RMK Emajõe õpperajast

RMK Emajõe õpperajast

Peipsiveere LKA ainsa avalikus kasutuses oleva raja, RMK Emajõe õpperaja

https://loodusegakoos.ee/kuhuminna/kaitsealad/peipsiveere-looduskaitseala/1199 laudteede

seisukord on tulenevalt looduslikest oludest (suur niiskus) arvatust kiiremini halvenenud,

mistõttu oleks vajalik kaasaegseid nõudeid, materjale ja ehitusvõimalusi järgides raja lahendus

uuesti projekteerida. Raja uuendamine toimuks olemasolevaga samas mahus.

15.oktoobril tutvusid raja olukorraga looduses Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise

osakonna spetsialist Kaisa Triin Tomak ja looduskasutuse osakonna spetsialist Maris Liiv.

Kuna raja projekteerimise hankemenetlus on käimas, siis palun sobiva lahenduse saamiseks

esitada kaitseala valitseja poolt tingimused projekteerimistöödeks.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Malle Oras

Külastusala juht

Keskkonaamet

[email protected]

Teie nr

Meie 15.10.2024 nr 12-1/2024/6276

XXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXXX XX

Roheline 64 / 80010 Pärnu linn/ Tel 662 5999 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] /

www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658

Malle Oras

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected]

Teie 15.10.2024 nr 12-1/2024/6276

Meie 11.11.2024 nr 7-9/24/21266-2

Emajõe õpperaja rekonstrueerimisest

Austatud Malle Oras

Taotlete Keskkonnaametilt projekteerimistingimusi Peipsiveere looduskaitsealal asuva RMK

Emajõe õpperaja rekonstrueerimiseks. Selgitate, et õpperaja laudteede seisukord on tulenevalt

looduslikest oludest (suur niiskus) arvatust kiiremini halvenenud, mistõttu oleks vajalik

kaasaegseid nõudeid, materjale ja ehitusvõimalusi järgides raja lahendus uuesti projekteerida.

Raja uuendamine toimuks olemasolevaga samas mahus. 15. oktoobril 2024 tutvusid raja

olukorraga looduses Keskkonnaameti looduskaitse planeerimise osakonna spetsialist Kaisa

Triin Tomak ja looduskasutuse osakonna spetsialist Maris Liiv. Kohapeal tuvastati, et õpperaja

seisund on kohati halb ja külastajale ohtlik. Eeldatavasti veeliikluse intensiivistumise tulemusel

on toimunud Emajõe kallaste uhtumine ja veepiir on kohati liikunud õpperaja lähedale.

Kohapeal selgitasite, et soov on selle aasta sees projekteerida õpperajale uus kate ja liigutada

matkarada Emajõe kaldast ligikaudu 5 m võrra jõest eemale. Laudtee asemel olete kaalunud

osaliselt kruusakatte kasutamist ja raja laiendamist 1,5 meetrini, et loodusvaht saaks vajadusel

sõita rajal ka ATV-ga, nt lume lükkamiseks.

Emajõe õpperada asub Peipsiveere looduskaitseala (KLO1000624) Kantsi piiranguvööndis ja

Koosa sihtkaitsevööndis. Kantsi piiranguvööndi kaitse-eesmärk on1 elustiku mitmekesisuse ja

ajalooliselt väljakujunenud maastikuilme säilitamine. Koosa sihtkaitsevööndi kaitse-eesmärk

on2 vähe- kuni kesktoiteliste kalgiveeliste järvede, siirde- ja õõtsiksoode, liigirikaste

madalsoode, soostuvate ja soo-lehtmetsade, siirdesoo- ja rabametsade, sealhulgas Varnja soo ja

Koosa järve ning nendega seotud koosluste ja elustiku kaitse. Peipsiveere looduskaitseala

kuulub Peipsiveere linnualana (keskkonnaregistri kood RAH0000690) ja Peipsiveere

loodusalana (RAH0000692) Natura 2000 alade võrgustikku. Peipsiveere loodus-kaitseala

kaitse-eeskirja (Vabariigi Valitsuse 20.12.2013 määrus nr 184) kohaselt on siht-kaitsevööndis

lubatud olemasolevate ehitiste hooldustööd (§ 10 lg 1 p 1) ning kaitseala valitseja nõusolekul

tootmisotstarbeta ehitiste püstitamine kaitseala tarbeks (§ 10 lg 2 p 1) ning Kantsi

piiranguvööndis kaitseala valitseja nõusolekul lubatud tootmisotstarbeta ehitise püstitamine (§

15 lg 2 punkt 3).

Õpperada kulgeb 470 m ulatuses Kantsi piiranguvööndis ja 2,5 km ulatuses Koosa

sihtkaitsevööndis. Sihtkaitsevööndis läbib õpperada ka kahte Natura elupaigatüüpi – siirde– ja

õõtsiksoo (7140) ja soostuvad ja soo-lehtmetsad (9080) – mis on mõlemad nii looduskaitseala

ja loodusala kaitse eesmärgiks. LKS § 69 lg 3 kohaselt on Natura võrgustikku kuuluvate alade

1 Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri § 14 lg 4 2 Peipsiveere looduskaitseala kaitse-eeskiri § 9 lg 3

2 (2)

eesmärk loodusdirektiivi I lisas nimetatud looduslike või poollooduslike elupaigatüüpide või II

lisas nimetatud liikide soodsa seisundi säilitamine või taastamine.

Elupaigatüübi 9080 kaitse eesmärk loodusalal ja riiklikul kaitsealal on 3393 ha

esinduslikkusega B. Elupaigatüüpi on loodusalal inventeeritud 3566,76 ha keskmise

esinduslikkusega A. Seega on kaitse eesmärgid täidetud 105% ulatuses ja matkaraja asukoha

vähene muutmine kaitse-eesmärki ei ohusta.

Elupaigatüübi 7140 kaitse eesmärgiks on 6452 ha esinduslikkusega A. Kaitsekorralduskava

kaitse-eesmärgiks on 2019 ha esinduslikkusega B. Loodusalal on elupaigatüüpi 7140inventee

ritud 11 843,99 ha, aga vaid 1001 ha on esinduslikkusega A. Seega elupaigatüübi 7140 kaitse

eesmärk ei ole täidetud.

Lisaks veel Emajõe õpperaja seisukohalt on oluliseks kaitse-eesmärgiks ka nõukogu direktiivi

92/43/EMÜ V lisas nimetatud liigi kopra (Castor fiber) kaitse. Kobras on Euroopa liidu

loodusdirektiivi V lisas ja Eesti punase nimestiku kategoorias „Soodsas seisundis“. Eesti

koprapopulatsiooni käekäiku mõjutavad peamiselt elupaikade hävimisega ja häirimisega seotud

inim- ja looduslikud ohutegurid. Peipsiveere looduskaitseala kaitsekorralduskavaga on kopra

kaitse-eesmärgiks seatud 30-40 koprapesakonda (kokku 120-160 isendit) kaitsealal.

Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamise tabelis on kopra tulemus kaitseperioodi jooksul 10-

15 pesakonda s.t. 40-50 isendit. Emajõe õpperaja kanaliäärsel osa alt (laudtee alt) jooksevad

läbi koprakäigud. Kuna kopra seisund on viimase tulemuslikkuse hindamise järgi halb, siis

tuleks kopra käigud ja muud leitavad pesapaigad säilitada.

Rada asub suures osas ka Emajõe kalda ehituskeeluvööndis3, kus on keelatud uute ehitiste

ehitamine. Ehitise ümberehitamine on lubatud lähtudes ehitusseadustiku §-s 4 sätestatut, kus

m.h on sätestatud, et: Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale

sellega olemuslikult sarnane ehitis, võib seda käsitleda ehitise ümberehitamisena ehk

taastamisena. Kui lammutamise eesmärk on ehitada lammutatud ehitise asukohale olemuslikult

uus ehitis, on tegemist ühe ehitise lammutamise ja teise ehitise ehitamisega, see tähendab

püstitamise või rajamisega. Ehitis on olemuslikult sarnane, kui selle kasutusotstarve,

arhitektuuriline lahendus ja maht ei muutu.

Eelnevast lähtuvalt, kuna õpperada asub suures osas kaitseala kaitse eesmärgiks olevates

elupaikades ja kalda ehituskeeluvööndis, on võimalik rada rekonstrueerida olemuslikult

sarnasena ehitusseadustiku mõistes, s.t laudteena, mida on lubatud nihutada ohutuse tagamiseks

vajalikul määral jõe veepiirist eemale. Lammutatava laudtee jäätmed tuleb loodusest

eemaldada, et kaitseala kaitse eesmärgiks olevates elupaikades saaksid taastuda looduslikud

protsessid ja jätkuda koosluste looduslik areng.

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Märt Holtsmann

juhtivspetsialist

looduskasutuse osakond

Kaisa Triin Tomak (looduskaitse planeerimise osakond)

[email protected] ; 5901 5907

Maris Liiv 5694 9226

[email protected]

3 ulatus nähtav Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduses