Eelnõu

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	3-1.65/6285
Registreeritud	16.10.2024
Sünkroonitud	30.12.2025
Liik	Kiri
Funktsioon	3-1.65
Sari	Jahinduse alane kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis	Keskkonnaamet
Vastutaja	Kalev Männiste
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (23483 tm).

Failid

Hundi kyttimise korralduse eelnou 15102024.pdf

Korralduse eelnõu (Hundi küttimismahu kehtestamine 2024_2025_ jahiaastaks) saatmine tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks.pdf

Hundi kyttimise korralduse eelnou 15102024.pdf

K O R R A L D U S

[Registreerimise kuupäev] nr [Registreerimisnumber]

Hundi küttimismahu kehtestamine 2024/2025. jahiaastaks

1. OTSUS Arvestades punktis 2 esitatud asjaolusid ja põhjendusi ning keskkonnaministri 30.09.2020 määrusega nr 47 kehtestatud “Keskkonnaameti põhimääruse” § 7 lõike 2 punkti 6 ja § 9 lõike 2 punkti 3 alusel, otsustan: 1.1. Kehtestan 2024/2025. jahiaasta hundi (Canis lupus) küttimismahuks Eesti Vabariigi territooriumil esimese osana kokku 90 isendit ja kinnitan küttimismahu jagunemise ohjamisalade vahel (lisa 1). 1.2. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimusena korralduse hilisema muutmise ja/või kehtetuks tunnistamise ja/või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmise selliselt, et Keskkonnaametil on pärast Keskkonnaagentuuri poolsete ettepanekute tegemist õigus korraldusega kehtestatud huntide küttimismahtu ja ohjamisalade piire muuta. 1.3. Kehtestan korraldusele kõrvaltingimuse, mille kohaselt on keelatud pidada jahti töötavate telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele. 1.4. Tagamaks hundi küttimismahust kinnipidamise, kehtestan hundijahi registreerimise ja hundi küttimisest teavitamise korra: 1.4.1. Ohjamisalasse jääv jahipiirkond määrab jahihooajaks jahipiirkonna kontaktisiku ning edastab koheselt jahipiirkonna kontaktisiku nime ja telefoninumbri korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisikule. Kui jahipiirkond jääb mitmesse ohjamisalasse, tuleb saata kontaktisiku andmed kõigi jahipiirkonda jäävate ohjamisalade kontaktisikutele. 1.4.2. Jahipiirkonna kontaktisik registreerib hundijahi Keskkonnaameti poolt määratud ja käesoleva korralduse lisas 2 nimetatud ohjamisala kontaktisiku juures, arvestades korralduse punktis 1.1 kehtestatud küttimismahtu. Hundijahi registreerimiseks tuleb jahipiirkonna kontaktisikul ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile saata lühisõnum (SMS), milles tuleb märkida märksõna „hundijaht”, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number, kus jahti peetakse. Üks registreerimine kehtib 12 tundi arvates lühisõnumi saatmise hetkest. 1.4.3. Hundi küttimisest peab jahipiirkonna kontaktisik ohjamisala kontaktisikut teavitama viivitamatult pärast hundi küttimist, saates ohjamisala kontaktisiku telefoninumbrile lühisõnumi

2 (7)

(SMS) sisuga: märksõna „hunt kütitud”, küti nimi, jahipiirkonna nimi ja ohjamisala number, kus hunt kütiti. 1.4.4. Ohjamisala kontaktisik teavitab viivitamatult kõiki ohjamisala jahipiirkonna kontaktisikuid (SMS) teel (sisu: „arv“ „hunt(i) kütitud” ja jahipiirkonna nimi ning ohjamisala number, kus hunt kütiti) hundi küttimisest ning küttimismahu täitumisel ka hundijahi lõppemisest (sel juhul lisatakse sõnumile teade „jaht lõppenud“). Jahipiirkonna kontaktisik on kohustatud viivitamatult hundi küttimisest ja/või jahi lõppemisest teavitama kõiki nende piirkonnas hundijahti pidavaid jahimehi. 1.4.5. Haavatud hundi jälitamisel väljaspool jahimaad jäävale kaitsealale (sh Alam-Pedja looduskaitseala, Soomaa rahvuspark) tuleb lisaks ohjamisala kontaktisikule viivitamatult informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) lühinumbril 1247. 1.4.6. Kehtestan hundijahi registreerimise ajavahemiku alates kella 7.30-st kuni kella 21.00-ni. 1.4.7. Kui hundi küttimise ohjamisala koordinaator ei soovi või ei saa ettenägematute asjaolude tõttu hundijahti hundi küttimise ohjamisalal enam koordineerida, siis peatub ohjamisalal hundijaht sellest teavitamise hetkest kuni uue ohjamisala koordinaatori määramiseni Keskkonnaameti poolt. Keskkonnaamet teavitab hundijahi peatamisest e-kirjaga kõiki ohjamisala jahipiirkondi. 1.5. Jahipiirkonna kasutajad on kohustatud: 1.5.1. korraldama jahti viisil, mis tagaks jahipiirkonna asukohajärgsesse piirkonda kehtestatud küttimismahust kinnipidamise; 1.5.2. teavitama jahiloa saajat kütitud isendite andmete ning bioproovide kogumise ja esitamise nõuetest; 1.5.3. teavitama esimesel võimalusel hundi tabamisest lühisõnumiga (SMS) Keskkonnaameti jahinduse spetsialisti järgmiselt: • Harju, Hiiu, Lääne, Rapla ja Saare maakond – Annabel Pindmaa, telefon 54530619; • Jõgeva, Järva, Tartu, Ida- ja Lääne-Viru maakond – Astrid Levkoi-Epner, telefon

56951405; • Põlva maakond − Margo Tannik, telefon 516 0148; • Pärnu, Valga, Viljandi ja Võru maakond – Mihkel Pastik, telefon 5304 4134 1.5.4. esitama Keskkonnaagentuurile esimesel võimalusel või hiljemalt 20. märtsiks 2024 kütitud või hukkununa leitud hundi andmed (ankeet) ja bioproovid (lihaseproov, emakas koos munasarjadega ja kihva juure lõige). 1.6. Teha korraldus teatavaks kõigile jahipiirkonna kasutajatele. 2. ASJAOLUD JA ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED 2.1. Jahiseaduse (edaspidi JahiS) § 4 lg 2 p 6 kohaselt on hunt (Canis lupus) suuruluk. Vastavalt

keskkonnaministri 28.05.2013 määruse nr 32 „Jahieeskiri” (edaspidi jahieeskiri) § 5 lg-le 2 võib hundile pidada peibutus- või varitsus- või hiilimis- või ajujahti ning jahti piirdelippe ja jahikoera kasutades 1. novembrist jahiaasta lõpuni.

3 (7)

2.2. JahiS § 22 lg 2 alusel kehtestab hundi küttimismahu (edaspidi ka küttimislimiidi) igal jahiaastal Keskkonnaamet, lähtudes JahiS § 21 lg-s 4 nimetatud aruandest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Keskkonnaministri 23.05.2013 määruse nr 27 „Jahiulukite seireandmete loetelu ja kogumise kord ning seiret korraldama volitatud asutus” (edaspidi määrus nr 27) §-st 1 tulenevalt lähtub Keskkonnaamet hundi küttimismahu kehtestamisel lisaks jahindusnõukogu ettepanekule Keskkonnaagentuuri ulukite seire aruandest.

2.3. Euroopa Liidus (edaspidi EL) on hunt loodusdirektiivi1 alusel kaitstav liik, kellele on ette

nähtud nii elupaiga- kui ka isendikaitse. Liitumisläbirääkimistel EL-ga taotles Eesti kõigi kolme suurkiskja (hunt, ilves, karu) asurkondade välja arvamist direktiivi lisast II (kuhu kantud liikidele on ette nähtud elupaigakaitse) ja lisast IV (kuhu kantud liikidele on ette nähtud range isendikaitse) ja arvamist lisasse V (kuhu kantud liike on lubatud kontrollitud tingimustes tegevuskava alusel säästvalt majandada). Eesti deklareeris EL liitumisläbirääkimistel, et suurkiskjate kaitse tagamiseks koostatakse vastavad tegevuskavad. Liitumisläbirääkimiste tulemusel on Eestile tehtud geograafiline erand ning hunt on välja arvatud II ja IV lisast ning üle viidud V lisasse, mis lubab meil liiki tegevuskava põhiselt küttida.

2.4. Punktis 2.3 mainitud põhjustel on Eesti koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava

aastateks 2022-20312 (edaspidi tegevuskava). Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada iga-aastaselt 20-30 kutsikatega hundikarja (hundipesakonna) olemasolu enne jahihooaja algust. Tegevuskava näeb ühe meetmena ette suurkiskjate ohjamisalade korra rakendamise (p 6.2.1), et küttimine oleks suunatud eelkõige kahjustuspiirkondadesse.

2.5. 2013. ja 2014. aastal viidi ohjamisalade moodustamise otstarbekuse hindamise eesmärgil

läbi kaks teadusuuringut. Esimese uuringuga anti soovitused huntide küttimiseks, arvestades maastikulist tsoneeringut3. Teise uuringu tulemusel on tehtud konkreetsemad ettepanekud suurulukite (sh hundi) küttimise ohjamisalade moodustamiseks4. Uuringute tulemusel ja lähtudes tegevuskava p-st 6.2.1 on Eestis moodustatud huntide küttimiseks ohjamisalad, mis järgivad loodusliku populatsiooni allüksusi. Alates 2018. aastast korraldatakse Eestis huntide küttimist mitte enam maakondade piiride vaid ohjamisalade põhiselt, suunamaks küttimissurvet eelkõige kahjustus ja loomakasvatuspiirkondadesse, säästes samal ajal loodusmaastikes elavaid ja kahjusid mittepõhjustavaid hundikarju. Nii on võimalik säilitada hundi asurkonna soodne seisund ja vähemalt piirkonniti tema ökoloogiline funktsioon, hoidudes samal ajal ülemäärastest kahjudest lambakasvatusele. Ka Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit toetab küttimise korraldust, mis on teadmispõhine ning toimub eelkõige kahjustuste ärahoidmise eesmärgil5.

2.6. Keskkonnaagentuuri aruandes „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2024”

(edaspidi ulukiseire aruanne)6 on 2023. aasta asurkonna suuruse, küttimismahu ja asurkonna juurdekasvunäitajate põhjal prognoositud hundi arvukuse suurenemist võrreldes

1 Kättesaadav internetiaadressilt: https://eur- lex.europa.eu/LexUriServ/LexUriServ.do?uri=CONSLEG:1992L0043:20070101:ET:PDF, 02.10.2024. 2 Kättesaadav Keskkonnaameti kodulehel aadressil: https://keskkonnaamet.ee/elusloodus- looduskaitse/looduskaitse/liigikaitse#imetajad, 02.10.2024. 3 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://www.keskkonnaagentuur.ee/failid/Maastiku_tsoneerimine_erineva_hundi_ohjamisintensiivusega_aladeks.p df, 02.10.2024. 4 https://www.keskkonnaagentuur.ee/sites/default/files/suurkiskjate_ohjamisalad_2014.pdf, 02.10.2024. 5 Koosoleku memo on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 26.10.2020 nr 13-11/20/17996 all. 6 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Teemad/Ulukid/SEIREARUANNE_2024.pdf, 02.10.2024.

4 (7)

eelneva aastaga. Pikema aja keskmisena on hundi asurkonna potentsiaalne juurdekasvumäär (aastane juurdekasv võrreldes eelneva aasta sügisese arvukusega) olnud 40% juures. Möödunud aasta (2023) küttimissurve oli 36% ning keskmise juurdekasvumäära säilimise juures on tänavu sügisel arvukus kasvanud juba 41 pesakonnani. Arvestades sellega, et viimasel üheteistkümnel aastal kaheteistkümnest on tegelik juurdekasvumäär erinenud keskmisest kuni 14% (vaid ühel aastal 18%), võib pisut enam kui 90% tõenäosusega arvata, et tänavu sügisel on meil hundi arvukus vahemikus 35-47 pesakonda.

2.7. Keskkonnaagentuuri täpsem ettepanek hundi küttimise korraldamiseks on esitatud

ulukiseire aruande hilisemas lisas „Ettepanek hundi küttimise korraldamiseks 2024. aastal 1. osa” (edaspidi ulukiseire aruande lisa). Ulukiseire aruande lisa on Keskkonnaametile edastatud 15.10.2024. Ulukiseire aruande lisas leiab Keskkonnaagentuur, et hundi arvukus on võrreldes kolme eelneva aastaga oluliselt suurenenud, kuid lõplik andmestik pesakondade arvu ja leviku kohta selgub lumikatte saabudes. Käesolevas ettepanekus jaotatakse hundi küttimislimiit sarnaselt varasematele aastatele ohjamisalade põhiselt ning planeeritud on esitada tänavune küttimisettepanek kolmes osas. Kuna tänavuse küttimislimiidi 1. osa jaotus on võrredes varasemate aastatega koostatud oluliselt varem, arvestab see ainult suuremaid kahjustuskoldeid ja hajusalt esinevaid kahjustusi ohjamisalade põhiselt. Ohjamisalad, kus kahjustusi ei esinenud või esines vaid üksikute juhtumitena, jäävad esimeses küttimissoovituses hundi küttimismahu jaotusest välja. Samuti on osade ohjamisalade puhul suunatud küttimislimiit nende siseselt väiksematesse probleempiirkondadesse. Küttimislimiidi teise osa soovitus, mis arvestab lisaks kahjustustele ka hundi lokaalset levikut ja arvukust, esitatakse Keskkonnaametile hiljemalt 10. novembriks 2024. Limiidi kolmanda osa soovitab Keskkonnaagentuur vajadusel anda vastavalt jahihooaja jooksul kogunenud uuele informatsioonile hundikarjade arvu, leviku ja suuruse kohta7.

2.8. Tuginedes ettevaatusprintsiibile, teadaolevate ja oletatavate pesakondade andmetele ning

kahjustuste esinemisele, on küttimismahu esimese osa suuruseks 90 isendit ning selle jaotus ohjamisalade kaupa on kajastatud korralduse lisas. Küttimismahu teiste osade määramine erinevatele ohjamisaladele toimub sõltuvalt olukorrast eri aegadel. Keskkonnaagentuuri sõnul on ohjamise olulisemaks ja peamiseks eesmärgiks tagada Mandri-Eestis 2024. aastaks 20-30 hundi pesakonna olemasolu koos populatsiooni võimalikult ühtlase jaotumisega sobilike elupaikade vahel, kusjuures säilima peaksid ennekõike suuremaid loodusmaastikke asustavad hundikarjad.

2.9. JahiS § 9 lg 3 p 1 kohaselt kuulub jahindusnõukogu pädevusse muu hulgas ettepanekute

tegemine Keskkonnaametile hundi küttimise korraldamiseks. 2.10. 04.10.2024 toimus suurkiskjate koostöökogu koosolek, kus arutati huntide küttimise

korraldamist 2024/2025. jahiaastal. Koostöökogu liikmetel ei olnud vastuväiteid kehtestatava küttimismahu (90 isendit) osas, kuna huntide arvukus on Eestis Keskkonnaagentuuri hinnangul kõrgem, kui tegevuskavaga on ette nähtud.

2.11. Arvestades ulukiseire aruande lisas toodud ettepanekuid huntide küttimise korraldamiseks

2024/2025. jahiaastal, jäetakse kehtima varasemal perioodil moodustatud 20 ohjamisala. Osadele ohjamisaladele (Ida-Harju, Hiiu, Ida-Viru, Saare, Tartu-Jõgeva, Viru ja Põhja- Läänemaa) huntide küttimismahtu esimeses osas ei kehtestata, kuna eelmainitud ohjamisaladel tervikuna märkimisväärseid hundikahjustusi ei esine ning puuduvad andmed huntide liialt kõrge arvukuse kohta. Pärnu-Viljandi ohjamisalal soovitakse lähtuvalt

7 Kättesaadav Keskkonnaagentuuri kodulehel aadressil: https://keskkonnaportaal.ee/et/ulukite-arvukus-ja- küttimine, 05.10.2024.

5 (7)

riiklikust liigipõhisest seire- ja telemeetrilisest uurimistegevusest säilitada mitut terviklikku hundipesakonda. Ohjamisalad on jahipiirkonniti ära toodud käesoleva korralduse lisas 1. Hundi küttimismahuta jäänud ohjamisaladele ja jahipiirkondadele võidakse küttimismaht määrata küttimismahu teise ja kolmanda osana juhul, kui on kogunenud rohkem informatsiooni hundipesakondade paiknemise ja huntide liikumise ning lisanduvate kahjustuste kohta.

2.12. Kooskõlas haldusmenetluse seaduse (edaspidi HMS) regulatsiooniga võib haldusakti anda

kõrvaltingimusega. HMS § 53 lg 1 p 4 kohaselt on haldusakti kõrvaltingimuseks muu hulgas haldusakti hilisema muutmise, kehtetuks tunnistamise või kõrvaltingimuse kehtestamise võimaluse jätmine. Vastavalt sama paragrahvi lg 2 p-le 3 võib haldusaktile kehtestada kõrvaltingimuse, kui haldusakti andmine tuleb otsustada halduse kaalutlusõiguse alusel. Vastavalt JahiS § 22 lg-s 2 sätestatule otsustab Keskkonnaamet hundi küttimismahu kehtestamise kaalutlusõiguse alusel. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 4 ja lg 2 p 3 jätab Keskkonnaamet endale õiguse ohjamisalade piiride ja küttimismahu muutmiseks ja/või kehtetuks tunnistamiseks ja/või kõrvaltingimuse kehtestamiseks.

2.13. Võttes arvesse ulukiseire aruande lisa ettepanekuid küttimismahtude määramiseks ning

jahindusnõukogude toodud ettepanekuid hundi küttimise korraldamiseks, ulukikahjustuste paiknemist ja olemasolu, on Keskkonnaamet seisukohal, et huntide küttimismahu esimese osana on otstarbekas kehtestada Eestis 90 isendit. Küttimismaht jaotatakse ohjamisalade jahipiirkondade vahel vastavalt Keskkonnaagentuuri ettepanekutele ja Keskkonnaameti kogutud andmetele ulukikahjustuste kohta jahipiirkondades 2024. aastal ajavahemikus 01.05.2024 kuni 30.09.2024. Küttimise korraldamisega seotud kohustuste (nt hundijahi registreerimine) sätestamisel arvestatakse jahindusnõukogude esitatud ettepanekutega. Käesoleva korraldusega kehtestatakse vastavalt ulukiseire aruande lisale hundi küttimismahu esimene osa. Täiendavate hundi vaatlusandmete lisandumisel ja kahjustuste esinemisel teeb Keskkonnaagentuur Keskkonnaametile ettepaneku täiendava (sh teise) osa kehtestamiseks konkreetsele ohjamisalale, selle kehtestamisel võetakse võimalusel arvesse jahindusnõukogude ettepanekuid, erinevatele ohjamisaladele võib esitada täiendava ettepaneku sõltuvalt olukorrast eri aegadel. Keskkonnaamet võib käesolevat korraldust muuta või kehtetuks tunnistada või kehtestada kõrvaltingimuse nagu on selgitatud eeltoodud korralduse punktis 2.12. Hundi küttimismahu täiendava osa kohta ettepaneku tegemiseks on lisaks vaatlusandmete edastamisele oluline huntide küttimise järgselt vastavad ankeedid ja bioproovid võimalikult kiiresti Keskkonnaagentuuri toimetada.

2.14. Jahist § 21 lg-st 2 tulenevalt on jahipiirkonna kasutaja oma jahipiirkonna piires kohustatud

teostama ulukite seiret. Vastavalt määruse nr 27 § 3 lg-dele 2, 3 ja 5 hõlmab see kohustus kütitud või hukkununa leitud hundi kohta andmete esitamise ja bioproovide kogumise kohustust.

2.15. Ulukiseire aruande lisas teeb Keskkonnaagentuur ettepaneku keelata jahipidamine

telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele. Keskkonnaamet peab ulukiseire aruande lisas esitatud ettepanekut põhjendatuks. Märgistatud isendite küttimine ei võimalda nendega seotud teadusuuringuid lõpuni viia ning uuringute käigus saadavad andmed jäävad poolikuks. Tuginedes HMS § 53 lg 1 p 2 ja lg 2 p 3 kehtestab Keskkonnaamet kõrvaltingimusena keelu pidada jahti töötavate telemeetriliste märgistega varustatud huntidele ning nende gruppidele (hundikarjale, kelle osad liikmed on kaelustatud).

2.16. Huntide küttimise paremaks korraldamiseks tegid jahindusnõukogud huntide küttimise

korraldamiseks Keskkonnaametile ettepaneku määrata ohjamisaladele kontaktisikud, kes vahendavad huntide küttimise ja jahtide registreerimisega seotud informatsiooni.

6 (7)

Jahindusnõukogudes kokkulepitud ja Keskkonnaameti poolt määratavad kontaktisikud on Keskkonnaametile andnud nõusoleku, et nad on nõus eespool toodud informatsiooni vahendama. Küttimismahust kinnipidamiseks on vajalik kehtestada hundijahi eelneva registreerimise süsteem kontaktisiku juures, tagamaks ohjamisalal toimuvatest jahtidest teadasaamine ning küttidele võimalikust küttimismahu realiseerimisest ajakohase teabe edastamine. Võimaldamaks kiiret infovahetust, mis samas oleks taas esitatav ka hiljem, määrab Keskkonnaamet jahi registreerimise ja kütitud isendist teavitamise vormiks lühisõnumi (SMS). Ohjamisalade kontaktisikute nimed ja kontaktid on kehtestatud käesoleva korralduse lisas 2 „Maakondade ohjamisalade kontaktisikud, kelle juures registreerida hundi küttimine 2024/2025. jahiaastal“. Ohjamisala kontaktisiku juures registreeritakse jahipiirkonna kontaktisik.

2.17. Kuna osad jahipiirkonnad jäävad korraga mitme hundi küttimise ohjamisala piiridesse, siis

arusaamatuste vältimiseks tuleb jahi registreerimisel ja hundi tabamisel ning jahi lõppemisel SMS-iga saadetavasse lühisõnumisse märkida lisaks jahipiirkonnale ka ohjamisala järjekorra number (ära toodud korralduse lisas 1), millel hundijahti peetakse või peeti.

2.18. Hundijahis võib ette tulla olukordi, kus looma haavatakse ega suudeta koheselt tabada.

Jahis § 41 lg 1 p 3 kohaselt märgitakse haavatud suuruluki tabamise korral jahiloale lisaks tabamise ajale ka jahipiirkond, kus suuruluk tabati. Hetkel kehtiva jahiseaduse tõlgenduse järgi on vajalik väljastada jahiluba haavatud uluki jälitamiseks, kui see lahkub esialgsest küttimispiirkonnast (jahipiirkonnast). Küttimisloa väljastab jahipiirkond, kuhu haavatud loom liigub. Samas on Eestis kaitsealasid (Alam-Pedja LK, Soomaa RP) mis on jahimaaga liitmata ning kus ei toimu tavapärases mõistes jahipidamist. Kui haavatud hunt satub nendele aladele, siis tuleb haavatud isendi jälitamisel viivitamatult lisaks ohjamisala kontaktisikule informeerida ka kaitseala valitsejat (Keskkonnaametit) telefoninumbril 1247, kes annab vajadusel nõusoleku haavatud looma jälitamiseks ja küttimiseks.

2.19. Jahipiirkonna kontaktisiku määrab konkreetne jahipiirkond ise ning edastab jahipiirkonna

kontaktisiku nime ja telefoninumbri koheselt, enne jahi algust, ohjamisala kontaktisikule (telefoni või SMS-i teel). Jahipiirkonna kontaktisik peab koheselt jahis olijatele edastama ka ohjamisala kontaktisikult saadud info huntide küttimise kohta ohjamisalal või küttimismahu ammendumise kohta.

2.20. Lihtsustamaks jahipiirkonna kontaktisikute ja ohjamisalade koordinaatorite tööd, on

mõistlik kehtestada ajavahemik, millal ööpäeva jooksul saab hundijahid eelregistreerida. Selleks määrab Keskkonnaamet mõistliku ajavahemikuna perioodi alates kella 7.30-st kuni kella 21.00-ni. Väljaspool määratud aega ei ole koordinaatorid kohustatud hundijahti registreerima.

2.21. Kui ettenägematute asjaolude tõttu või muudel põhjustel ei saa või ei taha ohjamisala

hundijahi koordinaator ohjamisalal enam hundijahti koordineerida, siis peatub hundijaht ohjamisalal automaatselt kuni uue ohjamisala koordinaatori määramiseni. Keskkonnaamet teavitab hundijahi peatumisest kõiki ohjamisala jahipiirkondi ning määrab ka eelmainitud asjaolude puhul käitumise korra korralduse punktiga 1.4.7.

2.22. HMS § 40 lg 1 sätestab, et enne haldusakti andmist peab haldusorgan andma

menetlusosalisele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis asja kohta oma arvamus ja vastuväited. Eeltoodud põhjustel on korralduse eelnõu edastatud menetlusosalistele arvamuse esitamiseks 14.10.2024 tähtajaga 21.10.2024. 10.2024 … edastasid Keskkonnaametile korralduse kohta arvamuse …. Rohkem arvamusi

7 (7)

Keskkonnaametile edastatud ei ole, samuti ei ole esitatud taotlusi arvamuste ja vastuväidete esitamiseks antud tähtaja pikendamiseks.

3. VAIDLUSTAMINE

Korraldust on võimalik vaidlustada haldusmenetluse seaduses või halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras, esitades 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest vaide Keskkonnaametile või kaebuse halduskohtusse.

(allkirjastatud digitaalselt) [Allkirjastaja] [Allkirjastaja amet/roll] Saata: Suurkiskjate koostöökogu liikmed, Keskkonnaagentuur, Kliimaministeerium, Eesti

Jahimeeste Selts, [email protected], Eesti Lamba- ja Kitsekasvatajate Liit - [email protected], MTÜ Eesti Suurkiskjad - [email protected], Loomus MTÜ - [email protected]

Margo Tannik peaspetsialist jahinduse ja vee-elustiku büroo looduskaitse korraldamise osakond