| Dokumendiregister | Riigimetsa Majandamise Keskus |
| Viit | 12-1/6539 |
| Registreeritud | 15.10.2024 |
| Sünkroonitud | 30.12.2025 |
| Liik | Kiri |
| Funktsioon | 12-1 |
| Sari | Puhkemajanduse / Loodushoiu / Külastuskorralduse alane kirjavahetus |
| Toimik | |
| Juurdepääsupiirang | Avalik |
| Juurdepääsupiirang | |
| Adressaat | Saaremaa Vallavalitsus |
| Saabumis/saatmisviis | Saaremaa Vallavalitsus |
| Vastutaja | Üllar Soonik |
| Originaal | Ava uues aknas |
Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare +372 452 5000
ABRUKA MAJA
TEADE TEADE TEADE TEADE TEADE
KÜLASTAJA MEELESPEA!
Sinust oleneb, kas looduse väärtused säilivad ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste hea äraolemise nimel käitu järgmiselt:
◆ püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Ära jäta prügi maha! ◆ Pea kinni juhistest ja kaitserežiimi-piirangutest kaitsealal; ◆ säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ei sobi loodusesse; ◆ viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal; ◆ läbi karjatatava ala matkates sulge enda järel värav ning liigu kariloomi häirimata; ◆ lõket teha ja telkida võid kaitsealal ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas tuletegemist lubaval ajal, lahkudes kustuta lõke. PEA MEELES! Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel. ◆ võid korjata marju, seeni ja muid metsaande, välja arvatud loodusreservaatides ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites; ◆ hoia koer looduses liikudes rihma otsas; ◆ mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on mootorsõiduki või maas- tikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes kaitseala valitseja ja maaomaniku või -valdaja nõusolekul; ◆ jalgrattaga sõitmine on lubatud mööda teid ja radu; ◆ kalastamisel ja ujuvvahendiga sõitmisel arvesta kehtivate piirangutega. Harrastuspüügiluba saab soetada veebikeskkonnast www.kalaluba.ee; ◆ kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiukoht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112; ◆ keskkonnarikkumisest teata riigiinfo telefonile 1247.
Saarel rännates valmistu ette kohtumiseks rästikute, puukide ja suurema hulga sääskedega! Kavanda oma matk ette hoolega: Eelista olemasolevaid matkaradasid ja teid, sest ka matkamine koor- mab keskkonda. Paki oma toit korduvkasutusega karpidesse ja kottidesse, võta kaasa võimalikult vähe pakendatud toidukraam. Nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid.
HIKE AND SPARE THE ENVIRONMENT! To save the nature, behave as follows: ◆ try to act without leaving traces in nature. DO NOT LEAVE ANY WASTE IN THE NATURE! ◆ Follow the instructions and restrictions of the protective regime in the Abruka wildlife reserve; ◆ preserve the silence; ◆ you may hike on yards only with owners permission; ◆ when hiking through the grazing area, close the gate behind you; ◆ you may make a bonfire in a prepared and marked place, only in the protected area. BEAR IN MIND! If there is a warning about the fire danger for forests announced you may not make an open fire anywhere, not even on campfire beds. ◆ you may pick berries, mushrooms and plants, that are not under wildlife protection; ◆ in the nature a dog should be on leash; ◆ use a motor vehicles only on designated roads; ◆ cycling is allowed on roads and paths; ◆ you may not fishing without an appropriate permit; ◆ if you have found an item resembling an explosive device, leave it intact, mark the location and report the find immediately to the emergency number 112; ◆ if you will see environmental damage, please report to the phone number 1247.
Be prepared to meet vipers, ticks and a lot of mosquitoes! Plan and prepare your trip carefully: prefer paths and roads already existing, as hiking also burdens the environment. Pack your food into reusable boxes and bags, take as little prebacked food with you as possib- le. So you can reduce the amount of waste arising when hiking.
1. SADAM / HARBOUR
2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT
3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE
4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND
5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL
6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR
7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS
8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION
9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR
10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT
11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION)
12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION)
14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW
15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT
16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA
17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS
20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS
21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA
22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE
23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST
24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY
25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE
26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION)
27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA
28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL
29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER
30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
Abruka Maja on saare vanim hoone ning asub saare ajaloolises keskuses. Maakivist hoone ehitati 1895. aastal mõisa kalasoolamiskuuriks. Hiljem elas siin kooliteenija, kelle järgi koht sai nimeks Vesimariiu. Kolhoosiajal kasutati seda kombainikuurina.
Praegusel kujul taastas hoone Abru- ka Muuseumi Selts 2004. aastaks. Hoonet haldab seltsi järglane Abru- ka Külaselts. Majas on võimalik tut- vuda väljapanekutega Abruka kul- tuuri- ja ajaloost. Seltsimaja juurde kuuluvad ka laste mänguväljak ning laululava, siin toimuvad saare peamised sündmused.
Abruka maja
Abruka House is the oldest building on the island, located in its historical centre. Built from limestone in 1895 as the manor’s fish salting shed, it was later used as the school caretak- er’s residence and, during the Soviet Era, for storing a combine harvester.
The building was restored by Abruka Museum Society in 2004 and is now maintained by its successor, Abruka Village Society. The House contains cultural and historical exhibits of Abruka. The area also contains a chil- dren’s playground and a choir stand and is where the island’s main events take place.
Abruka house
Majast üle tee asus vana karjamõis, kus veel 20. sajandi keskel tegutses 7-klassiline kool. Hoone ei ole säili- nud – seda meenutavad vaid künklik mõisaase ja endine park selle ümber.
Mere poole jalutades on lähedus- es Vesiaia sadam ja linnuvaatlus- torn, sealt edasi põhja poole jäävad endise palvemaja asukoht ning Suurküla, mille rajasid 1870. a saar- el maad saanud talupojad. Teisele poole seltsimaja jäävad saare ainus säilinud tuulik ja lõuna poole kol- hoosiaegne keskusehoone.
Across the road was the old manor building, home to Abruka’s elemen- tary school until the middle of the 20th century. The building is now de- stroyed - a mound marking its former location and the surrounding park is all that remains.
Within walking distance towards the coast are Vesiaia harbour and a bird watching tower. The former chap- el and the main village, founded in 1870, lie further north. In the oppo- site direction are the island’s only preserved windmill and towards the south, the former kolkhoz centre.
ABRUKA APOSTLIKU-ÕIGEUSU PALVEMAJA 1920-1929, KUS OLI ABIKOOL KUNI 1919 AASTANI, SMF3761_2289F
ABRUKA ALGKOOL 1964, SMF4051_121 ABRUKA MAJA
ABRUKA LOODUSKAITSEALA LINNUSTIK
MÄNSAK (Nucifraga caryocatactes) FOTO: KADRI PAOMEES
MUST KÄRBSENÄPP (Ficedula hypoleuca) FOTO: KADRI PAOMEES
MERIKOTKAS (Haliaeëtus albicilla) FOTO: KADRI PAOMEES
JÕGITIIR (Sterna hirundo) FOTO: KADRI PAOMEES
SUUR KIRJURÄHN (Dendrocopos major) FOTO: KADRI PAOMEES
PUNAJALG TILDER (Tringa totanus) FOTO: KADRI PAOMEES
VÄIKE LEHELIND (Phylloscopus collybita) FOTO: KADRI PAOMEESSINITIHANE (Cyanistes caeruleus)
FOTO: KADRI PAOMEES
MUSTRÄHN (Dryocopus martius L.) FOTO: KADRI PAOMEES
Linnustik
Birds
Abruka linnuvaatlustornist avaneb suurepärane vaade Vahase saarele, merele ning Abruka saare roostu- nud rannikule. Abruka on ideaalne paik linnuhuvilistele lindude rände ja pesitsuse jälgimiseks.
Tornist avaneb võimalus vaadel- da kurvitsaliste ja haneliste ke- vad ja sügisrändeid. Saab jälgida merikotkaste, kormoranide, hall- haigrute, räusktiirude, tutt-tiirude, väiketiirude, erinevate partlaste, jääkosklate ja luikede tegemisi.
Lisaks paljudele veelindudele on Abrukal liigirikas salulembene lin-
nustik: rästad, tihased, puukorista- ja, must-kärbsenäpp, mets- ja väi- ke lehelind. Kohata võib pasknääri ja mänsakut.
Ilus ja märkimisväärne lind, kelle tegemisi saab Abrukal jälgida, on naaskelnokk. Seda kaitsealust lin- du esineb Eestis vaid lääneranni- kul ja saartel. Pesitsejana on nen- de arvukus väike, läbirändel veidi arvukam. Kevadel saabuvad nad aprilli jooksul ja äraränne toimub juuli esimeses poolest kuni augusti keskpaigani. Naaskelnokk ehitab oma pesa vee vahetusse lähedusse või vette mõne mätta peale. Juuni
Abruka’s bird watching tower of- fers a magnificent view of the sea, Abruka’s coastal reeds and Vahase island. Abruka is an ideal place for bird lovers to observe bird migration and nesting.
The tower is a great place to watch the spring and autumn migrations of different shorebirds and water- fowl. You can observe sea eagles, cormorants, gray herons, Caspian terns, sandwich terns, little terns, various anatidae, goosanders and different swans.
In addition to many water birds, Abruka has a rich variety of for- est-dwelling birds: thrushes, tits, nut- hatches, pied flycatchers, wood war- blers and chiffchaffs. You might also come across jays or nutcrackers.
A beautiful and remarkable bird ob- servable in Abruka is the pied avo- cet ‒ a scarce nester on the western coast and islands of Estonia, slightly more numerous during migration. They arrive in April and migrate al- ready in the first half of July or the middle of August. The pied avocet makes a scrape nest near or in the
alguses kooruvad pojad, kes kuu lõpuks või juuli alguseks on juba lennuvõimelised.
Abruka ja Vahase piirkond jääb rahvusvahelise tähtsusega Natu- ra 2000 võrgustikku kuuluva Kura kurgu linnuala piiresse. Siinne rannikuala ja meri ei ole olulised mitte ainult siin pesitsevatele, vaid ka läbirändel ja talvel peatuvatele linnuliikidele. Mitmete liikide jaoks on Saaremaa rannikumeri tähtsai- maks talvituspaigaks üldse.
water on top of tufts of grass. Eggs hatch in early June and by the be- ginning of July, young hatchlings are already capable of flight.
Abruka and Vahase are in the inter- national Natura 2000 network of the Irbe Strait bird area. The coastal area and the sea here are important not only for nesting bird species, but also for migratory and wintering birds. For many species, the coastal sea of Saaremaa is the most import- ant wintering place of all.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA VAHASE
KÜLASTAJA MEELESPEA! Sinust oleneb, kas looduse väärtused säilivad ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste hea äraolemise nimel käitu järgmiselt: ◆ püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Ära jäta prügi maha! ◆ Pea kinni juhistest ja kaitserežiimi-piirangutest kaitsealal; ◆ säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ei sobi loodusesse; ◆ viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal; ◆ läbi karjatatava ala matkates sulge enda järel värav ning liigu kariloomi häirimata; ◆ lõket teha ja telkida võid kaitsealal ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas tule- tegemist lubaval ajal, lahkudes kustuta lõke. PEA MEELES! Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel. ◆ võid korjata marju, seeni ja muid metsaande, välja arvatud loodusreservaatides ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites; ◆ hoia koer looduses liikudes rihma otsas; ◆ mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on moo- torsõiduki või maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes kaitseala valitseja ja maa- omaniku või -valdaja nõusolekul; ◆ jalgrattaga sõitmine on lubatud mööda teid ja radu; ◆ kalastamisel ja ujuvvahendiga sõitmisel arvesta kehtivate piirangutega. Harrastus- püügiluba saab soetada veebikeskkonnast www.kalaluba.ee; ◆ kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiu- koht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112; ◆ keskkonnarikkumisest teata riigiinfo telefonile 1247. Saarel rännates valmistu ette kohtumiseks rästikute, puukide ja suurema hulga sääskedega! Kavanda oma matk ette hoolega: Eelista olemasolevaid matkaradasid ja teid, sest ka matkamine koormab keskkonda. Paki oma toit korduvkasutusega karpi- desse ja kottidesse, võta kaasa võimalikult vähe pakendatud toidukraam. Nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid.
HIKE AND SPARE THE ENVIRONMENT! To save the nature, behave as follows: ◆ try to act without leaving traces in nature. DO NOT LEAVE ANY WASTE IN THE NATURE! ◆ Follow the instructions and restrictions of the protective regime in the Abruka wildlife reserve; ◆ preserve the silence; ◆ you may hike on yards only with owners permission; ◆ when hiking through the grazing area, close the gate behind you; ◆ you may make a bonfire in a prepared and marked place, only in the protected area. BEAR IN MIND! If there is a warning about the fire danger for forests announced you may not make an open fire anywhere, not even on campfire beds. ◆ you may pick berries, mushrooms and plants, that are not under wildlife protection; ◆ in the nature a dog should be on leash; ◆ use a motor vehicles only on designated roads; ◆ cycling is allowed on roads and paths; ◆ you may not fishing without an appropriate permit; ◆ if you have found an item resembling an explosive device, leave it intact, mark the loca- tion and report the find immediately to the emergency number 112; ◆ if you will see environmental damage, please report to the phone number 1247. Be prepared to meet vipers, ticks and a lot of mosquitoes! Plan and prepare your trip carefully: prefer paths and roads already existing, as hiking also burdens the environ- ment. Pack your food into reusable boxes and bags, take as little prebacked food with you as possible. So you can reduce the amount of waste arising when hiking.
1. SADAM / HARBOUR 2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT 3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE 4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND 5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL 6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR 7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS 8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION 9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR 10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT 11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION) 12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION) 14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW 15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT 16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA 17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS 20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS 21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA 22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE 23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST 24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY 25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE 26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION) 27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA 28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL 29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER 30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
Vahase saar Oled jõudnud Vahase saarele. Enamuse väikesest saarest katab kohati tihe kadastik, Vahase pinna- le mahub natuke metsa, rannanii- tu ja loopealset. Saare keskosas kasvab männimetsa ja sihvaka- te kadakate vahel põline Vahase tamm. Saare Abrukapoolsel ranni- kul kõrgub roostik ning kaldas ülla- tavad külalist kaks suurt rändrahnu. Saare lõunatipus seisab Vahase tulepaak. Vanasti, kui saart kasu- tati vaid lammaste karjamaana, oli Vahase palju lagedam.
Suurematest imetajatest võib Vahasel kohata hirve, metskit- se, metssiga, halljänest ja rebast. Väiksematest maismaalooma- dest lisanduvad neile harilik kärn- konn, mets-karihiir, niidu-uruhiir ja vesirott ehk mügri. Vahasel
Vahase island You have reached Vahase island. Most of the island is covered with juniper shrubs, but this tiny island also fits a bit of forest, coast- al meadows and alvars. In the central part of the island, the majestic Vahase oak grows between pine trees and juniper shrubs. On the eastern shore, two large boulders tower among high reeds. The southern tip of the island is home to Vahase beacon. In the old days, the island was only used as a pasture for sheep.
Among larger mammals you may find deer, wild boar, gray hares and foxes, among smaller land animals there are the com- mon toad, shrew, field vole and water vole. There are also nimble grass snakes crawl-
roomab ringi ka vilkaid nastikuid. Lindudest on Vahase kadastikule ja metsale iseloomulikud väike-lehe- lind, metsvint, rohevint, hallrästas, kadakatäks, pruunselg-põõsalind, väike-põõsalind, talvike ja rukki- rääk. Inimeste lähedusse hoiavad suitsupääsuke ja linavästrik. Vahase saar on Natura 2000 võrgustiku Kura kurgu linnualal.
Täna on saarel vaid suvekodud. Valgetest tellistest suvilas saare keskosas kirjutas Albert Uustulnd oma nägemuse Vahasest ja seal elanud inimestest viieosalises romaanis „Tuulte tallermaa“. See väike 0,655 km2 suurune Vahase saar on eravaldus, seetõttu looda- vad saare omanikud viisakat suhtu- mist nii loodusesse kui ka kohali- kesse elanikesse.
ing around the island. Vahase shrubs and forest are home to the chiffchaff, chaffinch, greenfinch, fieldfare, whinchat, greater whitethroat, lesser whitethroat, yellowham- mer and corn crake. Barn swallows and white wagtails keep close to people. Vahase island is the Irbe Strait bird and nature re- serve area of the Natura 2000 network.
Today there are only summer homes on the island. In the white brick cottage in the cen- ter of the island, Albert Uustulnd wrote his view of Vahase and its people in his five-part novel “Tuulte tallermaa”. The small (0,655 km2) island of Vahase is private property, so as a visitor, be polite to the local people and care for the environment.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA VESIAIA SADAM
VESIAIA VANA KALAKUUR
VESIAIA SADAMAS, PAREMALT - KUKE ALICE, ELU URVE
VESIAIA SADAM, ABRUKA VANA SADAM 1930-1939
VESIAED 1930NDATE KESKEL
1. SADAM / HARBOUR 2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT 3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE 4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND 5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL 6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR 7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS 8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION 9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR 10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT 11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION) 12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION) 14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW 15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT 16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA 17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS 20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS 21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA 22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE 23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST 24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY 25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE 26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION) 27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA 28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL 29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER 30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
Vesiaia sadam Vesiaed on saare põline sadama- koht. Siit käidi üle mere Tori sada- masse, vanemail aegadel purje- paatidega, sadakond aastat tagasi juba mootorpaatidega, talvisel ajal jääpurjekatega. Mootorpaadid jäeti paatide väljale ehk reidile mada- la sadama tõttu. Sadamasse tuldi lootsikutega. 1920. aastail asuti sadamasse koorejaama ehitama, mida rahvasuus kutsuti „petireiks“. Hiljem sai sellest kalasoolamiskuur.
Vesiaia harbour Vesiaia harbour (translated as ‘The Water Garden’) is the historical port of Abruka from where ships sailed to the port of Tori. In the old days, people used sailboats, a hundred years later they used motorboats, and in winter they even used ice boats. Motorboats were left in the mooring field or anchorage due to the shallow water in the harbour. Only small boats like skiffs came to the port. In the 1920s, a creamery was built in the harbour, which later became a shed for salting fish.
Vesiaiast käisid ka kohalikud kala- mehed merele. Kaldal seisid veel vahimaja, kalameeste püünistekuur ning vabeaed võrkude kuivatami- seks.
Vesiaia oli kahelt poolt piiratud kaugele merre ulatuvate okast- raataedadega, et rannakarjamaadel karjatatavad loomad sadamaelu ei häiriks. Siit ka sadamakoha nimi – Vesiaed.
Vesiaia was the place where local fishermen went to sea. It had a guardhouse, a shed where fishermen kept their snares, and dry- ing racks.
Vesiaia was surrounded on both sides by barbed wire fences extending far into the sea, so that the animals grazing in the coastal pastures would not disturb harbour life. Hence the name of the harbour – the Water Garden.
‘‘Külalised on kõige toredamad siis, kui nad kaasa viidud asjad tagasi toovad või oma mahajäetud kraamile järele tulevad.’’ -
R. Lember (saarevaht).
ABRUKA LOODUSKAITSEALA VAHASE SILM
1. SADAM / HARBOUR 2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT 3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE 4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND 5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL 6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR 7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS 8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION 9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR 10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT 11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION) 12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION) 14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW 15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT 16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA 17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS 20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS 21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA 22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE 23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST 24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY 25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE 26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION) 27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA 28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL 29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER 30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
Vahase silm Ilusa ilma ja madala veeseisuga on see sobiv koht jala läbi vee mine- kuks. Õiget pidi pääseb Vahasele vaid end põlvini märjaks tehes. Vahasele saab ka paadiga – saare kirdenurgas asub Tõuga säärel väike sadam. Püsiv paadiühen- dus Vahasega puudub, huvi korral saab infot saab küsida Abruka ja Roomassaare sadamast.
Vahase silma juures Vaherahu nukal asub looduskaitsealune üksikobjekt I Abruka suurkivi. Kohe pärast silma ületamist tervitavad Vahase kaldal külalisi kaks suurt rändrahnu, mis juba 1937. aastal kaitse alla võeti. Suurem, Vahase I rändrahn on 9,6 meetrit pikk, 8,2 meetrit lai ja 5,8 meetrit kõrge ning ümbermõõt on 31 meetrit. Teisel, väiksemal, Vahase II rändrahnul on pikkust 10,8 meet-
Vahase crossing With nice weather and low tide you can eas- ily cross from Abruka to Vahase on foot. The best and right way to get to Vahase is knee deep through the water. You can also get there by boat - there is a small harbour on Tõuga peninsula but there is no regular boat connection between Vahase-Saaremaa or Vahase-Abruka. You can find information about boat trips from Abruka and Roomas- saare harbours.
On the Abruka side of the Vahase crossing, on the tip of Vaherahu peninsula, you can find Abruka’s Giant Rock I (under nature conservation). Immediately after the cross- ing, guests are greeted by two even bigger boulders on Vahase coast, which have been
rit, laiust 6,2 meetrit ja kõrgust neli meetrit ning ümbermõõt 29 meetrit.
Arvukad veelinnud annavad tunnis- tust sellest, et Vahase asub Natura 2000 Kura kurgu linnualal. Suvel liugleb Abruka ja Vahase rannave- tes majesteetlik merikotkas. Saari ümbritsevas meres leiab musti vään- duva kaelaga kormorane, valgeid sihvaka kaelaga kühmnokk-luiki, hallhaigruid, kurvitsalisi (liivatüll, punajalg-tilder, merisk jt), jääkosk- laid, randtiire, hõbekajakaid, aule, hahke, sõtkaid, kaure jpt. Väike 0,655 km2 suurune Vahase saar on eravaldus, seetõttu looda- vad saare omanikud viisakat suhtu- mist nii loodusesse kui ka kohalikes- se elanikesse.
under conservation since 1937. The larger Vahase giant boulder I is 9.6 meters long, 8.2 meters wide and 5.8 meters high, with a cir- cumference of 31 meters. The second, small- er Vahas giant boulder II is 10.8 meters long, 6.2 meters wide and 4 meters high, with a circumference of 29 meters.
This small (0,655 km2) island of Vahase is pri- vate property, so as a visitor, be polite to the local people and care for the environment
KÜLASTAJA MEELESPEA! Sinust oleneb, kas looduse väärtused säilivad ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste hea äraolemise nimel käitu järgmiselt: ◆ püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Ära jäta prügi maha! ◆ Pea kinni juhistest ja kaitserežiimi-piirangutest kaitsealal; ◆ säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ei sobi loodusesse; ◆ viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal; ◆ läbi karjatatava ala matkates sulge enda järel värav ning liigu kariloomi häirimata; ◆ lõket teha ja telkida võid kaitsealal ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas tule- tegemist lubaval ajal, lahkudes kustuta lõke. PEA MEELES! Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel. ◆ võid korjata marju, seeni ja muid metsaande, välja arvatud loodusreservaatides ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites; ◆ hoia koer looduses liikudes rihma otsas; ◆ mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on moo- torsõiduki või maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes kaitseala valitseja ja maa- omaniku või -valdaja nõusolekul; ◆ jalgrattaga sõitmine on lubatud mööda teid ja radu; ◆ kalastamisel ja ujuvvahendiga sõitmisel arvesta kehtivate piirangutega. Harrastus- püügiluba saab soetada veebikeskkonnast www.kalaluba.ee; ◆ kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiu- koht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112; ◆ keskkonnarikkumisest teata riigiinfo telefonile 1247. Saarel rännates valmistu ette kohtumiseks rästikute, puukide ja suurema hulga sääskedega! Kavanda oma matk ette hoolega: Eelista olemasolevaid matkaradasid ja teid, sest ka matkamine koormab keskkonda. Paki oma toit korduvkasutusega karpi- desse ja kottidesse, võta kaasa võimalikult vähe pakendatud toidukraam. Nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid.
HIKE AND SPARE THE ENVIRONMENT! To save the nature, behave as follows: ◆ try to act without leaving traces in nature. DO NOT LEAVE ANY WASTE IN THE NATURE! ◆ Follow the instructions and restrictions of the protective regime in the Abruka wildlife reserve; ◆ preserve the silence; ◆ you may hike on yards only with owners permission; ◆ when hiking through the grazing area, close the gate behind you; ◆ you may make a bonfire in a prepared and marked place, only in the protected area. BEAR IN MIND! If there is a warning about the fire danger for forests announced you may not make an open fire anywhere, not even on campfire beds. ◆ you may pick berries, mushrooms and plants, that are not under wildlife protection; ◆ in the nature a dog should be on leash; ◆ use a motor vehicles only on designated roads; ◆ cycling is allowed on roads and paths; ◆ you may not fishing without an appropriate permit; ◆ if you have found an item resembling an explosive device, leave it intact, mark the loca- tion and report the find immediately to the emergency number 112; ◆ if you will see environmental damage, please report to the phone number 1247. Be prepared to meet vipers, ticks and a lot of mosquitoes! Plan and prepare your trip carefully: prefer paths and roads already existing, as hiking also burdens the environ- ment. Pack your food into reusable boxes and bags, take as little prebacked food with you as possible. So you can reduce the amount of waste arising when hiking.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA SADAMA PUHKEKOHT
1. SADAM / HARBOUR 2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT 3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE 4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND 5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL 6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR 7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS 8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION 9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR 10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT 11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION) 12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION) 14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW 15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT 16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA 17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS 20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS 21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA 22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE 23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST 24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY 25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE 26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION) 27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA 28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL 29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER 30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
Sadama puhkekoht Abruka sadama koordinaadid: 58°09’45.39”N 22°31’39.59”E.
Sadama moodustab kaide ja muuliga ümbritsetud veeala ning on kaitstud kõigi tuulte eest. Veealale sissepääsu laius on 8 m. Sadama basseinis on ujumine keelatud, selleks on kai peal eraldi ujumiskoht.
Abruka sadam asub Koplininal. Esmakordselt ehitati Kopli nina- le ajutine väikepalkidest kai 1940. aastate alguses. 1964.a. ehitas k/k „Saare Kalur“ praeguse sada- ma korralikult välja. 2006. a andis Kaarma vald Abruka sadama üle 50 aastaks haldamiseks AS Saarte Liinidele. Aastatel 2009-2010 reno- veeriti sadam täielikult, sh ehitati uus sadamahoone.
Harbour rest area Abruka harbour coordinates: 58°09’45.39”N 22°31’39.59”E.
It is forbidden to swim in the harbour, there is a designated swimming area on the pier. Abruka harbour is located on the tip of Ko- plinina. The first temporary harbour built here was in the 1940s. In 1964, kolkhoz Saare
Endises sadamahoones asuvad raamatukogu ja kohvik. Väliköögis ehk paargus on soovijatel võima- lus endale toitu valmistada või lihtsalt pika laua taga koos istu- des kaunist merevaadet nautida. Sadamast tulles paremale kadakate vahele jääb laagriplats telkijatele koos lõkke tegemise võimalusega. Sadamahoones asub WC, lisatasu eest saab kasutada duši ja sauna.
Kalur built the current harbour. In 2006, Kaarma municipality gave the management of Abruka harbour over to Saarte Liinid. In 2009-2010, the current harbour was com- pletely renovated and a new service building was constructed.
The previous service building now hosts a library and a cafe. There is an outdoor kitchen where you can prepare food or just sit and en- joy the coastal scenery. Coming from the port, on the right-hand side, there is a campsite with a firepit. The new service building has toi- lets and, for a fee, shower and sauna options.
KÜLASTAJA MEELESPEA! Sinust oleneb, kas looduse väärtused säilivad ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste hea äraolemise nimel käitu järgmiselt: ◆ püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Ära jäta prügi maha! ◆ Pea kinni juhistest ja kaitserežiimi-piirangutest kaitsealal; ◆ säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ei sobi loodusesse; ◆ viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal; ◆ läbi karjatatava ala matkates sulge enda järel värav ning liigu kariloomi häirimata; ◆ lõket teha ja telkida võid kaitsealal ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas tule- tegemist lubaval ajal, lahkudes kustuta lõke. PEA MEELES! Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel. ◆ võid korjata marju, seeni ja muid metsaande, välja arvatud loodusreservaatides ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites; ◆ hoia koer looduses liikudes rihma otsas; ◆ mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on moo- torsõiduki või maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes kaitseala valitseja ja maa- omaniku või -valdaja nõusolekul; ◆ jalgrattaga sõitmine on lubatud mööda teid ja radu; ◆ kalastamisel ja ujuvvahendiga sõitmisel arvesta kehtivate piirangutega. Harrastus- püügiluba saab soetada veebikeskkonnast www.kalaluba.ee; ◆ kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiu- koht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112; ◆ keskkonnarikkumisest teata riigiinfo telefonile 1247. Saarel rännates valmistu ette kohtumiseks rästikute, puukide ja suurema hulga sääskedega! Kavanda oma matk ette hoolega: Eelista olemasolevaid matkaradasid ja teid, sest ka matkamine koormab keskkonda. Paki oma toit korduvkasutusega karpi- desse ja kottidesse, võta kaasa võimalikult vähe pakendatud toidukraam. Nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid.
HIKE AND SPARE THE ENVIRONMENT! To save the nature, behave as follows: ◆ try to act without leaving traces in nature. DO NOT LEAVE ANY WASTE IN THE NATURE! ◆ Follow the instructions and restrictions of the protective regime in the Abruka wildlife reserve; ◆ preserve the silence; ◆ you may hike on yards only with owners permission; ◆ when hiking through the grazing area, close the gate behind you; ◆ you may make a bonfire in a prepared and marked place, only in the protected area. BEAR IN MIND! If there is a warning about the fire danger for forests announced you may not make an open fire anywhere, not even on campfire beds. ◆ you may pick berries, mushrooms and plants, that are not under wildlife protection; ◆ in the nature a dog should be on leash; ◆ use a motor vehicles only on designated roads; ◆ cycling is allowed on roads and paths; ◆ you may not fishing without an appropriate permit; ◆ if you have found an item resembling an explosive device, leave it intact, mark the loca- tion and report the find immediately to the emergency number 112; ◆ if you will see environmental damage, please report to the phone number 1247. Be prepared to meet vipers, ticks and a lot of mosquitoes! Plan and prepare your trip carefully: prefer paths and roads already existing, as hiking also burdens the environ- ment. Pack your food into reusable boxes and bags, take as little prebacked food with you as possible. So you can reduce the amount of waste arising when hiking.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PITKANINA
1. SADAM / HARBOUR 2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT 3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE 4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND 5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL 6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR 7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS 8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION 9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR 10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT 11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION) 12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION) 14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW 15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT 16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA 17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS 20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS 21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA 22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE 23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST 24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY 25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE 26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION) 27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA 28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL 29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER 30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
KÜLASTAJA MEELESPEA! Sinust oleneb, kas looduse väärtused säilivad ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste hea äraolemise nimel käitu järgmiselt: ◆ püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Ära jäta prügi maha! ◆ Pea kinni juhistest ja kaitserežiimi-piirangutest kaitsealal; ◆ säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ei sobi loodusesse; ◆ viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal; ◆ läbi karjatatava ala matkates sulge enda järel värav ning liigu kariloomi häirimata; ◆ lõket teha ja telkida võid kaitsealal ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas tule- tegemist lubaval ajal, lahkudes kustuta lõke. PEA MEELES! Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel. ◆ võid korjata marju, seeni ja muid metsaande, välja arvatud loodusreservaatides ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites; ◆ hoia koer looduses liikudes rihma otsas; ◆ mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on moo- torsõiduki või maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes kaitseala valitseja ja maa- omaniku või -valdaja nõusolekul; ◆ jalgrattaga sõitmine on lubatud mööda teid ja radu; ◆ kalastamisel ja ujuvvahendiga sõitmisel arvesta kehtivate piirangutega. Harrastus- püügiluba saab soetada veebikeskkonnast www.kalaluba.ee; ◆ kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiu- koht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112; ◆ keskkonnarikkumisest teata riigiinfo telefonile 1247. Saarel rännates valmistu ette kohtumiseks rästikute, puukide ja suurema hulga sääskedega! Kavanda oma matk ette hoolega: Eelista olemasolevaid matkaradasid ja teid, sest ka matkamine koormab keskkonda. Paki oma toit korduvkasutusega karpi- desse ja kottidesse, võta kaasa võimalikult vähe pakendatud toidukraam. Nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid.
HIKE AND SPARE THE ENVIRONMENT! To save the nature, behave as follows: ◆ try to act without leaving traces in nature. DO NOT LEAVE ANY WASTE IN THE NATURE! ◆ Follow the instructions and restrictions of the protective regime in the Abruka wildlife reserve; ◆ preserve the silence; ◆ you may hike on yards only with owners permission; ◆ when hiking through the grazing area, close the gate behind you; ◆ you may make a bonfire in a prepared and marked place, only in the protected area. BEAR IN MIND! If there is a warning about the fire danger for forests announced you may not make an open fire anywhere, not even on campfire beds. ◆ you may pick berries, mushrooms and plants, that are not under wildlife protection; ◆ in the nature a dog should be on leash; ◆ use a motor vehicles only on designated roads; ◆ cycling is allowed on roads and paths; ◆ you may not fishing without an appropriate permit; ◆ if you have found an item resembling an explosive device, leave it intact, mark the loca- tion and report the find immediately to the emergency number 112; ◆ if you will see environmental damage, please report to the phone number 1247. Be prepared to meet vipers, ticks and a lot of mosquitoes! Plan and prepare your trip carefully: prefer paths and roads already existing, as hiking also burdens the environ- ment. Pack your food into reusable boxes and bags, take as little prebacked food with you as possible. So you can reduce the amount of waste arising when hiking.
Pitkanina poolsaar Pitkanina on Abruka lõunapool- seim poolsaar. Sääre lõunatipust saab vaadelda veelindude tegutse- mist ning imekaunist päikeseloo- jangut. Pitkanina tipust ida pool paistab Linnusita saar ja lääne pool Vahase saar, kirdesse jääb Kasse ja kaugel keset merd üle Linnusitamaa näeme Kirju saart.
Ala on peamiselt kasutusel mägi- veiste karjamaana. Mööda mere-
Pitkanina peninsula Pitkanina is the southernmost peninsula of Abruka. From the southern tip you can observe water birds and enjoy the beautiful sunset. You can see Linnusita in the east and Vahase in the west, Kasse is further away in the north- east and behind Linnusita. Far away in the middle of the sea lies Kirju island.
The area is mainly used as a pasture for High- land cattle. Coastal meadows and alvars with rich flora stretch along the coast. In the sum-
äärt laiuvad rannaniidud ja loopeal- sed oma liigirikka taimestikuga. Suviti leiab looniitudel nii levinud taimi nagu verev kurereha, anger- pist, madarad, suureõieline kellu- kas, kassiristik ja haruldasi liike: püramiid-koerakäpp, jumalakäpp, soohiilakas ja niidu-kuremõõk.
Lisaks kaunile loodusele paiknevad siinsamas Abruka lõunaosas ka NSVL perioodist pärit militaarehitised.
mer, you can find common meadow plants like bloody crane’s-bill, dropwort, bedstraw, peach-leaved bellflower, hare’s foot clover, etc. There are also rare species such as the pyra- midal orchid, early-purple orchid, fen orchid or meadow gladiolus.
In addition to spectacular nature, Pitkanina is also home to some old military structures from the former USSR.
ABRUKA LOODUSKAITSEALAMETSAPÕLLU PUHKEKOHTABRUKA
LOODUSKAITSEALA
1. SADAM / HARBOUR 2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT 3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE 4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND 5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL 6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR 7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS 8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION 9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR 10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT 11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION) 12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION) 14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW 15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT 16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA 17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS 20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS 21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA 22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE 23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST 24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY 25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE 26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION) 27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA 28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL 29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER 30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
KÜLASTAJA MEELESPEA! Sinust oleneb, kas looduse väärtused säilivad ka järgmistele tulijatele. Looduse säästmiseks ning enda ja teiste hea äraolemise nimel käitu järgmiselt: ◆ püüa tegutseda loodusesse jälgi jätmata. Ära jäta prügi maha! ◆ Pea kinni juhistest ja kaitserežiimi-piirangutest kaitsealal; ◆ säilita siin valitsev vaikus – vali muusika ei sobi loodusesse; ◆ viibi kohalike elanike koduõuel vaid nende loal; ◆ läbi karjatatava ala matkates sulge enda järel värav ning liigu kariloomi häirimata; ◆ lõket teha ja telkida võid kaitsealal ainult ette valmistatud ja tähistatud kohas tule- tegemist lubaval ajal, lahkudes kustuta lõke. PEA MEELES! Kui metsadele on antud tuleohu hoiatus, on lahtise tule tegemine alati keelatud, ka lõkkealustel. ◆ võid korjata marju, seeni ja muid metsaande, välja arvatud loodusreservaatides ja liikumispiirangu ajal sihtkaitsevööndites; ◆ hoia koer looduses liikudes rihma otsas; ◆ mootorsõidukiga liikle ainult selleks ettenähtud teedel. Väljaspool teid on moo- torsõiduki või maastikusõidukiga sõitmine lubatud üksnes kaitseala valitseja ja maa- omaniku või -valdaja nõusolekul; ◆ jalgrattaga sõitmine on lubatud mööda teid ja radu; ◆ kalastamisel ja ujuvvahendiga sõitmisel arvesta kehtivate piirangutega. Harrastus- püügiluba saab soetada veebikeskkonnast www.kalaluba.ee; ◆ kui oled leidnud lõhkekeha meenutava eseme, jäta see puutumata, märgista leiu- koht ja teata leiust kohe hädaabinumbril 112; ◆ keskkonnarikkumisest teata riigiinfo telefonile 1247. Saarel rännates valmistu ette kohtumiseks rästikute, puukide ja suurema hulga sääskedega! Kavanda oma matk ette hoolega: Eelista olemasolevaid matkaradasid ja teid, sest ka matkamine koormab keskkonda. Paki oma toit korduvkasutusega karpi- desse ja kottidesse, võta kaasa võimalikult vähe pakendatud toidukraam. Nii vähendad matkal tekkivaid jäätmeid.
HIKE AND SPARE THE ENVIRONMENT! To save the nature, behave as follows: ◆ try to act without leaving traces in nature. DO NOT LEAVE ANY WASTE IN THE NATURE! ◆ Follow the instructions and restrictions of the protective regime in the Abruka wildlife reserve; ◆ preserve the silence; ◆ you may hike on yards only with owners permission; ◆ when hiking through the grazing area, close the gate behind you; ◆ you may make a bonfire in a prepared and marked place, only in the protected area. BEAR IN MIND! If there is a warning about the fire danger for forests announced you may not make an open fire anywhere, not even on campfire beds. ◆ you may pick berries, mushrooms and plants, that are not under wildlife protection; ◆ in the nature a dog should be on leash; ◆ use a motor vehicles only on designated roads; ◆ cycling is allowed on roads and paths; ◆ you may not fishing without an appropriate permit; ◆ if you have found an item resembling an explosive device, leave it intact, mark the loca- tion and report the find immediately to the emergency number 112; ◆ if you will see environmental damage, please report to the phone number 1247. Be prepared to meet vipers, ticks and a lot of mosquitoes! Plan and prepare your trip carefully: prefer paths and roads already existing, as hiking also burdens the environ- ment. Pack your food into reusable boxes and bags, take as little prebacked food with you as possible. So you can reduce the amount of waste arising when hiking.
Metsapõllu puhkekoht Metsapõllu puhkekoht on rajatud Abruka südames metsa keskele, kus hoitakse lagedana vana heinamaad. Eakate jalakate all leiab keldri ja teisal tähistab kivikuhil elumaja aset. See on Abruka metsavahi majaplats. Aastatel 1878–1880 rajati saarele nn „hirveaed“, kuhu toodi Kuramaalt 13 hirve. Metsapõllu puhkekohast
Metsapõllu rest area Metsapõllu or “forest field” is a meadow in the middle of the forest in the heart of Abruka. A cellar and a stone pile can be seen under old elm trees where the forest ranger’s house used to be.
Between 1878–1880, 13 deer from Cour- land were brought to the island where a so-called “deer garden” was established.
läänes asuvad hirvedele rajatud joot- miskohad.
Samuti asub selle maagilise paiga läheduses kaitstav loodusmälestis Abruka metsavahi rändrahn, mille mõõtmed on 2,05 x 2,7 x 3,39 meetrit ja ümbermõõt 9,43 meetrit.
You can find the old watering hole slightly west of the rest area.
In the western part of Metsapõllu rest area you can also find the ranger’s glacial boul- der, which is an object of nature conser- vation. The dimensions of the boulder are 2.05 x 2.7 x 3.39 meters and it has a circum- ference of 9.43 meters.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA ABRUKA KALMISTU
ABRUKA ALGKOOL 1964
ABRUKA KALMISTU, FOTO: HEIDI TOOMING
ABRUKA APOSTLIKU-ÕIGEUSU PALVEMAJA 1920-1929, KUS OLI ABIKOOL KUNI 1919
Abruka kalmistu Põhja-lõunasuunaline ristküli- kukujuline kalmistu, on jagatud põigiti pooleks: • põhjapoolsem osa (algselt 0,25
tiinu) on luteri kalmistu • lõunapoolne (algselt samu-
ti 0,25 tiinu) osa on õigeusu kalmistu.
1870. aastal ei olnud saarel veel ei kalmistut ega palvemaja. Kadunukesed viidi üle mere Sõrve, Anseküla kalmistule. Saareelanike hulgas oli nii luterlasi, kes kuulu- sid Anseküla koguduse alla, kui ka Tiirimetsa koguduse hulka kuuluvaid õigeusulisi. Kolmandik vastseid abrukalasi oli vene apost-
Abruka cemetary The cemetery is divided in half: • the northern part (originally 0.25 des-
siatins) is Lutheran • the southern part (also originally 0.25
dessiatins) is Orthodox
In 1870, there was neither a cemetery nor a house of worship on the island. The depart- ed were taken across the sea to Anseküla churchyard in Sõrve. The inhabitants of the island included both Lutherans, who be- longed to Anseküla parish, and Orthodox Christians, who belonged to Tiirimetsa par-
liku-õigeusulised, kuna 19. saj talu- pojad lootsid vene usu, kroonu seaduse ning tsaari alla pääsedes vabaneda rõhuvast viletsusest, teotööst ja muudest koormistest ning omandada maad. Abruka küla arenedes kasvas vaja- dus kalmistu ning palvemaja järe- le. Esialgu ei tahtnud kohalikud vaimulikud palvemaja ehitami- sest midagi kuulda. Kui kord Riia ja Miitavi peapiiskop Agafangel Kuressaares jutlustas, läks Abruka mees Vassili Sepp pärast jumalatee- nistust piiskopi risti suudlema ning andis üle abrukalaste palvekirja palvemaja ehitamiseks.
ish. A third of early Abrukans were Russian Apostolic-Orthodox, as 19th century peas- ants hoped to acquire land by converting to the Russian czar’s religion.
As the village of Abruka developed, the need for a cemetery and a prayer house grew. Initially, the local clergy were against the construction of a prayer house. Once the Archbishop of Riga and Miitav, Agafan- gel, came to preach in Kuressaare. A man from Abruka, Vassili Sepp, went to kiss the bishop’s cross after the service and handed
Palvemaja ehitati Abrukale peapiisko- pi isiklikul korraldusel, milles seisis: „Eriti teravalt annab palvemaja puudus tunda kevadel, sügisel ja kohati talvelgi, kui saar on jäävangis ja puudub ühendus Saaremaaga. Ka jäävad surnud kevadeni matma- ta, kuni neid jälle üle mere Anseküla surnuaeda saab viia”. Kuressaare õuenõuniku Krause korraldusel, kes mõisarentniku- ga kokkuleppele jõudis, eraldati kalmistu rajamiseks mere lähedal 0,49 tiinu kõlbmatut maad. Esialgne kalmistu koht olnud Ristina sääres.
Ajaleht „Saarlane” kirjutab: „Kuni siia ajani pidivad Abruka
him a request from the people of Abruka to construct a prayer house. The prayer house was built by the personal order of the arch- bishop. On the order of Kuressaare court councilor Krause, who reached an agreement with the manor lessee, 0.49 tins of unusable land near the sea were allocated for the construction of a cemetery. The newspaper “Saarlane” wrote, “Til’ now, the folk at Abruka yet had to bring their dead to Anseküla churchyard, which was fulle hard for ‘em in the fall and
laidus elavad inimesed oma surnud ikka Anseküla kiriku- aida tooma, mis neil sügisel ja kevadel väga takistav oli, siis nüüd on nemad surnuaia platsi ja sellega ka matmi- se luba oma saare pääle saanud, mille läbi nende elu hulga kergitatud on!”
Tekst: Vikipeedia, Marje-Mari Tuulik
spring. Now they hath received a graveyard plot and with it per- mission to bury ‘em on their isle, whereto their lives been made much simpler!”
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PÄÄSTEJAAM
FOTO: HEIDI TOOMING
Enne elektri- ehk jõujaama valmi- mist kasutati Abruka saare maja- pidamistes valgusallikateks õli- ja gaasilampe.
Elekter saabus Abruka saarele 1961. aastal, kui lülitati tööle Abruka vastvalminud elektri- ehk jõujaam. Diiselgeneraatoritel töötav jaam andis elektrit vaid siis, kui vaja- dus energia järele oli saarel kõige suurem. Jaam lülitati tööle kaks korda päevas: hommikuse lüpsi- ja piima läbiajamise ajal ning õhtuse lüpsi ajal kuni keskööni. Jaamas
Elektrijaam / päästejaam
Power station / rescue station Before the completion of the power station, households on Abruka island used oil and gas lamps as light sources.
Electricity arrived on the island in 1961 when the newly built Abruka power sta- tion was put into operation. The station, powered by diesel generators, provided electricity only twice a day, when there was great need for it: during morning milk- ing and from evening milking until mid- night. The station was managed by Harald Kallaste, a man in whose hands all kinds of equipment in need of repair or mainte- nance found a new lease of life. Diesel gen- erators supplied Abruka with electricity for 25 years.
In 1986, an 8 km electric cable was laid in the sea between Saaremaa and Abru-
töötas ja toimetas Harald Kallaste, kuldsete kätega mees, kelle käes leidis uue hingamise igat sorti remonti ja hooldust vajav tehni- ka. Diiselgeneraatorid varustasid Abrukat elektriga 25 aastat.
1986. aastal paigaldati Saaremaa ja Abruka vahele merre 8-kilomeetri- ne elektrikaabel. Sealjuures võttis tuukrite töö enam kui 360 tundi ja projekt maksis 364 000 rubla. Sellest ajast on Abruka olnud elekt- riga varustatud ööpäevaringselt ja elektrijaam oma diiselmootoritel
ka. The divers’ work took more than 360 hours and the project cost 364,000 rubles. Since then, Abruka has been supplied with electricity 24 hours a day and the power station with its diesel-powered generators became a backup option.
In cooperation with Kaarma municipali- ty, the Ministry of the Interior, EAS and AS Kuressaare Ehitus, the former diesel power station was rebuilt as Abruka Rescue Sta- tion in 2014. Today, Abruka Volunteer Fire- fighters, Abruka Volunteer Lifeguards and Defense Allies find shelter and keep their equipment here. The building also accom- modates maintenance equipment belong- ing to Saaremaa municipality.
töötavate generaatoritega arvati reservi.
Koostöös Kaarma valla, Siseministeeriumi, EASi ja AS Kuressaare Ehitusega ehitati 2014. a endine diiselelektrijaam ümber Abruka Päästejaamaks. Täna leia- vad siin peavarju ja hoiavad oma varustust Abruka Priitahtlikud
Pritsumehed, Abruka Vabatahtlikud Merepäästjad ja Kaitseliitlased. Samuti mahutab hoone Saaremaa vallale kuuluvat hooldus- tehnikat.
RIIGIINFO 1247 PÄÄSTETEENISTUS 112
Kaitseala valitseja www.keskkonnaamet.ee
ABRUKA LOODUSKAITSEALA
Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare +372 452 5000
SALUMETS
NÄSINIIN (Daphne mezereum), FOTO: KADRI PAOMEES
MUST KÄRBSENÄPP (Ficedula hypoleuca), FOTO: KADRI PAOMEES
HARILIK SINILILL (Hepatica nobilis), FOTO: KADRI PAOMEES
PASKNÄÄR (Garrulus glandarius), FOTO: ROGER ERIKSON
SARAPUU URVAD (Corylus avellana), FOTO: KADI PAOMEES
1. SADAM / HARBOUR
2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT
3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE
4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND
5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL
6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR
7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS
8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION
9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR
10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT
11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION)
12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION)
14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW
15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT
16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA
17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS
20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS
21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA
22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE
23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST
24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY
25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE
26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION)
27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA
28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL
29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER
30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
Abruka suurimaks ehteks on Lääne- mere mail ainulaadne varjuarmas- tava taimestikuga Lääne-Euroopa tüüpi lehtmets, Liigirikas laialehine salulehtmets on looduskaitse all alates 1937. aastast.
Metsa enamuspuuliigiks on pärn, kaasnevad vaher, jalakas ja saar. Vähem kohtab kaske, haaba, kuuske ja tamme. Kõrgemad puud küünivad 30 meetrini. Igal puu kõrgusastmel kasvavad erinevast valguse ja õhuni- iskuse tasemest tingituna erinevat liiki samblad ja samblikud. Saare puhta õhu näitajateks on kopsusam- blik, pleurokokk ja vahtra-pigilaik.
Abruka salumets
Abruka broadleaved forest Abruka’s greatest gem is its broad- leaved forest rich in shade-loving plant species. This type of deciduous grove is common in Western Europe but unique in the Baltic Sea area. Abruka’s forest consisted mostly of co- niferous trees only two hundred years ago, but its current state is the result of human activity on the island over the past couple of hundred years. The nemoral forest covers two thirds of the island and has been under nature conservation since 1937.
The absolute height of the ground is up to 7,7 meters on spines and up to 5 meters elsewhere.
The majority of tree species is lin- den, followed by maple, elm and ash. Birch, aspen, spruce and oak are less common. The tree layer reaches 30 meters. Various mosses and lichens
ABRUKA SALUMETS, FOTO: KADRI PAOMEES
Alusmetsas kasvab massiliselt sara- puud, kuslapuud, magedat sõstart, näsiniint, vähem pihlakat, viirpuud, türnpuud ja toomingat.
Rohurindes on tüüpilised laialehise metsa liigid: naat, sinilill, püsik-sel- jarohi, salunurmikas, kevadine sea- hernes, lõhnav varjulill, saluhein, mets-nõianõges, hammasjuur, maar- ja-sõnajalg, salu-tähthein, ojamõõl jpt. Haruldastest liikidest kasvavad salulehtmetsas pori-nõiakold, uim- astav varesputk, roomav akakapsas, rand-soodahein, karulauk ja paljud käpaliste liigid.
Suurematest imetajatest võib koha- ta hirve, metskitse, metssiga, rebast ja kährikut, saarel on olnud ka ilves. Lindudest asustab Abruka saare met- sa liigirikas salulembene linnustik: rästa liigid, tihase liigid, must-kärb- senäpp, mets- ja väike-lehelind. Kuusikus võime kohata pasknääri ja isegi mänsakut, puuõõnusustes pesitsevaid jääkosklaid ja viimas- tel aastatel on märgatud merikot- kapaare.
grow on the different levels of trees as a result of the diverse amounts of light and levels of air humidity. The presence of lung moss, pleurococcus (green algae) and tar spots indicates how clean the island’s air is. The shrub layer contains vast amounts of hazels, honeysuckles, alpine currants, meze- reum, less rowan, hawthorns, buck- thorn and bird cherries.
The herb layer contains ground el- der, liverwort, dog’s mercury, wood bluegrass, spring pea, woodruff, wood millet, hedge woundwort, cor- al root, male fern, dead-nettle, wood stitchwort, water avens, etc. You can also find rarer species such as broad- leaved enchanter’s nightshade, rough chervil, bugleweed, herbaceous seep- weed, wild garlic and numerous or- chids.
Among larger mammals you may find deer, wild boar, foxes and raccoon dogs, the occasional lynx has also been spotted. Abruka’s broadleaved forest is home to different families of thrush, tit, European pied flycatch- er, wood warbler and chiffchaff. The Eurasian jay and spotted nutcracker can be found in the part of the forest where spruces grow. Recent years you can also observe sea eagles.
RIIGIINFO 1247 PÄÄSTETEENISTUS 112
Kaitseala valitseja www.keskkonnaamet.ee
ABRUKA LOODUSKAITSEALA
Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare +372 452 5000
ABRUKA TULETORN
ABRUKA TULETORNI KELDER SAI VALMIS AASTAL 1928
ABRUKA VAADE
PINNASE UURIMINE UUE TULETORNI JAOKS AASTAL 1928
ÜHEKSA MEETRI JAGU KÕRGEM ABRUKA SIHI ÜLEMINE TULETORN AASTAL 1928
ABRUKA TULETORNI GEOGRAAFILISED KOORDINAADID: 58° 08.9443´ N ja 22° 31.4575´ E
Valge, kolme musta vöödiga raudbetoonist torn paikneb Abruka saare idarannal ja aitab Liivi lahe lääneosas ning Roomassaare laevateel orienteeruda. Tuletorn moodustab 679m kaugusel asuva Abruka alumise tulepaagiga sihi 259,3° mis aitab ohutult Saaremaa ja Allirahu vahelt läbi sõita.
Abruka tuletorn on eriline, kuna on kõige väiksema läbimõõduga kõrgetest tuletornidest ja oma konstruktsiooni tõttu võib kõvema tuulega kõikuda koguni kuni mõnikümmend sentimeetrit.
TULI PAISTAB HEA ILMA KORRAL 22 KM KAUGUSELE. EST ENG RUS
Navigatsioonimärgi andmed ja info:
Tuletorni ajalugu ja info Roomassaare sadama käikulask- misega 1896. aastal selgus, et sada- ma teenindamiseks püstitatud liitsi- himärkidest meresõidu ohutuse tagamiseks kaugeltki ei piisa. 1897. aastal ehitati Abruka saarele kaks liitsihimärki, mis pidid ida poolt saabuvaid laevu juhatama Roomassaare sadamasse. Kuna uusi meremärke oli vaja kiiresti, ehitati tulepaagid (tornid) puidust. Ülemine tulepaak oli valge laud- vooderdisega kaheksatahuline tüvipüramiidi-kujuline ehitis, 28m kõrge. Torni ülaosas paiknesid rõdu ja neljatahuline tuleruum. Tuli (ühetahiline petrooleumlamp) asus merepinnast 27 m kõrgusel ning oli nähtav 11 meremiili kaugu- selt. Tuletorn oli arhitektuuriliselt muljetavaldav vaatamisväärsus. Alumine tulepaak kujutas endast puitkandelaabrit, mille ülestõsteta- va elava tule kõrgus oli 21 m merepinnast, nähtavuskaugusega 10 meremiili.
Esimese maailmasõja ajal ehita- ti ülemine tuletorn 9 m kõrgemaks, püsituli paiknes 37m kõrgusel ning nähtavus paranes 14 meremiilini. 1923 asendati alumine tulepaak nurkrauast sõrestikpüramiidtorniga ning nähtavus paranes 11 meremiilini. 1931. aasta suve jooksul ehitati ülemise tulepaagi (torni) asemele praegu töötav raudbetoonist tule- torn. Parimaks projektiks osutus tolleaegse Tallinna Tehnikumi, praeguse Tallinna Tehnikaülikooli kauaaegse õppejõu Ferdinand Adoff´i (1890-1938) silindrikujulise raudbetoontorni projekt, mille järgi ehitaski firma „Arronet ja Boustedt“ torni rekordiliselt kiiresti valmis. Kohalikest ametimeestest olid tule- tornide ehitusega seotud Karl VÄÄRT ja Vassili SUUDLA. Mõlemad tulepaagid töötasid algselt atsetüleengaasil. 70-ndatel aastatel, mil ehitati valmis elektriliin Abruka tuletorni kompleksi juurde, paigal- dati torni elektriline aparatuur. 1990-
ndate alguseks oli atsetüleenlatern asendatud elektrienergial töötava lambiga, mis asus ajaloolises 500 mm AGA tüüpi laternas. 1996. aasta 25. septembril paigal- dati Abruka tuletorni uus aparatuur, mis ühendati navigatsioonimärkide kaugseiresüsteemiga. 1998 asendati alumine tulepaak 21 m kõrguse metalltorniga, millel oli puitkilp, millel oli rõhtsalt pooleks jagatud puitkilp. Ülemine pool värvi- ti punaseks ja alumine valgeks. Sihilaterna kõrgus on 22,6 m, pimedal ajal paistab see 8 meremiili kauguselt.
1999 monteeriti Abruka tuletornis olemasoleva hõõglambiga laterna kohale Tideland LED ringtegevusega latern.
Abruka tuletorn (ülemine tulepaak) moodustab alumise tulepaagiga liitsihi.
Abruka tuletorn on Transpordiameti navigatsioonimärkide registris.
RAUDBETOONIST ABRUKA TULETORNI KÕRGUS JALAMILT ON 34,5 MEETRIT JA MEREPINNAST 37,3 MEETRIT.
ALLIKAD: PEETER PEETSALU „MEREKULTUURILUGU“ JAAN VALI „EESTI TULETORNIDE AJALUGU“
ABRUKA LOODUSKAITSEALA KOPSUSAMBLIK
ABRUKA KOPSUSAMBLIK
KOPSUSAMBLIK (Lobaria pulmonaria), FOTO: KADRI PAOMEES
Harilik kopsusamblik
Tree lungwort
Harilik kopsusamblik (Lobaria pulmonaria) on Eestis tuntuim ja suhteliselt hästi märgatav. Harilik kopsusamblik kasvab vanemates metsades lehtpuu- del, peamiselt haaval, saarel ja vahtral. See kaitsealune liik on levinud üle Eesti. Kuigi leiukohti on palju, on populat-
Tree lungwort (Lobaria pulmo- naria) is the most well-known lichen in Estonia and relative- ly easy to spot. Tree lungwort grows in old forests on decid- uous trees, mainly aspen, ash and maple. This protected spe- cies is spread all over Estonia.
sioonid üldiselt väikesed ja killustunud. Harilikku kopsusamblikku kasu- tatakse põlismetsade ja vääriselupaikade indikaa- torina. Kopsusamblikku ohustab pidev elupaikade kadumine.
Although there are many sites, populations are gen- erally small and fragment- ed. Tree lungwort is used as an indicator of native forests and key habitats. It is under continuous threat of habitat loss.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA SUURTÜKIALUSED
FOTO 24. ABRUKA RANNAKAITSEPA- TAREI 1960.A. FOTO: HELMUT ADRAT. SAAREMAA MUUSEUM SM F 2596:1 F
FOTO: RANNAKAITSEPATAREI
Suurtükialused
Coastal defence batteries
Saare lõunatipus Pitkaninal asus juba tsaariajal ehitatud piirivalvekordon, kus paikne- sid tongrid ehk rannavalvurid, kes pidasid merel jahti sala- kaubavedajaile (Preisimaalt piiritus ja Rootsist sool). Patarei ehitati endise piirival- vekordoni lähedale.
1940. a võtsid kordoni üle 125 vene sõdurit. 1941. aastaks
During the Tsarist era, a border guard post was created on Pitkani- na, the southern tip of the island. Border guards were stationed there to stop illegal smugglers at sea (alcohol from Prussia and salt from Sweden). The battery was built near the old outpost. In 1940, 125 Russian soldiers took
valmisid Leningradi oblastist toodud kolm 130 mm suurtükiga rannapatareid, millest kaks purus- tati saksa lennuväe pommirün- nakute ajal. Sakslased hõivasid Abruka 3. oktoobril 1941. a.
Eesti laskurkorpuse võitle- jad jõudsid Abrukale tagasi 9. oktoobril 1944. a. Koheselt toodi saarele lätlastest koosnev ehitus- pataljon. Seekord rajati neli suur-
over the post. By 1941, three coast- al batteries with 130 mm cannons brought from the Leningrad region were completed, two of which were destroyed in German air raids. The Ger- mans occupied Abruka on October 3, 1941. The Estonian Rifle Corps returned to Abruka on October 9, 1944. A Latvian construction battalion was immediate-
tükipositsiooni, mis varustati Ameerika päritolu 127 mm suur- tükkidega.
Praegu on veel vaadeldavad suurtükipositsioonid, tee ääres on näha kahe sissepääsuga kokku varisenud laskemoona- hoidla. Ala kasutatakse tänapäe- val rannakarjamaana. Tekst: Mari Tuuliku ja Ain Tähiste uurimuste põhjal.
ly brought to the island. This time, four artillery positions were established, supplied by American 127 mm cannons. Batteries are still visible and you can see a collapsed ammunition dump with two entries by the side of the road. To- day, the area is used as a pasture.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA RANNANIIT
RANNANIIT, PÕHJAOSA KARJAKOPLID MERISK (Haematopus ostralegus) , FOTO: KRISTIAN PIKNER
Rannaniit Coastal meadows Rannaniit on mere mõju piir- konda jääv kõrgveega üle ujutatav niidutaimkattega ala. Kuna rannaniit on sajandeid olnud põline loomade karja- tamise koht, siis nimetatakse seda ka rannakarjamaaks.
Rannaniidud levivad piki mererannikut ja neile on iseloomulik soolalembe- ne taimestik, mis talub hästi merevee üleujutusi. Omapärased kohad rannanii-
Coastal meadows are areas influenced by the sea and often flooded during high water. For centuries they have been the place for animals to graze so they are also called beach pastures.
Coastal meadows stretch along the coast and are characterized by salt-lov- ing vegetation that tolerates flooding. Peculiar places in the beach meadow
du sees on soolakud, kus sooldu- nud muldadel kasvavad suuremat soolasisaldust eelistavad taimed. Avatud rannaniidud on oluliseks pesitsuspaigaks kurvitsalistele (kiivitaja, merisk, mustsaba-vigle, punajalg-tilder).
Karjatamine on rannaniidu jaoks väga oluline tegevus, sest see väldib alade kinnikasvamist. Karjatamise lakates võib rannanii- dust kiiresti pillirooväli saada.
are mineral licks where plants grow in soil with high salinity. Open coastal meadows are an important nesting place for shorebirds (north- ern lapwing, oystercatcher, black- tailed godwit, redshank).
Grazing keeps coastal meadows from getting overgrown with shrubs and turning into reed fields.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA LIPPMAA PÄRN
LIPPMAA PÄRN, FOTO: MARKO VAINU
Lippmaa pärn
Linden of Lippmaa
Teodor Lippmaa (1892-1943) oli botaanik ja taimegeo- graaf. Lippmaa huvid teadus- vallas olid laiahaardelised.
Teda huvitas töö nii looduse avaruses (taimegeograafia ja -ökoloogia) kui laborivai- kuses (biokeemia ja taimefü-
Teodor Lippmaa (1892-1943) was a noted Estonian botanist and phytogeographer. Lippmaa’s in- terests in the field of science were wide-ranging: on the one hand, botanical-ecological (plant geog- raphy and ecology), and on the other, plant biochemical and phys- iological (plant pigments).
His greatest contribution to plant ecology on a global scale was his
sioloogia). Põhjalikult uuris ta taimepigmente.
Suurima panuse taimeökoloo- giasse maailma mastaabis andis Teodor Lippmaa oma taime- koosluste struktuuri käsitlevates töödes, milles ta tuli välja uudse sünuuside meetodiga. Oluline
theory on the stratification of plant communities. His expeditions to the is- land of Abruka in 1931, 1934, 1935 and 1937 played an important role in its de- velopment. Abruka’s deciduous broad- leaved forest with its complex structure prompted the scientist to study it layer by layer (tree, shrub, herb, moss, etc.). Lippmaa’s foreign-language articles about Abruka’s nemoral forest put this small island on the map of global sci- ence.
tähtsus teooria tekkimisel oli tema ekspeditsioonidel Abruka saarele aastatel 1931, 1934, 1935 ja 1937. Siinne keerulise struk- tuuriga salumets ajendas tead- last seda liigendama nn üherin- deühikutesse ehk sünuusidesse (puurinne, põõsarinne, rohurin-
ne, sambla-samblikurinne jne). Lippmaa võõrkeelsed artiklid Abruka salumetsa analüüsiga viisid selle väike- se saare maailma teaduse väärikale kaardile.
ABRUKA LOODUSKAITSEALA LINNUSITAMAA
LIIVATÜLL (Charadrius hiaticula) FOTO: ROGER ERIKSON
NAASKELNOKK (Recurvirostra avosetta) FOTO: ROGER ERIKSON
PUNAJALG-TILDER (Tringa totanus) FOTO: ROGER ERIKSON
Linnusitamaa
Islet of Linnusitamaa
Abruka ja teda ümbritsevad laiud on põhja-lõuna suuna- lise kujuga, mis on vormitud taganevate liustike poolt. Abrukat ümbritseb kolm suuremat laidu – Vahase, Kasselaid ja Linnusitamaa.
Linnusaare ehk Linnusitamaa ehk Linnusita saar on väike
Abruka and its surrounding islets have a north-south shape due to retreating glaciers. Abruka is sur- rounded by three large islets - Va- hase, Kasselaid and Linnusitamaa.
Linnusaar or Linnusitamaa or Lin- nusita island is a small 4.8 ha islet approx. 300 m south of Abruka. The unique name comes from the 16th century, when sailors walking along the coast saw large drop- pings on the rocks. They mockingly
4,8 ha laid, Abruka saarest u 300 m lõuna pool. Saare huvitav nimi pärineb 16. sajandist, mil mere- mehed mööda rannikut kõndides kividel suuri linnusitahunnikuid nägid. Pärast seda kutsuti laidu pilkavalt Linnusitamaaks ning hiljem tehti nimi ka ametlikuks.
Saar on oluline sellistele lindu-
called it Linnusitamaa, the Bird Shit Land. The name was later made official.
The island is important for birds such as ringed plovers, little terns, Arctic terns, common terns, sandwich terns, Caspian terns, common redshanks, pied avocets and lesser black-backed gulls. Visiting the island is prohibited from April 15 to July 31, except for monitor- ing and rescue work, research activities carried out with the consent of the own- er, and state defense activities.
dele nagu liivatüll, väiketiir, randtiir, jõgitiir, tutt-tiir, räusk, punajalg-tilder, naaskelnokk ja tõmmukajakas.
Inimeste viibimine saarel, välja arvatud järelevalve- ja päästetöö- del, kaitseala valitseja nõusolekul teostataval teadustegevusel ning kaitse korraldamisega seotud
töödel, on keelatud 15. april- list kuni 31. juulini.
Tallinna tn 10, 93819 Kuressaare +372 452 5000
ABRUKA MAJA Saare ajaloolises kesku- ses, vana mõisapargi veerel seisab saare vanim säilinud hoone, maakivist rookatusega maja, milles võib tutvuda väljapane- kutega saare kultuuri- ja ajaloost. Hoonet haldab Abruka Külaselts.
ABRUKA HOUSE MUSEUM In the historic centre of Abruka, across the road from the former manor house park, stands the oldest building on the island. The old stone house with its reed roof houses exhibitions on the culture and history of Abruka. The house is run by Abruka Village Society.
of the island, the wooded meadows and alvars attract nature lovers with their rare plant communities and rich species. The northern coastal pastu- res with their rocks and juniper shrubs provide a true island experience.
Abruka and its surrounding islets belong to the Nature 2000 network that protects birds and habitats. Abruka nature reserve covers Abruka and its surrounding islands and islets. Almost the entire island is a conservation area, except for the village in the northern part of Abruka.
The outstretched shape makes the island resemble a stork. This shape is the basis of many myths about how the island came to be. According to one, Suur Tõll threw rocks at a stork, or the devil disguised as one, who fell from the sky and landed in the sea: its body became Abruka, its wings Vahase and Kasse.
In the north and south, a narrow spit of land extends and disappears into the sea, forming the head and tail of the bird. The island stretches 7 km from Pöörna spit in the north to Pitkanina spit in the south. The widest part of the island is measured at 3 km from east to west.
Abruka is surrounded by Kasse and Linnusita islets and Vahase island,
ABRUKA
1. SADAM / HARBOUR
2. SADAMA PUHKEKOHT LÕKKEASEMEGA / HARBOUR REST AREA WITH FIRE PIT
3. SADAMAHOONE, GRILLIKODA JA JÄÄTMEMAJA / HARBOUR BUILDING, GRILL HOUSE AND WASTE HOUSE
4. ABRUKA MAJA JA LAULULAVA / ABRUKA HOUSE AND CHOIR STAND
5. ABRUKA TUULIK / ABRUKA WINDMILL
6. VESIAIA SADAM / VESIAIA HARBOUR
7. KUNAGISE PALVEMAJA ASUKOHT/ FORMER CHAPEL RUINS
8. VANA ELEKTRIJAAM, PRAEGUNE PÄÄSTEJAAM / OLD POWER STATION, CURRENT RESCUE STATION
9. VAHASE SADAM / VAHASE HARBOUR
10. VAHASE PUHKEKOHT / VAHASE REST AREA WITH FIRE PIT
11. VAHASE SAARE I JA II HIIDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST AND 2ND GIANT BOULDER OF VAHASE ISLAND (UNDER NATURE CONSERVATION)
12. VAHASE SILM, KUST SAAB JALGSI LÄBI VEE VAHASELE / VAHASE CROSSING, WHERE YOU CAN PASS THROUGH THE WATER ON FOOT BETWEEN VAHASE AND ABRUKA 13. VAHERAHU NUKAL ASUB ABRUKA I SUURKIVI (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / 1ST GIANT BOULDER OF ABRUKA AT THE END OF VAHERAHU (UNDER NATURE CONSERVATION)
14. MÄNNAREIKA PUISNIIT / MÄNNAREIKA WOODED MEADOW
15. ABRUKA LÕUNATIPP - PITKANINA SÄÄR / THE SOUTHERNMOST POINT OF ABRUKA – PITKANINA SPIT
16. PITKANINA POOLSAAR / PITKANINA PENINSULA
17. SUURTÜKIALUSED, NSVL-AEGNE MILITAAROBJEKT / CANNON STANDS, A MILITARY OBJECT OF THE USSR
18. NSVL SÕJAVÄE MOONAKELDER / A STORE CELLAR OF THE USSR MILITARY 19. LOOPEALSED / ALVARS
20. RANNANIIDUD / COASTAL MEADOWS
21. METSAPÕLLU PUHKEKOHT / METSAPÕLLU REST AREA
22. HIRVEDE JOOTMISKOHT / DEER WATERING HOLE
23. AINULAADNE KAITSEALUNE SALULEHTMETS / THE UNIQUE AND PROTECTED BROADLEAVED NEMORAL FOREST
24. ABRUKA KALMISTU / ABRUKA CEMETERY
25. ABRUKA MAJAKAS / ABRUKA LIGHTHOUSE
26. ABRUKA METSAVAHI RÄNDRAHN (LOODUSKAITSEALUNE OBJEKT) / THE RANGER’S BOULDER (UNDER NATURE CONSERVATION)
27. LIPPMAA PÄRN / THE LINDEN OF LIPPMAA
28. ABRUKA MAARJA KABEL / ABRUKA ST MARY’S CHAPEL
29. LINNUVAATLUSTORN / BIRDWATCHING TOWER
30. ENDINE KOLHOOSIAEGNE KESKUSEHOONE / FORMER KOLKHOZ CENTER
SIIT AVANEB KAUNIS VAADE, SOBILIK LINDUDE VAATLEMISEKS / SPECTACULAR VIEW, GREAT FOR OBSERVING BIRDS
ABRUKA LOODUSKAITSEALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA WILDLIFE RESERVE
ABRUKA HOIUALA PIIR / THE BORDER OF ABRUKA STORAGE AREA
KÕNNITAVAD TEED JA RAJAD / WALKABLE ROADS AND PATHS
Abruka saare väljavenitatud kuju meenutab kurge ja see on andnud ainest mitmeks muistendiks saare tekkeloo kohta. Ühe levinuma põhjal visanud Suur Tõll kure või selleks moondunud vanapagana kiviga taevast alla, kes kukkunud merre: kehast sai Abruka, tiibadest Vahase ja Kasse.
Nii saare lõuna- kui põhjaosas viib merre kitsas säär, kuni viimaks maa kaob vette. Pöörna sääre tipust kuni Pitkanina otsani mõõdetak- se 7 km ning saare laiuseks kõige laiemas kohas kuni 3 km. Abrukat ümbritsevad laiud (Kasse, Linnusita ja Vahase), mis koos saare endaga annavad pindalaks ca 10 km2.
MATKARAJAD Loodushuvilisele on rajatud matkarajad, mis viivad kahes suunas:
◆ PITKANINA TEE, ca 4 km, tipust paistavad Linnusita ja Vahase saar. ◆ VAHASE TEE, ca 3 km. Vahase saarele pääseb üle väikese tähistatud veesilma, kus vesi ulatub põlvini ja saare kaldal seisavad kaks suurt kivimürakat, suurem 6 m ja väiksem 4 m kõrge. Hiidrahnud on kaitse alla võetud juba 1937. aastast.
HIKING TRAILS ◆ PITKANINA TRAIL (4 km) leads to the southern tip of the island where you can see Linnusita islet and Vahase island. ◆ VAHASE TRAIL (3 km) leads to the crossing to the neighbouring island, which is accessible through a marked trail through knee-deep water. On the seashore there are two giant boulders, 6 m and 4 m high, which have been under nature conservation since 1937.
KASULIK TEADA ◆ Sääski on siin palju, nad on väikesed ja vihased! ◆ Märka rästikut! Vaata jala ette, sest kui kogemata peale ei astu, on temaga meeldiv kohtuda. ◆ Vihma järel ilmuvad teedele suure ilusa kojaga viinamäeteod, kes meenutavad matkajale: “Võta aeg maha!”. ◆ Puugid on saare ohtlikumad elukad. Pärast matka tasub end üle vaadata.. ◆ Eramaal võib liikuda päikesetõusust kuni loojanguni, kui sellega ei tekitata kahju maaomanikule (igameheõigus). ◆ Kasselaiul on keelatud viibida 15.veebruarist kuni 31.juulini ja Linnusita saarel 15.aprillist kuni 31.juulini! ◆ Puhkeplatsid ja lõkkepaigad on märgitud maastikul.
PLEASE NOTE ◆ There is a considerable amount of mosquitos. They are small but fierce! ◆ Watch out for adders! Make sure to look in front of your feet. Unless you accidentally step on one, they are a special sight to behold. ◆ After rain, keep an eye out for large Roman snails (Helix pomatia) with beautiful big shells. They remind visitors to “Slow down and take your time”. ◆ Check for ticks! After going to the forest, make sure to check your body thoroughly. ◆ The people of Abruka are a friendly folk so you are allowed to visit private properties from sunrise to sunset, as long as you do not cause damage or bother the landowner. ◆ You are not permitted to visit Kasse islets from February 15 to July 31 and Linnusita islets from April 15 to July 31. ◆ Rest areas and campsites are marked with signs.
Tere tulemast Abruka saarele!
Welcome to Abruka!
Ajaloost on teada, et Abruka kuulus Saare-Lääne piiskopkonnale ning esimesed teated Abruka kohta pärinevad keskajast, kui saarel hakati hobuseid kasvatama ning hiljem rajati ka karjamõis, mis Taani ülemvõimu aastail (1559-1645) kuulus riigile. Abruka riigimõis hõlmas enda alla veel osa Sõrve poolsaarest (Salme, Üüdipe ja Kaimri külad). Kroonumõisaid nagu Abruka anti rendile kas kohalike mõisnike kätte või sõjaväelastele ja kõrgema- tele ametnikele. Mõisa majandati Sõrves elavate talupoegade abil. Talurahva asustuse levimist saarele ei peetud soovitavaks, sest selle läbi oleksid kannatanud siinse karjamõi- sa heina- ja karjamaad. Alles 1868. a
tulid saarele esimesed 20 maasaajat, enamasti Sõrvest, Ansekülast ja mujalt Saaremaalt, kellele mõõdeti mõisamaadest kitsukesed maalapid.
Saar kuulub viieteistkümne püsiasustusega Eesti väikesaa- re hulka. Inimasustus jääb saare põhjapoolsele lagedamale alale. Talud paiknevad nii hajali kui ka Suurkülas ühel tänaval. Kohalikele elanikele annavad elatist lamba- ja šoti mägiveise kasvatus ning turism. Abrukas on raamatukogu, muuseum ja kabel, pole kooli ega poodi.
Abrukat katab kahe kolmandi- ku ulatuses looduskaitsealu- ne muinasjutuline salumets.
Lõunapoolsed puisniidud ja loopealsed köidavad loodussõpra oma haruldaste taimekoosluste ja liigirohkusega. Põhjaosa rannakar- jamaad oma kivide ja kadakatega pakuvad just seda vaadet, mida saarelt oodata võiks. Abruka saar kuulub Natura 2000 võrgustiku linnu- ja loodusalade koosseisu. Abruka looduskaitse- ala ja hoiuala, paiknevad Abruka saarel ja teda ümbritsevatel laidu- del. Kaitstavate aladega on kaetud praktiliselt kogu saar, vaid Abruka põhjaosas olev küla ei asu kaitsere- žiimiga alal.
which together with the main isle make up a surface area of approx. 10 km2.
Historically, Abruka belonged to the Bishopric of Ösel-Wiek. The first histo- rical mention of Abruka dates back to the Middle Ages when the island was used for breeding horses. Later, a manor dairy farm was establis- hed, which was taken over by the state during Danish rule (1559–1645). Abruka state manor used to control a part of Sõrve peninsula (Salme, Üüdipe and Kaimri villages) as well. State manors such as Abruka’s were rented out to local gentry, the military or higher officials. The dairy farm was run with the help of peasants from Sõrve. A denser settlement of peasant- ry on the island was prevented in fear that it would reduce the meadows
and pastures of the manor dairy farm.
The first permanent settlers came to Abruka in 1868 when they were given narrow strips of manor land to farm.
The island is one of fifteen perma- nently inhabited smaller islands in Estonia. Most of the inhabitants live in the northern part of the island. Local people earn their living by breeding sheep or Highland cattle. Tourism is another source of income. There are four guesthouses, a library, a museum and a chapel on the island, but no school or store.
Two thirds of the island is covered by a broadleaved fairytale forest that has been under nature conserva- tion since 1937. In the southern part
[email protected] saada teile sageli meilisõnumeid. Lugege täpsemat teavet selle kohta, miks see on oluline
Teie: 23.10.2023 nr 12-1/2023/6539 Meie: 15.10.2024 nr 8-1/5683-1
Lugupeetud Üllar Soonik, Edastan kooskõlastamiseks KIK rahastatud projek nr RE.4.06.23-0087 „Abruka saare kõrge väärtusega looduskeskkonna kaitsmine läbi looduskaitselise taristu hooldamise“ infosilde kujundused. Kirjalikku kooskõlastust palun hiljemalt 25.10.2024. Lugupidamisega,
Liina Vaima Kaarma teenuskeskuse juhataja Saaremaa Vallavalitsus |Marientali 27, Kuressaare +372 452 5191| www.saaremaavald.ee
From: "Liina Vaima" <[email protected]> Sent: 15/10/2024 16:21:22 To: "RMK" <[email protected]> Cc: Subject: Kujunduste edastamine kooskõlastamiseks