Eelnõu

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet

Märge tehtud: 14.10.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.10.2029

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2

Eelnõu 14.10.2024

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr …

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas

Ebavere külas katastriüksustel Porkuni metskond 221 (92801:001:0751) ja

Harjutusväljak (92801:001:0736) asuva maa-ala.

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha maa-ala piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas

1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid

mulla- ja kaevetöid.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või

esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

1.2. 13.10.2019 toimunud otsinguloa taotlemise koolitusel andis eraisik AS

Muinsuskaitseametile üle Ebavere külast Porkuni metskond 221 (KÜ 92801:001:0751)1

ja Harjutusväljak (KÜ 92801:001:0736) kinnistutelt leitud arheoloogilised leiud, sh

1 Katastriüksuse nimi ja number on ajas muutunud. 2019. aastal koostatud Arheoloogiliste leidude üleandmise-

vastuvõtmise aktides on leiukoha aadressiks markeeritud Harjutusväljak ja Ebavere metskond 40 kinnistud.

erinevad tööriistad ja relvad (kirves, nuga, vikat, odaots jne), arvukad ehted (käevõrud,

spiraalsõrmused), erinevad rõivastuse elemendid ja laevaneedid. Leidude seas oli

muinasaegseid esemeid ning mõned neist olid murtud, lõhutud ja põlenud. Kõik leitud

esemed pärinesid põhja-lõunasuunalise oosi laelt.

1.3. 19.12.2019 kohtusid Muinsuskaitseameti esindajad eraisikutega AS ja LR-ga leiukohas

Ebavere külas. Selgus, et eraisikud avastasid selle paiga 2018. aastal ja on seal korduvalt

käinud leide otsimas, ent Muinsuskaitseametit pole sellest teavitatud. Varasemalt välja

korjatud esemed ja esemete katked avastati osaliselt peaaegu maapinnalt, kuid neid leidus

ka kogumitena kuni 40 cm sügavustest lohkudest. Sel päeval andsid eraisikud LR ja AS

Muinsuskaitseametile üle varasemalt välja korjatud arvukad arheoloogilised leiud, sh

ehted (sh käevõrud, linnukujulised ripatsid, ambsõlg, hoburaudsõlg, ristpeanõel,

sõrmused, helmed), lisaks tööriistad või relvad (kirves, nuga, odaots, sirp, käärid,

tuleraud, nool), ratsavarustus (suitsed, hobuseraud), needid jm metallesemete katked.

Lisaks oli leidude vahel põlenud luude fragmente. Peamiselt oli maa-alalt välja võetud

muinasaegseid esemeid.

1.4. 19.12.2019 toimunud uuringute käigus vaatasid Muinsuskaitseameti esindajad ja

eraisikud AS ning LR üheskoos üle kaks põhja-lõuna suunalisel oosil eristunud leidude

kontsentratsiooniala, mis asusid teineteisest ligikaudu 500 m kaugusel. Põhjapoolne

leiuala asus umbes 60 m laiuse oosi lael, Porkuni metskond 221 kinnistul, lõunapoolne

leiuala tasasemal maapinnal Harjutusväljaku kinnistul ning kahe leiuala vahel paiknes

Sisekaitseakadeemia õppeväljak. Uuritavatel aladel kaevati viis prooviauku, et

kontrollida kultuurkihi olemasolu ja iseloomu ning kokku leiti 19 eset, sh savinõukillud,

pronkseseme katke, 16. sajandi münt, kabjanael, tuleraud, käevõru, sulanud pronkseseme

katked, raudeseme katked. Uuringute info on kokku võetud aruandes „Ebavere leiukoha

ülevaatus 19.12.2019“2. Arvestades nii põlenud esemete hulka kui ka põlenud luukilde,

on arvatavasti tegu põletusmatustega kalme(te) kompleksiga. Selgemaid struktuure ei

leitud ning matmispaiga täpne ulatus ja iseloom on teadmata.

1.5. 2021. aastal avaldati Ebavere leidude analüüs3 mille kohaselt dateeriti enamik leitud

esemetest vahemikku 5.–13. sajand. Seejuures on 97% leidudest põletatud ja umbes 76%

tahtlikult lõhutud, väänatud või deformeeritud – sellised leiud on iseloomulikud Eesti

rahvasterännuaja, viikingiaja ja hilisrauaaja põletusmatustega kalmetele. Ekspertide

hinnangul on maa-alalt avastatud varauusaegsed ja uusaegsed esemed juhuslikud leiud,

mis ei ole seotud matmispaigaga.

1.6. 14.05.2024 teavitas Muinsuskaitseamet Väike-Maarja vallavalitsust, et kinnistutelt

Harjutusväljak ja Porkuni metskond on leitud arheoloogilisi leide ja tõenäoliselt asub

maa-alal matmispaik. Ühtlasi ulatub arheoloogilise leiukoha maa-alale planeeritav

Sisekaitseakadeemia õppeväljaku laiendus, mistõttu soovib Muinsuskaitseamet olla

edaspidi kaasatud projekteerimise menetlusse. Lisaks anti teada, et maa-ala määramine

arheoloogiliseks leiukohaks on lisatud Muinsuskaitseameti tööplaani.

1.7. Ebavere külas asuva põhja-lõunasuunalise oosi laelt on leitud arvukalt 5.–13. sajandist

pärit kultuuriväärtuslikke leide, mis viitavad kas ühele ulatuslikul maa-alal paiknenud

2 Link M. Smirnova ja A. Lillaku aruandele „Ebavere leiukoha ülevaatus 19.12.2019“:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/EBAVERE.pdf 3 Tamla. Ü., Smirnova, M. 2021. Two Burial Sites in Ebavere, Lääne-Virumaa County. – Arheoloogilised

Välitööd Eestis, 2020, 121–132. AVE2020.indd (arheoloogia.ee)

põletusmatustega matmispaigale või mitmele väiksemale võrdlemisi lähestikku

paiknevale kalmele.

1.8. Maa-alalt on 2018. aastal algsest leiukontekstist eemaldatud Muinsuskaitseametit

teavitamata, st ebaseaduslikult otsinguvahendit kasutades arvukalt leide ning leidude info

on publitseeritud ja huvilistele kättesaadav. Muinsuskaitseameti 2019. aastal korraldatud

uuringud näitasid, et maa-alal võib kultuuriväärtuslikke leide ja kultuurkihti jätkuvalt

esineda, mistõttu on oht, et ebaseaduslikud otsinguvahendi kasutajad leiukohta ka

edaspidi rüüstavad. Ühtlasi on planeeritud Sisekaitseakadeemia õppeväljaku

laiendamine, millega kaasnevad kaeve- ja pinnasetööd võivad lõhkuda ka piirkonnas

säilinud arheoloogilist kultuurkihti. Eelnevast tulenevalt otsustas Muinsuskaitseamet

1.10.2024 algatada maa-ala leiukohaks määramise menetluse.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 14.10.2024 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Väike-Maarja vallavalitsusele ja kinnistute

valdajatele Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Ebavere leiukohalt avastatud arheoloogiline leiuaines on mitmekesine ja rikkalik viidates

võimalikule matmispaigale. Vanimad esemed pärinevad 5.–6. sajandist ja hilisemad 13.

sajandist, seejuures on enamik neist olnud tules ja tahtlikult katki tehtud, painutatud või

muul moel deformeeritud. Maa-alalt leitud 16. ja 18. sajandist pärit esemeid

matmiskohaga ei seostata. Matmispaika kasutati pidevalt ja pikaajaliselt mitmete

sajandite vältel. Hetkel ei ole teada milline oli täpne matmispaiga iseloom, kas paigas

rajati kivistruktuure, kas kogu ala oli üheaegselt kasutusel või asus ühel oosil mitu

matmispaika ning kas ja kuidas on sajandite jooksul matmisala laienenud.

3.2. Enne 2018. aastal tehtud avastust puudusid arhiiviandmed Ebavere külas asuvast

muistisest või sealt saadud juhuleidudest.

3.3. Eesti kohanimeraamatu4 alusel on Ebavere (Ebbafer) esmakordselt mainitud

kõrtsikohana 1796. aastal. Ühtlasi on pärandkultuuris teada arheoloogilisest leiukohast

umbes 1,3 km kaugusel paiknev Ebavere hiiemägi (pärandkultuuri objekt, EELIS

infosüsteemi registreerimisnumber 926:HII:003) ja sellega seotud mitmed muistendid,

mis seovad kohta inimasustusega. Lisaks on Hendriku Liivimaa kroonikas kirjeldatud,

kuidas ristisõdijad raiusid maha Ebavere mäel paiknenud pühakujud. Võimalik, et

Ebavere hiiemäega seotud varasem inimtegevus, sh pühapaiga kasutamine, oli osaliselt

samaaegne arheoloogilise leiukoha maa-alal oleva matmispaigaga.

3.4. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate põhjal võib see neid jätkuvalt

sisaldada. Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate

4 Haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurkimälu“ raames 2016. aastal valminud

sõnaraamat, mille veebiväljaannet on aeg-ajalt uuendatud: https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi.

mulla- ja kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh

arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta.

3.5. Leiukoht asub Porkuni metskond 221 (KÜ 92801:001:0751) ja Harjutusväljak (KÜ

92801:001:0736) kinnistutel, ligi 7,05 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel on

lähtutud nii arheoloogiliste leidude leiualadest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.

3.6. Katastriüksused, millel leiukoht asub, on kasutusel riigikaitse- ja maatulundusmaana.

Maa-alal on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (Maa-ameti kitsenduste

infosüsteemi väline ID LTA1000001) ning RMK metsatööde kvartal PX135, eraldis 8.

2024. aastal kehtestati Väike-Maarja valla üldplaneering, kus leiukoha ala on määratud

riigikaitse maa-alaks, st riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutataks

maaks.

3.7. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-

alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada

Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.

3.8. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ning leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.9. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.10. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt

otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka

tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine

otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste

leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel

pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist

on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid

leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb

kaduma.

3.11. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on

tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline

teave. Maaomanikule on planeeritud tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist

vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu

(MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või

kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada

hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.

3.12. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Kuna arheoloogilisi leide on leitud ka maapinna vahetus

läheduses, siis Ebavere külas paikneval arheoloogilisel leiukohal uuringukohustust ei

leevendata.

3.13. Maa-ala omanikul või valdajal on võimalus esitada taotlus Muinsuskaitseametile

([email protected]) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid taotlus, kus on märgitud:

3.13.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.13.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.13.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.13.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.13.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

….

Peadirektor

Liivi Varul, kaitsekorralduse spetsialist, [email protected], +37253026912

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha piir ja koordinaadid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr …

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht.

Kaart 2. Arheoloogilise leiukoha piir.

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6554655,75 626575,51

2 6554736,958 626558,484

3 6554844,35 626602,434

4 6554849,546 626631,863

5 6554792,973 626663,024

6 6554614,02 626660,138

7 6554516,618 626689,567

8 6554384,423 626758,812

9 6554355,487 626822,895

10 6554261,75 626843,12

11 6554085,02 626870,08

12 6554093,4 626813,02

13 6554123,61 626779,13

14 6554238,74 626717,25

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] 14.10.2024 nr 1.1-7/2068

Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisest

Muinsuskaitseamet menetleb Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuva

maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, mis paikneb järgnevatel katastriüksustel:

Porkuni metskond 221 (KÜ 92801:001:0751), Harjutusväljak (KÜ 92801:001:0736).

Saadame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks arheoloogiliseks leiukohaks määramise

õigusakti eelnõu. Arvamuse ja vastuväited arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta

palume esitada kirjalikult hiljemalt 1. novembriks 2024. a e-posti aadressile

[email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.

Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud

või kui selguvad asjaolud, mille tõttu maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei ole

põhjendatud, lõpetab menetluse.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse

spetsialisti Liivi Varuli poole.

Lisad:

1. Arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu,

31203_Ebavere_ALK_eelnõu_14.10.2024.pdf

2. Ebavere leiukoha ülevaatus 19.12.2019, aruanne,

2019_Smirnova_Lillak_Ebavere_leiukoha_üle_vaatamine_Peidetud.pdf

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liivi Varul

Kaitsekorralduse spetsialist

+37253026912

[email protected]