Tahvel 5

RIIGIINFO 1247 PÄÄSTETEENISTUS 112

Kaitseala valitseja www.keskkonnaamet.ee

ABRUKA LOODUSKAITSEALA

Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare +372 452 5000

SALUMETS

NÄSINIIN (Daphne mezereum), FOTO: KADRI PAOMEES

MUST KÄRBSENÄPP (Ficedula hypoleuca), FOTO: KADRI PAOMEES

HARILIK SINILILL (Hepatica nobilis), FOTO: KADRI PAOMEES

PASKNÄÄR (Garrulus glandarius), FOTO: ROGER ERIKSON

SARAPUU URVAD (Corylus avellana), FOTO: KADI PAOMEES

1. SADAM / HARBOUR

2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT

3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE

4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND

5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL

6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR

7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS

8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION

9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR

10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT

11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION)

12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION)

14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW

15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT

16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA

17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR

18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS

20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS

21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA

22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE

23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST

24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY

25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE

26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION)

27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA

28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL

29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER

30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER

SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE

ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA

KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS

Abruka suurimaks ehteks on Lääne- mere mail ainulaadne varjuarmas- tava taimestikuga Lääne-Euroopa tüüpi lehtmets, Liigirikas laialehine salulehtmets on looduskaitse all alates 1937. aastast.

Metsa enamuspuuliigiks on pärn, kaasnevad vaher, jalakas ja saar. Vähem kohtab kaske, haaba, kuuske ja tamme. Kõrgemad puud küünivad 30 meetrini. Igal puu kõrgusastmel kasvavad erinevast valguse ja õhuni- iskuse tasemest tingituna erinevat liiki samblad ja samblikud. Saare puhta õhu näitajateks on kopsusam- blik, pleurokokk ja vahtra-pigilaik.

Abruka salumets

Abruka broadleaved forest Abruka’s greatest gem is its broad- leaved forest rich in shade-loving plant species. This type of deciduous grove is common in Western Europe but unique in the Baltic Sea area. Abruka’s forest consisted mostly of co- niferous trees only two hundred years ago, but its current state is the result of human activity on the island over the past couple of hundred years. The nemoral forest covers two thirds of the island and has been under nature conservation since 1937.

The absolute height of the ground is up to 7,7 meters on spines and up to 5 meters elsewhere.

The majority of tree species is lin- den, followed by maple, elm and ash. Birch, aspen, spruce and oak are less common. The tree layer reaches 30 meters. Various mosses and lichens

ABRUKA SALUMETS, FOTO: KADRI PAOMEES

Alusmetsas kasvab massiliselt sara- puud, kuslapuud, magedat sõstart, näsiniint, vähem pihlakat, viirpuud, türnpuud ja toomingat.

Rohurindes on tüüpilised laialehise metsa liigid: naat, sinilill, püsik-sel- jarohi, salunurmikas, kevadine sea- hernes, lõhnav varjulill, saluhein, mets-nõianõges, hammasjuur, maar- ja-sõnajalg, salu-tähthein, ojamõõl jpt. Haruldastest liikidest kasvavad salulehtmetsas pori-nõiakold, uim- astav varesputk, roomav akakapsas, rand-soodahein, karulauk ja paljud käpaliste liigid.

Suurematest imetajatest võib koha- ta hirve, metskitse, metssiga, rebast ja kährikut, saarel on olnud ka ilves. Lindudest asustab Abruka saare met- sa liigirikas salulembene linnustik: rästa liigid, tihase liigid, must-kärb- senäpp, mets- ja väike-lehelind. Kuusikus võime kohata pasknääri ja isegi mänsakut, puuõõnusustes pesitsevaid jääkosklaid ja viimas- tel aastatel on märgatud merikot- kapaare.

grow on the different levels of trees as a result of the diverse amounts of light and levels of air humidity. The presence of lung moss, pleurococcus (green algae) and tar spots indicates how clean the island’s air is. The shrub layer contains vast amounts of hazels, honeysuckles, alpine currants, meze- reum, less rowan, hawthorns, buck- thorn and bird cherries.

The herb layer contains ground el- der, liverwort, dog’s mercury, wood bluegrass, spring pea, woodruff, wood millet, hedge woundwort, cor- al root, male fern, dead-nettle, wood stitchwort, water avens, etc. You can also find rarer species such as broad- leaved enchanter’s nightshade, rough chervil, bugleweed, herbaceous seep- weed, wild garlic and numerous or- chids.

Among larger mammals you may find deer, wild boar, foxes and raccoon dogs, the occasional lynx has also been spotted. Abruka’s broadleaved forest is home to different families of thrush, tit, European pied flycatch- er, wood warbler and chiffchaff. The Eurasian jay and spotted nutcracker can be found in the part of the forest where spruces grow. Recent years you can also observe sea eagles.

RIIGIINFO 1247 PÄÄSTETEENISTUS 112

Kaitseala valitseja www.keskkonnaamet.ee

ABRUKA LOODUSKAITSEALA

Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare +372 452 5000

ABRUKA TULETORN

ABRUKA TULETORNI KELDER SAI VALMIS AASTAL 1928

ABRUKA VAADE

PINNASE UURIMINE UUE TULETORNI JAOKS AASTAL 1928

ÜHEKSA MEETRI JAGU KÕRGEM ABRUKA SIHI ÜLEMINE TULETORN AASTAL 1928

ABRUKA TULETORNI GEOGRAAFILISED KOORDINAADID: 58° 08.9443´ N ja 22° 31.4575´ E

Valge, kolme musta vöödiga raudbetoonist torn paikneb Abruka saare idarannal ja aitab Liivi lahe lääneosas ning Roomassaare laevateel orienteeruda. Tuletorn moodustab 679m kaugusel asuva Abruka alumise tulepaagiga sihi 259,3° mis aitab ohutult Saaremaa ja Allirahu vahelt läbi sõita.

Abruka tuletorn on eriline, kuna on kõige väiksema läbimõõduga kõrgetest tuletornidest ja oma konstruktsiooni tõttu võib kõvema tuulega kõikuda koguni kuni mõnikümmend sentimeetrit.

TULI PAISTAB HEA ILMA KORRAL 22 KM KAUGUSELE. EST ENG RUS

Navigatsioonimärgi andmed ja info:

Tuletorni ajalugu ja info Roomassaare sadama käikulask- misega 1896. aastal selgus, et sada- ma teenindamiseks püstitatud liitsi- himärkidest meresõidu ohutuse tagamiseks kaugeltki ei piisa. 1897. aastal ehitati Abruka saarele kaks liitsihimärki, mis pidid ida poolt saabuvaid laevu juhatama Roomassaare sadamasse. Kuna uusi meremärke oli vaja kiiresti, ehitati tulepaagid (tornid) puidust. Ülemine tulepaak oli valge laud- vooderdisega kaheksatahuline tüvipüramiidi-kujuline ehitis, 28m kõrge. Torni ülaosas paiknesid rõdu ja neljatahuline tuleruum. Tuli (ühetahiline petrooleumlamp) asus merepinnast 27 m kõrgusel ning oli nähtav 11 meremiili kaugu- selt. Tuletorn oli arhitektuuriliselt muljetavaldav vaatamisväärsus. Alumine tulepaak kujutas endast puitkandelaabrit, mille ülestõsteta- va elava tule kõrgus oli 21 m merepinnast, nähtavuskaugusega 10 meremiili.

Esimese maailmasõja ajal ehita- ti ülemine tuletorn 9 m kõrgemaks, püsituli paiknes 37m kõrgusel ning nähtavus paranes 14 meremiilini. 1923 asendati alumine tulepaak nurkrauast sõrestikpüramiidtorniga ning nähtavus paranes 11 meremiilini. 1931. aasta suve jooksul ehitati ülemise tulepaagi (torni) asemele praegu töötav raudbetoonist tule- torn. Parimaks projektiks osutus tolleaegse Tallinna Tehnikumi, praeguse Tallinna Tehnikaülikooli kauaaegse õppejõu Ferdinand Adoff´i (1890-1938) silindrikujulise raudbetoontorni projekt, mille järgi ehitaski firma „Arronet ja Boustedt“ torni rekordiliselt kiiresti valmis. Kohalikest ametimeestest olid tule- tornide ehitusega seotud Karl VÄÄRT ja Vassili SUUDLA. Mõlemad tulepaagid töötasid algselt atsetüleengaasil. 70-ndatel aastatel, mil ehitati valmis elektriliin Abruka tuletorni kompleksi juurde, paigal- dati torni elektriline aparatuur. 1990-

ndate alguseks oli atsetüleenlatern asendatud elektrienergial töötava lambiga, mis asus ajaloolises 500 mm AGA tüüpi laternas. 1996. aasta 25. septembril paigal- dati Abruka tuletorni uus aparatuur, mis ühendati navigatsioonimärkide kaugseiresüsteemiga. 1998 asendati alumine tulepaak 21 m kõrguse metalltorniga, millel oli puitkilp, millel oli rõhtsalt pooleks jagatud puitkilp. Ülemine pool värvi- ti punaseks ja alumine valgeks. Sihilaterna kõrgus on 22,6 m, pimedal ajal paistab see 8 meremiili kauguselt.

1999 monteeriti Abruka tuletornis olemasoleva hõõglambiga laterna kohale Tideland LED ringtegevusega latern.

Abruka tuletorn (ülemine tulepaak) moodustab alumise tulepaagiga liitsihi.

Abruka tuletorn on Transpordiameti navigatsioonimärkide registris.

RAUDBETOONIST ABRUKA TULETORNI KÕRGUS JALAMILT ON 34,5 MEETRIT JA MEREPINNAST 37,3 MEETRIT.

ALLIKAD: PEETER PEETSALU „MEREKULTUURILUGU“ JAAN VALI „EESTI TULETORNIDE AJALUGU“

[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Teie: 23.10.2023 nr 12-1/2023/6539 Meie: 15.10.2024 nr 8-1/5683-1

Lugupeetud Üllar Soonik, Edastan kooskõlastamiseks KIK rahastatud projek nr RE.4.06.23-0087 „Abruka saare kõrge väärtusega looduskeskkonna kaitsmine läbi looduskaitselise taristu hooldamise“ infosilde kujundused. Kirjalikku kooskõlastust palun hiljemalt 25.10.2024. Lugupidamisega,

Liina Vaima Kaarma teenuskeskuse juhataja Saaremaa Vallavalitsus |Marientali 27, Kuressaare +372 452 5191| www.saaremaavald.ee

From: "Liina Vaima" <[email protected]> Sent: 15/10/2024 16:21:22 To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Kujunduste edastamine kooskõlastamiseks