaaliks ca 760 samasuvist
noorjärku aastas. Praktiliselt kõik forellile sobilikud sigimisalad sobivad kudepaikadeks ka jõesilmule.
Silmuvastsetele sobivaid elupaiku on jões piisavalt. Vigala jõel olevate paisude tõttu jõesilm praegu
Rõue jõkke sigimisrändel tõusta ei saa.
Peamised ohu- ja mõjutegurid Rõue jões on Räägu pais ja paisjärv, mis on kaladele ülesvoolu rändel
ületamatu, ning jõe degradeeritud füüsiline kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses
kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas
põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab
hajureostuse ohtu.
Jõe füüsilise kvaliteedi parandamiseks on tehtud ettepanek parandada forelli sigimis- ja kasvualasid
järgmistes jõeosades:
1) Allikakraavi suudmest ca 0,4 km allavoolu – osaliselt kivine jõelõik, mida on süvendatud. Vajalik
on rajada forellile kudekohtadeks sobivaid klibuseid põikmadalikke ning lisada jõesängi
suuremaid kive, mis pakuksid kaladele varjet ja suurendaksid voolumustri mitmekesisust;
2) Kumma – Kuusiku jõe teest 0,1 km ülesvoolu – vajalik on rajada forellile kudekohtadeks
sobivaid klibuseid põikmadalikke ning lisada jõesängi suuremaid kive, mis pakuksid kaladele
varjet ja suurendaksid voolumustri mitmekesisust.
Tegevuste kirjeldus:
Ettepanekuna esitatud jõelõikudesse rajatakse kudepadjandid ning lisatakse elupaiga mitmekesistamiseks maakive vastavalt allolevas tabelis 1 ettenähtud parameetritele.
Kudepadjandi rajamiseks lisatakse jõesängi kruusa ja veerist diameetriga 2...8 cm järgmiselt:
1) 50±10% diameetriga 2...5 cm
2) 50±10% diameetriga 5...8 cm.
1 Ökokonsult OÜ, TÜ Eesti Mereinstituut, Trulling MTÜ. 2023. Jõgede eeluuringud elupaikade parandamiseks. Osa 1. Kasari jõestiku ihtüoloogilised uuringud.
2
Tabel 1. Parandatavad jõelõigud.
Rõue jõe lõik
Katastriüksus Koordinaadid (algus)
Koordinaadid (lõpp)
Lõigu pikkus
(m)
Kudepadjand (tk)
Veerise hulk
(m3/tk)
Kivid d=40-
60 cm
Lõik 1 29301:001:0228,
66801:001:2113
X=6535550
Y=545206
X=6535542
Y=545212
10 1 30 40
Lõik 2 29201:001:0048 X=6532834 Y=547306
X=6532824 Y=547335
30 2 30 60
Tööde projekteerimise käigus tuleb välja selgitada ja hinnata mõju maaparandussüsteemide toimimisele. Samuti tuleb välja selgitada ligipääsuteed objektile ning vajadus puittaimestiku
eemaldamiseks juurdepääsuks jõe kaldalt. Tööde järgselt tuleb liikumisteed maastikul vajadusel tasandada ja korrastada.
Asukoht:
1) Rõue jõe lõik 1 kattub kahe katastriüksusega: Rapla maakond, Kehtna vald, Saunaküla, Jõeäärse
katastriüksus (29301:001:0228) ja Rapla vald, Raela küla, Pinna katastriüksus (66801:001:2113).
2) Rõue jõe lõik 2 kattub ühe katastriüksusega: Rapla maakond, Kehtna vald, Kumma küla, Vana Kiio katastriüksus (29201:001:0048).
Joonis 1. Rõue jõe lõik 1 asendiplaan.
3
Joonis 2. Rõue jõe lõik 2 asendiplaan.
b) Ülevaade töödega mõjutatud alale jäävatest maaparandusehitistest, teedest ja muust
infrastruktuurist
Rõue jõe lõik 1
• Lõik kuulub maaparandussüsteemide loetellu nimetusega Kaerepre32.
• Jõe paremkaldal paikneb maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu ala.
• Katastriüksusel 66801:001:2113 paikneb jõest ca 50 m kaugusel Rail Baltic raudtee trassi
koridor2.
Rõue jõe lõik 2
• Lõik kuulub maaparandussüsteemide loetellu nimetusega Kumma22.
• Jõe vasak- ja paremkaldal paiknevad maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu alad.
c) Ülevaade objektist ning paikvaatluse pildid
Rõue jõgi asub kogu ulatuses Raplamaa territooriumil. EELISe2 andmetel on jõe pikkus 22,5 km, valgala
pindala 97,4 km2. Jõgi suubub Vigala jõkke vasakult Kuusiku asulast kilomeeter idas. Tähtsamad lisaojad
on alamjooksul 4 km suudmest suubuv allikatoiteline kraav ja Pargioja (VEE1110604). Jõe alam- ja
keskjooksu ning ülemjooksu ülemist osa on õgvendatud ja süvendatud. Ülemjooksu alumises osas
voolab jõgi lühildalt looduslikus sängis. Jõe lähiümbruses on ülekaalus võrdlemisi tiheda asustusega
2 EELIS. Eesti Eluslooduse Infosüsteem.
4
põllustatud alad. Metsaseid alasid on rohkem jõe ülemjooksul. Kaardimaterjali põhjal
(www.maaamet.ee) on jõe veepinna absoluutne kõrgus lähtel 67,5 m ja suudmes 49,0 m. Keskmine
lang on 0,8 m/km. Jõe lang on väike jõe alamjooksul, alates keskjooksust lang suureneb. Lang on suurim
jõe keskjooksul Pargioja suudmest Viljandi maanteeni1.
Hüdromorfoloogiliste uuringute käigus on tehtud ettepanek parandada Rõue jõe kudealasid kahes lõigus. Esimene lõik paikneb Jõeäärse katastriüksuse (29301:001:0228) ja Pinna katastriüksuse
(66801:001:2113) piiril, milleks on jõe telg. Ligipääs jõele on parim üle Jõeäärse katastriüksuse, mis välitööde ajal oli kasutuses heina- või rohumaana. Jõe kallas on ca 2 m kõrge ning küllatki järsk. Tööde
tegemiseks tuleb eelnevalt hinnata võsa raie vajadust. Siiski tuleb silmas pidada, et võsa ei raiuta lausaliselt, sest see toimib puhverribana põllu ning jõe vahel. Ühtlasi varjutab kaldal olev võsa voolulveekogu, säilitades selles sobivad elutingimused (vari, takistab jõesiseste taimede kasvu jne) jõe
elustikule (joonis 3).
Joonis 3. Rõue jõe lõik 1 Jõeäärse ja Pinna maaüksuste piiril, vaade allavoolu (22.08.2024).
Teine parandatav jõe lõik paikneb Vana-Kiio katastriüksusel (29201:001:0048), kus ligipääs jõele on
parem jõe vasakult kaldalt.
5
Joonis 2. Rõue jõe lõik 2 Vana-Kiio maaüksusel, vaade allavoolu (22.08.2024).
d) Eelhinnang, kuidas kudealade parandamine võib mõjutada tulundusmetsa, eramaid,
infrastruktuuri, kaitseväärtusi, ettevõtete tegevusi
Mõju tulundusmetsale: Mõju tulundusmetsale puudub.
Mõju eramaadele: Rõue jõkke kalade kudealade rajamine mõjutab eelkõige Jõeäärse
(29301:001:0228) ja Vana-Kiio (29201:001:0048) kinnistute eraomanikke, kelle maaüksustelt toimub
ligipääs parandatavatele koelmualadele. Maaomanikelt võetakse planeeritud tööde elluviimiseks
vastavad kooskõlastused. Mõju Pinna (66801:001:2113) katastriüksusele puudub.
Mõju infrastruktuurile: Rõue jões parandatavad kudealade lõigud kuuluvad maaparandussüsteemide
loetellu ning paiknevad maaparandussüsteemide reguleeriva võrgu mõjualas. Põllumajandus- ja
Toiduametilt taotletakse enne projekteerimist tehnilised tingimused tegevuste elluviimiseks ning
hinnatakse planeeritavate tegevuste mõjusid eesvoolule ja maaparandussüsteemi toimivusele.
Katastriüksusel 66801:001:2113 paikneb jõest ca 50 m kaugusel Rail Baltic raudtee trassi koridor2,
seega küsitakse seotud osapoolelt arvamust kavandatud tööde läbiviimiseks.
Mõju kaitseväärtustele: Üks peamiseid ohu- ja mõjutegureid Rõue jões on jõe degradeeritud füüsiline
kvaliteet – Rõue jõe alam- ja ülemjooks on kogu ulatuses kanaliseeritud. Suures osas on süvendatud-
õgvendatud ka jõe keskjooks. Jõgi voolab suures osas põllumassiivide ja kultuurheinamaade vahel ning
paiguti tegeletakse suurpõllumajandusega, mis omab hajureostuse ohtu.
6
Jõe füüsilise kvaliteedi tõstmisel paranevad forelli sigimis- ja kasvualad. Jõkke lisatav veeris suurendab
kudemiseks sobivate alade hulka jões ning maakivide lisamine tagab jõe elustikule nii mitmekesisema
elukeskkonna kui ka suurendab voolumustri mitmekesisust.
Hüdromorfoloogilised väliuuringud Rõue jõel viidi läbi 2022. aastal, mil välitööde käigus uuriti jõge
lausaliselt suudmest Tallinna – Rapla maanteeni ning lisaks edasi lõiguti kuni Tallinna – Pärnu raudteeni.
Hüdromorfoloogiliste uuringute põhjal hinnati forelli taastootmispotentsiaali Rõue jões 768-le
samasuvisele isendile aastas. Valdav osa forelli taastootmispotentsiaalist jäi jõe keskjooksule
allikakraavi suudme ja Pargioja vahelisele lõigule (vastavalt ca 556 forelli samasuvist is, ehk 72% kogu
jõe potentsiaalist). Pargioja suudmest ülesvoolu jääval lõigul esines sobilikke sigimisalasid vaid kuni
Räägu paisjärveni. Jõe kesk- ja ülemjooks Räägu paisjärvest ülesvoolu oli peamiselt potamaalse ilmega
ning forellile sobilikke sigimisalasid seal ei esinenud. Samuti on jõe ülemjooks veevaene ning ei oma
forelli elupaigana tähtsust1.
Uuringus1 on tehtud ettepanek võtta Rõue jõgi suudmest kuni Räägu paisjärveni kaitse alla lõhelaste
elupaigana ning kehtestada seal piirangud vastavalt Looduskaitseseaduse § 51, mis sätestab tingimused
koelmuala kaitseks.
Mõju ettevõtete tegevusele: Mõju ettevõtete tegevusele puudub.