Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisest

Ebavere leiukoha ülevaatus 19.12.2019

Eellugu 13. oktoobril 2019 andis Ain Sats otsinguloa taotleja koolitusel Rakveres Muinsuskaitseameti

esindajatele üle arheoloogiliste leidude kogumi, sh: kirves, sirp, odaots, paadineedid, käevõrud ja

nende katked, ketiosad, pronksspiraalid, sõrmus, kuudisekujuline vahelüli ja teised esemed (vt täpselt:

arheoloogiliste leidude üleandmise-vastuvõtmise akt nr 5.1-15/178, sõlmitud 13.10.2019). Leidude

üleandmisel leppisid MKA arheoloogianõunikud Anu Lillak ja Maria Smirnova leidjaga kokku, et

leiukohta minnakse ühiselt üle vaatama.

Sama aasta oktoobri lõpus või novembris helistas Maria Smirnovale otsinguloaga detektorist Leo Roots

ning andis teada, et on käinud otsimas samas leiukohas, kust pärinesid Ain Satsi üle antud leiud. Leo

Roots soovis samuti leiud Muinsuskaitseametile üle anda ning leiukohta näidata.

Ain Sats ja Leo Roots avastasid leiukoha 2018. aasta sügisel ning korjasid leiukohast leide mitmel korral.

Toona leidjad MKA-d leidudest ei teavitatud. Sellele vaatamata, arvas Leo Roots (kellel oli otsinguluba

olemas), et ühel hetkel annab leiud riigile üle, samuti üritas ta leiukontekste dokumenteerida (vt lisasid

1–3).

Paiknemine maastikul Leiukoht paikneb endises Väike-Maarja kihelkonnas Harjutusväljak ja Porkuni metskond 40 kinnistutel

Ebavere külas Väike-Maarja vallas Lääne-Virumaal. Leide korjati kahelt leiualt: põhjapoolselt ja

lõunapoolselt mis asuvad enam-vähem põhja-lõunasuunalisel oosil, põhjapoolne leiuala on oosina

selgemini tajutav, kui lõunapoolne. Oosist lääne pool jookseb Põltsamaa jõgi. Enamus leide pärineb

põhjapoolselt leiualalt, mis asub Porkuni metskonna territooriumil. Samuti oli leide korjatud umbes

500 m kagupool, lõunapoolsel leiualal, kus maapind on tunduvalt tasasem. Kahe leiukoha vahel asub

Sisekaitseakadeemia harjutusväljak (joonis 1).

Joonis 1. Ebavere Leiukoht. Sinise ringiga tähistatud põhjapoolne leiuala, punase ringiga lõunapoolne leiuala. Oranžid täpid tähistavad leidjate näidatud leiukohti, roosad täpid tähistavad leiukoha ülevaatuse käigus leitud esemete leiukohti.

Leiukoha ülevaatus 19. detsembril 2019. aastal käisid Ain Sats, Leo Roots, Anu Lillak, Maria Smirnova ja MKA Lääne-

Virumaa nõunik Mirjam Abel leiukohta üle vaatamas.

Ülevaatuse käigus näitasid leidjad ette kohti, kust olid asju leidnud. MKA nõunikud võtsid ettenäidatud

kohtadest nutitelefoniga koordinaate ning tegid fotosid. Leidjatel olid kaasas metallidetektorid ja

otsingukäigus leiti 19 eset (tabel 1). Ülevaatuse käigus tehti 5 šurfi (joonis 2).

Leiukoha ülevaatuse lõpus andsid leidjad üle otsingukohast varem leitud esemed: arheoloogiliste

leidude üleandmise-vastuvõtmise akt Leo Rootsuga 5.1-15/221, registreeritud 27.12.2019;

üleandmise-vastuvõtmise akt Ain Satsiga 5.1-15/222, registreeritud 27.12.2019.

Nr Leid Sügavus Märkus

1 Pronkseseme katke - 10 cm Leiukoht kaardil

2 2 potikildu Šurfist 3

3 Veerandik münti Pinnalt Leiukoht kaardil

4 Eseme katke Põhjapoolne leiuala

5 Kabjanael Põhjapoolne leiuala

6 Tuleraud - 20 cm Leiukoht kaardil

7 Pronkseseme (sõle?) katke - 25 cm Leiukoht kaardil

8 Käevõru - 25 cm Leiukoht kaardil

9 3 sulanud pronkseseme katket - 15 cm Leiukoht kaardil

10 Esemekatke - 10 cm Leiukoht kaardil

11 2 raudeseme katket - 10 cm Leiukoht kaardil

12 2 raudeseme katket Leiukoht kaardil

13 Väike ümar esemekatke Šurfi 5 lähedalt

Tabel 1. Leiukoha ülevaatamisel leitud esemed

Joonis 2. Ülevaatuse käigus tehtud šurfide asukohad

Põhjapoolne leiuala Põhjapoolne leiuala paikneb selgelt tajutaval oosil. Oosi suurim laius selles piirkonnas on 60 m.

Pinnavormi keskel on pikk kitsas süvend, ligikaudsete mõõtmetega 70 x 10 m ning sügavusega 1 m (vt

joonis 3). Leiuala katab kergelt võsastunud ja hooldamata okasmets (fotod 1, 8–10 ).

Foto 1. Põhjapoolne leiuala, süvend. Vaade loodest.

Ain Sats ja Leo Roots näitasid ette kohad, kust mõned esemed olid leitud ning püüdsid meenutada

leiusituatsioon.

 Ain Sats näitas ette aktiga 5.1-15/178, 2019 üleantud odaotsa ja kirve leiukoha, mis paiknes

oosi läänepoolsel küljel, oosi laest madalamal asuval eenduval väiksel platool. Kirves ja odaots

paiknesid samas augus, odaots oli pikali (jn 3, nr 1).

 Leo Roots täpsustas suure ambsõle leiukoha, mis oli üleantud aktiga 5.1-15/221 (jn 3, nr 2).

Teised ettenäidatud leiukohad ei ole seostatavad konkreetsete esemetega:

 Katkised käevõrud, spiraalsõrmus olid ühes kitsas augus, umbes 40 cm sügavuselt tuli lisaks

helmeid, millest osad olid sulanud (jn 3, nr 3).

 Roostes odaots, 2 nuga ja kuljus leiti 30 cm sügavuselt savikihi pealt (jn 3, nr 4).

 Katkised käevõrukatkeid, praktiliselt pinna pealt (jn 3, nr 5).

 Punkti nr 6 ümbrusest leiti paadineete ja käevõru katkeid küllaltki pinna lähedal (jn 3, nr 6).

Leiukoha ülevaatuse käigus leidsid Ain Sats ja Leo Roots detektoriga mõned leiud (tabelis 1, leiud 1–9).

Leidude 4 ja 5 täpsed leiukohad ja leiusügavused jäid ülesse märkimata. Ülejäänud esemete leiukohad

on märgitud joonisel 3 ja sügavused tabelis 1.

Joonis 3. Põhjapoolne leiuala. Oranžid täpid tähistavad leidjate näidatud leiukohti, roosad täpid tähistavad leiukoha ülevaatuse käigus leitud esemete leiukohti, punased täpid tähistavad šurfide asukohti.

Šurf 1 – mõõtmed 35 x 45 cm, sügavus 40 cm. Esimesed 10 cm hallikat-pruunikat huumuserikast mulda;

seejärel 30 cm ühtlast pruuni mulda, mis on kergelt liivane; põhjas moreen. Viimased 10 cm enne

moreeni tundus kaevamisel pinnas veidi tumedam. Foto 2.

Šurf 2 – mõõtmed 35 x 35 cm, sügavus 25 cm. Kogu šurfi ulatuses ühtlane must huumuserikas muld;

põhjas tihe moreen. Foto 3.

Šurf 3 – mõõtmed 30 x 30 cm, sügavus 32 cm. Esimesed 5 cm hallikat-pruunikat huumuserikast mulda;

ülejäänud šurfi ulatuses ühtlane pruun muld, kergelt liivane; põhjas moreen. Šurfi pinnasest tuli välja

kaks savinõu kildu (leid nr 2, vt tabel 1).

Foto 2. Šurf nr 1.

Foto 3. Šurf nr 2.

Foto 4. Šurf nr 3.

Šurfi nr 4 tegime põhjapoolsest leiualast 80 m põhja poole. Selles piirkonnas leide ega detektori

signaale ei olnud (joonis 4). Mõõtmed 35 x 35 cm, sügavus 20 cm. Kogu šurfi ulatuses ühtlane

pruunikas-must huumuserikas muld; põhjas kivi. Foto 5.

Foto 5. Šurf nr 4.

Joonis 4. kividega koha ja šurfi 4 asukoht võrreldes põhjapoolse leiualaga.

Esimeste leidude üleandmisel (akt 5.1-15/178, 2019) mainis Ain Sats, et voore lõpus on „kividega koht“.

Signaale ega leide sellest piirkonnast ei leitud. Leiukoha ülevaatuse käigus, vaatasime ka selle koha üle.

Midagi konkreetset tuvastada ei suutnud, oosi nõlval oli mõned suuremad sammaldunud raudkivid

(fotod 6 ja 7), mis konstruktsiooni ei moodustunud.

Foto 6. Raudkivid oosi põhjapoolses otsas

Foto 7. Raudkivid oosi põhjapoolses otsas

Põhjapoolse leiuala vaateid:

Foto 8. Põhjapoolne leiuala. Vaade põhjast.

Foto 9. Põhjapoolne leiuala. Leo Roots seletamas.

Foto 10. Põhjapoolne leiuala, süvend.

Lõunapoolne leiuala Lõunapoolne leiuala ei ole kompaktne nagu põhjapoolne. Maapind on tasasem, ent siiski tundub

piirkond olevat sama oosi/voore jätk (vt joonis 1). Vahemaad leidja (Ain Satsi) poolt näidatud esemete

leiukohtade vahel on 20–70 m. Leiuala katab kergelt võsastunud segamets (fotod 11 ja 12 ).

Foto 11. Lõunapoolne leiuala.

Ain Sats näitas ette kohad, kust mõned esemed leitud olid ning püüdis meenutada leiusituatsioon.

 Aktiga 5.1-15/178, 2019 üleantud sirp, oli leitud väikse soostunud veekogu kaldal. Sirbi

lähedalt oli leitud arvatav vöö detail (fotol 12), mis on üleantud aktiga 5.1-15/222 (jn 5, nr 7).

Foto 12. Ülemine ese leitud sirbi leiukoha juurest (jn 5, nr 7), üleantud aktiga 5.1-15/222, 2019

Teised ettenäidatud leiukohad ei ole seostatavad konkreetsete esemetega:

 2 tulerauda ühest august (jn 5, nr 8).

 5 käevõru platsilt suurusega 20 x 20 m, kamara kihi alt (jn 5, nr 9).

 2 tervet ja 4 katkist käevõru, leitud ühest august, sügavuselt 40 cm (jn 5, nr 10).

 Ristikujuline neediga ese (vt akt 5.1-15/222, 2019; foto 1) (jn 5, nr 11).

Leiukoha ülevaatuse käigus leidsid Ain Sats ja Leo Roots detektoriga mõned metallesemete katked

(tabelis 1, leiud 10–13). Leiu 13 puhul, jäid märkimata täpne leiukoht ja leiusügavus. Ülejäänud

esemete leiukohad on märgitud joonisel 5 ja sügavused tabelis 1.

Joonis 5. Lõunapoolne leiuala. Oranžid ringid tähistavad Ain Satsi näidatud leiukohti, roosad ringid tähistavad leiukoha ülevaatuse käigus leitud esemete leiukohti, punane ring tähistab šurfi asukohta.

Šurfi 5 tegime alale, kus leidjate sõnul oli sulanud pronkstükke. Šurfi mõõtmed 35 x 35 cm, sügavus

60 cm. Kogu šurfi ulatuses ühtlaselt hall, pehme, huumuse rikas, kergelt liivakas looduslik pinnas.

Loodusliku aluspõhjani ei jõudnud. Foto 13.

Foto 13. Šurf 5.

Foto 14. Vaade lõunapoolsele leiualale. Piirkond, kuhu tegime Šurfi 5. Fotol Anu Lillak Ja Leo Roots.

Kokkuvõte Arvestades põlenud esemete hulka ja põlenud luukilde, mis tulid välja Leo Rootsu poolt üleantud

esemete hulgast, on arvatavasti tegemist põletusmatustega kalme(te) kompleksiga. Põhjapoolne

leiuala on kompaktsem, selgelt tajutav kõrgema kohana maastikul. Põltsamaa jõgi on leiukohast

nähtav. Enamus leide paiknesid süvendi ümbruses. Leidjate jutust jääb mulje, et osad leiud olid maetud

lohkudesse, mis olid kuni 30 cm sügavused ning osad esemed olid maapinnale puisatud. Esemete

väljakaevamisel leidjad luukilde tähele ei pannud. Lõunapoolsel leiualal on vähem leide, need

paiknevad suuremal alal ja need ei seostu konkreetse pinnavormiga. Välitööde käigus ei õnnestunud

šurfidega kultuurkihti tuvastata. Leiukoht vajab kindlasti täiendavaid uuringuid

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS

Teabevaldaja: Muinsuskaitseamet

Märge tehtud: 14.10.2024

Juurdepääsupiirang kehtib kuni: 14.10.2029

Alus: avaliku teabe seadus § 35 lg 2 p 2

Eelnõu 14.10.2024

KÄSKKIRI

Tallinn Kuupäev digiallkirjas nr …

Arheoloogilise leiukoha määramine

Muinsuskaitseseaduse (edaspidi MuKS) § 25 lg 3, § 26 lg 1 ja lg 2 alusel:

1. Määran arheoloogiliseks leiukohaks Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas

Ebavere külas katastriüksustel Porkuni metskond 221 (92801:001:0751) ja

Harjutusväljak (92801:001:0736) asuva maa-ala.

2. Kehtestan arheoloogilise leiukoha maa-ala piiri vastavalt kaardile (käskkirja lisas

1).

3. Maa-ala omanikul või valdajal on kohustus arheoloogilises leiukohas teha

arheoloogiline uuring enne ehitamist, teede, kraavide ja trasside rajamist ning muid

mulla- ja kaevetöid.

4. Muinsuskaitseamet kannab arheoloogilise leiukoha andmed kultuurimälestiste

registrisse ja andmed edastatakse riigi maakatastrisse.

Otsuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Muinsuskaitseametile haldusmenetluse

seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse

seadustikus sätestatud korras.

I. Asjaolud

1.1. MuKS § 25 lg 1 kohaselt on arheoloogiliseks leiukohaks maa- või veeala, kust on leitud

arheoloogilisi leide, inimluid, ajalooliste ehituskonstruktsioonide jäänuseid või muid

arheoloogilisele kultuurkihile osutavaid elemente ja mis võivad neid elemente jätkuvalt

sisaldada. MuKS § 24 lg 1 kohaselt on arheoloogiline leid maasse, maapinnale, ehitisse,

veekogusse või selle põhjasetetesse ladestunud või peitunud arheoloogiline, sealhulgas

ajaloolise, kunstilise, teadusliku või muu kultuuriväärtusega inimtekkeline ese või

esemete kogum, millel ei ole omanikku või mille omanikku ei ole võimalik kindlaks teha.

1.2. 13.10.2019 toimunud otsinguloa taotlemise koolitusel andis eraisik AS

Muinsuskaitseametile üle Ebavere külast Porkuni metskond 221 (KÜ 92801:001:0751)1

ja Harjutusväljak (KÜ 92801:001:0736) kinnistutelt leitud arheoloogilised leiud, sh

1 Katastriüksuse nimi ja number on ajas muutunud. 2019. aastal koostatud Arheoloogiliste leidude üleandmise-

vastuvõtmise aktides on leiukoha aadressiks markeeritud Harjutusväljak ja Ebavere metskond 40 kinnistud.

erinevad tööriistad ja relvad (kirves, nuga, vikat, odaots jne), arvukad ehted (käevõrud,

spiraalsõrmused), erinevad rõivastuse elemendid ja laevaneedid. Leidude seas oli

muinasaegseid esemeid ning mõned neist olid murtud, lõhutud ja põlenud. Kõik leitud

esemed pärinesid põhja-lõunasuunalise oosi laelt.

1.3. 19.12.2019 kohtusid Muinsuskaitseameti esindajad eraisikutega AS ja LR-ga leiukohas

Ebavere külas. Selgus, et eraisikud avastasid selle paiga 2018. aastal ja on seal korduvalt

käinud leide otsimas, ent Muinsuskaitseametit pole sellest teavitatud. Varasemalt välja

korjatud esemed ja esemete katked avastati osaliselt peaaegu maapinnalt, kuid neid leidus

ka kogumitena kuni 40 cm sügavustest lohkudest. Sel päeval andsid eraisikud LR ja AS

Muinsuskaitseametile üle varasemalt välja korjatud arvukad arheoloogilised leiud, sh

ehted (sh käevõrud, linnukujulised ripatsid, ambsõlg, hoburaudsõlg, ristpeanõel,

sõrmused, helmed), lisaks tööriistad või relvad (kirves, nuga, odaots, sirp, käärid,

tuleraud, nool), ratsavarustus (suitsed, hobuseraud), needid jm metallesemete katked.

Lisaks oli leidude vahel põlenud luude fragmente. Peamiselt oli maa-alalt välja võetud

muinasaegseid esemeid.

1.4. 19.12.2019 toimunud uuringute käigus vaatasid Muinsuskaitseameti esindajad ja

eraisikud AS ning LR üheskoos üle kaks põhja-lõuna suunalisel oosil eristunud leidude

kontsentratsiooniala, mis asusid teineteisest ligikaudu 500 m kaugusel. Põhjapoolne

leiuala asus umbes 60 m laiuse oosi lael, Porkuni metskond 221 kinnistul, lõunapoolne

leiuala tasasemal maapinnal Harjutusväljaku kinnistul ning kahe leiuala vahel paiknes

Sisekaitseakadeemia õppeväljak. Uuritavatel aladel kaevati viis prooviauku, et

kontrollida kultuurkihi olemasolu ja iseloomu ning kokku leiti 19 eset, sh savinõukillud,

pronkseseme katke, 16. sajandi münt, kabjanael, tuleraud, käevõru, sulanud pronkseseme

katked, raudeseme katked. Uuringute info on kokku võetud aruandes „Ebavere leiukoha

ülevaatus 19.12.2019“2. Arvestades nii põlenud esemete hulka kui ka põlenud luukilde,

on arvatavasti tegu põletusmatustega kalme(te) kompleksiga. Selgemaid struktuure ei

leitud ning matmispaiga täpne ulatus ja iseloom on teadmata.

1.5. 2021. aastal avaldati Ebavere leidude analüüs3 mille kohaselt dateeriti enamik leitud

esemetest vahemikku 5.–13. sajand. Seejuures on 97% leidudest põletatud ja umbes 76%

tahtlikult lõhutud, väänatud või deformeeritud – sellised leiud on iseloomulikud Eesti

rahvasterännuaja, viikingiaja ja hilisrauaaja põletusmatustega kalmetele. Ekspertide

hinnangul on maa-alalt avastatud varauusaegsed ja uusaegsed esemed juhuslikud leiud,

mis ei ole seotud matmispaigaga.

1.6. 14.05.2024 teavitas Muinsuskaitseamet Väike-Maarja vallavalitsust, et kinnistutelt

Harjutusväljak ja Porkuni metskond on leitud arheoloogilisi leide ja tõenäoliselt asub

maa-alal matmispaik. Ühtlasi ulatub arheoloogilise leiukoha maa-alale planeeritav

Sisekaitseakadeemia õppeväljaku laiendus, mistõttu soovib Muinsuskaitseamet olla

edaspidi kaasatud projekteerimise menetlusse. Lisaks anti teada, et maa-ala määramine

arheoloogiliseks leiukohaks on lisatud Muinsuskaitseameti tööplaani.

1.7. Ebavere külas asuva põhja-lõunasuunalise oosi laelt on leitud arvukalt 5.–13. sajandist

pärit kultuuriväärtuslikke leide, mis viitavad kas ühele ulatuslikul maa-alal paiknenud

2 Link M. Smirnova ja A. Lillaku aruandele „Ebavere leiukoha ülevaatus 19.12.2019“:

https://register.muinas.ee/ftp/Arheoloogiliste%20uuringute%20aruanded/EBAVERE.pdf 3 Tamla. Ü., Smirnova, M. 2021. Two Burial Sites in Ebavere, Lääne-Virumaa County. – Arheoloogilised

Välitööd Eestis, 2020, 121–132. AVE2020.indd (arheoloogia.ee)

põletusmatustega matmispaigale või mitmele väiksemale võrdlemisi lähestikku

paiknevale kalmele.

1.8. Maa-alalt on 2018. aastal algsest leiukontekstist eemaldatud Muinsuskaitseametit

teavitamata, st ebaseaduslikult otsinguvahendit kasutades arvukalt leide ning leidude info

on publitseeritud ja huvilistele kättesaadav. Muinsuskaitseameti 2019. aastal korraldatud

uuringud näitasid, et maa-alal võib kultuuriväärtuslikke leide ja kultuurkihti jätkuvalt

esineda, mistõttu on oht, et ebaseaduslikud otsinguvahendi kasutajad leiukohta ka

edaspidi rüüstavad. Ühtlasi on planeeritud Sisekaitseakadeemia õppeväljaku

laiendamine, millega kaasnevad kaeve- ja pinnasetööd võivad lõhkuda ka piirkonnas

säilinud arheoloogilist kultuurkihti. Eelnevast tulenevalt otsustas Muinsuskaitseamet

1.10.2024 algatada maa-ala leiukohaks määramise menetluse.

II. Menetlusosaliste ja kaasatud isikute arvamused

2.1. 14.10.2024 saatis Muinsuskaitseamet arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu

tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks Väike-Maarja vallavalitsusele ja kinnistute

valdajatele Riigimetsa Majandamise Keskusele ning Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile.

III. Leiukoha määramise põhjendus

3.1. Ebavere leiukohalt avastatud arheoloogiline leiuaines on mitmekesine ja rikkalik viidates

võimalikule matmispaigale. Vanimad esemed pärinevad 5.–6. sajandist ja hilisemad 13.

sajandist, seejuures on enamik neist olnud tules ja tahtlikult katki tehtud, painutatud või

muul moel deformeeritud. Maa-alalt leitud 16. ja 18. sajandist pärit esemeid

matmiskohaga ei seostata. Matmispaika kasutati pidevalt ja pikaajaliselt mitmete

sajandite vältel. Hetkel ei ole teada milline oli täpne matmispaiga iseloom, kas paigas

rajati kivistruktuure, kas kogu ala oli üheaegselt kasutusel või asus ühel oosil mitu

matmispaika ning kas ja kuidas on sajandite jooksul matmisala laienenud.

3.2. Enne 2018. aastal tehtud avastust puudusid arhiiviandmed Ebavere külas asuvast

muistisest või sealt saadud juhuleidudest.

3.3. Eesti kohanimeraamatu4 alusel on Ebavere (Ebbafer) esmakordselt mainitud

kõrtsikohana 1796. aastal. Ühtlasi on pärandkultuuris teada arheoloogilisest leiukohast

umbes 1,3 km kaugusel paiknev Ebavere hiiemägi (pärandkultuuri objekt, EELIS

infosüsteemi registreerimisnumber 926:HII:003) ja sellega seotud mitmed muistendid,

mis seovad kohta inimasustusega. Lisaks on Hendriku Liivimaa kroonikas kirjeldatud,

kuidas ristisõdijad raiusid maha Ebavere mäel paiknenud pühakujud. Võimalik, et

Ebavere hiiemäega seotud varasem inimtegevus, sh pühapaiga kasutamine, oli osaliselt

samaaegne arheoloogilise leiukoha maa-alal oleva matmispaigaga.

3.4. Arheoloogiline leiukoht kehtestatakse, kuna maa-alalt on leitud arheoloogilisi leide ning

arheoloogilisele kultuurkihile osutavate ajalooliste allikate põhjal võib see neid jätkuvalt

sisaldada. Arheoloogilise leiukoha määramine annab võimaluse maa-alal toimuvate

4 Haridus- ja teadusministeeriumi riikliku programmi „Eesti keel ja kultuurkimälu“ raames 2016. aastal valminud

sõnaraamat, mille veebiväljaannet on aeg-ajalt uuendatud: https://arhiiv.eki.ee/dict/knr/index.cgi.

mulla- ja kaevetööde käigus saada piirkonna varasema asustusloo kohta lisainfot, sh

arheoloogilise kultuurkihi iseloomu ja ulatuse kohta.

3.5. Leiukoht asub Porkuni metskond 221 (KÜ 92801:001:0751) ja Harjutusväljak (KÜ

92801:001:0736) kinnistutel, ligi 7,05 ha suurusel alal. Leiukoha piiride määramisel on

lähtutud nii arheoloogiliste leidude leiualadest, katastripiiridest kui ka maastikuloogikast.

3.6. Katastriüksused, millel leiukoht asub, on kasutusel riigikaitse- ja maatulundusmaana.

Maa-alal on Pandivere ja Adavere-Põltsamaa nitraaditundlik ala (Maa-ameti kitsenduste

infosüsteemi väline ID LTA1000001) ning RMK metsatööde kvartal PX135, eraldis 8.

2024. aastal kehtestati Väike-Maarja valla üldplaneering, kus leiukoha ala on määratud

riigikaitse maa-alaks, st riigikaitse, piirivalve ja päästeteenistuse otstarbel kasutataks

maaks.

3.7. Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisega seatavad piirangud ei muuda seal

paiknevate kinnisasjade senist sihtotstarbelist kasutamist võimatuks ega raskenda seda

oluliselt, mistõttu ei ole käskkirjaga kehtestatavate kitsenduste puhul tegemist

omandiõiguse intensiivse riivega. Arheoloogiliseks leiukohaks määramisel hakkab maa-

alal kehtima otsinguvahendi kasutamise keeld. Samuti tuleb juurde kohustus teavitada

Muinsuskaitseametit kaevetöödest maa-alal.

3.8. Arheoloogilise leiukoha säilimise tagamiseks peab igaüks rakendama

ettevaatusmeetmeid ning isik, kelle kinnisasjal arheoloogiline leiukoht asub, peab

viivitamatult teavitama Muinsuskaitseametit leiukoha rikkumisest või ohust selle

säilimisele ning leiukoha asumisest kinnisasjal selle valduse üleandmisel rendi- või muu

selletaolise suhte alusel. Arheoloogilise leiukoha piiresse jääva kinnisasja võõrandamise

leping või asjaõigusega koormamise leping peab sisaldama sellekohast sätet viitega

arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamise õigusaktile.

3.9. Muinsuskaitseamet võib arheoloogilise leiukoha suhtes, kus on tuvastatud arheoloogilise

kultuurkihi olemasolu, algatada kultuurimälestiseks tunnistamise menetluse. Amet

lõpetab kaitse arheoloogilise leiukohana, kui leiukoht tunnistatakse seaduses sätestatud

korras mälestiseks või kui leiukoht on läbi uuritud ja arheoloogilisele kultuurkihile

osutavaid elemente ei ole enam säilinud.

3.10. Arheoloogilises leiukohas kehtib otsinguvahendiga otsimise keeld, välja arvatud MuKS

§ 29 lg 2 sätestatud korras. Kuna piirkonnas on arheoloogilisi leide varasemalt

otsinguvahendi abil otsitud ja leitud, on olemas suur tõenäosus, et seda tehakse ka

tulevikus. Arheoloogilise leiukoha määramisega keelustatakse maa-alal edasine

otsinguvahendi kasutamine ja sellest tulenevalt piirkonna rüüstamine, st arheoloogiliste

leidude eemaldamine maapinnast oma algsest leiukontekstist. Leidude eemaldamisel

pinnasest ilma kultuurkihti arheoloogiliselt uurimata ei ole võimalik hinnata, kas tegemist

on kohaga, millel on arheoloogiamälestise potentsiaal, st ei ole võimalik näha seoseid

leidude ja kunagise inimtegevuse vahel kogu selle mitmekesisuses ning teaduslik

informatsioon inimkonna ajaloo ja inimese suhte kohta looduskeskkonnaga läheb

kaduma.

3.11. MuKS § 26 lg 1 sätestab, et arheoloogilise leiukoha määramisega on võimalik vajadusel

piirkonnas rakendada ennetava meetmena uuringukohustust enne ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid. Uuringu eesmärgiks on

tagada, et nimetatud tegevusega hõlmatud aladel ei läheks kaduma paigaga seotud oluline

teave. Maaomanikule on planeeritud tööde tegemise ala uurimine enne tööde tegemist

vähemkoormavam kui juba alustatud tööde peatamine arheoloogilise leiu ilmnemise tõttu

(MuKS § 31, § 82) ning uuringukohustusega ei kaasne eelnimetatud ehitus- või

kaevetööde piiramine või keelamine. Uuringukohustust tasakaalustab õigus saada

hüvitist, kui Muinsuskaitseamet on uuringud määranud.

3.12. MuKS § 25 lg 3 p 4 võimaldab vajadusel määrata arheoloogilise leiukoha

uuringukohustusest leevenduse. Kuna arheoloogilisi leide on leitud ka maapinna vahetus

läheduses, siis Ebavere külas paikneval arheoloogilisel leiukohal uuringukohustust ei

leevendata.

3.13. Maa-ala omanikul või valdajal on võimalus esitada taotlus Muinsuskaitseametile

([email protected]) vähemalt 30 päeva enne planeeritavat ehitamist, teede,

kraavide ja trasside rajamist ning muid mulla- ja kaevetöid taotlus, kus on märgitud:

3.13.1. Taotluse esitaja nimi, kontaktandmed või esindaja andmed ning teatise esitamise

kuupäev;

3.13.2. Arheoloogilise leiukoha registri number ja nimi;

3.13.3. Tööde tegemise asukoht (aadress);

3.13.4. Taotluse esitamise eesmärk, sealhulgas kavandatava töö kirjeldus ja vajaduse korral

täpsustavad joonised, ehitusprojekt või muu lisateave (nt viide ehitusregistrisse

laetud dokumentidele);

3.13.5. Töö eelduslik alustamise kuupäev ja kavandatav lõpetamisaeg.

(Allkirjastatud digitaalselt)

….

Peadirektor

Liivi Varul, kaitsekorralduse spetsialist, [email protected], +37253026912

Lisa 1. Arheoloogilise leiukoha piir ja koordinaadid.

Lisa 1

Muinsuskaitseameti peadirektori 2024. a käskkirja nr …

„Arheoloogilise leiukoha määramine“ juurde

Kaart 1. Arheoloogilise leiukoha asukoht.

Kaart 2. Arheoloogilise leiukoha piir.

Tabel 1. Arheoloogilise leiukoha piiri koordinaadid.

Nr X Y

1 6554655,75 626575,51

2 6554736,958 626558,484

3 6554844,35 626602,434

4 6554849,546 626631,863

5 6554792,973 626663,024

6 6554614,02 626660,138

7 6554516,618 626689,567

8 6554384,423 626758,812

9 6554355,487 626822,895

10 6554261,75 626843,12

11 6554085,02 626870,08

12 6554093,4 626813,02

13 6554123,61 626779,13

14 6554238,74 626717,25

Pikk 2 / 10123 Tallinn / + 372 640 3050 / [email protected] / www.muinsuskaitseamet.ee

Registrikood 70000958

Riigimetsa Majandamise Keskus

[email protected] 14.10.2024 nr 1.1-7/2068

Maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramisest

Muinsuskaitseamet menetleb Lääne-Viru maakonnas Väike-Maarja vallas Ebavere külas asuva

maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks tunnistamist, mis paikneb järgnevatel katastriüksustel:

Porkuni metskond 221 (KÜ 92801:001:0751), Harjutusväljak (KÜ 92801:001:0736).

Saadame Teile tutvumiseks ja arvamuse avaldamiseks arheoloogiliseks leiukohaks määramise

õigusakti eelnõu. Arvamuse ja vastuväited arheoloogiliseks leiukohaks määramise kohta

palume esitada kirjalikult hiljemalt 1. novembriks 2024. a e-posti aadressile

[email protected] või postiaadressile Pikk tn 2, Tallinn 10123.

Muinsuskaitseamet kaalub laekunud arvamusi ja vastuväiteid ning vajadusel täiendab eelnõud

või kui selguvad asjaolud, mille tõttu maa-ala arheoloogiliseks leiukohaks määramine ei ole

põhjendatud, lõpetab menetluse.

Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Muinsuskaitseameti kaitsekorralduse

spetsialisti Liivi Varuli poole.

Lisad:

1. Arheoloogilise leiukoha määramise eelnõu,

31203_Ebavere_ALK_eelnõu_14.10.2024.pdf

2. Ebavere leiukoha ülevaatus 19.12.2019, aruanne,

2019_Smirnova_Lillak_Ebavere_leiukoha_üle_vaatamine_Peidetud.pdf

Lugupidamisega

(allkirjastatud digitaalselt)

Liivi Varul

Kaitsekorralduse spetsialist

+37253026912

[email protected]