Tahvel 1

ABRUKA LOODUSKAITSEALA KOPSUSAMBLIK

ABRUKA KOPSUSAMBLIK

KOPSUSAMBLIK (Lobaria pulmonaria), FOTO: KADRI PAOMEES

Harilik kopsusamblik

Tree lungwort

Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on Eestis tuntuim ja suhteliselt hästi märgatav. Harilik kopsusamblik kasvab vanemates metsades lehtpuu- del, peamiselt haaval, saarel ja vahtral. See kaitsealune liik on levinud üle Eesti. Kuigi leiukohti on palju, on populat-

Tree lungwort (Lobaria pulmo- naria) is the most well-known lichen in Estonia and relative- ly easy to spot. Tree lungwort grows in old forests on decid- uous trees, mainly aspen, ash and maple. This protected spe- cies is spread all over Estonia.

sioonid üldiselt väikesed ja killustunud. Harilikku kopsusamblikku kasu- tatakse põlismetsade ja vääriselupaikade indikaa- torina. Kopsusamblikku ohustab pidev elupaikade kadumine.

Although there are many sites, populations are gen- erally small and fragment- ed. Tree lungwort is used as an indicator of native forests and key habitats. It is under continuous threat of habitat loss.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA SUURTÜKIALUSED

FOTO 24. ABRUKA RANNAKAITSEPA- TAREI 1960.A. FOTO: HELMUT ADRAT. SAAREMAA MUUSEUM SM F 2596:1 F

FOTO: RANNAKAITSEPATAREI

Suurtükialused

Coastal defence batteries

Saare lõunatipus Pitkaninal asus juba tsaariajal ehitatud piirivalvekordon, kus paikne- sid tongrid ehk rannavalvurid, kes pidasid merel jahti sala- kaubavedajaile (Preisimaalt piiritus ja Rootsist sool). Patarei ehitati endise piirival- vekordoni lähedale.

1940. a võtsid kordoni üle 125 vene sõdurit. 1941. aastaks

During the Tsarist era, a border guard post was created on Pitkani- na, the southern tip of the island. Border guards were stationed there to stop illegal smugglers at sea (alcohol from Prussia and salt from Sweden). The battery was built near the old outpost. In 1940, 125 Russian soldiers took

valmisid Leningradi oblastist toodud kolm 130 mm suurtükiga rannapatareid, millest kaks purus- tati saksa lennuväe pommirün- nakute ajal. Sakslased hõivasid Abruka 3. oktoobril 1941. a.

Eesti laskurkorpuse võitle- jad jõudsid Abrukale tagasi 9. oktoobril 1944. a. Koheselt toodi saarele lätlastest koosnev ehitus- pataljon. Seekord rajati neli suur-

over the post. By 1941, three coast- al batteries with 130 mm cannons brought from the Leningrad region were completed, two of which were destroyed in German air raids. The Ger- mans occupied Abruka on October 3, 1941. The Estonian Rifle Corps returned to Abruka on October 9, 1944. A Latvian construction battalion was immediate-

tükipositsiooni, mis varustati Ameerika päritolu 127 mm suur- tükkidega.

Praegu on veel vaadeldavad suurtükipositsioonid, tee ääres on näha kahe sissepääsuga kokku varisenud laskemoona- hoidla. Ala kasutatakse tänapäe- val rannakarjamaana. Tekst: Mari Tuuliku ja Ain Tähiste uurimuste põhjal.

ly brought to the island. This time, four artillery positions were established, supplied by American 127 mm cannons. Batteries are still visible and you can see a collapsed ammunition dump with two entries by the side of the road. To- day, the area is used as a pasture.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA RANNANIIT

RANNANIIT, PÕHJAOSA KARJAKOPLID MERISK (Haematopus ostralegus) , FOTO: KRISTIAN PIKNER

Rannaniit Coastal meadows Rannaniit on mere mõju piir- konda jääv kõrgveega üle ujutatav niidutaimkattega ala. Kuna rannaniit on sajandeid olnud põline loomade karja- tamise koht, siis nimetatakse seda ka rannakarjamaaks.

Rannaniidud levivad piki mererannikut ja neile on iseloomulik soolalembe- ne taimestik, mis talub hästi merevee üleujutusi. Omapärased kohad rannanii-

Coastal meadows are areas influenced by the sea and often flooded during high water. For centuries they have been the place for animals to graze so they are also called beach pastures.

Coastal meadows stretch along the coast and are characterized by salt-lov- ing vegetation that tolerates flooding. Peculiar places in the beach meadow

du sees on soolakud, kus sooldu- nud muldadel kasvavad suuremat soolasisaldust eelistavad taimed. Avatud rannaniidud on oluliseks pesitsuspaigaks kurvitsalistele (kiivitaja, merisk, mustsaba-vigle, punajalg-tilder).

Karjatamine on rannaniidu jaoks väga oluline tegevus, sest see väldib alade kinnikasvamist. Karjatamise lakates võib rannanii- dust kiiresti pillirooväli saada.

are mineral licks where plants grow in soil with high salinity. Open coastal meadows are an important nesting place for shorebirds (north- ern lapwing, oystercatcher, black- tailed godwit, redshank).

Grazing keeps coastal meadows from getting overgrown with shrubs and turning into reed fields.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA LIPPMAA PÄRN

LIPPMAA PÄRN, FOTO: MARKO VAINU

Lippmaa pärn

Linden of Lippmaa

Teodor Lippmaa (1892-1943) oli botaanik ja taimegeo- graaf. Lippmaa huvid teadus- vallas olid laiahaardelised.

Teda huvitas töö nii looduse avaruses (taimegeograafia ja -ökoloogia) kui laborivai- kuses (biokeemia ja taimefü-

Teodor Lippmaa (1892-1943) was a noted Estonian botanist and phytogeographer. Lippmaa’s in- terests in the field of science were wide-ranging: on the one hand, botanical-ecological (plant geog- raphy and ecology), and on the other, plant biochemical and phys- iological (plant pigments).

His greatest contribution to plant ecology on a global scale was his

sioloogia). Põhjalikult uuris ta taimepigmente.

Suurima panuse taimeökoloo- giasse maailma mastaabis andis Teodor Lippmaa oma taime- koosluste struktuuri käsitlevates töödes, milles ta tuli välja uudse sünuuside meetodiga. Oluline

theory on the stratification of plant communities. His expeditions to the is- land of Abruka in 1931, 1934, 1935 and 1937 played an important role in its de- velopment. Abruka’s deciduous broad- leaved forest with its complex structure prompted the scientist to study it layer by layer (tree, shrub, herb, moss, etc.). Lippmaa’s foreign-language articles about Abruka’s nemoral forest put this small island on the map of global sci- ence.

tähtsus teooria tekkimisel oli tema ekspeditsioonidel Abruka saarele aastatel 1931, 1934, 1935 ja 1937. Siinne keerulise struk- tuuriga salumets ajendas tead- last seda liigendama nn üherin- deühikutesse ehk sünuusidesse (puurinne, põõsarinne, rohurin-

ne, sambla-samblikurinne jne). Lippmaa võõrkeelsed artiklid Abruka salumetsa analüüsiga viisid selle väike- se saare maailma teaduse väärikale kaardile.

ABRUKA LOODUSKAITSEALA LINNUSITAMAA

LIIVATÜLL (Charadrius hiaticula) FOTO: ROGER ERIKSON

NAASKELNOKK (Recurvirostra avosetta) FOTO: ROGER ERIKSON

PUNAJALG-TILDER (Tringa totanus) FOTO: ROGER ERIKSON

Linnusitamaa

Islet of Linnusitamaa

Abruka ja teda ümbritsevad laiud on põhja-lõuna suuna- lise kujuga, mis on vormitud taganevate liustike poolt. Abrukat ümbritseb kolm suuremat laidu – Vahase, Kasselaid ja Linnusitamaa.

Linnusaare ehk Linnusitamaa ehk Linnusita saar on väike

Abruka and its surrounding islets have a north-south shape due to retreating glaciers. Abruka is sur- rounded by three large islets - Va- hase, Kasselaid and Linnusitamaa.

Linnusaar or Linnusitamaa or Lin- nusita island is a small 4.8 ha islet approx. 300 m south of Abruka. The unique name comes from the 16th century, when sailors walking along the coast saw large drop- pings on the rocks. They mockingly

4,8 ha laid, Abruka saarest u 300 m lõuna pool. Saare huvitav nimi pärineb 16. sajandist, mil mere- mehed mööda rannikut kõndides kividel suuri linnusitahunnikuid nägid. Pärast seda kutsuti laidu pilkavalt Linnusitamaaks ning hiljem tehti nimi ka ametlikuks.

Saar on oluline sellistele lindu-

called it Linnusitamaa, the Bird Shit Land. The name was later made official.

The island is important for birds such as ringed plovers, little terns, Arctic terns, common terns, sandwich terns, Caspian terns, common redshanks, pied avocets and lesser black-backed gulls. Visiting the island is prohibited from April 15 to July 31, except for monitor- ing and rescue work, research activities carried out with the consent of the own- er, and state defense activities.

dele nagu liivatüll, väiketiir, randtiir, jõgitiir, tutt-tiir, räusk, punajalg-tilder, naaskelnokk ja tõmmukajakas.

Inimeste viibimine saarel, välja arvatud järelevalve- ja päästetöö- del, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse korraldamisega seotud

töödel, on keelatud 15. april- list kuni 31. juulini.

[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline

Teie: 23.10.2023 nr 12-1/2023/6539 Meie: 15.10.2024 nr 8-1/5683-1

Lugupeetud Üllar Soonik, Edastan kooskõlastamiseks KIK rahastatud projek nr RE.4.06.23-0087 „Abruka saare kõrge väärtusega looduskeskkonna kaitsmine läbi looduskaitselise taristu hooldamise“ infosilde kujundused. Kirjalikku kooskõlastust palun hiljemalt 25.10.2024. Lugupidamisega,

Liina Vaima Kaarma teenuskeskuse juhataja Saaremaa Vallavalitsus |Marientali 27, Kuressaare +372 452 5191| www.saaremaavald.ee

From: "Liina Vaima" <[email protected]> Sent: 15/10/2024 16:21:22 To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Kujunduste edastamine kooskõlastamiseks