Tahvel 3

Dokumendiregister	Riigimetsa Majandamise Keskus
Viit	12-1/6539
Registreeritud	15.10.2024
Sünkroonitud	30.12.2025
Liik	Kiri
Funktsioon	12-1
Sari	Puhkemajanduse / Loodushoiu / Külastuskorralduse alane kirjavahetus
Toimik
Juurdepääsupiirang	Avalik
Juurdepääsupiirang
Adressaat	Saaremaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis	Saaremaa Vallavalitsus
Vastutaja	Üllar Soonik
Originaal	Ava uues aknas

Dokument on kokkuvõtte tegemiseks liiga mahukas (53728 tm).

Failid

Abruka_tahvel_keskmine_prev.pdf

Kujunduste edastamine kooskõlastamiseks.pdf

Abruka_tahvel_keskmine_prev.pdf

ABRUKA LOODUSKAITSEALA LINNUSTIK

MÄNSAK (Nucifraga caryocatactes) FOTO: KADRI PAOMEES

MUST KÄRBSENÄPP (Ficedula hypoleuca) FOTO: KADRI PAOMEES

MERIKOTKAS (Haliaeëtus albicilla) FOTO: KADRI PAOMEES

JÕGITIIR (Sterna hirundo) FOTO: KADRI PAOMEES

SUUR KIRJURÄHN (Dendrocopos major) FOTO: KADRI PAOMEES

PUNAJALG TILDER (Tringa totanus) FOTO: KADRI PAOMEES

VÄIKE LEHELIND (Phylloscopus collybita) FOTO: KADRI PAOMEESSINITIHANE (Cyanistes caeruleus)

FOTO: KADRI PAOMEES

MUSTRÄHN (Dryocopus martius L.) FOTO: KADRI PAOMEES

Linnustik

Birds

Abruka linnuvaatlustornist avaneb suurepärane vaade Vahase saarele, merele ning Abruka saare roostu- nud rannikule. Abruka on ideaalne paik linnuhuvilistele lindude rände ja pesitsuse jälgimiseks.

Tornist avaneb võimalus vaadel- da kurvitsaliste ja haneliste ke- vad ja sügisrändeid. Saab jälgida merikotkaste, kormoranide, hall- haigrute, räusktiirude, tutt-tiirude, väiketiirude, erinevate partlaste, jääkosklate ja luikede tegemisi.

Lisaks paljudele veelindudele on Abrukal liigirikas salulembene lin-

nustik: rästad, tihased, puukorista- ja, must-kärbsenäpp, mets- ja väi- ke lehelind. Kohata võib pasknääri ja mänsakut.

Ilus ja märkimisväärne lind, kelle tegemisi saab Abrukal jälgida, on naaskelnokk. Seda kaitsealust lin- du esineb Eestis vaid lääneranni- kul ja saartel. Pesitsejana on nen- de arvukus väike, läbirändel veidi arvukam. Kevadel saabuvad nad aprilli jooksul ja äraränne toimub juuli esimeses poolest kuni augusti keskpaigani. Naaskelnokk ehitab oma pesa vee vahetusse lähedusse või vette mõne mätta peale. Juuni

Abruka’s bird watching tower of- fers a magnificent view of the sea, Abruka’s coastal reeds and Vahase island. Abruka is an ideal place for bird lovers to observe bird migration and nesting.

The tower is a great place to watch the spring and autumn migrations of different shorebirds and water- fowl. You can observe sea eagles, cormorants, gray herons, Caspian terns, sandwich terns, little terns, various anatidae, goosanders and different swans.

In addition to many water birds, Abruka has a rich variety of for- est-dwelling birds: thrushes, tits, nut- hatches, pied flycatchers, wood war- blers and chiffchaffs. You might also come across jays or nutcrackers.

A beautiful and remarkable bird ob- servable in Abruka is the pied avo- cet ‒ a scarce nester on the western coast and islands of Estonia, slightly more numerous during migration. They arrive in April and migrate al- ready in the first half of July or the middle of August. The pied avocet makes a scrape nest near or in the

alguses kooruvad pojad, kes kuu lõpuks või juuli alguseks on juba lennuvõimelised.

Abruka ja Vahase piirkond jääb rahvusvahelise tähtsusega Natu- ra 2000 võrgustikku kuuluva Kura kurgu linnuala piiresse. Siinne rannikuala ja meri ei ole olulised mitte ainult siin pesitsevatele, vaid ka läbirändel ja talvel peatuvatele linnuliikidele. Mitmete liikide jaoks on Saaremaa rannikumeri tähtsai- maks talvituspaigaks üldse.

water on top of tufts of grass. Eggs hatch in early June and by the be- ginning of July, young hatchlings are already capable of flight.

Abruka and Vahase are in the inter- national Natura 2000 network of the Irbe Strait bird area. The coastal area and the sea here are important not only for nesting bird species, but also for migratory and wintering birds. For many species, the coastal sea of Saaremaa is the most import- ant wintering place of all.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA VAHASE

KÜLASTAJA MEELESPEA! Sinust oleneb, kas looduse väärtused säilivad ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste hea äraolemise nimel käitu järgmiselt: ◆ püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Ära jäta prügi maha! ◆ Pea kinni juhistest ja kaitserežiimi-piirangutest kaitsealal; ◆ säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ei sobi loodusesse; ◆ viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal; ◆ läbi karjatatava ala matkates sulge enda järel värav ning liigu kariloomi häirimata; ◆ lõket teha ja telkida võid kaitsealal ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas tule- tegemist lubaval ajal, lahkudes kustuta lõke. PEA MEELES! Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel. ◆ võid korjata marju, seeni ja muid metsaande, välja arvatud loodusreservaatides ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites; ◆ hoia koer looduses liikudes rihma otsas; ◆ mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on moo- torsõiduki või maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes kaitseala valitseja ja maa- omaniku või -valdaja nõusolekul; ◆ jalgrattaga sõitmine on lubatud mööda teid ja radu; ◆ kalastamisel ja ujuvvahendiga sõitmisel arvesta kehtivate piirangutega. Harrastus- püügiluba saab soetada veebikeskkonnast www.kalaluba.ee; ◆ kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiu- koht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112; ◆ keskkonnarikkumisest teata riigiinfo telefonile 1247. Saarel rännates valmistu ette kohtumiseks rästikute, puukide ja suurema hulga sääskedega! Kavanda oma matk ette hoolega: Eelista olemasolevaid matkaradasid ja teid, sest ka matkamine koormab keskkonda. Paki oma toit korduvkasutusega karpi- desse ja kottidesse, võta kaasa võimalikult vähe pakendatud toidukraam. Nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid.

HIKE AND SPARE THE ENVIRONMENT! To save the nature, behave as follows: ◆ try to act without leaving traces in nature. DO NOT LEAVE ANY WASTE IN THE NATURE! ◆ Follow the instructions and restrictions of the protective regime in the Abruka wildlife reserve; ◆ preserve the silence; ◆ you may hike on yards only with owners permission; ◆ when hiking through the grazing area, close the gate behind you; ◆ you may make a bonfire in a prepared and marked place, only in the protected area. BEAR IN MIND! If there is a warning about the fire danger for forests announced you may not make an open fire anywhere, not even on campfire beds. ◆ you may pick berries, mushrooms and plants, that are not under wildlife protection; ◆ in the nature a dog should be on leash; ◆ use a motor vehicles only on designated roads; ◆ cycling is allowed on roads and paths; ◆ you may not fishing without an appropriate permit; ◆ if you have found an item resembling an explosive device, leave it intact, mark the loca- tion and report the find immediately to the emergency number 112; ◆ if you will see environmental damage, please report to the phone number 1247. Be prepared to meet vipers, ticks and a lot of mosquitoes! Plan and prepare your trip carefully: prefer paths and roads already existing, as hiking also burdens the environ- ment. Pack your food into reusable boxes and bags, take as little prebacked food with you as possible. So you can reduce the amount of waste arising when hiking.

1. SADAM / HARBOUR 2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT 3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE 4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND 5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL 6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR 7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS 8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION 9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR 10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT 11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION) 12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION) 14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW 15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT 16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA 17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR

18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS 20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS 21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA 22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE 23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST 24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY 25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE 26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION) 27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA 28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL 29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER 30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER

SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE

ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA

KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS

Vahase saar Oled jõudnud Vahase saarele. Enamuse väikesest saarest katab kohati tihe kadastik, Vahase pinna- le mahub natuke metsa, rannanii- tu ja loopealset. Saare keskosas kasvab männimetsa ja sihvaka- te kadakate vahel põline Vahase tamm. Saare Abrukapoolsel ranni- kul kõrgub roostik ning kaldas ülla- tavad külalist kaks suurt rändrahnu. Saare lõunatipus seisab Vahase tulepaak. Vanasti, kui saart kasu- tati vaid lammaste karjamaana, oli Vahase palju lagedam.

Suurematest imetajatest võib Vahasel kohata hirve, metskit- se, metssiga, halljänest ja rebast. Väiksematest maismaalooma- dest lisanduvad neile harilik kärn- konn, mets-karihiir, niidu-uruhiir ja vesirott ehk mügri. Vahasel

Vahase island You have reached Vahase island. Most of the island is covered with juniper shrubs, but this tiny island also fits a bit of forest, coast- al meadows and alvars. In the central part of the island, the majestic Vahase oak grows between pine trees and juniper shrubs. On the eastern shore, two large boulders tower among high reeds. The southern tip of the island is home to Vahase beacon. In the old days, the island was only used as a pasture for sheep.

Among larger mammals you may find deer, wild boar, gray hares and foxes, among smaller land animals there are the com- mon toad, shrew, field vole and water vole. There are also nimble grass snakes crawl-

roomab ringi ka vilkaid nastikuid. Lindudest on Vahase kadastikule ja metsale iseloomulikud väike-lehe- lind, metsvint, rohevint, hallrästas, kadakatäks, pruunselg-põõsalind, väike-põõsalind, talvike ja rukki- rääk. Inimeste lähedusse hoiavad suitsupääsuke ja linavästrik. Vahase saar on Natura 2000 võrgustiku Kura kurgu linnualal.

Täna on saarel vaid suvekodud. Valgetest tellistest suvilas saare keskosas kirjutas Albert Uustulnd oma nägemuse Vahasest ja seal elanud inimestest viieosalises romaanis „Tuulte tallermaa“. See väike 0,655 km2 suurune Vahase saar on eravaldus, seetõttu looda- vad saare omanikud viisakat suhtu- mist nii loodusesse kui ka kohali- kesse elanikesse.

ing around the island. Vahase shrubs and forest are home to the chiffchaff, chaffinch, greenfinch, fieldfare, whinchat, greater whitethroat, lesser whitethroat, yellowham- mer and corn crake. Barn swallows and white wagtails keep close to people. Vahase island is the Irbe Strait bird and nature re- serve area of the Natura 2000 network.

Today there are only summer homes on the island. In the white brick cottage in the cen- ter of the island, Albert Uustulnd wrote his view of Vahase and its people in his five-part novel “Tuulte tallermaa”. The small (0,655 km2) island of Vahase is private property, so as a visitor, be polite to the local people and care for the environment.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA VESIAIA SADAM

VESIAIA VANA KALAKUUR

VESIAIA SADAMAS, PAREMALT - KUKE ALICE, ELU URVE

VESIAIA SADAM, ABRUKA VANA SADAM 1930-1939

VESIAED 1930NDATE KESKEL

SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE

ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA

KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS

Vesiaia sadam Vesiaed on saare põline sadama- koht. Siit käidi üle mere Tori sada- masse, vanemail aegadel purje- paatidega, sadakond aastat tagasi juba mootorpaatidega, talvisel ajal jääpurjekatega. Mootorpaadid jäeti paatide väljale ehk reidile mada- la sadama tõttu. Sadamasse tuldi lootsikutega. 1920. aastail asuti sadamasse koorejaama ehitama, mida rahvasuus kutsuti „petireiks“. Hiljem sai sellest kalasoolamiskuur.

Vesiaia harbour Vesiaia harbour (translated as ‘The Water Garden’) is the historical port of Abruka from where ships sailed to the port of Tori. In the old days, people used sailboats, a hundred years later they used motorboats, and in winter they even used ice boats. Motorboats were left in the mooring field or anchorage due to the shallow water in the harbour. Only small boats like skiffs came to the port. In the 1920s, a creamery was built in the harbour, which later became a shed for salting fish.

Vesiaiast käisid ka kohalikud kala- mehed merele. Kaldal seisid veel vahimaja, kalameeste püünistekuur ning vabeaed võrkude kuivatami- seks.

Vesiaia oli kahelt poolt piiratud kaugele merre ulatuvate okast- raataedadega, et rannakarjamaadel karjatatavad loomad sadamaelu ei häiriks. Siit ka sadamakoha nimi – Vesiaed.

Vesiaia was the place where local fishermen went to sea. It had a guardhouse, a shed where fishermen kept their snares, and dry- ing racks.

Vesiaia was surrounded on both sides by barbed wire fences extending far into the sea, so that the animals grazing in the coastal pastures would not disturb harbour life. Hence the name of the harbour – the Water Garden.

‘‘Külalised on kõige toredamad siis, kui nad kaasa viidud asjad tagasi toovad või oma mahajäetud kraamile järele tulevad.’’ -

R. Lember (saarevaht).

ABRUKA LOODUSKAITSEALA VAHASE SILM

SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE

ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA

KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS

Vahase silm Ilusa ilma ja madala veeseisuga on see sobiv koht jala läbi vee mine- kuks. Õiget pidi pääseb Vahasele vaid end põlvini märjaks tehes. Vahasele saab ka paadiga – saare kirdenurgas asub Tõuga säärel väike sadam. Püsiv paadiühen- dus Vahasega puudub, huvi korral saab infot saab küsida Abruka ja Roomassaare sadamast.

Vahase silma juures Vaherahu nukal asub looduskaitsealune üksikobjekt I Abruka suurkivi. Kohe pärast silma ületamist tervitavad Vahase kaldal külalisi kaks suurt rändrahnu, mis juba 1937. aastal kaitse alla võeti. Suurem, Vahase I rändrahn on 9,6 meetrit pikk, 8,2 meetrit lai ja 5,8 meetrit kõrge ning ümbermõõt on 31 meetrit. Teisel, väiksemal, Vahase II rändrahnul on pikkust 10,8 meet-

Vahase crossing With nice weather and low tide you can eas- ily cross from Abruka to Vahase on foot. The best and right way to get to Vahase is knee deep through the water. You can also get there by boat - there is a small harbour on Tõuga peninsula but there is no regular boat connection between Vahase-Saaremaa or Vahase-Abruka. You can find information about boat trips from Abruka and Roomas- saare harbours.

On the Abruka side of the Vahase crossing, on the tip of Vaherahu peninsula, you can find Abruka’s Giant Rock I (under nature conservation). Immediately after the cross- ing, guests are greeted by two even bigger boulders on Vahase coast, which have been

rit, laiust 6,2 meetrit ja kõrgust neli meetrit ning ümbermõõt 29 meetrit.

Arvukad veelinnud annavad tunnis- tust sellest, et Vahase asub Natura 2000 Kura kurgu linnualal. Suvel liugleb Abruka ja Vahase rannave- tes majesteetlik merikotkas. Saari ümbritsevas meres leiab musti vään- duva kaelaga kormorane, valgeid sihvaka kaelaga kühmnokk-luiki, hallhaigruid, kurvitsalisi (liivatüll, punajalg-tilder, merisk jt), jääkosk- laid, randtiire, hõbekajakaid, aule, hahke, sõtkaid, kaure jpt. Väike 0,655 km2 suurune Vahase saar on eravaldus, seetõttu looda- vad saare omanikud viisakat suhtu- mist nii loodusesse kui ka kohalikes- se elanikesse.

under conservation since 1937. The larger Vahase giant boulder I is 9.6 meters long, 8.2 meters wide and 5.8 meters high, with a cir- cumference of 31 meters. The second, small- er Vahas giant boulder II is 10.8 meters long, 6.2 meters wide and 4 meters high, with a circumference of 29 meters.

This small (0,655 km2) island of Vahase is pri- vate property, so as a visitor, be polite to the local people and care for the environment

ABRUKA LOODUSKAITSEALA SADAMA PUHKEKOHT

SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE

ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA

KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS

Sadama puhkekoht Abruka sadama koordinaadid: 58°09’45.39”N 22°31’39.59”E.

Sadama moodustab kaide ja muuliga ümbritsetud veeala ning on kaitstud kõigi tuulte eest. Veealale sissepääsu laius on 8 m. Sadama basseinis on ujumine keelatud, selleks on kai peal eraldi ujumiskoht.

Abruka sadam asub Koplininal. Esmakordselt ehitati Kopli nina- le ajutine väikepalkidest kai 1940. aastate alguses. 1964.a. ehitas k/k „Saare Kalur“ praeguse sada- ma korralikult välja. 2006. a andis Kaarma vald Abruka sadama üle 50 aastaks haldamiseks AS Saarte Liinidele. Aastatel 2009-2010 reno- veeriti sadam täielikult, sh ehitati uus sadamahoone.

Harbour rest area Abruka harbour coordinates: 58°09’45.39”N 22°31’39.59”E.

It is forbidden to swim in the harbour, there is a designated swimming area on the pier. Abruka harbour is located on the tip of Ko- plinina. The first temporary harbour built here was in the 1940s. In 1964, kolkhoz Saare

Endises sadamahoones asuvad raamatukogu ja kohvik. Väliköögis ehk paargus on soovijatel võima- lus endale toitu valmistada või lihtsalt pika laua taga koos istu- des kaunist merevaadet nautida. Sadamast tulles paremale kadakate vahele jääb laagriplats telkijatele koos lõkke tegemise võimalusega. Sadamahoones asub WC, lisatasu eest saab kasutada duši ja sauna.

Kalur built the current harbour. In 2006, Kaarma municipality gave the management of Abruka harbour over to Saarte Liinid. In 2009-2010, the current harbour was com- pletely renovated and a new service building was constructed.

The previous service building now hosts a library and a cafe. There is an outdoor kitchen where you can prepare food or just sit and en- joy the coastal scenery. Coming from the port, on the right-hand side, there is a campsite with a firepit. The new service building has toi- lets and, for a fee, shower and sauna options.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PITKANINA

SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE

ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA

KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS

Pitkanina poolsaar Pitkanina on Abruka lõunapool- seim poolsaar. Sääre lõunatipust saab vaadelda veelindude tegutse- mist ning imekaunist päikeseloo- jangut. Pitkanina tipust ida pool paistab Linnusita saar ja lääne pool Vahase saar, kirdesse jääb Kasse ja kaugel keset merd üle Linnusitamaa näeme Kirju saart.

Ala on peamiselt kasutusel mägi- veiste karjamaana. Mööda mere-

Pitkanina peninsula Pitkanina is the southernmost peninsula of Abruka. From the southern tip you can observe water birds and enjoy the beautiful sunset. You can see Linnusita in the east and Vahase in the west, Kasse is further away in the north- east and behind Linnusita. Far away in the middle of the sea lies Kirju island.

The area is mainly used as a pasture for High- land cattle. Coastal meadows and alvars with rich flora stretch along the coast. In the sum-

äärt laiuvad rannaniidud ja loopeal- sed oma liigirikka taimestikuga. Suviti leiab looniitudel nii levinud taimi nagu verev kurereha, anger- pist, madarad, suureõieline kellu- kas, kassiristik ja haruldasi liike: püramiid-koerakäpp, jumalakäpp, soohiilakas ja niidu-kuremõõk.

Lisaks kaunile loodusele paiknevad siinsamas Abruka lõunaosas ka NSVL perioodist pärit militaarehitised.

mer, you can find common meadow plants like bloody crane’s-bill, dropwort, bedstraw, peach-leaved bellflower, hare’s foot clover, etc. There are also rare species such as the pyra- midal orchid, early-purple orchid, fen orchid or meadow gladiolus.

In addition to spectacular nature, Pitkanina is also home to some old military structures from the former USSR.

ABRUKA LOODUSKAITSEALAMETSAPÕLLU PUHKEKOHTABRUKA

LOODUSKAITSEALA

SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE

ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA

KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS

Metsapõllu puhkekoht Metsapõllu puhkekoht on rajatud Abruka südames metsa keskele, kus hoitakse lagedana vana heinamaad. Eakate jalakate all leiab keldri ja teisal tähistab kivikuhil elumaja aset. See on Abruka metsavahi majaplats. Aastatel 1878–1880 rajati saarele nn „hirveaed“, kuhu toodi Kuramaalt 13 hirve. Metsapõllu puhkekohast

Metsapõllu rest area Metsapõllu or “forest field” is a meadow in the middle of the forest in the heart of Abruka. A cellar and a stone pile can be seen under old elm trees where the forest ranger’s house used to be.

Between 1878–1880, 13 deer from Cour- land were brought to the island where a so-called “deer garden” was established.

läänes asuvad hirvedele rajatud joot- miskohad.

Samuti asub selle maagilise paiga läheduses kaitstav loodusmälestis Abruka metsavahi rändrahn, mille mõõtmed on 2,05 x 2,7 x 3,39 meetrit ja ümbermõõt 9,43 meetrit.

You can find the old watering hole slightly west of the rest area.

In the western part of Metsapõllu rest area you can also find the ranger’s glacial boul- der, which is an object of nature conser- vation. The dimensions of the boulder are 2.05 x 2.7 x 3.39 meters and it has a circum- ference of 9.43 meters.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA ABRUKA KALMISTU

ABRUKA ALGKOOL 1964

ABRUKA KALMISTU, FOTO: HEIDI TOOMING

ABRUKA APOSTLIKU-ÕIGEUSU PALVEMAJA 1920-1929, KUS OLI ABIKOOL KUNI 1919

Abruka kalmistu Põhja-lõunasuunaline ristküli- kukujuline kalmistu, on jagatud põigiti pooleks: • põhjapoolsem osa (algselt 0,25

tiinu) on luteri kalmistu • lõunapoolne (algselt samu-

ti 0,25 tiinu) osa on õigeusu kalmistu.

1870. aastal ei olnud saarel veel ei kalmistut ega palvemaja. Kadunukesed viidi üle mere Sõrve, Anseküla kalmistule. Saareelanike hulgas oli nii luterlasi, kes kuulu- sid Anseküla koguduse alla, kui ka Tiirimetsa koguduse hulka kuuluvaid õigeusulisi. Kolmandik vastseid abrukalasi oli vene apost-

Abruka cemetary The cemetery is divided in half: • the northern part (originally 0.25 des-

siatins) is Lutheran • the southern part (also originally 0.25

dessiatins) is Orthodox

In 1870, there was neither a cemetery nor a house of worship on the island. The depart- ed were taken across the sea to Anseküla churchyard in Sõrve. The inhabitants of the island included both Lutherans, who be- longed to Anseküla parish, and Orthodox Christians, who belonged to Tiirimetsa par-

liku-õigeusulised, kuna 19. saj talu- pojad lootsid vene usu, kroonu seaduse ning tsaari alla pääsedes vabaneda rõhuvast viletsusest, teotööst ja muudest koormistest ning omandada maad. Abruka küla arenedes kasvas vaja- dus kalmistu ning palvemaja järe- le. Esialgu ei tahtnud kohalikud vaimulikud palvemaja ehitami- sest midagi kuulda. Kui kord Riia ja Miitavi peapiiskop Agafangel Kuressaares jutlustas, läks Abruka mees Vassili Sepp pärast jumalatee- nistust piiskopi risti suudlema ning andis üle abrukalaste palvekirja palvemaja ehitamiseks.

ish. A third of early Abrukans were Russian Apostolic-Orthodox, as 19th century peas- ants hoped to acquire land by converting to the Russian czar’s religion.

As the village of Abruka developed, the need for a cemetery and a prayer house grew. Initially, the local clergy were against the construction of a prayer house. Once the Archbishop of Riga and Miitav, Agafan- gel, came to preach in Kuressaare. A man from Abruka, Vassili Sepp, went to kiss the bishop’s cross after the service and handed

Palvemaja ehitati Abrukale peapiisko- pi isiklikul korraldusel, milles seisis: „Eriti teravalt annab palvemaja puudus tunda kevadel, sügisel ja kohati talvelgi, kui saar on jäävangis ja puudub ühendus Saaremaaga. Ka jäävad surnud kevadeni matma- ta, kuni neid jälle üle mere Anseküla surnuaeda saab viia”. Kuressaare õuenõuniku Krause korraldusel, kes mõisarentniku- ga kokkuleppele jõudis, eraldati kalmistu rajamiseks mere lähedal 0,49 tiinu kõlbmatut maad. Esialgne kalmistu koht olnud Ristina sääres.

Ajaleht „Saarlane” kirjutab: „Kuni siia ajani pidivad Abruka

him a request from the people of Abruka to construct a prayer house. The prayer house was built by the personal order of the arch- bishop. On the order of Kuressaare court councilor Krause, who reached an agreement with the manor lessee, 0.49 tins of unusable land near the sea were allocated for the construction of a cemetery. The newspaper “Saarlane” wrote, “Til’ now, the folk at Abruka yet had to bring their dead to Anseküla churchyard, which was fulle hard for ‘em in the fall and

laidus elavad inimesed oma surnud ikka Anseküla kiriku- aida tooma, mis neil sügisel ja kevadel väga takistav oli, siis nüüd on nemad surnuaia platsi ja sellega ka matmi- se luba oma saare pääle saanud, mille läbi nende elu hulga kergitatud on!”

Tekst: Vikipeedia, Marje-Mari Tuulik

spring. Now they hath received a graveyard plot and with it per- mission to bury ‘em on their isle, whereto their lives been made much simpler!”

ABRUKA LOODUSKAITSEALA PÄÄSTEJAAM

FOTO: HEIDI TOOMING

Enne elektri- ehk jõujaama valmi- mist kasutati Abruka saare maja- pidamistes valgusallikateks õli- ja gaasilampe.

Elekter saabus Abruka saarele 1961. aastal, kui lülitati tööle Abruka vastvalminud elektri- ehk jõujaam. Diiselgeneraatoritel töötav jaam andis elektrit vaid siis, kui vaja- dus energia järele oli saarel kõige suurem. Jaam lülitati tööle kaks korda päevas: hommikuse lüpsi- ja piima läbiajamise ajal ning õhtuse lüpsi ajal kuni keskööni. Jaamas

Elektrijaam / päästejaam

Power station / rescue station Before the completion of the power station, households on Abruka island used oil and gas lamps as light sources.

Electricity arrived on the island in 1961 when the newly built Abruka power sta- tion was put into operation. The station, powered by diesel generators, provided electricity only twice a day, when there was great need for it: during morning milk- ing and from evening milking until mid- night. The station was managed by Harald Kallaste, a man in whose hands all kinds of equipment in need of repair or mainte- nance found a new lease of life. Diesel gen- erators supplied Abruka with electricity for 25 years.

In 1986, an 8 km electric cable was laid in the sea between Saaremaa and Abru-

töötas ja toimetas Harald Kallaste, kuldsete kätega mees, kelle käes leidis uue hingamise igat sorti remonti ja hooldust vajav tehni- ka. Diiselgeneraatorid varustasid Abrukat elektriga 25 aastat.

1986. aastal paigaldati Saaremaa ja Abruka vahele merre 8-kilomeetri- ne elektrikaabel. Sealjuures võttis tuukrite töö enam kui 360 tundi ja projekt maksis 364 000 rubla. Sellest ajast on Abruka olnud elekt- riga varustatud ööpäevaringselt ja elektrijaam oma diiselmootoritel

ka. The divers’ work took more than 360 hours and the project cost 364,000 rubles. Since then, Abruka has been supplied with electricity 24 hours a day and the power station with its diesel-powered generators became a backup option.

In cooperation with Kaarma municipali- ty, the Ministry of the Interior, EAS and AS Kuressaare Ehitus, the former diesel power station was rebuilt as Abruka Rescue Sta- tion in 2014. Today, Abruka Volunteer Fire- fighters, Abruka Volunteer Lifeguards and Defense Allies find shelter and keep their equipment here. The building also accom- modates maintenance equipment belong- ing to Saaremaa municipality.

töötavate generaatoritega arvati reservi.

Koostöös Kaarma valla, Siseministeeriumi, EASi ja AS Kuressaare Ehitusega ehitati 2014. a endine diiselelektrijaam ümber Abruka Päästejaamaks. Täna leia- vad siin peavarju ja hoiavad oma varustust Abruka Priitahtlikud

Pritsumehed, Abruka Vabatahtlikud Merepäästjad ja Kaitseliitlased. Samuti mahutab hoone Saaremaa vallale kuuluvat hooldus- tehnikat.